Popi ja Huhuu (0)

Iseseisev töö II „Popi ja Huhuu“ on 1914. aastal kirjutatud novell Friedebert Tuglase poolt. Selle  peategelased on koer Popi ja ahv Huhuu, kes jäävad üksinda, kui nende omanik äkitselt kaob. Novell järgib üldiselt klassikalist narratiivskeemi. Teoses oli sissejuhatus, mis  tutvustas natuke tegelasi ja kus tegevus toimub; sõlmitus, milleks oli omaniku kadumine, mis 
pani sündmustiku käima; pinge tõus oli siis kui Huhuu sai puurist välja ja võttis nii-öelda 
kontrolli kodu üle enda peale; kulminatsioon oli see, kuidas Huhuu Popiga käitus ja kuidas 
see teda mõjutas (Huhuu ründas Popit ja ei lubanud tal süüa); pööreks oli see, kui Popi ja 
Huhuu leppisid ning hoolitsesid teineteise eest; lahenduseks oli see kui plahvatas kast, mille 
Huhuu leidis kui ta viina otsis. See plahvatus tõenäoliselt tappis nad mõlemad.  Kuna tegu on novelliga, siis ma ütleks, et sündmustik arenes suhteliselt kiiresti.  Peamine tegevus algas, siis kui Huhuu puurist välja pääses. Tekstis ei mainita kui pikalt 
novelli tegevus kestab. Novellis kirjeldatu toimus minevikus ehk jutustati millestki 
möödunust. Tekstis esineb pause, mille jooksul sündmused ei arene edasi, nagu näiteks kui 
Popi mõtles, kui hea Isand tal oli ja meenutab, kuidas nad koos aega veetsid või kui Isanda 
tuba detailides kirjeldati. Loos on ka ellipseid, näiteks ei saagi me teada, mis Isandaga juhtus 
ja kuhu ta kadus ning ei tea me ka sedagi, miks tal kodus lõhkained olid. Selles teoses on jutustaja heterodiegeetiline. Jutustaja on väljaspool lugu ning teab ja  näeb kõike tegelaste ja sündmuste kohta. Kuigi novell on kirjutatud kolmanda isiku 
vaatepunktist, siis kirjeldus toimuvale käib läbi Popi vaatepunkti. Kõige rohkem teame me 
Popi tunnetest, vajadustest ja kuidas tema maailma nägi. Me saime kirjeldusi sellest, kuidas 
Popi oli õnnetu, näljane ja igatses oma Isandat taga. Isandat ennast ka nii-öelda näeme ainult 
läbi Popi silmade. Huhuu oli pigem kõrvale jäetud, me ei tea, mida ta tundis, tahtis või miks ta
midagi tegi. Kui lugu oleks kirjutatud Huhuu või Isanda vaatepunktist oleks see olnud täiesti 
teistsugune. Näiteks Huhuu vaatepunktist võis Isand oli kuri inimene, kes hoidis teda puuris 
kinni ja ei andnud talle vabadust. Võib-olla sellisel juhul tunneksime hoopis talle kaasa ja 
Popi oleks see kuri. Jällegi tulevad tegelaste kirjeldused mingil määral läbi Popi vaatepunkti. Tema järgi  oli Isand hea inimene, kes hoolitses ja armastas teda ning põlgas Huhuud. Popi ise on 
suhteliselt arglik koer. Ta on väga ustav oma peremehele ja sõltub tema peale. Huhuu on aga 
rohkem metsik, talle ei meeldi puuris olla ja ta tahab ringi liikuda. Huhuu on iseseisvam kui 
Popi ja võtab kontrolli suhteliselt kiiresti üle. Popile tundus alati, et Huhuu on kuri ja 
sellepärast teda Isand kinni hoidiski ning veel enam arvas ta seda kui Huhuu hakkas teda 
peksma ja kiusama pärast Isanda kadumist. Popi kartis teda, aga võttis teda ikkagi uue 
Isandana. Vahepeal kui Huhuu liiga kauaks ära kadus, siis Popi isegi igatses teda, sest talle ei 
meeldinud üksi olla ja tal oli igav. Huhuu muutus Popi silmis palju paremaks kui Huhuu talle 
liha tõi. Popi isegi tundis Huhuule kaasa kui ta ükskord väljas vigastada sai ja avaldas talle 
kaastunnet. Teoses on ainsaks sügavaks tegelaseks Popi, sest me saame detailset vaadet tema  maailma, mõttetesse ja tunnetesse. Huhuu kohta ei saa me väga palju teada peale selle, et Popi
silmis oli ta väga energiline, kuri, vägivaldne ja et talle meeldis ennast peeglis imetleda. 
Isandast teame ka vähe, ainult nii palju kui Popi teda kirjeldas. Nii Huhuu kui ka Isand on 
lamedad tegelased, sest nende kohta ei jagata väga informatsiooni. Popit iseloomustavad ka 
tema suhtlus teiste tegelastega. See, kuidas ta oli truu oma Isandale ja igatses teda ning tema 
hoolivust tõestab ka see, et ta märkas, et Isanda käitumine oli muutunud ja et ta oli kurvem 
kui tavaliselt. Me teame, et Popi oli arglik, sest seda oli tema käitumises Huhuuga näha. 
Huhuu kiusas teda ja Popi lihtsalt kannatas ja mõtles endamisi, kui kuri Huhuu on. Siiski aga 


kui Huhuu oli vigane, tundis Popi talle kaasa, mis näitab, et Popi oli ka kaastundlik. Läbi 
nende suhete saame me aru, et Popi oli arglik, austav, truu ja teistest väga sõltuv.  Alguses seda novelli lugedes ei mõelnud ma väga  sügavalt nende tegelaste ja nende olemuse peale ega leidnud, et see tekst eriti sisukas on. Ma 
ei näinud ka tähtsust sellest, kes seda lugu räägib. Pärast seda analüüsi sain ma aga aru, et 
peategelase olemus tuleb selles novellis väga hästi ja põhjalikult välja läbi tema käitumise 
ning läbi selle, kuidas ta teisi kohtles ja kuidas lasi ennast kohelda. Jõudsin ka avastusele, et 
see kes lugu räägib ja kuidas seda räägitakse on vägagi tähtis. See oli kirjutatud kolmanda 
isiku vaatepunktist, kuid läbi Popi vaatepunkti, nii et see ei pruugi ikkagi objektiivne olla. 
Popi silmis oli Huhuu kuri ja Isand hea, aga olukord võis olla tegelikult teistsugune. Läbi selle
analüüsi sain aru, et teksti ei tasu kohe täiesti maha teha ja tuleb rohkem selle sisse vaadata 
ning näha, mida meile öeldakse ilma midagi ütlemata.