Filipiini Meri Koostas: Gabriel Samoilik Asukoht Filipiini meri on meri Vaikse ookeani lääneosas. Piirneb edelas Filipiinidega, läänes Taiwaniga, loodes Nansei (Riukiu) saartega, põhjas Jaapaniga, kirdes Ogasawara saartega, idas Mariaanidega ja kagus Belauga. 18° N, 134° E Pilt, kus asub Filipiini meri Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Pindala ja Sügavus Pindala on 5000000 km² Sügavus on 10 265 m Keskmine sügavus on 4 108 m Maht on 23 522 km3 Saartevaheline meri Asub Filipiinide lähedal, läänes Taiwaniga, põhjas Jaapaniga Loomastik Filipiini meres paikneb sellised loomad nagu: Merikilpkonnad, haid, Moray
......................................................11 9. Turism.........................................................................................13 9.1. Populaarseimad kohad........................................................................13 Kokkuvõte..........................................................................................13 Kasutatud kirjandus..............................................................................,,14 1.Üldiseloomustus Filipiini Vabariik on saareriik, mis asub 7107 saarest koosneval saarestikul troopikas Vaikse ookeani lääneosas umbes 1000 km kaugusel Aasia mandrist. Tegemist on ainsa valdavalt katoliikliku maaga Aasias ning ühe läänelikuma Aasia riigiga. Filipiinide kultuur on ainulaadne Kagu-Aasia ja Lääne kultuuri segu, mida on mõjutanud Filipiine koloniseerinud Hispaania ja USA kultuur. 2
Õhusaaste, põhjaveereostus, maapinna vajumine, pinnase hävimine elustiku hävimine, põllumajanduse hävimine, toitainete puudus, puhta õhu ja veepuudus. 16. Miks on litosfäär lõhenenud erineva suurusega laamadeks? Konvektsioonivoolud vahevöös olevad konvektsioonivoolud liigutavad laamasid. 17. Leia kaardilt ookeanilise maakoorega laamasid. Vaikse ookeani laam, Nazca laam, Scotti laam, Kookose laam, Filipiini laam. 18. Millises piirkonnas liiguvad laamad üksteise suhtes kõige kiiremini? Vaikse ookeani ja Nazca laam, Lõuna-Ameerika ja Nazca laam. 19. Nimeta kaardi abil piirkondi, kus laamad üksteisest eemalduvad. Vaikse Ookeani kogu piirkond, Atlandi Ookeani keskahelik, India Ookeani keskahelik, Araabia poolsaar ja Aafrika sarv. 20. Nimeta protsesse, mis kaasnevad laamade lahknemisega. Maakoore teke, maavärinad, vulkaanipursked, vulkaaniliste saarte teke, pangasmäestike teke 21
Taiwan 921 earthquake Koostas: 1999 Jiji maavärin 21. septemeber 1999, kohaliku aja järgi 01:47:12 7,7 magnituuti- tugev maavärin epitsenter Kesk-Taiwnis epitsententri kordinaadid 23.772°N 120.982°E maavärina kese 33 km sügavusel Laamade liikumine Euraasia laam- mandriline Filipiini laam- mereline põrkuvad Filipiini laam sukeldub tugevad maavärinad vulkaanid kurdmäestik Piirkond tihedalt asustatud suured purustused ja ohvriterohke 2400 hukkunut ja 100 000 kaotas oma kodu maavärinad sagedased (eriti idarannikul) suurimad kahjud Kesk- Taiwanis Kasutatud kirjandus http://forms2.rms.com/rs/729-DJX-565/images/eq_chi_chi_taiwan_eq.pdf https://en.wikipedia.org/wiki/1999_Jiji_earthquake https://earthquake.usgs.gov/earthquakes/eventpage/usp0009eq0#executive
aprillis ja mais. Madalamad piirkonnad on kuumad ja tolmused märtsist maini, kuniks pole vihma sadanud . temperatuur tõuseb siis üle 37 kraadi. Merevee temperatuur on ka 27 kraadi ümber. Sademed jäävad 5000-.1000 mm . enamus torme ja suuremaid vihmasademeid toimub juulist oktoobrini. Turism : pakub vulkaanidele ronimist , hõimude külastust , haivaalade kõrval ujumine, vihmametsade matkad, Manila on filipiinide vabariigi pealinn. Räägitavad keeled : inglise, filipiini, Riigikeel : filipiini keel Maa suurus : 300 000 km2( ruudus) Vee soolasuse protsent : 0.61 % Rahvaarv 2008 aasta registris : 90.5 millionit Rahaühik : peeso Aeg : +8 tundi . Sõidusuund paremal. Filipiinid Lipp : Vapp : Filipiinid moodustavad Vaikse ookeani ja Hiina vahel ulatusliku saarestiku. See riik paistab silma kultuuri mitmepalgelisusega, sest kogu pika ajaloo jooksul on riik saanud väga erinevaid mõjutusi.
....................................6 4. Vaatamisväärsused............................................................................................................................7 Kokkuvõte............................................................................................................................................9 Kasutatud kirjandus............................................................................................................................10 Sissejuhatus Filipiini Vabariik on saareriik, mis asub 7107 saarest koosneval saarestikul troopikas Vaikse ookeani lääneosas umbes 1000 km kaugusel Aasia mandrist. Tegemist on ainsa valdavalt katoliikliku maaga Aasias ning ühe läänelikuma Aasia riigiga. Filipiinide kultuur on ainulaadne Kagu-Aasia ja Lääne kultuuri segu, mida on mõjutanud Filipiine koloniseerinud Hispaania ja USA kultuur. Autor valis Filipiini Vabariigi kuna ta soovis teada rohkem sellest saareriigist ja seda ümbritsevatest saartest.
Pinatubo Pinatubo on tegutsev vulkaan Luzoni saarel (Filipinid) Vaikses ookeanis. Ta on tuntud tänu purskele 1991.a, mis sai üheks kõige tugevamatest purskeks 20. sajandil. Tänapäeval tema kõrgus on 1486 meetrit, aga enne purskamist 1991. aastal ta oli 1746 meetrit. Asukoht Vulkaan asub Luzoni saarel, Filipiinidel. Vulkaani purskamine on seotud tema asukohaga Filipiini ja Euraasia laamade rajal. Pinatubo kuulub Vaikse ookeani tulerõngale. Vulkaani piirkonnas peale vulkaanide purskamise (kokku siin asub umbes 50 tegev- ja uinunud vulkaani) toimuvad ka tihti maavärinad . Põhja riigi alale tihti ründavad taifuunid ja on võimalikud ka tsunamid. Kõik need nähtused tulenevad Filipiini ja Euraasia laamade põrkumisest. Pinatubo on tegev kihtvulkaan, tema jaoks on iseloomulik eksplosiiv purskamise tüüp
· laamtektoonika seisukohtade järgi: laamad "ujuvad" ~ 100 km paksusel plastilisel vahevöö ülaosal; · laamade liikumine üksteise suhtes on väga aeglane: 220 cm/a; · liikumist põhjustavad vahevöö ülaosa aine liikumine. http://www.gi.ee/geomoodulid/ Laamade liikumine viimase 150 milj. aasta vältel Suuremad litosfääri laamad Põhja- Ameerika Euraasia Filipiini Aafrika India Kookose Vaikse Nazca Lõuna- Austraalia ookeani Ameerika Antarktika Ookeanilaamade lahknemine (eemaldumine üksteisest) Moodustub uut Tekib ookeanilist
Laamtektoonika. Laam litosfääri plaat, mis koosneb maakoorest ja ülemisest vahevööst. Laamade teke ja triiv A. Wegener avastas, et mandrid olid kunagi koos ja arvas, et mandrid triivivad ookeani põhjas, tegelikult triivivad astenosfääri peal. Tähtsamad laamad Põhja-Ameerika, Lõuna-Ameerika, Euraasia, Aafrika, Vaikse ookeani, Nazca, Filipiini, Kariibi, India-Austraalia, Laamade kokkupõrke 3 varianti: Ookeaniline mandriline (nt. Nazca Lõuna- Ameerika), Mandriline mandriline (nt. India Euraasia, Himaalaja), Ookeaniline ookeaniline (nt. Vaikse ookeani - Filipiini). Laamade lahknemine Ookeani keskahelik(rift)- kaks ookeanilist laama eemalduvad teineteisest, magama jahtub ja tardub, tekivad veealused vulkaanilised mäeahelikud (nt Atlandi keskosas, Island)
Filipiinid Filipiini Vabariik on saareriik, mis asub 7107 saarest koosneval saarestikul troopikas Vaikse ookeani lääneosas umbes 1000 km kaugusel Euraasia mandrist. Filipiinide pealinn on Manila. Nende pindala on 300 000 km². Riigikeeled on filipiino ja inglise keel. Filipiinidel elab 88 570 000 (2007) inimest. Rahaühik on Peeso. Filipiinidel on presidentaalne vabariik. President on Benigno Aquino lll. Filipiinide usud: katoliiklased (83%) protestandid (9%) muslimid (5%) muud (3%) ehk 83% 9% 5% 3% katoliiklased prote.mus.m. Filipiinide lipp Filipiinide vapp Filipiinid Natuke Filipiinidest Filipiinide asendikaart
Gümnaasium M. M 11. B FILIPIINID referaat Juhendaja: õp S.S 2013 · Üldiseloomustus · Üldandmed Pindala: 300 000 km2 Rahvaarv: 98 miljonit (2013) Pealinn: Manila Pealinna elanike arv: 1 581 000 (2000. aasta andmetel) Keel: filipiino ja inglise keel Rahaühik: peeso (PHP) · Geograafilise asendi iseloomustus Filipiini Vabariik koosneb 7010 saarest ning asub Vaikse ookeani lääneosas umbes 1000 km kaugusel Aasia mandrist. Filipiine ümbritseb idast Filipiini meri, läänest Lõuna-Hiina meri ja lõunast Sulawesi meri. Filipiinidest lõunasse jäävad Indoneesiale kuuluvad Maluku saared ja Sulawesi, edelas Malaisiale kuuluv Kalimntani osa. Teisel pool Filipiini merd asub Belau ning põhjas Taiwan. Filipiinide koordinaadid on 116° 40' E kuni 126° 34' E ja 4° 40' N kuni 21° 10' N.
7. KLASS GEOGRAAFILIN E ASUKOHT Maailmajagu: Aasia Riik: Jaapan Saar: Honsh Kordinaadid: 35° 21 27 N, 138° 43 50 E PIIRKONNA ÜLDINE ISELOOMUSTUS · Fuji linnast umbes 25 km kaugusel · Mäest lääne pool voolab Fuji jõgi · Mäe jalamil asub Aokigahara mets · Jalamil asub 6 järve ASUTUS PIIRKONNAS · Asub Tky ligidal · Mäest edelas asub Fujinomiya, kirdes Fujiyoshida ja kagus Gotemba linn. GEOLOOGILINE ASUKOHT · Paikneb Euraasia ja Filipiini laamade piiril. · Laamad põrkuvad omavahel VULKAANI ISELOOMUSTUS · Tegevvulkaan · Kihtvulkaan · 3776 m kõrge · Enamiku aastast kaetud lumega · Viimane purse aastal 1708 PILDID KASUTATUD KIRJANDUS · http://et.wikipedia.org/wiki/Fuji · Raivo Aunap, Are Kont, Jussi Jauhiainen ,,Loodusgeograafia" 7. klassile AITÄH KUULAMAST! .
Fuji vulkaan Fuji Asukoht · Geograafilised koordinaadid 35 N 21'5" N . · Asub Euraasia mandril. · Jaapani riigis. Asutus tihedus · Fuji vulkaani ümber on väga tihe asustus. Geoloogiline asukoht · Fuji asub Filipiini laama juures ja see laam liigub kokku. Fuji iseloomustus · Fuji kõrgus on 3.776 m, 40-50km ja kraatri sügavus on 250m. · Fuji teised nimed on: Mount Fuji; Fujiyama; Fuji-san. · Kohalikud peavad seda vulkaani pühaks mäeks. Vulkaani pursked · Fuji purskab iga 2-5 saj tagant. · Viimati purskas Fuji vulkaan 1707 aastal. · Fuji on tegev vulkaan Purske tagajärjed · Viimase Fuji purske tagajärjel(1707) tekkis
SAARTEGA I. SISEMERI ASUB SAARTE VÕI SAARESTIKE VAHEL A. ATLANDI OOKEAN 1. LÄÄNEMERI VAHEMERI MUST MERI AASOVI MERI B. PÕHJA-JÄÄMERI 1. VALGE MERI HUDSONI LAHT II. SAARTE-VAHELINE TUNGINUD SÜGAVALT MANDRISSE, ÜMBRITSEB VALDAVALT MAISMAA, ÜHENDUS OOKEANIGA KITSA VÄINA KAUDU A. VAIKNE OOKEAN 1. FILIPIINI SULU SULAWESI JAAVA BANDA B. ATLANDI OOKEAN 1. IIRI MERI III. ÄÄREMERI ASUB MANDRI ÄÄREALAL, OOKEANIST ERALDATUD SAARTE VÕI POOLSAARTEGA A. INDIA OOKEAN 1. PUNANE MERI PÄRSIA LAHT B. ATLANDI OOKEAN 1. PÕHJAMERI KARIIBI MERI MEHHIKO LAHT GUINEA LAHT C. PÕHJA-JÄÄMERI 1. BARENTSI KARA LAPTEVITE
Väikseim sademete arv on veebruaris, keskmiselt 10mm. Eesti temperatuuri kõikumised aasta jooksul on palju suuremad kui Manila omad. Eesti temperatuur kõigub üle 20°C aasta jooksul. Manilas on kõrgem temperatuur. Eestis on üldse kõrgeim mõõdetud õhutemperatuur +35,6 °C, selline temp. on Manilas üsna tavaline. Eesti sademete hulk on suurem - 500 kuni 700 mm / aastas. Manila on Filipiinide pealinn ja riigi suuruselt teine linn. Filipiini Vabariik on saareriik, mis asub 7107 saarest koosneval saarestikul troopikas Vaikse ookeani lääneosas umbes 1000 km kaugusel Aasia mandrist. See valdab seal mereline kliima. Filipiinide geograafilised koordinaadid on 116° 40' E kuni 126° 34' E ja 4° 40' N kuni 21° 10' N. Asub lähisekvatoriaalses vöötmes. Koha absoluutne kõrgus on kuni 1012 mb. Filipiinide saarestik asub sooja hoovuse Kuroshio kõrval, mis teeb
Laamtektoonika.1) Laamade lahknemine ( Atlandi ookean, P-Ameerika VS Euraasia) Protsess- Ookeani keskmäestik, Maavärin, riffi org(vahele tekib uus ookeaniline maakoor), pärast tekivad vulkaanilised saared seoses maakoore kerkimisega. 2) Ookeaniline ja mandriline laam põrkuvad ( Lõuna-A VS nasca laam) Protsessid- Tugevad maavärinad, ookeaniline laam laskub mandrilise alla, kõrgmäestik- vulkaanid, süvikud 3) Põrkuvad ookeanilised laamad( Vaikne ookean VS Filipiini laam)- Süvikud, vulkaanilised saared, Tsunami 4)Mandrilised põrkuvad ( Himaalaja, Euraasia VS india-austraalia laam)- 1) kõrgmäestik, maavärinad 5)Laamad liiguvad küljetsi( Sanfransisco ja Los Angeles) Maavärinad, San Andreasi murrang.
Jaapan Koostas: Asend ja suurus Jaapan moodustub üle 3000 km pikkusest saarteketist Lähimast naaberriigist Venemaast eraldab Jaapanit Ohhoota meri Põhja- ja Lõuna-Koreast Jaapani meri Hiinast ja Taiwanist Ida-Hiina meri Laamad ja nende mõju · Filipiini laama Click to edit Master text styles · Euraasia laama Second level Vaikse ookeani laama Third level · Fourth level Fifth level · Palju kuumaveeallikaid ja vulkaane
· maavärin - > tsunami · rifti org Kokkupõrge ookeanimaakoore sukeldumine mandri laama alla ( http://www.gi.ee/geomoodulid ) · süvikute teke · tekivad vulkaanid, kurdmäestik, · maavärin · maakoor sulab ja hävib n . Jaapan, Andide mäestik Lõuna- Ameerikas, Kahe ookeanilise laama põrkumine · veealused vulkaanid ja vulkaaniliste saarte ahelikud · süvikud Mariaani süvik on maailmas sügavaim 11022m Vaikse ookeani laam sukeldub Filipiini laama alla. Kuriilid, Mariaani saared, Väikesed Antillid, Jaapani saarestik, Aleuudid, Filipiinid jt. Vaikne ookean kitseneb ja sulgub. Mandriliste laamade kokkupõrge nt. Himaalaja ( Mount Everest 8848 m ) · vulkaane ei esine · maavärinad · kurdmäestik hästi kõrge Meelde tuletada uus ja vana mäestik . Laamade liikumine külgepidi San Andrease murrang , Põhja- Ameerikas. · tugevad pinged ja tugevad maavärinad Ida- Aafrika murrangu vöönd
3)moondekivimid-maa sees,kõrge temp ja suure rõhu tingimustes.Moonduda võivad nii sette kui ka tardkivimid. Nt lubjakivimarmor, graniitgneiss (tardkivimmurenebsettekivim JA settekivimsatub maa sissemoondekivim) LAAMTEKTOONIKA .... teooria, mis selgitab laamade olemust ja nende liikumist Tektoonika-liikumine Laamad jagunevad: *suuruse järgi-*suured(vaikse ookeani laam) *keskmised *väiksed maakoore järgi: *ookeaniline maakoor(Vaikse ookeani l, Kariibi l, Filipiini l) *nii ook kui mand maakoor(Euraasia l,Põhja-Am l) *mandriline maakoor(Araabia l) Laamade liikumise tulemusena toimub palju geoloogilisi protsesse: *maavärinad *vulkaanid *vulkaanilised saared *murrangulõhed *pangasmäestikud *kurrutused *kurdmäestikud *maakoore teke *maakoore hävimine *süvikud *kivimite moondumine *saarkaarte tekeRift-ookeanimäestiku keskosas,murrangulõhe1.Laamade lahknemine spreeding *Atlandi ookeani keskpaik
majandus, turism, kliima jm. Geograafia 3 Filipiinid asuvad Kagu-Aasias ning koosnevad 7107-st saarest, asustatud neist on umbes 1000. Riigi naabriteks on lõunast Indoneesia, läänest Singapur ja Malaisia, põhjast Hiina, Taiwan ja Hong Kong ning kirdest Jaapan. Läänest ümbritseb Filipiine Lõuna-Hiina meri, lõunast Sulawesi meri ning idast Filipiini meri. Riigipindala on 300 000km2 ning selle moodustavad 298 170 km2 maismaad ning 1830km2 merd. Rannikujoon on 36 289km pikk. Filipiinid on osa ka Vaikse ookeani tulerõngast(40 000km pikkune hobuserauakujuline osa Vaikses ookeanis, kus toimub 90% maailma maavärinatest). 4 Riigi kuulumine suurregiooni Filipiinid kuuluvad Kagu-Aasia regiooni, mis on regioonidest üks saarelisemaid,
Õppeaasta 2012/13 Sisukord: 1 Esmamainimine ja nimed 2 Teke 3 Tempel 4 Tipud 5 Ronimine Esmamainimine ja nimed Esimest korda mainiti seda mäge aastal 733 nime all kami-take, mis sõna-sõnalt tähendab 'suure jumala mägi'. Hiljem on teda nimetatud ka Hki Fuji ja Izumo Fuji, sõltuvalt sellest, kummal mäeküljel ütleja oli, sest Daisen jäi vanasti Hki provints ja Izumo provintsi piirile. Teke Vulkaan asub Edela-Honsh vulkaanilises kaares, kus Filipiini laam sukeldub Hiina-Korea platvormi alla. Daisen on liitvulkaan ning on tekkinud paljude aastatuhandete pikkuse vulkaanilise tegevuse tulemusena. Pursked selles piirkonnas algasid 1,8 miljonit aastat tagasi ja tekitasid umbes pool miljonit aastat tagasi nn Vana Daiseni. Vana Daiseni kaldeerasse hakkas 50 tuhat aastat tagasi teise pursete seeria tulemusel tekkima tänapäevane Uus Daisen. See protsess algas nii vägeva purskega,
Aasia riigid Afganistan ametlik nimetus: Afganistani Islamiriik pealinn: Kabul Armeenia ametlik nimetus: Armeenia Vabariik pealinn: Jerevan Araabia Ühendemiraadid ametlik nimetus: Araabia Ühendemiraadid pealinn: Abu Dhabi Aserbaidzaan ametlik nimetus: Aserbaidzaani Vabariik pealinn: Bakuu Bangladesh ametlik nimetus: Bangladeshi Rahvavabariik pealinn: Dhaka Bhutan ametlik nimetus: Bhutani Kuningriik pealinn: Thimphu Filipiinid ametlik nimetus: Filipiini Vabariik pealinn: Manila Hiina ametlik nimetus: Hiina Rahvavabariik pealinn: Peking Iisrael ametlik nimetus: Iisraeli Riik pealinn: Tel Aviv India ametlik nimetus: India Vabariik pealinn: New Delhi Indoneesia ametlik nimetus: Indoneesia Vabariik pealinn: Jakarta Iraak ametlik nimetus: Iraagi Vabariik pealinn: Bagdad Iraan ametlik nimetus: Iraani Islamivabariik pealinn: Teheran Jaapan ametlik nimetus: Jaapan pealinn: Tky ~ Tokio Jeemen ametlik nimetus: Jeemeni Vabariik
esineb tugevaid maavärinaid, kuid mitte iialgi ei purska seal vulkaane (INDIA L. ja EURAASIA L.) 5. kui põrkuvad 2 OL, siis üks nendest on ikkagi raskem ja sukeldub, neeldunud laama serva kohale tekib veealuste vulkaanide vöönd, kui need vulkaanid ületavad üle veepinna, siis kujunevad vulkaaniliste saarte ahelikud, nt. nii on tekkinud MARIAANE saarestik Vaikses ookeanis, kus okeaaniline raskem FILIPIINI laama sukeldub veidi kergema Vaikse ookeani laama alla 6. kui kaks laama liiguvad üksteise suhtes küljetsi mööda kokkupuutejoont, siis tekivad kokkupuutejoonele ristlõhed ning seda protsessi saadavad tugevad maavärinad, nii on tekkinud SAN ANDREASE murrang ja P-AMEERIKA lääne rannikul, kus erisuundades liiguvad P-AMEERIKA ja VAIKSE OOKEANI laam 7. päris vaikne ei ole ka laamade keskosas, seal võib esineda maakoore aeglaseid kõikuvliikumisi ning nõrku maavärinaid, nt
pealinn: Jerevan Araabia Ühendemiraadid ametlik nimetus: Araabia Ühendemiraadid pealinn: Abu Dhabi Azerbaidzaan ametlik nimetus: Aserbaidzaani Vabariik pealinn: Bakuu Bahrein ametlik nimetus: Bahreini Kuningiik pealinn: Al-Manmah Bangladesh ametlik nimetus: Bangladeshi Rahvavabariik pealinn: Dhaka Bhutan ametlik nimetus: Bhutani Kuningriik pealinn: Thimphu Brunei ametlik nimetus: Brunei Darussalami Riik pealinn: Bandar Seri Begawan Filipiinid ametlik nimetus: Filipiini Vabariik pealinn: Manila Hiina ametlik nimetus: Hiina Rahvavabariik pealinn: Peking Iisrael ametlik nimetus: Iisraeli Riik pealinn: Tel Aviv India ametlik nimetus: India Vabariik pealinn: New Delhi Indoneesia ametlik nimetus: Indoneesia Vabariik pealinn: Jakarta Iraak ametlik nimetus: Iraagi Vabariik pealinn: Bagdad Iraan ametlik nimetus: Iraani Islamivabariik pealinn: Teheran Jaapan ametlik nimetus: Jaapan pealinn: Tky ~ Tokio Jeemen ametlik nimetus: Jeemeni Vabariik
Kreeka Vabariik Ateena Singapuri Vabariik Singapur Küprose Vabariik Nikosia Malaisia Kuala Lumpur Albaania Vabariik Tirana Brunei Darussalami Riik Bandar Seri Begawan Makedoonia Vabariik Skopje Indoneesia Vabariik Jakarta Serbia Vabariik Belgrad Filipiini Vabariik Manila Bosnia-Hertsegoviina Sarajevo Hiina Rahvavabariik Peking Sloveenia Vabariik Ljubljana Mongoolia Ulaanbaatar Ungari Vabariik Budapest Korea Rahvademokraatlik Vabariik e. Põhja Korea Austria Vabariik Viin P'yõngyang Sveitsi Konföderatsioon Bern Korea Vabariik e
WTO: Maailma Kaubandusorganisatsioon on rahvusvaheline organisatsioon, mis reguleerib riikide omavahelist kaubandust. IFU:Rahvusvaheline Valuutafond on rahvusvahelise rahasüsteemi stabiilsuse tagamisega tegelev organisatsioon. ASEAN: Kagu-Aasia Maade Assotsiatsioon on rahvusvaheline organisatsioon, mille eesmärk on Kagu-Aasia maade majandusliku, sotsiaalse ja kultuurilise koostöö arendamine. Tai, Indoneesia, Malaisia, Singapur ja Filipiini. UNICEF: Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni Lastefond on Peaassamblee loodud hädaabifond, mille eesmärgiks oli varustada Teise maailmasõjas laastatud riikidest pärit lapsi hädavajaliku toidu ja meditsiinilise abiga. Greenpeace on rahvusvaheline keskkonnakaitseorganisatsioon Vancouveris Kanadas, võitlemaks Ameerika Ühendriikide tuumakatsetuste vastu Alaskas. FAO Toitlus- ja Põllumajandusorganisatsioon on ÜRO hallatav ja
riftiorud ja pangasmäestikud - kujuneb mandriline riftide süsteem, esineb vulkaane; Ida-Aafrika mandriline riftide süsteem koos Punase mere ja Surnumerega, Baikali järve piirkond; mandriliste laamade lahknemine toob kaasa uue ookeani avanemise: Ida-Aafrika suurte järvede (Alberti, Tanganjika, Njassa) piirkonnas; Reini jõe org, ühel pool Vogeesid ja teisel Ardennid; IDA-AAFRIKA Ookeaniliste laamade põrkumisel Vaikse ookeani laam sukeldub Filipiini laama alla; sukeldumisjoont tähistab süvik (sügavaim - 11022m Mariaani süvik); veealuste vulkaanide vöönd, mis üle merepinna kerkides moodustavad vulkaanilisi kaarsaarestikke (Kuriilid, Mariaani saared, Väikesed Antillid, Jaapani saarestik, Aleuudid, Filipiinid jt); sukelduvas laamas tekivad pinged, mille vabanemisel vallanduv energia kutsub esile tugevaid maavärinaid; Vaikne ookean kitseneb ja sulgub. VAIKSE OOKEANI SAARED Ookeanilise ja mandrilise laama põrkumisel
60-80 m. · Kollase mere vesi on magedam kui ookeanis, keskmiselt 32. · Mandrilava on lai. Hoovused, tõus ja mõõn ·Kollase mere soe · Tõus toimub kaks korda hoovus on osa päevas. Hiina rannikul on nende amplituud umbes Kuroshio hoovusest, 0.9 ja 3 meetri vahel, mis on maailmas Korea poolsaare rannikul suuruselt teine soe kõrgem - 4 ja 8 meetri hoovus Filipiini ja Ida- vahel. Korea poolsaare Hiina meres ning rannikul toimub kõrgeim tõus kevadel. Vaikses ookeanis. Kollase mere elustik · Kollasesmeres vohab palju · Mereimetajate, merikilpkonnade ja vetikaid, eriti pruunvetikas. suuremate kalade arv on viimaste aastakümnete jooksul rängalt vähenenud Ohtralt on ka peajalgseid, mitte ainult reostamise, vaid peamiselt
Ookeanis tähistab vajumiskohta kitsas ja sügav vagumus e süvik; Laamade põrkumisel tekkiva tugeva surve tagajärjel pressitakse mandrilaama servas olevad kivimid kurdudesse, tekib kurdmäestik Vahevöösse vajunud kivimid sulavad osaliselt üles ja tekitavad magmakoldeid; Laamade põrkumispiirkonnas esineb tugevaid maavärinaid ja sagedasi vulkaanipurskeid Ookeaniliste laamade põrkumisel Vaikse ookeani laam sukeldub Filipiini laama alla; sukeldumisjoont tähistab süvik (sügavaim - 11022m Mariaani süvik); veealuste vulkaanide vöönd, mis üle merepinna kerkides moodustavad vulkaanilisi kaarsaarestikke (Kuriilid, Mariaani saared, Väikesed Antillid, Jaapani saarestik, Aleuudid, Filipiinid jt); sukelduvas laamas tekivad pinged, mille vabanemisel vallanduv energia kutsub esile tugevaid maavärinaid; Vaikne ookean kitseneb ja sulgub Mandrilaamade põrkumisel
Norrasaga järgitakse senini vana viikingite tava pimedal jõuluõhtul käivad lapsed majast majja, küsides maiustusi. Iga norralane teab ka lugu väikesest päkapikust Nissest, kellele peab jõuluõhtul akna peale pudrukausi asetama. Filipiinidel algavad jõulud aga üheksa päeva enne missaga. Igal aastal on kombeks sel ajal etendada lugu Joosepist ja Maarjast, kes otsivad endale peavarju. Missa lõppeb jõululaupäeval, kus käiakse kirikikus. Filipiini tavad on aga segunenud mitmete kultuuridega. Venemaal on kombeks koguneda kirikutesse, mis on kaunistatud kuuskede, lillede ja värviliste tuledega. Seal lauldakse jõululaule. Õhtul on kavas pidulik õhtusöök, kus süüakse hane- või sealiha. Põrandad ja lauad on kaetud heintega, mis peaks tooma õnne. Hispaanias on iga maja juures sõim, nagu kirikutelgi. Enne jõule, koguneb pere sõime juurde, üheskoos lauldakse ja tantsitakse 6
1) 2) 3) 4) 4. Selgitage mõistet ,, astenosfäär ,, 1p.Astenosfäär- Maa vahevöö ülemises osas paiknev poolvedel kiht 5. Nimetage piirkondi, kus maakoort tekib juurde ja kus see hävib? 2+2p. · Maakoort tekib juurde: a) Nazca laama ja Vaikse Ookeani laama vahel b) Atlandi ookeanis 2) Maakoor hävib: a) Lõuna- Ameerika läänerannikul (Nazca laam liigub mandrilise laama alla) c) Vaikse Ookean laam liigub Filipiini laama alla 1. Kuidas jaotatakse vulkaane purske sageduse järgi ja tooge konkreetsed näited? 3+3p. a) Aktiivsed näide: Etna b) Suikuvad näide: St. Helens c) Kustunud näide: Kilimanjaro 7. Kuidas saadakse teadmisi Maa siseehituse kohta? 3p. · Puuraukude kaudu · Vulkaanipursete abil · Maa sisesoojuse kaudu 8
· Ookeaniliste laamade eraldumine (ookeanite keskmäestikes, vahevööst kerkivad üles tulikuumad magmavood, mis põhjustavad maakoore rebenemist ja laamade teineteisest eraldumist. Näiteks Vaikse ookeani laam ja Nazca laam). · Ookeaniliste laamade põrkumine (ühe laama serv sukeldub vahevöösse, sukeldumisjoont tähistab süvik, tekivad ka vulkaanilised saared (Väikesed Antillid ja Mariaani saared) Näiteks Vaikse ookeani ja Filipiini laam). · Ookeanilise ja mandrilise laama põrkumine (raskem ookeaniline maakoor sukeldub mandrilise maakoore alla, ookeanis tekib sellesse kohta süvik. Ookeaniline maakoor hävib ja selle tulemusena tekivad magmakolded, mis omakorda põhjustavad vulkaane, mandrile tekib vulkaaniline mäestik. Tekivad maavärinad ja vulkaanid. Nt. Nazca laam ja Lõuna-Ameerika laam). · Mandriliste laamade põrkumine (tekivad kõrged mäestikud, vulkaane ei esine
Nimetage veel neli laamade liikumisest tulenevat geoloogilist protsessi, mis selles piirkonnas aset leiavad: vulkanism, kurrutused, murrangud, nihked, maavärinad Laamade lahknemine Vaikse ookeani kandis, India ookeanis, Atlandi ookeanis, ookeanide kõrgmäestikes. maakoore teke, maavärinad, vulkaanipursked, vulkaaniliste saarte teke, pangasmäestike teke. Maakoor hävib, st ookeanilaam sukeldub vahevöösse L-Ameerika ja Nasca laam, Vaikse ookeani ja Filipiini laam. Kuidas on tekkinud Jaapani saared: vulkaanilise tegevuse tulemusena, kaks ookeanilist laama. Passiivsete äärtega ookean laamade kokkupuute piirkond on ookeani keskel. Äärealad on rahulikud. Atlandi ookean. Akriivsete äärtega ookean laamade põrkumine ja aktiivne sisejõudude tegevus. Vaikne ookean. Milliste laamade põrkumisel on tekkinud Kaukasuse mäestik?: Iraani ja Euraasia laam Laamade lahknemine: (vulkaaniline saar) Island, Assoorid, St Helena.
Väike-Maarja, Suure-Jaani, Suurbritannia, Vana-Kreeka Valgevene, Täiendosa käändub: Suur Munamägi, Väike Tütarsaar Keelerühmad Filipiini keeled, Kaukaasia keeled Asutused, ettevõtted, Ilmarine, Helios, Esmar, Koop organisatsioonid & Pojad, AS Hiiu Vill Riigid ja riikide ühendused, Saksamaa Liitvabariik, Texase osariigid, läbiv suur täht Osariik, Prantsusmaa Isikute nimed Juhan, Tiit-Rein Kivi, Muri, Vanapagan, Mars, Personifikaadid Saatus, Surm, Kivist Külaline,
· Kahe mandrilise laama põrkumine kahe mandrilise laama põrkumisel lükatakse laamade servaalad kokku ning paisatakse segi ehk kurrutatakse üles, tekivad kurdmäestikud ( nt himaalaja). Toimub palju tugevaid maavärinad, vulkaane ei esine. · Kahe ookeanilise laama põrkumine - üks laam sukeldub teise laama alla, sukeldumise kohta tekib süvik. Kivimite liikumine põhjustab piirkonnas tihti tugevaid maavärinaid.( nt jaapan, filipiini saared) 3. Vulkaanid · Vulkanism- laamade äärealal, kus magma pääseb kivimivahelisest lõhedest pinnale, tekivad vulkaanid. Esineb ka vulkaane mis asuvad kuuma täpi piirkonnas, kus toimub pidev soojusenergiavoog pinnale. · Kuju ja purske iseloomu järgi liigitatakse vulkaanid: a)Kihtvulkaanid- Tekivad enamasti ookeanilise ja mandrilise ning kahe ookeanilise laama kokkupuutel. Kihtvulkaanid purskavad suht harva. (nt Etna Itaalias)
Küsimus 7: Kas Atlandi ookeani keskahelikus on toimunud viimase nädala jooksul maavärinaid? Kui on, siis millal? ..................................................................................................................................................................... Põrkuvad laamade äärealad Mariaani süvik Järgmiseks kliki Mariana Convergent Margin nimetusel. See vaade näitab klassikalist sukeldumise ala. Vaikse ookeani laam on paremal ning Filipiini laam asub vasakul. Küsimus 8: Milline laam sukeldub maa sisemusesse sinu arvates? ..................................................................................................................................................................... 3 Küsimus 9: Saarkaar on tüüpiline nähtus sukeldumispiirkonnale
Fuji asub Kesk-Jaapanis Yamanashi ja Shizuoka prefektuuri piiril Suruga lahest ja selle põhjasopis olevast Fuji linnast umbes 25 km põhja pool. Mäest kümmekond kilomeetrit edelas asub Fujinomiya, kirdes Fujiyoshida ja kagus Gotemba linn. Mäest lääne pool voolab Fuji jõgi, mis suubub Fuji linnas Suruga lahte. Fuji asub kolme maakooreplaadi kokkupuutepunktis. Need on Amuuri plaat, millel asub Lääne-Jaapan, Ohhotski plaat, millel asub Ida-Jaapan, ja Filipiini mere plaat, millel asub Fujist lõunasse jääv Izu poolsaar. Fuji ei asu Tkyst kaugel ja paistab sinna selge ilmaga hästi ära. Fuji paistab heades oludes kaugemalegi: itta Tky lahe idakaldale Chibasse, läändeHamana järve läänekaldale ja põhja Saitama prefektuuri. Fuji jalamil, enamasti mäest põhjas asuvad 6 väikest järve, mis pakuvad oma kaldalt mäele suurepärast vaadet. Mägi kuulub Fuji-Hakone-Izu rahvusparki.
ja muutub maakooreks. 4. Kuidas liiguvad laamad? · Ookeaniliste laamade eraldumine: · ookeanite keskmäestikes, vahevööst kerkivad üles tulikuumad magmavood, mis põhjustavad maakoore rebenemist ja laamade teineteisest eraldumist. Näiteks Vaikse ookeani laam ja Nazca laam. · Ookeaniliste laamade põrkumine: · ühe laama serv sukeldub vahevöösse, sukeldumisjoont tähistab süvik, tekivad ka vulkaanilised saared (Väikesed Antillid ja Mariaani saared) · Näiteks Vaikse ookeani ja Filipiini laam. · Ookeanilise ja mandrilise laama põrkumine: · raskem ookeaniline maakoor sukeldub mandrilise maakoore alla, ookeanis tekib sellesse kohta süvik. Ookeaniline maakoor hävib ja selle tulemusena tekivad magmakolded, mis omakorda põhjustavad vulkaane, mandrile tekib vulkaaniline mäestik. Tekivad maavärinad ja vulkaanid. · Nt. Nazca laam ja Lõuna-Ameerika laam. · Mandriliste laamade põrkumine: · tekivad kõrged mäestikud, vulkaane ei esine. · Nt Euraasia ja India laam.
Maavara- kivimid, ained maapõues, mida inimene oskab kasutada enda heaks Kütused-settelise päritoluga 3.2. Laamtektoonika Laamtektoonika on teooria, mis uurib laamade liikumist ja nendega kaasnevaid nähtusi. Laam- suur maakoore vblokk, mis liigub. Suuremad laamad: Põhja-Ameerika-, Aafrika-, Euraasia-, Vaikse Ookeani-, Antarktika-, India- ja Austraalia laam. Väiksemad laamad: Kookose-, Kariibi-, Nazca-, Araabia-, ja Filipiini laam Laamade liikumise viisid: · lahknemine( Atlandi ookeani keskahelik, Island, India ookeani keskahelik) · põrkumine( Himaalaja, Aasia- Ida rannik) · külg libisemine ( San Andrease murrang) 3.3. Vulkaanid Vulkaan- mägi, mis on tekkinud magma väljumisel ja selle tardumisel. Tuntumad vulkaanid: Saint Helens, Etna, Lakki Vulkaanid jagunevad tegutsemise järgi:
Vanu üle 4 miljardi üle 180 miljoni Kuidas liiguvad laamad? · Ookeaniliste laamade eraldumine: Ookeanite keskmäestikes, vahevööst kerkivad üles tulikuumad magmavood, mis põhjustavad maakoore rebenemist ja laamade teineteisest eraldumist. Näiteks Vaikse ookeani laam ja Nazca laam. · Ookeaniliste laamade põrkumine: Ühe laama serv sukeldub vahevöösse, sukeldumisjoont tähistab süvik, tekivad ka vulkaanilised saared. Näiteks Vaikse ookeani ja Filipiini laam. · Ookeanilise ja mandrilise laama põrkumine: Raskem ookeaniline maakoor sukeldub mandrilise maakoore alla, ookeanis tekib sellesse kohta süvik. Ookeaniline maakoor hävib ja selle tulemusena tekivad magmakolded, mis omakorda põhjustavad vulkaane, mandrile tekib vulkaaniline mäestik. Tekivad maavärinad ja vulkaanid. Nt. Nazca laam ja Lõuna-Ameerika laam. · Mandriliste laamade põrkumine: tekivad kõrged mäestikud, fvulkaane ei esine. Nt Euraasia ja India laam.
OPEC- naftariikide phendus 1965, 12 liiget. Loodud kartelli kaitsmiseks ja elus hoidmiseks. NAFTA- Kanada-USA.Mehhiko. Kaubavahetuse edendamine, regionaalne koostöö. Mercosur- Argentiina, Brasiilia, Urugai, Paraguai; Venetsueela; Boliivia. Andide ühendus: Kolumbia, Ecuador, Peruu, Boliivia Aafrika Liit. Kõik peale Maroko. Eesmärk demo edendamine jne. Probleemid on vaesus, nälg, haigused ja reziimid ASEAN: 10 liiget (Tai, Brunei, Laos, vietnam: Birma: Malaisia; singapur: Indoneesia: Filipiini, Kamboža), koridineerimine ja konsulteerimine. APEC- vaikse okeaania organisatsioon. 21 liiget. Valitsusvälised: Amnesty international- inimõiguste valve. Greenpeace- keskkonna probleemid; Punane rist- rahvusvaheline kiirabi. Rahvusvaheline kaubandus: põhjustanud vabakaubandust, regionaliseerumist, globaliseerumist, õiglane kaubandusidee *Proktsionism- oma riigi kaitsmine teiste riikide kaupade eest. Nt tolli- ja impordimaksud *Vabakaubandus- tollimakse ei ole
4. Lõõmpilved. Purske iseloomu järgi jagunevad: Aktiivsed - pidevalt või mõne aastase vahega tegutsevad vulkaanid. Passiivsed - ajutises purskerahu seisundis olevad vulkaanid. Kustunud - inimajaloo vältel mitte pursanud vulkaanid. 5. Maavärinad. Maavärinad on maapinna vibratsioon ja nihked, mis tekivad kivimites kuhjunud pingete vabanemisel. Esinevad peamiselt laamade äärealadel. Levik: Vaikse ookeani ida- ja läänerannik, Kaukasuse mäestik, Tsiili, Panama, Itaalia, Punane meri, Filipiini saared, Sahhalini saar, Antarktise manner, Hispaania lõunaosa, California poolsaar, Pakistan. Vaadeldakse Richteri ja Mercalli skaala järgi. *Richteri skaala - mõõtühikuks on magnituud; skaala ulatus 0 - 8,9; mõõdetakse maavärinate võngete tugevust; mõõdetakse seismograafiga. *Mercalli skaala - mõõtühik on pall; skaala ulatus on 0 - 12; mõõdetakse purustusi; mõõdetakse vaatluse teel. 6. Maavärinate ja vulkaanipursetega kaasnevad nähtused. Mõju keskkonnale, inimesele ja
Fuji asub Kesk- Jaapanis Yamanashi ja Shizuoka prefektuuri piiril Suruga lahest ja selle põhjasopis olevast Fuji linnast umbes 25 km põhja pool. Mäest kümmekond kilomeetrit edelas asub Fujinomiya, kirdes Fujiyoshida ja kagus Gotemba linn. Mäest lääne pool voolab Fuji jõgi, mis suubub Fuji linnas Suruga lahte. Fuji asub kolme maakooreplaadi kokkupuutepunktis. Need on Amuuri plaat, millel asub Lääne-Jaapan, Ohhotski plaat, millel asub Ida-Jaapan, ja Filipiini mere plaat, millel asub Fujist lõunasse jääv Izu poolsaar. Fuji ei asu Tkyst kaugel ja paistab sinna selge ilmaga hästi ära. Fuji paistab heades oludes kaugemalegi: itta Tky lahe idakaldale Chibasse, läände Hamana järve läänekaldale ja põhjaSaitama prefektuuri.Fuji jalamil, enamasti mäest põhjas asuvad 6 väikest järve, mis pakuvad oma kaldalt mäele suurepärast vaadet. Mägi kuulub Fuji-Hakone-Izu rahvusparki.Mäe jalamil asub mets, mida nimetatakse Aokigaharaks
D-ga: Eestile lähim maavärinate piirkond Põhjenda kõiki nelja valikut A Mandriliste laamade põrkumine: · tekivad kõrged mäestikud, vulkaane ei esine. · Nt Euraasia ja India laam. B - Ookeaniliste laamade põrkumine: · Ühe laama serv sukeldub vahevöösse, sukeldumisjoont tähistab süvik, tekivad ka vulkaanilised saared D (Väikesed Antillid ja Mariaani saared) · Näiteks Vaikse ookeani ja Filipiini laam. A C - Ookeaniliste laamade eraldumine: · ookeanite keskmäestikes, vahevööst kerkivad üles tulikuumad magmavood, mis põhjustavad maakoore rebenemist ja laamade teineteisest eraldumist. Näiteks Vaikse ookeani laam ja Nazca laam. B D Laamade liikumine küljetsi: C Maavärinaid Norra rannikul mõjutab Islandi juurest kulgev Eestile lähim kahe laami piir (Põhja Ameerika ja Euraasia laam)
Mandriliste laamade lõhkumine ja uute teke : Vahevöös on kuumad täpis, mida mida mööda magma tahab maapinnale tundiga. Õhukese maakoore puhul sulatab kuum täpp kivimid, magma paiskub maapinnale. Paksu koore puhul tekivad kerked, magma maapinnale ei saa. Vulkanism Joonised TV lk 22. Laamde kokkupuude Üks sukeldub teise alla, vahevöösse. Magma surutakse maapinnale. Vaike ookean ja Filipiini laama puutel. Ookeanilaamade lahknemine Lahknenud kohta tuleb magma, mis tardub ja tekitab sinna uue maakoore. Purset ei toimu. Atlandi ookeani keskahelik. Kuum täpp Sulatab õhema maakoore, kus tekib vulkaan. Hawaii saared. Kontinentaalrift Läbi paksu laama kuuma täpi mõjul magma ei tungi.
J AAPAN Geograafiline asend · Asub Euraasia mandril, Aasia maailmajaos. · Lähimad naabrid Põhja- Korea, Lõuna-Korea, Venemaa · Veekogudest piiravad Ohotskoje meri(põhjas), Vaikne ookean(idas), Filipiini meri(lõunas) ja J aapani meri(läänes) Kuju ja asukoht · Jaapan o n o mapäras e pikliku, kaare s ja kits a kujug a riik. · Jaapan as ub 45°ning 30°laius kraadide ja 149° ja 125° pikkus kraadide vahe mikus . · To kyo g e o g raafilis e d ko o rdinaadid: 35° 41' N, 139° 45 E'. · To kyo as ub Tallinnas t u. 7800 km kaug us e l. Maavara ja laamad · Maavarade s t le idub s e al lubjakivi, väävlit ja kivis ütt.
On kasutatud ka Kimmeri meri, Tauria meri, Krimmi meri, Slaavi meri, Kreeka meri, Gruusia meri ja isegi Armeenia meri, see nimetus on arvatavati seotud 11. sajandil tekkinud suure armeenlaste asualaga Krimmis. Tänapäeval kasutatakse paljudes Meri Keskminne sügavus Suurim sügavus Must meri 1315m 2210m Lääne meri 55m 459m Aasovi meri 7m 15m Filipiini meri 4108m 10 265m Ohhoota meri 821m 3521m Kariibi meri 2429m 7680m (võõr)keeltes Musta mere kohta nime, mis tähendab 'Must meri'. Kõige varasemad keskaegsed allikad, kus kasutatakse sellise tähendusega nime, pärinevad 13. sajandist. On arvatud, et selline nimi on kandunud edasi Vana-Kreekast ning ka türklased on selle eurooplastelt üle võtnud. Musta mere pindala on 422 000 km2
Magma tõuseb pinnale ja purskab laavat läbi maapinna pragude, tekitades vulkaane.Kui platoo liigub aeglaselt üle kuuma täpi, tekib vulkaanide ahel või vulkaaniline saar. Hawaii saarestik on nii tekkinud. d)tekkinud mandrilise maakoorega laama rebenemisel ja osade lahknemisel. 30. Kuum täpp ehk kuum punkt on laamasisene vulkaaniline piirkond, mis on kogenud vulkaanilist tegevust pika ajaperioodi jooksul. 31. Mariaani saared Vaikses ookeanis ( on tekkinud Vaikse ookeani ja Filipiini laamade põrkumisel). Laamade sukeldumis joonele on tekkinud maailma sügavam paik Mariaani sügavik. Väiksed Antillid Atlandi ookeanis ( on tekkinud Kariibi laama ja Põhja-Ameerika laama põrkumisel). 32. A -Cocos B-Nazca C- - D-Araabia
u asiilia apan alia Rajada,vee 5% Prantsusma Kanad soojusreos- a a Tus. Saksamaa Geotermin Elektriene Laamade USA,Filipiini - - Väike energiahulk, ile energia rgia,toode äärealadel d Kasutusala piiratud, Taastuv takse ,’’Kuuma Mehhiko Tehnoloogia on kallis 2% sooja täpi Indoneesia aladel’’ Uus- Meremaa
- - - - (nihkumine) 23. Nimeta laamade kokkupuute piirkonnas tekkinud mäestikke, süvikuid. - Mäestikud: * Kordiljeerid (Põhja-Ameerika ja Vaikse ookeani laam) * Andid (Lõuna-Ameerika ja Nazca laam) * Himaalaja (Euraasia ja India laam) Süvikud: * Mariaani süvik (Vaikse ookeani ja Filipiini laama kokkupuuteala) 24. Milles koosnevad kivimid? - Kivimid koosnevad mineraalidest. 25. Kuidas on tekkinud moonde-, sette-, ja tardkivimid (süva- ja purskekivimid)? Too kivimite näiteid. - * Moondekivim kõrgel rõhul ja temperatuuril. Nt: Gneiss, marmor. * Settekivim setete kuhjumine. Nt: Liivakivi, lubjakivi. Süvakivim maakoores tardunud magmakollete kivimid
annaabi.ee 
