Kommunistlik Venemaa XI klass Lagedi Kool 2017/18 Partei ideoloogia • Kommunistlik patrtei (Lenini juhtimisel) • Kehtestati üheparteisüsteem • Uus võimustruktuur juurdus aegamisis • Riigi ametlikuks nimeks sai Venemaa Nõukogude Sotsialistlik Föderatiivne Vabariik (VNSFV) Juhikultus • Jossif Stalin • Rõhutati päritolu • igustati madalat haridustaset • „Geeniusest“ juht teadis kõigist kõige paremini, tema otsus oli ai- nuõige Vabaduste ja inimõiguste piiramine • Talupoegadele kehtestati töökohustus • Tegutses GULAG- sunnitöölaagrite keskne juhtimisorgan • Vangid tegid tööd Siberis ja polaaraledel • Värviliste metallide kaevandamine • Metsatööstus • Kivisöe varumine • Vangid surid ebainimlike elamistingimuste tõttu Sõjaks valmistumine • 1930 a.
poolt. Muusikaline juht oli Tarmo Leinatamm. Etenduse peaosades olid Stephen Hansen, Kalle Sepp, Hanna-Liina Võsa, Maria Listra, Koit Toome, Pirjo Püvi, Kristina Vähi, Reigo Tamm, Aivar Kaseste, Lauri Liiv jt. Lisaks sellele olid esindatud ka Vanemuise sümfooniaorkester, ooperikoor ja balletitrupp ning bänd. “Ooperifantoomi” peetakse maailmas üheks kuulsaimaks teatrilavastuseks. Selle sisu räägib moondunud välimusega muusikalisest geeniusest, kes elutseb Pariisi ooperiteatri all asuvates käikudes, hoides teatri asukaid pidevas hirmus. Juhtub aga, et fantoom armub imeilusasse tantsijasse Christine'i ja sealtpeale teeb ta kõik, mis tema võimsuses, et tüdrukust saaks uus teatri staar. Asjalood on aga kiiresti muutuvad ning oodatav lõpp ei pruugi olla eales selline. Etendus oli edasi antud küllaltki tõepäraselt. See tähendab, et lavakujundus ja rekvisiidid olid realistlikud ning tagasi ei oldud hoitud
Peeti lugu Ameerika pärismaalastest. Romantismi märksõnaks on tundelisus. Hakati palju lüürikat kirjutama ja paljud kirjanikud olid luuletajad. Tolleaegne lüürikapuhang on haruldane ajaloos. Romantikute arvates ei saanud mõistus seletada inimest kui tervikut, vaid tuleb rõhutada inimese individuaalsust ja koos sellega ka subjektiivset kogemust. Tähtsaks sai mõiste "erandlikkus". Põlati massivaimu ja peeti lugu individuaalsest geeniusest. Kangelased romatismis olid enamasti vaimuannetega, ülimalt tundeerksad inimesed, kes suutsid näha ka elu sisu. Tihti kohtab neis ka prohvetlikke jooni: nad on äravalitud. Kirjanduses taaselustusid keskaegsete rüütliromaanide teosed, maagia, seiklused, üleloomulikkus ja fantastika. Neile oli tähtsusetu väline tõepära. Samuti kohtas ka muinasjutulaadseid teoseid. Kangelased olid tavaliselt saladuslikud.
Ja Surm ei ole mitte mees vikatiga, vaid siniste silmadega 6aastane poiss. Lugu saab värvingu aga alles siis, kui Surm (kes tegelikult siiski 10K aastane) armub ühte kõige kaunimasse tütarlapsesse. Oliver Helvese lugu. Tegelased: Tegevuspaik: Paranormaalsed nähtused: Oliver Helves, mäöödunud sajandi suurkuju, polegi tegelikult nõnda suur kui ta maailmale paistis. Kogu loomingu ta eest tegi tegelikult üks elukas, kelle ta rentslist leidis ja üles kasis. Ehk siis lugu geeniusest, kellest tegelikult keegi mitte midagi ei tea. Ja Oliver Helvesest, kes oleks pigemini sobinud põetajaks ja kadedast sõbrast, kes tegelikult osutus mõrvariks. Ühel ilusal märtsihommikul. Tegelased: Tegevuspaik: Paranormaalsed nähtused: 1969. Tegelased: Tegevuspaik: Paranormaalsed nähtused: 1976. Tegelased: Tegevuspaik: Paranormaalsed nähtused: 1983. Tegelased: Tegevuspaik: Paranormaalsed nähtused: Tegelane läheb võlurite juurde tööle
Diktatuuridele iseloomulikud jooned Diktatuurile ei kehtinud demokraatiale iseloomulik mitmeparteisüsteem ega võimude lahususe põhimõte. See oli asendatud juhikultuse ning ühe partei ja ideoloogia ainuõigusliku seisundiga. Võistlevad parteid ja poliitilised ühendused olid kas tõrjutud või hoopis keelustatud, piirati kodanikuvabadusi ning inimõigusi. Lihtinimese eeskujuks pidi olema juht, keda tuli igati imetleda. Juhti tuli igal võimalusel ülistada ( juhikultus ). Geeniusest juht pidi kõigist paremini teadma, mida rahvas vajab, ning iga tema otsus kuulutati ainuõigeks. Allutamaks rahvast oma tahtele, hirmutati teda pidevalt ümbritsevate vaenlastega. Loodi võimsad sala - ja julgeolekuteenistused. Kaart õp. lk. 44 millised riigid olid autoritaarsed, millised totalitaarsed Autoritaarsed riigid: Portugal, Hispaania, Eesti, Läti, Leedu, Poola, Austria, Ungari, Rumeenia, Jugoslaavia, Bulgaaria, Albaania, Kreeka, Türgi.
hoolimata Domenico Ghirlandaio töökotta õppipoisiks .Seal oli ta kõigest aasta ning ta otsustas maalikunstist loobuda ja hakata skulptoriks.Oma õpinguid jätkas ta võimuka Medici suguvõsa aedades pühendudes sealsete antiikskulptuuride uurimisele.Lorenzo de Medici sai aimu Michelangelo andekusest ja võttis ta oma majja elama.16 sajandil kirjutas Michelangelo biograaf Giorgio Vasari temast ajastuomase luulelisusega kui Firenze kunsti hüvanguks sündinud ,,jumalikult inspireeritud" geeniusest. Michelangelo Buonarroti sündis 6 märtsil 1475 aastal Aiozzo lähedal asuvas Caprese nimelises külakeses Toscanas.Lodovico pidas Caprose linnapea ametit.Üsna varsti pärast Michelangelo sündi kolisid nad perega firenzesse.Ta anti hoolealla lähedal asuvasse kiviraiduri perre.Kui Michelangelo oli kuue aastane siis suri tema ema,jättes kuus poega mehe kasvatada.Firenzes elas perekond linna idaosas.Polnud kahtlustki ,et Firenze tohutud kunstihaarded lummasid Michelangelot. Õpingud
kõhuuss. "Ta ise esines seal klounina." "Ja nuttis samuti!" sõnas Kai." Selles võluvas miniatuuris on peidus valem rõõmutu argipäeva vastu, ülesehitusprintsiip, mida järgides on loodud nii "Kaelkirjak" kui ka Kai ja Tõnise jutud. Ka kõhuuss Tõnis ise parasiit, kes on inimese parim sõber on "sibulatest tsirkus", retooriline figuur, mis ühendab võimatuid asju ja tekitab hämmastavaid tähendusi. Kivirähu lasteraamatus elab idee loovast geeniusest, kelle tegevus annab argisele, determineeritud maailmale paradigmaatilise telje, muudab joone tasapinnaks, tasapinna ruumiks. 5
8. Kasutatud kirjandus 1. Võrumaa Keskraamatukogu, Olavi Ruitlane: http://lib.werro.ee/index.php/olavi-ruitlane.html (17.04.2010) 2. Olavi Ruitlane: http://et.wikipedia.org/wiki/Olavi_Ruitlane (19.04.2010) 3. Inemise sisu : Olavi Ruitlane / J. Tootsen. [Vikerraadio heliarhiiv], 2007, 14.jaan: http://vikerraadio.err.ee/helid?main_id=712731 (18.04. 2010) 4. Virumaa Teataja" Põrmustatud geeniusest Viru kirjanduslaureaadiks" http://www.virumaateataja.ee/180306/esileht/15029494.php (19.04.2010) 5. Eesti Päevaleht ,,Olavi Ruitlane sulges kohtu nõudmisel avameelse blogi": http://www.epl.ee/artikkel/423885 (19.04.2010) 6. Apollo Raamatud: Olavi Ruitlane ,,Naine": http://www.apollo.ee/product.php/0338908 (20.04.2010) 7. Eesti Ekspress "Nädala raamat: Olavi Ruitlane ,,Naine"": http://www
Nii arutab eituse ning kahtluse vaim Mefistofeles. Kuid Jumal ei jaga sugugi neid mõtteid. Ta on täis usku inimjõusse, ta ülistab mõistust ja inimese alalist püüdlust tõele ning seetõttu ütlebki ta: „Kui sihitult ta teenibki mind praegu, ta peagi selgusesse saama peab.“ Inimest ülendavad tõeotsingud, millega ta igavesti tegeleb. Issanda ja Mefistofelese vahel sigineb jutt Faustist, sellest rahutust heitlejast, rahuldamatult otsisklevast geeniusest. Issand usub Faustisse, teades, et ta leiab tõe, sest: „et kuigi pime tung veab inimest, hing ikka aimab, ihkab õiget rada.“ Selle usu inimesse hülgab Mefistofeles. Inimene olevat armetu ori, kes suutvat ainult roomata tolmus ja põrmus. Tema pahed, tema võimetus alistada enesele oma kirgi, määravad ta igavesele kannatusele ja eksimisele. Säärane on Mefistofelese arvamus. 3. Fausti monoloog „Öö“. Mis võib olla teadlase pettumuse põhjuseks?
muuta. Selles filmis jääb võidutsema tõeline hullus, Nicholsoni kehastatud mässumeelne peategelane kaotab oma mõistuse haigla intensiivse ravi tõttu, tema indiaanlasest sõber aitab ta filmi lõpus teispoolsusesse, et päästa mees nõdrameelsete haiglaõdede võimu alt. Hullud ja hullumeelus on filmimaailma üks lemmikteemasid: meenutagem või Ameerika kinotööstuse kaasaegset klassikut ,,Piinatud geeniusest". Või vene filmi "Hullumaja", kus esitatakse igavene küsimus: kes siis ikkagi hullud on, kas need õnnetud internaadi elanikud või üksteist pommitavad, tulistavad ja lõikavad "normaalsed", internaadi aia taga elavad tegelased. Õndsal lollikesel, sanatoorse hullumaja kliendil, on vene kultuuris täiesti eriline koht. Ta räägib lollusi ja teeb arusaamatuid tegusid, kuid tema sonimises peitub ettekuulutusvõime.
eemale. Eriti suure pettumuse valmistas see, et Vriti poliitikute enamik suhtus temasse tõrjuvalt. Sõpru leidis ta - nagu tavaliselt eranditult kõrgemas seltskonnas. Oma eesmärki meelitada Suurbritannia Kominterni vastase pakti liikmeks ta ei saavutanud. Vastupidi tema esinemise tõttu nägid Briti diplomaadid temas Inglismaa ja Saksamaa tüllimineku peamist põhjust. Sellest järeldus: isegi geeniusest diplomaat poleks teinud ,,aaria vennast" liitlast, sest britid ei mõelnud uneski ohverdada oma järeleproovitud balance of power´i poliitikat logiseva pakti kasuks vastiku diktatuuriga. Pärast kuudepikkust kaalutlemist jõudis ta viimaks nii kaugele, et tunnistas füürerile oma jõupingutuste lõplikku ebaõnnestumist füüreri soovitud Saksa Briti liidu loomisel. Ribbentropi strateegia Hitleri suhtes oli ilmne. Tolle plaan Inglismaa toomiseks enda poolele oli
on vaid üks looja Jumal. Igas valdkonnas. ii. Renessanss inimesele hakatakse omistama looja rolli 1. kirjanduses muutub autor oluliseks koos trükikunsti levikuga 2. kirjutajaile saab oluliseks, et nende tekstid oleksid äratuntavad a. sest nii saadi toetust tolle ajastu kunstide toetajailt rikastelt patroonidelt iii. romantism ettekujutus autorist kui geeniusest 1. loomine kui ülev vaimutöö 2. hakatakse kõnelema kirjandusest kui autori eneseväljendusest a. tekib arusaam, et kirjandusteosel on tähendus, mille on loonud selle autor i. lugeja ülesandeks on autori poolt loodud tähendus tekstist üles leida. iv. 20
Kuna loodus on orgaaniline, peab seda olema ka kunst. Kogu looduse areng on välja viinud inimeste kunsti loomiseni (mitte ei tee inimesed kunsti loodust salates) – KANT. Kunsti ja kultuuri teke on looduseese sisse programmeeritud. panteism – jumaliku kohalolek kõikjal Kunstnikku, kes on võimeline jätkama looduse salaplaani, nim. geeniuseks (konkreetne mõiste, võis olla ainult mees, naine oli osa loodusest). Ta kanaliseeris looduse salaplaani. Kunstiteosed kasvavad ise välja geeniusest. Vastandiks käsitöölised – teevad, loovad. Kunstiteos on looduse jätk, käsitööline loob sellest imitatsioone. Geenius toob loodusest välja selles peituva igavese ilu. BYRON oli geenius. Kultuur ja tsivilisatsioon Kultuuri mõiste seotud millegi asutamise/rajamisele (kultiveerima, koloonia), millegi austamise/kummardamisega. Algselt seotud harimise protsessiga (viljakaks muutumine). Hiljem sajandite jooksul tasapisi laienes ka inimestele – harimine, kultuurseks muutumine
Kui inimene on selle mõjuväljas, siis see tähendab tema karakteri lagunemist. Kõige dionüüsilisem kunst Nietsze jaoks on muusika. Muusika mõjub kehale, instinktidele vahetult, ei toimi mõistusele. Inimene allub muusikat kuulates jõule, mis on temast tugevam. Immanuel Kantil fraas, muusikal ei ole head kasvatust. Mõjub otse kehale. Astutakse muusika rütmis, isegi kui ei taha. muusika mõjub kehale. Saab mõistusest mööda minna. Romantismiga koos käis käsitlus geeniusest. Geeniuse kontseptsioon ei ole niisama sõnakõlks. See tähendas konkreetset asja. Euroopas oli geenius byron. Geeniuse loogika on see, et ta on võimeline kanaliseerima seda kaost mis looduses on, mõistma looduse enda kaoses sisemist harmooniat ja kandma seda oma kunstis edasi. Euroopas oli mees alati geenius naine oli looduses sees. Geenius lubas kaose oma kunstilisse väljendusse ja suutis seda kunstis kontrollida. Naine oli kaos ise, loodus. Mees suutis seda kontrollida.
Maailma nähti üldse illusoorsena, ega arvatud, et mingisugune tõde selle sees peitub. Kunstil lasub küll teatav vastutus, kuid ühtlasi on selles palju vabadust, kuna niikuinii on kõik üks illusioon. Tööstusrevolutsiooniga 18. sajandil, tehniliste arengute, liikumisvõimaluste paljususe ja mehaanilise reproduktsiooni tekkega kadus jäljendamise kohustus kunsti pealt. romantismiaja ideed andsid kunstile eneseväljenduse - EKSPRESSIOONI rolli ja nägid kunstnikus erilist ainulaadset geeniusest. Üks tuntumaid esindajaid sellel suunal LEV TOLSTOI, kelle jaoks kunst oli moraalselt ülendav nii vaatajale, kui ka tegijale. Teine ekspressiivse kunstiteooria esindaja on ROBIN GEORGE COLLINGWOOD, kelle jaoks pidi kunst olema subliimne. Kunst teisendab meie taju ja meeli. Kunstnik väljendab intuitiivselt mingisugust enneolematut vaatenurka. Kunstnik kui ülitundlik inimene, kes heidab valgust olulistele probleemidele.
1912. aastal ilmus ,,Tabamata ime" - see on lugu, traagiline lugu kunstidesperaadost. Kunstidele andujate kuulsuseiha piirdus enne seda lugu vaid tunnustusega kodumaal, isegi kodulinnas, siis nüüd hakati kirglikult kippuma "Euroopasse". Alles sealne loorber tundus küllalt kohasena geeniustele, kelle surematuse avastajad nad olid peamiselt ise. Tegemist on üldjuhul andelise keskpärasusega nagu Leo Saalepil, siis saab sellest ainult enda ja kunstisõgedate teiste tunnustatud geeniusest vaene hukkuv kunstimärter, kelle saatus võib olla traagiline, ent ka tragikoomiline. Näiteks Leo Saalep, ihuterviselt, eriti närvidelt, läbipõlenud isik, kaotab selle tõttu mõistuse, teised temataolised, kes tarvitavad samu võtteid eesmärgi kiirendatud saavutuseks, resigneeruvad tasahiljukesi ja vegeteeruvad meie keskel tosina kunstnikkudena edasi. Näidend võeti kirjaniku sõnul kodanliku intelligentsi poolt, eriti väikelinnas Tartus, üpris vaenulikult vastu
surematuse avastajad nad olid peamiselt ise. Ükski kahtlus, ükski hoiatus ega õpetus ei leia teed säher- duse esteetilise ristisõitja teadvusse, äparduvad esinemised teda ei heiduta, arenemisaja ülemäärane pikkus tema kannatust ei katkesta, sest tema fanaatlik usk enda suurusesse on hävinemata. Kuna aga see usk tavaliselt on ebausk parimal puhul võib ehk juttu olla andelisest keskpärasusest, nagu Leo Saalepil, siis saab sellest ainult enda ja kunstisõgedate teiste tunnustatud geeniusest vaene hukkuv kunstimarter, kelle saatus võib olla traagiline, ent ka tragikoomiline. Seesugused desperaadod saavad sageli ergutust ja õhutust võhikuliselt, kuid indleva rahvusliku kuulsuseihaga täidetud seltskonnalt, mis moodustab nende tooniandva ümbruse. Oodatakse geeniusi, oodatakse neid pikisilmi, et niisuguse kaudu tunduda ka enda väärtuses tõstetuna, ja kui siis keegi ilmub,
seonduv. 21. Kanti originaalsuse ja geeniusekontseptsioon. Romantism. Jena romantikute vaated. Kunst ei ole jäljendus. Kantil keskseks teemaks on originaalsus ja geniaalsus ehk kunst on kunst vaid sedavõrd, mida vähem ta reaalsuse või tavapärase sarnane. Originaalne geenius ei vaja reegleid, moraali või norme, ta loob need endale ise. Romantiline geenius salapärane, seletamatu, hull jne. Rääkides geeniusest, peab Kant silmas erilist inimtüüpi, andekuse eriliiki, talenti. Ta loob sisemise geniaalse välgatuse tagajärjel midagi. *Romantism on valgustuse vastand ja selle kõrval üks mõjuvõimsamaid uusaja ideid. Romantism arvas, et inimese kõrgus pole mõistus, vaid kujutlus ja oluline pole hästi argumenteerida, vaid maailm muutub nende mõjul, kes erandlikud, kõnelevad teistmoodi. Uusajal kultuuri (kunsti) roll ühiskondlikes liikumistes enneolematu. Mõistuse heidab
totaalsus, dünaamiline ülev – kõikvõimsate loodusjõududega seonduv. 21. Kanti originaalsuse ja geeniusekontseptsioon. Romantism. Jena romantikute vaated. Kunst ei ole jäljendus. Kantil keskseks teemaks on originaalsus ja geniaalsus ehk kunst on kunst vaid sedavõrd, mida vähem ta reaalsuse või tavapärase sarnane. Originaalne geenius ei vaja reegleid, moraali või norme, ta loob need endale ise. Romantiline geenius salapärane, seletamatu, hull jne. Rääkides geeniusest, peab Kant silmas erilist inimtüüpi, andekuse eriliiki, talenti. Ta loob sisemise geniaalse välgatuse tagajärjel midagi. *Romantism on valgustuse vastand ja selle kõrval üks mõjuvõimsamaid uusaja ideid. Romantism arvas, et inimese kõrgus pole mõistus, vaid kujutlus ja oluline pole hästi argumenteerida, vaid maailm muutub nende mõjul, kes erandlikud, kõnelevad teistmoodi. Uusajal kultuuri (kunsti) roll ühiskondlikes liikumistes enneolematu. Mõistuse heidab romantism
avamine, kingade kaudu pildil saame aimu palju enamast kui need kingad. Arusaamad eseme kohta ei anna vastust teose esemelisuse üle. Esemeline alus ei kuulu teosele, teos on midagi enamat. Teose mõistmisel ei peaks liikuma mitte esemelt teosele, vaid teoselt esemele. Kunstiteose tõde on esemelisuses; esemelisus ja kunstilisus ei ole lahutatavad. Teose iseolemine. Loodud teosel on oma elu. Insichselbststehen (enese sees ise seisma). Teost võime mõista sõltumatult teose loojast, geeniusest, ja teisalt ka vaataja retseptsiooni subjektiivsusest. Teos on ise olev, oma maailma konstitueeriv. Ta saab loojast sõltumatuks, hakkab elama oma elu, läheb üle oma puhtasse ja sõltumatusse iseolemisse. Kunstnik jääb teosega võrreldes tundmatuks ja vähemnähtavaks. Mida enam elab teos igavikus, seda vähem mäletab ta kunstnikku. Teos on hävitav selle suhtes, kes võimaldab tal esile tulla. (vt. Eva Lepik: Hermes) Hans Georg Gadamer (1900-2002)
Sageli ühendab kirjandusteose analüüs elemente kõigist kolmest lähenemisviisist. AUTOR Autor on teose looja. --> Eri aegadel on autori loojaroll olnud erinev. ! Keskajal oli kõige looja Jumal, kes kasutas inimesi instrumentidena --> isikuautorlust ei olnud. ! Renessaansi perioodil hakkas arusaamine loomest muutuma. Inimesele hakati omastama looja rolli. --> Autor muutus oluliseks trükikunsti levikuga. ! Romantismi perioodil areneb välja ettekujutus autorist kui geeniusest ja loomisest kui ülevast vaimutööst. ! 20. sajandil tõusevad kirjandusteose mõistmisel autori kõrval esile teised tegurid. Teose tähendust ei seostata enam ainult autoriga, tähelepanu pööratakse ka sellele, et: ! ! 1) kirjandusteoses kõneleb keel - keelt jagab kirjanikuga lai inimeste ring ! ! 2) kirjandusteos väljendab oma loomisajastu arusaamu ! ! 3) kirjandusteose tähenduse loomisel osaleb ka lugeja. AUTOR JA TEMA AEG Autori kaudu kajastub teoses tema aeg
Va. „Vari“. Liivi käsitlemisel on loodud teatud tüüpi kaanon. Temast rääkimisel pööratakse tema kindlatele aspektidele. Ta kaanoni loojaks on Tuglas, kes Liivi Eesti kirjanduse jaoks avastab. Ta hakkab teda analüüsima ja tutvustama Eestile. 1923. a ilmub mahukas Liivi eluloo ja ajaloo ülevaade. Tuglase teelt pole palju kõrvale astutud. Millised on need Tuglase kaanoni kesksed teemad? Ta loob Liivi isikumüüdi- keskmeks arusaam Liivist kui traagilisest isiksusest, geeniusest. Kaks olemuslikku hoiakut: traagilise inimese käsitlus, Liiv kui intiimne looduse peegeldaja. 1. Liivi luules tähtis isamaaline temaatika. Selle olemuse võiks kohta võtta- isamaa on Liivi jaoks midagi reaalset, tema pärast on mõtet ja põhjust kannatada, on põhjust olla õnnetu. Väga isiklik suhe autori ja isamaa vahel Sotsiaalne problemaatika- Eesti külaelu, vaesus ja rikkus. Teine suur luuletuste grupp- loodusluule. Liivi erinevad maastike kirjeldused, aastaaegade kirjeldused
Va. ,,Vari". Liivi käsitlemisel on loodud teatud tüüpi kaanon. Temast rääkimisel pööratakse tema kindlatele aspektidele. Ta kaanoni loojaks on Tuglas, kes Liivi Eesti kirjanduse jaoks avastab. Ta hakkab teda analüüsima ja tutvustama Eestile. 1923. a ilmub mahukas Liivi eluloo ja ajaloo ülevaade. Tuglase teelt pole palju kõrvale astutud. Millised on need Tuglase kaanoni kesksed teemad? Ta loob Liivi isikumüüdi- keskmeks arusaam Liivist kui traagilisest isiksusest, geeniusest. Kaks olemuslikku hoiakut: traagilise inimese käsitlus, Liiv kui intiimne looduse peegeldaja. 1. Liivi luules tähtis isamaaline temaatika. Selle olemuse võiks kohta võtta- isamaa on Liivi jaoks midagi reaalset, tema pärast on mõtet ja põhjust kannatada, on põhjust olla õnnetu. Väga isiklik suhe autori ja isamaa vahel Sotsiaalne problemaatika- Eesti külaelu, vaesus ja rikkus. Teine suur luuletuste grupp- loodusluule. Liivi erinevad maastike kirjeldused, aastaaegade
4. Kanti originaalsuse ja geeniuse kontseptsioon. Romantism. Jena romantikute vaated. Kantil on keskne originaalsus ja geniaalsus ehk kunst on kunst vaid sedavõrd, mida vähem ta reaalsuse või tavapärase sarnane on. Originaalne geenius ei vaja reegleid, moraali või norme, ta loob need endale ise. Kanti geenius ei tõuse massist kõrgemale ta kehtestab endale normid, kuid neil on väärtust niivõrd, kui need saavad univeraalseks, üleüldise meeldivuse esemeks.Rääkides geeniusest ei pea Kant silmas mitte tingimata kõrgeimat, vaid üksnes erilist inimtüüpi, andekuse eriliiki, talenti, mida võib leida paljudel. Kant ei vastanda geenisut teistele inimsetele, vaid üksnes eristab teda neist, kuna tollele omane kunstilooming erineb põhimõttelsielt õpetlaste teoreetilisest mõttetegevusest. Geeniuse looming ei allu ratsionaalsele seletusele, see ei järgi loodusreegleid, vaid loob ise reeglid, mis saavad esteetilisteks normideks
annaabi.ee 
