Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Füüsika kordamine (Kokkuvõte teemadest)". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
elektrilaeng, teepikkus, vastastik, voolutugevus, valguskiir, elektrivool, fookus, hõõrdejõud, siseenergia, ristsirge, kumer, gravitatsioon, pöör, kogutöö, amper, elektritakistus, vedelikus, deformatsioon, dzaul, lihtmehhanism, elektrijõu, eritakistus, soojushulk, peegeldumine, tähega, peegelpind, nõgus, fookuskaugus, pascal, mehaaniline, taastu1. Valgusõpetus · Valguse levimine. Vari Valgusallikaks nimetatakse valgust kiirgavat keha. Valgusallikaid liigitatakse soojuslikeks (kuumadeks) ja külmadeks. Valguskiireks nimetatakse sirgjooneliselt levivat valguslainet. Täisvarjuks nimetatakse ruumipiirkonda, mida valgusallikas ei valgusta. Poolvarjuks nimetatakse piirkonda, mida valgusallikas valgustab osaliselt. · Valguse peegeldumine Langemisnurgaks nimetatakse nurka langeva kiire ja peegelpinna ristsirge vahel. Peegeldumisnurgaks nimetatakse nurka peegeldunud kiire ja pinna ristsirge vahel. Mattpinnaks nimetatakse keha pinda, mis peegeldab valgust hajusalt. · Valguse murdumine Valguse murdumiseks nimetatakse valguse levimise suuna muutumist kahe keskkonna piirpinnal. Murdumisnurgaks nimetatakse nurka murdunud kiire ja pinna ristsirge vahel. Valguse levimisel optiliselt hõredamast keskkonnast optiliselt tihedamasse keskkonda murdub valguskiir pinna ristisirge poole.
OPTIKA Valgusallikas valgust kiirgav keha. Valguse levimine valguse kandumine ruumi. VALGUS LEVIB SIRGJOONELISELT. Hajuv valgusvihk - teineteisest eemalduvad valguskiired Paralleelne valgusvihk paralleelsed valguskiired Koonduv valgusvihk teineteisele lähenevad valguskiired Langemisnurk on nurk langeva kiire ja peegelpinna ristsirge vahel . Peegeldumisnurk on nurk peegeldunud kiire ja peegelpinna ristsirge vahel . VÕRDSED Kumerpeegel hajutab valgust. Nõguspeegel koondab valgust (koondumispunkti nimetatakse peegli fookuseks). Hajus valgus valgus, millel puudub kindel suund. Hajus peegeldumine valguse peegeldumine, mille tulemusena valgus levib kõikvõimalikes suundades. Mida tumedam on keha pind, seda rohke valgust kehas neeldub ja vähem peegeldub. Nägemiseks on vaja valgust. Silmapõhjas on valgustundlikud rakud, nendes valgus neeldub.
1. Valgusõpetus § Valguse levimine. Vari o Valgusallikas keha, mis kiirgab valgust. o Valguskiir kujutatakse joone abil, millel olev nool näitab valguse levimise suunda. o Täisvari ruumipiirkond, mida valgusallikas ei valgusta. o Poolvari piirkond, mida valgusallikas valgustab osaliselt. o Optiliselt ühtlases keskkonnas levib valgus sirgjooneliselt. o § Valguse peegeldumine o Langemisnurk nurk langeva kiire ja pinna ristsirge vahel
Valgusallikas-keha, mis kiirgab valgust. Valguskiir-joon,mille sihis valgus levib. Op. ühetaolises keskk. levib valgus sirgjooneliselt. Vari-piirk. Kuhu valgus ei satu.Vari tekib läbipaistmatu keha taha,valguse sirgjoonelise levimise tõttu. Peegeldumisseadus-peegeldumisn. On võrdeline langemisn. Keskkonna optiline tihedus-selle määrab valguse kiirus keskkonnas. 300000 km/s. Murdumise seaduspärasus-üleminekul op. hõredamast keskk. op. tihedamasse keskk. murdub valgus ristsirge poole. Läätsed-jaotuvad nõgus-ja kumerläätseks.Läbipaistev keha,mis on ettenähtud valguse koondamiseks v hajutamiseks. Fookuskaugus-kaugus läätse op. keskpunktist fookuseni. F=1/D. Läätse fookus-punkt op. peateljel,mida läbivad peateljega paralleelsed kiired pärast murdumist läätses. Läätse op. tugevus-fookuskauguse pöördväärtus.mida tugevam/suurem op. tugevus,seda tugevamini lääts koondab v hajutab. D=1/f ühik-1dpt. Valge valgus on liitvalgus.
Nähtamatu valguse tüübid. (õpik lk 6-8) VASTUS: Valgusallikas on valgust kiirgav keha. Infravalgus (IV) nähtamatu valguse üks osa. Ultravalgus (UV) nahas keemilisi reaktsioone esile kutsuv nähtamatu valgus. 2. KÜSIMUS: Sõnasta valguse peegeldumise seadus. Tee joonis ja märgi joonisele langemis ja peegeldumis nurk. Mis on langemis- ja peegeldumis nurk? (lk 10-11) VASTUS: Peegeldumisnurk on alati võrdne langemisnurgaga. Langemisnurk [alfa] nurk langeva kiire ja peegelpinna ristsirge vahel. Peegeldumisnurk [beeta] nurk peegeldunud kiire ja peegelpinna ristsirge vahel. 3. KÜSIMUS: Sõnasta valguse murdumise seadus ning märgi joonisele langemis- ja murdumisnurk. Mis on langemis- ja murdumisnurk? (lk 28-29) VASTUS: Valguse levimisel optilisest hõredamast keskonnast optiliselt tihedamasse keskkonda murdub valguskiir pinna ristsirge poole (ja vastupidi). Langemisnurk [alfa] - nurk langenud kiire ja pinna ristsirge vahel. Murdumisnurk [gamma] - nurk
Sellisteks valgusallikateks on näiteks virmalised, kuvariekraan, jaanimardikad, luminofoorlamp. Valgusallikad jaanimardikad hõõglamp teler lõke luminofoorlamp päike virmalised Peegelpinnale suunduvat valguskiirt (joonisel vasakpoolne valguskiir) nimetame langevaks kiireks ja sealt lahkuvat kiirt (joonisel parempoolne valguskiir) peegeldunud kiireks. Kohta, kuhu valguskiir langeb, on joonistatud peegelpinnale ristsirge n. Langemisnurgaks nimetatakse nurka langeva kiire ja peegelpinna ristsirge vahel ja seda tähistatakse kreeka tähega ( loe: alfa) Peegeldumisnurgaks nimetatakse nurka peegeldunud kiire ja peegelpinna ristsirge vahel ja seda tähistatakse kreeka tähega (loe: beeta) Sõltuvusi, mis kehtivad väga paljudel juhtudel, nimetatakse seaduspärasusteks või seadusteks.
Näiteks: maakera, pall jne. 3. Mis on nähtus? NÄHTUS igasugune muutus looduses (protsess). Füüsikaliste nähtuste korral ei toimu aine muundumist. Näiteks: liikumine, sulamine, jäätumine 4. Milleks kasutatakse füüsikalisi suurusi? FÜÜSIKALINE SUURUS võetakse kasutusele nähtuse või keha omaduste täpseks iseloomustamiseks Füüsikalistel suurustel on tähised ja ühikud. Näiteks: Füüsikalised suurused on mass, kiirus, rõhk, teepikkus, jõud jne. 5. Mis on mõõtmine? MÕÕTMINE füüsikalise suuruse võrdlemine tema ühikuga 6. Mis on optika ehk valgusõpetus? OPTIKA füüsika osa, mis uurib valgusnähtuseid 7. Mis on valgusallikas? VALGUSALLIKAS keha, mis kiirgab valgust. Näiteks: päike, lambipirn, lõke, küünlaleek. *VALGUSKIIR valguse suuna kujutamiseks on võetud kasutusele valguskiire mõiste.
Valgusallikas Keha, mis kiirgab valgust. Valguskiir Joon, mis näitab valguse levimise suunda. Täisvari Ruumi piirkond keha taga, mida valgusallikas ei valgusta. Poolvari Ruumi piirkond keha taga, mida valgusallikas valgustab osaliselt Langemisnurk Nurk langeva kiire ja peegeldava pinna ristsirge vahel Peegeldumisnurk Nurk peegeldunud kiire ja peegeldava pinna ristsirge vahel Mattpind Pind, mis peegeldab valgust kõikvõimalikes suundades(hajutab) Tasapeegel Niisugune peegel, mille peegeldavaks pinnaks on tasapind. Valguse murdumine Valguse levimise suuna muutumine kahe läbipaistva keskkonna piirpinnal Murdumisnurk Nurk murdunud kiire ja ristsirge vahel Kumerlääts e. koondav lääts-lääts, mis on keskelt paksem kui äärtest Nõguslääts e
Termodünaamika alused Entroopia on energia kvaliteeti iseloomustav suurus. Mida suurem on entroopia väärtus, seda madalam on energia kvaliteet. Siseenergiaks U nim keha koostisosakeste ja väljade vastastikmõju ning osakeste liikumise kin energia summat; Ideaalse gaasi siseenergiaks nim molekulide kulgliikumise keskmist kineetilist energiat. üheaatomilise gaasi korral Soojushulk - Soojusmasin on masin, kus siseenergia muundub mehaaniliseks energiaks. Termodünaamika I printsiip süsteemile ülekandunud soojushulga arvel suureneb selle siseenergia ja süsteem teeb mehaanilist tööd. Q=U+A Termodünaamika II printsiip soojus ei saa iseenesest kanduda külmalt kehalt soojemale kehale. 7 Aine ehituse alused ja faasisiirded Aurumiseks nim vedeliku vabalt pinnalt toimuvat molekulide lendumist.
M R universaalne gaasikonstant K mol p1V1 pV = 2 2 = const p gaasi rõhk, V gaasi ruumala, T gaasi temperatuur T1 T2 p, V, T on gaasi olekuparameetrid Temperatuur T = t + 273K T absoluutne temperatuur (1K), t Celsiuse skaala temperatuur (1C) Soojushulk on siseenergia hulk, mis kandub soojusvahetuse teel ühelt kehalt teisele. Q = cmt c aine erisoojus, t temperatuuri muut Q = qm q kütteväärtus (J/kg) Termodünaa- Süsteemile ülekandunud soojushulga arvel suureneb süsteemi siseenergia ja süsteem teeb mika I printsiip mehaanilist tööd. Q = U + A Q süsteemile antud soojushulk, U siseenergia muut, A sisejõudude töö
M R universaalne gaasikonstant K mol p1V1 pV = 2 2 = const p gaasi rõhk, V gaasi ruumala, T gaasi temperatuur T1 T2 p, V, T on gaasi olekuparameetrid Temperatuur T = t + 273K T absoluutne temperatuur (1K), t Celsiuse skaala temperatuur (1C) Soojushulk on siseenergia hulk, mis kandub soojusvahetuse teel ühelt kehalt teisele. Q = cmt c aine erisoojus, t temperatuuri muut Q = qm q kütteväärtus (J/kg) Termodünaa- Süsteemile ülekandunud soojushulga arvel suureneb süsteemi siseenergia ja süsteem teeb mika I printsiip mehaanilist tööd. Q = U + A Q süsteemile antud soojushulk, U siseenergia muut, A sisejõudude töö
Langemisnurk on alati võrdne peegeldumisnurgaga . Kui valgus läheb hõredamast tihedamasse,murdub ta pinnaristsirge poole. SISEENERGIA-aineosakeste kineetilise ja potentsiaalse energia summa, soojenemisel suureneb. SOOJUSHULK-siseenergia hulk,mille keha saab või kaotab soojusülekandel. 1 cal on soojushulk,mis on vajalik 1g vee temp tõstmiseks 1OC võrra. 1 cal=4,2 J soojushulk=erisoojus*mass*(lõpptemp-algtemp) Q=cm(t 2-t1) SOOJUSÜLEKANNE-keha siseenergia kandumine ühelt kehalt teisele: Soojusjuhtivus-keha siseenergia levimine ühelt aineosakeselt teisele, konvektsioon- soojusenergia levimine vedeliku või gaasi voolude liikumise teel, kiirgus- soojusenergia levib kiirgusena MUDEL- mingi tuntud eseme või nähtuse järeletehtud kujutis,vastab tegelikkusele,suurem või väiksem,ei pruugi olla lõplik,tasapinnaline või ruumiline RUTHERFORDI AATOMIMUDEL: aatomi keskel on väga väike pos laetud tuum läbimõõduga 10 -13 cm
väikestelt osakestelt. Kuu nähtavat kuju nim kuu faasiks. Kuusirp on näha kui päike valgustab kuu tagumist poolt rohkem kui eesmist. Valguse murdumine on valguse levimissuuna muutumist valguse üleminekul ühest keskkonnast teise. Valguse murdumise põhjuseks on valguse levimise kiiruse erinevus eri ainetes. Murdumisnurka tähistatakse gammaga γ . Langemisnurk on endiselt a. Valguse üleminekul tihedamasse keskkonda e kus valguse kiirus on väiksem, murdub valgus pinna ristsirge poole ja vastupidi. Valguse levimise pööratavus: valguse levimise suuna muutmisel vastupidiseks jääb valguskiire tee samaks. Valguse täielik peegeldumine on kui valgus liigub tihedamast keskkonnast hõredamasse ja peegeldub nende piirpinnal tagasi keskkonda kust ta tuli. Keha asukohta, kus keha meile paistab, kuid tegelikult ei asu nim näivaks asukohaks. Lääts on kõverpindadega piiratud läbipaistev keha, mis on ette nähtud valguse koondamiseks või hajutamiseks
.........................................................................10 1.5. Kehade vastastikune mõju..............................................................................................11 1.5.1. Jõud..............................................................................................................................11 1.5.2. Gravitatsioonijõud.......................................................................................................11 1.5.3. Hõõrdejõud.................................................................................................................. 12 1.5.4. Elastsusjõud.................................................................................................................12 1.5.5. Resultantjõud...............................................................................................................12 1.6. Mehaaniline rõhk..........................................................................................
Vaba langemine algkiiruseta: h=gt²/2 ; algkiirusega: h=v t - gt²/2 Teepikkuseks nimetatakse füüsikas trajektoori pikkust, mille liikuv keha või punktmass läbib mingi ajavahemiku jooksul. Nihe ehk nihkevektor: suunatud sirglõik, mis ühendab keha alg- ja lõppasukohta. Hetkkiirus näitab kiirust antud ajahetkel. Vektoriaalne suurus. v=s/t Kiirendus näitab, kui palju muutub kiirus ajaühikus. Vektoriaalne suurus. Tähis a. a=(v-v )/t (s nihe, l teepikkus, v kiirus, t aeg, vk. keskmine kiirus, a kiirendus, v lõppkiirus, v0 algkiirus) Perioodiline liikumine Ühtlane Ringliikumine on liikumine ringjoonelisel trajektooril, kui keha läbib võrdsetes ajavahemikes võrdsed kaarepikkused. Joonkiirus on ringjoonel liikumise kiirus v. Joonkiiruse suund on alati puutuja sihiline. Valem: v=l/t -> raadiuse poolt kaetud nurk l=r => v=r/t /t= (nurkkiirus) ; ühik 1 rad/s Nurkkiirus: =2f Joonkiiruse ja nurkkiiruse seos: v=r
FÜÜSIKA EKSAM LÕPUEKSAM GÜMNAASIUMIS MÕÕTÜHIKUD Pikkus - meeter - m Mass - kilogramm - kg Aeg - sekund - s Voolutugevus - amper - A Temperatuur - kelvin - K Ainehulk - mool - mol Valgustugevus - kandela - cd SUURENDAVAD EESLIITED ___ VÄHENDAVAD EESLIITED _ Tähis Nimetus Suurusjärk Tähis Nimetus Suurusjärk T tera- 1012 d detsi- 10 1 G giga- 109 c senti- 10 2
Tööleht 1 Kehade elektriseerumine. Elektrilaeng. 1.Milline omadus on hõõrutud kehal? V: Hõõrutud keha tõmbab enda poole teisi kehasid 2.Millist keha omadust kirjeldatakse elektrilaengu abil? V: Hõõrumisel tekkinud keha omadust tõmmata enda poole teisi kehasid, kirjeldatakse elektrilaengu e laengu abil. 3.Millist keha nimetatakse elektriseeritud kehaks? V: Keha, millel on elektrilaeng 4.Mis juhtub, kui laetud kehaga puudutada teist keha? V: Elektrilaeng võib tekkida ja kanduda laetult kehalt teistele kehadele, mille tulemusel need kehad laaduvad. 5.Miks kleepub sooja ahju vastu surutud ajaleht pärast riideharjaga hõõrumist ahju külge? V: hõõrumisel elektriseeruvad mõlemad kehad. 6.Miks kattub lakitud mööbli pind kiiresti tolmuga, kui seda pühkida kuiva lapiga? V: kehal on elektrilaeng. 7
Peegeldumine Langemisnurk on nurk pinna ristsirge ja langeva kiire vahel. Peegeldumisnurk on nurk pinna ristsirge ja peegelduva kiire vahel. Langemisnurk ja peegeldumisnurk on samad. Peegeldumisseadus: Langemisnurk = Peegeldumisnurk. Paralleelne valgusvihk jääb peale peegeldumist paralleelseks, hajuv hajuvaks ja koonduv koonduvaks (kuni muutub ühtseks). = Kumerpeegel Kumerpeegel on mingi ringi osa. Kumerpeegel hajutab valgust. Nõguspeegel koondab valgust. Peegeldumist, kus peegeldunud valgus levib erinevates suundades nim. hajusaks
Peegeldumine Langemisnurk on nurk pinna ristsirge ja langeva kiire vahel. Peegeldumisnurk on nurk pinna ristsirge ja peegelduva kiire vahel. Langemisnurk ja peegeldumisnurk on samad. Peegeldumisseadus: Langemisnurk = Peegeldumisnurk. Paralleelne valgusvihk jääb peale peegeldumist paralleelseks, hajuv hajuvaks ja koonduv koonduvaks (kuni muutub ühtseks). = Kumerpeegel Kumerpeegel on mingi ringi osa. Kumerpeegel hajutab valgust. Nõguspeegel koondab valgust. Peegeldumist, kus peegeldunud valgus levib erinevates suundades nim. hajusaks
keskkonda. hetkel saab ta võrdseks. Murdumist ei toimu ja kogu valgus peegeldub α˳- täieliku sisepeegelduse piirnurk esimesse kekskonda tagasi. γ=90° Valguse murdumine on Kui valgus murdub hõredamast Kui valgus murdub tihedamast füüsikaline nähtus kui valguskiir keskkonnast tihedamasse, siis keskkonnast hõredamasse, siis tema langeb kahe keskkonna tema kiirus väheneb ja murdumine kiirus suureneb ja murdumine toimub lahutuspinnale ja tungib sealt teise toimub pinnanormaali poole. α > γ pinnanormaalist eemale α < γ keskkonda. Külgnihkumine- tasaparalleelne Kumer lääts ehk koondav lääts Nõgus lääts ehk hajutav lääts hajutab
· Osakesed paiknevad hõredalt, korrapäratult. · Vasastikmõju on nõrk, vaid kokkupõrgetel. · Osakesed liiguvad korrapäratult. 4. Mis on soojuspaisumine? Enamik aineid soojenedes paisub, jahtudes aga tõmbub kokku. Sellist nähtust nimetatakse SOOJUSPAISUMISEKS. Gaaside, vedelike ja tahkiste korral kehtib seaduspärasus: aine ruumala muut on võrdeline temperatuuriga. Soojuspaismise seaduspärasustega arvestatakse ehitiste ja masinate valmistamisel. 5. Mis on siseenergia ja selle muutmise viisid? SISEENERGIAKS nimetatakse aineosakeste liikumise ja vastastikmõju energiat. Energiasise= Eos. pot + Eos. kin Siseenergia sõltub aineosakeste liikumise kiirusest ja aineosakeste vastastikusest asendist. Keha siseenergia muutub temperatuuri muutumisel, kuid ka aine oleku muutumise. Keha siseenergiat saab muuta kahel viisil: mehaaniline töö ja soojusülekanne. Soojusülekandeks nimetatakse keha siseenergia muutmise viisi, kus energiat antakse
liikumises. Siseenergia on: 1. makrokäsitluses keha või süsteemi energia, mis on määratud selle keha või süsteemi võimega soojushulka üle kanda või mehaaniliselt tööd teha. 2. mikrokäsitluses keha molekulide kineetilise ja potentsiaalse energia summa. Temperatuur iseloomustab makrokehade süsteemi soojusliku tasakaalu olekut: tal on soojusliku tasakaalu olekus oleva süsteemi kõikides osades ühesugune väärtus. Soojushulk on siseenergia hulk, mille keha saab või annab ära soojusülekandel. Gaasi rõhk on tingitud gaasi molekulide põrgetest vastu anuma seinu. Ideaalse gaasi olekuvõrrand on võrrand, mis seob kõiki kolme hõrendatud gaasikoguse olekut iseloomustavat makroskoopilist parameetrit rõhku, ruumala ja temperatuuri. Isoprotsessid on protsessid, mille puhul üks makroskoopilistest parameetritest on jääv. Termodünaamika I seadus Süsteemile ülekandunud soojushulga arvel suureneb süsteemi
Füüsika mõisted 79 klass 7.klass · Mehaaniline liikumine keha asukoha muutus teiste kehade suhtes · Trajektoor joon mida mööda keha liigub · Kiirus näitab kui suure vahemaa läbib keha teatud ajaühikus · Soojusliikumineaine osakeste liikumine, osakeste soojusliikumise kiirus on seotud aine temperatuuriga. · Jõud jõud iseloomustab ühe keha mõju suurust teisele kehale · Raskusjõud maakülgetõmbejõud · Hõõrdejõud hõõrdejõud mõjub kokkupuutes olevate kehade pindade vahel. · Elastsusjõud tekib elastse keha jõu muutumisel, selle tõttu taastub keha esialgne kuju · Aine olek ained võivad olla vedelas, tahkes või gaasilises olekus. · Aine ehituse mudel kujutlus aineosakeste paiknemisest ja liikumisest · Soojuspaisumineained osakesed hakkavad soojenemisel kiiremini liikuma, tänu sellele aine paisub
g=4Pii²/t² =nööri pikkus t=aeg/täisvõnkega Pilet 5.1 Jõud, Newtoni II seadus, SI-Süsteemi põhisuurused ja ühikud. Jõud iseloomustab ühe keha mõju teisele mille tagajärjel keha kiirus muutub. Jõud on vektoriaalne suurus ja jõudu kui vektorit iseloomustab jõu suurus, suund ja rakenduspunkt. Newtoni II: Keha kiirendus on võrdeline mõjuva jõuga ja pöördvõrdeline keha massiga a=F/m Si-süsteem: Põhisuurused : Pikkus m, Mass kg, Aeg s, Voolutugevus A, temp. K, Ainehulk mol, valgustugevus cd Pilet 5.2 Kiirgus ja neeldumisspekter Spektrid jaotatakse tekke põhjuse järgi kiirgus-, ja neeldumisspektriks. Kiirgusspekter jaguneb pidev-, ja joonspektriks. Pidevspekter on omane tahketele kehadele ja vedelikele joonspekter aga on omane gaasidele. Kiirgus mis jääb punase hoone taha üle 0,8 infrapuna. Kiirgus mis jääb violetse joone taha, alla 0,4 on ultraviolet. Pilet 5.3 Ül: Joule-Lenzi seaduse rakendamine. Q=I²Rt (J) Pilet 6
seda nimetatakse E-vektoriks. Elektrolüüsiks nimetatakse elektrolüüti läbiva vooluga kaasnevat elektrolüüdi ioonide eraldumist lahuses olevatel elektroodidel. Elektrolüüdiks nimetatakse kee- milist ühendit (alust, hapet või soola), mille molekulide lagunemisel saavad tekkida erimärgiliselt laetud ioonid. Elektromagnetilise induktsiooni nähtuseks nimetatakse elektrivälja tekkimist magnetvälja muutumisel. Kui muutuvasse magnetvälja asetada kinnine voolukontuur, siis selles tekib elektrivool. Elektromagnetlainete skaalaks nimetatakse nende jaotust vastavalt omadustele. Elektromagnetlaineid jaotatakse alates pikematest lainepikkustest järmiselt: raadiolained, optiline kiirgus (infravalgus, nähtav valgus, ultravalgus), röntgenikiirgus ja gammakiirgus. Elektromagnetväli on elektromagnetilist vastastikmõju põhjustav väli, mis võib avalduda kas elektri- või magnetväljana. Elektromagnetväli levib ruumis
Ühtlaselt muutuv liikumine- Liikumist, kus kiirus muutub mis tahes võrdsete ajavahemike jooksul ühesuguste väärtuste võrra, nimetatakse ühtlaselt muutuvaks liikumiseks. Taustsüsteem- Taustsüsteemiks nimetatakse taustkeha, millega on seotud koordinaadistik ja ajamõõtmissüsteem. Teepikkus- Kaugust liikumise algpunkti ja lõpppunkti vahel, mida mõõdetakse täpselt mööda trajektoori, nimetatakse teepikkuseks. Nihe- Teepikkus ei sisalda infot sellekohta, kus suunas liikumine toimus. Juhul, kui algus ja lõpppunkti vahel mõõdame kaugust mööda neid ühendavat sirglõiku saame nihke arvväärtuse. Nihet iseloomustab lisaks ka veel suund ja seega teame, mis suunas liikumine toimus. Seega on nihe vektor. Teepikkuse ja nihke arvväärtuse ühikuks on 1 meeter SI süsteemis. Hetkkiirus- Hetkkiiruseks nimetame keha kiirust mingil konkreetsel ajahetkel. Mitteühtlasel
Raskusjõud on gravitatsioonijõud. Fr = mg, milles Fr raskusjõud (N) m keha mass (kg) g - raskuskiirendus (m/s) · Elastusjõud tekib keha kuju muutumisel kehas, elastusjõud püüab keha esialgset kuju taastada. Fe = kl ,milles k jäikus (N/m) Fe elastusjõud (N) I - vedrupikenemine (m) · Hõõrdejõud on võrdeline kokkupuutuvate pindade vahelise rõhumisjõuga ja sõltub pindade karedusest ning materjalist. Fn sõltub hõõrdetegurist, keha massist, pinna kaldenurgast. Hõõrdetegur sõltub pindade materjalist ja pindade karedusest. · Newtoni I seadus: Vastastikmõju puudumisel või vastastikmõju tasakaalu korral on keha kas paigal või liigub ühtlaselt sirgjooneliselt. F = ma · Newtoni II seadus: Kehale antav kiirendus on võrdeline kehale mõjuva jõuga ja
Elektrivälja jõujoon on mõtteline joon, mille igas punktis on E-vektor selle joone puutuja sihiline. Elektrivälja tugevus E näitab, kui suur jõud mõjub selles väljas ühikulise positiivse laenguga kehale: E = F/q. Elektrivälja tugevus on vektoriaalne (suunaga) suurus ja seda nimetatakse E-vektoriks. Elektromagnetilise induktsiooni nähtuseks nimetatakse elektrivälja tekkimist magnetvälja muutumisel. Kui muutuvasse magnetvälja asetada kinnine voolukontuur, siis selles tekib elektrivool. Elektromagnetväli on elektromagnetilist vastastikmõju põhjustav väli, mis võib avalduda kas elektri- või magnetväljana. Elektromagnetväli levib ruumis elektromagnetlainena, milles elektri- ja magnetväli muutuvad perioodiliselt teineteiseks: muutuv elektriväli tekitab muutuva magnetvälja, see omakorda muutuva elektrivälja. Vaakumis levib elektromagnetväli kiirusega c = 299 792 458 m/s, mida tuntakse valguse kiirusena.
14.Kui suur on valduse kiirus vaakumis? Valguse kiirus vaakumis on 300 000 km / s 15.Mis määrab keskkonna optilise tihenduse? Keskkonna optilise tihedus tekib valguse kiirusest antud aines. Mida väiksem On valguse kiirus keskkonnas, seda optiliselt tihedamaks loetakse keskkonda. 16.Valguse murdumise seaduspärasus. Valguse murdumisel kehtivad seaduspärasused: - Valguse levimisel optiliselt hõredamast keskkonnast optiliselt tihedamasse Keskkonda valguskiir murdub pinna ristsirge poole ehk murdumisnurk on Langemisnurgast väiksem. - valguse levimisel optiliselt tihedamast keskkonnast optiliselt hõredamasse keskkonda valguskiir murdub pinna ristsirgest eemale ehk murdumisnurk on langemisnurgast suurem. 17.Mis on läätse fookus? Läätse fookus(F)on punkt mille koonduvad optilise peateljega paralleelsed kiired. 18.Mis on läätse fookuskaugus? Läätse fookuskaugus (OF = f) on läätse keskpunkti ja fookuse vaheline kaugus
voolutugevuse ja töö tegemiseks kulunud aja korrutisega ning sellega iseloomustatakse nii energia suuruse muutumist kui ka energia muundumist ühest liigist teise Elektrivoolu võimsus- füüsikaline suurus, mis näitab, kui palju tööd mingi jõud ajaühiku jooksul teeb, ehk töö tegemise kiirust. Joule-Lenzi seadus- elektrivoolu toimel juhis eraldunud soojus võrdub voolutugevuse ruudu, juhi takistuse ja aja korrutisega. Ohmi seadus vooluringi osa kohta- voolutugevus juhis on võrdeline juhi otstele rakendatud pingega. Aine eritakistus- on füüsikaline suurus, mis iseloomustab aine mõju elektrivoolule (tähiseks roo, roo=RS/l; ühikuks 1*m). Aine eritakistus on arvuliselt võrdne sellest ainest valmistatud ühikulise pikkuse ja ühikulise ristlõikepindalaga keha takistusega. Takistite jadaühendus- I=const. U=U1+U2+Un R=R1+R2+Rn Takistite rööpühendus- U=const. I=I1+I2+In 1/R=1/R1+1/R2+1/Rn Vooluring- koosneb vooluallikast, juhtmetest ja tarbijast
tiheduseühik = ruumalaühik =V V = ruumala Tihedus näitab, kui suur on ühikulise ruumalaga aine mass. Näide: Jäätüki mass on 4,5 kg ja ruumala on 5 dm3. Kui suur on tihedus? m = 4,5 kg Aine tiheduse saab arvutada valemist: m V = 5 dm3 4,5 kg kg =V =m:V =? = 5 dm3 = 0,9 dm3 m=xV Vastus: jää tihedus on 0,9 kg/dm3. V=m: 2) kiirus (v) teepikkus s s = teepikkus V = kiirus Kiirus = aeg V = t t = aeg 3,6 km/h = 1 m/s Näide: Reisilennuki kiirus on 300 m/s. Kui suure teepikkuse lendab lennuk veerand tunniga? V = 300 m/s s = V x t s = 300 m/s x 900 s = V=s:t t = 15 min = 900 s = 270 000 m = 270 km s=Vxt s=? t=s:V Vastus: Lennuk lendab veerand tunniga 270 km. 3) võnkesagedus (f) 1
mõjul liikunud keha nihke vektori skalaarkorrutisega. Kui kehale mõjub jõud ja keha selle jõu mõjul liigub, siis teeb see jõud tööd. Mehaanilist tööd arvutatakse valemiga: (1), kus W töö, F jõud, s nihe. Lihtsamaid valemeid Kui jõu suund on sama liikumise suunaga, võib kasutada valemit W = Fs (2), kus F on kehale mõjuv jõud, ja s keha poolt läbitud teepikkus. Kui kehale mõjub jõud mingi nurga all (joonis 1), siis võib kasutada valemit: W = Fscos (3) 12.Kineetiline energia (seletus ,valem) Kineetiline energia on energia, mis on tingitud keha liikumisest teiste kehade suhtes. Seda tähistatakse enamasti Ek või T. Energia mõõtühik SI süsteemis on dzaul(J). Klassikalises mehaanikas näidatakse, et kui keha massiga m liigub kulgevalt kiirusega v, siis tal on kineetilist energiat .
Füüsika koolieksam. Päikesesüsteem , koosneb Päikesest ning sellega seotud objektidest ja nähtustest, sealhulgas planeet Maa, millel me elame. Tegemist on kõige paremini tuntud näitega planeedisüsteemist, mis üldjuhul koosneb ühest või mitmest tähest ning nendega gravitatsiooniliselt seotud ainest (planeedid, meteoorkehad, tolm, gaas). (+ eraldi lehtedelt vaadata) Valguse peegeldumine, Langemisnurk (a) on nurk pinna ristsirge ja langeva kiire vahel. Peegeldumisnurk (b) on nurk pinna ristsirge ja peegeldunud kiire vahel. Langemisnurk on alati võrdne peegeldumisnurgaga. Fookuseks ehk tulipunktiks nimetatakse punkti, kus koondub nõguspeeglile langev paralleelne valgusvihk. Valguse murdumiseks nimetatakse valguse suuna muutumist kahe erineva keskkonna piirpinnal. Optiliselt hõredamast keskkonnast üleminekul optiliselt tihedamasse keskkonda murdub valgus pinna ristsirge poole.
annaabi.ee 
