seotud). Me tajume rolle kui objektiivselt olemasolevat, piiratud võimalused rolle muuta vaidleme rollide üle. Generalized others üldistatud teised (kujutab ette, et teised on seal - ,,kuidas teised mind näevad?") Roll on sotsiaalselt defineeritud omaduste ja ootuste kimp, mis on seotud ühiskondlike positsioonidega ja on sõltumatu meie isiksusest. Kuhn arendab edasi mina (,,I") ja mind (,,me)" hääbub ühiskonna surve all, ,,me" võtab üle freudistlik joon. Teine suund Blumer (Mead'i õpilane) meil on loovust vabaduse ruumis rohkem - ,,I" on samaväärne partner sotsiaalsele minale. Dramaturgiline sotsioloogia rajaja Erving Goffman (1922 1982) impression control (kontrollime muljet, mida jätame teistele; sotsiaalne mina pole juhuslik) Tehes seda, mängime mingeid rolle. Rolli ei tohi staatusega segi ajada. Staatus omistatakse meile teiste poolt, rolli võtame endale ise. (,,The Presentation of Self" 1959)
35. Millised on enamlevinud seletused unenägude nägemisele? Õppimise hüpotees - magamine kergendab õpitu meeldejätmist. Unes mängitakse läbi geneetiliselt tingitud käitumisprogrammid. Unustamise hüpotees - une ajal kustutatakse mälust ebavajalik ja juhuslik info, et jätta ruumi vajalikule. Evolutsiooniline hüpotees - unenäol on hirmu stimuleerimise funktsioon, et inimene õpiks eluohtlikes olukordades reageerima. Freudistlik lähenemine - kõik meie unenäod või enamus neist on ,,sooviunenäod”, st. meie unenäod on meie alateadlikud soovid. Õppematerjalid: Gleitmani jt õpikust peatükid: „Taju“ ja „Teadvus“ Bachmanni õpikust teema: „Tähelepanu ja tähelepanelikkus“ Loengukonspektid „Taju“, „Tähelepanu“ , „Teadvus. Eneseteadvus. Uni“
Saati siis veel magama.) Magava mehe mõõk Sellise tõlgendamisviisi poole suunab meid paari hästivalitud detailiga ka lavastus. Näiteks, kui Olovernes ütleb, et noored naised «hüüavad mind oma igatsuseks», silitab ta samal ajal käega oma mõõka. Kui hiljem ütleb Juudit ümmardajale, et ta tahab minna Olovernese telki «magava mehe mõõka» puudutama, sisalduvad selles lauses juba võrdselt nii sõjariist kui selle freudistlik metafoor. Kui aga ümmardaja vanema ja kogenuma naisena Juuditit «magava mehe mõõka» puutumast keelab, lausub ta seda viisil, et on ilmselge, et ta sugugi mitte seda riista silmas ei pea, millega päid raiutakse. Ja siis tuleb Juudit tagasi, komps Olovernese «kõige kallima varandusega» (nagu ta ise irooniliselt ütleb) käeotsas. Meie muidugi teame, et seal on pea, aga eelnevad rõhuasetused ja Juuditi irooniline toon jätavad võimaluse mõelda sinna ka midagi muud. Jne.
-äratuslävi sama, mis sügavas unes, kuid on tõenäoline ka spontaanne ärkamine. Une funktsioon: taastusfunktsioon. Uneta jäetud inimesed kaotavad erksuse, kurdavad halba enesetunnet, nende tuju langeb ning vaimne ja füüsiline suutlikkus väheneb. Nad avaldavad soovi võimalikult kiiresti voodisse pääseda ja kui pääsevad, siis uinuvad koheselt. 30. Millised on enamlevinud seletused unenägude nägemisele? Freudistlik lähenemine Õppimise hüpotees ?! unes mängitakse läbi geneetiliselt tingitud käitumisprogrammid (- REM une ajal stimuleeritakse ajupiirkondi, mis on seotud õppimisega; - REM une ajal ja sügava une ajal suureneb ajus valgusüntees; -magamine kergendab õpitu meeldejätmist). Unustamise hüpotees?! une ajal kustutatakse mälust juhuslikud ja mittevajalikud
tunni/ööp.) eluiga vähenenud. REM une deprivatsioon: unisus, keskendumisvõime ja mälu halvenemine. REM une depriv.halvendab sooritusvõimet siiski vähem kui sügava une depriv. 10% inimestest vajab rohkem kui 8 tundi und ööpäevas; ja 5% saab hakkama ainult 5-6 tunniga ööpäevas sama vajalik kui hingamine ja söömine 30. 38. Millised on enamlevinud seletused unenägude nägemisele? Freudistlik lähenemine - Õppimise hüpotees ?! - unes mängitakse läbi geneetiliselt tingitud käitumisprogrammid (- REM une ajal stimuleeritakse ajupiirkondi, mis on seotud õppimisega; - REM une ajal ja sügava une ajal suureneb ajus valgusüntees; -magamine kergendab õpitu meeldejätmist) Unustamise hüpotees?! - une ajal kustutatakse mälust juhuslikud ja mittevajalikud mälujäljed, säilitades ajule vajalikku infotöötlusmahtu
Une ajal on noradrenaliini ajus vähem. Ärkvelolevas ajus infotöötluse ajal on rakud aktiivsemad, nendevaheline ruum väiksem ja seega on raskem aju puhastada. 38. Millised on enamlevinud seletused unenägude nägemisele? Unenäod on subjektiivne teadvustatud kogemus, mis me une ajal saame. Koosneb komplekssetest organiseeritud kujunditest, mis on ajalises järgnevuses (Farthing 1992). · Freudistlik lähenemine. · Aju aktiivsuse epifenomen ? · Õppimise hüpotees: unes mängitakse läbi geneetiliselt tingitud käitumisprogrammid (- REM une ajal stimuleeritakse ajupiirkondi, mis on seotud õppimisega; - REM une ajal ja sügava une ajal suureneb ajus valgusüntees; -magamine kergendab õpitu meeldejätmist) · Unustamise hüpotees: une ajal kustutatakse mälust juhuslikud ja mittevajalikud mälujäljed, säilitades ajule vajalikku infotöötlusmahtu (Crick & Mitchison, 1983).
Unenäoline maailm on keskne teema ka belglase René Magritte loomingus. Magritte tegi vahet ärkvel-une, pool-une ja kirka une vahel. Kõige väärtuslikumad olid kaks esimest, kus ilmusid unenäo pildid, kuid teadvus säilitas ärkveloleku. Neid pilte sai kõige vahetumalt fikseerida. Magritte'i maalidel näeb üldse unenägudele omast nihestatust, kus esemed on küll reaalsed, kuid ebaloogilises seoses. Magritte'i ikonograafias on olulisel kohal freudistlik unenäosümboolika: kaabud, jalutuskepid, linnud, munad. Omaette teema on illusionistlikud trikid peeglite ja aknavaadetega. Teoseid: ,,Pildi reetlikkus" (1928), ,,Hoolimatu magaja" (1927), ,,Punane modell" (1934), ,,Ravija" (1937). "The son of man" 7.Abstrakstsionism On kõige keerulisem moodsa kunsti vool. Tekkis enamvähem üheaegselt Venemaal ja Saksamaal. Venelane Vassili Kandinsky maalis 1910 esimese abstraktse maali, mida peetakse
Nägi maailma tavainimese seisukohast. Loomingus puuduvad lõõmavad kired ja afektid, elule lähenetakse kainelt ja asjalikult. Kujutuslaad sarnane noore ristikiviga. Jüri Parijõgi lastenovellid realistlikus võtmes. "Semendivabrik". Peet Vallak (Peeter Pedajas) 1925 Epp Pillarpardi Punjaba potitehas koomilise varjundiga novell 1927 Hulgus 1930. aastatel modernistliku psüh. Romaani areng. Lisaks elukogemustele peegeldus ka autori psühhoanalüüsi tõdede tundmine. Freudistlik psühholoogia Aadu Hint "Kuldne värav", korduvad freudistlikud viited. Sama ka Semperi "Armukadedus", kuid hoidub liigsest pealetükkivusest. 13. Eesti näitekirjandus 1917 - 44 (Hugo Raudsepp jt). Teatrit sooviti näha rahvuspedagoogilise asutusena. Kujundama rahvuskarakterit. 1920. aastatel moderniseeruv draama. Kõigepealt ilmub sümbolismi ja impressionismi sugemeid. Draamatekstide hulgas ülekaalus lühivormid nagu skits, kavand, miniatuur vms. Karl Rumor (Ast)
Millised on enamlevinud seletused unenägude nägemisele? ● Õppimise hüpotees - magamine kergendab õpitu meeldejätmist. Unes mängitakse läbi geneetiliselt tingitud käitumisprogrammid. ● Unustamise hüpotees - une ajal kustutatakse mälust ebavajalik ja juhuslik info, et jätta ruumi vajalikule. ● Evolutsiooniline hüpotees - unenäol on hirmu stimuleerimise funktsioon, et inimene õpiks eluohtlikes olukordades reageerima. ● Freudistlik lähenemine - kõik meie unenäod või enamus neist on ,,sooviunenäod”, st. meie unenäod on meie alateadlikud soovid. Õppematerjalid: Loengukonspektid ja materjalid ÕISis (6 loengut): Meeled I, Meeled II-III (Kuulmine ja nägemine), Taju, Tähelepanu, Teadvus ja uni. Gleitmani jt õpikust peatükid: „Sensation“, „Perception“, „Consciousness“
- viib emotsionaalsele ebastabiilsusele, ülemäärasesse stressi - katserottidel vähendanud eluiga 2-3 aastalt 2-3 nädalani (väheneb ka siis kui vähendada üksnes REM-und), ka inimestel, kes pidevalt unepuuduses (alla 6 tunni/ööp.) eluiga vähenenud. 38. Millised on enamlevinud seletused unenägude nägemisele? Unenäod on subjektiivne teadvustatud kogemus, mis me une ajal saame. Koosneb komplekssetest organiseeritud kujunditest, mis on ajalises järgnevuses (Farthing 1992). ·Freudistlik lähenemine. ·Aju aktiivsuse epifenomen ? ·Õppimise hüpotees: unes mängitakse läbi geneetiliselt tingitud käitumisprogrammid (- REM une ajal stimuleeritakse ajupiirkondi, mis on seotud õppimisega; - REM une ajal ja sügava une ajal suureneb ajus valgusüntees; -magamine kergendab õpitu meeldejätmist) ·Unustamise hüpotees: une ajal kustutatakse mälust juhuslikud ja mittevajalikud mälujäljed, säilitades ajule vajalikku infotöötlusmahtu (Crick & Mitchison, 1983).
Marketingi nelja P seadus: 1) Product - toode. 2) Price - hind. 3) Place - turunduskoht. 4) Promotion - edustamistegevus. XIX sanadil reklaamineetodit: 1) Sisseelamine tarbija maailma, enda kujutamises tarbijana ning selle põhjal reklaami või propaganda vormistamises sobival kujul. 2) Katse ja eksituse meetod. Pärastsõjaaegses reklaamipsühholoogias (1945-1970) mõjukamas suundmised: 1) Sotsiaalpsühholoogiline / sotsioloogiline suundmus. 2) Psühhoanalüütiline / freudistlik suundmus. 1 Sotsiaalpsühholoogiline / sotsioloogiline suundmus (peamised teoreetilised konstruktid): 1) Kommunikatsioonteooria (Lassweill, Lazarsfeld, Schrammi, Parsons, Beresonsi, Hovland) - tööd massikomunikatsiooni protsessist ja selle efektidest. 2) Moodsam sotsiaalpsühholoogia (McGuire, Sherif, Festinger, Janis, Fishbein, Heider) - tööd kongnitiivsest dissonantsist, hoiakumuutusest, sisendatavusest, gruppiprotsessidest jms.
Sürrealistlikud tööd mõjutasid paljusid. Eksperimentaalseim on ,,Inimese hääl" 1930. Mononäidend naisterahvast, kes räägib tund aega telefoniga oma endise armastatuga, kes abiellub teisega. Telefon on ideaalne rekvisiit, et näidata kommunikatsiooni võimatust ja tehnika kasutust. Eklektiline, fragmentaarne. Ühendus katkev ja vaevaline. Näidend lihtne, aga haakub dadaistlike kõneelementidega. Edit Piafile tegi monotüki ,,Hoolimatu armuke". ,,Hirmsad vanemad" 1938, freudistlik, ajastu peegeldus. Filmid ta kirjutas ja lavastas ise. Olid äärmiselt sürrealistlikud. See valmistas ette 60ndate prantsuse kino uut lainet. Nii dadaism kui sürrealism mõjutasid absurditeatrit pärast II MS. Ka Artaud'i. 9) Ekspressionism Expressio lad k väljapigistamine. Expression pr k väljendus, ilme. Vastandina maalikunstis valdavale impressionismile. Vooluna kujunes välja 1910. aasta paiku. Levis peamiselt Saksamaal ja Saksa kultuuriruumis
RENÉ MAGRITTE (1898-1967) Unenäoline maailm on keskne teema ka belglase René Magritte loomingus. Magritte tegi vahet ärkvel-une, pool-une ja kirka une vahel. Kõige väärtuslikumad olid kaks esimest, kus ilmusid unenäo pildid, kuid teadvus säilitas ärkveloleku. Neid pilte sai kõige vahetumalt fikseerida. Magritte'i maalidel näeb üldse unenägudele omast nihestatust, kus esemed on küll reaalsed, kuid ebaloogilises seoses. Magritte'i ikonograafias on olulisel kohal freudistlik unenäosümboolika: kaabud, jalutuskepid, linnud, munad. Omaette teema on illusionistlikud trikid peeglite ja aknavaadetega. Teoseid: ,,Pildi reetlikkus" (1928), ,,Hoolimatu magaja" (1927), ,,Punane modell" (1934), ,,Ravija" (1937). MAX ERNST (1891-1976) Ernsti loomingu suurem osa on veristlik, täidetud fantaasiaküllastest, veidratest, aga ka enamasti süngevõitu olenditest. Sageli süngus küll seguneb või vaheldub absurdse huumoriga.
1911 – Bela Bartok kirjutas muusikadraama „Hertsog sinihabeme loss“. Libreto ungari draamakirjanikult Bela Balasž'ilt. • Ekspressionistlik • Atonaalsus ja tonaalsus • Impressionismi meenutavad orkestripartiid – R. Straussi ja C. Debussy mõju. • Järjest on suletud uksed. Judith (peategelane) palub hertsogil kinniseid uksi avada. • Viimase ukse taga on 3 naist – „hommik“, „päev“ ja „õhtu“. Judithist peab saama „öö“. • Freudistlik lähenemine – suletud uksed kirjeldavad mehe alateadvust. Kui naine proovib sinna tungida, jääb ta sinna vangi (Judith --> „öö“). 5. 1920. aastate teater ja ooperiteater, eriti Berliinis. Zeitoper. Uusasjalikkus (Neue Sachlichkeit). Hindemith (“Päevauudised”), Krenek (Jonny spielt auf – võiks tõlkida umbes “Jonny alustab mängu”). Weill ja Zeitoper. Pärast I maailmasõda sai hoolimata Saksamaa lüüasaamisest ja majanduskriisidest 1920.
Üritas 3 x teda isegi mõrvata: 1)veeretas kivi kaela, jalg olevat viga saanud 2)saatis metsiku elevandi kallale 3) kaks salamõrvarit tungisid Buddha onni, kuid väljusid sealt munkadena xD Legend: Devadatta peab olema viimane olend, kes kunagi kirgastub. Buddha õpetus: See meenutab meditsiinilist teksti, aga sisaldab nelja tõde: · Kogu eksistents on kannatus (ükski nauding pole igavene) · Kannatusel on konkreetne põhjus trisna (janu) elujanu; freudistlik tung; ehk kannatame, kuna soovime midagi. · Kui enam trisnat pole, lakkab ka kannatus. · See vaibumine saab toimuda vaid nirvaanas. Nirvaana -sanskriti k küünla ärapuhumine; selles olekus meid lihtsalt enam ei ole; totaalne surm. 8-osaline tee: õige vaade ja õige püüdlus, õige kõne, tegu, eluviis ja jõupingutus(pole vahet, kas tapate mõttes või reaalselt), õige järelmõte, keskendumine (meditatsioon, jõudmine nirvaanasse) 8 viitab seadmuserattale.
1930ndatel areneb modernistlik psühholoohiline romaan. Lisaks elukogemustele peegeldus ka autori psühhoanalüüsi tõdede tundmine. Vallak ei ajanud taga erakordsust, vaid nägi maailma tavainimese seisukohast. Loomingus puuduvad lõõmavad kired ja afektid, elule lähenetakse kainelt ja asjalikult. Kujutuslaad sarnane noore Ristikiviga. Ta annab välja koomilise varjundiga novelli „Epp Pillarpardi Punjaba potitehas“ ja romaani „Hulgus“. Hint „Kuldne värav“ – freudistlik psühholoogia. Selles korduvad freudistlikud viited. Semper „Armukadedus“ – selleski on freudistlikke jooni. Autor hoidub liigsest pealetükkivusest. Jüri Parijõgi lastenovellid realistlikus võtmes ja “Semendivabrik”. 10) Eesti näitekirjandus 1917–44 (Hugo Raudsepp jt) Eesti draama käekäik on tihedas seoses teatri käekäiguga. 1920ndatel oli teater ekspressionistlik või sümbolistlik, aga see pole liiga selge
20. saj. reklaami ajastud: Müügiagentide ja proovireisijateajastu: Reklaamiuuringute tekke ajastu; Elektroonilise reklaami ajastu; Pärast II maailmasõda eristatavad etapid: ,,Ärgem olgem halvemad" ajastu; Imagole orienteeritud ajastu; Positsioneerimisajastu; ,,Minaajastu" Veebi ajastu. Võimsalt hakkab reklaamipsühholoogia arenema pärast II maailmasõda. Eristatakse 2 mõjukamat suundumust : 1. Sotsiaalpsühholoogiline/sotsioloogiline suundumus 2. Psühhoanalüütiline/freudistlik suundumus Esimene lähtub kommunikatsiooniteooria ja moodsamast sotsiaalpsühholoogiast. Teine vaatleb inimest kui psühholoogilist üksust. Sotsioloogilise suundumuse raames rakendatakse reklaami vastuvõtu ja mõjuprotsessi käsitlemiseks tuntud kommunikatsioonimudeleid või mõjustamismudeleid. Reklaami mõjumehhanist on kokkuvõtlikult järgmine : need inimesed tarbivad just seda teenust või toodet ja kui mina tahan nendega
(1937) ● RENÉ MAGRITTE (1898-1967) Unenäoline maailm on keskne teema ka belglase René Magritte loomingus. Magritte tegi vahet ärkvel-une, pool-une ja kirka une vahel. Kõige väärtuslikumad olid kaks esimest, kus ilmusid unenäo pildid, kuid teadvus säilitas ärkveloleku. Neid pilte sai kõige vahetumalt fikseerida. Magritte’i maalidel näeb üldse unenägudele omast nihestatust, kus esemed on küll reaalsed, kuid ebaloogilises seoses. Magritte’i ikonograafias on olulisel kohal freudistlik unenäosümboolika: kaabud, jalutuskepid, linnud, munad. Omaette teema on illusionistlikud trikid peeglite ja aknavaadetega. Teoseid: „Pildi reetlikkus“ (1928), „Hoolimatu magaja“ (1927), „Punane modell“ (1934), „Ravija“ (1937). ● MAX ERNST (1891-1976) Ernsti loomingu suurem osa on veristlik, täidetud fantaasiaküllastest, veidratest, aga ka enamasti süngevõitu olenditest. Sageli süngus küll seguneb või vaheldub absurdse huumoriga.
● RENÉ MAGRITTE (1898-1967) Unenäoline maailm on keskne teema ka belglase René Magritte loomingus. Magritte tegi vahet ärkvel-une, pool-une ja kirka une vahel. Kõige väärtuslikumad olid kaks esimest, kus ilmusid unenäo pildid, kuid teadvus säilitas ärkveloleku. Neid pilte sai kõige vahetumalt fikseerida. Magritte’i maalidel näeb üldse unenägudele omast nihestatust, kus esemed on küll reaalsed, kuid ebaloogilises seoses. Magritte’i ikonograafias on olulisel kohal freudistlik unenäosümboolika: kaabud, jalutuskepid, linnud, munad. Omaette teema on illusionistlikud trikid peeglite ja aknavaadetega. Teoseid: „Pildi reetlikkus“ (1928), „Hoolimatu magaja“ (1927), „Punane modell“ (1934), „Ravija“ (1937). René Magritte (1898–1967): Kollektiivne invasioon (1934)
Kui sageli ta seda elus teeb? Millised on need tingimused, kus ta nii ei tee? jne. Sama üksikasjalikuks läheks biheiviorist ka introvertsuse uurimisel, et saada kirjeldatavaid keskkonna ja käitumise ühikuid, neid loendada ja mõõta. Radikaalbiheiviorism. Psühholoogia tähtküsimusele - kumb determineerib inimese psüühika, kas sisemised jõud või väliskeskkond - vastamises esindavad klassikaline psühhoanalüüs ja radikaalne biheiviorism kaht äärmust. Freudistlik teooria seletab inimese hingeelu ja käitumise ära kaasasündinud tungidega. Biheiviorism aga tuletab need keskkonna stiimulitest. Ajaloolise tähtsusega on kaks teooriat: Pavlovi klassikalise (e. reaktsiooni) tingimise ja Skinneri operantse (e. instrumentaalse) tingimise mudel. Ivan Petrovitch Pavlov (1849-1936) tõestas loomkatsetega, et käitumise (reaktsiooni) põhjustab väliskeskkonnast tulev ärritaja (stiimul). Seos nende kahe vahel on kas tingimatu
(1937) RENÉ MAGRITTE (1898-1967) Unenäoline maailm on keskne teema ka belglase René Magritte loomingus. Magritte tegi vahet ärkvel-une, pool-une ja kirka une vahel. Kõige väärtuslikumad olid kaks esimest, kus ilmusid unenäo pildid, kuid teadvus säilitas ärkveloleku. Neid pilte sai kõige vahetumalt fikseerida. Magritte'i maalidel näeb üldse unenägudele omast nihestatust, kus esemed on küll reaalsed, kuid ebaloogilises seoses. Magritte'i ikonograafias on olulisel kohal freudistlik unenäosümboolika: kaabud, jalutuskepid, linnud, munad. Omaette teema on illusionistlikud trikid peeglite ja aknavaadetega. Teoseid: ,,Pildi reetlikkus" (1928), ,,Hoolimatu magaja" (1927), ,,Punane modell" (1934), ,,Ravija" (1937). MAX ERNST (1891-1976) Ernsti loomingu suurem osa on veristlik, täidetud fantaasiaküllastest, veidratest, aga ka enamasti süngevõitu olenditest. Sageli süngus küll seguneb või vaheldub absurdse huumoriga.
RENÉ MAGRITTE (1898-1967) Unenäoline maailm on keskne teema ka belglase René Magritte loomingus. Magritte tegi vahet ärkvel-une, pool-une ja kirka une vahel. Kõige väärtuslikumad olid kaks esimest, kus ilmusid unenäo pildid, kuid teadvus säilitas ärkveloleku. Neid pilte sai kõige vahetumalt fikseerida. Magritte'i maalidel näeb üldse unenägudele omast nihestatust, kus esemed on küll reaalsed, kuid ebaloogilises seoses. Magritte'i ikonograafias on olulisel kohal freudistlik unenäosümboolika: kaabud, jalutuskepid, linnud, munad. Omaette teema on illusionistlikud trikid peeglite ja aknavaadetega. Teoseid: ,,Pildi reetlikkus" (1928), ,,Hoolimatu magaja" (1927), ,,Punane modell" (1934), ,,Ravija" (1937). MAX ERNST (1891-1976) Ernsti loomingu suurem osa on veristlik, täidetud fantaasiaküllastest, veidratest, aga ka enamasti süngevõitu olenditest. Sageli süngus küll seguneb või vaheldub absurdse huumoriga.
On oluline, et just need kolm esimest faasi määrab ära, milliseks inimene kujuneb. On kolm viisi kuidas inimene võib reageerida oma väljakujunenud erootilistele tendentsidele-harjumustele : 1) neid jätkata, 2) hakata neile vastu töötama (reaktsiooni kujundamine) ja 3) sublimeerida mingiks sotsiaalselt aktsepteeritud ja õilsaks tegevuseks. Seega, nagu sai varem öeldud: kultuur on mehhanism individuaalsete bioloogiliste ihade ja erootilisuse mahasurumiseks. Freudistlik kultuurikäsitlus On selge, et kui luuakse täiesti uus kontseptsioon inimesest, siis kaasneb sellega ka paratamatult uus kultuurikäsitlus, sest kultuur on ju inimlik. Kirjutas neli olulist teost inimese ja kultuuri suhetest: 1. Tootem ja tabu (1912) näitab, kuidas erinevate reeglite ja normidega lahendavad ja neutraliseerivad austraalia aborogeenid ÜLIMINA tärkamise %. loeng psühhoanalüütilised kultuuriteooriad. Andreas Ventsel 7
annaabi.ee 
