............................................................ 4 Fibo plokitoodete valik ja tootjad Eestis ...................................................................................... 5 Fibo plokitoodetest ehitamine .......................................................................................................... 7 Vundament ................................................................................................................................... 7 Vundamendi müür ....................................................................................................................... 7 Kandvad ja mittekandvad seinad ................................................................................................. 8 Sillused....................................................................................................................................... 10 Kokkuvõte ................................................................................
võidakse kahjustada. Mördi nake ei ole tagatud kui kasutada liiga suure veesisaldusega v liiga kuivi müürimaterjale. Müürikive ei tohi pärast nakkumist liigutada. Pooleliolevat müüri tuleb kaitsta vihma jt. ohutegurite eest. Kuiva ja sooja ilmaga tuleb takistada müüri liig kiiret kuivamist, seda puhta veega kastes. Mördipritsmed tuleb eemaldada müüri pinnalt ennem mördi tardumist. Fibo Plokk on tugev, vaatamata kergusele on hea tulepüsivusega ja külmakindel on hea soojustusvõimega olles hingav seinamaterjal, on samas ka hea heli neelamis/isoleerimisvõimega on hõlpsalt töödeldav, olles suurepärane aluspind krohvimiseks. ei sisalda kahjulikke ühendeid ega gaase ei karda niiskust ega kemikaale ei hallita ega mädane Kergplokke kasutatakse ehitamiseks nii peal- kui allpool maapinda Üldist
Võrumaa Kutsehariduskeskus Fibo plokk müüritise ladumine koos soojustuse ja välisfassaadiga Juhendaja: Õpilane: Väimela 2013 Sisukord: Sissejuhatus.............................................................................................3 Fibo müüritis........................................................................................4,5 Piirangud,deformatsioonivuugid,viimistlus..
Kui sein on näiteks aga 300 mm, jääb silluste vahele 6 cm vahe. Vahe põhja paigaldatakse puitlatt, vahe täidetakse mineraalvillaga. Kui tehases toodetud sillused ei ole kättesaadavad, võib neid ka ehitusplatsil valmistada. Nad valatakse kas polügoonil või vahetult müüril. Tellisseina avasid võib sillata ka nn. kivisillustega. Konstruktiivselt lahenduselt on kivisilluseid kolme tüüpi: kihtsillus, kiilsillus, kaarsillus. Kihtsilluseks loetakse 0,5 m kõrgust müüritise osa ava kohal, mis toetub armeeritud 3 cm mördivööle. Sarrusvarraste arv sõltub seina paksusest ja valitakse üks varras 12 cm kohta. Varda läbimõõduks piisab mittekandvas seinas 6 mm, kui ava on kuni 1,2 m, 8 mm avas kuni 1,5 m, kuni 2 m ava kohale 12 mm vardad. Kandvas seinas on vastavates olukordades varraste läbimõõdud 10, 12 mm. Sarrus peab müüritisse ulatuma vähemalt 250 mm ja vardad peavad olema tehtud tagasipööretega. Silluse osas on müüritis laotud tsementmördil.
Ehitusmaterjalid Müürikivid Tartu 2013 Ehitusmaterjalid Müürikivid Müür koosneb üldiselt mingisugusest müürikivist ja mördist. Müürikivi on üldnimi kõigile müüri ladumisel kasutatavatele ehituskividele. Müürikiviks võib olla tellis, väikeplokk (keramsiitplokk, poorbetoon plokk, keraamiline plokk jne), looduskivi (paekivi). Müürikivid jagunevad laias laastus kaheks: looduslikud, ehk peaaegu töötlemata kujula kaevandustest võetud ja seina laotud ning tehisliku, mida töödeldakse vastavalt, kuni nad on sobilikud seina panemiseks. Looduslikud ehituskividest levinuim Kesk- ning Lõuna- Eestis on maakivi ehk graniit. Maakivi võib põllu äärest tasuta korjata ning kui vaja suuremaid koguseid korraga peab soetama kividega tegelvates ettevõtetest
.. 1 mm. Müüritise kivid peavad asetsema risti neile mõjuvate jõududega. Naaberkihtide püstvuugid ei tohi kokku langeda, s.o. peab kinni pidama vuukide seotisest. Joonis 7.1 Ehituskivid: a ehituspaekivi, b tahutud või hööveldatud servadega soklikivi, c klombitud soklikivi, d normaalmõõtmetega tellis, e moodultellis, f pilutellis, g - kärgtellis Joonis 7.2 Müüritise struktuur: a kivide toetumine mördita müüritises, b kivide toetumine mördiga müüritises, c ebakorrapärastest looduskividest müüritis, d seotiseta müüritis, e seotisega müüritis 1 Mördi mark ja koostis valitakse sõltuvalt müüritise nõutavast tugevusest, tööde ajast (suvi või talv), vundamentide ladumisel ka pinnasest, samuti ehitava hoone seinte niiskusest ekspluatatsioonis ja muudest nõuetest
omadused, spetsiaalsed arvutuseeskirjad, sõlmelahendused, ühilduvad lisatooted (segud, sillused, terasdetailid jt.), spetsiaalsed tööriistad paigalduseks, tootetugi (tehniline teave üksikasjades) ja avalikult kättesaadavad paigaldusjuhendi. Hulgaliselt infot on võimalik leida tootjate kodulehehtedelt: www.aeroc.ee - Aeroc - tooted www.ikodor.ee - Ikodor-plokid www.maxit.ee - Fibo plokid ja sillused www.silbet.ee - “Narva” ja “Silbeti” plokid www.columbia-kivi.ee - Columbia tooted www.wienerberger.ee - Porotherm plokid EELISED • Ladumise kiirus • Väiksem töömahukus • Madalam hind võrreldes samaväärse kandva tellismüüritisega • Plokkide kergem töötlemine võrreldes tellisega • Väljatöötatud sõlmelahendused ja tootetugi • Kiiremad ja odavamad viimistlemise võimalused PUUDUSED • Kohati väiksem tugevus võrreldes tellismüüritistega
...............................................................................12 Armeeritud seinad..............................................................................................................................13 Konstruktsioonielementidena töötavate seinaosade armeerimine......................................................14 Deformatsioonivuugid........................................................................................................................15 Armeeritud müüritise ladumine ja betoneerimine..............................................................................17 Ladumine..................................................................................................................................17 Armeerimine.............................................................................................................................17 Betoneerimine...................................................................................
– lõõrid 0,6 in-h/tk Mördi valmistamine in-h/kord in-h/m² Segumasinaga – ühe soonega plokid 0,4 0,23 – kahe soonega plokid 0,4 0,47 – soojustusega plokid 0,4 0,4 – lõõr 0,1
äärmiste äärmiste kivide vahed tä täidetakse mö mördi ja vä väiksemate tä täitekividega. Ladumisel tuleb jä jälgida, et jäjärgnema kihi kivid seoksid alumise kihi kive st. et ülemised kivid kataksid alumised püpüstvuugid. Looduskivist müü müüritise ritise paksus on 60… 60…70cm. 6 3 Looduskivi Ühekihilisi seinu võiks aktsepteerida juhul, kui hoone asend või kohalikud kliimatingimused väldivad kaldvihma toimet
100 mm seina pinnast seespool. Mõlemalt poolt koormatud vaheseina minimaalne paksus on seega 200 mm. Sellega on tagatud AEROC paneelide vajalikud toetuspikkused seintele. Ka akna- ja ukseavade laiused on soovitav projekteerida 2M kordsetena (vt. tüüpsilluste pikkused) Sokli ja keldri välisseina seotakse ülapoolel oleva välisseina suhtes nii, et valmis välispindade vahel on 15...35 mm aste. Plokkidest müüritise arvutustugevused AEROC poorbetoonplokid kuuluvad müürikivide I kvaliteediklassi. AEROC plokiliimi puhul on tegemist peenmördiga, mille survetugevus on > 5 N/mm². Nõuetekohaselt laotud AEROC plokkidest laotud müüritise normsurvetugevuse saame leida avaldisega (EPN 6.1.1 p.3.6.2.3 avaldis 3.2): fk = 0,8 x fb0,85 Paindetugevus Tihedusklass Normsurve- Purunemine Purunemine Elastsusmoodul Em
Tinglikult võib öelda, et lisaks koosneb poorbetoon suures osas õhust, mis paikneb materjali suletud poorides. Toorainetest, nii nagu ka tootmistehnoloogiast, oleneb suurel määral poorbetoontoodete kvaliteet, mis võib sõltuvalt valmistajatehasest väga erinev olla. AEROC EcoTerm Plus, Classid ja Hard plokkide paigaldamine Esimese plokirea paigaldus Vundamendi ja esimese plokirea vahele paigalda alati hüdroisolatsioon. Esimene plokirida paigalda müürimördiga. Tõsta paika esimene plokk ja järgmised tihedalt üksteise vastu (vertikaalvuuk kuivalt). Jälgi, et igas vertikaalvuugis oleks vähemalt ühe ploki otsas vertikaalsoon(ed). Rihi esimene plokirida väga täpselt paika, kasutades selleks kummihaamrit ja vesiloodi. Kui mört on piisavalt kivistunud, siis silu plokkide pind hõõrutiga ja pühi harjaga ära lahtine tolm. Vertikaalvuukide täitmine Vala segamisnõusse vesi ja AEROC plokiliim. Sega vastavalt liimikotil olevale juhendile valmis sobilik liimsegu
massikao järgi. [6] 2. KERGKRUUSPLOKK Keramsiitplokid saadakse põletamisel paisunud savigraanulite (kergkruusa), tsemendi ja vee kokkusegamisel. Vastavalt tugevusastmele kasutatakse erinevaid kergkruusa fraktsioone. Valmis 5 segu juhitakse vormidesse, kus see vibropress-menetlusel plokkideks vormitakse ([8]Foto 2 Kergkruusplokk Fibo 3/350 [8]). Plokid kivinevad normaalrõhul. [5, p. 245] Kuna kergkruusa valmistatakse vaid looduslikest materjalidest, on nendest ehitatud hooned tervisele ja ümbritsevale keskkonnale kahjutud. [5, p. 245] Kergplokid on avatud struktuuriga, mistõttu neist tehtud välisseinad tuleb töödelda vihma- ja tuulekindlaks. Müra isoleerimiseks ja tule tõkestamiseks vajab seina pealispind tihendvat kihti, näiteks krohvi. [5, p. 245] Foto 2 Kergkruusplokk Fibo 3/350 [8]
tohi olla suurem kui 40% tuletõkkekonstruktsiooni pindalast. 74. Kuidas on võimalik suitsu-ja soojust hoonest eemaldada? Avatäidete kaudu, (sund)ventilatsiooniga. 75. TP-3 klassi hoone kandvatele konstruktsioonidele on ette nähtud järgmised tulepüsivusaja nõuded? Valdavalt nõuded puuduvad, va keldrikorrusele, kus tulepüsivusklass on R60. 76. Mis on tulemüür? Tulekindlast materjalist müür, mis tõkestab hädaolukorra tekkel tule leviku kõrvalhoonetesse.
...................................................................................................................3 SISSEJUHATUS.................................................................................................................5 1. KONSTRUKTIIVNE OSA..............................................................................................6 1.1. Vundament................................................................................................................6 1.2. Müüritis ehk seinad.................................................................................................. 6 1.3. Vahelaed...................................................................................................................7 1.4. Katus.........................................................................................................................7 2. TEHNOLOOGILINE OSA..............................................................................................8
takistaksid vee väljaimemist vett,tugevus tagasihoidlik. müüritisega koos töötavad mördist. Muidu võib juhtuda, *segamört-kahe eelmise konstruktsioonid peavad et mört imetakse nii kuivaks, segu.Kõiki omadusi olema sellised, et nende et katkeb tsementkivi keskmiselt. omavahelised sidemed ei tekkimine ja mört ei saavuta 6. Müüritise võimalda konstruktsiooni vajalikku tugevust. Mördi töötamine:müüritis töötab õõtsumist. Lisaks tuleb koostis: Sideained alati mingi konstruktsiooni tagada, et väärkoormamine jaotatakse õhk-(õhklubi) ja osana. Töötamise all või avarii korral hüdraulilisteks(tsem). mõistetakse müüritise poolt konstruktsioon ei variseks
ladumiseks. Paekivimüüri minimaalseks paksuseks loetakse 500 mm. Ladumiseks kasutatakse lubi- või segamörti. Müürimisel peetakse silmas eelmise ja järgmise kihi vuukide seotist ja seina läbisidumist seina läbivate kividega. Müürimine paekiviga on väga töömahukas. · Looduskivist vundament, keldrisein, kütmata hoone sein: · Ühe ja sama kihi ladumisel tuleb valida ühepaksused kivid. · Looduskivist müür laotakse kahe poolega: sisemise ja välimise reana. · Ladumisel paigaldatakse kivi sirgem külg müüri välispinnale ja müüri äärmiste kivide vahed täidetakse mördi ja väiksemate täitekividega. · Ladumisel tuleb jälgida, et järgneva kihi kivid seoksid alumise kihi kive st. et ülemised kivid kataksid alumised püstvuugid. · Graniit (raudkivi) kasutatakse samuti vundamentide ja seinte ladumiseks.
Tsementkive valmistatakse tsemendi, liiva ja vee segust. Kivi omandab tugevuse pärast tsemendi ja vee segu kõvenemist. Kivide omadused Tugevus tegemist kivide puhul hapra materjaliga, mille tugevusomadused on tõmbele ja survele erinevad. Materjalide survetugevus määratakse katsetamise teel standardikohaste kuubikutega. Muud omadused Veeimavus Suurt tähtsust omab kivide veeimavus, mis on otseselt seotud kivide poorsusega. Haprad materjalid on üldiselt nn lahtiste pooridega, st et poorid on omavahel ühendatud. Kivi märgumisel tõmmatakse vesi kapilaarjõudude toimel kaunis ruttu kivi sisse. Selline omadus on aluseks kivide ja sideaine (mördi) vahelise nakke loomisel. Poorsus on ka kasulik soojapidavuse seisukohalt, mida rohkem poore, seda soojem on kivi. Suur pooride hulk nõrgestab aga kivi skeletti ja vähendab tema tugevust. 5.Mördid, nende omadused Mördid Müüritise loomiseks on kivid omavahel vaja siduda mördiga. Mördi koostis on tavaliselt sideaine, liiv ja vesi.
LOODUSKIVIMATERJALID *Mineraal on ühtlane anorgaaniline mass. Igal mineraalil on kindel keemiline koostis, värvus, kõvadus, tugevus jne. Mineraale tuntakse ca 2000 ümber. *Kivimid –mineraalide kogumid; jagatakse survetugevusklassidesse *Kivimite klassifikatsioon. Geoloogilise päritolu järgi liigitatakse kivimid: 1) tardkivimid 2)settekivimid 3) moondekivimiteks. Igaüks neist jaguneb veel alaliikidesse. 1.TARDKIVIMID Tekkinud on tardkivimid vedela magma hangumisel. a)süvakivimid on tekkinud sügaval Maa koore all suure rõhu jusees; aeglasel ja ühtlasel magma b)purskekivimid - on tekkinud maapinna lähedale voolanud magma kiiremal ja ebaühtlasemal jahtumisel c)Sõmerad tardkivimid - on tekkinud vulkaanipursete juures gaaside poolt pihustatud magmast. Nad on teralise või poorse ehitusega ja kerged. Näiteks pimsskivi d)Tsementeerunud tardkivimid - on tekkinud sõmeratest lademetest aja jooksul nende kokkukleepumise tagajärjel. *Graniit on kristalliline kivim, kristallide l
2. Terminid ja tähised 2 2. Ehituskonstruktsioonide arvutamise põhimõtted 6 2.1. Piirseisundid 7 2.2 Koormused 7 2.3. Tugevusarvutuse alused 8 3. Müüritööde materjalid ja nende omadused 3.1. Kivid ja plokid 8 3.2. Mördid 9 3.3. Armatuur ja betoon 9 4. Müüritise töötamine. Müüritise omadused 10 4.1. Müüritise tugevus 10 4.2
Sellisel menetlusel valmistatud betooni nimetatakse kivikbetooniks. Kivide valikul tuleb arvestada nõudega, et kivide läbimõõt ei ületaks 1/3 vundamendiseina paksust. 18 kivibetoonist monoliitne lintvundament Kergkonstruktsioonis seinte madalvundeerimiseks kasutatakse väga laialdaselt keramsiitbetoonist väikeplokkidest laotud lintvundamente. Vundamendi taldmik valatakse kohapeal monoliitse raudbetoonvööna, kus vöö laius sõltub hoonelt üle-kanduvast koormusest ja pinnase kandevõimest. Vundamendi seinaosa alumine osa, mis ei vaja soojusta-mist, laotakse 300...350 mm paksustest täisplokkidest vundamendi massiivosa. Ülemine osa, mis on kontaktis välisõhuga ja külmunud pinnasega talvel, laotakse 19
(6) Geomeetriliste mõõtmetega seotud terminid: - normväärtus: suurus, mis tavaliselt vastab projekteerija poolt määratud mõõtmetele, - arvutusväärtus: tavaliselt nimiväärtus. Erimõisted- Ankur: vahend müürikivide ühendamiseks külgnevate konstruktsioonidega, näiteks lae ja ka- tusega . Armatuuri ankurdustugevus: nakketugevus armatuuri pinnaühiku ja mördi või betooni va- hel tõmbel või survel. Armatuurteras: müüritises armatuurina kasutatav teras. Armeeritud müüritis: müüritis, milles tavaliselt terasvardad või -võrk on paigutatud mördi või betoonikihi sisse nii, et müüritis töötab koormuse (jõudude) vastuvõtul ühtse tervikuna. Eeldoseeritud mört: tehases doseeritud komponendid millest ehitusplatsil segatakse mört. Eelpingestatud müüritis: müüritis, milles pingearmatuuri abil on eelnevalt tekitatud surve- pinged. Ehitusplatsimört: mört, mille alglähtematerjalid doseeritakse ja segatakse ehitusplatsil.
Müürikivide liigitus. Nimetada kivimaterjale ja osata neid iseloomustada. Müürikivide liigitus looduslikud kivid, tehislikud kivid, töötlemata kivid, töödeldud kivid ja plokid. Kivimaterjalid: Tellised - silikaattellised (survetugevus 10 ... 25 MPa; tihedus 1,7...1,9 T/m3), Põletatud savitellised (survetugevus ca. 20 MPa, tihedus 2,0 T/m3) Betoonplokid columbiakivi (survetugevus ca. 18 MPa, tihedus 2,1 T/m3) Kergbetoonplokid - Fiboplokk. (survetug. 3 ja 5 MPa, tihedus 0,6 ja 0,8T/m3) Keramsiitbetoonplokid Fiboplokk. (survetug. 3 ja 5 MPa, tihedus 0,6 ja 0,8T/m3) Taloti plokid (survetugevus- 5 MPa, tihedus 0,95 T/m3)
soojustada väljastpoolt. Kasutada tuleks vahtpolüsterooli. Soojustusmaterjalid Maapealsed ja maa-alused tarindid eraldatakse kapillaarniiskust tõkestava hüdroisolatsiooniga kahekordne bituumenvõõp, defon, jafoplast jne. Sokkel tuleb kujundada nii, et maapinnalt üles pritsiv vesi ja lumekihi sulamine ei kahjustaks välisseina. Katta hüdroisolatsioonikihiga. Sokkel ehitatakse ilmastikukindlast materjalist maakivi, paekivi, graniit, marmor, betoonkivi- ja plokid. 13. Torustike viimine läbi hoone vundamendi Kui kanalisatsiooni toru läheb hoone alt läbi, pannakse see toru suurde toruhülssi ehk jämedamasse torusse selleks, et vundament vajumisel ei lõikaks kanalisatsioonitoru läbi. Suurema toru diameeter on umbes 6-7 cm suurem. Veetoru läheb tavaliselt vundamendi alt. Kanalisatsioonitoru, mis pannakse suurema toru sisse, viiakse läbi vundamendi. Veetorustik peab olema 0,5 m allpool pinnase külmumissügavust, seega ~ 1,5 m sügavusel. 14
katuselt, vahelagedelt jne. 2)Ennastkandvad- kui kannavad ainult omakaalu ja tuulekoormust kogu hoone välisseina kõrguses. 3) Mittekandvad kui võtavad vastu koormusi omakaalust ja tuulest ainult ühe korruse ulatuses. 4) Rippuvad- kui ennastkandvate või mittekandvate välisseintega hoones kannab katuse, vahelagede jne koormust sisemine karkass või põikiseinad. Seinte ehitamiseks kasut materjalide järgi liigitatakse hooned: puit, kivi, plokk, paneel hooneteks. Vundament on hoone maaalune konstruks, millele toetuvad seinad või postid ja mis annab koormused edasi ehitise alusele. Vahelagi -horisontaalne konstruks, mis jaotavab hoone korrusteks, võtab vastu koormusi inimestelt, mööblist, seadmetest jne ning annab need üle seintele ja postidele. Pööning - kütmata ruum sooja pööningulae ja katuse (sarikad, roov, kate) vahel. Trepp, lift , eskalaator- on hoone osad, mis ehitatakse liikumiseks korruselt korrusele. Rõdu- on
Valatakse korruste kaupa: postid + vahelaed. Posti ristküliku, ruudu ja ümara kujuga. Karkasside skeemid Post-plaat Kapiteelidega postid Ribiline vahelagi Saalungi materjalid: Laud Vineer Teras Kangas Kile Raketisesüsteemid Nõudmised raketisele: Piisav tihedus Piisav tugevus ja jäikus Betooni liiga kiire kuivamise vältimine Sobiva pinnaviimistlusega Armatuur Armatuurvõrgud Armatuurvardad Eelpingestatud armatuur Betoontarindi kuivamine kestab nädalaid ja kuid. Ehitamisel tuleks võimalikult kiirelt saada hoone katuse alla ja vältida lume ja sadevee sattumist siseruumidesse. Alati tuleks võimalikult kiirelt eemaldada põrandatelt sinna sattunud vesi. Kriitilise niiskuse tase: Betoon <75% Parkett <80% Kumm, kork, tekstiil <85% Plast linoleum <90% Epoksiid, akrüül- polüestermass <97% Betooni kuivamine sõltub Tarindi paksusest, kuivamise suundadest (ühes suunas, kahes suunas)
Kui soklikorrusel on köetavad ruumid, siis peab soojapidavus olema R0 3,57 m2K/W Soojustusmaterjalid Maapealsed ja maa-alused tarindid eraldatakse kapillaarniiskust tõkestava hüdroisolatsiooniga kahekordne bituumenvõõp, defon, jafoplast jne. Sokkel tuleb kujundada nii, et maapinnalt üles pritsiv vesi ja lumekihi sulamine ei kahjustaks välisseina. Katta hüdroisolatsioonikihiga. Sokkel ehitatakse ilmastikukindlast materjalist maakivi, paekivi, graniit, marmor, betoonkivi- ja plokid. 13. Torustike viimine läbi hoone vundamendi Kui kanalisatsiooni toru läheb hoone alt läbi, pannakse see toru suurde toruhülssi ehk jämedamasse torusse selleks, et vundament vajumisel ei lõikaks kanalisatsioonitoru läbi. Suurema toru diameeter on umbes 6-7 cm suurem. 14. Vundamendi pealispinna ja keldriseinte välispinna hüdroisolatsioon Pealispinna 2
................................. 26 EHITUSMATERJALID 1. Ehitusmaterjalide füüsikalised omadused. Ehitusmaterjalide füüsikalised omadused jagunevad järgmiselt: erimass, tihedus, poorsus, veeimavus, hügroskoopsus, veeläbilaskvus, gaasitihedus ja aurutihedus. Erimass on materjali mahuühiku mass tihedas olekus ilma poore arvestamata. Tihedus on materjali mahuühiku mass looduslikus olekus koos pooridega. Poorsus näitab, kui suure % kogumahust moodustavad poorid. Veeimavus on materjali võime imada vett kokkupuutes veega. Hügroskoopsus on materjali omadus imeda õhust niiskust. Veeläbilaskvus on materjali võime vett läbi kasta, sõltub pooridest ja nende kujust. Gaasitihedus on materjali omadus gaasi läbi lasta, ühikuks gaasi läbilaskvuse koefitsient. Aurutihedus on materjali omadus auru läbi lasta, mõõdetakse grammides. 2. Ehitusmaterjalide termilised omadused.
abistavaid juhendmaterjale ning ehituses kasutatavate materjalide asendatakse korraliku tihendatud liivapadjaga) elemendid) stendvormis(keerulisemad ja väikese toodete ja seadmete infokirja. 1)kande-ja piirdekonstruktsioonid 3-tsementeerimine ja silikaatimine(pinnase poorid täidetakse korduvkasutusega elemendi) K.K võtavad vastu koormusi(tuul, omakaal, lumi) ja kannavad tsemendipiimaga, vedela tsementmördiga või vesiklaasi 2)Planeerimis- ja ehitusseaduse täitmiseks kehtestatud ehitusega need üle kas pinnale või spetsiaalsele alusele
paigaldajat. Lisa 3. 3.2.6. Geodeetilised märgid taldmiku plokkidele Geodeedid käivad objektil mitu korda, esmalt enne vundamendi taldmikeplokkide paigaldamist, teisalt peale paigaldamist, vahetult ennem monoliit betoonvöö ehitamist ja seejärel peale betoonvöö kivistumist. Geodeedid markeerivad teodoliidiga killustiku padjale, taldmikuplokkidele ja betoonvööle projektijärgsete seinte telgede täpsed asukohad, mille järgi vundamendi seinaplokid paika laotakse. Plokid tõstetakse paikka teleskooptõstukiga Cat TH 417'ga. Lisa 3. 3.2.7. Monoliitse betoonvöö ehitus vundamendi taldmiku plokkidele Monoliitne betoonvöö konstrueeritakse taldmikuplokkide peale, tasandamaks taldmikuplokkide paigaldamisest tulnud ebatasasusi ning tagamaks kaalu ühtlasemat jaotust. Betoon tuuakse mikseriga Mercedes- Benz Actros 3241. Taldmikuplokkidele ehitatakse vajalikud rakised, armeeritakse ja seejärel betoneeritakse monoliidina. 3.2.8
.. 500 mm Kivikbetoonis ei tohi kivide läbimõõt ületada 1/3 müüri paksust. Kiviseintega hoone vundament armeeritakse taldmiku peal ja vahetult enne vahelage vähemalt 2 armatuurvardaga Ø 12 mm. Koostas: Meeli Kams 7 Hoone osad EPMÜ Armeerimata betoonist vundamenditaldmiku kõrguse ja väljaaste suhe on 2, kui see on väiksem, võib taldmik murduda. Vaivundamentide ehitamisel on väga oluline jälgida, et vaiade löömisel pinnasesse saavutatakse projektis ette nähtud vaste (vajum cm 10 löögi kohta 10 m kõrguselt vasara raskusega 1 tonn). Vundamentide aluskihiks kasutatakse kruusa või killustikku paksusega 100 ... 150 mm, niiskele savipinnasele monteeritavate vundamentide alla betooni paksusega 200 ... 300 mm. Vanade majade probleemid Eesti paljud talumajad on ehitatud ilma vundamendita. Seina nurkadesse ja pikemate seinte
2600 kg/m3 kergbetoon 300-2100 kg/m3 Soojapidavus 0,11 W/mK 0,07 W/mK Tugevus Olenevalt tihedusest 15- 3 Mpa 60 Mpa Kasutusala Vundamendid, vahelaed, Seinad põrandad, talad, trepid b narva plokk vs aeroc; Narva plokk Aeroc Tootmine Kivistumise teel Autoklaavis vormides, lisatakse Al poorbetoonist pulbrit. Koostis Põlevkivituhk, liiv, vesi Poorbetoon Tihedus 500-600 kg/m3 300-650 kg/m3 Soojapidavus 0,10-0,12 W/mK 0,07 W/mK
1. Ehitusmaterjalide füüsikalised omadused Erimass on materjali mahuühiku mass tihedas olekus (poore mitte arvestades). [g/cm3] Tihedus on materjali mahuühiku mass looduslikus olekus (koos pooridega). [g/cm3, kg/m3] Poorsus näitab kui suure % materjali kogumahust moodustavad poorid, mis võivad olla avatud või suletud. Veeimavus on materjali võime imeda endasse vett, kui ta on vahetus kokkupuutes veega. Kaaluline veeimavus näitab mitu % kuiv materjal muutub raskemaks, kui ta end vett täis imeb; mahuline veeimavus aga, mitu % moodustab sisseimetud vesi materjali kogumahust. Hügroskoopsus on materjali omadus imeda endasse niiskust õhust. Materjal niiskub siis kui
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
