[ÜHINGU NIMI] JUHATUSE OTSUS [Otsuse vastuvõtmise koht ja kuupäev] Ühingu ärinimi: [ ärinimi] Ühingu registrikood: [registrikood] Ühingu asukoht: [asukoht] Ühingu juhataja [juhataja nimi] otsustab käesolevaga: 1. [ Sisestada otsuse sisu koos oluliste andmetega]; 2. [ Sisestada otsuse sisu koos oluliste andmetega]; 3. [ Sisestada otsuse sisu koos oluliste andmetega]. ___________________ juhataja
RENDIPINNA ÜLEANDMISE VASTUVÕTMISE AKT Käesolev rendipinna üleandmise vastuvõtmise akti (edaspidi: Akt) on koostanud [kuupäev] (1) [Rendileandja nimi], registrikoodiga [registrikood], asukohaga [aadress] (edaspidi: Rendileandja), mida esindab juhatuse liige [juhatuse liikme nimi] ja (2) [Rentniku nimi], registrikoodiga [registrikood], asukohaga [aadress] (edaspidi: Rentnik), mida esindab juhatuse liige [juhatuse liikme nimi] edaspidi viidatud ka kui Pool või ühiselt kui Pooled vahel alljärgnevas: 1. Vastavalt Poolte vahel [kuupäev] sõlmitud rendilepingule (edaspidi: Leping) annab Rendileandja Rentnikule üle ja Rentnik võtab vastu ruumid, asukohaga [asukoht], üldpinnaga [ruutmeetrite arv] m2 (edaspidi: Rendipind) valduse. 2. Rentnik kinnitab, et ta on põhjalikult tutvunud Rendipinnaga ning see ...
ja (2) Mario Visnap isikukoodiga 38508146013 asukohaga Mustamäe tee 191-123 (edaspidi: Laenusaaja), edaspidi viidatud ka kui Pool või ühiselt kui Pooled, alljärgnevas: 1. Laen ja selle üleandmine 1.1. Laenuandja annab Laenusaajale laenu 1500 eurot (edaspidi Laen). 1.2. Laenuandja kohustub Laenusaajale Laenu üle andma hiljemalt 21.06.18 Laenu üleandmine toimub Laenu üleandmisega sularahas Laenusaajale.Laenu üleandmine fikseeritakse sularaha üleandmise vatuvõtu aktiga. 2. Intress ja laenu tagastamine 2.1. Laen on antud tähtajaliselt. Laenusaaja kohustub Laenu tagasi hiljemalt 21.09.18 2.2. Laenusaaja tagastab Laenuandjale Laenu Laenuandja arvelduskontole EE491700017004524533 või sularahas. Sulahas tasumine fikseeritakse aktiga 2.3. Laenusaaja maksab Laenuandjale Laenu tagastamata osalt intressi 10 % kuus. 2.4
JÕUTÕSTMINE Jõutõstmine Jõutõstmine on spordiala, mis koosneb kolmest alast: Kükkimine Lamades surumine Jõutõmme Kükk Kükkimisel võetakse esmalt kang pukkidelt turjale ja fikseeritakse algasend (põlved ja keha sirge). Pärast peakohtuniku märguannet laskutakse nii sügavale kükki, et reite ülapind on puusaliigese kohalt madalamal põlvede ülapinnast. Pärast õige kükisügavuse saavutamist tõustakse üles fikseeritud algasendisse. Lamades surumine Lamades surumist alustades võetakse kang pukkidelt sirgetele kätele ja fikseeritakse algasend, kus käed on sirged ning keha ja jalad liikumatus asendis. Seejärel lastakse
selle korrastatult ja köidetult üleandmine ehitise omanikule. Ehitise omanik annab selle dokumentatsiooni üle kohalikule omavalitsusele enne ehitise kasutusloa saamist. Eritööde päeviku pidamine oleneb ehitusobjekti ulatusest ja keerukusest. Vajadusel võib ehitustööde päevikuga paralleelselt nõuda ka vaiatööde päeviku, betoonitööde päeviku, (ehituskonstruktsioonide) montaaitööde päeviku või keevitus- ja tuleohutustööde päeviku pidamist, kus fikseeritakse nende tööde spetsiifikale vajalikud andmed. Eritööde päeviku pidamise nõude kehtestab kohaliku omavalitsuse järelevalve ehitusloa väljaandmisel vastavalt projekteerija ettepanekule seletuskirja ehitusjärelevalvet puudutavas osas. 2. Ehitusplatsi töökoosolekute protokollid Ehituse käiku peegeldavateks olulisteks dokumentideks on ehitusplatsi töökoosolekute protokollid. Ehitusplatsi töökoosolek on ehitusobjektil
1. MEETODID 1.1 Vaatluse teostajad. Vaatluse teostajateks on Mainori Kõrgkooli Jõhvi õppekeskuse 2. kursuse üliõpilased Oksana Bondarenko ja Deniss Vaskin. Igaüks teostab vaatlust ajaliseslt 10 tundi, kokku 20 tundi. Nende ülesanneteks on teha märkmeid vaadatud ostjate kohta, fikseerida andmeid, teha vastav analüüs. 1.2 Meetod. Kasutatakse süstemaatilist vaatlust. Tehakse vastavaid märkmeid, mida fikseeritakse vaatlusprotokollis. 1.3 Koht ja aeg. Vaatluse kohaks on valitud kaks poodi Selver ja Maxima. Kauplus Selver asub aadressil Narva mnt 8, Jõhvi, vaatlust teostab Oksana Bondarenko. Kauplus Maxima asub aadressil Maleva 23, Kohtla-Järve, mille vaatluse teostajaks on Deniss Vaskin. Vaatlust teostatakse kahel päeval üheaegselt kahes kaupluses. Esimene päev on pühapäeval 16.01.2011 kellast 17.00 kuni 22.00 ja teine päev teisipäeval 18.01.2011 kellast 08.00 kuni 13.00. 1.4 Sihtrühm
Samal ajal tuleb stetoskoobi abil kuulata pulsilööke küünarliigese sisepinnalt. Mehaanilise aparaadiga ei ole võimalik mõõta pulsisagedust. Mõõtmisel peab olema käsi südame kõrgusel ja inimene peab olema rahulolekus. Hapniku manustamine hapnikumaski- ja vuntsidega. Eesmärk – parandada organismis varustatust hapnikuga. (hüpokseemia vähendamine). Ninakateeter/hapnikuvuntsid - pannakse ninasõõrmetesse, fikseeritakse hapnikusüsteem (süsteemivoolik viiakse kõrvade tagant läbi ja tuuakse lõua alla ning fikseeritakse seal reguleerijaga). Kasut. kui hapniku pealevoolu kiirus ei ületa 5l /min Mask (reservuaariga või ilma) - hapniku manustamiseks täpsemas kontsentratsioonis. Kasutatakse, kui hapniku pealevool üle 5 l/min. Normaalne kehatemperatuur 36-37 °C. Kehatemperatuuri mõõtmine: digitaalne termomeeter, elektrooniline termomeeter. Mõõtmise kohad:
vesitermostaati soojenema. Kolme 250 ml koonilisse kolmgi pipeteeritakse 10 ml komplekslahust. Kui substraat on termostaadis vastava aja soojenenud, võetakse see välja ning lisatakse 1 ml uuritavat invertaasi töölahust ja loksutatakse. Kohe pärast reaktsioonisegu loksutamist võetakse sellest pipetiga 1 ml lahust ja viiakse 1 kolbi, kus komplekslahus. See on 0-proov. Katseklaas asetatakse kiiresti termostaati tagasi ja fikseeritakse ensüümreaktsiooni alguse aeg. 10 min pärast reaktsiooni algust võetakse segust 1 ml ja viiakse teise komplekslahuse kolbi. Reaktsioonisegu asetatakse termostaati tagasi. 20 min pärast reaktsiooni algust võetakse veel 1 ml segu ja viiakse kolmandasse kolbi. Reaktsiooniproduktide sisalduse määramine ja aktiivsuse arvutamine Kolvid komplekslahuse ja erinevatel aegadel võetud proovidega asetatakse elektripliidile püstjahutite alla keema
mõõtmaks ahju keraamilise toru temperatuuri. Selle keraamilise toru ümber paikneb elektriline küttekeha, keraamilise toru sisse on aga paigaldatud metallplokk võrdlus- ja kalibreeritava termopaariga. Temperatuuriregulaator töötab pulseerivas reziimis. Ahju soojusliku inertsi tõttu stabiliseerub temperatuur aeglaselt etteantud väärtuse juures. Stabiliseerunud temperatuuride (s.t. voltmeetri näit ei tohi muutuda 30 sekundi jooksul rohkem kui 0,006mV võrra) korral fikseeritakse mõlema voltmeetri näidud. Kalibreerimise lõpptemperatuur ei tohi ületada ahjule lubatavat kõrgeimat töötemperatuuri. Mõõtmise üldine ulatus ja lugemite tihedus tuleb kooskõlastada juhendajaga. Kui esimene temperatuur tasakaaluolukorras on fikseeritud, suurendatakse temperatuuri etteannet 25 °C võrra. Kui temperatuur on stabiliseerunud, fikseeritakse näidud. Nii jätkatakse kuni viimase etteantud temperatuurini. Tabel 1.1
ei anta. Distantsi lõpetamiseks loetakse moment, mil võistleja puudutab keha mistahes punktiga (v.a. pea,jalad,käed ja kael) lõputasapinda ja distantsi lõpetanuks (läbinuks) loetakse võist- lejat, kes ilma kõrvalise abita on ületanud kogu kehaga lõputasapinna. Ajamõõtjad käivitavad stopperi lähetaja püstoli tule või suitsu nägemisel või lähetaja lipu langemise algusmomendil.Stopperid seisatakse hetkel,mil võistleja puudutab kerega lõputasapinda.Iga võistleja aeg fikseeritakse eraldi kellaga, 0.1 sek. täpsusega.Esimesena lõpetanu aeg fikseeritakse kolme kellaga,lõpu näiduks loetakse kahe ühesuguse kella aeg või kolme kella keskmine aeg.Kestvusjooksudes võib kellade vähesuse tõttu fikseerida ainult võitja või esimeste jooksjate ajad,ülejäänute ajad võib määrata n.-ö. jooksvalt kel- lalt stopperit peatamata, 0.5 -1 sek. täpsusega.Jooksjate finiseerimise järjekorra selgi- tavad lõpukohtunikud
Balloonist juhitakse 7...8minuti vältel kolbi süsinikdioksiid. Kolb suletakse kiiresti korgiga ja kaalutakse. Täiendavalt juhitakse kolbi 1...2 minuti vältel süsinikdioksiidi, suletakse korgiga ja kaalutakse uuesti. Kolvi täitmist jätkatakse konstantse massi saavutamiseni- kolvide masside vahe peab olema vahemiks 0,17...0,22 g. Kolvi mahu määrmamiseks täidetake kolb märgini toatemperatuuril oleva veega ja vee maht mõõdetakse mõõtesilindri abil. Katse sooritamise käigus fikseeritakse termomeetri ja baromeetri abil õhutemperatuur ja õhurõhk laboris. Katseandmed. Mass (kolb + kork + õhk kolbis) m1= 126,74 g Mass (kolb + kork + CO2 kolvis) m2 = 126,93 g Kolvi maht /(õhu maht, CO2 maht) V= 320 ml Õhutemeratuur t= 294.15 K Õhurõhk P = 103000 Pa Katseandmete töötlus ja tulemuste analüüs. Arvutan õhu mahu kolvis normaaltingimustel (V0), kasutades Gay-Lussac'i seadust Arvutan õhu massi kolvis, kasutades gaaside absoluutse tiheduse valemit M(õhk) = 29 g/mol
materjalide korrektse toimimise kuna soojustusmaterjalidesse ei pääse siis soojusjuhtivust suurendavat niiskust . Kuna ehituskonstruktiivseid vajadusi ning olukordi esineb väga erinevaid, siis on erinevad ka paigalduslahendused ning paigaldus- materjalid akende paremaks soojusisolatsiooni ja õhupidavuse tagamiseks. Akna paigaldamisel tuleb lähtuda järgmistest punktidest: 1. Aknaava valmistatakse ette ja puhastatakse 2. Aken asetatakse kandvatele klotsidele, millega fikseeritakse aken horis. tasapinnale 3. Akna kinnitusklambrid asetsevad akna välisnurgast ca 200 mm kaugusel, kusjuures kahe klambri vahe peab olema <-700mm. 4. Kinnitusklambritega fikseeritakse aken vertikaaltasapinnas 5. Akna asetsemisel avas lähtutakse esmalt loodimisest ja järgmisena aknaava mõõtudest ja kujust. 6. Sõltuvalt kasutatavast vahust, soojustusvuugi mõõdust ja akna konstruktsioonist asetada lisatoed vältimaks aknalengi deformeerumist vahu paisumisel. 7
Ahju kütteelement saab elektrilise toite temperatuuri reguleerimise süsteemi kaudu. Vajalik temperatuur ahjus antakse ette digitaalsena, valides regulaatoril etteandereziimi. Peale etteande temperatuuri sisestamist tuleb see fikseerida ENTER nupuga. Iga poole minuti möödudes kirjutatakse üles lugem E' ning vaadatakse, kas E < 0, 005 mV , kui jah siis see tähendab, et temperatuur on ' stabiliseerunud. Alustatakse katsega. Fikseeritakse mõlema voltmeetri ning vedeliktermomeetri näit. Kui esimene temperatuur tasakaaluolukorras on fikseeritud, suurendatakse temperatuuri etteannet 30 °C võrra ja jälgitakse temperatuuri muutumist regulaatori ja võrdlustermopaariga ühendatud voltmeetri näidu järgi. Kui temperatuur on stabiliseerunud, fikseeritakse näidud. Nii jätkatakse kuni viimase valitud temperatuurini. Lugemeid tehakse viiel temperatuuril. 5. Katseandmete töötlus
äratundmiseks esitamine esitatakse asi, isik vms ära tundmiseks. Peab eelnema äratundja ülekuulamine. Asju, esemeid, isikuid vähemalt 3, laipu 1; vaatlus avastada andmeid (sündmuskoht kuritegu on toime pandud, asitõendite kogumine, protokollis ei tohi teha järeldusi; asitõend; isiku läbivaatlus; posti/telegraafi läbivaatlus); läbiotsimine leida asitõendeid, dokumente. Vajalik eelnev prokuratuuri luba ehk määrus; võetlus fikseeritakse kindlas asukohas olev asi; ekspertiis eriteadmistega spetsialist mingi küsimuse lahendamisel. Uurija määrab vastavalt vajadusele (kohustuslik surma põhjuse, kehavigastuse raskusastme ja isiku psüühiise seisundi määramiseks); jälitustoimingud kohtu loal; 6. Tõkend tagab kahtlustatava / süüdistatava ilmumise kohtusse (elukohast lahkumise keeld; vahistamine kohtu loal prokuratuuri taotlusel kuni aastaks). Kautsjon isiku suhtes, kes on võetud vahi alla
Vähegi nõudlikemates rakendusvaldkondades algab eriolukordade töötlus suuremast või väiksemast süsteemtarkvara spetsialiseerimisest. Eriolukordade töötlus hõlmab endas kõike, mis on seotud vigade automaatse kompenseerimisega, valesti tehtud arvutuste korrigeerimisega, tarkvara ja riistvara diagnostikaga, rikete puhul süsteemi funktsionaalsuse muutmine jms. Näidetena välja tuua: projekteerimise etapil fikseeritakse vead rakendustarkvaras, mis detailse projekteerimise etapil tükeldatakse edasi arhitektuuriga seotud või detailse loogilise projektiga seotud eriolukordadeks, ja vigade kõrvaldamise võimalused; realiseerimise etapil fikseeritakse huvi pakkuvad vead konkreetses arvutisüsteemis ja nende kõrvaldamise võimalused. 10/10 4. Miks on reaalajasüsteemides vaja ajakitsendusi? Loetlege ajaliste nõudmiste peamised allikad (max 10p)
momendil vaba krediit (vaba limiit või ettemaks olemas, arved makstud). Kui püsikliendikaart on aegunud, lõpetatud või vaba krediiti ei ole, siis tõkkepuu ei tõuse. Püsiklient saab sel juhul parklat kasutada juhukliendiga sarnaselt. Tõkkepuu tõuseb üles, kui auto on andurite vahel, ühekordne parkimiskaart on väljastatud või püsikliendi parkimiskaart on sisestatud ja kontrollid tulevad positiivse tulemusega. Parkimine fikseeritakse parklasüsteemis, see saab unikaalse tunnuse ning selle juures fikseeritakse parkimiskaardi unikaalne tunnus. Ülestõusnud tõkkepuu sulgub, kui kliendi auto on andurite vahelt läbi sõitnud või tõkkepuu tõusmisest on möödunud rohkem kui 5 sekundit. Kui auto andurite vahelt läbi ei sõida ja tõkkepuu sulgub, siis parkimine lõpetatakse. Alla 6 sekundi parkimisi ei arveldata ja parkimisi kehtivaks ei loeta. Parkimise hind arvutatakse minutipõhiselt
- Anda tegevusele eesmärgipärane suund ja vähendada segadust - Anda kontrolliks vajalik standard Plaanide liigid: - Pikaajalised e. strateegilised plaanid - Vahepealse kestusega e. taktikalised plaanid - Lühiajalised e. operatiivsed plaanid 2. Eestvedamine: Kujutab endast töötajate motiveerimist koostöös pingutama organisatsiooni eesmärkide saavutamiseks. 3. Organiseerimine: Planeerimise käigus fikseeritakse eesmärgid. Organiseerimise käigus määratakse nende eesmärkide saavutamise teed. Otsustatakse kuidas kõige paremini rühmitada organisatsiooni elemente, s.o. ressursse ja tegevusi. Kui strateegias määratakse mida teha, siis organiseerimine määrab kuidas teha. Organiseerimine seisneb: - ülesannete grupeerimises - töökohtade kavandamises - otsustamisõiguse delegeerimises. 4
TÖÖ KÄIK Termostaat reguleeritakse juhendaja poolt antud temperatuurile (lubatud temperatuurikõikumised 0,1 - 0,2°C). 50-ml mahuga mõõtekolbi mõõdetakse 6 ml etaanhappe anhüdriidi ja täidetakse kriipsuni eelnevalt termostateeritud (vajaliku temperatuurini soojendatud) destilleeritud veega. Etaanhappe lahustamise algmomendil käivitatakse stopper ja lastakse see seiskamata käia katse lõpuni (kuni püsiva elektrijuhtivuse väärtuse saavutamiseni). Stopperi järgi fikseeritakse lahustumise algus ja lõpp. (Vee lisamisel on selgesti näha kahe vedeliku piir, loksutamisel tekib hägu. Hägu kadumist tuleb lugeda lahustumise lõppmomendiks.) Lahustumise alguse ja lõpu hetkede keskmine loetakse reaktsiooni alguseks. Asutakse elektrijuhtivuse mõõtmisele. Registreeritakse erijuhtivus sõltuvalt reaktsiooniajast. Enne mõõtmist loksutatakse reaktsioonisegu. Kaks-kolm mõõtmist tehakse 30 sekundi järel, neli-viis järgmist mõõtmist 1-
Töö käik. Termostaat reguleeritakse juhendaja poolt antud temperatuurile (lubatud temperatuurikõikumised 0,1 - 0,2°C). 50-ml mahuga mõõtekolbi mõõdetakse 6 ml etaanhappe (äädikhappe) anhüdriidi ja täidetakse kriipsuni eelnevalt termostateeritud (vajaliku temperatuurini soojendatud) destilleeritud veega. Etaanhappe lahustamise algmomendil käivitatakse stopper ja lastakse see seiskamata käia katse lõpuni (kuni püsiva elektrijuhtivuse väärtuse saavutamiseni). Stopperi järgi fikseeritakse lahustumise algus ja lõpp. (Vee lisamisel on selgesti näha kahe vedeliku piir, loksutamisel tekib hägu. Hägu kadumist tuleb lugeda lahustumise lõppmomendiks.) Lahustumise alguse ja lõpu hetkede keskmine loetakse reaktsiooni alguseks. See kõik märgitakse protokolli. Katseklaas ja andur loputatakse uuritava lahusega ja seejärel täidetakse sama lahusega. Katseklaas koos anduriga asetatakse termostaati ja loksutatakse selles 2 minutit püsiva temperatuuri saavutamiseks
Lisatakse segades dosaatoriga 10ml NH4OH + NH4Cl puhverlahust, selleks et saada vajalik pH (pH10), ja spaatli otsa täis indikaatorit ET 00. Loksutatakse läbi. Vesi sisaldab Ca2+ ja Mg2+ ioone, sest lahus omandab vaarikapunase värvuse. Saadud lahust tiitritakse 0,1N TriloonB lahusega. Kolvi sisu muutub siniseks, st, et karedust põhjustavad Ca2+ ja Mg2+ ioonid on lahusest kadunud ning seotud kompleksühendiks TriloonB-ga. Hetkel, mil toimub värvuse muutus, fikseeritakse büreti näit. Katset korratakse seni kuni tulemused on ühtlaselt stabiilsed. Katse tulemused: 1. katse 8,4ml 2. katse 9,2ml (Lisati rohkem/liiga palju ET 00 indikaatorit) 3. katse 8,3ml 4. katse 8,4ml 5. katse 8,4ml Üldine karedus arvutatakse valemist: ÜK = (8,4*0,1*1000)/100 = 8,4 mg-ekv/l Jääva kareduse moodustavad tugevate hapete vees lahustuvad kaltsiumi ja magneesiumi soolad. Tegemist on püsivate ühenditega, mida keetmisega ei ole võimalik kõrvaldada.
Töö käik. Termostaat reguleeritakse juhendaja poolt antud temperatuurile (lubatud temperatuurikõikumised 0,1 - 0,2°C). 50-ml mahuga mõõtekolbi mõõdetakse 6 ml etaan- happe (äädikhappe) anhüdriidi ja täidetakse kriipsuni eelnevalt termostateeritud (vajaliku temperatuurini soojendatud) destilleeritud veega. Etaanhappe lahustamise algmomendil käivitatakse stopper ja lastakse see seiskamata käia katse lõpuni (kuni püsiva elektrijuhtivuse väärtuse saavutamiseni). Stopperi järgi fikseeritakse lahustumise algus ja lõpp. (Vee lisamisel on selgesti näha kahe vedeliku piir, loksutamisel tekib hägu. Hägu kadumist tuleb lugeda lahustumise lõppmomendiks.) Lahustumise alguse ja lõpu hetkede keskmine loetakse reaktsiooni alguseks. See kõik märgitakse protokolli. Katseklaas ja andur loputatakse uuritava lahusega ja seejärel täidetakse sama lahusega. Katseklaas koos anduriga asetatakse termostaati ja loksutatakse selles 2 minutit püsiva temperatuuri saavutamiseks
Süstoli momendil on rõhk arterites kõrgem kui diastoli ajal. Kõrgeimat rõhku nimetatakse süstoolseks ehk maksimaalseks, madalaimat diastoolseks ehk minimaalseks. Vererõhu mõõtmine toimub manomeetriga ühendatud spetsiaalse manseti abil õlavarre arteri kinnipigistamisel verevoolu seiskumiseni. Viimast tähistab kuulatlemisel heli katkemine (see tekib vere voolamisel läbi kokkusurutud arteri). Seejärel mansetti lõdvendatakse ja fikseeritakse manomeetril moment, mil heli taastub (manomeeter näitab süstoolset vererõhku). Edasisel lõdvendamisel heli kaob, sel momendil fikseeritakse diastoolne vererõhk (veri läbib arterit ka diastoli ajal). -Arterid,Veenid,Kapillaarid- -Arteritest- on tihke ehitusega elastsed ja paksud torukesed, mille sein koosneb kolmest kihist ehk kestast. Nende ülesandeks on kopsudest saabunud hapnikurikka vere juhtimine kõigisse kehaosadesse. Suurimaks arteriks on südame
36 00 29 4.Töö Käik ja Mõõteriista ehitus Nooniusnurgamõõdikut H kasutatakse laialdaselt detailide nurkade mõõtmiseks. Nooniusega sektor (5) on sujuvalt nihutatav mööda limbi (1) kaart hammasülekandega. Nurkade mõõtmisel tuleb mõõdikut hoida koos detailiga vastu valgust ja jälgida valguspilu kadumist detaili servade ja nurgamõõdiku mõõtepindade vahelt. Nurgamõõdiku mõõteasend fikseeritakse piduriga 4. Nurgamõõdiku näidu lugemisel võetakse täiskraadid limbi skaalalt nooniuse nullkriipsu kohalt ja minutid nooniusskaalalt. Ei tohi unustada, et nooniusskaala kriipsude vahekaugusele vastab 2'. 1 limb 5 sektor 2 nurgik 6 liikumatu joonlaud 3 noonius 7 liikuv joonlaud 4 pidur 8 pide 5.Järeldus
Märgistatakse ära korgi alumine äär. Ballonist juhitakse 7...8 minuti vältel kolbi süsinikdioksiidi. Kolb suletakse kiiresti korgiga ja kaalutakse. Kolbi juhitakse 1..2 minuti vältel täiendavat süsinikdioksiidi, suletakse korgiga ja kaalutakse uuesti. Kolvide masside vahe peab olema vahemikus 0,17...0,22 g. Kolvi mahu määramiseks täidetakse kolb märgini toatemperatuuril oleva veega ja vee maht mõõdetakse mõõtesilindri abil. Katse sooritamise momendil fikseeritakse termomeetri ja baromeetri abil õhutemperatuur ja õhurõhk laboris. Katseandmed mass m1 (kolb + kork + õhk kolvis) m1 = 143,53 g mass m2 (kolb + kork + CO2 kolvis) m2 = 143,69 g kolvi maht (õhu maht, CO2 maht) V = 0,317 dm3 õhutemperatuur t° = 293,65 K õhurõhk P = 100500 Pa Katseandmete töötlus ja tulemuste analüüs
Töö käik. Termostaat reguleeritakse juhendaja poolt antud temperatuurile (lubatud temperatuurikõikumised 0,1 - 0,2°C). 50-ml mahuga mõõtekolbi mõõdetakse 6 ml etaan-happe (äädikhappe) anhüdriidi ja täidetakse kriipsuni eelnevalt termostateeritud (vajaliku temperatuurini soojendatud) destilleeritud veega. Etaanhappe lahustamise algmomendil käivitatakse stopper ja lastakse see seiskamata käia katse lõpuni (kuni püsiva elektrijuhtivuse väärtuse saavutamiseni). Stopperi järgi fikseeritakse lahustumise algus ja lõpp. (Vee lisamisel on selgesti näha kahe vedeliku piir, loksutamisel tekib hägu. Hägu kadumist tuleb lugeda lahustumise lõppmomendiks.) Lahustumise alguse ja lõpu hetkede keskmine loetakse reaktsiooni alguseks. See kõik märgitakse protokolli. Katseklaas ja andur loputatakse uuritava lahusega ja seejärel täidetakse sama lahusega. Katseklaas koos anduriga asetatakse termostaati ja loksutatakse selles 2 minutit püsiva temperatuuri saavutamiseks. Seejärel
.............................................................. 10 L.1. Katsetulemuste tabelid............................................................................................................... 10 3 1. Töö käik Töö eesmärgiks on lahenduspinge määramine õhus ja tahkedielektriku pinnal mitmesuguse kujuga elektroodide puhul 50 Hz sagedusega vahelduvpingel. [1] Kõigepealt fikseeritakse atmosfääri parameetrid (rõhk, temperatuur, niiskus). Seejärel määratakse õhu läbilöögipinged õhus sõltuvalt elektroodide vahekaugusest: ühtlases väljas, mitteühtlases väljas elektroodidega varras – varras, mitteühtlases väljas elektroodidega tasapind – varras. Järgmisena määratakse õhu läbilöögipinged dielektriku pinnal sõltuvalt elektroodide vahekaugusest: ühtlases väljas, domineeriva tangentsiaalkomponendiga, domineeriva normaalkomponendiga
„Attention!" • Startimiseks antakse korraga nii visuaalne kui ka akustiline signaal - roheline tuli ja stardisignaal (või alternatiivina stardikäsklus „Go!"). • Võistlussõidus kaks valelähet teinud paatkond kõrvaldatakse võist¬luselt. • Radade numeratsioon: rada nr 1 asub stardist finiši poole vaadates starteri vasakul käel. • Paatkonna aeg fikseeritakse hetkel, kui paadi nina on ületanud finišiliini. • Aega mõõdetakse 1/1000-sekundilise täpsusega. Kõik tulemused fikseeritakse fotofinišiga. Eesti tuntuimad sõudjad 2016 Rio de Janeiro olümpiamängudel võitis neljapaat koosseisus Tõnu Endrekson, Andrei Jämsä, Kaspar Taimsoo ja Allar Raja saavutas A-finaalis südi sõiduga kolmanda koha. 2004 Ateenas ja 2008 Pekingis võitis Jüri Jaanson sõudmises medali.
Keemilise loki skeemid. 1.)DOUBLE WRAP - Kasutatakse pikkade juuste korral. Intensiivsema laine saamiseks, keeratakse juuksesalgud väiksema läbimõõduga rullile. Et ei tekiks juustele käharaid kohti, siis tuleb rullid üksteise suunas keerata(üksteisele vastu) Juuksesalgud eraldatakse ziq-zaq meetodil, seejärale kammitakse salgud ettevaatlikult läbi ja keeratakse rulli Edasine töö toimubki teiste rullide järgi Trapetsi kujuliselt keeratud lokirullid annavad meile lõpptulemuseks hästi püsiva ja hoidva soengu. Juuksed jäävad hoidma näo ligi ja on hästi töödeldavad. Lokirullide keeramist alustatakse kuklaluust ja liigutakse edasi pealae poole. Esimene lokirull keeratakse vastu peanahka(kuni nö juukse välja...
Harfi heliulatus on peaaegu sama suur kui klaveril. Lauto on näppekeelpillide hulka kuuluv keelpill, mis jõudis Euroopasse araabia kultuurist. Renessansiajastul (15.17. sajandil) oli lauto üks enamkasutatavaid instrumente. 18. sajandil hakkas huvi selle pilli vastu raugema ning alates 19. sajandist on seda mängitud küllaltki harva.Lautol on mitmeid erikujusid: erinevused on suuruses ja keelte arvus. Instrumendi sõrmlaud ehk krihvlaud on jaotatud krihvideks, millel vasaku käega fikseeritakse helikõrgus. Lautol on küllaltki lühike, iseloomuliku tahapoole pööratud häälestusosaga kael, topeltkeeled ning ümar mandlikujulise kaanega kõlakorpus. Plokkflööt on puupuhkpill.Plokkflööte võib valmistada ka kunstmaterjalidest. Plokkflööti on Eestis juba 20. sajandi alguses õpetatud kui ettevalmistavat pilli mõne teise puhkpilli mängimiseks. Tõsiseltvõetavaks ja vanamuusika mängimise pilliks hakati teda pidama alles 1970ndatel. 2004
keerata).Kui vana rihm tagasi panna siis ta peaks jääma samas suunas pöörlema, visuaalselt kontrollitakse eelnevalt rihma seisunditm kontrollitakse rihma laiust ja võrreldakse autodata andmetega.Tavaliselt vahetatakse koos rihmaga ka tugi- ja pingutusrullid.Tugi- ja pingutusrulli laagridei tohi käega pöörates häälitseda.Uue rihma paigaldamisel lugeda eelnevalt vana rihma hammaste arv ja võrrelge seda uuega.Mõnedel mootoritel fikseeritakse nukkvõll, väntvõll ja kõrgrõhupump, enne seda kui uus rihm on paigaldatud kontrollitakse nukkvõllide ja väntvõlli otsatihendite leket(et õline ei ole) kui esineb õlis, siis vahetage see. Rihma pingutakse nii, et rihma pikem haru käega põõrates ei võimalda rohkem kui 90 kraadi pöörata.Pingutusrullidel on vedru sees, mis määrab keti pingutuse. Pärast koostamist keeratakse mootorit käsitsi vähemalt 2 ringi, et kontrollida/veenduda rihma/keti paigaldamise õigsuses
aga keerlema. Kui aga ei võida see, keda sina pakk ekraanile pilv koos piksenoolega. Pik alla liikuma. duurid otseduur jookse ja alamprotseduur Tee_samm. seob objektid (loomad) muutujatega, algväärtustab ad, kustutab lahtrid, fikseerib algaja. Juhib ja b loomade jooksmist, kasutades korduvalt uuri Tee_samm. amm- selle igal täitmisel fikseeritakse jooksev aeg, akse ühe looma asukohta sammu võrra, kui loom etteantud kauguse, viiakse loom vasakusse serva, datakse ringide arvu ühe võrra. Kordamine akse, kui kõik loomad on jooksnud antud arvu ringe. aeg1, aeg2, aeg3)- teeb kindlaks võitja u poolt pakutud võitja osutubki võitjaks, siis ilmuvad le tüdruk ja päike. Tüdruk hakkab hüppama, päike erlema. ei võida see, keda sina pakkusid, siis ilmub le pilv koos piksenoolega. Piksenool hakkab üles uma.
2 nurgik 6 liikumatu joonlaud 3 noonius 7 liikuv joonlaud 4 pidur 8 pide Nooniusega sektor (5) on sujuvalt nihutatav mööda limbi (1) kaart ham-masülekandega. Nurkade mõõtmisel tuleb mõõdikut hoida koos detailiga vastu valgust ja jälgida valguspilu kadumist detaili servade ja nurgamõõ- diku mõõtepindade vahelt. Nurgamõõdiku mõõteasend fikseeritakse piduriga 4. Nurgamõõdiku näidu lugemisel võetakse täiskraadid limbi skaalalt nooniuse nullkriipsu kohalt ja minutid nooniusskaalalt. Ei tohi unustada, et nooniusskaala kriipsude vahekaugusele vastab 2'. 3. Mõõteskeem: Detail nr. 7 4. Mõõtetulemused: Mõõtmistulemused Nurkade Summ. Nurk 1 2 3 Keskm. summa viga
2. Tutvuda kiudude näidistega 3. Koostada laboris olevate kiudude kollektsioon 4. Teostada kiudude põlemisproov Tekstiili- ja rõivamaterjalid, KMT0285, 2015/2016 õa, Tiia Plamus 3.2 Töövahendid: Käärid, kleeplint, kiudude näidised, küünal, tikud, pintsetid. 3.3 Tegevuskava: Põlemisproovi tegemiseks võetakse väike kiukimp ja asetatakse see leeki. Kiudude käitumist jälgitakse ja fikseeritakse leegile lähendamisel, leegi sisemuses ja leegist väljatoomisel. Fikseeritakse ka kiu põlemisel erituv lõhn ja põlemisjäägi iseloom, jälgitakse süttimiskiirust, põlemise iseloomu, leegi suurust. Leegile lähendamisel eristatakse kiudude käitumises: vormi muutumist, sulamist, kokkuminekut, keerdumist. Leegi sisemusse asetamisel: põlemise iseloomu, sulamist, põlemist koos sulamisega, põlemist tahma eraldumisega,
loomiseks ja kasutamiseks. - Olemasoleva teose kasutamise korral litsentsilepingu alusel kohaldatakse autorilepingule võlaõigusseaduses litsentsilepingu kohta sätestatut, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti. - Uue teose loomise ja kasutamise korral kohaldatakse autorilepingule võlaõigusseaduses töövõtu kohta sätestatut, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti. Autorilepingus fikseeritakse: 1) teose kirjeldus (vorm, maht, nimetus jms); 2) üleantavad õigused, õigused, mille osas antakse luba, litsentsilepingu liik (liht- või ainulitsentsileping) ja all-litsentsi andmise õigus; 3) teose kasutamise viis ja territoorium; 4) autorilepingu kehtivuse tähtaeg ja teose kasutamise algustähtaeg.
tõttu. 2. Töötaja vastutab Tööandja vara säilimise eest süüst sõltumata. Töötaja vastutuse rahaline ülempiir on ___[ summa ] ___ eurot. Tööandja maksab Töötajale Lepinguga võetud kohustuste täitmise eest hüvitist Töölepingus sätestatud ulatuses. 3. Vara üleandmine Töötajale fikseeritakse kirjalikult üleandmisevastuvõtmise aktiga. 4. Lisaks Töötajale on Varale ligipääs järgmistel isikutel: ___[ nimeliselt või ametikohtade kaupa loetelu ] ___. 5. Töötaja valdab ja kasutab temale antud Vara hoolikalt, heaperemehelikult ning säästlikult
võrra ning rooli häireteta töö tee ebatasasustel. Käändtelje hoovad Rööp ehk paralleelvardad (roolivardad) Pendel hoob Vardad ja hoovad moodustavad roolitrapetsi. Mille üheks aluseks käändtelgede vaheline sirge, teiseks rooli rööpvarras, külgedeks aga käändtelje hoovad. Rööpvarraste, roolivarraste, paralleelvarda pikkuse muutmisega. Selleks on varrastel vastassuunaliste keermetega muhvid, mis fikseeritakse kas vastumutrite või poltidega. Vardad ja hoovad on ühendatud kuulliigenditega, see tähendab rooliotsikuid. Rooliots lubab varrastel ja hoobadel liikuda mitmes tasapinnas.
3)kultuur Tv lk 7 h 5 kui raha ei ole, kodust ilma, t kaotus, joomine, pangalaenud, suur perekond, kasiinodes raha maha mngides Tv lk 8 h 1 rahvus-emakeel, elukoht, vanemad, vanavanemad, emakeel-emakeel on rahvus multikultuursus-ollakse tolerantne teiste kultuuride ja rahvuste vastu ning usutakse et nende vaheline lbisaamine on vimalik. globaliseerumine-e leilmastumine, hiskonnas ja majanduses toimuvad muutused. Tv lk 9 h 3 rahvus ja kodakondsus: hisjooned:mratakse suhtluskeel, fikseeritakse kultuuriline luuluvus erinevused:rahvuse saad juba sndides, kodakondsuse vastavalt riigi seadusele Tv lk 9 h 4. venelased, poolakad, ltlased, tatarlased, soomlased, valgevenelased, ukrainlased. Tv lk 9 h 5 Sakslased, soomlased, eestlased, leedulased,poolakas, rootslased, prantslased, portugaallased, hollandlased, hispaanlased jooni alla: soomlased, eestlased, ltlased, poolakad Tv lk 10 h 8 1)Ei, sest ta on itaalias sndinud ja elab seal 2)jah Ayla:ei sest ta ei olnud aastal 2000 10 aastane
Seiresüsteemi kehtestamine KK14 H E I D I , S A N D RA 2015 Mis on seiresüsteem? Seiresüsteem on süsteem, kus tuleb kontrollida toitlustusettevõtte erinevaid etappe kasutades seirelehti. Seiret teostaval töötajal peavad olema teadmised, kuidas seda kõike läbi viia. Samuti peavad olema vahendid, mis on töökorras ja täpsed. Seirelehel peab olema kirjas vastutavad isikud nimeliselt või vastutav amet (vahetusevanem, peakokk). Toidu vastuvõtt Seirelehel fikseeritakse kontroll. Soovitatavalt üks kord nädalas tuleks kontrollida igat toidutarnijat. Kontrollitakse toidu realiseerimisaegu, temperatuure, kvaliteeti ja saatelehel olevat infot. Külmaahela katkematuse tagamine Toidukaup ei tohi olla temperatuuril, mis võib kahjustada inimese tervist. Kauba ladustamisel ja eeltöötlemisel (liha) ei tohi temperatuur olla üle +3C. Külmkapid peavad olema nummerdatud. 1-2 korda päevas tuleb külmkappide temperatuuri kontrollida
normatiive ja eeskirju, mis puudutavad talle üleantud materiaalsete väärtuste säilitamist, vastuvõttu, töötlemist, müüki (väljastamist), vedusid või kasutamist tootmisprotsessis; c) kehtestatud korras läbi viima materiaalsete väärtuste inventeerimist. 2. Juhul, kui töötaja süül ei ole tagatud talle usaldatud materiaalsete väärtuste säilivust, määratakse kindlaks puudujäägiga tekitatud kahju suurus, mis fikseeritakse inventeerimisaktis. 3. Töötaja ei kanna materiaalset vastutust, kui kahju ei ole tekitatud tema süül. 4. Käesolev leping kehtib kogu selle aja, mil töötaja töötab talle ettevõtte, asutuse, organisatsiooni poolt usaldatud materiaalste väärtustega. 5. Käesolev leping on koostatud kahes eksemplaris, millest esimene on administaratsiooni, teine töötaja käes. __________________________________________________________________________________
Reduktorite ehitus Hammasrataste ja laagrite määrimiseks valatakse reduktori keresse niipalju õli, et ratta hambad ja osa pöida oleksid sellesse sukeldunud. Rataste kiirel pöörlemisel pritsivad nad õli laiali ning see satub hambumisse. Voolates mööda kere seinu ja spetsiaalseid eralduspinnas olevaid kanaleid jõuab õli ka võllide laagritesse. Reduktori kere ja kaane eralduspinnad on hoolikalt töödeldud (lihvitud või kaabitsetud). Kaane ja kere vastastikune asend fikseeritakse kahe teineteisest võimalikult kaugele paigutatud tihvtiga. Tihvtid on pressitud aukudesse pinguga ning asetsevad tavaliselt diagonaalselt. Puurpingid Puurpingid jagunevad: Vertikaalpuurpingid Horisontaalpuurpingid Ühespindlilised poolautomaadid. Mitmespindlilised poolautomaadid. Radiaalpuurpingid Kõige levinud puurpink on ühespindlilised vertikaalpuurpingid
Eemaldamine lõiketraadiga 1.Lõiketraadigaeemaldamiselviiakseesmaltlõiketraattraadinõelaabilläbiliimiribaväljaspooltsiss epoole (tavaliselttuuleklaasialumiseservavasakustnurgast). 2.Seejärelkinnitatakselõiketraadilekäepidemed. Vastavaltvajaduselekasutataksekaskahtekäepidetvõiühtekäepidetjatraadihoidikut. Kahtekäepidetkasutadesvõiblõigetteostadakapunutudlõiketraadiga. 3.Kasutades käepidet ja traadihoidikut jääb käepide väljapoole ja hoidik sissepoole klaasi. Lõikamisel fikseeritakse seestpoolt hoidikuga traadi asend, surudes hoidiku otsa liimiriba vastu. Käepidemega tõmmatakse väljastpoolt võimalikult piki klaasi serva lõiketraati, teostades selliselt lõiget. Eemaldamine klaasieemalduseadmega Roll-Out 2000 Roll-Out 2000-et kasutades on kerekahjustustetekitamise risk lõikeprotsessiseritiväike .Eeliseks on ka see, etklaasieemaldamistsaabteostadakaüksi. Roll-Out 2000 koosneb : · Traadinõel · Traadihoidik · Kaitseplaadid · Lõiketraat
Varude eeldatava maksumuse järgi võib hinnata varude piisavust. Varade inventeerimine Mõningaid majandustegevuses ja arvestuses tekkivaid nähtusi nagu nt materjalide loomulik kadu, arvestusvead, riisumine jne, ei saa tuvastada nende toimumise momendil. Varasid kontrollitakse majandusüksuses läbiviidavate inventuuridega, Varade inventeerimine korraldatakse vähemalt üks kord aastas (kassas igakuiselt). Inventeerimisega tehakse kindlaks inventeerimisaktides fikseeritakse kaupade , materjalide, inventari või raha tegelik jääk ning selgitatakse varade üle- või puudujääk, võrreldes arvestusandmetega. Inventeerimise tulemuste põhjal viiakse jooksva arvestuse andmed vastavusse tegeliku olukorraga. Enne aastaaruande koostamist on vaja inventeerida ettevõtte arvelduste seise. Selleks võrreldakse deebitoride ja kreeditoridega saadaolevate summade või võlgnevuste õigsust ja fikseeritakse lahkuminekud
vastutus. Tööajal hoitakse kassas vajalikku hulka sularaha tehingute teostamiseks, mis paigutatakse kindla summa täitumisel või kindlatel tähtaegadel seifi. Tööpäeva lõpul tuleb kassasse makstud raha ja väljamaksmata raha paigutada seifi. Kui ettevõttes on palju kassasid, näiteks jaekaubanduses, siis on vahetusraha väljaandjaks ja kogumiseks eraldi töötaja, kes vastutab kogu sularahakäibe- ja arvestuse eest. Toimunud tehing fikseeritakse kirjalikult sularaha üleandmise ja vastuvõtmise aktis. Kassasse suleraha sissetuleku vormistamise algdokumendiks on kassa sissetuleku order, mis koosneb orderi ja kviitungi osast. Peale kassatehingute teostamist (raha vastuvõtmist maksjalt) antakse kassa sissetuleku orderi täidetud kviitungi osa raha maksjale. Kassa sissetuleku orderi kviitung jäetakse täitmata kui kassapidaja toob ise raha pangast kassasse. Raha väljamaksmine kassast vormistatakse kassa väljamineku orderiga
Hiljem laulsid ülemised hääled prantsuskeelset ilmalikku teksti. 10. Nimeta ja kirjelda keskaegseid pille. 1) Fiidel – lamedapõhjalise kõlakastiga poogenpill 2) Rebekk – ümarapõhjaline, pooliku pirnikujulise kõlakastiga poogenpill 3) Harf –näppekeelpill, kõlakast laieneb ülevalt alla madalamate keelte suunas 4) Lauto –näppekeelpill, erinevate on suuruste ja keelte arvuga, sõrmlauaga, vasaku käega fikseeritakse helikõrgus 5) Psalteerium – pingutatud keeled kolmnurksel või nelinurksel kõlakastil, mängiti näppides, poognaga või keeltele lüües 6) Organistrum – keelpill, mille keeled paneb kõlama nahaga ületõmmatud vändaga pööratav ratas 7) Erinevad flöödid – puupuhkpillid, soolo või orkestri pillid 8) Šalmei – kahekordse roohuulikuga torupill
Seejärel kinnitatakse vastuvõttja masina külge,et see hakkaks juba kaldes olevat kiirt püüdma. 4.2D süsteemi paigaldamine ekskavaatorile? Masinale paigaldatakse mastide külge andurid,mis ühendatakse juhtmetega.Iga andur mõõdab masina liikumist ja arvutab välja töö organi tera kõrguse.Teise masti anduri sees on ka laserkiire vastuvõtja et saaks kasutada laserit referents punktina. 5.2D süsteemi vajaliku kaevamissügavuse fikseerimine? Asetatakse kopp vastu maad fikseeritakse ehk nullitakse mõõt ja hakatakse kaevama.Kui teatakse vajaminevat sügavust võib selle süsteemi sisestada,jõudes soovitud sügavusele näitab juhtpult sügavuseks 0,00 6.2D süsteemi laseri abil kõrguse fikseerimine? Seatakse üles laser ja sisestatakse vajalikud kalded.seadmesse tuleb sisestada kõrgus referents punktist milleks on laser kiir.Kui soovitakse kaevata kolme meetri sügavust auku tuleb mõõta ära laseri kõrgus
2. HB= = == 111,11 3. HB= == 109,89 Katsekeha nr.2 NIHIK Katse: 1. HB= == 190,15 2. HB= == 192,57 3. HB= =196,33 Katsekeha nr.3 VIIL Katse: 1. HB= =361,21 2. Ei õnnestunud! 3. HB= = Kõvaduse määramine Rockwelli meetodil: Kõvadus Rockwelli meetodil määratakse jälje sügavuse järgi teraskuuli läbimõõduga, teemant kõvasulamkoonuse tipunurgaga materjali sissesurumise teel. Katsetamisel surutakse otsik materjalisse eeljõuga ja fikseeritakse asend. Seejärel surutakse otsik materjalisse suurima jõuga ning taastatakse esialgne jõud. Kõvadust iseloomustab kuuli või koonuse materjalisse sissetungimise sügavuste vahe. Kõvaduse määramine Vickersi meetodil: Vickersi meetod põhineb teemantpüramiidi sissesurumisel materjalisse. Meetod võimaldab määrata igasuguse kõvadusega metallide ja sulamite kõvadust ning sobib ka metalli õhukese pinnakihi kõvaduse määramiseks. Kõvaduse arvutamiseks kasutatakse valemit:
Töö käik. Määratakse kontsentreeritud fosforhappe kontsentratsioon. Selleks tuleb lahjendada fosforhapet 100 korda. (Võtta 2,5 cm3 konts. fosforhapet ja viia 250 cm3 mõõtekolbi, mis täidetakse selle järel dest. veega mõõtjooneni.) Kolb suletakse korgiga ja loksutatakse korralikult lahus segamini. Kolvist pipeteeritakse 150 cm3 keeduklaasi ühemahupipetiga 25,00 cm3 lahjendatud fosforhappe lahust ja lisatakse mõõtesilindriga 25 cm3 vett Bürett täidetakse 0,2 M KOH lahusega ja fikseeritakse selle täpne (0,0001M) kontsentratsioon.Klaas lahusega paigutatakse pH-meetri statiivile, pannakse lahusesse magnetsegur ja lastakse sisse elektroodid (klaas- ja hõbe-hõbekloriidelektroodid). NB! Elektrood peab jääma lahuses nii kõrgele, et keeduklaasi põhjas keerlev magnetsegur seda ei puudutaks. Lahusesse lisatakse 3-4 tilka indikaatorit fenoolftaleiin. Lahus on värvitu. Klaasi kohale paigaldatakse bürett, nii et büretist lastav lahus satuks otse klaasi.
17. LIPP e. LIISTPARKETT · Kõikidest külgedest sulundatud massiivsest puidulippidest põrandakate. 18. KILPPARKETT · Igast küljest sulundatud kihiline kate, mille pinnakiht on vastupidavast täispuidust. · Vahe ja aluskiht täispuidust või puiduplaadist. · Pinnakihi muster moodustub ühest või 4 ruudust. 19. TAFTING MEETOD mitmenõelalisel masinal vaiba kudumine, mille puhul kudumismasina nõelad lükkavad lõnga läbi esimese alusriide nong tekkivad silmused fikseeritakse. 20. AXMINISTER VAIP · Masinal kootud vaipkate. · Koelõng kinnitatakse ning paigutatakse aluskangale mustri järgi. 21. VELUURVAIP · Kootud või taftingmeetodiga valmistatud vaipkate. · Silmused on pealt läbi lõigatud. · Läbi lõigatud silmused annavad vaibale pehmuse. 22. SILMUSVAIP · Kootud või taftingmeetodi kasutamisel valmistatud vaipkate. · Silmused läbilõikamata. · Läbilõikamata silmused annavad vaibale suurema vastupidavuse.
luuleteksti. Hiljem laulsid ülemised hääled prantsuskeelset ilmalikku teksti. 10.Nimeta ja kirjelda keskaegseid pille. 1) Fiidel – lamedapõhjalise kõlakastiga poogenpill 2) Rebekk – ümarapõhjaline, pooliku pirnikujulise kõlakastiga poogenpill 3) Harf –näppekeelpill, kõlakast laieneb ülevalt alla madalamate keelte suunas 4) Lauto – näppekeelpill , erinevate on suuruste ja keelte arvuga, sõrmlauaga, vasaku käega fikseeritakse helikõrgus 5) Psalteerium – pingutatud keeled kolmnurksel või nelinurksel kõlakastil, mängiti näppides, poognaga või keeltele lüües 6) Organistrum – keelpill , mille keeled paneb kõlama nahaga ületõmmatud vändaga pööratav ratas 7) Erinevad flöödid – puupuhkpillid, soolo või orkestri pillid 8) Š almei – kahekordse roohuulikuga torupill
Kõvadusarv saadakse otsaku sissetungimissügavuse järgi uuritavasse materjali. Mida suurem on jälg, seda väiksem on kõvadus. Metalsete materjalide puhul leiavad kasutamist enamasti A-, B- ja C- skaala, pehmete sulamite ning plastide puhul H-, R- ja M- skaalal. Arvutamise valem: kus h otsaku sissetungimise sügavus N skaalale omane konstant S - skaalajaotis Katsetamisel surutakse otsak materjalisse eeljõuga F0= 10 kgf (98 N) ja fikseeritakse asend. Seejärel suurendatakse seda põhijõuni 60 kgf (588 N), 100 kgf (980 N) või 150 kgf (1470 N) ja taastatakse esialgne jõud F0. Kõvadust iseloomustab kuuli või koonuse materjalisse sissetungi uise sügavuste vahe. Vickersi meetod meetod põhineb teemantpüramiidi sissesurumisel materjali. Sobib nii metalli kui sulami kõvaduse määramiseks ning sobib nii õhukese metalli kui ka pinnakihi kõvaduse määramiseks
annaabi.ee 
