Violett a Krets 8.b Tartu Descartes'i Lütseum GALAKTIKA Galaktikad koosnevad tähtedest ja nende jäänustest ja tumedast ainest. Meie asume Maakeral. Maakera asub Päikesesüsteemis. Galaktikad on erineva suurusega, mis sisaldavad umbes kümme miljonit tähte. Galaktika võib koosneda mitmentest tähesüsteemist. Nooremad tähed tiirlevad galaktika ümber. Galaktikaid võib liigitada värvuse järgi, sest galaktikad paistavad läbi teleskoobi erinevat värvi, võib liigitada ka suuruse ja ka kuju järgi. Galaktikatevaheline ruum on väga hõre. Meie Galaktika kuulub spiraalsete galaktikate hulka. Galaktika on üks suuremaid tähesüsteeme omataoliste hulgas. Meie naabergalaktika on Andromeeda. Maa asub Galaktika keskpunktist kahe, kolmandiku kaugusel kogu Galaktika suurusest....
· miljarditest tähtedest koosnevad sfäärilised moodustised, mis meenutavad kerasparvi · puudub sisemine struktuur; tähtede tihedus kahaneb keskmest hõredalt asustatud äärealade poole · tüüpiliselt väga vähe tähtedevahelist gaasi ja tolmu; puuduvad noored tähed · Arvatakse, et elliptilised galaktikad on kahe spiraalse galaktika liitumise tulemus. M87 (elliptiline galaktika) · üks suuremaid teadaolevatest galaktikatest (2000-3000 miljardi Päikese mass) · võimas radio- ja gammakiirguse allikas · Galaktika sisemusest lenduvad ainemassi joad relatiivse kiirusega · Oletatavasti asub galaktika keskel hüpermassiivne must auk (3×109 Päikese mass) Spiraalsete galaktikate liitumise simulatsioon Gaas ja tolm galaktikates · Galaktikates on suurtes kogustes gaasi ja tolmu. · Gaasi ja tolmu näeme vaid siis, kui seda valgustavad lähedal
supermassiivne must auk, mistõttu ongi galaktika spiraalse kujuga, ja keskosas tihedamalt kokku surutud. Galaktikad on esmalt suured tähtede kogud, keskmine galaktika võib sisaldada keskmiselt sada miljardit tähte. Need on kohad kus tähed sünnivad ja surevad. Tähed sünnivad gaasi- ja tolmupilvedes, mida kutsutakse udukogudeks. Meie galaktika sisaldab miljardeid tähti ja nende ümber on planeetide ja kuude süsteemid nagu meie päikesesüsteemgi. Kuid pikka aega ei teadnud me galaktikatest midagi. Kõigest sajand tagasi arvati, et meie linnutee galaktika on ainuke. Teadlased kutsused seda meie saaruniversumiks. Teadlaste jaoks ühtki teist galaktikat ei eksisteerinudki. Siis 1924. aastal muutis astronoom Edwin Hubble seda kõike. Hubble vaatles universumit tolle aja võimsaima teleskoobiga. Sügavas öötaevas nägi ta uduseid valguse kogusid. Ta jõudis järeldusele, et need ei ole üksikud tähed vaid terved tähtede linnad galaktikad, kaugemal kui linnutee.
Tähed ja galaktika Astronoomia teadus, mis uurib taevakehade ja nende süsteemine ning Universumi kui terviku ehitust, liikumist ja arengut. Peamised harud: -astrofüüsika -astromeetria -taevamehaanika Peetakse maailma vanimaks teaduseks. -Klassikalises astronoomilises maailmapildis moodustasid tähed vähemalt 95-97 % nähtava Universumi massist. -1970ndad: Varjutatud mass ehk tume aine, moonustab kuni 90 % Universumi massist. -Aastatuhande vahetus: Universumi energiatihedusest tervelt 74 % moodustab tume energia, ca 22% tume aine, vaid ca 4% on tavapärane aatomitest (barüonidest) koosnev aine. -Barüonainest omakorda üle 50 % võib-olla kuum galaktikatevaheline gaas. Tähtedes sisaldub alla1 % Universumi energiatihedusest. Päike lähim täht Kaugus maast ca 150 000 000 km Läbimõõt 1 392 000 km Pinna temperatuur 5800 K Mass 2*10^30 kg Kiirgusvõimsus 3,84*10^26 W Teiste tähtede massi, raadiust, kiirgusvõimsust jm mõõdetakse tava...
tähtedest koosnev pöörlev keha, mida hoiab koos gravitatsioon. • 1755. aastal tegi Immanuel Kant Linnutee struktuuri kohta uurimuse, milles täpsustas Wrighti ideed. MEIE KODUGALAKTIKA - LINNUTEE • Astrofotograaf Stéphane Guisard külastas Tšiilis asuvat Paranali observatooriumit ja jäädvustas kalasilma objektiiviga 360° x 200° vaate Linnutee galaktikast. Guisard pani oma fotodest kokku meeleoluka video. (www.telegram.ee) KÄÄBUSGALAKTIKAD • Enamik galaktikatest on kääbusgalaktikad. • Teiste galaktikatega võrreldes on need suhtelised väikesed. • Linnutee suurusest moodustavad nad umbes sajandiku. • Sisaldavad kõigest paari miljardit tähte. • Kääbusgalaktikaid võib jagada ka elliptilisteks, spiraalseteks ja korrapäratuteks. ELLIPTILISED GALAKTIKAD Elliptiline galaktika klassis E3. • Ümmarguse või pikliku kujuga.
....................................... 7 Kokkuvõte............................................................................................................... 7 Kasutatud materjalid.............................................................................................. 7 2 Sissejuhatus Valisin oma referaadi teemaks „Linnutee ja teised galaktikad“, sest see tundus põnev teema. Referaadi teemat valides, ei teadnud ma galaktikatest eriti midagi ja see oli teema mille kohta ma rohkem teada tahtsin. Teema ei tundunud mulle liiga kerge ega ka mitte liiga raske. 3 Linnutee Kui "Galaktika" kirjutatakse suure algustähega, siis peetakse silmas meie kodugalaktikat, mida nimetatakse ka Linnutee galaktikaks. Linnutee ehk Galaktika on miljardite kaugete tähtede ühtesulav valgus, st Linnutee on tähesüsteem. See sisaldab ka meie Päikesesüsteemi
Third level Fourth level Fifth level Maailmas Vaatlusprojekt, nimega COSMOS. Teleskoop Gravitatsioonilääts Uuringud Galaktikatest pärit valgus murdub teel vastu tulevate mateeriate gravitatsiooni mõjul. Uuringutest saadud tulemus näitab, et on kohti kus tume aine on olemas, aga tava-ainet ei ole. Mis siis on tume aine? Tumeda aine olemasolule viitab galaktikate pöörlemine, nende kiire liikumine galaktikaparvedes ning ülikuuma gaasi kuhjumine parvedesse. Heledus on nullilähedane. Gravitatsioonilises vastasmõjus nähtava aine. Tumedat ainet on 23%. Nähtamatu
lõhkunud. Gravitatsioonilised mõjud võivad kaasa tuua ka galaktikate liitumise või tähetekke purskega galaktika moodustumise. Nähtavas universumis on arvatavasti üle 170 miljardi galaktika. Galaktikate läbimõõt on enamasti 1000 100 000 parsekit ja need asuvad üksteisest tavaliselt miljonite parsekite kaugusel. Galaktikatevaheline keskkond on väga hõre, selle tihedus on alla 1 aatomi kuupmeetri kohta. Suurem osa galaktikatest on rühmitunud galaktikagruppideks ja galaktikaparvedeks ning need enamasti superparvedeks. Galaktikate jagunemine kuju järgi Elliptilised galaktikad Hubble liigitus jagab elliptilised galaktikad eraldi klassidesse sõltuvalt nende elliptilisusest. Klasse on kokku 8, E0 galaktikad on peaaegu sfäärilised, E7 aga väga lapikud ja väljavenitatud. Elliptilistel galaktikatel on elliptiline profiil, mis annab neile elliptilise kuju sõltumata vaatlemisnurgast
· Enamikul spiraalgalaktikatest on galaktika keskmes varras, mis ulatub mõlemale poole galaktika tuumast ning seejärel ühineb spiraalharudega varbspiraalsed. · Meie oma galaktika, Linnutee, on varbspiraalne Korrapäratud galaktikad · Korrapäratu galaktika on galaktika, millel ei ole selget eristatavat kuju. · Nad on tihti oma kujult ebatavalised, neil ei paista olevat selget galaktika keset ega ühtegi jälge spiraalharudest. · Moodustavad ¼ kõikidest galaktikatest · Enamik korrapäratuid galaktikaid olid kord spiraalsed või elliptilised, aga deformeerusid gravtitatsiooni tõttu.
Sellistel galaktikatel puudub seesmine ehitus . Tavaliselt leidub neis vähesel määral tähtedevahelist gaasi ja tolmu ning puuduvad noored tähed . Tuntud Ameerika astronoom Edwin Hubble nimetas elliptilisi galaktikaid "varast tüüpi" galaktikateks, sest ta arvas, et nendest arenesid hiljem spiraalgalaktikad . Korrapäratuid galaktikaid ehk ebaregulaarseid galaktikaid leidub tunduvalt vähem . Nad sarnanevad spiraalsete galaktikatega . Enamus korrapäratutest galaktikatest sisaldab endas suurtes kogustes gaasi . Üheks korrapäratu galaktika näiteks on Magalhãesi pilved, meie tähesüsteemile lähimaid galaktikaid (asuvad ligikaudu 200 000 valgusaasta kaugusel) . Väike Magalhãesi pilv Enamus galaktikatest spiraalsed . Nende hulka kuulub ka meie galaktika . Meile kõige lähemal olev spiraalne galaktika on väga tuntud Andromeeda udukogu , mis asub meist umbes 1,8 miljoni valgusaasta kaugusel
...................................................................................................2 Kokkuvõte........................................................................................................................................7 Lisad.................................................................................................................................................8 Lisa 1. Galaktikaparvega MACS J0025.4-1222 toimunud kokkupõrge on eraldanud vesinikgaasi (punane) galaktikatest. Viimastega koos on liikunud ka tumeaine, summaarse massijaotuse (sinine) põhikomponent. (Allikas: NASA/ESA/M.Bradac/S.Allen)............................................... 8 ..........................................................................................................................................................8 Lisa 2. Jaan Einasto..........................................................................................................................8 .......................
pöörlemisperiood: 25,4 päeva temperatuur keskmes: 15 000 000 kraadi Tähtede värv on olemas erinevat värvi tähti värvus oleneb tema temperatuurist tähed jagatakse spektriklassidesse, kus igat klassi iseloomustab vastav värvus ja temperatuurivahemik Tähed moodustavad kaksiktähti või mitmiktähti tähed tekivad gruppidena, mida nim täheparvedeks tähed on grupeerunud galaktikatesse (Linnutee-on ainult üks miljarditest galaktikatest) galaktika on miljonite, miljardite või triljonite tähtede kogum stellaarastronoomia uurib tähti Galaktika-Meile nähtav Linnutee Tähtede liigid tavalised tähed ( peajada ) hiiud kääbused neutrontähed (mis on tegelikult kustunud tähed) Tähtede eluiga eluiga sõltub nende massist raskemad tähed on kuumemad ja kulutavad oma energia kiiremini kergemad tähed elavad kauem Pildid
ainuke kindel vahend, musta aine omaduste uurimiseks. Hubble · USA kosmoseteleskoobi Hubble tähtsaim fotokaamera. · Hubble'i kosmoseteleskoop on Maa orbiidil alates 1990. aastast, võimaldades uurida universumit atmosfääri segava mõjuta. · http://hubblesite.org/ Uuringud · Kujutise ehitamisel kasutati esimesena A. Einsteini poolt ennustatud fenomeni, mille puhul kaugetest galaktikatest pärit valgus murdub teel vastu tulevate mateeriate gravitatsiooni mõjul. · Teadlased kogusid murdunud valguskiirte jälgi, mis pärinesid 500 000 kaugest galaktikast, mille mõnede vanus võib olla kuni 7 miljardit aastat, ning panid selle abil kokku kujutise massist, mis teleskoobis on nähtamatu. · Uuringutest saadud tulemus näitab, et on kohti kus tume aine on olemas, aga tava-ainet ei ole. Järeldus · Seda on võimalik seletada, näiteks esimeste
võib kaasa tuua gaasi ja tolmu vahetuse kokkupõrge toimub, kui kaks galaktikat lähevad täpselt läbi üksteise ja mõlemal on piisav impulss, et mitte ühineda kokkupõrke tulemusena võivad tekkida uued tähed Galaktika nähtavas universumis on arvatavasti rohkem kui 170 miljardit galaktikat enamik neist on diameetriga 1000 – 100 000 parsekit ja need asuvad üksteisest miljonite parsekite kaugusel suurem osa galaktikatest on grupeerunud parvedesse, parved ise aga moodustavad superparvi Kasutatud lingid http:// www.teaduskool.ut.ee/sites/default/files /teaduskool/oppetoo/oppematerjal_astrono omia_galaktikad.pdf http:// www.rak.edu.ee/opiobjektid/universum/ga laktikad.html http://www.delfi.ee/teemalehed/galaktika Tänan tähelepanu eest!
ja tulemägede purskamist tekkisid madalad veekogus, kus said moodustuda esimesed bakterid, millest aega mööda tekkisid erinevad elusolendid. Hakkaski palju veeloomi tekkima ning selle tagajärjel tekkis ka palju taimi. 2 miljardit peale seda tekkis maale ka hapnik, mis soodustas teistsuguste loomade ja taimede teket. Nad hakkasid tootma hapnikut aina rohkem, mille käigus moodustus hapnikurikas atmosfäär.Loodus hakkas vuhama ka väljaspool ookeane. Võime öelda, et maailm koosneb galaktikatest, mis koosneb päikesesüsteemist, mis omakorda ise veel planeetidest, tähtedest ning kuust. Planeet Maa koosneb meist inimestest, kes mõjutavad loodust. Kõik meie ümber koosneb pisikestest osakestest aatomitest.
korrapäratuteks galaktikateks ja tavaliselt on nad sellised tänu naabergalaktikate gravitatsioonile. Sellised galaktikate omavahelised kokkupuuted võivad lõppeda galaktikate ühinemisega. Nähtavas universumis on arvatavasti rohkem kui 170 miljardit galaktikat. Enamik neist on oma diameetrilt 1000100 000 parsekit(3.26 valgusaastat) ning asuvad üksteisest miljonite parsekite kaugusel. Galaktikatevaheline ruum on väga hõre, selle tihedus on vähem kui 1 aatom kuupmeetris. Suurem osa galaktikatest on grupeerunud parvedesse, parved ise, aga moodustavad superparvi. Tume aine on meile veel väga kehvasti arusaadav, kuigi ollakse kindlad, et see moodustab umbes 90% galaktikate massist. Vaatlusandmete põhjal võib järeldada, et enamiku, kui isegi mitte kõigi, galaktikate keskmes asub supermassiivne must auk. Selline objekt asub ka meie Linnutee keskmes. Linnuteele viidates kirjutatakse sõna Galaktika suure algustähega, muudel juhtudel mitte.
Korrapäratud galaktikad Korrapäratu galaktika on selline galaktika, millel ei ole selget eristatavat kuju, nagu seda on spiraalsetel ja elliptilistel galaktikatel. Nende kuju on ebatavaline ning nad ei kuulu kuhugi Hubble'i järjestuse klassi. Nad on tihti oma kujult kaootilised. Neil ei paista olevat selget galaktika keset ega ühtegi jälge spiraalharudest. Arvatakse, et nad moodustavad veerandi kõikidest galaktikatest. Enamik korrapäratuid galaktikaid olid kunagi spiraalsed või elliptilised, aga deformeerusid gravitatsiooni tõttu. Korrapäratud galaktikad sisaldavad suurtes kogustes kosmilist tolmu ja gaasi. Korrapäratute galaktikate heaks näiteks on Magalhãesi Pilved lõunataevas. Irr I Irr II dIrr madal pindheledus amorfse kääbused
Second level Third level Fourth level Fifth level Korrapäratud galaktikad Korrapäratu galaktika on galaktika, millel ei ole sellist selget eristatavat kuju, nagu on spiraalsetel ja elliptilistel galaktikatel. Nad on tihti kujult kaootilised, neil ei paista olevat selget galaktika keset ega ühtegi jälge spiraalharudest. Arvatakse, et nad moodustavad veerandi kõikidest galaktikatest. Enamik korrapäratuid galaktikaid on kunagi olnud spiraalsed või elliptilised, aga deformeerunud gravitatsiooni tõttu. Korrapäratud galaktikad sisaldavad suurtes kogustes kosmilist tolmu ja gaasi. Korrapäratu galaktika Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Omapärase kujuga galaktikad Omapärase kujuga galaktikad tekivad galaktikate kokkupõrkel.
Astronoomia Koostaja:nimi Rühm: rühm Laias laastus jaguneb astronoomia neljaks: planetoloogia, mis uurib planeete ja väikekehi, tähefüüsika, mis uurib tähti, galaktikate füüsika, mis uurib galaktikaid, kosmoloogia, mis uurib galaktikatest suuremaid struktuure ja universumit kui tervikut. Tänu astronoomiale ja selle sõsarharudele on meie elu palju lihtsam. Esmalt oleme astronoomidelt saanud muidugi ajaarvamise ja kalendri, seejärel on see oluliselt kaasa aidanud optika, geodeesia (koha ja aja määramine, navigatsioon jms), tehnika ja matemaatika arengule. Astronoomia ajalugu omakorda aitab mõista vanade tsivilisatsioonide igapäevaelu määrati
Päeval näeme taevas päikest ja pilvi. Mõeldes laiemalt, võin öelda, et universum koosneb galaktikast ja päikesesüsteemist. Galaktika on miljonite, miljardite või triljonite tähtede kogum. Seega koosneb maailm ka tähtedest. Päikesesüsteem koosneb Päikesest ning sellega seotud objektidest, sealhulgas planeet Maa, millel me elame. Näiteks päike koosneb peamiselt vesinikust ja heeliumist. Need ained aga koosnevad omakorda aatomitest. Järelikult koosneb maailm galaktikatest, planeetidest, Kuust, Päikesest ja tähtedest. Mikromaailma haru alla kuuluvad asjad, mida me ei näe ega taju. Need osad on väga palju väiksemad kui inimesele nähtavad asjad. Sinna kuuluvad näiteks aatomid, algloomad, rakud jne. Neid asju saaksime me vaadelda näiteks mikroskoobiga. Makromaailma alla kuuluvad asjad, mida me näeme ja mis on meile katsutavad. Sinna kuuluvad näiteks inimesed meie ümber, autod, majad jne. Megamaailma alla kuuluvad väga palju suuremad asjad kui inimene
tähest. Huvitav WR-tähed loetakse kaugele arenenud massiivsete tähtede hulka. On selgunud ka see, et WR- tähed on ära puhunud oma vesinikurikka kesta. WR-tähed on hiigeltähtede evolutsiooni üks tüüpilistest arengujärkudest, mille jooksul on vaadeldavad tugeva konsentratsiooni ja suure pindalaga heeliumi ja lämmastiku WN või heeliumi, süsiniku ja happniku EC kiirgusribad selgesti nähtavad. Tänu suurele kiirgusastmele on neid võimalik vaadelda lähedal asuvatest galaktikatest - ligikaudu 300 WR-tähte on siiamaani loetletud meie enda Linnutee galaktikas. See arv on aga muutunud viimaste aastate jooksul tänu väga põhjalikele fotomeertilistele ja spektroskoopilistele uuringutele, mis suunatigi galaktilisel tasapinnal olevatele sääraste objektide nagu WR-tähed otsimiseks. Ning ligikaudu 100 lisa WR-tähte sauvad Linnutee vendgalaktikas Suures Magalhaesi pilves ja 12 WR- tähte on kindlasks määratud Väikeses Magalahesi pilevs
on nad sellised tänu naabergalaktikate gravitatsioonile. Sellised galaktikate omavahelised kokkupuuted võivad lõppeda galaktikate ühinemisega. Nähtavas universumis on arvatavasti rohkem kui 170 miljardit galaktikat. Enamik neist on oma diameetrilt 1000100 000 parsekit ning asuvad üksteisest miljonite parsekite kaugusel. Galaktikatevaheline ruum on väga hõre, selle tihedus on vähem kui 1 aatom kuupmeetris.Suurem osa galaktikatest on grupeerunud parvedesse, parved ise, aga moodustavad superparvi. Tume aine on meile veel väga kehvasti arusaadav, kuigi ollakse kindlad, et see moodustab umbes 90% galaktikate massist. Vaatlusandmete põhjal võib järeldada, et enamiku, kui isegi mitte kõigi, galaktikate keskmes asub supermassiivne must auk. Selline objekt asub ka meie Linnutee keskmes. Linnuteele viidates kirjutatakse sõna Galaktika suure algustähega, muudel juhtudel mitte. Linnutee Linnutee tuum
huvitavat maali. Siinkohal räägiksin mõnest lähemalt. Minujaoks enim pilkupüüdev oli Leonhard Lapini maal ,,Ühinemine tähega III." Taaskord on esmasel pealevaatamisel tegemist lihtsa maaliga, kuid kui süveneda, võime me sealt välja lugeda paljugi. Maalil näeme meest, kelle pea on muutumas täheks. Suure fantaasiaga võime me siit välja lugeda mida iganes soovime. Kes näeb olukorda, et tulevikus vallutatakse inimesed tulnukate poolt mujalt galaktikatest, kes aga hoopis uute tähtede sündimist meie maailmas. Uute tähtede all pean silmas staare, kes lõbustavad meid oma muusika, näitlemisoskuse jpm.'ga. Teiseks maaliks, mis kohe silma jäi, oli Ando Keskküla teos ,,Kaksikportree." Tegemist on teosega, kust leiame kujutise, mis kujutab Siiami kaksikut. Ma pole kindel, kas
filamendid. Galaktikate filamendid on peamised struktuurid galaktikate jaotuses, mille mõõtmed ulatuvad kuni kümnete megaparsekiteni (1 parsek = 3.26 valgusaastat). Olgu võrdluseks toodud, et galaktikate gruppide tüüpiline suurus on üks megaparsek ning galaktikate suurused ulatuvad kuni 100 kiloparsekini. Selline galaktikate filamentide võrgustik moodustab nn Universumi kärgstruktuuri. Kaks kolmandikku tänapäevases Universumis asuvatest galaktikatest on spiraalgalaktikad (ülejäänud kolmandik on suurelt jaolt elliptilised galaktikad), mis pöörlevad ümber oma telje. Galaktikate pöörlemine on galaktikate tekke juures loomulik nähtus. Lahendamata on aga küsimus, kas ja kuidas galaktikate pöörlemisteljed on seotud galaktikate ahelate ehk filamentidega? Kas galaktikate tekkimine on seotud filamentide tekkimisega? Seda probleemi uurimuse autorid püüavadki lahendada.
galaktika tuumast. Ühe täistiiru galaktikas teeb Päike 200 miljoni aasta jooksul ( üks galaktiline aasta ) . Maalt vaadates asub Linnutee galaktika tuum Amburi tähtkujus. Päike tiirleb koos oma planeetidega ümber galaktika keskme kiirusega 300 km/s. Ühe täistiiru galaktikas teeb Päike 200 miljoni aasta jooksul. Tüüpiline kaugus galaktikate vahel on u. kümme korda suurem nende läbimõõdust. Valdaval enamikul galaktikatest, mille spektreid on suudetud pildistada, on spektrijooned nihkunud spektri punase otsa poole ( nn. punanihe ). Selline eemalekihutamine ei ole juhuslik, vaid galaktikate eemaldumise kiirus on võrdeline nende kaugusega, kasvades 100 km/s võrra iga miljoni parseki (Mpc) kohta. 15 miljardit aastat tagasi olid kõik galaktikad koos ühes kohas. Tänapäeva kosmoloogia üldtunnustatud hüpoteesi kohaselt tekkis kogu meie praegu vaadeldav hiiglaslik Universum, mille nähtavas osas
planeetide tiirlemist ümber Päikese. · Planeetide liikumise põhjuse avastas I.Newton, kellelt pärineb gravitatsiooniseadus ja taevamehhaanika. · See oli esimene samm astrofüüsikas, mis põhineb eeldusel, et füüsikaseadused on ühesugused nii Maal kui ka kosmoses. J.Ke ple r N.Kope rnik G.Galile o I.Ne wton Astronoomia ajalugu · 20. sajandil tõestati, et meie galaktika ehk linnutee on vaid üks paljudest galaktikatest ning, et universumi paisumise tõttu enamik galaktikaid eemaldub meist. · 20. sajandil arenes tormiliselt kosmoloogia. · Suure Paugu mudel on astronoomias kinnitust leidnud reliktkiirguse ja Hubble'i seaduse põhjal. · Hubble 'i s e adus ehk punanihke s e adus on astronoomias täheldatav seos, mille kohaselt vaadeldavate galaktikate punanihke suurus on võrdeline nende kaugusega vaatlejast. Universumi paisumine
Nende katse negatiivne tulemus oli senise füüsikaga suures vastuolus. Newtoni mehaanika aluseks on teadmine, et kiirusi saab alati ülalkirjeldatud viisil liita või lahutada. Michelson ja Morley näitasid aga, et valguse kiiruse katseline väärtus ei sõltu valgusallika ega vaatleja liikumisest. Valguse kiirus on kõigi vaatlejate jaoks ühesugune. *20.Milliseid piiranguid seab absoluutkiiruse printsiip inimese võimalustele otsida elu Linnutee teistelt planeetidelt ja teistest galaktikatest. ________________ Füüsikaline printsiip on looduse vaatlemisel tehtud kõige laiema kehtivusalaga üldistus. punktmass- selline keha mudel, mille korral keha massi vaadeldakse koondununa ühte punkti.(Arvestamata jäetakse keha kuju ja mõõtmed) liikumisolek-Liikumisolek on keha omadus, mis toimub siis kui keha muudab asukohta, asendit või kuju taustkeha suhtes. +väli? jõud-Füüsikaline suurus, mis näitab ühe keha mõju teisele kehale. pikkus- Pikkuse
alghäiritused olid küll juhuslikud, kuid teatud kindlal moel ja viimase paari-kolme aasta vaatlused on seda ka kinnitanud. Need alghäiritused viivad esimeste galaktikate tekkele ajal, mil Universumis olid kõik kaugused umbes neli korda väiksemad, kui praegu (Universum ju laieneb), ja sealtkandist on ka midagi paista nii kaugelt ja nii ammu säravad meile kõige kaugemad kvasarid. Kvasareid peetakse praegu aktiivseteks galaktikatuumadeks ja seega kuulutavad nad just tekkinud galaktikatest. Kvasarite spektritest vaadeldud neeldumisjoonte põhjal saame rekonstrueerida füüsikalisi tingimusi noores Universumis kauge kvasar on nagu röntgeniaparaat, mis vahepealse aine kenasti läbi valgustab. Nii teamegi,et gaas, millest galaktikad tekivad , on küllaltki jahe. Teisalt saame galaktikate massidest hinnata ürg-galaktikate tasakaalutemperatuuri, mis on üle miljoni kraadi. Kuna me sellist gaasi ei näe, peavad galaktikad tekkima külemate gaaspilvede koondumisel ja põrkumisel.
ja taevamehhaanika. See oli esimene samm astrofüüsikas, mis põhineb eeldusel, et füüsikaseadused on ühesugused nii Maal kui ka kosmoses. Astronoomia ajalugu Avastati, et tähed on väga kauged taevakehad. Spektroskoopia abil tõestati, et tähed sarnanevad Päikesega, kuid nende temperatuurid, massid ja mõõtmed võivad olla väga erinevad. 20. sajandil tõestati, et meie Galaktika (Linnutee) on vaid üks paljudest galaktikatest ning et Universumi paisumise tõttu enamik galaktikaid eemaldub meist. 20. sajandil arenes tormiliselt kosmoloogia. Suure Paugu mudel on astronoomias kinnitust leidnud reliktkiirguse ja Hubble'i seaduse põhjal. Päikesesüsteem Mis mõjutab Maa pöörlemist? Üks Maa jätkuva pöörlemise põhjustest on Päikese külgetõmbejõu mõju. Päike tõmbab Maa tema poole pööratud külge mõnevõrra tugevamini, kui "tagumist" külge
galaktika vähesel määral gaasi ja tolmu. Osades galaktikates gaas ja tolm puuduvad. Korrapäratutel galaktikatel kindel struktuur puudub. Need sisaldavad nii noori kui ka vanu tähti. Tähti tekib pidevalt juurde. Korrapäratud galaktikad sisaldavad väga palju gaasi ja tolmu. Tähed ja gaas liiguvad korrapäratult ringi. Galaktikad tekivad hajusast gaasipilvest gravitatsioonjõu toimel. Galaktikad kasvavad oma arengu käigus. Valdav enamus universumis leiduvatest galaktikatest on ellipsi kujuga või spiraalsed. Elliptilise galaktika teke sarnaneb tähe tekkimisega. Selle tekitab hiiglasliku molekulaarpilve gravitatsiooniline kollaps. Elliptiliste galaktikate areng on kiire. Varem tekkinud suured tähesüsteemid põrkuvad omavahel ning nende ühinemise tulemusena saadakse veel suurem elliptiline galaktika. Spiraalsete galaktikatega ühinevad väiksemad tähesüsteemid. Galaktikate kujunemise osas on teadlastel palju vastuseta küsimusi. Esimesed
seisundis (joonis 2). Joonis 1. Vaade raketi esi-illuminaatorist. Joonis 2. Vaade raketi tagumisest illuminaatorist. Sündmuste horisondil täidab must auk vaid poole vaateväljast, mis avaneb esi- illuminaatorist. Seda tänu aberratsiooni efektile, mis kaasneb suurte kiirustega. Esi- illuminaatorist näha olev taevas on musta augu ümbruses tugevasti moondunud: astronaudid näevad suuremat osa meie universumi tähtedest ja galaktikatest. Tagumisest illuminaatorist paistab meie universum üha tugevnevas punanihke seisundis. Kui rakett on jõudnud läbida sündmuste horisondi ja asub sündmuste horisondi ja singulaarsuse vahel, näevad astronaudid esi-illuminaatorist ikka veel meie universumit ja musta auku. Samal ajal näevad nad ka teist, täiesti uut universumit. Must auk paistab neile tumeda rõngana meie ja uue universumi vahel. Mida lähemale singulaarsusele, seda rohkem äärte poole nihkununa ja kitsama
spiraalsed ja varbspiraalsed) ning siis individuaalsete omaduste põhjal (näiteks ellipsi kraad või spiraalide arv). Elliptilised galaktikad sorteeritakse selle järgi, kui lamedad nad taevas paistavad. See ei pruugi ega pea sugugi vastatama galaktika tegelikule morfoloogiale. Siis jagatakse galaktika spiraalid kaheks: tavalisteks ja varbseteks, ning neid liigitatakse veel omakorda harude tiheduse järgi. Hubble rajas oma klassifikatsiooni selle aja teleskoopidest tehtud fotodele galaktikatest. Ta uskus, et elliptilised galaktikad on galaktikate varased vormid, mis võivad areneda hiljem spiraalseteks galaktikateks. Tänapäeval teadmised näitavad aga, et see võib-olla hoopis vastupidi elliptilised galaktikad on spiraalsete ja/või korrapäratute galaktikate kokkupõrke tulemus. Igatahes pole Hubble'i järjestus evolutsiooniline, vaid lihtsalt välimuse ja omaduste järgi klassifitseeriv.
kaugemal hõredam piirkond, ja ümberpöördult. Galaktikad võivad isegi ükskord otsa lõppeda (seni pole seda küll näha), aga siis me usume, et sellega lõpeb vaid üks kosmilise hierarhia aste, üli- või metagalaktika, ning sellele järgneb jällegi ruum, mis on täidetud samasuguste metagalaktikatega. See pole väljamõeldis, vaid inimkonna kogemuse üldistus: uskus ju Bruno, et kosmoloogiline printsiip käib tähtede kohta, galaktikatest ei teatud tol ajal veel midagi. Kosmoloogiline printsiip hõlmab loodusteadusliku kosmoloogia kaks põhieeldust või -oletust (Universumi homogeensus ja isotroopsus suurtes mastaapides), mis on aluseks Universumi kui terviku mudelitele. Ta on tihedalt seotud Koperniku printsiibiga. Kosmoloogilise printsiibi sõnastas 1933 astrofüüsik Edward Arthur Milne. Universumi homogeensuse ja isotroopsuse võttis 1917 aluseks Albert Einstein. Universumi homogeensusest on varem rääkinud Nicolaus Cusanus
Korrates uuringut põhjalikumalt Havai saartel Mauna Kea observatooriumis leiti, et 300 uuritud 8 kuni 11 miljardi aasta vanuse galaktika hulgas oli eeldatust rohkem väljakujunenud spiraalgalaktikaid. Vaatlus on praeguste teadmiste valguses Universumi struktuuri kujunemise kohta selgitamatu. Lisaks sellele on leitud ka teisi vihjeid, et Universumi varajane ajalugu pole päris selline, nagu teadlased seda seni on ette kujutanud. Käesoleva aasta jaanuaris näiteks leiti galaktikatest koosnev superstruktuur palju varasemas Universumis, kui see peaks olema jõudnud tekkida. Hubble kosmoseteleskoobiga hiljuti tehtud Ultra Deep Field (Ülisügav Väli) uuring leidis varajases Univerumis liialt palju aktiivse tähetekkega galaktikaid, samas kui mõned miljardid aastad hiljem oli neid kahtlaselt vähe. ( 6 ) GALAKTIKAPARVED Meie Galaktika on galaktikaparve liige. Seda parve tuntakse Kohaliku Galaktikarühmana.
........................6 PINDHELEDUS, VÄRVUS, KOOSTIS....................................................................................7 AKTIIVSED GALAKTIKAD JA KVASARID..........................................................................8 GALAKTIKATE RUUMJAOTUS.............................................................................................9 GALAKTIKATE TEKE............................................................................................................10 PILDID GALAKTIKATEST.....................................................................................................11 KASUTATUD KIRJANDUS....................................................................................................12 2 1. LINNUTEE Tähesüsteemi, millesse kuulub Päike koos oma planeetidega, nimetatakse Galaktikaks. Taevas paistab galaktika nõrkadest tähtedest koosneva hajusate piiridega ribana- Linnuteena. Mujal
piirkond, ja ümberpöördult. Galaktikad võivad isegi ükskord otsa lõppeda (seni pole seda küll näha), aga siis me usume, et sellega lõpeb vaid üks kosmilise hierarhia aste, üli- või metagalaktika, ning sellele järgneb jällegi ruum, mis on täidetud samasuguste metagalaktikatega. See pole väljamõeldis, vaid inimkonna kogemuse üldistus: uskus ju Bruno, et kosmoloogiline printsiip käib tähtede kohta, galaktikatest ei teatud tol ajal veel midagi. Suur pauk Suur Pauk (inglise keeles Big Bang) oli hüpoteetiline sündmus umbes 13,7 miljardit aastat tagasi: universum hakkas kujuteldamatult tihedast olekust plahvatuslikult paisuma. Seda loetakse kosmoloogia standardmudelis universumi alguseks. Suure Paugu teooria käsitleb ka universumi varajast arengut pärast Suurt Pauku. Suur Pauk ei olnud "plahvatus" olemasolevas ruumis, vaid mateeria, ruumi ja aja ühine tekkimine algsest singulaarsusest.
galaktikatega tihedamalt kaetud piirkonnale järgneb kaugemal hõredam piirkond, ja ümberpöördult. Galaktikad võivad isegi ükskord otsa lõppeda (seni pole seda küll näha), aga siis me usume, et sellega lõpeb vaid üks kosmilise hierarhia aste, üli- või metagalaktika, ning sellele järgneb jällegi ruum, mis on täidetud samasuguste metagalaktikatega. See pole väljamõeldis, vaid inimkonna kogemuse üldistus: uskus ju Bruno, et kosmoloogiline printsiip käib tähtede kohta, galaktikatest ei teatud tol ajal veel midagi. Astrofüüsikalised konstandid ja kaugused · Valguse kiirus - · Gravitatsioonikonstant - · Planck`i konstant - · Boltzmann´i konstant - · Valgusaasta: · Parsec: · Päikese mass - · Elektronvolt: · ALBERT EINSTEIN esitas 1915.aastal avalikkusele üldrelatiivsusteooria (ÜRT) ja 1917.aastal esimese kosmoloogilise mudeli (nn Einsteini mudeli). · ALEKSANDER FRIEDMAN konstrueeris 1922.aastal
leides, muutus see kõik kaasahaaravaks. Minu lemmikplaneediks kujunes Mars, mis oma mitmekesise ja erilise maastikuga mind paelus. Kahjuks näitavad rõhu, temperatuuri ja atmosfääri uuringud maiste organismide elu võimatust Marsil niiet sinna elama minna ma praegu veel ei saa, kuid äkki kunagi. Selline oli minu ülevaade meie päikesesüsteemist ja tema 8 planeedist ning kuu-ja päiksevarjutusest. Olen alati arvanud ja arvan ka edaspidi, et ükskõiks kui palju me ka Universumist ja Galaktikatest teame, jääb suurem osa sellest meile igaveseks teadmata ja avastamata. Usun, et nii ongi parem, sest inimestel ei olegi kõike vaja teada. Me ei mõistaks seda nii kui nii, sest see on midagi palju suuremat ja võimsamat kui me oskame endale kunagi ette kujutada. Kasutatud allikad: Miksike http://www.miksike.ee/ Vikipeedia http://et.wikipedia.org/wiki/Esileht NinePlanets http://www.nineplanets.org/ SEDS http://www.seds.org/ Nupuvere http://www.ttkool.ut.ee/nupuvere/f/
põhjapoolkeral. Need on Suur ja Väike Magalhães'i pilved. Linnutee lähedal (kaugusel ca 2 mln valgusaastat) asub veel üks suur spiraalgalaktika eelpool mainitud Andromeeda udukogu, M31. Võrreldes Linnuteega, ta on suurema tähtede arvu- ja läbimõõduga, aga väiksema massiga. Kolmas lähedalasuv galaktika on Linnuteest mitu korda väiksem Kolmnurga galaktika, M33. Ta on lähemal Andromeeda udukogule kui Linnuteele ja võib osutuda M31 kaaslaseks. Igaühel nendest galaktikatest on mitu kääbusgalaktikat-kaaslast. Koos ca 50 väikeste galaktikaga moodustavad need kolm suurt galaktikat nn Kohalikku Galaktikarühma gravitatsiooniliselt seotud galaktikaparve. 9 Kasutatud kirjandus. 1. http://et.wikipedia.org/wiki/Maa_%28planeet%29 2. http://et.wikipedia.org/wiki/Maa_%28planeet%29#P.C3.B6.C3.B6rlemine 3. http://et.wikipedia.org/wiki/P%C3%A4ike 4. http://www.eas
piirkond, ja ümberpöördult. Galaktikad võivad isegi ükskord otsa lõppeda (seni pole seda küll näha), aga siis me usume, et sellega lõpeb vaid üks kosmilise hierarhia aste, üli- või metagalaktika, ning sellele järgneb jällegi ruum, mis on täidetud samasuguste metagalaktikatega. See pole väljamõeldis, vaid inimkonna kogemuse üldistus: uskus ju Bruno, et kosmoloogiline printsiip käib tähtede kohta, galaktikatest ei teatud tol ajal veel midagi. Kosmoloogiline printsiip hõlmab loodusteadusliku kosmoloogia kaks põhieeldust või -oletust (Universumi homogeensus ja isotroopsus suurtes mastaapides), mis on aluseks Universumi kui terviku mudelitele. Ta on tihedalt seotud Koperniku printsiibiga. Kosmoloogilise printsiibi sõnastas 1933 astrofüüsik Edward Arthur Milne. Universumi homogeensuse ja isotroopsuse võttis 1917 aluseks Albert Einstein. Universumi homogeensusest on varem rääkinud Nicolaus Cusanus
kõik galaktikad eemalduvad üksteisest – see avastus andis kinnituse paisuva universumi teooriale.See, kas Universum paisub lõpmatuseni või asendub mingil hetkel kokkutõmbumisega sõltub Universumi massist. Kahjuks ei osata täna veel piisavalt täpselt Universumi massi hinnata. 2) MIS ON UNIVERSUM Universumi all mõistame kõike olemasolevat. • Milline oli primitiivsete kultuuride ettekujutus maailmast? Lame Maa ja kuplikujuline taevas. Universum koosneb planeetidest, tähtedest, galaktikatest, galaktikate vahelisest hõredast ainest, elementaarosakestest, mateeriast ja energiast. Vaadeldava universumi läbimõõduks on hinnatud 28 miljardit parsekit (umbes 93 miljardit valgusaastat)[2]. Võrdlusena võib tuua meie kohaliku galaktika, Linnutee galaktika, mille läbimõõt on 30 tuhat parsekit ehk umbes 100 tuhat valgusaastat ja Päikesesüsteemi kuuluva Pluuto orbiidi läbimõõt on üks tuhandik valgusaastat[1]. Kogu universumi suurus ei ole teada ning see võib olla lõpmatu.
saama. Selles see Holograafia mõte seisnebki. See on ka Maailmataju üheks keskseimaks olemuseks näha oma enda silmadega Universumit, mitte vahendatult. Esitatud fotod ( õigemini fotode teemad ) on hierarhilises järjekorras. See tähendab seda, et fotodel esitatud Universumi objektid on alustatud kõige suurematest ja lõpeb väikseimate astronoomiliste objektidega. Pilte Universumist on kokku 118: galaktikatest on 26 pilti, udukogudest aga 31, tähtedest 18, mustadest aukudest 8 ja planeetidest 34. Holograafias välja toodud fotosid on kahte liiki: on kahemõõtmelised ja kolmemõõtmelised fotod. Vaata järgmist skeemi: Joonis 7 Esindatud on 112 kahemõõtmelist fotot Universumist, kuid kolmemõõtmelised fotod on veel alles projekteerimisel. Universumit võib inimene reaalselt näha siis, kui ta parajasti omab sellist teadvuse seisun-
kuju, liigitatakse korrapäratuteks galaktikateks ja tavaliselt on nad sellised tänu naabergalaktikate gravitatsioonile. Sellised galaktikate omavahelised kokkupuuted võivad lõppeda galaktikate ühinemisega. Nähtavas universumis on arvatavasti rohkem kui 170 miljardit galaktikat. Enamik neist on oma diameetrilt 1000100 000 parsekit ning asuvad üksteisest miljonite parsekite kaugusel. Galaktikatevaheline ruum on väga hõre, selle tihedus on vähem kui 1 aatom kuupmeetris.Suurem osa galaktikatest on grupeerunud parvedesse, parved ise, aga moodustavad superparvi. Tume aine on meile veel väga kehvasti arusaadav, kuigi ollakse kindlad, et see moodustab umbes 90% galaktikate massist. Vaatlusandmete põhjal võib järeldada, et enamiku, kui isegi mitte kõigi, galaktikate keskmes asub supermassiivne must auk. Selline objekt asub ka meie Linnutee keskmes. Linnuteele viidates kirjutatakse sõna Galaktika suure algustähega, muudel juhtudel mitte. Hubble galaktikate klassifikatsioon
Tähendus on selles, et füüsikaseadused ei keela rännakuid ajas. Kui te hüppaksite ussiaugu ühest otsast sisse, võiksite väljuda ainult mitte kus, vaid ka ükskõik millal `' (Mary ja John Gribbin 1997:111). `' On veel teinegi põhjus, miks ussiaugud põnevust pakuvad. Kui vaadata suure teleskoobiga ühes suunas, saab näha galaktikaid, mis on miljardite valgusaastate kaugusel. Vaadates teleskoobiga vastassuunas, näeb teisi galaktikaid miljardite valgusaastate kaugusel. Erinevatest galaktikatest lähtunud valguse uuringud näitasid, et universumi erinevates osades kehtivad täpselt samad füüsikaseadused `' (Mary ja John Gribbin 1997:112). `' Võib-olla läbivad kogu universumit risti-rästi (mikroskoopilised) imeväikesed ussiaugud, mis on nii kitsad, et isegi aatomid ei mahu sealt läbi. See oleks midagi kosmilise spageti taolist. Uudised selle kohta, missugused on füüsikaseadused, läbivad aga kõiki kanaleid ja
näha, ja juba ammu oli selge, et Linnutee on tegelikult miljonite tähtede koondis, mis paistab udusena sellepärast, et silm üksikuid tähti ei näe, vaid tajub nende koguvalgust. elliptilised, Elliptilised galaktikad on miljarditest tähtedest koosnevad sfäärilised moodustised hajusgalaktikad Galaktika on nagu miljonite tähtede saar,eraldatud teistest galaktikatest tohutu tühjusega.Selles loos vaatameühest eraldiseisvast galaktikast(milky wayst),sest seda me tunneme kõige paremini,selles galaktikas me elame.Me ei tohiks unustada seda,et on veel palju meile sarnaseid galaktikaid,selles suures ja laias universumis,mille suurus on suhteline. Galaktikad on spiraalsed(umbes 70%)või elliptiline(umbes 30%).Mõned on teise kujuga.Spiraalid on arvatavasti enam huvi pakkuvamad kui elliptilised galaktikad,sest
Planeetide liikumise põhjuse avastas Newton, kellelt pärineb gravitatsiooniseadus ja taevamehaanika. See oli esimene samm astrofüüsikas, mis põhineb eeldusel, et füüsikaseadused on ühesugused nii Maal kui ka kosmoses. Avastati, et tähed on väga kauged taevakehad. Spektroskoopia abil tõestati, et tähed sarnanevad Päikesega, kuid nende temperatuur, mass ja mõõtmed võivad olla väga erinevad. 20. sajandil tõestati, et meie Galaktika (Linnutee) on vaid üks paljudest galaktikatest ning et Universumi paisumise tõttu enamik galaktikaid eemaldub meist. 20. sajandil arenes tormiliselt kosmoloogia. Suure Paugu mudel on astronoomias kinnitust leidnud reliktkiirguse ja Hubble'i seaduse põhjal. 2. MEGAMAAILMA MÕÕTÜHIKUD Astronoomiline ühik 7 Astronoomiline ühik on keskmine kaugus Maast (kasutatakse peamiselt Päikesesüsteemi lähiümbruse kirjeldamiseks).
valgus on inimestele kõige tuntum puhtväljaline objekt. • Klassikaline ja relativistlik füüsika- Klassikaline füüsika eeldab absoluutkiiruse lõpmatust (piirangu puudumist), relativistlik füüsika arvestab absoluutkiiruse lõplikkust (piirangu olemasolu) ja uurib liikumist absoluutkiirusele lähedastel kiirustel. Ülesanded • Arutlege, milliseid piiranguid seab absoluutkiiruse printsiip inimese võimalustele otsida elu Linnutee teistelt planeetidelt ja teistest galaktikatest. • Kas marsikulgurit on võimalik Maalt juhtida? Kirjeldage, kuidas see võiks toimuda. Kinemaatika Mehaanika ja liikumine • Füüsika uurib loodust ja sealhulgas ka liikumist. Füüsika see haru, mis uurib liikumist ja selle muutumise põhjusi, kannab nime mehaanika. • Tänapäeval ei piirdu mehaanika ainult masinate ehitamisega, vaid uurib liikumist üldisemalt. Vist igaüks meist on planeerinud mõnda retke ja arvutanud, millal kuhugi pärale jõuab
suurusega, siis vahemaa järgmise aatomini näiks aukartustäratav. On olemas veel üks inimeste loodud mõõtühik, nimelt aeg. Erinevalt teisest kolmest dimensioonist oleme me näiliselt justkui ajasse kinni jäänud. Aeg on saanud meile väga reaalseks ning näib, nagu me ei saaks selleta elada. Kuigi tegelikult pole aega üldse olemas. Kui üks teatud hetk eksisteerib meie jaoks, kas see tähendab, et seda sama hetke jagavad ka teised planeedid teistest galaktikatest?, "tegelikult mitte". UFO-fenomen näib olevat kontrollitud, see tähendab, et ta järgib arukat/loogilist mustrit. Kui objektid ise on kõrgema energia ilmingud, siis peab miski neid energiaid kuidagi osavalt juhtima ning vähendama neid nähtavatele sagedustele, inimese mustri järgi kujutama. Nad näivad võtvat vorme, mis on füüsilised ja tõelised meie jaoks ning viivad läbi tegevusi, mis näivad olevat intelligentsed.
koostamisega. Astronoomia on tihedalt seotud füüsika ja matemaatikaga. Algul tähendas astronoomia üksnes palja silmaga nähtavate taevakehade liikumise vaatlusi ja ennustusi nende liikumise kohta. Vana-Kreekas leiutati tähesuuruste süsteem ning määratleti kaheteistkümnest tähtkujust koosnev sodiaak. Renessansiajal rajas teadlane Kepler süsteemi, mis kirjeldas õigesti planeetide tiirlemist ümber Päikese. 20. sajandil tõestati, et meie Galaktika (Linnutee) on vaid üks paljudest galaktikatest ning et Universumi paisumise tõttu enamik galaktikaid eemaldub meist. Aeneis - „Aeneis” on heroiline eepiline poeem, Vana-Rooma kirjaniku Vergiliuse (70-19 eKr) tähtsaim teos ja üks tuntumaid ladinakeelseid kirjandusteoseid. See idealiseerib Itaalia minevikku, kombeid ja uskumusi. Aeneis” on ühtlasi Rooma riigi sünni lugu rooma idee valguses. Just see idee ajendab Aenease tegusid, eepose sündmustikku ning üldist suunitlust.
See viitab mudelarvutuste aluseks oleva arengustsenaariumi tõepärale. Arvutused näitavad ka, et Universumi stabiilsuse tagamiseks peab seal olema ka nn. varjatud massi, mida pole näha ja nn. tumedat energiat. Mis on nende mõistete taga, pole veel teada. Tekkinud tähed moodustasid täheparvi ehk galaktikaid. Neid on tänaseks avastatud üle saja miljoni ja mis ikka veel eemalduvad üksteisest. Seda tõendab fakt, et valdaval enamikul galaktikatest, mille kiirgusspektreid on pildistatud, on spektrijooned nihkunud spektri punase otsa poole (pikemate lainepikkuste poole). Tuletades meelde helikõrguse alanemist (helisageduse nihkumist pikemate lainete poole) meist eemalduva heliallika korral võib järeldada, et ka galaktikad lendavad üksteisest järjest kaugemale. Kui kaua kestab Universumi paisumine ja kas kunagi algab kokkutõmbumine ei teata. Mustad augud
annaabi.ee 
