MAA. :;: Kordamis küsimused · Millest erineb Rootsi rahvalaul, Eesti ja Soome rahvalaulust? Rootsi rahvalal on ühehäälne lõppriimiga salmilaul, Eesti ja Rootsi regilaul ja runolaul põhinevad algriimile ning neid esitab eeslaulja ja koor. · Nimeta Rootsi rahvapillid? vilepill, lõõtspill, parmupill, torupill, nükkelharv · Nimeta Rootsi tuntumaid heliloojaid ja ansambleid? M. Bellmann, Arne Mellnäs, ABBA NÜKKELHARF ROOTSI RAHVAPILL · Kuidas peamiselt lauldi norra rahvamuusikat? lauldi peamiselt üksi. Seleta mis on ballaad? Ballad on pikk jutustava sisuga laul. · Kuidas nimetatakse norra meeste rahvatantsu? halling · Nimeta norra rahvapillid? viiul, parmupill, sarved, viled, oinasarv, hardangeri viiul. · Nimeta tuntumat Norra heliloojat, nimeta tema tuntumat teost. · Edvard Grieg, teos süit "Per Günt", klaverikontsert a-duur. NORRA RAHVAPILLID VILEPILL OINASARV HARDANGERI VIIUL
Austria muusika Paremale 1. Valsi sünnimaa 4. Kuulus tants 18. sajandi Viinis 6. Viini klassik 7. Eriline laulmisviis 8. Valsikuningas Alla 2. Rahvapill Alpi aladel 3. Millised on Austria rahvalaulud? 5. Millest arenes välja valss?
o Tavandiväline lüürika Lüroeepiline laul laul, mis jääb vana ja uue vahele; seal esineb juba ühiskondlikke teemasid. (nt ,,Laul", ,,Anumate puhtus", ,,Humal", ,,Joodiku hobune", ,,Joodiku kojukutse", ,,Must naine") 18. sajandil tekkis vaimulik rahvalaul koraalitekstid, pillisaade. Kuulasime Triskele esituses : ,,Ma tänan Sind, et oled mind", ,,Kiitke jumalat", ,,Koju minna". Rahvapillid Rahvapill rahva looming, seda täiendatakse aja jooksul. (rahvuslik pill muutumatu) Pillid jagunevad rühmadesse heli tekitamise füüsi(ka)lise protsessi järgi: 1) idiofonid heli tekib pilli materjali jäikusest, selle vastu lüüakse. 2) Membranofonid - pille katab nahk; nt trummid; meie rahvamuusikas on neid vähe. 3) Aerofonid puhkpillid (aeros õhk), jagunevad huuliku järgi klarnetilisteks (keelega huulik) ja trompetilisteks (keeleta huulik). 4) Kordofonid keelpillid.
Iirimaa Iirimaa kokkuvõte töövihikust koos küsimuste ja vastustega, kuuendale klassile. Jooni alla järgnevast loetelust iiri rahvalaulu iseloomustamiseks sobivad sõnad: ühehäälne, rütmikas, meloodiline, mitmehäälne, muusikaliste kaunistustega. Missugune rahvapill on Iirimaal rahvuslikuks sümboliks ja kus seda näha võib? See pill on Iiri harf ja seda võib näha: lipul, vapil, mündil, paberrahal. Iiri löökpillide hulgas on tähtsal kohal iiri trumm, mida kasutatakse Vahel ka ainsa pillina tantsude saatmiseks. Väikest 6 auguga vilepilli nimetatakse tina vileks, sest seda valmista- takse tinast.
Vaimulike rahvaviiside süstemaatiline kogumine algas 1890. Kogud sisaldasid koraali teisendusi, vaimulike laulude ilmalikke versioone ning iseseisvalt sündinud meloodiaid. Soome rahvapillid Karjapasun- valmistati kasetohust ja lepakoorest, sageli ka loomasarvest Karjapasunat kasutati signaalvahendina Karjase vile- sellel puhkpillil võis juba mängida laulu ja tantsuviise Kantele- kõige olulisem soome rahvapill. Algselt oli 5 keelne, valmistatud enamasti kasepuust. Keeled olid punutud jõhvidest, tänapäeval vask- ja teraskeeled. Keelte arv kasvas järk järgult. Algselt oli näppepill, hiljem hakati kasutama nn katmisstiili. (akordid) Viiul (viulu)- uuem rahvapill, mida on mainitud juba 17 saj kohturaamatutes. Alles 19 saj alguses oli laialdaselt levinud (Ida-Soomes). Eriti populaarne oli pulmapillimeeste seas. Lõõtspill (hanuri)- leiutas berliinlane 1822 aastal. Pill patenteeriti 1829
D 2)mereteemalised lendler TA ehk merest dreisteirez NT SU D PI Kelti harf ja torupill, 1) Tinavile Populaarne rahvapill ..................................... Puutrompetid, ..................................... LL lauto, füdel. 2) Mandoliin Alpides on ..................................... Ligafka, ..................................... ID 3) Torupill Parmupill, tsitter Dudy Rahvaste muusika
tantsu saadeti sageli flöödil ja trummil. Gavott on 2/4 või 4/4 taktimõõdus elavaloomuline tants, mida algul tantsis lihtrahvas. Alates 27. sajandist leidsid gavott, courante ja bourrée kindla koha õukonnatantsude hulgas. Pillimäng on Prantsusmaal kõlanud peamiselt tantsude ja laulude saateks. Prantsuse rahvamuusikas enam kasutatavad pilld on fiidel, akordion, käristi, torupill, rataslüüra, salmei, trumm, tamburiin jm. 19. sajandil sai akordionist populaarseim rahvapill Prantsusmaal, kust ta levis kiiresti ka mujale Euroopasse. Erakordse populaarsuse põhjuseks on asjaolu, et akrdionil saab mängida korraga nii meloodiat kui ka harmooniat, ta on suhteliselt odav, teda on kerge õppida ja kaasas kanda.
moldpill. 19. ja 20. sajandi vahetuse paiku omandas tähtsa koha lõõtspill. Mitmed Eesti rahvapillid olid ehituselt väga lihtsad ja neid valmistati kodus. Siiski on kohalikud külameistrid teinud ka küllalt keerukaid pille nagu viiul, lõõtspill ja isegi koduorel. Pillimäng oli 20. sajandi alguspooleni valdavalt meeste ala, naisi ei peetud niisugusele tegevusele sobivaks. 4 Kannel Kannel on eesti rahvapill, mis kuulub keelpillide hulka. Vanem tüüp on trapetsikujuline, puust õõnestatud ja kõlalauaga kaetud 67 keelega. Keeled valmistati jõhvist, lambasooltest või metallist. Kahjuks ei ole teada millist muusikat nende peal mängiti, sest meieni on säilinud ainult paar Setumaalt pärit lugu. Setu kanneldel jätkus pilli korpus ülaosas kaane tasapinnal lauakujulise pikendusega, nn. labaga. Laba andis pillile kõlajõudu juurde. Eestis püsis kõige kauem setu alal ja saartel. 19
püha katolikus kirikus ja protestantlikes kirkutes. Ülestõusmispühadele eelneb vaikne nädal. Eestis on ülestõusmispühadel mitmesuguseid, muuhulgas ka rahvapäraseid nimetusi: lihavõttepühad ehk lihavõtted, paasapühad, kevadpühad, munapühad, kiigepühad. Ülestõusmispühade Suur reede on punane kalendripäev ning sel päeval on inimestel töölt ja koolist vaba päev. On traditsioon ,,koksida" ja värvida kanamune. 2. Kirjuta lahti üks rahvapill. Parmupill on arvatavalt üks vanemaid muusikainstrumente maailmas. Ühel neljandast sajandist eKr Hiinast leitud joonistusel on muusik, kes mängib parmupilli taolist muusikariista, mis tõestab pilli ajaloolist vanust. Kuigi pill on pärit Aasiast on see kujunenud rahvapilliks üle maailma paljudes riikides, kaasaarvatud Eestis. Parmupillid on valmistatud metallist või bambusest. Pilli mängimiseks surutakse parmupilli raami aisad hammaste vastu ning heli
mitu naist. Meeste vahel võis tekkida naiste pärast konflikte. Millega tegelesid? Mehed püüdsid suuri loomi, valmistasid tööriistu ning ehitasid maju ja paate. Naised tegid süüa, tegid nahatöid ning tegelesid korilusega. Eskimote muusika: Valdav on vokaalmuusika. Traditsiooniliselt lauldakse paatide vettelaskmisel, jahil, kingituste vahetamisel ja samanistlikel riitustel. Kasutatakse eeslauljat. Levinuim rahvapill on ühe nahaga raamtrumm qilaat, millega laulu saadetakse. Trummi lüüakse viltu altpoolt. Uuemal ajal on linnas kasutusele võetud lõõtspill ja kitarr. Tänapäeval on üle võetud ka popmuusika. Eskimote tants: Sageli kaasneb lauluga ka tants. Tants on mitmekesine. Eriti nõtke on IdaGröönimaa naiste tants. Gröönimaal eeslaulja mängib trummi ja ka tantsib. Seda nimetatakse trummilauluks ja trummitantsuks (inngerutit). Muud huvitavat:
Kolmas tase Neljas tase praegusel ajal mängitakse neid harva Viies tase Kannel on eesti rahvapill, mis on praegu populaarsem ameerikaeestlaste seas kui oma kodumaal Kasutatud allikad http://et.wikipedia.org/wiki/Eesti_keskaeg http://et.wikipedia.org/wiki/Eesti_muusika http://et.wikipedia.org/wiki/Renessanss http://et.wikipedia.org/wiki/Renessanssmuusika Täname kuulamast!
inglise sarv. See on klarnet - kolmas liige sümfooniaorkestri puupillide rühmas. Tema hääl võib ulatuda peaaegu niisama kõrgele kui flöödil, aga ta võib nii flöödist, oboest kui ka inglise sarvest madalamalt heliseda. Klarneti kõrged toonid sillerdavad ja kilkavad, madalad toonid pehmed ja salapärased. Klarnet pärineb vanadest idamaadest. Aegade jooksul muutusid klarneti- laadsed pillid paljude Euroopa rahvaste igapäevasteks muusikariistadeks. Ka meie üleaedsete leedulaste rahvapill birbne ja naabrite venelaste brjolka on klarneti sugulased. Kaasaegseks mänguriistaks kujunes klarnet XVIII sajandil. Saksa pillimeistri J. Chr. Denneri töökojas valmisid esimesed klarnetid, mis võeti kasutusele orkestrites. Ehituselt on klarnet oboega küllaltki sarnane. Oluliselt erineb aga lesthuulik. Klarnetil on see nimelt ühekordne pillirooplaat, mis kinnitub pillitorule. Klarneteid valmistatakse erinevate põhitoonidega. Enamasti kasutatakse
1 meloodilised, lõbusad ja kiired. Prantsuse tantsudest on tuntumad farandool, gavott, courante, borree. Farandool on Lõuna Prantsusmaa seltskonnatants mida tantsitakse kollonnis, tavaliselt 6/8 taktimõõdus. Fagott on kas 2/4 või 4/4 taktimõõdus, elava loomuga tants. Alguses tantsis lihtrahavs. Alates 17 sajand on gavot, courante, bourree õukonna tantsud. Pillimäng Pillimäng on Prantsusmaal tantsude või laulude saateks. Enim kasutatud rahvapill: fiidel, akordion, torupill, rataslüüra(oranistrum/hurdgurdy), salmei(oboe), tamburiin, trumm. Akordion 19 saj. väga kuulus ja levis edasi euroopasse. Saab kaasas kanda. Prantsuse kuntsmuusika juured ulatuvad kristlike liturgiliste lauludeni. Liturgia- jumalateenistuse läbiviidud kord. Mitmehäälne vaimulik laul saavutas õitsengu 12-13 sajandil Notre-Dame'i koolkonnas Pariisis. Ühehäälse Omaliku laulu viljeleja oli Prantsusmaal tegutsenud rüütlilaulikud
Ratas hakkas ringi käima ja tegi väga meeleolukat heli(Pulmamarss).All kastis oli ka teisi kettaid , mis mängivad erinevaid lugusid. On ka nukk, mis pidi liigutama ja samal ajal ka muusikat mängima aga see oli katki, nii et meie ei saanud seda kuulata.Selle nimi oli ´´Poiss põrsaga.`` Läksime edasi torni poole, istusime maha ja kuulasime giidi juttu: Assauwe torn on ehitatud 1411 aastal, see on unikaalne maja. Tornis toimus eelmine aasta ka Beethoveni näitus. Eesti rahvapill on kannel, mis on 6 keeleline. Klaver nimega ´´riga`` on toodetud Eestis. Parmupill on väike ja unikaalne samuti ka Eesti rahvuspill. Sotimaal on parmupill väga populaarne. Siin toas olid veel ka: lõõtspillid,põispillid,parmupillid,sohusarved,vilepillid,karjapasunad,roopillid,torupillid,kandled, viiulid ja muud. Giid mängis meile Läti lugu, põriseb ja nagu tõmbaks keeli. Giidi nimi on Alo Põldmäe ja ta on helilooja ja muuseumis toimuvate asjade korraldaja
Kodune kontrolltöö Vene muusikast 1. Mis on bõliina ja gusli? Kas ja kuidas on need mõisted seotud? Bõliina on jutustava sisuga, pikaldased omapärase poolkõnelise, poollaululise meloodiaga laulud, mida esitati üksi või mitmekesi. Gusli on kandletaoline rahvapill. 2. Kuidas on Vene laulutraditsioon mõjutanud vene klassikalist muusikat? Too näiteid Vene laulutraditsioon ja rahvamuusika on olnud peamiselt vokaalne, heliteostes kasutatakse puhtaid rahvaviise, omaloomingulise rahvateisega saranevaid meloodiaid ning teisi rahvamuusikast pärit võtteid. Vene õigeusu kirikutes ei ole oreleid, teenistustel ainult lauldakse. 3. Keda ja miks nimetatakse vene klassikalise koolkonna rajajaks?
laadseid pille. Kauni kõla ja suursuguse välimuse tõttu on harfi nimetatud pillide kuningannaks ehki harfi peetakse naiselikuks pilliks leidub maailmas ka meessoost mängijaid. On teada, et harf on eismene pill mida hakati kasutama muusikateraapias. Kitarr Kitarr on araabia päritolupill, mis jõudis Euroopasse 13 sajandil ja saavutas väga suure populaarsuse. Hispaanias on ilmselt levinenumaid ja laieldasema kasutusalaga keelpille üldse. Kitarr on mitmel pool rahvapill, kuid on levinud ka jazz, pop ja rokk muusikas. Klassikaline kitarr on kaheksa kujuline ja ümara kõlaavaga. Kõige enam on levinud 6 keelne kitarr. Kitarri kasutatakse nii meloodia pillina, kui ka akordilise harmooni mängimiseks. Tänapäeva pop muusikas kasutatakse tavaliste ehk akustiliste kitarride asemel elektrikitarri, kis kujunesid 20 sajandi keskpaiku. Eesti tuntud kitarri mängijad on Heiki Mätlik,Jaak sooäär ja Robert Jüriendal. Puhkpillid
rahvas kasutab traditsiooniliselt ning ühtaegu arendab spontaanselt edasi (nt. kannel, torupill, parmupill, lõõtspill); * rahvalikud pillid rahvatraditsiooni tee leidnud professionaalse muusika pillid, põhiliselt vabrikutooted, mida rahvas edasi ei kujunda (nt. viiul, kitarr). Kuna rahvamuusikaga tegeleja ei tee üldjuhul ranget vahet eelnimetatud mõistetel, kasutatakse käesolevas väljaandes ühisnimetajat "rahvapill". 3 Parmupill Parmupill (suu-, moka-, noka-, konnapill ) on laialt levinud muusikainstrument, valmistatud puust, luust või metallist. Eesti parmupill koosneb üldjuhul raudraamist, millel on altpoolt võtmepära kuju, ülal aga asetsevad lahtised rööbitised otsad , mille vahel on õhuke teraskeel, mis on kinnitatud ühte otsapidi pära külge. Selle lahtine ots on veidi painutatud, et seda oleks parem sõrmega näppida.
Mitte kivid, vaid väike rauast kell ) · Debussy ,,Fauni pärastlõuna". Lisaks veel otseflööt. Võib olla ka topeltflööt (2 toru, 1 huulik). Üks toru mängib burdooni -> topeltflööt on burdoonpill. + potipill -> sõrmustega mängitakse kasutati laulusaate pillina. · Salmei (võib olla nii 1 kui 2 kordne). Nasaalne kõla, häiriv ärritav toon. Pikalt ühel noodil. Oboe eelkäija (oboe tüüpi rahvapill). Albinoni ,,Oboe kontsert op 9 nr 5". Rahulik sümfooniaorkester, vahepeal oboe kerged esiletõusud, mitte päris soolod. Ei ole topeltpill. [Topeltsalmei sai u 2700 eKr populaarseks, mängisid vaid naised; 4 sõrmeauku]. · Trompet lühikesed toonid. Pikk pill. J. Hayden ,,Trompeti kontsert". Taaskord sümfooniaorkester, trompet siiski kõige paremini välja kuulda
väsinud tööliste ergutamiseks. Torupillimängijatele olid määratud mõisas isegi nii nimetatud torupillipäevad, mil nad pidid põllul töölisi oma mänguga ergutama. Tänapäeval on hakatud torupilli taas mängima ning seda õpetatakse pärimusmuusika õppelaagrites, huvikoolides ja kõrgkoolis. KANNEL näppekeelpillide hulka kuuluv muusikainstrument. Kannel on eesti, soome, läti ja leedu rahvapill, tema iga ulatub paari tuhande aastani. Kust on kannel algselt pärit, pole kahjuks täpselt teada. Esimene kirjalik teade Eesti kandle kohta pärineb 1579. aastast. Kandle põhiosad: o Kõlakast o Keeled kandlekeeled tõmmatakse helisema sõrmedega või plektroniga. Keeled asetsevad kerge nurga all, nii et pilli paremal pool on ,,valgete klahvide" noodid veidi kõrgemal, vasakul pool vastupidi. Kandle keskosas on keeled enam vähem samal tasemel
5 KLARNET Tema hääl võib ulatuda peaaegu niisama kõrgele kui flöödil, aga ta võib nii flöödist, oboest kui ka inglise sarvest madalamalt heliseda. Klarneti kõrged toonid sillerdavad ja kilkavad, madalad toonid pehmed ja salapärased. Klarnet pärineb vanadest idamaadest. Aegade jooksul muutusid klarneti-laadsed pillid paljude Euroopa rahvaste igapäevasteks muusikariistadeks. Ka meie üleaedsete leedulaste rahvapill birbne ja naabrite venelaste brjolka on klarneti sugulased. Kaasaegseks mänguriistaks kujunes klarnet XVIII sajandil. Saksa pillimeistri J. Chr. Denneri töökojas valmisid esimesed klarnetid, mis võeti kasutusele orkestrites. Ehituselt on klarnet oboega küllaltki sarnane. Oluliselt erineb aga lesthuulik. Klarnetil on see nimelt ühekordne pillirooplaat, mis kinnitub pillitorule. Klarneteid valmistatakse erinevate põhitoonidega. Enamasti kasutatakse tänapäeval klarnetit, mille
· Vaikne, madal, hell · Rõõmud, mured, igapäev · Ootus, kes lapsest kasvab · Mängituslaulud · Helisevad silbid või häälikuühendid · ,,Sõit Riiga"; ,,Tihane" · Lastelaulud · ,,Kits karja"; ,,Ann läks aita"; ,,Parmu matused"; ,,Metsa puid raiuma" · Töölaulud · Lastele koduste tööde õpetamine Pillimuusika · Rahvapill rahva poolt loodud pill, traditsioonidesse juurdunud, õigus täiustada · Rahvalik pill meistri poolt tehtud, ei tohi täiustada · Kõige täiuslikumaks peetakse inimhäält · Pillid jagunevad: 1. Idiofonid heli tekib materjali jäikusest 2. Membrandofonid pingul nahk, mille vastu tagudes tekib heli 3. Aerofonid tekitavad heli õhu võnkumise teel 4. Kordofonid keelpillid · Idiofonid
Klarnet Klarnet on kolmas liige sümfooniaorkestri puupillide rühmas. Tema hääl võib ulatuda peaaegu niisama kõrgele kui flöödil, aga ta võib nii flöödist, oboest kui ka inglise sarvest madalamalt heliseda. Klarneti kõrged toonid sillerdavad ja kilkavad, madalad toonid pehmed ja salapärased. Klarnet pärineb vanadest idamaadest. Aegade jooksul muutusid klarneti-laadsed pillid paljude Euroopa rahvaste igapäevasteks muusikariistadeks. Ka meie üleaedsete leedulaste rahvapill birbne ja naabrite venelaste brjolka on klarneti sugulased. Kaasaegseks mänguriistaks kujunes klarnet XVIII sajandil. Saksa pillimeistri J. Chr. Denneri töökojas valmisid esimesed klarnetid, mis võeti kasutusele orkestrites. Ehituselt on klarnet oboega küllaltki sarnane. Oluliselt erineb aga lesthuulik. Klarnetil on see nimelt ühekordne pillirooplaat, mis kinnitub pillitorule. Klarneteid valmistatakse erinevate põhitoonidega
annaabi.ee 
