Instrument viiakse esimese poolvõtte asendisse. Nurk mõõdetakse ühe täisvõttega, mis koosneb kahest poolvõttest: RV ja RP. Alidaadi pööramisel päripäeva viseeritakse tagumisele punktile (A) ja tehakse vajalikud lugemid (1) ning kirjutatakse mõõtmiszurnaali. Suunad määratakse tähestiku järjekorra või numeratsiooni kasvamise järjekorra alusel. Samal viisil viseeritakse eesmisele punktile C ja tehakse vajalikud lugemid (2). Nurk (2) - (1)=(3). = lugem C lugem A. See on esimene poolvõte. Teiseks poolvõtteks keeratakse pikksilm üle seniidi, viseeritakse alidaad ja pöörates päripäeva viseeritakse järgemööda eesmisele A ja tagumisele C punktile ning tehakse vajalikud lugemid (4) ja (5). Nurk (5) - (4)= (6). Tulemeid (3) ja (6) tuleb omavahel võrrelda. Lugemite vahe ei või olla suurem kui kahekordne lugemi täpsus: (6) - (3)<=2' 19. Teodoliidi teljestik, nõuded teodoliidi telgedele.
Instrument viiakse esimese poolvõtte asendisse. Nurk mõõdetakse ühe täisvõttega, mis koosneb kahest poolvõttest: RV ja RP. Alidaadi pööramisel päripäeva viseeritakse tagumisele punktile (A) ja tehakse vajalikud lugemid (1) ning kirjutatakse mõõtmiszurnaali. Suunad määratakse tähestiku järjekorra või numeratsiooni kasvamise järjekorra alusel. Samal viisil viseeritakse eesmisele punktile C ja tehakse vajalikud lugemid (2). Nurk (2) - (1)=(3). = lugem C lugem A. See on esimene poolvõte. Teiseks poolvõtteks keeratakse pikksilm üle seniidi, viseeritakse alidaad ja pöörates päripäeva viseeritakse järgemööda eesmisele A ja tagumisele C punktile ning tehakse vajalikud lugemid (4) ja (5). Nurk (5) - (4)= (6). Tulemeid (3) ja (6) tuleb omavahel võrrelda. Lugemite vahe ei või olla suurem kui kahekordne lugemi täpsus: (6) - (3)<=2' 19. Teodoliidi teljestik, nõuded teodoliidi telgedele.
kasutades järgmisi andmeid Telgmeridiaan: Lc = 24˚00’ E; Esimene standardparalleel: Bs = 58˚00’ N; Teine standardparalleel: Bn=59˚20’N; Koordinaatide alguspunkti geodeetilised koordinaadid: B0=57˚31’03’’.19415 N L0=24˚00’ E; Koordinaatide alguspunkti ristkoordinaadid: x0 = 6 375 000m y0 = +500 000m 11. Eesti kaardilehtede nomenklatuur, selle praktiline vajadus. 12. Eesti ristkoordinaatide süsteem L-EST 97 Põhineb LAMBERT-EST-il. x telg on kollineaarne LAMBERT-EST telgmeridiaaniga. Lähtepunkti geodeetilised koordinaadid: B0=57°31'03.19415" L0=24°00' Lähtepunkti ristkoordinaadid: x0= +6375 000 m y0=+500 000m 13. Joone orienteerimine: asimuut, direktsiooninurk, nendevahelised seosed. Meridiaanide koondumine. Rumb, tabelinurk. Asimuut on horisontaalnurk, mida mõõdetakse meridiaani (keskpäevajoone) põhjasuunast päripäeva kuni antud jooneni ( 0˚-360˚). Asimuut on kas magnetiline või geograafiline. Eestis on
Tabelinurkade leidmine: I veerand: T=1 II veerand: T=180o-2 III veerand: T=3-180o IV veerand: T=360o-4 Vt.pildid. 2 5.Teodoliidi kontroll ja justeerimine. Telgede skeem. Teodoliidi kontroll ja justeerimine peavad toimuma kindlas järjekorras nii, et veel justeerimata telgede asendid teiste telgede justeerimist ei môjutaks, samuti ei tohi hilisemad justeerimised varem justeeritud telgede omavahelisi asendeid muuta. VV - vert. telg, horisontaalringi alidaadi pööramistelg, teodoliidi pôhitelg V'V' - horisontaallimbi pööramistelg HH - horisontaaltelg, pikksilma pööramistelg KK - pikksilma viseerimistelg, kollimatsioonitelg LL - horisontaalringi alidaadi silindrilise vesiloodi telg vv - vertikaalniit Tingimused: 1.Horisontaalringi alidaadi silindrilise vesiloodi telg peab olema risti vertikaalteljega (LLVV). Kontroll algab vertikaaltelje loodimisega. teodoliidi vertikaaltelg seatakse vertikaalseks, selleks
Täpsemas käsitluses jagatakse geograafilised koordinaadid- astronoomilisteks ja geodeetilisteks koordinaatideks. Astronoomilised määratakse astronoomiliste vaatlustega loodjoonte suhtes geoidi pinnal. Geodeetilised määratakse geodeetiliste mõõtmistega. 4. Geotsentrilised koordinaadid Alguspunkt asub Maa raskuskeskmes. Vertikaaltelg (z-telg) on maakera pöörlemistelg, x-telg on nullmeridiaani ja ekvaatori tasapindade lõikejoon ning y- telg on nendega risti olev joon ekvaatori tasandil. Geotsentrilisi koordinaate saab ümber arvutada geograafilisteks ja vastupidi. 5. Tasapinnalised ristkoordinaadid Maastikupunkti asukohta tasapinnalises projektsioonis saab määrata ristkoordinaatidega x ja y. Selleks tuleb valida sobiv ristkoordinaatide süsteem. Eesti riikliku koordinaatide süsteemi x- teljeks on 24° meridiaan või sellega paralleelne suund ja y-teljeks ekvaatorikujutis või sellega paralleelne suund
Maa raskuskeskme, pooluste, nullmeridiaani ja ekvaatoritasandiga. Eristatakse punktide (1)geotsentrilisi ruumilisi ristkoordinaate ja (2)geodeetilsi koordinaate. 1. Globaalse võrgu ja riigi geodeetilise võrgu suvalise punkti A geotsentriliste ruumiliste ristkoordinaatide algus on ühitatud Maa massi keskpunktiga O; Z-koordinaadi telg on ühitatud Maa pöörlemisteljega ja Maa massi keskpunktiga O; X-koordinaadi teljeks on Greenwichi (null-) meridiaani tasandi ja Maa ekvaatoritasandi lõikejoon; Y-koordinaadi telg on täisnurga all X ja Z teljega, ta on ekvaatortasandil ja on suunatud ida poole
mis asetseb risti kujuneva Maa pinnaga. Normaal- Pinna normaal mingis selle pinna punktis on pinna puutujatasandiga selles punktis ristuv sirge. 4. Mis on punkti geograafilised koordinaadid; nende määramine? Geograafilised koordinaadid on maapealse punkti nurkkoordinaadid: geograafiline pikkus ja geograafiline laius. Geograafilised koordinaadid ei ole absoluutsed, sest ühel punktil võib olla mitu geograafilist koordinaati. See tuleneb sellest, et maakera mõõtmeid pole võimalik täpselt välja arvutada. Geograafilisi koordinaate määratakse ellipsoidil või geoidil kraadides. Geograafiline pikkus on algmeridiaani (Greenwichi meridiaani) ja punkti läbiva meridiaani tasandite vaheline nurk. Kuna Eesti ala jääb Greenwichi meridiaanist idapoole, on siin alal kõikide punktide geograafiline pikkus idapikkus. Geograafiline laius on ekvaatori tasapinna ja punkti läbiva loodjoone nurk. Geograafilist
mistõttu geodeetiliste arvutuste puhul asendatakse geoid selle matemaatilise mudeli ellipsoidiga. Geoidi pind on ka nullnivooks, mille suhtes määratakse maapinna absoluutsed kõrgused. Pöördellipsoid on keha, mis esindab lihtsustatult maakera kuju. Pöördellipsoid on pooluste suunast kokku surutud Referentsellipsoid on mingi väiksema maa-ala kohta kohandatud ellipsoid, mida kasutatakse täpsete mõõtmiste jaoks. Tavaliselt orienteeritakse referentsellipsoid nii, et tema polaarne telg ja ekvaatori tasapind on Maa pöörlemistelje ja maakera ekvaatoriga paralleelsed, kuid referentsellipsoidi tsenter ei asu Maa raskuskeskmes nagu maaellipsoidil. Referentsellipsoid on Maa kuju matemaatilisel mudelil baseeruv kaartide, sealhulgas ka merekaartide geodeetiline alus 4.Iseloomusta geograafilisi koordinaate Geograafilised koordinaadid on maapealse punkti nurkkoordinaadid. Geograafilisi koordinaate määratakse ellipsoidil või geoidil kraadides. Geograafilised koordinaadid ei ole
jooned on igas geoidipunktis risti tema pinnaga. Geoidi pind on ka nullnivooks, mille suhtes määratakse maapinna absoluutsed kõrgused. Pöördellipsoid on keha, mis esindab lihtsustatult maakera kuju. Pöördellipsoid on pooluste suunast kokku surutud. Referentsellipsoid on mingi väiksema maa-ala kohta kohandatud ellipsoid, mida kasutatakse täpsete mõõtmiste jaoks. Tavaliselt orienteeritakse referentsellipsoid nii, et tema polaarne telg ja ekvaatori tasapind on Maa pöörlemistelje ja maakera ekvaatoriga paralleelsed, kuid referentsellipsoidi tsenter ei asu Maa raskuskeskmes nagu maaellipsoidil. Neid kasutatakse ..... Mis on nullnivoopind, loodjoon, normaal? Loodjoon maapinnaga risti olev joon Nullnivoopind - Punkti absoluutne kõrgus H määratakse mere või ookeani keskmisest pinnast, mida nimetatakse nullnivoopinnaks. Nivoopindu on palju. Need on Maa raskusjõuvälja ekvipotentsiaalsed pinnad, mis on igas punktis
geoidipunktis risti tema pinnaga. Kasutus: Geoidi pind on ka nullnivooks, mille suhtes määratakse maapinna absoluutsed kõrgused. Pöördellipsoid on keha, mis esindab lihtsustatult maakera kuju. Pöördellipsoid on pooluste suunast kokku surutud. Referentsellipsoid on mingi väiksema maa-ala kohta kohandatud ellipsoid, mida kasutatakse täpsete mõõtmiste jaoks. Tavaliselt orienteeritakse referentsellipsoid nii, et tema polaarne telg ja ekvaatori tasapind on Maa pöörlemistelje ja maakera ekvaatoriga paralleelsed, kuid referentsellipsoidi tsenter ei asu Maa raskuskeskmes nagu maaellipsoidil. 1 4. Iseloomusta geograafilisi koordinaate Geograafilised koordinaadid on maapealse punkti nurkkoordinaadid: geograafiline pikkus ja geograafiline laius
ettekujutust ka maapinna reljeefist s.t. on tarvis määrata maapinna punktide kõrgused. Kõrguste saamiseks on kaks meetodit: trigonomeetriline nivelleerimine; geomeetriline nimelleerimine (kasutatakse horisontaalset vaatekiirt ja vertikaalseid mõõtelatte, mille abil määratakse punktide vahelised kõrguskasvud). Nivelleerimisega määratakse maapinna punktide kõrguste erinevused.ehk kõrguskasvud. Geomeetrilist nivelleerimist kasutatakse just tahhümeetrias kõrguskasv määratakse kauguse ja maapinna kaldunurga järgi. Tahhümeetria topograafilise mõõdistamise meetod, mille puhul määratakse korraga punkti plaaniline esend ja kõrgus. Topograafiline mõõdistamine tähendab tööde kompleksi, mille tulemusena saadakse plaan, kus on nii kontuurid kui ka reljeef. On tarvis määrata kaugus instrumendist kuni punktini, instrumenti maastikuountiga ühendava joone suund ja maastikupunkti kõrguskasv seisupunkti suhtes. Kaugus mõõdetakse
varraste vahel oleks ligikaudu täisnurk. Nüüd veetakse mõõtetäppi ligikaudu mööda kontuuri piiri ja vaadatakse varrastevahelise nurga muutumist. Vaata ka, mis asendis planimeeter on, kas poolus paremal (pp) või poolus vasakul (pv). Kontuuri pindala määramiseks asetatakse nüüd mõõtetäpp ühte valitud punkti, nn alguspunkti. Enne ümbervedamist võetakse planimeetri mõõtemehhanismilt lugem, tähistame selle u1. Nüüd veame mõõtetäppi mööda kontuuri ühe tiiru ja peatume samas punktis, kus alustasimegi. Vedamise ajal peab mõõtemehhanism liikuma vabalt, hoida kinni ainult luubi käepidemest, liikuda ühtlase kiirusega võimalikult täpselt mööda kontuuri. Joonlauda kasutada ei tohi! Pärast ümbervedamist võtame lugemi tähistame selle u2. Kahe lugemi vahe annabki meile planimeetri mõõteratta veeremisteekonna, mis on proportsionaalne ümberveetud kontuuri pindalaga
Millised on nivelleerimise viisid? Nivelleerimiseks (kõrguslikuks mõõdistamiseks) nimetatakse selliseid mõõtmisi, mille järgi määratakse maapinna punktide omavahelisi kõrguslikke erinevusi ehk kõrguskasve. Kõrguskasvude järgi arvutatakse samade punktide kõrgused. Mis on geomeetriline nivelleerimine? Geomeetrilisel nivelleerimisel määratakse punktidevaheline kõrguskasv horisontaalse viseerimiskiire ja vertikaalsete lattide abil. Horisontaalse viseerimiskiire tagab instrument, milleks on nivelliir. Mis on trigonomeetriline nivelleerimine? Trigonomeetriline nivelleerimine on punktidevahelise kõrguskasvu määramine viseerimiskiire vertikaalnurga suuruse ja punktidevahelise kauguse järgi, arvestades instrumendikõrgust ja viseerimiskõrgust. Mis on nivelliir? Nivelliir on instrument, mis annab horisontaalse vaatekiire ning koos
Mõõtetäpi liikudes veereb mõõtevardaga risti olev mõõteratas paberil, järgides niimoodi mõõtetäpi liikumist mööda kontuuri. Mõõteratta veeremis teekonda hinnatakse pööretelugeja mõõteratta enda jaotiste ja nooniuse abil. Vastava keermestiku abil on mõõteratas ühendatud pööretelugejaga, kus mõõteratta kümnele täispöördele vastab ketta üks täispööre. Mõõteratta jaotise kümnendikosi hinnatakse nooniuse abil. Pindala määramiseks tehtav planimeetri lugem koosneb neljast numbrist: tuhanded loetakse kettalt indeksi järgi, sajad ja kümned mõõterattalt noonius nullindeksi järgi ning ühelised nooniuselt. Pindala mehaanilise määramise täpsus on 0,2%. Millal planimeetri jaotise väärtus muutub ja tuleb uuesti määrata? Kuidas toimub uue jaotise väärtuse määramine? Kuidas toimub mehaanilise või grafoanalüütilise meetodiga määratud kõlvikute pindalade tasandamine? Mis on pihustatud kontuur? Mis on magistraaljoone tagune pindala? 5
Mõned kohad võivad olla raskesti ligipääsetavad (kõred) b)moodne ja lihtsam viis on laser kaugusmõõtjad. Tänapäeval on nii lihtsamaid masinaid kui ka edasi arendatud ja uhkeid masinaid millega saab väga lihtsasti erineva suurusega ruumid mõõta. Teevad ka pindalate ja mahuarvutusi. C) olenevalt mõõdetavast objektist, töö mahust võib kasutada ka tahhümeetrit, mille tulemused on väga täpsed ja saab kohe luua ka 3D mudeli. 6. Nivelleerimise mõiste ja viisid. Niveleerimine ehk kõrguslik mõõdistamine. Selline mõõtmine kus määratakse maapinna punktide omavahelisi kõrguslike erinevusi ehk kõrguskasve. Punktide kõrgused määratakse absoluutkõrgusarvudes, st nivoopinnast. Kui niveleerimistööde juures ei ole kõrgusmärke, lepitakse kokku suhtelised kõrgused Viisid: 1.Geomeetriline ehk horisontaalkiirega niveleerimine. Punktidevaheline kõrguskasv
1) Nimeta Maa 2 põhilist mudelit geodeesias. Geoid (füüsiline) ja ellipsoid e sferoid (geomeetriline) 2) Nimeta Maa matemaatiline mudel geodeesias, geograafias. Mis on geodeesias kaasaja tähtsaimate Maa matemaatiliste mudelite nimetused? Maa matemaatiline mudel: pöördellipsoid, geograafias: sfäär. WGS84, GRS80. (?WGS72, Krassovski, Hayford ?) 3) Mis on tänapäeval tähtsaim riiklike plaaniliste alusvõrkude rajamise meetod? Polügonomeetria 4) Kirjuta punkti esimese vertikaali ja meridiaani raadiuse valemid ellipsoidil? Esimese vertikaali raadiuse valem: N=a/(1e2sin2B)0,5 , apikem pooltelg, eeksentrilisus, meridiaani raadius geodeetilise laiusega B M=a(1e 2)/(1 e2sin2B)1,5. 5) Joonesta lahtise ja kaht tüüpi kinnise polügonomeetriakäigu põhimõtteline skeem. 6) Loetle polügonomeetria puudused ja eelised, võrreldes teiste meetoditega (GPS, tringulatsioon)
Teodoliidid: täpsuse järgi:Lihtteodoliidid limb on alusega jäigalt ühendatud. Kordusteodoliit on kahekordse telgede süsteemiga. Alitaadi järgi: indeks- ja skalaarmikroskoobiga. Horisontaalriingi järgi: mehahanilised, optilised, elektroonilised Teodoliit koosneb: tõstekruvidega alus, kraadijaotistega rõht- ja püstring (limb, vertikaal ring), pikksilm, vesilood. Silindrilise vesiloodi teljex nim selle silindri nullpunkti puutuja. Nulliase lugem vertikaalriingilt kui teodol pikksilm on horisontaalne ja alidaadi silindrilise vesiloodi null on keskel. Pikksilma ülesanne on allidaadi suunamine mõõdetava nurga haarab. Sissefokuseerimine nõgusa läätsi liigutamine. Niitristiku paralax niitristiku mittetäielik teravustamine antud fookus kauguse juures. Vesiloodid: ümar, silindriline. Kontrollitakse: 1. kahte tõstekruvi keeratakse ühepalju, nii et lood oleks keskel. 2. kolmandat tõstekruvi keerates seame korda vesiloodi
Kõrgem geodeesia- tegeleb Maa kuju ja suuruse määramise ning plaanilise ja kõrgusliku põhivõrgu loomisega Aerofotogeodeesia- topograafiline mõõdistamine aerofotode järgi fotogramm- meetriliste instrumentide abil. Rakendusgeodeesia- käsitleb ehitiste (hooned, teed, sillad jne) rajamisel rakendatavaid mõõtmismeetodeid ja mõõteriistu. Üheks haruks on ehitusgeodeesia. 3. Nimeta põhilised geodeetilised instrumendid. Nivelliir on instrument, mis annab horisontaalse vaatekiire ning koos nivelleerimislattidega võimaldab määrata maastikupunktide kõrguslikke erinevusi e kõrguskasve. Elektrontahhümeetris on ühendatud elektrooniline nurgamõõtur, kaugusmõõtur ja arvutiosa standardprogrammidega ning andmete salvesti Teodoliit on nurgamõõdu instrument (vertikaal- ja horisontaalnurgad). Lindid maamõõtmisel kasutatavad lindid on valdavalt 20,30,50 meetri pikkused.
Klassi kõrguse leidmine üle nurgade. 2 Töövahendid Teodoliit, jalad, mõõdulint. 3 Töö käik Vertikaal ümarvesilood Koridoris panime püsti jalad teodoliidiga. Panin paika vertikaal ümarvesilood, seejärel panin paika kahe kruvidega horisontaalvesilood, pöörasin 90 kraadi ja panin kolmanda kruviga jälle paika. Pöörasin 180 kraadi ja vesiloo läks viltu keskelt. Horisontaalringi alidaadi silindrilise vesiloodi telg peab olema risti põhiteljega (põhitelg peab igas alidaadi asendis olema vertikaalne). Kuna mul vertikaal ümarvesilood läks viltu siis ma pean arvestama: Mulli kõrvalekalde suurus vastab kahekordsele veale. Pool mulli kõrvalekaldest parandatakse tõstekruvist, mis jäi silindrilise vesiloodi suunale, ja teine pool kõrvalekaldest parandatakse silindrilise vesiloodi justeerimiskruvidest. Tegevust korrata algusest lõpuni seni, kuni alidaadi
abiseadmed töökorras. Pärast üldist ülevaatust ja üksikute osade korrasoleku kontrollimist kontrollitakse teodoliidi telgede vastastikust asendit. Kollimatsiooni tasand on pikksilma viseerimistelje poolt moodustatud tasand, mis tekib pikksilma pööramisel horisontaaltelje ümber. Kollimatsiooni tasandi vertikaalsuse nõude täitmiseks on vaja a) Pikksilma viseerimistelg oleks risti horisontaalteljega b) Horisontaaltelg oleks risti teodoliidi põhiteljega c) Silindrilise vesiloodi telg oleks risti põhiteljega Samuti peab õigete nurgamõõdistustulemuste saamiseks enne mõõtmisi seadma põhitelje samale püstsihile nurga tipuga (tsentreerima) ning samuti vertikaal e põhitelge loodima. Kollimatsiooni mõju mõõdetud horisontaalsuunale, horisontaalnurgale. Mõõdetavale suunale: kollimatsiooni vea mõju kasvab selle suuna kaldenurga suurenemisega. Kui horisontaalnurka mõõta täisvõttega, siis mõõtmistulemus on kollimatsiooni veata.
Mõõdistatakse meridiaane ja paralleele Laiuskraadi B ja pikkuskraadi L 0° meridiaan - Greenwichi meridiaan Laiuskraadi max väärtus B 90° Pikkuskraadi max väärtus 180° . Eesti on 58° põhjalaiust, 27 ° idapikkust Ristkoordinaadi süsteem (tasapinnalised) X;Y koordinaadid y-telg on ekvaatoriga paralleelne X-telg suundub põhja ja Y-telg suundub itta, vastupidine matemaatikas kasutatavale. X telg on telgmeridiaan või temaga paralleelne suund 2. Polaarkoordinaadid (tahhümeeter kasutab mõõtmisel) Horisontaalnurk ja joone horisontaalporjektsioon Kõrgus-süsteemid Absoluutkõrgus-geoid Elliposidkõrgus Suvaline ehk suhteline Kaardiprojektsioonid Kaardiprojektsioon on selleks, et mittesirgel maal võetud mõõdud saab panna mudelile -on maaellipsoidi(e maakera) pinna tasandil matemaatiliselt väljendatud kujutamise viis
Joont tuleb min 2x mõõta! Britmarii Kroon Jaanuar, 2013 25. Tsentreerimine- teodoliidi põhitelg peab läbima nurga tippu. Kasutatakse nöör- ehk ripploodi. Horisonteerimine- põhitelg vertikaalseks. 27. Joonis- okulaar, viseerimistelg, fokusseerimislääts, objektiiv. 28. Nurk mõõdetakse ühe täisvõttega, mis koosneb kahest poolvõttest: RV ja RP. 29. Vesiloodi telg peab olema risti teodoliidi vertikaalteljega. Viseerimistelg peab olema risti horisontaalteljega ja vastupidi. Limbi pööramistelg peab olema paralleelne vertikaalteljega. Niitristi vertikaalniit peab olema risti horisontaalteljega. 30. Eelneva punkti tingimused kehtivad justeerimisele. 32. Kaldenurk- horisontaaltasandi suhtes mõõdetud vertikaalnurk, mida on vaja maastikul mõõdetud joonte horisontaalproektsioonide ja kõrguskasvude arvutamiseks. Mõõdetakse teodoliidi vertikaalringi abil
Laboratoorne töö nr 9-10 Elektrontahhümeetri kontrollimine ja prisma konstandi määramine. 1. Silindrilise vesiloodi kontrollimine. Silindrilise vesiloodi telg peab olema risti tahhümeetri põhiteljega. Vabasta horisontaalringi kinnituse kruvi. Panna silindrilise vesiloodi telg paralleelseks kaht aluse tõstekruvi ühendava joonega ja nendest kahest kruvist võrdselt ja vastassuundades pöörata viia vesiloodi mull keskele. Seejärel pöörame alidaadi 90° ja aluse kolmandat tõstekruvi pöörates viia mull jälle keskele. Nüüd pööratakse alidaadi 180° mulli lubatud kõrvalekalle on kuni 1 vesiloodi jaotis. 2. Ümarvesiloodi kontrollimine. Ümarvesiloodi telg peab olema paralleelne tahhümeetri põhiteljega. Aluse
Üheks haruks on ehitusgeodeesia. 2) Geodeesia - On õpetus maa-alade mõõtmisest ja kaardistamisest, samuti maa kuju ja suuruse määramisest. 3) Geodeetilised tööd jagunevad kaheks. Esiteks välitööd, mille käigus toimub mõõtmine. Teiseks on kameraaltööd, mille käigus toimub väliandmete töötlemine ja geodeetiliste jooniste (plaanid, profiilid) koostamine. 4) Teodoliit – nurgamõõdu instrument (vertikaal- ja horisontaalnurgad) Nivelliir – on instrument, mis annab horisontaalse vaatekiire ning koos nivelleerimislattidega võimaldab määrata maastikupunktide kõrguskasve. Elektrontahhümeeter – selles on ühendatud elektrooniline nurgamõõtur, kaugusmõõtur ja arvuti standardprogrammidega ning andmete salvesti. Lindid – maamõõtmisel kasutatavad lindid on 20,30 ja 50 meetri pikkused. Eklimeeter – instrument vertikaalnurga mõõtmiseks.
Üheks haruks on ehitusgeodeesia. 2) Geodeesia - On õpetus maa-alade mõõtmisest ja kaardistamisest, samuti maa kuju ja suuruse määramisest. 3) Geodeetilised tööd jagunevad kaheks. Esiteks välitööd, mille käigus toimub mõõtmine. Teiseks on kameraaltööd, mille käigus toimub väliandmete töötlemine ja geodeetiliste jooniste (plaanid, profiilid) koostamine. 4) Teodoliit – nurgamõõdu instrument (vertikaal- ja horisontaalnurgad) Nivelliir – on instrument, mis annab horisontaalse vaatekiire ning koos nivelleerimislattidega võimaldab määrata maastikupunktide kõrguskasve. Elektrontahhümeeter – selles on ühendatud elektrooniline nurgamõõtur, kaugusmõõtur ja arvuti standardprogrammidega ning andmete salvesti. Lindid – maamõõtmisel kasutatavad lindid on 20,30 ja 50 meetri pikkused. Eklimeeter – instrument vertikaalnurga mõõtmiseks.
keskasendisse.Lõplik suunamine tuleb sooritada suunamiskruvi sissekeeramisega.Vertikaaltelje asendi vahepealset loodimist tuleb teha täisvõte vahel. ..Polügonomeetria nurgamõõtmised, juhul kui on tegemist rohkem kui kahe suunaga, tuleks sooritada Struve e. Ringvõtete meetodil, mis on kõige lihtsam ja annab rea võrdtäpseid sõltumatuid mõõteandmeid.Enne esimest poolvõtet tuleks alidaadi pöörata mõned ringid võtte suunas, viseerida siis esimesele märgile ja seada limbile algsuuna lugem.algsuunaks valitakse parima nähtavusega suund.esmalt fokuseeritakse kaugeimale, hästinähtavale punktile ja võimalusel enam fokuseerimist ei muudeta.pikksilm suunatakse järjekorras päripäeva kõikidele punktidele, kusjuures lõpuks suunatakse uuesti esimesele punktile(horisondi sulgemine).kui pikksilm liikus suunamisel juhuslikult üle märgi, keeratakse edasi terve ring.kui ülejäänud tolerantsid on ületatakse, sooritatakse kordusmõõtmised pärast põhiprogrammi lõppu
Lõplik suunamine tuleb sooritada suunamiskruvi sissekeeramisega.Vertikaaltelje asendi vahepealset loodimist tuleb teha täisvõte vahel. ..Polügonomeetria nurgamõõtmised, juhul kui on tegemist rohkem kui kahe suunaga, tuleks sooritada Struve e. Ringvõtete meetodil, mis on kõige lihtsam ja annab rea võrdtäpseid sõltumatuid mõõteandmeid.Enne esimest poolvõtet tuleks alidaadi pöörata mõned ringid võtte suunas, viseerida siis esimesele märgile ja seada limbile algsuuna lugem.algsuunaks valitakse parima nähtavusega suund.esmalt fokuseeritakse kaugeimale, hästinähtavale punktile ja võimalusel enam fokuseerimist ei muudeta.pikksilm suunatakse järjekorras päripäeva kõikidele punktidele, kusjuures lõpuks suunatakse uuesti esimesele punktile(horisondi sulgemine).kui pikksilm liikus suunamisel juhuslikult üle märgi, keeratakse edasi terve ring.kui ülejäänud tolerantsid on ületatakse, sooritatakse kordusmõõtmised pärast põhiprogrammi lõppu
Parandatud koordinaatide juurdekasvud x '1, 2 = x1, 2 + px1, 2 y '1, 2 = y1, 2 + py1, 2 ......... ........... x' =0 kontroll y ' =0 kontroll Nüüd arvutatakse tippude koordinaadid, teada peab olema vähemat ühe tipu ristkoordinaadid. Suvalises süsteemis antakse esimesele punktile sellised arvväärtused, et mitte ükski käigupunkt ei saaks negatiivse väärtusega koordinaati. Kui töötatakse riiklikus koordinaatide süsteemis, siis tuleb käik siduda riikliku geodeetilise võrgu punktidega ja sealjuures saadakse tavaliselt kahe käigupunkti koordinaadid ja direktsiooninurk riiklikus koordinaatide süsteemis. Olgu meil teada esimese punkti koordinaadid, siis x 2 = x1 + x'1, 2 ..... ja kontrolliks x1 = x n + x n ,1 ning y-koordinaatidega tuleb toimida analoogiliselt. Lähtekülgedega mõõdistuskäigu arvutamine. (nagu kodutöö) 1
Nullnivoopind määratakse paljude aastate vaatluste põhjal veemõõdulati ehk mareograafi andmetel. Aastast 1946 arvestatakse Eestis absoluutset kõrgust Kroonilinna nullist, mis on määratud Läänemere keskmise nivoopinna alusel aastatel 1825-1840. Käesoleval ajal on meil kasutusel nn Balti kõrguste süsteem – BK77. Absoluutkõrgused Eesti alal on kõige suurema absoluutse kõrgusega Suure Munamäe tipp. Punkti absoluutne kõrgus määratakse nivelleerimise teel. Kõrgtäpse nivelleerimise tehnoloogia võimaldab määrata absoluutseid kõrgusi mõne millimeetri täpsusega. Geodeetilised kõrgused Geodeetiline kõrgus h on punkti kaugus referentsellipsoidi pinnast mööda normaali. Geodeetilised kõrgused määratakse ellipsoidil. Aastast 1992 on Eestis kasutusel referentsellipsoid GRS-80, mille suhtes on määratud riigi geodeetilise põhivõrgu punktide geodeetilised kõrgused GPS-mõõtmistega. Geodeetilisi kõrgusi on võimalik määrata mõne sentimeetri täpsusega
Ja nendel peame arvutama samamoodi keskmised. Ja kui on vaja siis saame leida nii ka kõrgused. 5. Pindalade määramise viisid (laboratoorne töö nr 6). Pindala ühikud ja teisendused. Polaarplanimeeter- aparaat, millega määrasime tunnis saare pindala. - Et seda kasutada peame esmalt lugema milline on jaotise lugem. Siis hakkame käima sellega mööda joont ja saame uuesti jaotise väärtuse lugeda. Ning pärast lahutame maha saadud arvust esimese Analüütiline pindala määramine- määratakse kordinaatide abil. - Leitakse kordinaatide abil kahekordne pindala Pindalade määramine graafiliselt, ehk määratakse nt. Plaanil oleva maatüki pindala
a süsteemis geomeetrilise nivelleerimisega saadud kõrguskasvudest. Lähtereeperitena kasutati kaheksat (8) II klassi reeperit ja kaheksat (8) III klassi reeperit. 2. järgu kohaliku geodeetilise põhivõrgu rajamiseks geodeetiliste märkide ehitustööd teostasid AS K&H geodeesiabüroo ja AS PLANSERK töögrupid ajavahemikul november...detsember 2005 ja remonditööd ajavahemikul aprill...mai 2006. Polügonomeetria mõõtmised ja geomeetrilise nivelleerimise teostasid AS K&H geodeesiabüroo, AS PLANSERK ja OÜ GeoMetria töögrupid ajavahemikul jaanuar...aprill 2006. Mõõtmisandmete matemaatilise töötluse, tasandusarvutused ja transformeerimise teostas AS PLANSERK ajavahemikul märts...aprill 2006. Geomeerilisel nivelleerimisel kasutati digitaalnivelliiri TRIMBLE DiNi 12. Kohaliku põhivõrgu 2. järgu polügonomeetria mõõtmistel kasutati elektrontahhümeetreid NIKON DTM-750, NIKON DTM-850, LEICA TC 1800 ja TRIMBLE 5601 DR. 2
Kõrgem geodeesia – geodeesia haru, mis tegeleb Maa kuju ja suuruse määramise ning plaanilise ja kõrgusliku geodeetilise põhivõrgu rajamisega Ellipsoid – Maa matemaatiline mudel Geoid – maailmamerede rahulikus olekus olev pind, mis on mõtteliselt laiendatud maismaa-alale; füüsiliselt deformeerunud Maa mudel Horisontaalprojektsioon – maa reaalse pinna kujutamine tasapinnal; looduses oleva pinna kujutamine tasapinnal Horisontaalnurk – kahe vertikaaltasapinna vaheline nurk horisontasapinnal Vertikaalnurk – mingi joone ja horisontaaltasapinna vaheline nurk Kaart – reeglipäraste moonutustega maapinna kujutis tasapinnal; suuremate alade jaoks Plaan – moonutusteta maapinna kujutis tasapinnal; väiksemate alade jaoks Koordinaatsüsteemid: Geodeetilised k. (meridiaanid ja paraleelid; laius ja pikkus), Ristkoordinaadid (telgmeridiaan ja ekvaatorjoon või nendega II suunad), Polaarkoordinaadid (horisontaalnurk ja joone horisontaalprojektsioon), Absoluutkoordinaadid (geoid
ristkoordinaatide järgi leitakse maakasutuse üldpindala. Graafiline viis. Seda viisi kasutatakse siis, kui on olemas maa-ala plaan aga puuduvad mõõdistamise andmed. Nivelleerimine, so. maapinna punktide kõrguste vahe e kõrguskasvude määramine maastikul ja nende järgi kõrguste arvutamine. Kasutatakse: 1. Võrkude rajamisel. 2. Maakoore liikumiste uurimisel. 3. Trasside, ehitiste rajamisel. Nivelliirid 1. Elevatsioonikruviga nivelliir 2. Kompensaatoriga nivelliir 3. Elektronnivelliir Ajutised reeperid- selleks võib olla trepi nurk, kivi, äärekivi. Seinareeperid- asuvad vundamendi sees, silla sees, umbes 200 m vahemaa, peab olema paigaldatud vähemalt nädal aega enne nivelleerimist. Joonisel 14.4. on näidatud seinareeperi asetus seinas ja reeperi pikilõige. Pinnasereeperid- paigaldatakse kui puudub seinareeperiks koht, peab olema paigaldatud aasta enne nivelleerimist allapoole külmumispiiri. Joonisel 14.5. on näidatud pinnasereeperi asetus.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
