Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Ega pea pole prügikast! Tõsta enda õppeedukust ja õpi targalt. Telli VIP ja lae alla päris inimeste tehtu õppematerjale LOE EDASI Sulge

"1984" - 1833 õppematerjali

thumbnail
2
docx

1984

„1984“ „1984“ on inglise kirjaniku ning ajakirjaniku George Orwelli poolt kirjutatud romaan, mis räägib Okeaaniast ja selles toimuvast Suure Venna kultusest. Raamatu peategelane on Winston Smith ning see romaan käsitlebki tema rasket elu ning seda, kuidas ta töötab Tõeministeeriumis ning kuidas võimul olev Partei hoiab inimesi hirmuvalitsuse all, jälgib nende iga mõtet ning liigutust. Ühel hetkel aga Winston taipab, et ta ei usu Parteisse ning Suurde Venda ja tahab õhutada mässu. Antud romaan oli väga põnev ning kütkestav lugemine. See oli väga sügava mõttega ning kurva alatooniga raamat. Samas oli seda aga vägagi põnev lugeda. See ulmeromaan kirjeldas väga hästi olukorda, kus ise ei saa vabalt tegutseda ning kõik, mida teed, on Partei jälgimise all ning armastada ja austada tuleb Suurt Venda, vastasel juhul ootab ees piinamine ja surm. Orwell suutis suurepäraselt silme ette manada pildi sellest...

Kirjandus → Kirjandusteose analüüs
90 allalaadimist
thumbnail
2
docx

George Orwell "1984"

keelsetelt lehekülgedelt saadud fakte. Teos ,,1984" on ulatuslikult mõjutanud inglise keelt, väljendeid nagu Big Brother, Room 101, the Thought Police, unperson, doublethink jm kasutatakse pärast raamatu ilmumist sagedasti, iseloomustamaks totalitaarset võimu (http://en.wikipedia.org/wiki/Nineteen_Eighty-Four). Raamat sai endale pealkirja selle järgi, et Orwell asus seda kirjutama aastal 1948 (lihtsalt muutis ära aastaarvu kaks viimast numbrit). Ta ei arvanud, et aastal 1984 elu selliseks muutuks, tegelikult ennustas autor säärast ühiskonnakorraldust umbes aastaks 2000 (http://findarticles.com/p/articles/mi_m1571/is_49_17/ai_81790763/). Teost ,,1984" on kohandatud nii kino kui ka raadio jaoks 2 ja televisiooni jaoks 3 korda ning sellest on tehtud ka näidend. Viiteid teosele on esinenud ka suurel jaol poppmuusikas ning videotes (http://www.netcharles.com/orwell/articles/1984-background- info.htm).

Ajalugu → Ajalugu
494 allalaadimist
thumbnail
4
docx

1984 book conclusion

1948 is book that has many ideas twisted together. Lovestory, fears, how Winston whose daily work is rewriting history tries to rebel by falling in love to Julia, altough she isn´t his taste. This book was very interesting because there are many connections to real life for example Big Brother evokes to the cult of personality buillt up around Joseph Stalin, also Winston´s job „revising history“ is based on the Stalinist habit of airbrushing images of „fallen“ people from group photographs and removing references to them in books and newspapers. The thought police is based on the NKVD and the tortures of the Minstry of Love evoke the procedures used by the NKVD. Actually the statement „2+2=5“ that Winston had to beliece was a communist party slogan from the second five-year plan, in which they wanted to full five-year plan in four years. In my opinion it goeds together with nowadays- that people want to get more and faster, they do no...

Keeled → Inglise keel
32 allalaadimist
thumbnail
2
pdf

1984 raamat - representsioon

rebitud, kuid igaühele jäi siiski midagi käristada. Iga kui viimne paberitükk sai jalge alla tambitud. Hiljem samal õhtul koju jalutades oli veel tänavalgi neid plakatilipakaid näha. Kanalisatsiooniauku oli kinni jäänud üks kuldselt helklev lipik. Sama tooni, mis kõikjal hirmu külvavatel plakatitel Goldsteini juuksed. Tülgastus täitis mu südame ja sülitasin sellele jõledale lipikule. Süda oli püha viha täis. Õhtul toimus ühe vihkamise minuti asemel kaks. 6. november 1984. Artikkel "Võitlus Euraasia vastu jätkub!" kustudada kõikidest allikatest.

Kirjandus → Kirjandus
72 allalaadimist
thumbnail
5
doc

G.Orwell "1984"

Kirjandusreferaat George Orwell ,,1984" Juhendaja: Marja- Liisa Kütis Koostaja: Marili Kase 10. klass 2009-10-31 George Orwell George Orwell (tegelik nimi Eric Arthur Blair; 25. juuni 1903 Indias Bihari provintsis ­ 21. jaanuar 1950) oli inglise kirjanik. Elukäik ja looming Georg Orwell sai hariduse Etoni kolledzis. Aastail 1922­1928 teenis ta Birmas Briti Impeeriumipolitseis; lahkus protestiks koloniaalvägivalla vastu ("Birma päevad", 1934). Birmas sai temast veendunud kolonialismivastane. Järgmised kaks aastat elas ta Pariisi vaestekvartaleis ja siirdus siis Inglismaale õpetajaks ("Pariisi ja Londoni heidikud", 1933). Hiljem töötas ta ühes raamatukaupluses ja lähenes töölisliikumisele ("Tee Wigani kaile", 1937). 18. juulil 1936 puhkes Hispaania kodusõda. 15. detsembril 1936 sõitis Orwell umbes 25- liikmelise brittide rühma koo...

Kirjandus → Kirjandus
644 allalaadimist
thumbnail
18
pptx

Düstoopia - George Orwell -1984-

Düstoopia - George Orwell "1984" Düstoopia ● Utoopia vastand ● Fiktiivne ühsikond (näilik) ● Teoseid iseloomustab totalitarism ning rõhuvad sotsiaalse kontrolli vahendid ● Tegevus sageli paigutatud tulevikku või alternatiivsesse ajaliini ● Teadusliku ulme ja alternatiivajaloo teosed George Orwell 1903- 1950 ● Sündinud Indias, Bengalis ● Tegelik nimi Eric Arthur Blair ● Inglise kirjanik ● Kirjanikunimi Orwelli jõe järgi Elukäik ja looming ● Hariduse sai Eltoni Kolledžis ● Teenis Birmas Briti Impeeriumipolitsei- temast sai veendunud kolonialismivastane ● 1927 loobus politseiülema kohast ja hakkas kirjutama ● Elas hulkurina Londoni ja Pariisi slummides ● Need kogemused andsid materjali kirjutamiseks ● Vatumeelsus Briti imperialistliku poliitika vastu ● Esimese otsese poliitilise sisuga raamatu kirjutas 1937.aastal ● Võideldes Aragoni ja Terueli rinnetel, sai ta tõsiselt vigastada ● Hispaaniast põgenedes tekkis tal eluaegne viha kom...

Eesti keel → Eesti keel
35 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Eesti NSV põllumajanduse areng 1944-1984

Eesti NSV põllumajanduse areng 1944 ­ 1984 Maareform Esimeseks sõjajärgseks muudatuseks Nõukogude Eestis sai maareformi läbi viimine, millega tehti algust juba 1944. aasta septembris. Üheks olulisemaks osaks nõukogulikus reformis oli maa sundvõõrastamine e. riigistamine. Reformi käigus võõrandati enam kui 927 000 hektarit maad, millest suurem osa maast läks uusmaasaajatele. Talupoegade maad vähendati maksimaalse 30 hektarini ning Saksa okupatsiooniga koostööd teinud pered ei

Ajalugu → Ajalugu
42 allalaadimist
thumbnail
2
odt

Kas 1984 on tänapäeva reaalsus?

Kas 1984 on tänapäeva reaalsus? George Orwelli 1984 kujutab elu düstoopilises Londonis, aastal 1984. Selles düstoopias kommunistid võitsid ja juhivad kõiki elu aspekte. On alamklass proleteriaat, kesklass ehk välimine partei, kõrgem klass ehk sisemine partei. Maailmas on 3 supervõimu Okeaania, Ida-Aasia ja Euraasia. Riiki juhib müstiline kuju "Suur Vend" ning kommunistlik partei. Peamine ideoologia on Ingsoc. Rahvast jälgib "Armastuse Ministeerium" (Ministry of love), erinevate kaamerate ja mikrofonitega ning vahistavad kõik, kes mõtlevad teisiti

Ühiskond → Ühiskonnaõpetus
93 allalaadimist
thumbnail
28
pptx

Orwellliku maailma ilmingud tänapäeval

ORWELLLIKU MAAILMA ILMINGUD TÄNAPÄEVAL GEORGE ORWELL: teleekraanide abil inimeste jälgimine TÄNAPÄEV: erinevad turva- ja valveseadmed, millega on võimalik inimeste tegevusel silma peal hoida GEORGE ORWELL: võltsitud statistilised andmed ja valetamine majandusliku seisu kohta, eesmärgiga panna inimesi uskuma, et nende elu muutub aina paremaks TÄNAPÄEV: inimestega manipuleeritakse ning moonutatakse tegelikke fakte ning andmeid, et teenida kasu või panna inimesi millessegi uskuma GEORGE ORWELL: šokolaadile, suhkrule, kohvile, sigarettidele ja alkoholile normide kehtestamine TÄNAPÄEV: üritatakse vähendada tervisele kahjulike toodete tarbimist ning propageeritakse tervilikku eluviisi GEORGE ORWELL: pidev sõda – osapooled vahetuvad, kuid sõda ei lakka TÄNAPÄEV: kusagil sõditakse alati; kui ühes kohas konflikt vaibub, tärkab mõnnesteises kohas taas rahutus GEORGE ORWELL: Winston Smith tahtis, et inimesed saaksid teada, kuidas nendeg...

Kirjandus → Kirjandus
7 allalaadimist
thumbnail
46
pptx

ESITLUS: India XIX ja XX sajandil

India näeb lahenduseks Ida-Pakistani iseseisvumist India Pakt NSVL-ga India valmistab armee sõjaks Pakistani õhurünnakud Kiire Ida-Pakistani vallutamine, Läänes blokaad Bangladeshi teke Indira Gandhi allakäik 1975 - Indira Gandhi valimiskampaania rahastamise skandaal 1975 - Eriolukord riigis opositsiooni nõrgendamiseks 1977 - Indira partei kaotab valimistel, Janata partei tuleb võimule 1979 - Janata partei läheb laiali 1980 - Indira saab tagasi võimule 1984 - Operation Blue Star Operation Blue Star (1984) Sikhi ekstremistid, baasiks püha sikhide tempel Armee saadeti neid hävitama Samal päeval oli sikhide püha üritus Palju hukkuniud, pühade käsikirjade rikkumine, vangide hukkamine Sikhid vihased + ei püütud lahendada rahumeelselt Indira Gandhi mõrvatakse kättemaksuks Sikhide-vastased rahutused kogu Indias Igapäevane India-Pakistani piiri sulgemise tseremoonia

Ajalugu → 12. klassi ajalugu
3 allalaadimist
thumbnail
14
pptx

Australia

AUSTRALIA CONTENT · Australia · Symbols · Location · States · Language · Religion · Education · Health · Culture · Humour · Video AUSTRALIA · Is a country, and a continent · Is the sixth largest country in the world · The world's smallest continent SYMBOLS · Green and gold were confirmed as Australia's national colours in 1984 · The Golden Wattle was officially proclaimed as the national floral emblem in 1988 · National anthem is Advance Australia Fair · National Gemstone is Opal Coat of arms of Australia LOCATION · Located in oceania, continent between the Indian Ocean and the South Pacific Ocean STATES · Western Australia · Northern Territory

Keeled → Inglise keel
2 allalaadimist
thumbnail
12
pptx

Jim Ashilevi

Jim Ashilevi Elulugu Jim Ashilevi (sündinud 29. augustil 1984 Tallinnas) on eesti kirjanik ja lavastaja. Ta õppis Tallinna Inglise Kolledžis ja seejärel suundus Tallinna Ülikooli audiovisuaalse meedia erialale, mille ka lõpetas. Õpingud jätkusid Viljandi Kultuuriakadeemias lavastaja erialal, mille Ashilevi lõpetas 2011. aastal. Ta on kirjutanud näidendeid ning avaldanud lühiproosat ja luulet nii ajakirjades Vikerkaar, Värske Rõhk, Vihik kui ka kultuuripedede tutvumisportaalis. Teosed

Eesti keel → Eesti keel
8 allalaadimist
thumbnail
7
doc

Margus Konnula ehk Contra

Referaat Contra (Margus Konnula) pm1b 2014 Sisukord 1. Eluloost lk3 2. Loomingust lk3-4 3. Luulekogud ja muud kirjanduslikud Sarnid lk4-5 4. Luuletused lk6 2 Eluloost Contra on sündinud Võrumaal Urvastes agronoomi ja raamatupidaja pojana, õppinud Urvaste Algkoolis 1981­1984, Kuldre 9-klassilises koolis 1984-1989 ja Antsla Keskkoolis 1989­ 1992. Viibis sõjaväeteenistuses Eesti piirivalve Piusa kordonis 1993­1994. Töötanud 1994. aastal lühiajaliselt (kuu aega) inglise keele õpetajana Kuldre koolis, seejärel postiljonina Urvastes, aastail 1996­1999 oli Urvaste postiülem. Pärast seda vabakutseline kirjanik ja stsenarist. Urvaste Valla Lehe toimetaja aastail 2004­2008. Tartu Noorte Autorite Koondise (NAK) liige aastast 1997, Eesti Kirjanike Liidu liige aastast 1997. Tema abikaasa on Airi Hallik-Konnula ja ka kaks poega: Herbert ja Ver...

Kirjandus → Kirjandus
19 allalaadimist
thumbnail
3
docx

Vulkaan - Mauna loa

MAUNA LOA Mauna Loa on tegevvulkaan Hawaii saarel,mis on maailma suurim kilpvulkaan. Ta on üks Maa kõige aktiivsemaid vulkaane, mis on tegutsenud 33 korda alates esimesest purskest 1843 aastal. Oma viimase purske tegi vulkaan 24.märts ­ 15 aprill 1984. Hawaii nimi ''Mauna Loa'' tähendab ''Long Mountain'' ehk ''Pikk Mägi''. Selle pikkus on merepinnast 4169 meetrit ehk 13679 jalga, suhteline kõrgus on 2160 meetrit ehk 7079 jalga. Koordinaadid on 19 ° 28'30 "N 155 ° 36'29" W. Mägi on vähem kui 200000 aastat vana. Mäe tipus on 3­5 km läbimõõduga kraater, mis kannab nime Moku'weoweo. 1950. aastal purskas Mauna Loa tipust tohutu laavakogus. Moodustus seitse laavajõge, mis voolasid järgemööda 23 päeva ning katsid laavaga 14 km2

Geograafia → Geograafia
46 allalaadimist
thumbnail
47
pdf

Võru linna juubelipidustused

d Juhendaja: õp Kaja Kenk Võru 2014 RESÜMEE Uurimistöö eesmärk oli koguda informatsiooni Võru linna kolme juubelipidustuste (100., 150. ja 200. sünnipäevade) üritustest ja kõike seda puudutavast ning võrrelda neid omavahel. Uurimistöö autor toetus juubeliürituste kirja panemisel peamiselt vastava aja ajalehtedele. Autor vaatas läbi Wõru Teataja 1933. ja 1934. aasta ajalehed ning Töörahva Elu 1984. aasta ajalehed. Lisaks aitasid informatsiooni nii pidustuste kui ka linna üldise käekäigu kohta leida kolm juubeliväljaannet: koopia H. E. Strucki 1884. aasta saksakeelsest üleskirjutusest ,,Zum Gedächtnik der FEIER DES 100 JÄHRIGEN BESTEHENS WERRO'S"; Fr. Suiti ja H. Meleski koostatud ,,Wõru linn 150-aastane" ja Raimo Pullati ,,Võru linna ajalugu". Töö põhiline probleem oli see, et kuigi allikaid oli palju, siis informatsioon neis oli peamiselt korduv

Ühiskond → Ühiskond
4 allalaadimist
thumbnail
2
docx

SUUR VEND VALVAB!

SUUR VEND VALVAB! Suur vend on tegutsenud meie keskel erinevatel aegadel. Mõiste suur vend on tulnud Orwelli teosest 1984 ja on sestsaadik kasutuses olnud. Kuidas siiski on suur vend inimkonda valvanud ja kuidas teeb ta seda nüüd? Ajaloos on olnud nii mõnigi suur vend, kes hakkas meetmeid valimata oma võimu suurendama. Stalin ja Hitler olid samuti sellised. Nende riigikorraldus sarnanes vägagi Orwelli ,,1984" ennustatuga. Mõlemad riigid, nii Saksamaa kui ka nõukogude liit, olid riigikorralduselt totalitaarsed. Saksamaal tegutses salapolitsei ja valestimõtlejad arreteeriti ja saadeti koonduslaagritesse

Kirjandus → Kirjandus ja ühiskond
9 allalaadimist
thumbnail
3
docx

ANNA KONDRASHOVA – LEVANDI

2015 /2016 õ.a. ANNA KONDRASHOVA – LEVANDI Anna Levandi (neiuna Anna Kondrašova , sündinud 30. juunil 1965 Moskvas) on vene päritoluga Eesti iluuisutamistreener, endine iluuisutaja. Anna alustas treeninguid lapsepõlves . Ta õppis Moskvas Armee Keskspordiklubi koolis ja lõpetas Moskva Kehakultuuriinstituudi. Tema treeneriteks on olnud Eduard Pliner ja Stanislav Žuk. Anna saavutused: Saavutused: NSVL meister — 1984, 1985, 1986, 1987, 1988 Euroopa MV — 3. koht 1984, 1986, 1987, 1988 Maailma MV — 2. koht 1984; 4. koht 1986 Olümpiamängud: Sarajevo 1984 — 5. koht Calgary 1988 — 8. koht Proffide MM: 1994 — 1. koht

Sport → Sport
1 allalaadimist
thumbnail
28
pptx

Loomakasvatussaaduste kogutoodang Eestis

http://g3.nh.ee/images/pix/900x585/a379ddf2/lambad-lammas-loomad-magiveis-magiveise-vasikas-osmussaar-tall-talled http://www.nupsu.ee/wp-content/uploads/2011/09/mesilane.jpg Lihatoodang Eestis 350 300 250 200 Eluskaal 150 Tapakaal 100 50 0 1980 1984 1988 1992 1996 2000 2004 2008 2009 2010 2011 2012 2013 http://www.stat.ee/34217?highlight=loomakasvatus Loomakasvatussaadused Eestis Loomakasvatussaadus liha jaguneb veel omakorda viite gruppi: Sealiha Veiseliha Linnuliha Lamba- ja kitseliha Küüliku- ja nutrialiha http://www.stat.ee/34217?highlight=loomakasvatus Sealiha 90 80 70 60 50 Liha kokku

Põllumajandus → Loomakasvatus
8 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Anne Veski

Anne Veski (sündinud 27. veebruaril 1956 Raplas) on eesti laulja. Sisukord [peida] · 1 Loomin g · 2 Isiklikku · 3 Diskogra afia · 4 Tunnust used · 5 Viited · 6 Välisling id [redigeeri]Looming Saavutanud suurt populaarsust ka endise Nõukogude Liidu ja Venemaa estraadilavadel. Suurema tuntuse saavutas tänu esikohale Sopoti lauluvõistluse poolakeelse laulu kategoorias 1984. aastal.[1] Kuulsaimad hitid Eestis on "Roosiaia kuninganna" ja Venemaal " ". Anne Veski osales 2007. aastal Vene telekanali NTV saates "Sina, superstaar!".]Isiklikku Aastatel 1977­1981 oli ta abielus Jaak Veskiga (1956­1994), kes oli paljude populaarsete eesti laulusõnade autor. Sellest abielust sündis tütar Kerli. Anne Veski teine abikaasa Benno Beltsikov on ühtlasi ka tema mänedzer. Peale teise abielu sõlmimist kandis Anne poole aasta jooksul perekonnanime Beltsikov. [2]

Muusika → Muusika
15 allalaadimist
thumbnail
6
xlsx

Excel 1. Kontrolltöö

Persoon4 Naine 10/14/1982 1982 10 Persoon5 Mees 3/28/1992 1992 3 Persoon6 Naine 2/6/1983 1983 2 Persoon7 Naine 12/9/1983 1983 12 Persoon8 Mees 5/20/1982 1982 5 Persoon9 Naine 4/29/1990 1990 4 Persoon10 Mees 3/18/1988 1988 3 Persoon11 Naine 11/22/1984 1984 11 Persoon12 Naine 9/20/1985 1985 9 Persoon13 Naine 8/23/1984 1984 8 Persoon14 Mees 6/7/1987 1987 6 Persoon15 Mees 10/7/1991 1991 10 Oktoobrist detsembrini sündinud naiste arv: 4 Mitu sünnipäeva on jooksvas kuus? 0 Jooksev päev 18 Järgmine

Informaatika → Informaatika keemia erialadele
22 allalaadimist
thumbnail
16
ppt

Kommunistlik süsteem NSVL

Meetmed teisitimõtlejatega võitlemiseks: töölt vallandamine, asumisele saatmine, vangistamine, sulgemine koduaresti kinnistes linnades, väljasaatmine maalt, vaimuhaiglatesse sulgemine jne. BREŽNEVI JÄRGLASED  gerontokraatia valitsemine  valitsus- ja parteitegelased olid väga eakad, sageli halva tervisega.  NSV Liidu tollased juhid olid vastu reformidele ja muudatustele.  1982 valitud endine KGB ülem Juri Andropov suri 1984.aastal 70 aastasena pärast pikaajalist haigust,  1984 valitud Konstantin Tšernenko sai peasekretäriks 72 aastaselt, olles juba siis väga viletsa tervisega. NLKP KESKKOMITEE PEASEKRETÄRID  J.Stalin (1922-1953)  N.Hruštšov (1953-1964)  L.Brežnev (1964-1982)  J.Andropov (1982-1984)  K.Tšernenko (1984-1985)  M.Gorbatšov (1985-1991)

Ajalugu → Ajalugu
12 allalaadimist
thumbnail
10
pptx

Frederick Carlton Lewis

CAR L L EW I S ISIKLIKKU · FREDERICK CARLTON LEWIS · SÜNDINUD 1. JUULIL 1961 ALABAMA OSARIIGIS · OLI USA KERGEJÕUSTIKLANE. · TULNUD 9 KORDA OLÜMPIAVÕITJAKS JA VÕITNUD 10 OLÜMPIAMEDALIT. · HÜÜDNIMI: KING CARL Kuld 1984 100 m jooks Kuld 1984 200 m jooks 4x100 m Kuld 1984 teatejooks Kuld 1984 kaugushüpe Kuld 1988 100 m jooks Kuld 1988 kaugushüpe 4x100 m Kuld 1992 teatejooks Kuld 1992 kaugushüpe Kuld 1996 kaugushüpe Hõbe 1988 200 m jooks USA KATSEVÕISTLUSED INDIANAPOLISES 2K ENNE SOULI OLÜMPIAMÄNGE · LEWIS ANNAB KOLMEL PÄEVAL URIINIPROOVI. KÕIK PROOVID SISALDAVAD KOLME KEELATUD AINET ­ PSEUDOEFEDRIINI, EFEDRIINI JA FENÜÜLPROPANOLAMIINI. · 1988. AASTAL USOCI TEGEVDIREKTORINA TÖÖTANUD BAARON PITTENGERI

Sport → Sport
2 allalaadimist
thumbnail
10
docx

PÕRNIKLASED

PÕRNIKLASED (Scarabaeidae) Referaat Tartu 2015 Sisukord Sissejuhatus....................................................................................................... 3 2. Liigi Bioloogia.................................................................................................. 4 2.1 Vastsed ja valmikud................................................................................... 4 2.2 Arengubioloogia ja paljunemine.................................................................4 3. Põrniklaste alamsugukond............................................................................... 5 4. Kuldpõrnikas (Cetonia aurata).........................................................................7 5. Ninasarvikpõrnikas (Oryctes nasicornis)..........................................................7 6. Ohud ja vaenlased................................................

Bioloogia → Bioloogia
21 allalaadimist
thumbnail
26
docx

Karjalased

Gustav Adolfi Gümnaasium Referaat Karjalased Koostas: Markus Keller Klass: 8.b Juhendaja: Jane Tõnisson Tallinn 2015 Sisukord Karjalased............................................................................................................ 1 Sissejuhatus........................................................................................................ 3 1. Nimetused ja asuala........................................................................................ 4 2. Keel................................................................................................................. 5 3. Kultuur............................................................................................................. 6 3.1 Kunstikultuur..........................................................................

Kultuur-Kunst → Kultuur
1 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Erika Salumäe elulugu

Kuresaare Ametikool Teeninduse osakond Erika Salumäe Galina Latkina Juhendaja: Ivar Metsküll Kuressaare2009 Erika Salumäe Trekijalgrattur Erika Salumäest sai taasiseseisvunud Eesti esimene olümpiavõitja. Nõos ja Elvas sportimist alustanud Salumäe esimesed treenerid olid Jüri Kalmus ja Stanislav Solovjov. Hiljem Liidu koondises oli tema juhendajaks Vladimir Leonov. MM-võistlustel osales Salumäe aastatel 1984 ­ 1995 nii Liidu kui Eesti koondises. 1984. aastal võitis Salumäe treki MM-ilt oma esimese medali ­ hõbedase. Kuldmedaleid kogunes lõpuks kaks: 1987 ja 1989. Kui oma esimese olümpiavõidu saavutas Salumäe 1988. aastal veel NSV Liidu koondises võisteldes, siis teise kulla 1992 Barcelonas võitis Salumäe juba sini-must- valge lipu all võisteldes. Nii sai temast teine Eesti sportlane, kes võitnud kaks olümpiakulda. 1988

Sport → Kehaline kasvatus
63 allalaadimist
thumbnail
1
doc

"Loomade Farm" Georg Orwell

Kuid nõrkus on vabaduse tunnuseks. Nõrkus olla see, kes sa oled, ihaleda oma unistusi, ükskõik kui irreaalsed nad ka ei oleks. Kui Karl Marx "Kapitalis" kirjutas, et baas määrab ära pealisehitise, siis ta ei uskunud, et baas võib Parteile iseloomulikult olla valmis kasvõi maailma hävitama ­ kõike võimu pärast. Võim oli see, mis luges. Kuid ometi ei eksisteeri võimu, kui pole neid, kelle üle valitseda. Elu Loomade Farmis kulgeb mööda tsüklit. Elu aastal 1984 kulgeb mööda lõpmatuid paralleele ­ mööda rahu, demokraatia, sõnavabaduse paralleele. Kuid paralleelsed sirged nad jätkuvad ruumis igavesti, ent ei kohtu iialgi. Vahe maailma ja endise Karjafarmi vahel on ehk massis ­ kui Karjafarm kujutab küll endast miniatuurset maailma, ümbritseb teda siiski endisaegne puhvertsoon, mis annab lootust. Kuid ingsotsi, neobolsevismi ja surmakultuse maailm näib lootusetu ­ kõik, välja arvatud proled, on allutatud reziimile, mida on võimatu

Kirjandus → Kirjandus
304 allalaadimist
thumbnail
9
docx

Labor II, ALU- A B; shr A; xor A,B; A or B

150 976 2048 1088 2048 0 2 0 5 150 976 2208 1088 2208 0 2 0 5 150 976 2128 1088 2128 0 2 0 5 w 848 2112 848 2032 0 w 848 1952 976 1952 0 w 848 2032 848 1952 0 w 848 2032 976 2032 0 w 752 2064 864 2064 0 w 864 2064 864 2112 0 w 864 2112 976 2112 0 w 864 2112 864 2192 0 w 864 2192 976 2192 0 w 848 2176 960 2176 0 w 960 2176 960 2224 0 w 960 2224 976 2224 0 w 960 2176 960 2064 0 w 960 2064 976 2064 0 w 848 2224 896 2224 0 w 896 2224 896 2144 0 w 896 2144 976 2144 0 w 896 2144 896 1984 0 w 896 1984 976 1984 0 w 1088 1968 1104 1968 0 w 1088 2048 1120 2048 0 w 1088 2128 1136 2128 0 w 1088 2208 1152 2208 0 150 1184 1792 1296 1792 0 2 0 5 150 1184 1728 1296 1728 0 2 0 5 150 1184 1664 1296 1664 0 2 0 5 150 1184 1600 1296 1600 0 2 0 5 w 1104 1968 1104 1616 0 w 1104 1616 1184 1616 0 w 1120 2048 1120 1680 0 w 1120 1680 1184 1680 0 w 1136 2128 1136 1744 0 w 1136 1744 1184 1744 0 w 1152 2208 1152 1808 0 w 1152 1808 1184 1808 0 w 1184 1584 976 1584 0 w 1184 1648 976 1648 0 w 1184 1712 976 1712 0

Informaatika → Arvutid i
43 allalaadimist
thumbnail
5
rtf

Eirik Kvalfoss

sprindivõit tuli üllatusena, sest otsustavaks sai Kvalifosse tugev lõpp: Neljakordne maailmameister Frank Ullrich juhtis pärast eelviimast laskmisvooru . Kvalfoss sai ühe trahviringi rohkem, kui Ullrich ja jäi 14 sekundit maha.Viimases voorus aga Kvalfoss lasi täpselt ning lõpetas kuus sekundit enne Ullrici.Ta kaitses oma maailmameistri tiitlit ka Antholzis 1983. aastal Peter Angereri eest. Lisaks võitis 1984. aastal olümpiamängudel Sarajevos oma lemmikdistantsi 10 km, sellega vastas ta täielikult kõikidele ootustele ehk võttis kolm medalit- kulla (10 km), hõbeda (4 x 7.5 km) ja pronksi (20 km). 1985. aastal toimunid muudatuste tõttu oli Kvalfossil raske ennast tõestada, kuid siiski 1985. aasta maailmakarika 10 km sprindis võitles ta välja hõbemedali. Temast viis aastat noorem Frank-Peter Roetsch kohanes muutusega paremini ja juhtis kuni Calgary 1988. aasta olümpiamängudenil

Sport → Kehaline kasvatus
7 allalaadimist
thumbnail
32
xlsx

Informaatika I kontrolltöö nr. 1

1982 7 No TH 1982 4+ No PW 1983 1 Yes JH 1983 6+ No LN 1983 2 No AC 1983 1 No MW 1984 5 No DF 1984 5 Yes RG 1984 4 No DJ 1984 5 No PD 1984 4 No AC 1985 4 No MW

Majandus → Informaatika I
11 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Mihkel Muti looming

Esimene trükiproov, tõlke inglise keelest tegi Tartu 8. keskkooli almanahhis "Tipa- Tapa" 8/9 (1966). Tema esseistikat ning kirjandus- ja teatriarvustusi koondab valmik " Kõik on üks ja seesama" (1986), paroodiaid ja humoristlikke lühipalu kog. "Kerge meel" (1988). Kirjanikuna leidis tähelepanu novellikogu "Fabiani õpilane" (1980; F. Tuglase novelliauhind "Õpilase Fabiani" eest), mille põhiosa, Fabiani-novellide tsükkel, ühendab eesti kirjanduse jaoks uudselt kunstiharitlase teema ja eneseiroonia. Esikkogule iseloomulikud irooniline seltskonnakriitika, hüperboliseeritud ja grotesksed tüübid, kunsti- ja haritlaselu veidruste kollektsioneerimine saadavad ka novellivihikut "Mehed" (LR 1981) ja osaliselt selle ainesele tuginevat teatriteemalist rom-i "Hiired tuules"(1982). Pööret suurema "eluläheduse" suunas tähistab romaani diloogia "Keerukuju" (1985, Lng 1984) ja "Kallid generatsioonid" (LR 1986), mis hindab mehe seisukohalt abielu ja lah...

Kirjandus → Kirjandus
88 allalaadimist
thumbnail
2
docx

NSVL NÕRGENEMINE

Poolasse sisse minna, sest kui kuskil on kommunism ohus... · 1982 november suri Breznev o Koolis oli vaba päev o Otseülekandes kukkus kirst auku (2 haudalaskjat) · Breznevi asemel sai riigijuhiks endine KGB juht J.Andropov (1982-1984) o Halb tervis o Algatas võitlust töödistsipliini vastu (tänaval küsiti, miks te tööl ei ole jne) o Suurendas võitlust dissidentide vastu o 1984 veebruaris suri Andropov Koolist vaba päev · Andropovi asemel sai NSVL juhiks K. Tsernenko (1984-1985) o Märtsis 1985 ta suri Vaba päeva ei saanud Afganistani sõda, rigijuhid surevad igal aastal ... USA alustas uut võidurelvastumist, NSVL ei suutnud sellega kaasa minna. Saudi Araabia suurendas nafta tootmist, nafta hind langes, NSVL majandus raskustes. Alustati viinavastase kampaaniaga. Raha toob võidu!

Ajalugu → Ajalugu
4 allalaadimist
thumbnail
8
docx

Kuld ja alkeemia

Kulla keemilise elemendi sümbol on Au ja aatomnumber on 79. Kullal on omadus tappa baktereid. Inimajaloo koidikul sai tähtsaimaks tootemiks ere läikiv kuld, millele peaaegu kõikides keeltes anti nimetus päikese järgi. Ladinakeelne aurum tuleneb sõnast aurora ­ koit; sellele on lähedane kreeka ja indoeuroopa tüvi helio- (kreeka helios ­ päike), millest kujunes inglise- ja saksakeelne Gold; viimasest tuleneb ka eesikeelne nimetus. (Hergi Karik, Mosaiik, Tallinn . ,,Valgus" . 1984 lk.13) Puhas kuld ei oksüdeeru hapnikus ega vees, tänu millele säilib kulla kollane värvus ja läige. Keemiliselt on kuld 11.(ehk IB) rühma 6. perioodi d-bloki element. Normaaltingimustes on kuld üks inertsemaid elemente. Seetõttu esineb kulda tihti puhtal kujul suurte tükkidena, teradena kivides, kulla veenides või jõesettes. Harvem leidub kulda ka ühendites, näiteks telluuriga.(vikipeedia, 25.04.2013) Kulda nimetatakse inimhigi, pisarate ja vere metalliks

Keemia → Keemia
5 allalaadimist
thumbnail
4
docx

Suur vend valvab

riiki, kus võimul on Suur vend. Kuidas on siis nn suure venna valvamine ajaloos ette tulnud? Minu arvates tähendab Suure venna valvamine, et ühiskonnale seatakse raamid, kus riik üritab kontrolli tagamiseks jälgida nende kõiki sfääre. Sellise elukorralduse juhtijateks on pidev keelamine, jälgimine, pealt- ja ülekuulamised ning eelduseks, et inimesed alluvad vaid hirmust, et keegi saab kõrvalekaldumistest teada ja teda karistatakse. Just selline ühiskond oli Orwelli teoses 1984 väjla kujunenud. See on väärastunud ühiskond ehk düstoopia. Teosel 1984 on palju seoseid tegeliku ajalooga, mitte küll Suurbritanniaga, kuid seevastu Stalini-aegse Nõukogude Liiduga ja Hitleri juhitud Saksamaaga. Mõlemas selle aja totalitaarses riigis levis propaganda, esines isikukultus, ainuvõim ja vägivallapoliitika. Lisaks on ajaloos teada, et nii Nõukogude Liidus kui ka Saksamaal olid julgeoleku- ja salateenistused

Kirjandus → Kirjandus
26 allalaadimist
thumbnail
20
pptx

Hannes Võrno

HANNES VÕRNO Fred-Georg Pääro 2017 Hannes Võrno • Sündinud 1. mail 1969 Rakveres • Saatejuht • Humorist • Moekunstnik • Poliitik • kaitseväelane Õppingud • 1976-1984 Rakvere 3. Keskkool • 1980-1984 Rakvere Lastemuusikakool • 1984-1988 Tartu Kunstikool (kunstiline kujundamine) • 1988-1993 Eesti Kunstiakadeemia (moekunst) • 1993-1994 Burg Giebichenstein Hochschule für Kunst und Design, Halle, Saksamaa • 2005-2006 Kaitseväe Lahingukool • 2012 Kõrgem Sõjakool • 2013 NATO School Oberammergau, Saksamaa • Ta on õppinud moekunstnikuks ja disaininud Sangarile meestesärke • Aastatel 2003-2011 oli ta Isamaa ja Res Publica liige ning kuulus Riigikogu X koosseisu, kuid lõpetas oma volitused 2003 aastal • 2011-2015 oli ta Eesti Kaitseväe Teavituskeskuse ülem • Teda on autasustatud kaitseministri ja NATO medalitega rahvusvahelisel missioonil osalemise eest • 2015 aastal sai ta Kaitseväe eeskujuliku teenistuse risti • Tema sõjaväel...

Ühiskond → Ühiskond
2 allalaadimist
thumbnail
50
pptx

Nõukogude Liidu Kommunistliku Partei peasekretärid

juhataja 1965-1976 → NLKP KK üldosakonna juhataja 1960-1965 → NSV Liidu Ülemnõukogu Presiidiumi sekretäriaadi juhataja 1965-1976 → NLKP KK üldosakonna juhataja 1966-1971 → NLKP KK liikmekandidaat 1971-1985 → NLKP KK liige 1976-1984 → NLKP KK sekretär 1977-1978 → NLKP KK Poliitbüroo liikmekandidaat 1978-1985 → NLKP KK Poliitbüroo liige Tšernenko riigijuhina Tšernenko jäi silma Leonid Brežnevile, kelle sabas jõudis ta NLKP kõrgeimasse ringi ja 1984. aastal valiti ta peasekretäriks Vana kooli stalinistina kavandas Tšernenko Jossif Stalini taasaustamist ja ennistas NLKP ridadesse Stalini inisusevastate kuritegude kaasosalised Tegi ettevalmistusi Volgogradi linna taasnimetamiseks Stalingradiks Tegelikult haigestus Tšernenko aga kohe peale valimisi ja oli kuni surmani 10.märtil 1985 teovõimetu Mihhail Sergejevtiš Gorbatšov Lapsepõlv ja haridus Sündinus 2.märtsil 1931 Stavropoli krai Krasnogvardeiski

Ajalugu → Ajalugu
6 allalaadimist
thumbnail
5
pptx

Ettekanne Maarja Liis Ilus

Maarja-Liis Ilus 24.Detsember 1980 Karjäär · ETV laululaps · Muusikafilm `'Õnneseen'' 1984. · `'Laulukarussell'' · `'Täht sügistaevas'' · `'Uus Laul 1984 `' · Muusikal `'Miss Saigon'' · Muusikal `' Cats'' · Muusikal `'Helisev muusika'' · Muusikal `'Evita'' · Muusikal `'Rent'' · Zürii `' Kaks takti ette'' 2005. · 2007 Naisartist Eurovisiooni Muutke teksti laade lauluvõistlus Teine tase Kolmas tase Neljas tase

Eesti keel → Eesti keel
2 allalaadimist
thumbnail
8
docx

Fotosünteesi tähtsus looduslikes protsessides

tulemusena ei saa need enam täita neile iseloomilikke funktsioone. Viimasel ajal globaalprobleemina esile toodud osooniauke seostatakse inimestel esineva nahavähi sagedase tõusuga (Sarapuu 2002 ). 6. Kokkuvõte Fotosünteesi tähtsus looduslikes protsessides seisneb eelkõige valgusenergia orgaaniliste ühendite keemiliseks energiaks muutmises ja jääkainena hapniku eraldumises. Need on vajalikud biosfääri säilimiseks. Kasutatud allikad · Miidla, H. 1984. Taimefüsioloogia. Valgus. Tallinn. 423 · Sarapuu, T. 2002. Bioloogia gümnaasiumile I osa. Eesti Loodusfoto. Tartu. 191 · Looduse entsüklopeedia. 2008. Varrak. Tallinn. 304. · Pihlak, A. 2002. Tähtsaima loodusvara hulk väheneb. http://www.eestiloodus.ee/index.php?id=169 · http://blogs.mtlakes.org/weeasthonorsbiology/page/13/

Ökoloogia → Ökoloogia
17 allalaadimist
thumbnail
5
pdf

Mõõtmise aruanne - JUHUHÄLBED

Ajaintervalli kahe vajutuse vahel mõõdetakse sagedusmõõturiga. Tekkiva mõõtevea põhjustab katsetaja. 1. Esitan mõõtetulemused ti tabelina ja graafikuna. Katse ti(ms) Katse ti(ms) Katse ti(ms) Katse ti(ms) Katse ti(ms) nr nr nr nr nr 1 2029 11 2054 21 2020 31 1967 41 1978 2 1979 12 1984 22 1918 32 2033 42 1918 3 2108 13 2011 23 1989 33 1901 43 1911 4 1909 14 2096 24 2038 34 1979 44 2014 5 2043 15 1993 25 1971 35 1939 45 1974 6 2024 16 1993 26 2015 36 1993 46 1977

Metroloogia → Mõõtmine
31 allalaadimist
thumbnail
4
pdf

Juhuhälbed

14 1965 15 1741 16 1645 17 1961 18 2032 19 2072 20 1744 21 1874 22 2013 23 2033 24 2046 25 2042 26 2014 27 1728 28 1977 29 1967 30 1990 31 1926 32 1984 33 1852 34 2067 35 2113 36 1991 37 1495 38 1973 39 1995 40 1910 41 1987 42 1993 43 1884 44 2013 45 2025 46 1991 47 1999 48 2001 49 2007 50 2000

Metroloogia → Mõõtmine
12 allalaadimist
thumbnail
4
docx

Suvinisu agrotehnoloogia

Suvinisu agrotehnoloogia Suvinisu kasvatatakse toiduks tavaviljeluses keskmise lõimisega liivsavi mullal, mille planeeritavaks saagiks on 6,5 t/ha. Eelviljana kasvatatakse hernest. Eelvili Nisu juurestik on suhteliselt nõrga toitainete omastamise võimega ja ka veevajadus on suurem kui teistel teraviljadel. Seetõttu on väga oluline jälgida eelvilja valikut, kuna nisu on selle suhtes üsna nõudlik (Lepajõe, 1984). Hea nisusaagi saamiseks peab eelvili jätma mulda küllaldaselt niiskust ning toitaineid. Hernes on külvikorras teraviljadele heaks eelkultuuriks, kuna lõpetab teraviljade haigustsüklid, aktiveerib bioloogiliselt mulda ja rikastab seda lämmastikuga (Older, 1999). Mullasobivus Suvinisu on kasvutingimuste suhtes nõudlikum kultuur kui teised teraviljad. Suvinisu eelistab parasniiskeid, keskmise ja raskema lõimisega, neutraalse reaktsiooniga viljakaid muldi. Tugevasti tallatud õhu- ja toitainetevaestel muldadel jäävad taimed ...

Põllumajandus → Põllumajandus
6 allalaadimist
thumbnail
9
pptx

KROONIKA.

KROONIKA Siim-Markus Post Joonas Jõgi Karl Henri Kaljus Juhendaja: Kadri Kivirand Mis on kroonika? Kroonika on ajaraamat, esitab ajaloolisi sündmusi, räägib sündmustest toimumise järjekorras (Nahkur, Sokk, 2003). Mis on kroonika? Proosavormis, Riimkroonikaid, Läti Hendriku kroonika (Nahkur, Sokk, 2003). Kroonika tähtsus Inimesed loevad ümberkaudsest elust sündmusi, hoiavad kursis ennast, ajaloo allikad, uurijatele minevikust fakte. Kuulsaimad Eesti kroonikud Läti Hendrik (nt: ,,Liivima Kroonika") (Vikipeedia, 2012). Balthasar Russow (nt: ,,Liiwi prowintsi kroonika") (Vikipeedia, 2012). Ahja kroonika Kodu-uurija Gustav Kooskora, eelmise sajandi 70.-80. aastail, keeruline aeg ja keeruline ajastu, põnev lugemismaterjal igale ajaloohuvilisele (Kooskora, 1984). ...

Kirjandus → Kirjandus
9 allalaadimist
thumbnail
3
docx

Lisl Lindau

Töölisteatris, 1947­1966 Kingissepa-nimelises TRA Draamateatris ja 1966­1985 ENSV Riiklikus Noorsooteatris. Isiklikku Ta oli aastatel 1936­1941 abielus Eino Uuliga. Eksabikaasaks on Voldemar Liima Perekond Jaan Lindau ­ vend Linda Lindau ­ õde Anne-Kristi Uuli ­ tütar Jaan Lindau ­ isa Liina Lindau ­ õde Liisa Lindau ­ ema Voldemar Lindau ­ vend Tunnustused * 1955 Eesti NSV teeneline kunstnik * 1967 Eesti NSV rahvakunstnik * 1984 Parim naisnäitleja. Rolle * 1925 Hugo Raudsepp "Kohtumõistja Simson" (Epha) * 1928 Edward Sheldon "Romaan" (Rita Cavallini) * 1929 Alexandre Dumas "Kameeliadaam" (Marguerite Gautier) * 1930 Bayard Veiller "Mary Dugani protsess" (Mary) * 1930 Victorien Sardou "Tosca" (Floria Tosca) * 1930 Anne Nichols "Iiri Roos" (Iiri Roos) * 1931 Hugo Raudsepp "Mikumärdi" (Maret) * 1931 Hugo Raudsepp "Põrunud aru õnnistus" (Roosi) * 1932 Tammsaare/Andres Särev "Vargamäe" (Liisi)

Eesti keel → Eesti keel
6 allalaadimist
thumbnail
10
docx

Võimlemine

võimlemisvahendit (hüpits, rõngas, kurikad, pall ja lint). Võistlused viiakse läbi individuaal- ja rühmkava võistlusena. Võimlejate kavad koosnevad keha- ja vahenditöö elementidest ning nende kombinatsioonidest, kuhu on põimitud liikumisi balletist, erinevatest tantsulistest ning akrobaatilistest harjutustest tulenevaid liikumisi. Tegemist on ühe vähese alaga, milles osalevad vaid naised. Iluvõimlemine sai olümpiaalaks 1984 Los Angeleses, naiskondlikult võisteldi esimest korda 1996 Atlantas. Võistkonda kuuluvad viis võimlejannat. Riistvõimlemine (Artistic Gymnastics) on olümpiamängude programmi kuuluv, kindlate võistlusmääruste alusel toimuv võistlusvõimlemise ala nii meestele kui naistele, kus võistlusharjutusi sooritatakse kindlaksmääratud mõõtmetega riistadel. Meestele viiakse läbi võistlusi kuuel alal: vabaharjutus, sangadega hobune, rõngad, toenghüpe, rööbaspuud ja kang

Sport → Sport
14 allalaadimist
thumbnail
26
doc

Vask ja peamised vasemaagid

1. Allas, A jt. 2008. Tea laste- ja noorteentsüklopeedia. Tallinn. 2. Copper investing news. Top 10 copper producing companies. 2012. [http://copperinvestingnews.com/9405-top-10-copper-producing-companies.html]. 26.02.2015. 3. Eesti Entsülopeedia. Kupriit. 2006. [http://entsyklopeedia.ee/artikkel/kupriit1]. 24.02.2015. 4. Горная энциклопедия. Медные руды. 2011. [http://www.mining-enc.ru/m/mednye-rudy/]. 26.02.2015. 5. Karik, H. 1984. Vask, kuld ja raud olid esimesed. 6. Leelo Laurits jt. 2004. Õpilase teadusentsüklopeedia. 7. Materjalimaailm. Vask. 2008. [http://www.physic.ut.ee/materjalimaailm/Kirjed/Vask.htm]. 24.02.2015. 8. Metallitöö. Üldteavet metallidest. [http://web.zone.ee/metallityy/METALLID/yldteavetmetallidest_2.html]. 24.02.2015. 9. Miksike. Ida-Euroopa. [http://miksike.ee/docs/elehed/9klass/euroopa/9-8-13-1.htm] . 24.02.2015. 10. Vikipeedia. Azurite. 2014. [http://en.wikipedia

Keemia → Keemia
8 allalaadimist
thumbnail
20
doc

Volbripäev

talvedeemonite lõplikku allajäämist metsas ja nurmel (Vahtre 1991: 19) Koduses majapidamises ei olevolbripäeval nimetamisväärset tähtsust. Volbripäeval oli ahju küttmine keelatud, sest arvati, et see meelitab pikse majja. Volbripäeval kehtis ka künnikeeld (wikipedia Volbripäev 18.11.14) Volbripäev oli tuntud kaunviljade külvamis päevana. Selle traditsiooni levik pole siiski ühtlane. Täiesti puudub selline komme Hiiumaal, Saaremaal ja Setumaal (Hiiemäe 1984: 153) Torma kandis pandi volbripäeval kartul maha, Põlvamaal külvati sel ajal lina, Viru- Jaagupis kapsa- ja kaalikaseemet ning Palamusel kurki. Soomes oli sel päeval kombeks ube külvata (Hiiemäe 1984: 155- 158) Kindlasti on volbripäev üks neid päevi, mille kombestik on ajast aega tugevasti muutunud. 5 Ilmastik

Kultuur-Kunst → Kultuur
7 allalaadimist
thumbnail
10
doc

Volbripäev

talvedeemonite lõplikku allajäämist metsas ja nurmel (Vahtre 1991: 19) Koduses majapidamises ei olevolbripäeval nimetamisväärset tähtsust. Volbripäeval oli ahju küttmine keelatud, sest arvati, et see meelitab pikse majja. Volbripäeval kehtis ka künnikeeld (wikipedia Volbripäev 18.11.14) Volbripäev oli tuntud kaunviljade külvamis päevana. Selle traditsiooni levik pole siiski ühtlane. Täiesti puudub selline komme Hiiumaal, Saaremaal ja Setumaal (Hiiemäe 1984: 153) Torma kandis pandi volbripäeval kartul maha, Põlvamaal külvati sel ajal lina, Viru- Jaagupis kapsa- ja kaalikaseemet ning Palamusel kurki. Soomes oli sel päeval kombeks ube külvata (Hiiemäe 1984: 155- 158) Kindlasti on volbripäev üks neid päevi, mille kombestik on ajast aega tugevasti muutunud. 5 Ilmastik

Kultuur-Kunst → Kultuur
1 allalaadimist
thumbnail
10
doc

Närvisüsteemi ülesehitus ja roll inimese psüühikas

Sissejuhatus Närvisüsteem on väga pikk ja keeruline organsüsteem, mis juhib signaale terves meie kehas. Psüühiline tegevus, ehkki sisult sotsiaalsest ja praktilisest determineeritud, on talitluslikult sõltuv närvisüsteemist (Bachmann, Maruste 2001 : 42). Rajades käesoleva sajandi alguses kõrgema närvitegevuse füsioloogia alused, avas I. Pavlov uue ajajärgu kesknärvisüsteemi tegevuse uurimises ja ühtlasi psüühika olemuse mõistmises (Saarma 1984 : 28). Pavlov'i 1891-1900 aastatel meditsiinikoolis tehtud uurimustöö näitas, et närvisüsteem mängib domineerivat rolli füsioloogias ning edasiste uurimustega jõudis ta tingitud reflekside olemuseni (nobelprize www). 3 1. Närvisüsteemi ülesehitus Närvisüsteemi ehituslik ja talitluslik ühik on närvirakk e. neuron. Närvirakk on spetsialiseerunud ärrituste vastuvõtmiseks ja erutusimpulsi edasijuhtimiseks. Oma kuju ja

Psühholoogia → Psühholoogia
23 allalaadimist
thumbnail
8
doc

ERKKI- SVEN TÜÜR

1976. aastal rajas ta rokkansambli "Esra", millest sai 1979. aastal ansambel "In Spe". Tüür oli aastatel 1979-1983 selle juht, erinevate flöötide ja klahvpillide mängija, laulja ja helilooja. Ansamblile "In Spe" kirjutatud lugudega astus Tüür 1980. aastal Tallinna konservatooriumi (Jaan Räätsa klassi), kuigi vaimuliku perekonnast pärinemise tõttu tekkis tal muusikakõrgkooli saamisega algul probleeme. Pärast konservatooriumi lõpetamist 1984. aastal täiendas ta end aasta Lepo Sumera juures, 1991. aastal aga Karlsruhe Kunsti- ja Meediakeskuses (Zentrum für Kunst und Medien). Ta on töötanud "Vanalinnastuudios" muusikaala juhatajana. Aastail 1989-1992 õpetas Tüür Eesti Muusikaakadeemias kompositsiooni, alates 1992. aastast on ta aga vabakutseline helilooja. 1991. aastal oli Erkki-Sven Tüür festivali "NYYD" üks asutajatest: sel ajal hakkasid kiiresti

Muusika → Muusikaajalugu
37 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Kunstiretsensioon "Üks huvitav pilt"

Kadrioru Saksa Gümnaasium Retsensioon Üks huvitav pilt Alice Tärk Tallinn 2008 Toomas Kalve sündis 1965.aastal Tartus. Fotograafiaga tegelemist alustas Kalve 1978 aasal Tartu Kultuurihoone juures. Ta lõpetas Tartu III Keskkooli 1984 aastal ja aastani 1989 õpetas fotograafiat keskkooliõpilastele ja tudengitele Tartu Kultuurihoones. Toomas Kalve on olnud Tartu fotoklubi kauaaegne liige ja kunagine president. Alates 1999. aastast on

Kultuur-Kunst → Kunst
47 allalaadimist
thumbnail
5
ppt

Contra

Contra Nimi: Contra · Kodanikunimi Margus Konnula · Sündinud 22. märts 1974. Võrumaal Urvastes. · Eesti kirjanik, kuid eelkõige tuntud luuletaja. · Tema luule on lõbus, laululine ja leidlike riimidega. · Ta loomingus leidub paroodiaid ja klambuure. Elulugu · Õppinud Urvaste Algkoolis 1981-1984, Kuldre 9-klassilises koolis 1984-1989 ja Antsla Keskkoolis 1989-1992. · Viibis sõjaväeteenistuses 1993-1994. · Töötanud 1994. aastal Kuldre koolis ingliskeele õpetajana, ja Kuldres postiljonina ja Urvastes politseiülemana. · Hetkel on ta vabakutseline kirjanik ja stsenarist. Luulekogu · Luulekogud Mati · "Ohoh!" · "Üüratu üürlane" · "Kesmasolin" · "Contramutter ­ 10. lend" Väike Mati põrandal miini tagus · "Tarczan" ...

Ühiskond → Ühiskonnaõpetus
4 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun