13 Pooppuu Sorbus intermedia 14 Must aroonia Aronia melanocarpa var. grandifolia 15 Jaapani ebaküdoonia Chaenomeles japonica 16 Harilik viirpuu Crataegus rhipidophylla 17 Karvane viirpuu Crataegus submollis 18 Kurdlehine kibuvits Rosa rugosa 19 Metskibuvits Rosa majalis 20 Näärelehine kibuvits Rosa pimpinellifolia 21 Põõsasmaran Potentilla fruticosa 22 Harilik ploomipuu Prunus domestica 23 Haraline ploomipuu Prunus cerasifera var. divaricata 24 Harilik kirsipuu Prunus cerasus 25 Maguskirsipuu Prunus avinum 26 Harilik toomingas Prunus padus LIBLIKÕIELISED LEGUMINOSAE 27 Harilik robiinia Robinia pseudoacacia 28 Suur läätspuu Caragana arborescens 29 Väike läätspuu Caragana frutex
13 Pooppuu Sorbus intermedia 14 Must aroonia Aronia melanocarpa var. grandifolia 15 Jaapani ebaküdoonia Chaenomeles japonica 16 Harilik viirpuu Crataegus rhipidophylla 17 Karvane viirpuu Crataegus submollis 18 Kurdlehine kibuvits Rosa rugosa 19 Metskibuvits Rosa majalis 20 Näärelehine kibuvits Rosa pimpinellifolia 21 Põõsasmaran Potentilla fruticosa 22 Harilik ploomipuu Prunus domestica 23 Haraline ploomipuu Prunus cerasifera var. divaricata 24 Harilik kirsipuu Prunus cerasus 25 Maguskirsipuu Prunus avinum 26 Harilik toomingas Prunus padus LIBLIKÕIELISED LEGUMINOSAE 27 Harilik robiinia Robinia pseudoacacia 28 Suur läätspuu Caragana arborescens 29 Väike läätspuu Caragana frutex
Aed-ploomipuu - Prunus domestica Alõtsa(haraline ploomipuu) - Prunus cerasifera Laukapuu - Prunus spinosa Maguskirsipuu - Cerasus avium Stepp-kirsipuu - Cerasus fruticosa Lõhnav kirsipuu - Cerasus mahaleb Hapukirsipuu - Cerasus vulgaris Aed-õunapuu - Malus domestica Mets-õunapuu - Malus sylvestris Aed-pirnipuu - Pyrus communis Harilik küdoonia - Cydonia oblonga Jaapani ebaküdoonia - Chaenomeles japonica Must aroonia - Aronia melanocarpa Harilik vaarikas - Rubus idaeus pampel - Rubus fruticosus Must sõstar Ribes nigrum Punane sõstar Ribes rubrum Karusmari - Grossularia Harilik astelpaju - Hippophae rhamnoides Harilik jõhvikas - Oxycoccus
Põõsasmaran (Potentilla fruticosa) Põõsasmaran on Loode-Eesti paepealsete niitude taim. Seal esineb ta sageli massiliselt. Põõsasmaranat mujal Eestis looduslikult ei kasva ja tema kasvukohti ohustab nii ehitustegevus, metsastamine kui alade kinnikasvamine, siis on ta võetud ka looduskaitse alla. Kaunid on põõsasmarana hõbedaste karvadega kaetud lehed, kuid eriti tema kuldkollased ja suured õied. Nende läbimõõt ei jää palju maha õunapuu õitest. Põõsa rohketel okstelgi on neid
16. Crataegus rhipidophylla Harilik viirpuu 16 17. Cartaegus submollis Karvane viirpuu 17 18. Rosa rugosa Kurdlehine kibuvits 18 19. Rosa majalis Metskibuvits 19 20. Rosa pimpinellifolia Näärelehine kibuvits 20 21. Potentilla fruticosa Harilik põõsasmaran 21 22. Prunus cerasifera var. Divaricata Haraline ploomipuu 22 23. Prunus domestica Harilik ploomipuu 23 24. Prunus cerasus Hapu e. Harilikkirsipuu 24 25. Prunus avium Maguskirsipuu e. Murel 25 26
Alt ja roots karvane. Võrsed pikkade asteldega. 17) Rosa rugosa kurdleheline kibuvits Lehed paaritusulgjad (5-9). Tugevalt kortsus. Alt ja roots karvane. 18) Rosa majalis metskibuvits Lehed paaritusulgjad liitlehed (5-7), piklikovaalsed. Alt, pealt, roots karvased (hallid). 19) Rosa pimpinellifolia nääreleheline kibuvits Lehed ovaalsed/ümarad (7-11). Serv peensaagjas. Paljad. Lehed väiksemad kui metskibuvitsal. 20) Potentilla fruticosa põõsasmaran Lehed sulgjad, ebakorrapärased (3-7), kitsad, süstjad. Siidjate karvadega. 21) Prunus domestica harilik ploomipuu Lehed elliptilised/äraspidimunajad. Tipp terav/tömp. Alt karvane, eriti roodude lähedalt. Leherotsudel 1-2 nääret. 22) Prunus cerasifera var. Divaricata haraline ploomipuu Lehed elliptilised/munajad. Serv peensaagjas. Tipp terav. Leheroots lühike ja paljas. Värsked lehed kergelt läikivad.
· Rosa rugosa 5-7 lehekest, alt tihekarvased, pealt hõredalt karvaed, lehe roots karvane, piklikumad lehed kui kurdlehisel kibuvitsal · Mets kibuvits · Rosa majalis 7-11 lehekest,ovaalsed kuni ümarad, peenelt saagja servaga,väiksed, tumerohelised, pole karvane. · Näärelehine kibuvits · Rosa pimpinellifolia Sulgjad(ebakorrapärased) kitsad, terve servaga, hallkarvased · Põõsasmaran · Potentilla fruticosa Elliptiline või äraspidi munajas, lehe tipp tömp või nõrgalt teravnev, täkilis saagaja servaga, altküljelt pehmekarvased, lühike karvane roots, LEHE ROOTSUL ESINEVAD NÄÄRMED · Harilik ploomipuu · Prunus domestica Elliptiline kuni munajas, peensaagja servaga Ühtlaselt teravneva tipuga Rood alt karvased Leheroots pealt tumevioletne · Haraline ploomipuu e. Alõtsa · Prunus cerasifera var
saviliivmuld Douglasi leeklill Phlox douglasii ´Daniel´s 10-15 cm juuni-august roosad Kuivem päikseline Cushion´ tavaline muld Hall kunigakepp Oenothera fruticosa ssp. glauca 30-40 cm juuni-juuli kollased Vett hästi päikseline ´Sonnenwende´ läbilaskev lubja ja huu- musrikas
- lehed paaritu sulgjad liitlehed (arv sama) - leheke piklik ovaalne (5-7) - lehed karvased, eriti alt! (piklikud kerged äraspidised väiksemat sorti lehed, tuhmipoolne) * Rosa pimpinellifolia - näärelehine kibuvits - lehed miniatuured, lehti 7-11 - paaritu sulgjad liitlehed - ovaalsed või täiesti ümmargused - korrapärased peensaagja servaga - väiksed astlasd (tuhmikas rohelised väikesed lehekesed, teravad saagjad okkad) * Potentilla fruticosa - põõsasmaran - lehed sulgjad liitlehed - lehekesi keskelt läbi viis - süstjad lehekesed 3-7 - pealt ja eriti alt siidkarvased - õied kuldkollased (tillukesed lehed, kergelt äraspidine) * Prunus domestica harilik ploomipuu - lehed elliptilised või äraspidimunajad, tuhm roheline - tömbi või teravneva tipuosaga - täkilissaagja servaga, kergelt ümarad - lehed pealt paljad, tumerohelised
rootsul ogad) Rosa majalis metskibuvits (viljad väiksemad, munajad-kerajad, läbimõõt 1-1,5 cm, lehed paaritusulgelised, lehe kuju on piklikum, sule kujuline, lehti tavaliselt 5-7 , lehed pealt ja alt hallkarvalised) Rosa pimpinellifolia nääreleheline kibuvits ( õied on valged ja lõhnavad, viljad mustad, lehed on väiksemad ja lehti on rohkem 7-11 lehte, kujult ovaalsed või ümarad, peene saagja servaga) Potentilla fruticosa põõsasmaran (0,5-1m suurune harali põõsas, hästi tilluke leht , lehed on sulgjad , 3-7 lehekest, lehed on terveservalised, siidkarvased) Prunus domestica harilik ploomipuu (eliptilised või äraspidimunajad, täkilise servaga , pealt leht paljas , alt pehme karvaga, lehe rootsul on näärmed) Prunus cerasifera var divaricata haraline ploomipuu e alõtsa (vili ümmargune või kergelt piklik,
teravatipulise horisontaalse kitsa hõlmaga, ebaühtlaselt teravsaagjad (peaaegu kogu hõlmade ulatuses). Õitsevatel okstel on lehed munajad kuni rombjad 3...5 madalama hõlmaga. Lehe pikkus on 3...6 cm. Crataegus submollis – karvane viirpuu Lehed on munajaskolmnurksed, sirge või nõrgalt südaja alusega, 5...7 paari, 11...15 nõrga hõlmaga või kahelisaagjad, noorelt mõlemalt poolt, hiljem ainult alt (rood) karvased, 6...10 cm pikad, 5...8 cm laiad. Leheroots on karvane. Potentilla fruticosa– põõsasmaran Lehed on sulgjad (sageli ebakorrapärased), 3...7 lehekesega. Viimased on süstjad, terveservased, alt hallikasrohelised, mõlemalt küljelt siidjate karvadega, 1...2 cm pikad ja kuni 0,5 cm laiad. Rosa rugosa– kurdlehine kibuvits Paaritusulgjas liitleht on 5...9 lehekesega, mis on ümarad kuni elliptilised, tugevasti kortsus, pealt paljad, alt karvased, kuni 4(6) cm pikad. Leherool on tavaliselt ogad. Rosa majalis– metskibuvits Lehed on paaritusulgjad liitlehed
kahekorruselisi villasid. Villa urbana on pööratud õhtupäikese poole, ümbruskonna vaatlemiseks on seal vaatetorn. Viridarium - puudemüüriga ümbritsetud ala, seda kasutati õhtusteks lõbustusteks tulevalgel. Parteris kasvasid lilled, igihaljad põõsad ja puud, neid hakati hiljem geomeetriliselt pügama. Villa rustica (Rooma maamajand) - hoonestikus oli oluline koht majapidamisruumidel: tööliste ruumid, tallid, kuurid, laoruumid, tiigid kaladele ja loomade jootmiseks. Villa fruticosa - on välja kasvanud esialgsest puuviljaaiast. Seal olid juur- ja puuviljad, aiatööliste majakesed, jalutamisaed. Lisaks neile veel park. Teed ja alleed. Teed sillutatud, pöetud hekid, varikäigud, harva lilleparterid. Vaadete mitmekesistamiseks ehitati koopiaid maailma vaatamisväärsustest (väga rikkad suutsid seda endale lubada). Osa villa fruticosast oli kujundatud pargina. Seal peeti loomi (vaatamiseks, mitte jahtimiseks). Veel kuulus sinna viinamarjaaed (pergola-tüüpi)
Sugukond: kuslapuulised (Caprifoliaceae) Püstise võra ja hargevate Kasutatakse linnahaljastuses, sest talub okstega 24m kõrgune hästi kärpimist ja saastunud õhku. lehtpõõsas. Eluiga kuni 25 aastat. Helehallid oksad. Lehed on hallikas rohelised, alt pehmekarvased. Õitseb mai lõpuljuunis. Õied on kollakasvalged. Külmakindel. Poolvarjutaluv. Eelistab viljakamaid kasvukohti. Harilik põõsasmaran (Potentilla fruticosa) Sugukond: roosõielised (Rosaceae) Püstise ja ümara võraga rohkesti hargnevate okstega 0,51,5m kõrgune põõsas. Oksad hallid või punakaspruunid. Hallikasrohelised ja siidkarvased lehed. Õitseb juuniaugusti lõpp. Õied kuldkollased. Valgusenõudlik. Küllaltki külmakindel. Eelistavad kuivemaid viljakaid muldi. Väga levinud haljastuses, aretatud palju kultuursorte. Madal kask (Betula humilis) Sugukond: kaselised (Betulaceae)
Viirpuudel on tugev puit, sellest tuleb ka tema nimi. Kuna paljude viirpuude viljad on söödava, kasutatakse neid ravimite tegemisel KERRIA Kerria Mullastik- Niiskus- Valgus- talub varju ja päikest Haljastusväärtus- Haljastuses kasutatakse meil eestis vähe Puu võra- Püstiste ja peenete okstega Lehed- vahelduvad lihtlehed, piklikmunajad, pikalt teritunud tipuga, alt nõrgalt karvased Õied- kuldkollased Viljad- üheseemneline luuvili PÕÕSASMARAN Potentilla fruticosa Mullastik- lubjarikast Niiskus- Valgus- valgusküllast kasvukohta Haljastusväärtus- pinnakattetaimena ja grupiti Puu võra- Lehed- paaritusulgjad, hallikasrohelised Õied- kuldkollased, kännastes või kobarates Viljad- KIBUVITS Rosa Mullastik- Sordid on mullaviljakuse suhtes nõudlikumad, kui põhiliigid Niiskus- Valgus- valgusnõudlikud Haljastusväärtus- Tähtis taimeperekond haljastuses Puu võra- Lehed- heitlehised, paaritusulgjad, vahelduvate liitlehtedega,
arborescens Puishortensia Hydrangea paniculata Aedhortensia Laburnum anagyroides Harilik kuldvihm Potentilla fruticosa Põõsasmaran Rhus Typhina Äädikapuu Sorbaria sorbifolia Harilik pihlenelas Sorbus intermedia Pooppuu Spiraea Japonica Jaapani enelas
Suveniiri- ja mööblitööstuses on aga väga nõutud, üliväärtusliku, eriliselt dekoratiivse kirimustrilise ning salmilise puiduga, looduses väheesinev, muhvitaoliste tüvemuhkudega, arukase kidurakasvulisem teisend maarjakask e karjala kask (B. pendula var. carelica). Omapärase tüvevormi ja haabituse tõttu on vanemad madalakasvulised maarjakased ka väga dekoratiivsed ilupuud. 28. Sookask (Betula pubescens), madal (Betula fruticosa) ja vaevakask (Betula nana) Betula pubescens - Euroopas arukasest natuke põhjapoolsema ning Aasias mitte nii laialdase areaaliga 1525 m kõrgune sookask kasvab niisketel ja liigniisketel mineraal- ja turvasmuldadel. Sookask on sage rabades, madal- ja siirdesoodes ning puisniitudel. Eestis kasvab pms. Lääne- ja Põhja-Eestis enamasti segus männi või harvem kuusega, ka puhtpuistuna või gruppidena (puisniitudel). Kasutatakse ka ilupuuna haljastuses.
Sookask: Betula pubescensEuroopas arukasest põhjapoolsema ning Aasias mitte nii laialdase areaaliga. Eestis kasvab looduslikult. Kõrgus 15-25m. Mullastiku suhtes vähenõudlik, niiske muld, vähem valgusnõudlik. Leht roheline, karvane, munajas, lihtsaagja servaga, ümardunud alusega, teritunud või tömbi tipuga. Ühesugulised õied urbades, õitseb mais. Puit kiuline, halvasti lõhestatav ja kõver. Puitu kasutatakse põhiliselt kütteks. Võib kasutada haljastuses. Madal kask: Betula fruticosa Levinud Euraasia põhjapoolsetel aladel. Eestis kodumaine liik, Mandri-Eesti ida- ja edelaosas. 1-2,5m kõrgune põõsas. Väga külmakindel, kuid vaja kasvamiseks niisket mulda. Leht ovaalne, lühidalt teritunud või tömbitupuline, täkilise servaga, 1-3cm pikk. Ühesugulised õied urbades, õitseb mais. Võib kasutada haljastuses aiatiikide ja niiskete pargiaasade ilmestamiseks. Vaevakask: Betula nana Levinud Põhja- ja Kesk-Euroopas, Põhja-Aasias ja Põhja- Ameerikas
Elaeagnus Buxus commutata Pinus mugo sempervirens Physocarpus Läikiv hõbepuu Mägimänd harilik pukspuu opulifolius Lodjap- Magnolia Taxus Caragana põisenelas Magnoolia Jugapuu arborescens suur läätspuu Potentilla Malus Thuja fruticosa Iluõunapuu Elupuu Cornus alba põõsasmaran Siberi kontpuu Prunus cerasus Rhus typhina Harilik kirsipuu Cotoneaster Äädikapuu scandinavicus Prunus harilik tuhkpuu Sorbaria domestica Harilik sorbifolia H.
................................................................ 8 Paljundamine .............................................................................................................................. 8 Laburnum anagyroides ............................................................................................................... 8 Harilik kuldvihm................................................................................................................8 Potentilla fruticosa...................................................................................................................... 9 Põõsasmaran ......................................................................................................................9 Spiraea x cinerea ...................................................................................................................... 11 Tuhkurenelas..............................................................................
Joonis 80. Harilik ebajasmiin (http://www.nzplantpics.com/pics_shrubs/exotic_shrubs/philadelphus_coronarius_01.jpg; http://y.delfi.ee/norm/44725/6572881_nJMTJA.jpeg) 84 Joonis 81. Harilik ebajasmiin 85 Põõsasmaran (Potentilla) Konkreetne liik: harilik põõsasmaran (Potentilla fruticosa) Taime kõrgus ja läbimõõt: 0,2 1,5 m kõrge, kuni 1,5 m lai (olenevalt sordist) Taime välislaadi kirjeldus: püstine põõsas Lehed: olenevalt sordist hallikasrohelised või rohelised paaritusulgjad liitlehed Õied või õisikud: õite värv varieerub olenevalt sordist valgest punaseni Õitsemine: juuli - oktoober Liigi eritunnused: õied enamasti ei pleeki Kasvukoha nõuded: mullastiku suhtes vähenõudlik, eelistab päikselist kasvukohta
.......................................................... 54 Istutamine..............................................................................................................................54 Sieboldi magnoolia hooldus..................................................................................................54 Paljundamine.........................................................................................................................55 PÕÕSASMARAN (Potentilla fruticosa).................................................................................. 55 Iseloomustus..........................................................................................................................55 Kasvutingimused...................................................................................................................56 Hooldus...............................................................................................................................
Kasutamine haljastuses: istutatakse üksiktaimena, rühmana ja vabakujulise hekina. Sobivad nii koduaedadesse kui ka linnade ja asulate suurhaljastusse. Kasutatud kirjandus: http://www.hariduskeskus.ee/opiobjektid/dendro/harilik_ebajasmiin.html http://www.aiasober.ee/liigikirjeldused/304 http://eluaias.blogspot.com/2011/06/vihmasajud-kestavad.html 3.8 Põõsasmaran (Potentilla) Konkreetne liik: harilik põõsasmaran (Potentilla fruticosa) Taime kõrgus ja läbimõõt: kõrgus 50-100 cm. Taime välislaadi kirjeldus: rohkesti harunev põõsas. Lehed: paaritusulgjad liitlehed. Lehekesi tavaliselt 5 (harva 3 või 7). Värvuselt hallikas- või kollakasrohelised, kaetud mõlemalt poolt siidjate karvadega. Lehekesed süstjad, terveservalised, tagasipöördunud servaga, pikkus 1-2,5 cm, laius kuni 0,8 cm. Õied või õisikud: Kahesugulised viietised kuldkollased õied. Õie läbimõõt 1,5¼3 cm ning õiekate kaheli
Joonis 79. Harilik ebajasmiin (http://www.arbolesyarbustos.com/index.php?id=40&lang=en) Joonis 80. Harilik ebajasmiin Kasutatud kirjandus: Hansaplant. Perekonnakirjeldus. Kättesaadav http://www.hansaplant.ee/? op=body&id=62&art=37. 24.09.2013. Hortes. Harilik ebajasmiin. Kättesaadav http://www.hortes.ee/est/ouetaimed/lehtpuud- ja-poosad/harilik-ebajasmiin. 24.09.2013. 3.8 Põõsasmaran (Potentilla) Konkreetne liik: harilik põõsasmaran (Potentilla fruticosa) (joon. 81, joon.81) Taime kõrgus ja läbimõõt: kõrgus 50-100 cm. Taime välislaadi kirjeldus: rohkesti harunev põõsas. Lehed: paaritusulgjad liitlehed. Lehekesi tavaliselt 5 (harva 3 või 7). Värvuselt hallikas- või kollakasrohelised, kaetud mõlemalt poolt siidjate karvadega. Lehekesed süstjad, terveservalised, tagasipöördunud servaga, pikkus 1-2,5 cm, laius kuni 0,8 cm. Õied või õisikud: viietised kuldkollased õied. Õie läbimõõt 1,5-3 cm ning õiekate kaheli
...........................................................28 16. Cotoneaster scandinavicus - harilik tuhkpuu................................................................................29 16.1 Lühikirjeldus...........................................................................................................................29 16.2 Hooldusvõtted.........................................................................................................................29 17. Dasiphora fruticosa - põõsasmaran..............................................................................................30 17.1 Kirjeldus.................................................................................................................................30 17.2 Kasvutingimused ja hooldus...................................................................................................31 17.3 Hooldus isekülvil ja kosmeetiline hooldus....................................................
22 Kasvukohana eelistab niiskemaid ja lausa märgi soomuldi, talub hästi varju. On külmakindlam arukasest ja levib seetõttu ka kaugemale põhja tundraaladele, samuti talub viimasest paremini tuulist kasvukohta. Juurestik tungib arukasest sügavamale maasse. Haljastuses eriti kasutamist ei leia, ehk ainult sookase põõsasjas vorm f. fruticosa, milline on laiovaalne lameda ülaosaga, 2-3 m kõrgune põõsas. Madal kask (Betula humilis Schrank) [húmilis] Humilis madal. Rahvapärased nimetused halakask, orjakõiv, porsakask, marokõiv. Kolmanda kodumaise liigina kohtame siirdesoode ja rabade servades madalat, kuni 2,5 m kõrgust ja vanas eas umbes sama laia põõsasjat, rohkesti hargnevat madalat kaske. Liigi üldlevila hõlmab Euraasia ja Põhja-Ameerika põhjapoolsed alad.
· künka-kibuvits (Rosa subcollina) · mets-kibuvits (Rosa majalis) · nahklehine kibuvits (Rosa coriifolia) · näärmekas kibuvits (Rosa rubiginosa) · pehme kibuvits (Rosa mollis) · Sherardi kibuvits (Rosa sherardii) Perekond kukerpuu (Berberis) · harilik kukerpuu (Berberis vulgaris) Perekond kuslapuu (Lonicera) · harilik kuslapuu (Lonicera xylosteum) · sinine kuslapuu (Lonicera caerulea) Perekond maran (Potentilla) · põõsasmaran (Potentilla fruticosa) 8 Perekond näsiniin (Daphne) · harilik näsiniin (Daphne mezereum) Perekond paju (Salix) · hanepaju (Salix repens) · hundipaju (Salix rosmarinifolia) · kõrvpaju (Salix aurita) · lapi paju (Salix lapponum) · mustikpaju (Salix myrtilloides) · verkjas paju (Salix starkeana) Perekond porss (Myrica) · harilik porss (Myrica gale) Perekond sõstar (Ribes) · karvane sõstar (Ribes spicatum)
...2 x seemnest laiemad, 1000 seemne kaal 0,6 gr., VIII, hiljem kui arukask. Seemned ei pudene kohe vaid jäävad kuni talveni puudele. Kasvukohana eelistab niiskemaid ja lausa märgi soomuldi, talub hästi varju. On külmakindlam arukasest ja levib seetõttu ka kaugemale põhja tundraaladele, samuti talub viimasest paremini tuulist kasvukohta. Juurestik tungib arukasest sügavamale maasse. Haljastuses eriti kasutamist ei leia, ehk ainult sookase põõsasjas vorm f. fruticosa, milline on laiovaalne lameda ülaosaga, 2-3 m kõrgune põõsas. Sordid: 'Aurea'; 'Drost's Dwarf'; 'Incisa'; 'Integrifolia'; 'Murithii'; 'Purpurea'; 'Urticifolia' Madal kask (Betula humilis Schrank Humilis madal. Rahvapärased nimetused halakask, orjakõiv, porsakask, marokõiv. Kolmanda kodumaise liigina kohtame siirdesoode ja rabade servades madalat, kuni 2,5 m kõrgust ja vanas eas umbes sama laia põõsasjat, rohkesti hargnevat madalat kaske
III-IV bon. Levinud on männi-kuuse segapuistud. Kui kuusk esineb II rindes, on männid korralikult laasunud. Esineb ka kaske ja tamme, kuid nende kasv on aeglasem, tüved kõverad. Alusmetsas domineerivad h. sarapuu (Corylus avellana), h. kadakas, mage sõstar (Ribes alpinum), h. lodjapuu (Viburnum opulus), h. kuslapuu, h. tuhkpuu (Cotoneaster scandinavicus), Keila-Joa ümbruses põõsasmaran (Potentilla fruticosa). Alustaimestikus valitsevad kõrrelised: metskastik, punane aruhein (Festuca rubra), longus helmikas (Melica nutans), sulg-aruluste (Brachypodium pinnatum), lubikas jt., nendega koos kasvavad vesihaljas tarn (Carex flacca), mägitarn (Carex montana), verev kurereha, angerpist, h. pohl, h. jänesekapsas (Oxalis acetosella).Leidub ka viljaka kasvukoha liike nagu h. sinilill, h. ussilakk (Paris quadrifolia), võsaülane (Anemone nemorosa) jt.
Koostanud: Kadi Karro Viimati täiendatud 09.02.13 27 Maastikuarhitektuuri ajalugu 1 2010. a Villa rustica (Rooma maamajand) - hoonestikus oli oluline koht majapidamisruumidel: tööliste ruumid, tallid, kuurid, laoruumid, tiigid kaladele ja loomade jootmiseks. Villa fruticosa - on välja kasvanud esialgsest puuviljaaiast. Seal olid juur- ja puuviljad, aiatööliste majakesed, jalutamisaed. Lisaks neile veel park. Teed ja alleed. Teed sillutatud, pöetud hekid, varikäigud, harva lilleparterid. Vaadete mitmekesistamiseks ehitati koopiaid maailma vaatamisväärsustest (väga rikkad suutsid seda endale lubada). Osa villa fruticosast oli kujundatud pargina. Seal peeti loomi (vaatamiseks, mitte jahtimiseks). Veel kuulus sinna
annaabi.ee 
