valmistas mehi ette tulevateks sõdadeks ja lahinguteks Teised siseriiklikud punktid Pidas plaani, kuidas rajada kantsi, mis pakuks tema rahvale küllaldast kaitset Rajas linnu (koos Alevi, Sulevi ja Olevipojaga) Soovis luua silda üle Peipsi järve Kikerpära soos aitas paharettidel sood kaheks jagada Ei petnud oma "valijate" lootusi Enne sõda raudmeestega mattis varandused Koostajad: Siim Suurkask Arina Vassiljeva Anders Uusna 2009
REHIELAMU SIIM SUURKASK Rehielamust · Eestlaste vana traditsiooniline elamu · Eesti talu tähtsaim hoone · Ehitati esiküljega õue poole ning sageli paiknes otse sissesõidukoha vastas Rehielamu kasutusalad · Elamu · Rehetuba · Laudaruum · Tööruum · Hoiuruum · Saun Rehielamu koosnes kolmest põhiosast: · Rehetuba · Rehealune · Kambrite osa Kusjuures rehetuba paiknes elamu keskel. Eestis on kujunenud kaks plaanilt ja ehituselt erinevat rehielamu tüüpi: Põhjatüüp Lõunatüüp Rehetoa ehitus · 19. sajandi keskpaigani aknata · Rõhtpalkseinad · Muldpõrandad · Paekivipõrandad · Pae või maakividest tehtud suitsuahi Rehealune · Põhiliselt majandusruum · Peksti reht ja tuulati villa · Laia väravaga tagaotsas, viljaveo tõttu · Seal hoiti talvel loomi, heina ning põhku · Pulmade puhul tantsuruum ...
Tehnikaülikoolist kui teistest Eesti ja välisülikoolidest. Külalislektoriteks on praktiseerivad tipparhitektid ja spetsialistid. Õppejõud on arhitektid Emil Urbel, Irina Raud, Ignar Fjuk, Rein Murula, Vilen Künnapu, Katrin Etverk, sisearhitekt Mait Summatavet, kunstnikud Anu Juurak, Raoul Kurvitz, Aili Vint, Jaan Elken, kunsti- ja arhitektuuriajaloolased Karin Hallas-Murula, Helli Sisask, insenerid Hendrik Voll, Johannes Pello, Linda Madalik, Ülo Amor, Dago Antov, Valdo Suurkask, sotsioloog Katrin Paadam jt. Õppekeskkond 5-aastases õppes toimub õpe päevases vormis. Magistriõppes toimub õppetöö pealelõunati ja õhtupoole, osade valikainete puhul ka sessiooniti. Doktoriõpe toimub sessiooniti. Magistriõpet on osaliselt võimalik läbida teistes Euroopa või maailma ülikoolides. Välisõpinguteks saavad magistrandid kasutada Erasmus ja DoRA stipendiume. Õpingute jooksul läbib magistrand praktika
korrosioonitõrje kaitsekiht, kui tal on omadused: väike lahustuvus ja tihedus hea nakkuvus metallipinnaga metalliioonidele, hapnikule ja elektronidele läbitungimatus Passiivsus sõltub anoodprotsessi polariseeritavusest kui ka katoodprotsessist. Passiivsus tekib nt Al, Cr, Fe, Mg. Tüüpiline passiivsuse näide Raua korrosioonikiiruse vk logaritmiline sõltuvus lämmastikhappelahuse kontsentratsioonist 20 kraadi juures Metalli massi kaotus ajas Kasutatud kirjandus V. Suurkask. Korrosioonitõrje E. Talimets. Metallide korrosioon ja korrosioonitõrje
Välitööde käigus tehti 290 geobotaanilist analüüsi, neist Soomaa luhtadelt 85. Anti ülevaade luhal levivatest taimekooslusest. Enamlevinud kooslusteks kõigil luhtadel olid tarnakooslused: Carex elata (luhttarna), Carex disticha ja Carex gracilis kooslused. Kõrreliste kooslustest levisid Halliste luhal Deschampsia caespitosa (luht-kastevarre)-Festuca pratensis (hariliku aruheina), Sesleria caerulea (hariliku lubika) kooslused. Soomaa luhtade uurimisega on põhjalikumalt tegelenud M. Suurkask. 1996. a. suvel inventeeris ta Halliste jõe luhta ning puisniite ja andis ülevaate luhaala tähtsamate biotoopide levikust, nende seisundist ja looduskaitselisest väärtusest. Kokku leidis M. Suurkask Halliste luhalt 222 liiki soontaimi, sealhulgas 7 kolmanda kategooria kaitstavat liiki, Läti puisniidult 167 liiki ja Halliste puisniidult 171 liiki (Suurkask, 1996). Soomaa rahvuspargi kaitsekorralduskava ettevalmistava projekti "Soomaa rahvuspargi
patriootliku ohvri tooja? Merkel Saksamaal I õpingud Leipzigis ja Jenas vabamüürlaste looz Royal York Berliinis Oderi-äärne Frankfurt - Dr. Merkel Weimar (Herder, Wieland, Böttiger; - Goethega vastumeelsus) katsetus Kopenhaagenis reisid Põhja-Saksamaal aktiivne ja kirju loominguline periood Wannem Ymanta Wannem Ymanta. Eine Lettische Sage (Leipzig, 1802) Imanta unenägu. Merkeli järele kirjutanud Anton Suurkask. (Uus Aeg, 1901) Merkel Saksamaal II 1802-1806 Berliinis "Ernst und Scherz" (1803) "Der Freymüthige, oder Ernst und Scherz" (1804-1806) koos August von Kotzebuega 1806 põgenemine Napoleoni eest Merkel tagasi Liivimaal Depkini mõis 1816 Berliinis "Ernst und Scherz oder Der alte Freymüthige" Kuramaa Kirjanduse ja Kunsti Seltsi liige (1817) ja Läti Kirjandusseltsi auliige (1841) 1850 surm Depkinshofis Merkeli retseptsioon
HAAPSALU KUTSEHARIDUSKESKUS Kokk 06 Kadi Suurkask Apelsiniliköörid: Cointreau, Grand marnier, blue curacao Referaat Juhendaja: Enna Kallasvee UUEMÕISA 2009 Cointreau Cointreau (Prantsusmaa, 40%). Üks populaarsemaid kõigist likööridest. Esmakordselt valmistas likööri aastal 1879 hr. Eduard Cointreau, väga eduka Loire Valley`s paikneva kondiitriäri ja destilleerimiskoja peremees.
4. Kosmoloogia. Interaktiivne astronoomiaõpik. (23.02.2015). [http://opik.obs.ee/osa2/ptk07/box01.html] 5. Puss, A. Välisplaneedid õhtutaevas ja katsed neid vallutada. (23.02.2015). Sirp. [http://www.sirp.ee/s1-artiklid/c9-sotsiaalia/2014-05-08-08-49-48/] 6. Sutt, J.K. Saturni rõngad: jäine mälestus kunagistest kuudest. Novaator.(23.02.2015). [http://www.novaator.ee/ET/kosmos/saturni_rongad_jaine_malestus_kunagistest_kuudest /#samal_teemal] 7. Suurkask, T. NASA kavatseb läkitada allveelaeva Saturni kuu peale. Forte. (23.02.2015). [http://forte.delfi.ee/news/kosmos/nasa-kavatseb-lakitada-allveelaeva-saturni-kuu-peale? id=70777583] LISAD Lisa 1. Päikesesüsteem 11 Lisa 2. Saturni kaaslased 12
2011, Rannaniidud. Kättesaadav http://www.roheline.ee/books/kkj296.html (viimati külastatud 16.01.2012) 8. Eesti Põllu - ja Maamajanduse Nõuandeteenistus. 2012, Karjamaad. Kättesaadav http://www.pikk.ee/est/taimekasvatus/rohumaaviljelus/kultuurrohumaadeplaneerimine/karjam aad (viimati külastatud 19.01.2012) 9. Kukk T. 2012, Pärandkooslused: kas pärandame nad tulevikule? Kättesaadav http://www.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/index.php?id=755 (viimati külastatud 16.01.2012) 10. Suurkask M. 1999, Soomaa luhaniidud. Kättesaadav http://www.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/EL/vanaweb/9910/luhad.html (viimati külastatud 19.01.2012) 11. Taru Ülikool. 2008 Aruniidud. Kättesaadav http://bio.edu.ee/taimed/general/aruniit.htm (viimati külastatud 19.01.2012) 14
aastates - jagamine 360-ga). NB! Kontrolli numbri vormingut. Peab olema General Tekstifunktsioonid kasutatavad andmed Isikukood Nimi left LEFT(B4;5) Siret 46712234072 Siret Kelk right RIGHT(B4;4) Kelk 47712122102 Liina Tamm mid MID(A4;2;2) 67 46801231093 Kaja Uuspõld len LEN(F4) 4 37302057254 Kaarel Metsoja lower LOWER(A5) kelk 46811022036 Inge Lamp upper UPPER(B7) KAAREL METSOJA 37607099088 Sten Suurkask find FIND("õ";B6) 10 47512047784 Sirje Eija & "19"&F5 1967 47812124394 Sigrid Karu 47202208991 Piret Lemme Võtab lahtrist vasakult poolt nimetatud arvu märke Võtab lahtrist paremalt poolt nimetatud arvu märke Võtab lahtrist nimetatud märgist alates nimetutud arvu märke Märkide arv lahtris Teisendab suurtähed väiketähtedeks Kõik tähed suurtähetdeks Leiab mitemes märk "õ" on Ühendab märgid määratud lahtritest Absoluutaadress (F4)
Mees-mehe kaitse, pressing - tugineb põhimõttel, et iga kaitsemängija jälgib vastasvõistkonna konkreetset mängjat ja ka palli, mis tähendab seda, et peale oma hoolealuse katmise moodustavad viis kaitsemängijat koos ka ühtse kaitseliini. Mees-mees kaitse saame jagada kaheks: tavaline kaitse oma korvi all ¼ väljakul aktiivne kaitse ehk pressing poole, ¾ osa ja üle väljaku. 8. korvpalli sünnimaa USA 9. Tuntumad Eesti korvpallurid Martin Müürsepp, Valdu Suurkask, Siim Raudla, Tanel Kurbas, Rain Kärner Esmaabi ja venitusharjutused 1. esmaabi hüppeliigese vigastuse puhul (KKK) Kompressioon - suru tugevasti viga saanud kohast kehatüve poole, et takistada veretoide, mis põhjustaks suure verevalumi; Külm - jahuta vigastatud piirkonda jääkoti või külmaspreiga, kui neid ei ole, siis kättesaadavate külmade esemetega (lumi, külmutatud toidud vms), et ahendada veresooni ning et vähendada kahjustunud koest põletikku tekitavate ainete
ja remont ning ümbermähkimine, elektripaigaldiste ehitamine, elektrimootorite remont, kalapüügivahendite tootmine ja müük, kinnisvara haldamine. Kõrvaltegevus: Elektrijuhtmete ja -seadmete paigaldus, võrgulina kudumine ning nöörist ja võrgulinast võrkude tootmine ja parandus, kinnisvara haldus tasu eest või lepingu alusel ROSENTOR Jüri tee 55, 75303 Lagedi, Harjumaa e-post: [email protected] telefon: (+372) 6766160 faks: (+372) 6766490 Firma juht: Olev Suurkask Põhitegevus: Elektrimootorite, -generaatorite ja trafode paigaldus, hooldus ja remont ning ümbermähkimine, elektrimootorite mähkimine ELEKTRIMOOTORITE MÜÜK ELEKTRIMOOTORITE REMONT Tallinna Tehnikaülikool Energeetika teaduskond Elektriajamite ja jõuelektroonika instituut Kursusetöö aines ELEKTRIAJAMID 1. Eesti turul elektrimootoreid müüvad firmad 2. Eesti turul elektrimootoreid remontivad firmad
väikese rahvaarvu juures jäi valik kitsaks. Perioodi üldiseloomustab meeste korvpalli taseme langus ja naiste korvpalli taseme tõus üleliidulisel areenil. Järsk suund pikkuse ja füüsise tähtsuse tõusule. III periood Aastad 1960 kuni 70-ndate keskpaigani välja, n.ö. "Tartu Kalevi" ja suuremalt jaolt I. Kullami periood Iseloomustavad näitajad: 1. NL-i meistrivõistlustele tehakse üks esinduskoosseis. Tartu "Kalevi" sildi all tuuakse Tallinnast juurde algul Lepmets, hiljem Metsar, Suurkask, Tomson jne. Enam ei üritata kahe meeskonnaga, Tartu ja Tallinnaga. 2. Korvpall saab lõplikult saalialaks. 3. I. Kullami tulekuga 1960.-ndast aastast järjepidev tõus, algul NL-i keskmiseks ja 1960-ndate lõpuks 1970-ndate alguseks ka NL-i tipu lähedale n.ö. "Kalevi" teine "kuldaeg": - 1967.a. Rahvaste Spartakiaadi II koht - 1969.a. NL a/ü meister - 1969.a.NL mv.-te IV koht (sisuliselt ühepalju punkte III kohaga)
1950- NL mv. 2. koht 1951- NL mv. 3. koht 1952- NL mv. 4. koht 1952- NL 10 linna turniiri 2. koht Tol ajal olid suured mängijaisiksused: J. Lõssov, I Kullam, H Kruus, A. Putmaker, H. Krevald, E. Ehaveer. Aastad 1960-1970 on suuremalt jaolt Ilmar Kullami periood, kuna siis toimus korvpalli järjepidev tõus NL-i tipu lähedale. NL-i meitrivõistlustel tehakse üks esinduskoosseis. Tartu ,,Kalevi" sildi all tuuakse Tallinnast juurde algul Lepmets, hiljem Metsar, Suurkask, Tomson. Algas ,,Kalevi" n.ö teine ,,kuldaeg": 1967.a. Rahvaste Spartakiaadi 2. koht 1969.a. NL a/ü meister 1969.a. NL mv.-te 4. koht 1970.a. võit USA koondise üle 1971.a. NSVL Rahvaste Spartakiaadi 3. koht Mitmete rahvusvaheliste turniiride võidud Mängijaisiksused NL-i koondises: T. Lepmets, J. Lipso, P.Tomson, A. Krikun, A. Tammiste, J. Salumets. 1960-ndate aastate teisest poolest toimus ka välissuhete kasv, kuid välissõite oli ometi vähe
Iraagist või Afganistanist lahkudes. [---] Kuni okupatsiooni vägi püsib kohal, elab kohalike seas ettekujutus vabadussõjast. [---] Kuid jõukus ja rahu tuleb aastakümnetega, mitte kampaania korras.[---] Seni, kuni lääne mõttemaailm ei suuda aru saada, miks hiinlased, hindud või araablaseda asetavad ennast maailma keskpunkti, ei suudagi ta maailmas rahu rajada. Meie joonistame ikkagi kõigi atlaste keskmesse Euroopa. Kuid maakera on ümmargune." (Heiki Suurkask, Eesti Päevaleht, 9. november 2007) Tulevikus ei tohiks olla enam niisugust vihkamist ei riikide ega inimeste vahel. Sõda võiks juba ometi kord lõppeda. Suurriikide võimuiha võiks muutuda väiksemaks. Peaks hoopiski arendama kultuurikontakte teineteisemõistmise suurendamiseks. Saab ju globaliseerunud maailmas ringi reisida, õppida teisi kultuure tundma, nendega solidaarne olema, mitte peale suruda oma maailmapilti. Sõdade ja maailmakonfliktide alguseks on tihtipeale olnud usk, religioon
Vaadata eelmiste aastate materjale (koost. dots. Meeme Põldme). Õpikud – eesti k. puuduvad; keemia vt. H. Karik, U. Palm, V. Past enamkasutatavate ainete ja materjalide Üldine ja anorgaaniline keemia, Valgus, 1981. klasside olulisi keemilisi tüüp omadusi. Õppevahendid: korrosioon vt E. Talimets, V. Kallast Metallide korrosioon ja korrosioonitõrje, TPI, 1988; V. Suurkask Korrosioonitõrje, TUT, 2011; polümeerid vt K. Help, A. Siirde, E. Piiroja Orgaaniliste ja kõrgmolekulaarsete ühendite keemia alused, TPI, 1984. Sobivad ka üldise keemia õpikud (ingl. k. General Chemistry); Internet Loengute ettevalmistamisel on kasutatud dots. M. Põldme loengukursuse materjale ja näiteid. Viia Lepane 5.09.2012 7 Viia Lepane 5.09.2012 8
NB! Kontrolli numbri vormingut. Peab olema General Tekstifunktsioonid kasutatavad andmed Isikukood Nimi left LEFT(B4;5) Siret 46712234072 Siret Kelk right RIGHT(B4;4) Kelk 47712122102 Liina Tamm mid MID(A4;2;2) 67 46801231093 Kaja Uuspõld len LEN(F4) 4 37302057254 Kaarel Metsoja lower LOWER(A5) 47712122102 46811022036 Inge Lamp upper UPPER(B7) KAAREL METSOJA 37607099088 Sten Suurkask find FIND("õ";B6) 10 47512047784 Sirje Eija & "19"&F5 1967 47812124394 Sigrid Karu 47202208991 Piret Lemme Võtab lahtrist vasakult poolt nimetatud arvu märke Võtab lahtrist paremalt poolt nimetatud arvu märke Võtab lahtrist nimetatud märgist alates nimetutud arvu märke Märkide arv lahtris Teisendab suurtähed väiketähtedeks Kõik tähed suurtähetdeks Leiab mitemes märk "õ" on Ühendab märgid määratud lahtritest Absoluutaadress (F4)
http://et.wikipedia.org/wiki/Operatsioon_Sulatina 3. War in Afganistan 2001-present http://en.wikipedia.org/wiki/War_in_Afghanistan_(2001%E2%80%93present) 4. Iisrael http://et.wikipedia.org/wiki/Iisrael 5. Hamas http://et.wikipedia.org/wiki/Hamas 6. Gruusia http://et.wikipedia.org/wiki/Gruusia 7. Georgia military conflict with Russia http://en.wikipedia.org/wiki/Georgia_(country)#2008_military_conflict_with_Russia 8. Vene ajakirjanikud teadsid Osseetia kriisist ette/ Heiki Suurkask http://www.epl.ee/artikkel/440067 9. Osseetia http://et.wikipedia.org/wiki/Osseetia 10. Sudaan http://et.wikipedia.org/wiki/Sudaan 11. War in Darfur http://en.wikipedia.org/wiki/War_in_Darfur 12. Somali Civil War http://en.wikipedia.org/wiki/Somali_Civil_War 13. Kivu conflict http://en.wikipedia.org/wiki/Kivu_conflict 14. Sri Lankan Civil War http://en.wikipedia.org/wiki/Sri_Lankan_Civil_War 15. Mexican Drug War http://en.wikipedia.org/wiki/Mexican_Drug_War
ja lainetus kaldale lööb. Seal lainete taga on saar, ka seal on kõrged palmipuud. Ja üle nende on samuti helendav taevas ja kollase sõõrina kuu. Jamaikal ja Kuubal on ühised tähed, on sarnaselt sinised veed... Kuid ometi kõrvuti elus ei lähe neil kaluri rajad ja teed... 7 Sa magad, chiquito, mu poeg. Sind ootab tavaline päev. Et aga homme võib tänasest ilusam olla, chiquito, sa seda kord näed. Kaugel, kaugel, kus on minu kodu H. Suurkask / rahvaviis Ameerika Ühendriikidest Kaugel, kaugel, kus on minu kodu, kaugelt tervisi saadan ma sul. Üksi rändan ma võõramaa radu, pisar laugel, kui meelestud mul. Tasa nuttis siis kallim mu rinnal, tasa sosistas õrn tuulehoog, kurvalt kaeblesid kajakad rannal, kurvalt kohises vahune voog. Vaikseks jäänud on tormine meri, vaikseks jäänud on kallima rind, üle lageda vete vaid kajab kurb ja igatsev hulkuri laul. Tulge tagasi, Eestimaa pojad. Tulge tagasi, ootame teid.
Tiit Metsvahi III 318 620 2606 Toomas Liiv III 215 620 2559 Üllar Alev IIIA 306 620 2402 Ülle Leisk III 409 620 2508 Urmas Jüriorg III 404 620 3101 Urmas Mänd Ment IIIA 221 620 2409 Väino Voltri IIIA 221 620 2409 Valdo Jaaniso IIIA 220 620 2411 Valdu Suurkask III 122 620 2504 Vello Kala III 307 620 2602 Vello Otsmaa IIIA 219 620 2408 Viktoria Blonskaja III 111 620 2503 Viktoria Voronova III 417 620 2506 Energeetikateaduskond Ain Anepaio VII 201 620 3859 Aino Moor VII 302 620 3800 Aleksander Kilk VII 305 620 3800
Tiit Metsvahi III 318 620 2606 Toomas Liiv III 215 620 2559 Üllar Alev IIIA 306 620 2402 Ülle Leisk III 409 620 2508 Urmas Jüriorg III 404 620 3101 Urmas Mänd Ment IIIA 221 620 2409 Väino Voltri IIIA 221 620 2409 Valdo Jaaniso IIIA 220 620 2411 Valdu Suurkask III 122 620 2504 Vello Kala III 307 620 2602 Vello Otsmaa IIIA 219 620 2408 Viktoria Blonskaja III 111 620 2503 Viktoria Voronova III 417 620 2506 Energeetikateaduskond Ain Anepaio VII 201 620 3859 Aino Moor VII 302 620 3800 Aleksander Kilk VII 305 620 3800
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
