Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Generaatori ehitus". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
generaator, laadimise, ventilaator, ergutusmähis, rootor, staator, pistikupesa, dioodiplokk, faasijuhe, kandur, laager, toeks, isolatsioon, laadimataGeneraatori ehitus ja kasutamine Generaator on masinate juures elektrienergia allikaks. Käitatakse generaator rihmülekandega. Rihmülekanne saadakse väntvõlli rihmarattalt kiilrihma või mitmekiilulise rihma abil. Kiilrihma korral kasutatakse generaatorit ülekanderihma pingul hoidmiseks. Siis on generaator mootori kere külge kinnitatud ühest punktist ja teiseks punktiks on pinguti. Pingutamiseks pööratakse generaatorit ümber kinnitustelje mootorist eemale. Mitmekiilulise rihma korral kasutatakse automaatset pingutust st vedru survejõud pingutusrulliku kaudu hoiab rihma pingust normis. Rihma pingust tuleb aegajalt kontrollida. Kui pingus ei ole õige, võib rihm hakata libisema. Libisev rihm põhjustab elektrisüsteemis pinge vähenemise alla normi st alla
3. C- kat. Autod V. Kalisski 4. B- kat. Autod V. Kalennikov 5. Auto raamat vastavalt margile 6. Elektrotehnika õpik 7. Auto elektroniga V. Tiitso 1. Energiasüsteem Energiasüsteem koosneb: Paljude erinevate ja talitus seadmetest , mille korrasolekus sõltub auto korrasolek- töökindlus. Ootamatult tekkinud rike autol on tingitud igal 3 juhul elektrisüsteemist. Elektriseadmestik jaguneb: 1. Voolu allikad- Aku, generaator, patarei 2. Voolutarvitid- Valgustusseadmed, Starter, süütesüsteem Aku- vajalik süüde süütesüsteemi tööks( min.10,2 V ), Tarvitite toitmiseks, starteri töötamiseks, mootori tööks tühi käigul, mugavussüsteemide tööks. Generaator- Aku laadimiseks, mootori tööks Max. rpm, seda koostöös pingeregulaatoriga- mis tagab agu laadimise tühjenemise korral ja takistab ülelaadimist mootori pööredel (10,2-14,2 V) Süütesüsteem- muudab 12 V madalpinke mitme 12-24 kW
punkti tasandi ·valmistaja peab märkima väljalaskesüsteemi kõikidele osadele oma nimetuse või kaubamärgi ·heitgaasi suitsususe piirnormid on kehtestatud keskkonnaministri määrusega ELEKTRISEADMESTIK Auto elektriseadmestik koosneb vooluallikatest (aku ja generaator) ja tarvititest. Akust saadakse voolu siis, kui mootor ei tööta. Töötava mootori puhul toidab kõiki tarveteid generaator. Osa generaatori voolu kulub seejuures aku laadimiseks. Praegu toodetavatel autodel kasutatakse vehelduvvoolugeneraatoreid. Suurte diiselveoautode elektriseadmestik on 24-voldine. Voolutarvitid on käiviti, valgustus- ja märguseadmed, mõõdikud ja abiseadmed. Kõige suuremat voolu (600...700A) tarvitab käiviti. Vooluallikad ühendavad tarvititega juhtmed, kaitsmed ja lülitid. Auto elektrivõrk on ühejuhtmeline: vool
a) neljataktilised mootorid, b) kahetaktilised mootorid; 3) kasutatava kütuse järgi: a) gaasimootorid, b) vedelkütuse mootorid, c) vedelgaaskütuse mootorid; 4) küttesegu moodustamise asukoha järgi mootori suhtes: a) välise segumoodustamisega mootorid (Stirlingi mootor), b) sisemise segumoodustamisega mootorid; 5) küttesegu süütamise mooduse järgi: a) sundsüütega mootorid, b) kompressioonsüütega mootorid, c) kombineeritud süttimisega mootorid; 6) silindrite laadimise iseloomu järgi: a) ülelaadimiseta mootorid, b) ülelaadimisega mootorid: Turbolaaduriga, Ülelaaduriga; 7) silindrite arvu ja asetuse järgi: kahe silindriblokiga;tähtmootortähtmootori erijuhus; vastak-või boksermootor ühis väntvõlliga;kaherealine ja ühise väntvõlliga, Wankel engine. 8) pöörlemissuuna järgi: a) parem- või vasakpoolse pöörlemisega mootorid, b) reverseeritavad ja mittereverseeritavad mootorid; 9) väntvõlli asetuse järgi silindri telje suhtes:
happejääk SO4 ühineb veega H2O. Laadimisel tekib H2SO4, järelikult elektrolüüdi tihedus suureneb. Kui nüüd laadimist jätkata, algab vee elektrolüüs, vesi laguneb vesinikuks ja hapnikuks. Akude rikked 1. Plaatide sulfateerumine Sulfateerumisel kattuvad plaadid jämedate pliisulfaadi kristallidega. Pliisulfaat juhib halvasti voolu ja takistab elektrolüüdi pääsu aktiivaine pooridesse. Sulfateerumise tunnused: · Pinge ja temperatuuri kiire tõus laadimisel · Laadimise algul gaaside eraldumine · Aku kiire tühjenemine kasutamisel Sulfateerumise põhjused: · Vähene laadimine · Liigne tühjenemine · Madal elektrolüüdi tase · Säilitamine laadimata, tühjalt · Liiga suure tihedusega elektrolüüt · Elektrolüüdi kõrge temperatuur 2. Kiire isetühjenemine Kui aku tühjeneb ööpäevas üle 1% nimimahutavusest, siis on tegemist kiire isetühjenemisega. Põhjuseks võib olla must elektrolüüt või mustunud aku välispinnad.
Eliktrivooluga kaasnevaid nähtusi nimetatakse voolu toimeteks. 2. Elektromotoorjõud- on töö, mida teevad vooluallikas toimivad kõrvaljõud ühikulise laengu (1 C) üleviimisel. Elektromotoorjõud- on võrdne pingeallika klemmipingega juhul, kui pingeallikas ei ole ühendatud vooluringi. U, V 1V pinge, mille puhul tehakse laengu 1C ümberpaigutamisel tööd 1J. emj allikad: aku, generaator, foto- ja termoelement Mõõdetakse voltmeetriga 3. Elektritakistus- juhtme omadus takistada laengu liikumist mõõtühik SI-süsteemis on oom. R võrdub (roo*l) : S Elektritakistust mõõdetakse oommeetriga. Alalisvoolu korral nimetatakse juhi poolt põhjustatud elektritakistust täpsemalt oomiliseks takistuseks või ka aktiivtakistuseks. Vahelduvvoolu korral räägitakse näivtakistusest, mille
· Sisetakistus on muutuv ja sõltub tööreziimist ( R t , R l ) · Pinge eristatakse tühjenemispinget U t ja laadimispinget U l U =EI R t t t , U =E+I R , l l l Kus I t , R t , I l ja R l on tühjenemise ja laadimise voolutugevused ja sisetakistused. · Mahtuvus eristatakse tühjenemismahtuvust C t ja laadimismahtuvust C l . Ct = It Tt , Cl = Il Tl , kus T t ja T l on tühjenemise ja laadimise aeg. · Viljakus eristatakse mahtuvuslikku viljakust ja energia viljakust. C = I t T t / ( I l T l ) , W = U t I t T t / (U l I l T l ) ,
Vooluringis toimivate elektromotoorjõudude summa on võrdne kõigi selle kontuuri takistustel esinevate pingelangude algebralise summaga. E =I R 17 Seda võib vaadelda kui laiendatud Ohmi seadust. Ühe toiteallika puhul E I= , millest E = I R0 + I R , ehk R0 + R E = I R , mida eelmine valem väidabki. Toiteallikaid võib olla mitu, nagu on mootorrattal rööbiti ühendatud generaator ja aku. Seejuures tuleb arvestada märke: elektromotoorjõud suundub toiteallika negatiivselt klemmilt positiivsele, s.t. ühtib voolu suunaga vooluringis. Enamasti on vooluahelate elektromotoorjõud E ja takistused R teada, otsitavad on voolud ja pinged. Joonisel on voolusuunad tähistatud meelevaldselt, sest tegelikult pole veed teada. Ahelas on kolm vooluringi: BCFAB, BCDEFAB ja CDEFC. Valime võrrandi koostamiseks vabalt nn ringkäigusuuna näiteks päripäeva
54.Aktiiv- ja reaktiivenergia 1. Mida nimetatakse energiaks? 2. Millega mõõdetakse aktiivenergiat? 3. Mis ühikutes aktiivenergiat mõõdetakse? 4. Millega mõõdetakse reaktiivenergiat? Mis on mõõtühikuteks? 55.Kolmefaasiline vool. Kolmefaasilise voolu saamine. 1. Miks kasutatakse kolmefaasilist vahelduvvoolu süsteemi? Mis on kolmefaasilise voolu eeliseks? 2. Millist voolu nimetatakse kolmefaasiliseks vahelduvvooluks? 3. Joonestada lihtsaim kolmefaasilise voolu generaator. Kuidas saadakse kolmefaasilist vahelduv voolu? 4. Nimetada kolmefaasilist vahelduvvoolu iseloomustavad suurused. 56.Generaatorimähiste ühendusviisid 1. Generaatori mähiste ühendamine tähte. Kuidas tähistatakse mähiste alguseid ja lõppe? 2. Joonestada generaatori maandatud neutraaliga süsteem. Kuidas ühendatakse tarbijaid? 3. Millist pinget nimetatakse faasipingeks?Kuidas faasipingeid tähistatakse? 4. Millist pinget nimetatakse liinipingeks? Kuidas liinipingeid
Jättes alalisvoolugeneraatori kommutaatorita, saame vahelduvvoolugeneraatori. Pöörlevat osa nimetatakse rootoriks, seisvat osa staatoriks. Rootoris indutseeritav emj.: e = Blv sin Kommutaatori puudumine lihtsustab masina konstruktsiooni ja võimaldab paigaldada mähise, kus indutseeritakse emj. (ankur) paigalseisvale osale staatorile Kuna ie on kümneid kordi väiksem (kuni 450 V) vahelduvast töövoolust, siis paigaldatakse ergutusmähis rootorile Kontaktrõngad ja harjad ühendavad ergutusmähist ergutiga (alalisvooluallikaga) Viimase 15-20 aasta vältel on püsimagnetite kasutamine ergutusvälja tekitamiseks märgatavalt suurenenud Põhjuseks paremad püsimagnetmaterjalid (SmCo) ja (NdFeB) Nüüdisajal on levinud püsimagnetergutusega sünkroongeneraatorid (permanent magnet synchronous generator PMSG) 3
Vooluringis toimivate elektromotoorjõudude summa on võrdne kõigi selle kontuuri takistustel esinevate pingelangude algebralise summaga. E =I R 17 Seda võib vaadelda kui laiendatud Ohmi seadust. Ühe toiteallika puhul E I= , millest E = I R0 + I R , ehk R0 + R E = I R , mida eelmine valem väidabki. Toiteallikaid võib olla mitu, nagu on mootorrattal rööbiti ühendatud generaator ja aku. Seejuures tuleb arvestada märke: elektromotoorjõud suundub toiteallika negatiivselt klemmilt positiivsele, s.t. ühtib voolu suunaga vooluringis. Enamasti on vooluahelate elektromotoorjõud E ja takistused R teada, otsitavad on voolud ja pinged. Joonisel on voolusuunad tähistatud meelevaldselt, sest tegelikult pole veed teada. Ahelas on kolm vooluringi: BCFAB, BCDEFAB ja CDEFC. Valime võrrandi koostamiseks vabalt nn ringkäigusuuna näiteks päripäeva
Vooluringis toimivate elektromotoorjõudude summa on võrdne kõigi selle kontuuri takistustel esinevate pingelangude algebralise summaga. E =I R 17 Seda võib vaadelda kui laiendatud Ohmi seadust. Ühe toiteallika puhul E I= , millest E = I R0 + I R , ehk R0 + R E = I R , mida eelmine valem väidabki. Toiteallikaid võib olla mitu, nagu on mootorrattal rööbiti ühendatud generaator ja aku. Seejuures tuleb arvestada märke: elektromotoorjõud suundub toiteallika negatiivselt klemmilt positiivsele, s.t. ühtib voolu suunaga vooluringis. Enamasti on vooluahelate elektromotoorjõud E ja takistused R teada, otsitavad on voolud ja pinged. Joonisel on voolusuunad tähistatud meelevaldselt, sest tegelikult pole veed teada. Ahelas on kolm vooluringi: BCFAB, BCDEFAB ja CDEFC. Valime võrrandi koostamiseks vabalt nn ringkäigusuuna näiteks päripäeva
Vooluringis toimivate elektromotoorjõudude summa on võrdne kõigi selle kontuuri takistustel esinevate pingelangude algebralise summaga. E =I R 17 Seda võib vaadelda kui laiendatud Ohmi seadust. Ühe toiteallika puhul E I= , millest E = I R0 + I R , ehk R0 + R E = I R , mida eelmine valem väidabki. Toiteallikaid võib olla mitu, nagu on mootorrattal rööbiti ühendatud generaator ja aku. Seejuures tuleb arvestada märke: elektromotoorjõud suundub toiteallika negatiivselt klemmilt positiivsele, s.t. ühtib voolu suunaga vooluringis. Enamasti on vooluahelate elektromotoorjõud E ja takistused R teada, otsitavad on voolud ja pinged. Joonisel on voolusuunad tähistatud meelevaldselt, sest tegelikult pole veed teada. Ahelas on kolm vooluringi: BCFAB, BCDEFAB ja CDEFC. Valime võrrandi koostamiseks vabalt nn ringkäigusuuna näiteks päripäeva
Kaitsmed ühendatakse faasijuhtmele jadamisi enne tarbijat (elektrikilpi). 5. Iseloom. Lühist? Lühis ehk lühiühendus on olukord, kus vooluringi välistakistus väheneb järsult ning seega voolutugevus suureneb. (Rike elektrijuhis) 6. Nim ja iseloom erinevaid kaitsmete tüüpe! Sulavkaitse lihtsaim elektriseadme kaitse, mis katkestab voolu peale liigvoolu või lühise tekkimist - Kaitselüliti - katkestab vooluahela automaatselt ülekoormuse või lõhise korral. 7. Mis on elektrimootor ja generaator ja milliseid liike on on olemas ja kuidas töötavad? (rootor ja staator mähisega) Generaator on seade , mis muundab mingit teist energiat vahelduva elektromagnetvälja energiaks. Rootormähisega generaatorid ja staatormähisega generaatorid. Toimivad vastavalt sellele, kummas on antud hetkel induktsiooni elektromotoorjõud suurima väärtusega. 8. Mis on aktiivvõimsus? hetkvõimsus? Aktiivvõimsus iseloomustab võimsust, mida saab muuta kasulikuks tööks või
Kahesilindrilistel kahetaktilistel mootoritel JDK-3D2 ja kahetaktilistel mootoritel koosneb karter kahest poolmest, -K)3 koosneb väntvõll kahest poolest, mida ühendab kes- milles on eraldi sektsioon käigukasti jaoks (joon. 13), Kar- kel asuv hooratas (joon. 12). Viimane pigistatakse väntvõl teri külgruumides, mis külgedelt suletakse eraldi kaantega, lide võllikaelte sisemistele otstele pingutuspoldiga. Hoo paiknevad mootoriülekanne, sidur ja generaator. : Kuna ratta pöördumist võllikaeltel väldivad kulud. Samaaegselt kahetaktilistel mootoritel karter täidab :pumba-kambri tagavad kulud ka väntvõlli poolte õige vastastikuse ase ülesannet, siis peab ta olema hermeetiline ja tuse mootori kokkupanekul. Samasuguse mootori «Jawa- kahe-.silindriUstel mootoritel veel kahekambriline. Viimast 350» väntvõlli aga lahti võtta ei saa. Eraldi hooratast siin tin-:gib väntvõlli väntade 180° paigutus, mistõttu samal
Tagurdustuli hoiatab tagurdamise eest, lülitub sisse koos tagurdamiskäiguga Ohutuled suunatuled vilguvad koos, ohu märgiks. Pilet 2. 1. Mootor Mootor on jõumasin, mis muudab mingisugust energiat tööks. Autodel kasutatakse sisepõlemismootoreid. Paneb auto rattad liikuma. Mootori kõige suuremat osa nimetakse silindriplokiks, sellele on kinnitatud silindrikaas, mida omakorda katab klapikambrikaas. Ülaosas paikneb veel bensiinipump, karburaator ja õhufilter. Küljele on kinnitatud generaator, mis on elektriseadmestik. Veel on mootoril nukkvõll, väntvõll, keps, kolb, klapid, tõukurid, õlifilter. Sõiduautol on tavaliselt neli, kuus või 8 silindrit. See töötab bensiini abil. Silindrid panevad küttesegu rõhu alla ning see plahvatab. Pilet 3. 1. Väntmehhanism Väntmehhanismi ülesandeks on võtta vastu gaaside surve ning muuta kolvi sirgjooneline edasi-tagasi liikumine pöörlevaks liikumiseks. Väntmehhanismi olulisem osa on
elektrilisel modelleerimisel jm. Alalisvooluallikad: galvaanielemendid, alalisvoolugeneraatorid, akud, kütuseelemendid, aatomipatareid, kütuseelemendid, alaldid. 8. Nimetage seadmeid ja protsesse, mis toimivad ainult vahelduvvooluga? Vahelduvvoolumootorid (mis on kusjuures odavamad kui alalisvoolumootorid) Pool, kondensaator Nimetage seadmeid ja protsesse, mis toimivad ainult kolmefaasilise vahelduvvooluga? Kolmefaasiline generaator 9. Nimetage seadmeid ja protsesse, mis toimivad nii alalis- kui vahelduvvooluga? 1 10. Kas elektriahela arvutustulemused sõltuvad sellest, kas arvutaja arvab voolu positiivse suuna õigesti ära või mitte? Ei sõltu. Voolude tähised ja suunad on vabalt valitavad, kuid tähtis on, et lahendamisel sassi ei aetaks, millised takistused, voolud ja pinged kokku käivad. 11
LK 9. Alalisvoolugeneraatori uurimine 1. Üldist Alalisvoolumasina (joonis 1) põhiosadeks on: magnetvälja tekitav osa, staator e induktor, milleks võib olla püsimagnet, kuid tänapäeval on selleks tavaliselt vooluga toidetav ergutusmähis; magnetväljas pöörlev mähis (pool, raam) e rootor. Alalisvoolumasinate rootorit tavatsetakse nimetada ankruks. Ike Joonis 1. Alalisvoolumasina ristlõige. Joonisel on näidatud Induktori poolused - N ergutusmähisega induktor, s.t et
SISSEJUHATUS Vaadeldavaks sõidukiks on 2011 a. BMW 525d, N57 mootoriga. Käesolevas töös toon välja mootori ketiajami vahetuse, õlivahetuse, jahutusvedeliku vahetuse, automaatkäigukasti õlitaseme kontrolli/ õli lisamise, elektrisüsteemi hoolduse ning nendega kaasnevad tööd. 3 2. MOOTORI ÕLIVAHETUS · Toimub ainult sooja mootoriga, mootoriõli temperatuur kõrgem, kui 70C. · Katta generaator kaitsematerjaliga. · Eemaldada mootorikate ja põhjakate. · Eemaldada õlifilter ja õlipunn. · Lasta mootoriõli karterist välja ning koguda see anumasse. · Paigaldada õlifilter, asendada õlifiltri anuma tihendid. Tihendid määrida õliga, kinnitada õlifiltri anuma kaas jõuga 25 Nm. · Paigaldada õlipunn koos uue tihendiseibiga ning kinnitada jõuga 25 Nm. · Valada karterisse mootoriõli 7,0 l., mis vastaks BMW nõuetele.
küllastamata olekust küllastunud olekusse või vastupidi ning sellega muuta palju jõuahelasse lõlitatud induktiivpooli reaktiivtakistust. Magnetvõimendeid kasutati põhiliselt madalpingeahelates ning nende väljundvoolud ulatusid sadadesse ampritesse. Ta võimendustegur on suhteliselt väike, mistõttu võimendusteguri suurendamiseks tuli kasutada magnetvõimendite kaskaadlüüsi. 36. Alalisvoolumasinate ehitus ja tööpõhimõte Masina staator koosneb õõnessilindrikujulisest teraskerest, mille külge on kinnitatud poolused koos neile paigutatud ergutusmähistega mida läbiv ergutusvool tekitab magentvälja. Poolused koostatakse elektrotehnilisest terasplekist, nende otste kuju tagab ergutusmähise hea kinnituse ja magnetvoo soovitava joatumise pooluuste ja ankru vahelises õhkpilus. Ergutusmähise otsad on toodud klemmplaadile. Kere otsetesse kinnitatakse poltidega laagrikilbid
Mootori suurematel koormustel, kui tekib ülekuumenemise oht, tõstab mootori arvuti pulseeriva impulss-signaali abil küttespiraali ja sellega ka tseresiini temperatuuri, et avada termostaat varem (mõnikord isegi jahutusvedeliku temperatuuril 75°C). Kokkuvõttes saab tänu elektriliselt juhitavale termostaadile mootori arvuti osaleda mootori töötemperatuuri määramisel (tavalistel termostaatidega seda võimalust ei ole). ELEKTROONILISE JUHTIMISEGA GENERAATOR Generaatori elektrooniline juhtimine võimaldab mootori arvutil kaasa rääkida generaatori poolt elektrilise pinge suuruses mootori töö eri režiimidel. Mootori kiirendamisel: Arvuti vähendab generaatori pinget minimaalselt lubatavani – 13,2V. Tänu sellele on generaatori takistus mootori kiirendamisele ka minimaalne. Mootori aeglustamisel: Arvuti tõstab generaatori pinget kuni 14,5V. See võimaldab aku laadimist ja kiirendab ka mootori pidurdust. Mootori stabiilsel töötamisel:
21. Mida näitab vahelduvvoolu amplituudväärtus, hetkväärtus ja efektiivväärtus ning kuidas nad omavahel seotud on? Vahelduvvoolu amplituudväärtus on voolutugevuse maksimaalne võimalik väärtus. Voolutugevuse hetkväärtus näitab voolutugevust konkreetsel ajahetkel ja sõltub amplituudväärtusest vastavalt fünktsioonile. Efektiivväärtused näitavad voolutugevust ja pinget vahelduvvoolu võrgus. 22. Faasi-, null-, maandusjuhtmed? Faasijuhe omab pinget maa suhtes. Nulljuhtmes puudub pinge Maa suhtes. Maandusjuhtmed on inimeste kaitseks ühest otsast ühendatud seadme metallkestaga ning teisest otsast maaga. Kui metallkest satub pinge alla, siis tänu maandusjuhtmele tekib kinnine vooluring, voolutugevus suureneb järsult, rakendub kaitse. 23. Miks kasutatakse kaitsmeid elektrivoolu võrgus ja kuhu need ühendatakse? Kaitsmeid kasutatakse elektrivoolu võrgus vooluringi katkestamiseks, nende ülesanne on
Elektrotehnika kordamisküsimuste vastused TTK (1/2) 1. Mis on alalisvool? Alalisvool on elektrivool, mille suund ja voolutugevus ei muutu ajas. 2. Mis on elektrijuht? Elektrijuht on aine, mis juhib hästi elektrivoolu. Head elektrijuhid on: · metallid - elektronjuhtivus, kus laengukandjateks on elektronid; · hapete, aluste ja soolade vesilahused - ioonjuhtivus, kus laengu-kandjateks on positiivsed ja negatiivsed ioonid; · ioniseeritud gaasid - elektron- ja ioonjuhtivus, kus laengukandjateks on nii elektronid kui ka ioonid. Tähtsaimad elektrijuhid on metallid, eriti hõbe, vask ja alumiinium. 3. Mis on isolaator (dielektrik)? Isolaator on väga väikese elektrijuhtivusega aine, praktiliselt mittejuht. Isolaatoriteks on: õhk, klaas, portselan, parafiin, kummi, õli jt. 4. Mis on pooljuht? Pooljuht on aine, mille elektrijuhtivus sõltuvalt tingimustest oluliselt muutub väga väikesest juhtivusest kuni hea juhtivuseni. Pooljuht
Elektrotehnika kordamisküsimuste vastused TTK (1/2) 1. Mis on alalisvool? Alalisvool on elektrivool, mille suund ja voolutugevus ei muutu ajas. 2. Mis on elektrijuht? Elektrijuht on aine, mis juhib hästi elektrivoolu. Head elektrijuhid on: · metallid - elektronjuhtivus, kus laengukandjateks on elektronid; · hapete, aluste ja soolade vesilahused - ioonjuhtivus, kus laengu-kandjateks on positiivsed ja negatiivsed ioonid; · ioniseeritud gaasid - elektron- ja ioonjuhtivus, kus laengukandjateks on nii elektronid kui ka ioonid. Tähtsaimad elektrijuhid on metallid, eriti hõbe, vask ja alumiinium. 3. Mis on isolaator (dielektrik)? Isolaator on väga väikese elektrijuhtivusega aine, praktiliselt mittejuht. Isolaatoriteks on: õhk, klaas, portselan, parafiin, kummi, õli jt. 4. Mis on pooljuht? Pooljuht on aine, mille elektrijuhtivus sõltuvalt tingimustest oluliselt muutub väga väikesest juhtivusest kuni hea juhtivuseni. Pooljuht
vabanev siseenergia (sageli nimetatakse seda energiat keemiaks ) tuntuim keemiline vooluallikas on galvaanielementi ( patarei koostisosa ) : aku (akumulaatoe e . salvesti ) on aga korduvalt laetav ja elektrienergiat tagastav keemiline vooliallikas . - - generaatorid muudavad elektromagnetilise induktsiooni nähtusel elektrieenergiaks mingit liiki mehhaanilise energia elektrijaamade hiidgeneraatorid tavaliselt veeauru mehaanilise energia : ka jalgratta dünamo on generaator . - Termoelemendid muudavad elektrienergiaks soojusallika siseenergia : termoelemendis on omavahel ühendatud kaks erineva elektrijuhtivusega metalli - nende ühenduskoha kuumutamisel ( või jahutamisel ) - Tekib vabade otstega ühendatud juhis elektrivool . - Päikesepatareid muudavad fotoefekti nähtusel elektrienergiaks päikselt tuleva valgusenergia .Päikesepatareide valmistamine on üpris kulukas , seepärast kasutakse neid seal , kus muul viisil pole
peab need kohe kõrvaldama. Juhul kui kasutamisjuhendis ei leidu vastavaid juhiseid, tuleb tarviti viia remonti. Elektriseadmeid tohivad parandada vastava õigusega (pädevus- tunnistust või elektritööde luba omavad) ettevõtjad ja firmad. Kui pistikupesad on paigaldatud nõuetekohaselt, siis näitab pistikupesa tüüp, milliseid elektritarviteid võib kasutada. Elektritarviti tohib ühendada vaid sellisesse pistikupessa, millesse sobib selle ühendusjuhtme pistik. Pistikupesa ja pistiku ehitust ei tohi muuta. Lubamatu on suurendada pistikupesa kontaktavasid, viilida pistiku isoleerosa väiksemaks, vahetada tavalist pistikupesa kaitsekontaktiga pistikupesa vastu, mille jaoks ei ole paigaldatud kaitsejuhti. Tavalise pistikuga (0-klassi) elektritarvitit tohib kasutada vaid selles ruumis, kus on tavalised pistikupesad. Viimased on paigaldatud näiteks elu-, söögi-, magamis- ja lastetubadesse.
Toodud tingimustest on kõige kriitilisem pingete vaheliste nurkade tingimus (kolmas tingimus), kuna just pingete faasidevaheline nurk põhjustab suuri voolutõukeid staatoris ja momente generaator-turbiin võllil. Vastasfaasis sisselülitusel staatoris tekkiv löökvool ületab mitmekordselt generaatori kolmefaasilise lühisvoolu. Isesünkroniseerimisel lülitatakse generaator elektrisüsteemi ilma ergutuseta, st, et sisselülitamisel generaatori ergutusmähis on lühistatud üle väljakustutustakistuse. Generaatori ja elektrivõrgu sagedused ei tohi erineda üle 2%. Generaatori ergutus lülitatakse sisse kohe pärast generaatori võrku lülitamist ja generaator läheb sujuvalt sünkronismi. Sünkroniseerimisaeg isesünkroniseerimisel on tavaliselt 2-3 sekundit. Isesünkroniseerimisel tekkib generaatoris löökvool, mis on võrdne lühisvooluga. Isesünkroniseerimisel tekkib elektrijaama kogumislattidel oluline pinge
Kolmefaasilise asünkroonmootori töötamispõhimõte Pingestades kolmefaasilise asünkroonmasina staarori mähised tekib nendes vool, millega kaasneb magnetvood, kui staatori mähised on 120 kraadi nihutatud siis megnetvoog on pöörlev. Pöördmagnetväli indutseerib staatori ja rootori mähises EMJ. Kui rootori mähised on suletud tekib nendes vool. Rootori voolu ja pöörleva magnetvooga tekib pöördmoment. Kui arendatav pöördmoment on suurem kui pidurdusmoment hakkab rootor tööle. Asünkroonmootorid on enamkasutatav jõuallikas maailmas, eelkõige mootorina, kus elektrienergia muundatakse mehaaniliseks energiaks pöördemomendi näol. Konkreetsetel tingimustel võib asünkroonmasin töötada ka generaatorina, muundades mehaanilise energia elektrienergiaks. Asünkroonmootor koosneb staatorist, mis on terasplekkidest koostatud õõnessilinder ja mille sisepind on uurestatud. Uuretes paikneb kolmefaasiline staatorimähis pöördmagnetvälja tekitamiseks
kavandatud kasutamiseks patarei toitega seadmedes. Toitepinge ei ületa 3V tarbidav vool väiksem kui 1mA. 5. suure väljundpingega opvõimendid on kavandatud valdkondadele kus väljundpinge võib ulatuda 500V (toitepinge +- 250V). 6. suure väljundvooluga opvõimendid kasuatatakse valdkondades kua väljundvool võib ulatuda kuni 30A kasutatakse koos radiaatoridega. 3.1 Generaator generaatorideks nimetatakse lülitus millised tekitavad meile soovitava sagedusega elektrilisi võnkumisi. Nad jagunevad: siinuspinge generaaootirdeks ja mitte siinuspinge generaatorideks. Siinuspinge generaatorid on 3 liikui: RC generaatorid, LC generaatorid ja Kvarts generaatorid. Kõik generaaotorid on positiivse tagasisidega lülitused kus juures siinusgeneraatoridel nimetatud vajalik ülekriitiline tagasiside tekitatakse ainult ühele
soovitatakse rohkem kui nädala kasutamatult seisnud kiirlaadimisakusid esimest korda laadida normaalse vooluga. Jälgi akul olevaid kirjasid hoolega.aku nimimahutavus. Seega võiks 1400 mAh akusid laadida kuni 2,8 A vooluga. Mingi aja jooksul akusid laadides saavad akud ka kunagi täis. Tugeval ülelaadimisel võivad akud lõhkeda. Seega on vaja laadimisprotsessi kontrollida ja täis akude puhul laadimine lõpetada. Hea automaatlaadija lõpetab laadimise ise, kuid kui sellist laadijat pole, tuleb endal kontrollida, millal akud täis on saanud. Kui on teada, et aku on viimasel kasutamisel päris tühjaks saanud võib laadimiseks vajaliku aja ligikaudselt välja arvutada teades laadimisvoolu tugevust ja aku mahutavust. Samuti võib kontrollida pinget aku otstel laadimise ajal. Täis aku puhul on ühe akupurgi pinge umbes 1,45V. Seega on neljapurgilise vastuvõtja aku pinge täis aku puhul umbes 5,8V. 7
............................................................................................. 57 6.8.3. IR kompensatsioon ......................................................................................................... 58 6.8.4. Mootori momendikompensatsioon ................................................................................. 58 6.9. Sagedusmuunduri rakendamise näide ............................................................................... 59 6.9.1. Kliimaseadme ventilaator ............................................................................................... 59 6.9.2. Tõstemehhanism............................................................................................................. 60 6.10. Arvutusnäide ................................................................................................................... 60 7. Sujuvkäivitiga ajam .......................................................................................................
Keevitusalaldi üldskeem Keevitusalaldi ehitus. 1. Lülitus vooluvrku 2. Transformaator (kolmefaasiline) ( ) /Transformaatori ülesanne on muundada kõrge võrgupinge madalaks keevituspingeks ja madal võrguvool kõrgeks keevitusvooluks. : ./ 3. Alaldi sisse- ja väljalülitamine 4. Keevitusvoolu reguleerimine 5. Jahutusavad 6. Keevitusjuhtme ühendamine elektroodihoidikuga 7. Klemmiga tagasivoolu juhtme ühendamine detailiga 8. Ventilaator /Ventilaatori ülesanne on jahutada alaldiplokki. : ./ 9. Alaldi /Alaldi ülesanne on muundada vahelduvvool alalis-keevitusvooluks. : ./ Keevitusalaldi puudused 1. Magnettuul 2. Kõrgem hind kui transformaatoreil Keevitusalaldi eelised 1. Sobib kigi katetetüüpidega elektroodidega keevitamiseks. 2. Kolmefaasiline lülitus vooluvõrku tekitab reeglina vooluvõrgule ühtlase koormuse. 17 2.2.3. Keevitusmuundur
7. Iseloom. Lühis ? Lühis ehk lühiühendus on olukord, kus vooluringi välistakistus väheneb järsult ning seega voolutugevus suureneb. 8.Nimeta ja iseloomusta erinevaid kaitsmete tüüpe. Kaitsmed jagunevad sulavkaitsmeteks ning bimetallkaitsmeteks: Sulavkaitsmed sulavad ära, kui küllalt suur vool neid läbib ning bimetallkaitsmetes doojeneb plaadike, mis liiga suure voolu läbiminekul soojeneb, selle tagajärjel kõverdub ning ühenduse katkestab. 9. Mis on generaator ja milliseid liike on olemas ja kuidas töötavad ? (rootor ja staator mähisega) Generaator on seade, mis muundab mingit teist energiat vahelduva elektromagnetvälja energiaks. Rootormähisega generaatorid ja staatormähisega generaatorid. Toimivad vastavalt sellele, kummas on antud hetkel induktsiooni elektromotoorjõud suurima väärtusega. 10. Kuidas jaotatakse tarbijad vahelduvvoolu võrgus võimsuse järgi ? 1. Infoseadmed, mille võimsus on üldjuhul väike
annaabi.ee 
