happed. 2. põhineb heterotsükliliste aldehüüdide furfuraali (pentoosidest) või 5-hüdroksü- metüülfurfuraali (heksoosidest) moodustumisel süsivesikute kuumutamisel tugeva mineraalhappe juuresolekul (Molisch'i test, Selivanoff'i reaktsioon). 1.2.1 Molisch'i test Põhitest, kuna toimib nii mono-, oligo- kui polüsahhariidide puhul. Väävelhappe toimel suhkrud dehüdreeruvad, moodustades kas furfuraale või 5-hürdoksümetüülfurfuraale. Tekkinud produktid reageerivad edasi -naftooliga, moodustades purpurse kihi uuritava lahuse ja happe piirpinnale. Töö käik: Võtsin 2 katseklaasi, ühte valasin 2ml sahharoosi, teise 2ml glükoosi lahust. Mõlemasse lisasin 6 tilka Molischi reaktiivi. Seejärel lisasin tilkhaaval 1ml konts. väävelhapet, hoides katseklaasi kaldu, et hape ja proov ei seguneks. Sahharoosi lahuses tekkis
oksüdatsioon ilma molekuli lagunemiseta ja tekkivad mitmesugused happed. Teine osa meetoditest põhineb heterotsükliliste aldehüüdide moodustumisel süsivesikute kuumutamisel. 1.2.1 Molischi test Molisch'i testi võib lugeda süsivesikute kvalitatiivse analüüsi põhitestiks, kuna reaktsiooni saab teha nii mono-, oligo- kui polüsahhariidid, isegi nukleiinhapete ja glükoproteiinidega. Väävelhappe toimel suhkrud dehüdreeruvad, moodustades kas furfuraale või 5-hürdoksümetüülfurfuraale,struktuur? mis moodustavad α -naftooliga, millega reageerides? purpurse kihi uuritava lahuse ja happe piirpinnale. Töö käik: Võetakse kaks katseklaasi ja neisse valatakse 2 ml erinevate süsivesikute lahust. Mõlemasse katseklaasi lisatakse 5–6 tilka Molisch'i reaktiivi mis kujutab endast α-naftooli lahust alkoholis. koostis? Katseklaaside sisu loksutatakse. Hoides katseklaasi
2.1. Molisch'i test. Positiivse reaktsiooni annavad mono-, oligo- ja polüsahhariidid. Tugevas happelises keskkonnas toimub pikapeale monosahhariidide vabanemine. Väävelhape toimel suhkrud dehüdreeruvad, moodustades kas furfuraale või 5- hüdroksümetüülfurfuraale. Tekkinud produktid reageeruvad edasi -naftooliga (C10H7OH), moodustades purpurse kihi uuritava lahuse ja happe piirpinnale. Töö käik: Võtan 2 katseklaasi, esimesesse valan 2 ml fruktoosi lahust, teisesse 2 ml sahharoosi lahust. Mõlemasse katseklaasi lisan 5-6 tilka Molisch'i reaktiivi. Loksutan hoolikalt. Hoides katseklaasi kaldasendis lisan tilkhaaval 1 ml konts. H2SO4. Happe ja lahuse piirpinnal tekkis violetne kiht. Järeldus:
moodustavad kondenseerumisel fenoolidega värvilisi ühendeid. 1.2.1 Molischi test Molisch'i testi on susivesikute kvalitatiivse analuusi põhitest, positiivse reaktsiooni annavad nii mono-, oligo- kui polusahhariidid. Isegi nukleiinhapped ja glukoproteiinid annavad positiivse Molischi reaktsiooni, kuna tugevas happelises keskkonnas toimub pikapeale monosahhariidide vabanemine. Väävelhappe toimel suhkrud dehudreeruvad, moodustades kas furfuraale voi 5-hurdoksumetuulfurfuraale. Tekkinud produktid reageerivad edasi -naftooliga, moodustades purpurse kihi uuritava lahuse ja happe piirpinnale. Töö käik Ühte katseklaasi valasin 2 ml sahharoosi ja teise glükoosi, pärast lisasin igasse katseklaasi 5 tilka Molischi reaktiivi, segasin, ja lisasin 1 ml kontsentreeritud soolhapet niimodi, et vältida happe ja proovi segunemist. Töö tulemus Mõlemas kasteklaasis tekkis tumeviotetne kiht süsivesiku lahuse ja happe piiris, sellega
juuresolekul. Mõned aldehüüdid moodustavad kondenseerumisel fenoolidega värvilisi ühendeid. 1.2.1 Molisch'i test Molisch'i test on süsivesikute kvalitatiivse analüüsi põhitest, kuna positiivse reaktsiooni annavad nii mono-, oligo- kui ka polüsahhariidid. Isegi nukleiinhapped ja glükoproteiinid annavad positiivse Molisch'i testi, kuna tugevas happelises keskkonnas toimub pikapeale monosahhariidide vabanemine. Väävelhappe toimel suhkrud dehüdreeruvad, moodustades kas furfuraale või 5-hüdroksümetüülfurfuraale. Tekkinud produktid reageerivad edasi -naftooliga, moodustades purpurse kihi uuritava lahuse ja happe piirpinnale. Töö käik: · Võtsin 2 katseklaasi ja valasin kummasegi 2 ml erinevate süsivesikute lahust. Katseklaasidesse lisasin sahharoosi ja fruktoosi. · Lisasin mõlemasse katseklaasi 5-6 tilka Molisch'i reaktiivi, mis kujutab endast -naftooli lahust alkoholis. · Katseklaaside sisu loksutasin hoolikalt.
süsivesikute kuumutamisel tugeva mineraalhappe juuresolekul. Mõlemad aldehüüdid moodustavad kondenseerumisel fenoolidega värvilisi ühendeid (Molisch’i test, Selivanoff'i reaktsioon). 1.2.1 Molisch'i test Molisch'i test on süsivesikute kvalitatiivse analüüsi põhitestiks, kuna positiivse reaktsiooni annavad nii mono-, oligo- kui polüsahhariidid. Väävelhappe toimel suhkrud dehüdreeruvad, moodustades kas furfuraale või 5-hürdoksümetüülfurfuraale. Tekkinud produktid reageerivad edasi α-naftooliga(C 10H7OH), moodustades purpurse kihi uuritava lahuse ja happe piirpinnale. Töö käik: Võetakse kaks katseklaasi ja neisse valatakse 2 ml erinevate süsivesikute lahust. Mõlemasse katseklaasi lisatakse 5–6 tilka Molisch'i reaktiivi, mis kujutab endast α-naftooli lahust alkoholis. Katseklaaside sisu loksutatakse hoolikalt. Seejuures võib α-
süsivesikute kuumutamisel tugeva mineraalhappe juuresolekul. Mõlemad aldehüüdid moodustavad kondenseerumisel fenoolidega värvilisi ühendeid (Molisch'i test, Selivanoff'i reaktsioon). 1.2.1 Molisch'i test Molisch'i test on süsivesikute kvalitatiivse analüüsi põhitestiks, kuna positiivse reaktsiooni annavad nii mono-, oligo- kui polüsahhariidid. Väävelhappe toimel suhkrud dehüdreeruvad, moodustades kas furfuraale või 5-hürdoksümetüülfurfuraale. Tekkinud produktid reageerivad edasi -naftooliga(C 10H7OH), moodustades purpurse kihi uuritava lahuse ja happe piirpinnale. Töö käik: Võetakse kaks katseklaasi ja neisse valatakse 2 ml erinevate süsivesikute lahust. Mõlemasse katseklaasi lisatakse 56 tilka Molisch'i reaktiivi, mis kujutab endast -naftooli lahust alkoholis. Katseklaaside sisu loksutatakse hoolikalt. Seejuures võib -
Töö käik: 2 ml munavalgu lahusele lisati tilgakaupa etanooli kuni sademe tekkeni. Seejärel lahjendati katseklaasi sisu veega Tulemus: Veega lahjendamisel tekkinud sade ei lahustunud Järeldus: Valguga toimus pöördumatu denaturatsioon, ilmselt lahusti liiga kiire lisamise tõttu. 1.2 Süsivesikute reaktsioonid 1.2.1 Molisch'i test Reaktsiooniga saab määrata nii mono-, oligo- kui polüsahhariidide esinemist. Väävelhappe toimel suhkrud dehüdreeruvad ning moodustavad kas furfuraale või 5-hüdroksümetüülfurfuraale. - naftooliga reageerides tekib purpurne kiht uuritava lahuse ning happe piirile. Töö käik: Ühte katseklaasi valati 2 ml fruktoosi ja teise 2 ml glükoosi lahust. Lisati 5-6 tilka Molisch'i reaktiivi (-naftooli C10H7OH lahus alkoholis). Hoides katseklaasi kaldu, lisati tilgakaupa 1 ml konts väävelhapet, nii et see voolaks mööda katseklaasi külge põhja lahuse alla.
Teine osa analüüsi meetoditest põhineb heterotsükliliste aldehüüdide furfuraali või 5-hüdroksümetüülfurfuraali moodustumisele süsivesikute kuumutamisel tugeva mineraalhappe juuresolekul. Moodustuvad värvilised ühendid. Praktiline osa Molisch'i test See on süsivesikute kvalitatiivse analüüsi põhitest- kõik sahhariidid annavad positiivse tulemuse, samuti ka nukleiinhapped ja glükoproteiinid. Väävelhappe toimel suhkrud dehüdreeruvad, moodustades furfuraale või 5-hüdroksümetüülfurfuraale. Produktid reageerivad edasi -naftooliga(C10H7OH), moodustades purpurse kihi uuritava lahuse ja happe piirpinnale. Töö käik Võtan kahte katseklaasi kahe erineva süsivesiku lahuseid 2 ml, mõlemasse lisan 6 tilka Molisch'i reaktiivi ja loksutan. Hoides katseklaasi kaldasendis lisan tilkhaaval 1 ml kontsentreeritud väävelhapet, ilma katseklaasi loksutamata. Fruktoosil tekis lilla kiht happe pinnale, glükoosil punane.
vahekiht. Töö käik: Võtame 2 katseklaasi, ühte valame 2ml sahharoosi, teise 2ml glükoosi lahust. Mõlemasse lisame 6 tilka Molischi reaktiivi. Seejärel lisame tilkhaaval 1ml konts. väävelhapet. Sahharoosi lahuses tekkis violetne vahekiht, glükoosilahuses tekkis roosa-punane vahekiht. Järeldus: Vahekihid tekkisid, sest meil on süsivesikud. Väävelhappe toimel tekkisid värvilised kihid, suhkrud dehüdreerisid, moodustades kas furfuraale või 5- hürdoksümetüülfurfuraale. Tekkinud produktid võivad reageerida edasi -naftooliga. 1.2.2 Osasoonide saamine Osasoonideks nimetatakse taandava suhkru ja kahe molekuli fenüülhüdrasiini liitumise produkti. Osasoonid kristalluvad lahustest hõlpsasti, omades kuju ja sulamistemperatuuri, mis on lähtesuhkrule omased. Töö käik: Kahte katseklaasi valame 2 ml laktoosi ja 2ml maltoosi lahust. Mõlemasse lisame 0,1g fenüülhüdratsiini ja 0,2g naatriumatsetaati ja loksutame
juuresolekul. [http://blog.canacad.ac.jp/wpmu/15matser/files/2011/08/anatomy-carbohydrates.jpg] Töövahendid Katseklaasid Elektripliit Keeduklaas vesivanniks Erinevad süsivesikute lahused Reaktiivid erinevate reaktsioonide läbiviimiseks 1.2.1.Molisch'i test Tegemist on süsivesikute kvalitatiivse analüüsi põhitest. Tugevas happelises keskkonnas toimub monosahhariidide vabanemine. Väävelhappe toimel suhkrud dehüdreeruvad ja moodustavad furfuraale või 5-hüdroksümetüülfurfuraale. Need produktid reageerivad edasi -naftooliga, moodustades purpurselt värvunud kihi ja happe kihi. Töö käik Valan ühte katseklaasi 2 ml tärklise lahust ja 2 ml sahharoosi lahust. Lisan mõlemasse 5-6 tilka Molischi reaktiivi. Loksutan hoolikalt. Lisan ettevaatlikult tilkhaaval kontsentreeritud väävelhapet nii, et hape voolaks mööda katseklaasi külge selle põhja uuritava lahuse alla. Katseklaasi ei tohi loksutada. Järeldus
(pentoosidest) või 5-hüdroksümetüülfurfuraali (heksoosidest) moodustumisele süsivesikute kuumutamisel tugeva mineraalhappe juuresolekul. Mõlemad aldehüüdid moodustavad kondenseerumisel fenoolidega (-naftool, resortsinool jt) värvilisi ühendeid. Töö etapid 1.2.1 Molisch'i test Süsivesikute kvalitatiivse analüüsi põhitest, kuna positiivse tulemuse annavad nii mono-, oligo- kui polüsahhariidid. Väävelhappe toimel suhkrud dehüdreeruvad, moodustades furfuraale.. Tekkinud kihid reageerivad edasi -naftooliga ja moodustavad lillaka kihi lahuse ja happe piirile. 1.katseklaas 2.katseklaas Töö käik: Katseklaasi valatakse 2 ml sahharoosi Töö käik: Katseklaasi valatakse 2 ml glükoosi ja lisatakse 6 tilka Molisch'i reaktiivi. ning lisatakse 6 tilka Molisch'i reaktiivi. Loksutada! Ettevaatlikult lisatakse 1 ml Loksutada. Seejärel lisatakse 1 ml väävelhaper väävelhapet
Järeldus Etanooli lisamisel denatureerus ja sadenes valk. Vee lisamisel valgu sade ei lahustunud uuesti, seega toimus pöördumatu denaturatsioon, mille võis põhjustada etanooli kiire lisamine lahusesse. 1.2. Süsivesikute reaktsioonid 1.2.1. Molisch'i test Molischi test on süsivesikute kvalitatiivse analüüsi põhitest, kuna positiivse testi annavad nii mono-, oligo- kui polüsahhariidid. Väävelhappe toimel suhkrud dehüdreeruvad, moodustades kas furfuraale või 5-hüdroksümetüülfurfuraale. Tekkinud produktid reageerivad edasi - naftooliga, moodustades purpurse kihi uuritava lahuse ja happe piirpinnale. Töö käik Ühte katseklaasi valatakse tärklist, teise glükoosi. Mõlemasse katseklaasi lisatakse 5-6 tilka Molisch'i reaktiivi, mis kujutab endast -naftooli lahust alkoholis. Katseklaaside sisu loksutatakse hoolikalt. Hoides katseklaasi kaldasendis lisatakse ettevaatlikult tilkhaaval 1ml kontsentreeritud väävelhapet.
hüdroksümetüülfurfuraali moodustumisele süsivesikute kuumutamisel tugeva mineraalhappe juuresolekul. Mõlemad aldehüüdid moodustavad kondenseerumisel fenoolidega värvilisi ühendeid. 1.2.1 Molisch'i test Molisch'i testi võib lugeda süsivesikute kvalitatiivse analüüsi põhitestiks, kuna reaktsiooni saab teha nii mono-, oligo- kui polüsahhariidid, isegi nukleiinhapete ja glükoproteiinidega. Väävelhappe toimel suhkrud dehüdreeruvad, moodustades kas furfuraale või 5- hürdoksümetüülfurfuraale, mis moodustavad purpurse kihi uuritava lahuse ja happe piirpinnale. Töö käik: Võetakse kaks katseklaasi ja neisse valatakse 2 ml erinevate süsivesikute lahust. Mõlemasse katseklaasi lisatakse 56 tilka Molisch'i reaktiivi. Katseklaaside sisu loksutatakse. Hoides katseklaasi kaldasendis lisatakse ettevaatlikult tilkhaaval 1 ml kontsentreeritud väävelhapet. Hape peab voolama mööda katseklaasi külge selle põhja uuritava lahuse alla
5-hüdroksümetüülfurfuraali (heksoosidest) moodustumisele süsivesikute kuumutamisel tugeva 6 mineraalhappe juuresolekul. Mõlemad aldehüüdid moodustavad kondenseerumisel fenoolidega (α-naftool, resortsinool jt) värvilisi ühendeid. 1.2.1 Molisch’i test Molisch’i testiga saab määrata nii mono-, oligo- kui polüsahhariidide esinemist. Väävelhappetoimel suhkrud dehüdreeruvad ning moodustavad kas furfuraale või 5- hüdroksümetüülfurfuraale. Uuritava lahuse ning happe piirile tekib purpurne kiht, kui produktid reageerivad α-naftooliga. Töö käik: Võtame kaks katseklaasi ja valame neisse 2 ml erinevate süsivesikute lahust Võrdlemiseks kasutasin glükoosi ja fruktoosi lahuseid. Mõlemasse katseklaasi lisame 5–6 tilka Molisch'i reaktiivi. Katseklaaside sisu loksutatakse. Lisame tilkhaaval 1 ml kontsentreeritud väävelhapet.
Töö käik: Võetakse 2 katseklaasi, ühte valatakse 2ml sahharoosi, teise 2ml fruktoosi lahust. Mõlemasse lisatakse 6 tilka Molischi reaktiivi. Seejärel lisatakse tilkhaaval 1ml kontsentreeritud väävelhapet. Mõlemad katsed on üsna sarnased. Tekib õhuke tumelilla sademekiht, kuid sahharoosil on lilla värvus sinakasm, fruktoosil punakam. Järeldus: Vahekihtide teke tõendab süsivesikute olemasolu. Väävelhappe toimel tekkisid värvilised kihid, suhkrud dehüdreerisid, moodustades kas furfuraale või 5- hürdoksümetüülfurfuraale ning produktid reageerisid edasi -naftooliga. 1.2.2 Osasoonide saamine Osasoonideks nimetatakse taandava suhkru ja fenüülhüdrasiini reageerimisel tekkivaid süsivesikute serivaate. Osasoonid kristalluvad lahustest hõlpsasti, omades lähtesuhkrule iseloomulikku kuju ja sulamistemperatuuri, mistõttu saab neid eristada just kristalli kuju järgi. Töö käik: Kahte katseklaasi valatakse 2 ml laktoosi ja 2ml maltoosi lahust.
süsivesikute kuumutamisel tugeva mineraalhappe juuresolekul. Mõlemad aldehüüdid moodustavad kondenseerumisel fenoolidega värvilisi ühendeid. 1.2.1 Molisch'i test Molisch'i testi võib lugeda süsivesikute kvalitatiivse analüüsi põhitestiks, kuna reaktsiooni saab teha nii mono-, oligo- kui polüsahhariidid, isegi nukleiinhapete ja glükoproteiinidega. Väävelhappe toimel suhkrud dehüdreeruvad, moodustades kas furfuraale või 5- hürdoksümetüülfurfuraale, mis moodustavad purpurse kihi uuritava lahuse ja happe piirpinnale. Töö käik: Võetakse kaks katseklaasi ja neisse valatakse 2 ml erinevate süsivesikute lahust. Mõlemasse katseklaasi lisatakse 56 tilka Molisch'i reaktiivi. Katseklaaside sisu loksutatakse. Hoides katseklaasi kaldasendis lisatakse ettevaatlikult tilkhaaval 1 ml kontsentreeritud väävelhapet. Hape peab voolama mööda katseklaasi külge selle põhja uuritava lahuse alla.
oksüdatsiooniproduktide segu. Kui on aga happeline või neutraalne reaktsioonikeskkond, siis suhkrute oksüdatsioon toimub ilma molekuli destruktsioonita ning saadusteks on erinevad happed. 1.2.1 Molisch'i test Positiivse reaktsiooni annavad nii mono- , oligo- kui polüsahhariidid, lisaks ka nukleiinhapped ja glükoproteiinind. Tugevas happelises keskkonnas toimub pikapeale monosahhariidide vabanemine, sest väävelhappe toimel suhkrud dehüdreeruvad ning moodustavad furfuraale või 5-hüdroksümetüülfurfuraale. Seejärel reageerivad tekkinud produktid -naftooliga. Töö käik: · valan kahte katseklaasi 2 ml erinevate süsivesikute lahust ( glükoos ja saharoos) · lisan mõlemasse katseklaasi 5-6 tilka Molisch'i reaktiivi (-naftooli lahus alkoholis) tekkis sade · loksutan · lisan kaldasendis katseklaasi 1ml konts väävelhapet · väldin loksutamist hape voolab lahuse alla ja moodustub sade, kuna hapestatud
kuumutamisel tugeva mineraalhappe juuresolekul moodustades värvilisi ühendeid. 1. Molisch'i test Tegu on süsivesikute kvalitatiivse analüüsi põhitestiga, kuna positiivse reaktsiooni annavad nii mono-, oligo- ja polüsahhariidid. Ka nukleiinhapped ja glükoproteiinid annavad positiivse reaktsiooni, kuna tugevas happelises keskkonnas toimub monosahhariidide vabanemine. Väävelhappe toimel moodustavad suhkrud furfuraale või 5-hüdroksümetüülfurfaale, mis reageerivad edasi -naftooliga, moodustades purpurse kihi uuritava lahuse ja happe piirpinnale. Töö käik: võtsin kaks katseklaasi, valasin ühte 2 ml glükoosi, teise 2 ml laktoosi lahust. Mõlemasse katseklaasi lisasin 5 tilka Molisch'i reaktiivi. Loksutasin katseklaase. Hoidsin katseklaase kaldasendis ja lisasin ettevaatlikult 1 ml konsentreeritud väävelhapet. Hape voolas mööda katseklaasi külge uuritava lahuse alla
väävelhapet. 5 Alumises kihis muutusid mõlemas katseklaasis lahused roosaks. Kahe kihi piirile tekkis must- lillakas kiht. Järeldus: Molchi test aitab detekteerima süsivesikud lahustes. Reaktsioonisegud muutusid roosaks. See tähendab, et lahustes oli süsivesikud, mis reageerisid Molchi reaktiiviga. Kontsentreeritud väävelhappe toimel nii sahharoos kui ka fruktoos dehürdreerus ja moodustas furfuraale ja 5- hüdroksümetüülfurfuraale, mis siis reageerisid edasi -naftooliga. Sellest andis tunnistust mõlemas katseklaasis tumeda purpurse kihi tege süsivesiku lahuse ja happe piirile. 1.2.2 Osasoonide saamine Töö teoreetilised alused Osasoonid redutseeriva suhkru ja kahe molekuli fenüülhüdrasiini liitumise produkt. Kristallide kuju ja sulamistemperatuur on lähtesuhkrule iseloomulikud. Nende järgi võib suhkru identifitseerida
reaktsioon). 2.1. Molisch'i test Teoreetilised alused Molisch'i testi on süsivesikute kvalitatiivse analüüsi põhitest, kuna positiivse reaktsiooni annavad nii mono-, oligo- kui polüsahhariidid. Isegi nukleiinhapped ja glükoproteiinid annavad positiivse Molischi reaktsiooni, kuna tugevas happelises keskkonnas toimub pikapeale monosahhariidide vabanemine. Väävelhappe toimel suhkrud dehüdreeruvad, moodustades kas furfuraale või 5-hüdroksümetüülfurfuraale. Tekkinud produktid reageerivad edasi -naftooliga, moodustades purpurse kihi uuritava lahuse ja happe piirpinnale. Töö käik Võtsin kaks katseklaasi, millest esimesse valasin 2 ml arabinoosi ja teise 2 ml sahharoosi. Lisasin mõlemasse 5 tilka Molisch'i reaktiivi ning loksutasin. Valasin mööda katseklaasi seina mõlemasse 1 ml konts. H2SO4. Arabinoosi puhul tekkis katseklaasi helepurpurne kiht, sahharoosi puhul on see kiht tumedam
· hoides katseklaasi kaldasendis lisasin ettevaatlikult tilkhaaval 1 ml kontsentreeritud väävelhapet, mis voolas mööda katseklaasi seina uuritava lahuse alla. Tulemused ja järeldused: Nii fruktoosi kui ka sahharoosi lahuse puhul tekkis uuritavas lahuses happe ja lahuse piirpinnale lillakas-purpurne reaktsiooniprodukt, mis andis tõestust süsivesikute esinemisele uuritavates lahustes. Väävelhappe toimel nii fruktoos kui sahharoos dehüdreerusid, moodustades furfuraale ja 5-hüdroksümetüülfurfuraale, mis siis reageerisid edasi -naftooliga ning seetõttu tekkis ka purpurne kiht lahuse ja happe piirpinnale. 1.2.2 Osasoonide saamine Osasoonid on süsivesikute derivaadid, mis tekivad redutseeriva suhkru reageerimisel fenüülhüdrasiiniga. Osasoone moodustavad monoosid ja oligosahhariidid. Osasoonid kristalluvad lahusest kergesti välja, tekkivate kristallide kuju ja sulamistemperatuur on lähtesuhkrule iseloomulikud
5.Milline läbiviidud reaktsioonidest võimaldab kindlaks teha mistahes süsivesiku esinemist lahuses? Molisch'i testi võib lugeda süsivesikute kvalitatiivse analüüsi põhitestiks, kuna positiivse reaktsiooni annavad nii mono-, oligo- kui polüsahhariidid. Isegi nukleiinhapped ja glükoproteiinid annavad positiivse Molischi reaktsiooni, kuna tugevas happelises keskkonnas toimub pikapeale monosahhariidide vabanemine. Väävelhappe toimel suhkrud dehüdreeruvad, moodustades kas furfuraale või 5-hürdoksümetüülfurfuraale. Tekkinud produktid reageerivad edasi -naftooliga(C10H7OH), moodustades purpurse kihi uuritava lahuse ja happe piirpinnale. 6. Mis on osasoonid? Miks saab osasoonide tekke reaktsiooni kasutada süsivesikute kvalitatiivse reaktsioonina? Osasoonid on süsivesikute derivaadid, mis tekivad redutseeriva ehk taandava suhkru reageerimisel fenüülhüdrasiiniga. 7
16 1.2.1 Molisch'i test Molisch'i testi võib lugeda süsivesikute kvalitatiivse analüüsi põhitestiks, kuna positiivse reaktsiooni annavad nii mono-, oligo- kui polüsahhariidid. Isegi nukleiinhapped ja glükoproteiinid annavad positiivse Molischi reaktsiooni, kuna tugevas happelises keskkonnas toimub pikapeale monosahhariidide vabanemine. Väävelhappe toimel suhkrud dehüdreeruvad, moodustades kas furfuraale või 5-hürdoksümetüülfurfuraale. Tekkinud produktid reageerivad edasi -naftooliga(C10H7OH), moodustades purpurse kihi uuritava lahuse ja happe piirpinnale. Töö käik Võetakse kaks katseklaasi ja neisse valatakse 2 ml erinevate süsivesikute lahust (glükoos, fruktoos, sahharoos, maltoos, laktoos, tärklis vm). Mõlemasse katseklaasi lisatakse 56 tilka Molisch'i reaktiivi, mis kujutab endast -naftooli lahust alkoholis. Katseklaaside sisu
annaabi.ee 
