mille tähiseks on t90 ja sümboliks °C. Ühtlasi seotakse need kaks skaalat omavahel. t90/°C = T90/K - 273,15 Takistuse temperatuurisõltuvus Töö eesmärk: Töövahendid: Metalli ja pooljuhi takistuse tempe- Metalli ja pooljuhi tükid õliga täidetud ratuurisõltuvuse võrdlemine, poolju- katseklaasides, elektriahi, termomeetrid, hi omajuhtivuse tekkimiseks vajali- autotransformaator, oommeeter, lüliti, ku aktivatsioonienergia arvutamine. ühendusjuhtmed. Töö teoreetilised alused. Küllalt laias temperatuurivahemikus sõltub juhi takistus temperatuurist järgmiselt: R = (1 + t ) [1] Kus Ro on takistus 0 oC juures, t on temperatuur oC ja on takistuse temperatuuritegur 1 1 (punastel metallidel 273 K ).
Energia liigub soojusena soojemalt kehalt külmemale, kuni temperatuurid võrdsustuvad. Kui energia kandub üle ainult soojusena, vastab see siseenergia muudule: U = q soojenemisel on q positiivne, jahtumisel negatiivne Eksotermiline protsess – protsess, milles energia liigub süsteemist keskkonda. Kui energia neeldub süsteemis, on tegu endotermilise protsessiga. Soojusmahtuvus (C) – sama soojushulga saamisel muutub eri ainete temperatuur erineval määral, iseloomustab seda määra: suuremal kehal on suurem soojusmahtuvus C = q/T Konkreetset ainet iseloomustab erisoojusmahtuvus e erisoojus: Cs = C/m, m on keha mass Võidakse kasutada ka molaarset soojusmahtuvust e moolsoojust: Cm = C/n, n on moolid Soojushulga mõõtmine. Kui on teada aine eri- või moolsoojus, saab temperatuuri muutusest arvutada kehale antud soojushulga: q = CT q = mCsT q = nCmT Soojushulka mõõdetakse kalorimeetriga. Termodünaamika I seadus
±5% rida : (, k, M) E24: 1,0 1,1 1,2 1,3 1,5 1,6 1,8 2,0 8,2 9,1 10 ±10% rida: E12: 1,0 1,2 1,3 1,5 1,8 10 ±20% rida: E6: 1,0 1,5 2,0 10 Nimivõimsus (suurim võimsus, millele vastavat soojust on takisti võimeline kestvalt hajutama takisti tüübist sõltuval kõrgeimal ümbrustemperatuuril ilma lubamatult üle kuumenemata) 0,068W 100W Suurim tööpinge kõrgeim pinge, mida takisti kestvalt talub, ilma et tekiks läbilöök. Takistuse temperatuuritegur näitab takistuse suhtelist muutust temperatuuri muutumisel 1 K võrra. (TKC) R 100% % R T 0 C kus R on T-st tingitud R muutus; T temperatuuri muutus. 15 Värvikoodid Resistor Color Code Guide 16 Kondensaator on elektriahela element, mille tähtsaim tunnussuurus on mahtuvus.
v x =v x −v x =v x −−v x =2 v x ≡2 v x . 1 2 1 1 1 Ajavahemik t on aeg molekuli kahe põrke vahel vastu sama seina, selleks on aeg, mis kulub 2l kahekordse seinapikkuse läbimiseks, st t = . Seega oleme saanud ühe molekuli poolt vx avaldatava jõu jaoks avaldise 2 m0 v x F x= . (2.3) l 15 Olgu molekulide arv N, siis kõigi molekulide poolt avaldatav jõud on m0 2 F x= l v 1xv 22xv 23x...v 2N x . (2.4)
Elektriväljas lisandub elektronide kaootilisele liikumisele suunatud liikumine elektrijõu mõjul.VTMS: I=q/t=envS e-elektroni laeng n-elektronide konsentratsioon v-elektronide keskm. kiirus S-juhi ristlõikepindala 67.Takistus ja selle sõltuvus temperatuurist ja juhi mõõtmest R=l/S R=Ro(1+t) -eritakistus l-pikkus S-ristlõike pindala Ro-juhi takistus 0°juures R-juhi takistus t° juures t-temperatuuri muutus -takistuse temperatuuritegur Mida suurem juhi mõõt ja mida kõrgem temp. seda suurem on ka takistus. 68. Ohmi seadused. Takistuste jada- ja rööpühendus Jadaühendus I=I1+I2+I3 U=U1+U2+U3 R=R1+R2+R3 N=N1+N2+N3 Rööpühendus: I=I1+I2+I3 U=U1+U2+U3 1/ R=1/R1+1/R2+1/R N=N1+N2+N3 Voolutugevus juhis on võrdeline pingega juhi otstel ja pöördvõrdeline juhi takistusega. I=U/R. . Ohmi seadus vooluringi osa kohta voolutugevus vooluringi osal on võrdeline pingega selle otstel.
2) sulgemine 2-1: iR=ε+ εi iR= ε -L*di/dt i=i0(1- e-R/L*t) GRAAFIKUD!!!! 26. VOOL METALLIDES Laengut metallides ei kanna edasi mitte aatomid, vaid elektronid. Elektrivoolu võib metallides tekitada väga väikese potentsiaalide vahega. Seega elektronid liiguvad metallides praktiliselt vabalt. Metallid omavad kindlat kristallvõre, mille sõlmedes asuvad positiivsed ioonid. Nende ioonide vahel asetsevad vabad elektronid(aatomiga mitte seotud). Pos. laeng=neg. laeng, mistõttu metall tavalisestes tingimustes on neutraalne. Elektrivool metallides kujutab endast elektronide suunatud liikumist. 27. VOOL POOLJUHTIDES Pooljuhtideks nimetatakse materjale, mis jäävad oma elektriliste omaduste poolest juhtide ja dielektrikute vahele. Pooljuhtidel on tugev juhtivuse sõltuvus temperatuurist, elektrivälja tugevusest, valgustatusest, mehaanilisest survest , vm. Pooljuhtides on nii elektronjuhtivus kui ka aukjuhtivus. Materjalideks on nt seleen, germaanium, räni, galliumarseniid
100% Q1 = 600 J Q -? Akas - ? 3. kursus ELEKTROMAGNETISM Elektriväli Elektrilaeng on mitme tähendusega mõiste. Keha elektrilaeng q näitab keha osalemise intensiivsust elektromagnetilises vastastikmõjus. Huvitav on massi ja laengu vahekord: mass võib ilma laenguta olemas olla, aga laeng ilma massita ehk laengukandjata mitte kunagi. Elektron kannab negatiivset laengut, prooton positiivset. Keha kui terviku laeng sõltubki nende arvulisest suhtest, sest qe = q p . [ q ]SI =1C (kulon). Elektroni ja prootoni laengut qe = q p = e =1,6 10 -19 C nimetatakse elementaarlaenguks. Keha elektrilaeng saab olla ainult täisarvkordne elementaarlaengust. Elektrilaengu jäävuse seadus: elektriliselt isoleeritud süsteemi kogulaeng on jääv suurus.
100% Q1 = 600 J Q -? Akas - ? 3. kursus ELEKTROMAGNETISM Elektriväli Elektrilaeng on mitme tähendusega mõiste. Keha elektrilaeng q näitab keha osalemise intensiivsust elektromagnetilises vastastikmõjus. Huvitav on massi ja laengu vahekord: mass võib ilma laenguta olemas olla, aga laeng ilma massita ehk laengukandjata mitte kunagi. Elektron kannab negatiivset laengut, prooton positiivset. Keha kui terviku laeng sõltubki nende arvulisest suhtest, sest qe = q p . [ q ]SI =1C (kulon). Elektroni ja prootoni laengut qe = q p = e =1,6 10 -19 C nimetatakse elementaarlaenguks. Keha elektrilaeng saab olla ainult täisarvkordne elementaarlaengust. Elektrilaengu jäävuse seadus: elektriliselt isoleeritud süsteemi kogulaeng on jääv suurus.
üksteisest sõltumatult sisse ja välja lülitada. Ette rutates võib öelda, et vahelduvvoolu korral pole alalisvooluga võrreldes selles osas põhimõttelist erinevust. [vaata | 4. Kahest takistist koosnev pingejagaja. muuda] Takistitest koosneva pingejagaja ülekandeteguri avaldise tuletamine. Takistusliku pingejagaja, ülekandeteguri sõltuvus sagedusest. U1 on sisendpinge U2 on väljundpinge U1 I= R1 + R 2 U1 *R2 U2 = I * R2 = R1 +R2 kui R2 -> 0, siis U2 -> 0 kui R1 = 0, siis U2 = U1 U2 R2 Ülekandetegur K = = U1 R1 + R 2 5. Kirchoffi seadused. [vaata |
Igal juhtmel on oma eritakistus. Mida suurem see on, mida pikem ja peenem on juhe, seda suurem on tema takistus. R = . l / S () (roo) - eritakistus näitab, kui suur on antud materjalist juhi 1m pikkuse ja ühikulise ristlôikepindalaga juhtmelôigu takistus ( .m; .mm2/m ) l - juhtme pikkus (m) S - juhtme ristlôike pindala (m2; mm2) Takistus sôltub ka temperatuurist. Enamusel juhtidel takistus temp. tôustes kasvab. Seda iseloomustab takistuse temperatuuritegur . See näitab takistuse suhtelist muutumist temp. muutumisel 1oC vôrra. = ( R _ R0) / (R0. t ) (K-1) Millest : R = R0 ( 1 + . t ) R0- takistus 0oC juutes R - takistus antud temperatuuril t = T - temp. muutus (oC; K) Metallidel ~ 1/273 K-1 Ka eritakistus = 0 ( 1 + . t ) Ülijuhtivuse nähtus seisneb selles, et igal juhil leidub madalaim temperatuur, millest all pool tema osakeste soojusliikumine ei sega laengute suunatud liikumist ja juhil takistus kaob.
jne. Seega: 2 rihti + nende ühine siht tiht, 2 tihti + nende ühine riht niht jne. Kinemaatika on mehaanika osa, mis kirjeldab liikumist, tundmata huvi selle põhjuste vastu. Kinemaatika püüab vastata vaid küsimusele Kuidas keha liigub? Liikumisvõrrandiks x = x(t) nimetatakse avaldist, mis suvalisel ajahetkel määrab vaadeldava keha kauguse taustkehast (koordinaadi x). Mõistet liikumisvõrrand kasutatakse sageli ka avaldise kohta, 7 mis seob liikumist ja selle muutust kirjeldavaid suurusi (kiirust ja kiirendust) liikumisolekut muutva põhjusega (jõuga). See avaldis on reeglina diferentsiaalvõrrand (sisaldab koordinaati ning tema ajalisi tuletisi). Liikumise diferentsiaalvõrrandi lahend (võrrandit rahuldav funktsioon) on liikumis- võrrand selle mõiste algses tähenduses x = x(t).
Pooljuhtide hulka kuuluvad mõned keemilised elemendid (räni, germaanium, seleen, telluur, arseen, fosfor jt), palju oksiide, sulfiide, seleniide ja telluriide, mõned sulamid, paljud mineraalid jm. Pooljuhtide eritakistus sõltub tugevasti mitmetest välistest mõjuteguritest (temperatuur, valgus, radioaktiivne kiirgus jms) ning lisandainetest. Pooljuhtide üks iseärasusi on ka nende eritakistuse järsk vähenemine temperatuuri tõustes. Pooljuhtide eritakistuse temperatuuritegur on seega negatiivne (elektrijuhtidel vastandina reeglina positiivne). Pooljuhttehnikas kasutatakse lähtematerjalina peamiselt neljavalentset räni (Si) ning kolme- ja viievalentsete ainete ühendit galliumarseniidi (GaAs); vähesel määral ka neljavalentset germaaniumi (Ge). Räni ja germaaniumi iga aatomi väliskihis on neli valentselektroni, millest igaüks tiirleb ühtlasi ümber naaberaatomi. Iga aatomipaari ümber tiirlevad kaks valentselektroni
2) kõrgsuutlikud materjalid; 3) esimest tüüpi funktsionaalsed materjalid (muudavad omadusi); 4) teist tüüpi funktsionaalsed materjalid ( muundavad energiat); 5) funktsionaalsed seadised ja süsteemid. Traditsioonilised ja kõrgsuutlikud materjalid reageerivad küll välistele mõjudele, kuid nende omadused sellest ei muutu. Funktsionaalsed seadised ja süsteemid koosnevad mitmetest funktsionaalsetest ja muudest materjalidest ning reageerivad paljudele välistele mõjudele korraga erineval moel. Funktsionaalsete materjalide korral on tähtsad sellised omadused nagu omaduste muutumise võime, energia muundamise võime, reageeriva materjali mõõtmed ja pööratavus. Esimest tüüpi ehk omadusi muutvad materjalid on sellised, mis muudavad oma keemilisi, soojuslikke, mehaanilisi, optilisi, magnetilisi ja/või elektrilisi omadusi keskkonnatingimuste muutumisel või materjali mõjutava energia muutumisel (päikesekiirgus, temperatuur, pinge, voolutugevus, magnetväli jne).
jne. Seega: 2 rihti + nende ühine siht tiht, 2 tihti + nende ühine riht niht jne. Kinemaatika on mehaanika osa, mis kirjeldab liikumist, tundmata huvi selle põhjuste vastu. Kinemaatika püüab vastata vaid küsimusele Kuidas keha liigub? Liikumisvõrrandiks x = x(t) nimetatakse avaldist, mis suvalisel ajahetkel määrab vaadeldava keha kauguse taustkehast (koordinaadi x). Mõistet liikumisvõrrand kasutatakse sageli ka avaldise kohta, mis seob liikumist ja selle muutust kirjeldavaid suurusi (kiirust ja kiirendust) liikumisolekut muutva põhjusega (jõuga). See avaldis on reeglina diferentsiaalvõrrand (sisaldab koordinaati ning tema ajalisi tuletisi). Liikumise diferentsiaalvõrrandi lahend (võrrandit rahuldav funktsioon) on liikumis- võrrand selle mõiste algses tähenduses x = x(t). Punktmass on keha, mille mõõtmed võib antud ülesande juures arvestamata jätta
Põhivara aines Füüsikaline maailmapilt Maailm on kõik see, mis on olemas ning ümbritseb konkreetset inimest (indiviidi). Indiviidi põhiproblee- miks on tunnetada oma suhet maailmaga omada adekvaatset infot maailma kohta ehk maailma- pilti. Selle info mastaabihorisondi rõhutamisel kasutatakse maailmaga samatähenduslikku mõistet universum. Maailma käsitleva info mitmekesisuse rõhutamisel kasutatakse maailma kohta mõistet loodus. Religioosses käsitluses kasutatakse samatähenduslikku mõistet (Jumala poolt) loodu. Inimene koosneb ümbritseva reaalsuse (mateeria) objektidest (aine ja välja osakestest) ning infost nende objektide paigutuse ning vastastikmõju viiside kohta. Selle info põhiliike nimetatakse religioossetes tekstides hingeks ja vaimuks. Hing on inimeses sisalduva info see osa, mis on omane kõigile indiviididele (laiemas tähenduses kõigile elusolenditele). Hinge olem
v = v + at 0 saame analoogiad sirgjoonelist liikumist ja pöördliikumist iseloomustavate suurustega: 1. teepikkusele sirgjoonelisel liikumisel vastab pöördenurk kõverjoonelisel liikumisel, 2. kiirusele vastab nurkkiirus, 3. kiirendusele vastab nurkkiirendus. s ↔ ϕ v ↔ ω . (2.19) a ↔ ε Valemitest (2.4) ja (2.16) saame nurkkiirenduse jaoks avaldise d v ε = . dt r Et jäiga keha pöörlemisel punkti kaugus pöörlemisteljest ei muutu, siis r = const ja me võime kirjutada 1 dv ε= , r dt 4 nurkkiirendus on joonkiiruse mooduli ajaline tuletis jagatud kaugusega pööremisteljest, mis
määrata kuitahes täpselt. 281. Mis oli Bohri aatominudeli põhiline puudus? Bohri aatomimudeli ülesehitus on suhteliselt pealiskaudne. Seetõttu see ei ole täielik aatomimudel ning ei suuda seletada paljusid väiksemaid aatomi koostises olevadi struktuure. 282. Mille poolest erineb kvantmehaaniline aatomi mudel Bohri mudelist? Bohri mudeli järgi on elektronil kindlad orbiidid, mida mööda ta liikuda võib. Kvantmehaanika ütleb, et mistahes elektron paikneb mistahes kaugusel tuumast, teatud tõenäosusega. Seal, kus Bohri mudeli järgi orbiit, on kvantmehaanilise järgi lihtsalt suurim võimalus elektroni leida. 283. Mis on Schrödingeri võrrandi lahendiks? MAKROOBJEKTI olek antud hetkel on defineeritud välistingimustega ja kõikide sellele objektile iseloomulikkude FÜÜSIKALISTE SUURUSTE VÄÄRTUSTE KOMPLEKSIGA. Schr. võrrandi lahendil tuuakse sisse 3 üksteisega seotud kvantarvu:
Takistus ja takistid Takistite valikul tuleb silmas pidada vajalikku võimsust või voolutugevust, mis selles takistis on vajalik. Väikesemõõtmeline takisti ei talu suurt voolu. 1.6 Takistuse sõltuvus temperatuurist Peale materjali ja suuruse sõltub takisti või juhtme takistus veel temperatuurist. Temperatuuri tõus põhjustab metalljuhtide takistuse suurenemist ja temperatuuri langus vähenemist. Seda muutust iseloomustab temperatuuritegur . Aine takistuse temperaturitegur näitab, millise osa esialgsest takistusest (20 °C juures) moodustab takistuse juurdekasv temperatuuri tõusmisel ühe kraadi (kelvini) võrra. Vase ja teiste puhaste juhtmemetallide temperatuuri- tegur = 0,00 1/K. See tähendab, et vaskjuhtme temperatuuri muutumisel ühe kraadi võrra muutub tema takistus 0,4 %. Kuni 100 °C on metalljuhtmete suhteline takistuse muutumine võrdeline temperatuuri muutusega:
Selle protsessi kordumisel auk nagu liiguks, kusjuures see liikumine on elektroni liikumisega vastassuunaline. Rakendades pooljuhile elektrivälja, hakkavad vabanenud elektronid liikuma elektrivälja suunale vastu ja tekkinud augud elektrivälja suunas, nii nagu käituks positiivne ühiklaeng. Kirjeldatud nähtust aitab selgitada joonisel 1.2 toodud skeem. Joonisel tähtedega tähistatud ridades on aine struktuur erinevatel ajahetkedel. Võime jälgida, kuidas toimub augu liikumine esimesest aatomist viiendani. JOONIS 1 2 Nagu joonisel toodud skeemil selgub, esineb üheaegselt nii elektronide kui aukude liikumine. Kui keemiliselt puhtas aines tekkib üheaegselt sama arv elektrone ja auke, nagu praegu kirjeldasime, siis on meil tegemist materjali omajuhtivusega Laengukandjaid on siin kahesuguseid ja eristatakse ka kahesugust juhtivust. Elektronide liikumisest tingitud juhtivust nimetatakse elektronjuhtivuseks ehk
Elektrivoolu tugevus ehk voolutugevus (tähis I) on mingit juhti läbinud elektrilaengu Q hulk ajaühikus. Voolu tihedus näitab, kui suur voolutugevus läbib juhtme ristlõike pindalaühikut. [ A /m(2) ]. Elektrolüüdis on laengukandjad + ja ioonid. Elektrijuht on materjal, mis sisaldab liikuvaid elektrilaenguga osakesi (kõige sagedamini elektrone). Pooljuhtides tekivad vabad laengukandjad elektronide või "aukude" näol ning pooljuht hakkab elektrit juhtima. 129. Ohmi ja Joule'-Lenzi seadused. Ohmi seadus: voolutugevus on võrdeline potentsiaalide vahega juhi otstel ja pöördvõrdeline juhi elektritakistusega. I=U/R. Joule-Lenzi seadus näitab juhti läbivad voolu tõttu juhi soojenemisel eralduvat soojushulka. Kuna selle soojuse eraldamiseks on vaja teha tööd, siis on see töö võrdne eralduva soojushulgaga. 130. Mis on elektritakistus, eritakistus, elektrimahtuvus? Ühikud.
Selle protsessi kordumisel auk nagu liiguks, kusjuures see liikumine on elektroni liikumisega vastassuunaline. Rakendades pooljuhile elektrivälja, hakkavad vabanenud elektronid liikuma elektrivälja suunale vastu ja tekkinud augud elektrivälja suunas, nii nagu käituks positiivne ühiklaeng. Kirjeldatud nähtust aitab selgitada joonisel 1.2 toodud skeem. Joonisel tähtedega tähistatud ridades on aine struktuur erinevatel ajahetkedel. Võime jälgida, kuidas toimub augu liikumine esimesest aatomist viiendani. 3 JOONIS 1 2 Nagu joonisel toodud skeemil selgub, esineb üheaegselt nii elektronide kui aukude liikumine. Kui keemiliselt puhtas aines tekkib üheaegselt sama arv elektrone ja auke, nagu praegu kirjeldasime, siis on meil tegemist materjali omajuhtivusega Laengukandjaid on siin kahesuguseid ja eristatakse ka kahesugust juhtivust. Elektronide
1.PILET 1.Pöördliikumine- liikumine , mille puhul keha kõik punktid liiguvad mööda ringjooni, kusjuures nende ringjoonte keskpunktid asuvad ühel sirgel — pöörlemisteljel. Pöördliikumise dünaamika põhivõrrand on Newtoni II seadus pöördliikumise kohta. Impulsimomendi tuletis aja järgi võrdub jõumomendiga: dL / dt = M . Ehk teisiti – jõumoment (jõu ja tema õla korrutis) on see põhjus, mis muudab keha impulsimomenti (pöörleva keha osadeimpulsside mõju pöörlemisele). 2.Hõõrdejõud- keha liikumist takistav jõud teise tahke keha või aine suhtes kokkupuutepinnal mõjuvate osakestevahelise jõu tõttu; F=mgμ (μ – hõõrdetegur); kaldpinnal hoiab keha paigal hõõrdejõud. Kuna see jõud takistab kehade liikuma hakkamist, nimetatakse seda jõudu seisuhõõrdejõuks. Seisuhõõrdejõud ehk staatiline hõõrdejõud on suunatud vastu sellele liikumisele, mis peaks tekkima ning on maksimaalne hetkel, kui kaks pinda hakkavad teineteise suhtes libisema (suurim s
suurusega ja pöördvõrdeline laengute vahelise kauguse ruuduga ning sõltub keskkonnast, milles asetsevad laengud. Punktlaeng on tinglik mõiste. Punktlaengu korral võetakse arvesse ainult laengu suurus, jättes arvestamata keha mõõtmed ja massi, mis kannab laengut. Elementaarlaengul on positiivne või negatiivne elektrilaeng, 1,6021 x10-19 C. Mistahes elektrilaeng on elementaarlaengu täisarvkordne. Elektron omab negatiivse elementaarlaengu. Matemaatiliselt võib eelpool toodud Coulombi (kuloo) seadust väljendada järgmiselt: F = k q 1q2 / r2 F ( N ) - laengute vahel mõjuv jõud ; q1 ja q2 ( C ) - laengute suurused r ( m ) - laengute vaheline kaugus, 1 kulon (C) on laeng, mis läbib ühes sekundis juhi ristlõiget, kui voolutugevus juhis on 1 A (amper). - suhteline (seepärast mõõtühik puudub) dielektriline läbitavus (konstant), mis
Füüsikaline maailmapilt (II osa) Sissejuhatus......................................................................................................................2 3. Vastastikmõjud............................................................................................................ 2 3.1.Gravitatsiooniline vastastikmõju........................................................................... 3 3.2.Elektromagnetiline vastastikmõju..........................................................................4 3.3.Tugev ja nõrk vastastikmõju..................................................................................7 4. Jäävusseadused ja printsiibid....................................................................................... 8 4.1. Energia jäävus.......................................................................................................8 4.2. Impulsi jäävus ...............................................................
Otsetoime e. omajõulised reguleerimissüsteemid on lihtsamad ja odavamad, kuid neid ei õnnestu kasutada igas olukorras. Puuduseks on ka see, et ei ole võimalik realiseerida keerulisi reguleerimisalgoritme. Kaudse toimega reguleerimise järgi tekib vajadus, kui väljundsignaalid on nii nõrgad, et ei ole küllaldased reguleerimisorgani asendi muutmiseks. Suitsugaaside koostise määramiseks kasutatakse magnetilisi gaasianalüüsi andureid, mille töö põhineb gaasikomponentide erineval käitumisel magnetväljas. Gaas- või vedelkütuse korral peatatakse kütuse juurdevool solenoidklappide abil. Tööstuslikud regulaatorid, üldiseloomustus. Reguleerimiseks kasutatakse põhiliselt tööstuslikult toodetud regulaatoreid. Need võivad olla: 1. eriotstarbelised 2. üldotstarbelised Eriotstarbelised on ette nähtud teatud objektide grupile, näiteks hoonete soojussõlmede küttevee temperatuuri regulaatorid. Nad võtavad arvesse objekti iseärasusi.
identifiteedi. Järgnevalt aga näeme, et keemilise sideme teke on otseselt seotud aatomites olevate elektronidega (nende orbitaalidega). 2.3. Aatomite elektronstruktuur. Vesiniku aatom. Vesiniku aatom on lihtsaim aatom ja ta sisaldab endas vaid ühe elektroni, mis ümbritseb vaid ühest prootonist koosnevat tuuma. Liikudes ümber aatomi tuuma on elektronil lubatud vaid kindlad energianivood (orbitaalid). Ülaltoodud on seletatav asjaoluga, et elektron aatomis allub kvantmehhaanika seadustele, mis lubavad talle mitte suvalisi vaid kindlaid energiaväärtuseid. Ergastamisel s.o. energia juurdeandmisel võib elektron minna üle vaid kindlale uuele energianivoole. Üleminek toimub antud üleminekule vastava energia, s.o. uue energianvoo ja esialgse energianivoo energiate vahele vastava energia, neeldumisel. Kui elektron aatomis kukub kõrgemalt energianivoolt madalamale, siis vabaneb energia samasuures diskreetses väärtuses (joon. 2.5.)
Kui produkti moodustumine ajas on lineaarne, siis on algkiirus, keskmine ja hetkkiirus omavahel võrdsed, kiirus on konstantne. Sirge võrrand y=ax+b. Kui produkti tekib ajas lineaarselt, siis [P]=at+b. Muutujad on produkti konts (y) ja aeg (x). Summa tuletis on esimese tuletis + teise tuletis. Korrutise tuletis esimese tuletiskorda teine+ teise tuletiskorda esimene. at tuletis on a. Hetkkiirus d[P]/dt=a (sirge tõus) Massitoimesadus reaktsioonikiiruse avaldise koostamine keemilise reaktsiooni kiirus on võrdeline reaktsioonist osavõtvate ainete molaarsete kontsentratsioonidega, kusjuures stöhhiomeetria kordajad lähevad c astme näitajateks. a, b, c, d - näitavad stöhhiomeetriat, mitu mooli ainet osaleb antud reaktsioonis. Ensümoloogias on see enamasti 1. Lähteained kirjutatakse vasakule, produktid kirjutatakse paremale. Pärisuunaline reaktsioon on vasakult paremale, vastassuunaline on paremalt vasakule. Konstandid seovad suurusi omavahel
väärusest või veel mingist füüsikalisest tegurist, nagu näiteks temperatuur, valgus vm. Oma põhiparameetri - takistuse - sõltuvuse seisukohalt on takistid kas püsi- või muuttakistid. Püsitakistite takistus ei ole tema nimiarvust muudetav, muuttakistite takistus on soovi ja vajaduse kohaselt muudetav. Takistite põhiparameetriteks on: nimitakistus, tolerants, nimivõimsus ja piirpinge. Lisaks nendele antakse veel takistuse temperatuuritegur, suhteline mürapinge ja piirsagedus. Takisti nimitakistus on tema takistuse väärtus normaaltingimustel. Takisteid valmistatakse kordse väärtustega standardsetele normridadele. Normrea tähisele E järgnev arv näitab nominaalväärtuste arvu dekaadis. Enamlevinud normread on toodud tabelis 1.1. TABEL 1.1. Takistite nimitakistuse kordsed väärtused (. k, M. G) normridade E6. E 12 ja E24 korral E6 E12 E24 E6 E12 E24 E6 E12 E24 E6 E12 E24
oleks täidetud. 6. Mis on energia ja mis ühikutes seda mõõdetakse? Formuleeri energia jäävuse seadus. Energia on mateeria liikumist ja interaktsiooni kirjeldav kvantitatiivne mõõde, mida mõõdetakse dzaulides. Energia ei teki ega kao vaid muundub ühest liigist teise. 7. Nim klassikalise aatomi orbitaalmudeli põhiraskusi. Kuidas kaasaegne kvantmudel neist üle saab? 1) Klassikalise aatomimudeli kohaselt peaks elektron oma energia ära kiirgama tuumale kukkuma, tegelikult seda ei juhtu, kuna elektron ei liigu mööda kindlat orbiiti. Tegelikkuses seda ei toimu, sest aatomid on stabiilsed ja tavaliselt ei kiirga energiat. 2) Sama elemendi aatomid on üksteisega eristamatult sarnased. Klassikaline mudel seda ei eelda. Elektron võiks tiirelda igasugustel kaugustel tuumast. Seega peaks ka igasuguse suurusega aatomeid olemas olema. 8. Mis ühendab tööd ja soojust, mis eristab?
eeldusel, et = 1 ja = 1. Lahendus. a) pOH = -log 510 -3 = 3 - log 5 = 2,3 ; pH = 14 - 2,3 = 11,7; b) Kuna 1 mooli Ba(OH) 2 dissotsiatsioonil tekib 2 mooli OH - -ioone, siis pOH= -log 2110 -3 = 2,7; pH = 14 - 2,7 = 11,3. Näide 3. Arvutage 0,1M CH 3 COOH lahuse pH, kui happe dissotsiatsioonikonstant K = 1,7510 -5 . Lahendus. Kirjutame dissotsiatsioonikonstandi avaldise, arvestades, et dissotsiatsioonil [CH 3 COO - ] = [H + ] ning vähese dissotsiatsiooni tõttu dissotsieerumata happe tasakaalukontsentratsioon on praktiliselt võrdne happe algkontsentratsiooniga. Seega [CH 3 COOH] 0,1. [H + ][CH 3COO - ] [H + ]2 K= = , millest [CH 3COOH] 0,1 [H + ] 2 = 1,75 10 -5 10 -1 = 1,75 10 -6 ; [H + ] = 1,75 10 -6 = 1,3210 -3 20
Tuumade koostisse kuuluvad positiivse laenguga prootonid ja laenguta neutronitest. Ainukesena on lihtsaima elemendi vesiniku aatomi tuumas ainult 1 prooton. Prootoni laengu absoluutväärtus võrdub elektroni laengu absoluutväärtusega. See moodustab elementaarlaengu,mille väärtus on ~1,6*10-19 C. Aatomi koostisosad. Prooton ja neutron on ligikaudu võrdse massiga, mis on 2000 korda suurem elektroni massist. NIMETUS MASS(kg) LAENG(C) Elektron 9,1*10-31 -1,6*10-19 Prooton 1,6726231*10-27 +1,6*10-19 Neutron 1,674928*10-27 0 Tavaolekus on aatom elektriliselt neutraalne. Seega peab prootonite arv tuumas ja teda ümbritsevate elektronide arv võrdne olema. Seda arvu nimetatakse laenguarvuks Z, mis on tähtsaim aatomit iseloomustav suurus. Vahemaad aatomi osakeste vahel on ülisuured, aatom sisaldab palju tühja ruumi. Planetaarmudeli vastuolud.
P võimsus aheldusvoog p pooluste arv nurkkiirus Q laeng 6 Lühendid A amper M mega = 106 (eesliide) ac vahelduvvool MMF magnetomotoorjõud BJT bipolaartransistor MO mooduloptimum CFC voolu-sagedusjuhtimine MOS metall-oksiid pooljuht CSI vooluvaheldi MCT MOS-juhitav türistor dc alalisvool n nano = 10-9 (eesliide) DSP digitaal-signaaliprotsessor p piko = 10-12 (eesliide) DTC momendi vahetu juhtimine PDU impulse jaotusseade EMC elektromagnetiline ühildatavus PWM pulsilaiusmodulatsioon EMF elektromotoorjõud rms ruutkeskmine väärtus
Aatomimudel on planetaarne mudel, mis tähendab, et elektronid võnguvad ümber tuumade oma ringorbiitidel nii nagu planeedid liiguvad maailmaruumis ümber päikese, välja arvatud see, et aatomid kaotavad energiat aga planeedid liiguvad takistuseta. Aatomi koguenergia E on summa kineetilisest energiast K ja potentsiaalsest energiast U : Bohr'i aatomit kirjeldavat 2 postulaati: 1.Elektronid võivad aatomis liikuda ainult kindlatel statsionaarsetel orbiitidel. Sellisel orbiidil liikudes elektron ei kiirga. (Niisiis, statsionaarsel orbiidil elektron energiat ei kaota ja võib seal püsida igavesti. Edasi on lihtne: selleks, et aatom kiirgaks, peab elektron orbiiti vahetama.) 2.Elektroni üleminekul suurema energiaga orbiidilt väiksema energiaga orbiidile aatom kiirgab kvandi, üleminekul väiksema energiaga orbiidilt suurema energiaga orbiidile aga neelab selle. Kvant-arvud on täisarvulised kordajad, mis tähistavad lainepikkuste arvu orbiidil: peakvantarv n ruumi dimensioon
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
