Feodaalne Lääne-Euroopa. Feodaalkord. Feodaalne killustatus. Lääniks e. feoodiks nimetatakse maavaldust, mille feodaal sai kasutuseks oma isandalt e. senjöörilt, andes talle truudusvande ja kohustudes oma isanda kutsel ilmuma sõja väeteenistusse. Feodaal (läänimees, vasall) - feoodi e. lääni saaja, kes andis selle eest isandale truudusvande ja kohustus isanda kutsel väesalga eesotsas sõjaväeteenistusse ilmuma. Kõik feodaalid olid elukutselised sõjamehed. 843.a. sõlmiti Verduni leping, millega Frangi riik jagati 3-ks: 1) Ida-Frangi; 2) Lääne- Frangi ja 3) Lõuna-Frangi riik. Aja jooksul kujunes Ida-Frangi riigist Saksa ja Lääne-Frangi riigist Prantsuse kuningriik. Frangi riigi lagunemisega kaasnes feodaalkorra kujunemine.
Ühiskond ja eluolu keskajal Feodaalkorra kujunemine · Senjöör (valitseja) ja vasalli (kohalik aadel) suhe · Karl Martell · Lään ehk feood( maalapp mis vasall saab senjöörilt sõjaväe kohustuste eest) · Läänimees ehk feodaal( vasall, kes on endale saanud feoodi) · Pärusvalduste teke · Feodaalne killustus Majandus · Naturaalmajandus · Kaubandus · Mõisad ja talud Turusuhete areng · Linnade areng, mis hoogustas kaubandust · Spetsialiseerumine · Loonusrendi asendumine raharendiga · Talupoegade liikuvuse suurenemine · Talupoegade vabaks ostmine Seisused · Vaimulikud · Sõjamehed · Töötegijad Pärisorjus · Talupoegade sõltuvus feodaalist
*Domeen kuninga maavaldus *Lään Vasallide väeteenistuse eest kasutamiseks antud maatükk, koos seal elavate talupoegadega *Benefits- pärandamisõiguseta *Feood pärandamisõigusega 1. Feodaalide asetus tähtsuse järgi. Tipus kuningas, alamal astmel väikerüütlid. Hõlmas ainult teist seisust Feodaal e. Läänimees Feoodi e. Lääni omanik *Senjöör suurfeodaal kes läänistas maad *Vasall feodaal, kellele läänistati maad *Investituur Toiming mille käigus vandus tulevane vasall oma isandale truudust. Senjöör andis talle vastutasuks lääni. *Immuniteedikiri Valitsejakiri, millega ta osa riigivõimu ülesannetest andis üle oma vasallile. Vasalliteedisuhted vasalli ja senjöör suhted. Vasall andis end senjööri kaitse alla,
misjon- ristiusu levitamine paganate hulgas klooster-munkade või nunnade elupaik, keskaja esimesel poolel olid kloostrid peamiselt kultuurikeskused Lääne-Euroopas Kirikuriik- paavsti võimu all olevad valdused Itaalias, selle rajas 754. aastal Frangi valitseja Pippin lään ehk feood- maavaldus, mille feodaal sai kasutamiseks oma isandalt (senjöörilt), andes vastu truudusvande ja kohustudes seega oma isanda kutsel väesalga eesotsas sõjateenistusse ilmuma. Feodaal (läänimees, vasall)- feoodi ehk lääni saaja, kes andis selle eest isandale (senjöörile) truudusvande, kohustudes seega isanda kutsel väesalga eesotsas sõjateenistusse ilmuma; enamik Lääne-Euroopa keskaegseid ülikuid olid eodaalid. Rüütel- (1) sursugune sõjamees (ratsaväelane) keskaegses Euroopas; kõik feodaalid keisrist ja kuningatest kuni väikerüütliten olid rüütlid, moodustades rüütliseisuse ehk aadli; (2) sageli mõistetakserüütlite all ka väikefeodaale, kes olid enamasti oma
FEOOD e. LÄÄN - maa, mille eest tuli tasuda väeteenistusega 38. FEODAAL e. LÄÄNIMEES - feoodi saaja 39. LÄÄNISTAMINE - maa andmine lääniks 40. VASALL - feodaal, kes sai oma senjöörilt maad 41. SENJÖÖR - vasalli isand, lääni andja 42. TRUUDUSEVANNE - vasalli tõotus oma isandat teenida 43. FEODALISM e. LÄÄNIKORD - ühiskonnakord, kus maa oli läänistatud feodaalidele ja seda harisid neist sõltuvad talupojad 44. HERTSOG - germaani hõimupealiku järglane, suurfeodaal 45. KRAHV - piirkonna asevalitseja, suurfeodaal 46. RÜÜTEL - madalaima astme feodaal 47
25. Mitra 26. Antiikaeg Vana-Kreeka ja Vana-Rooma antiikkultuuri ajastu(800 eKr-500pKr) 27. Õigeusk katoliikluse ja protestantismi kõrval üks kristluse kolmest põhivoolust 28. Patriarh suurpere meessoost pea 29. Teorent feodaalne maarent, kus talupoeg pidi osa nädalast oma töövahenditega oma kasutuses oleva talumaa eest tasumiseks mõisa jaoks tööd tegema 30. Feodaal oli keskajal feoodi saaja, kes vastutasuks kohustus teenima maaisanda sõjaväes 31. Pärisori - Pärisori erines orjast õiguse poolest abielluda vabalt valitud elukaaslasega seega omada peret 32. Ruunikivi haua-või mälestusmärgid 33. Islam on üks maailmareligioonidest(araabia keeles-alistumine Allahi tahtele) 34. Koraan islami püha raamat 35. Piibel ristiusu kanoniseeritud Pühakiri 36. Kroonika ehk ajaraamat on dateeritud sündmuste esitus ajalises järgnevuses 37
Põhjused: 1) Uut laadi süjaväeorganisatsiooni teke 2) Vajadus luua stabiilne võimusüsteem Mõisted Domeen - kuninga maa valdus Benefiitsid - esialgsed läänid. See on maavaldused ilma pärandamisõiguseta Allood - vasallisuhetest vaba st. kohustustest vaba maavaldus Investituur - läänistamise protseduur, kus vasakk tõotas ustavust läänihärrale ja to vasallile kaitset ja maad. Feood - pärandamisõiguseda lään Rendihärrus - kogu feoodi maa oli renditud talupoegadele. Mõisahärrus - selle korral kasutasid talupojad väikest maalappi. Tasuks pidid nad käima ka mõisa maal tööl.
kultuurikeskused Lääne-Euroopas · Kirikuriik paavsti võimu all olevad valdused Itaalias, selle rajas 754. aastal Frangi valitseja Pippin · Lään ehk feood maavaldus, mille feodaal sai kasutuseks oma isandalt(senjöörilt), andes vastu truudusvande ja kohustudes seega oma isanda kutsel väesalga eesotsas sõjateenistusse ilmuma · Feodaal (läänimees, vasall) feoodi ehk lääni saaja, kes andis selle eest isandale(senjöörile) truudusvande kohustudes seega isanda kutsal väesalga eesotsa ilmuma; enamik Lääne-Euroopa keskaegseid ülikuid olid feodaalid · Rüütel (1)suursugune sõjamees ratsaväelane keskaegses Euroopas; kõik feodaalid keisrist ja kuningatest kuni väikerüütliteni olid rüütlid moodustades rüütliseisuse ehk aadli; (2) sageli
Kuigi katkupuhangud käisid korduvalt üle Euroopa, hakkas selle arv taas kasvama. Suurimad ja jõukamad linnad olid Itaalias. Tekivad palgatööl põhinevad kapitalistlikud ettevõtted/manufaktuurid. Tekivad pangad, mõjukamaks pankurite suguvõsaks saab Medicide perekond Firenzes. Toetavad ka ehitustegevust ja kunsti. Muutused sõjanduses Alates XIII saj hakkasid Euroopa valitsejad eelistama vasallide sõjaväele palgasõjaväge. Jõukamad vasallid eelistasid tasuda oma feoodi eest rahas, vaesemad olid nõus saama palgasõduriteks. Feodaalsüsteem hakkas kaotama oma senist tähtsust. Oluliselt kasvas jalaväe tähtsus, kes suutis rüütliväele vastu seista. Inglise vibukütid muutusid amburitest ohtlikumaks. Sveitsi jalaväelased kasutasid ratsaväe vastu hellebardi. 4-5m pikkused piigid jalaväel muutsid ratsaväe ründe väga kulukaks. XIV sajandil ka esimesed tulirelvad. Rüütlivägi püüab kohaneda muutustega, kuid on kaotanud oma senise tähtsuse.
talupoegadele, kes pidid selle eest maavaldajale makse maksma ja koormisi tegema. Vastutasuks kaitses rüütel oma talupoegi vaenlaste kallaletungide eest. Maavaldust, mille rüütel teenistuse eest sai, on feood(lään), Feoodi omanik feodaal ehk läänimees; Valitseja, kes maad andis oli senjöör, kelle suhtes läänimees oli vasall; vasalli ja senjööri sidus truudusvanne. Vasalli ja senjööri kohustused: vasall pidi osa võtma teatud arvu
KESKAEG *Kristlus märter – kristlane, kes tapeti usu pärast judaism – kristlus e. Ristiusk 4. sajandist alates Rooma ametlik usk 476 a. - Lääne-Rooma lõpp *Frangi riik Frangi riigi ajal käib kõik ümber usu ja maa lään – maa mis anti kasutamiseks. Vastutasuks pidi sõjaväkke minema ja osalema sõjakäikudel feood – maavaldus, mida võib pärandada feodaal – isik, kes omas feoodi e. Maavaldust, mida on talle pärandatud domeen – kuninga maavaldus allood – vasalli suhtes vaba maaala senjöör – annab maad vasallile vasall – alamfeodaal, see kes võtab maad senjöörilt Poiters'i lahingu tähtsus (juhtis Karl Martell) – hispaania ja araablaste vahel, alistati araablased Karl Suur – suur ja võimas vallutaja, kes sai keisriks(tekkis paavstiriik ehk Vatikan) Hiljem jagati frangiriik Karl Suure kolme lapse-lapse vahel ära(prantsusmaa, saksamaa ja itaalia)
koormisi tegema. Vastutasuks kaitses rüütel oma talupoegi vaenlaste kallaletungide eest. Seega, valitsejad jagasid rüütlitele maad selleks, et need saaksid muretseda endale sõjavarustuse ja kaaskonna. Selle eest olid rüütlid kohustatud valitseja kutsel oma relvade ja kaaskonnaga sõjaretkele tulema. Kuna lahingvarustus oli väga kallis, siis pärandati seda perekonnas meesliini mööda. Maavaldust, mille rüütel teenistuse eest sai, kandis nimetust feood, ehk lään. Feoodi omanikku nimetati feodaaliks ehk läänimeheks. Valitseja, kes maad andis oli senjöör, kelle suhtes läänimees oli vasall. Vasalli ja senjööri sidus truudusvanne. Kõige suuremaks maavaldajaks riigis oli kuningas, kes läänistas oma valdused suurfeodaalidele, krahvidele ja hertsogitele, kes pidid algselt olema teatud piirkondade asevalitsejad ja sõjalised juhid. Kuninga kutsel pidid nad koguma kokku oma sõjaväed ning ühinema kuninga armeega.
ennekõike tähendas teenimist sõjaväes. Lisaks oli vasallil kohustus pakkuda isandale materiaalset abi, näiteks osta isand vangilangemise korral lunaraha ees vabaks. Ta pidi veel oma isandale nõu andma, mis üldiselt seisnes kohustuses osaleda senjööri kokkukutsutud nõupidamistel ja kohtumõistmistel. Seda ei peeta üksnes nõupidamisena, aga vasall pidi toetama oma isanda poliitikat. Vastutasuks sai vasall oma isandalt kasutada lääni e. feoodi. Selleks oli tavaliselt maavaldus koos talupoegadega, kes maksid vasallile andamit. Lisaks oli isand kohustatud pakkuma vasallile kaitset nii füüsiliselt kui ka näiteks kohtus. Võiks öelda, et läänimehe ja isanda suhe põhines suuresti maaomandil ja sõjalisel teenistusel, kuid tänu kiriku suurtele maavaldustele leidus läänimeeste seast ka peapiiskoppe, piiskoppe ja kloostrite abte. 11. sajandil said isandad veel suurema võimu oma valdistu üle ning võim muutus päritavaks. 11
Keskaja mõiste tuli kasutusele renessanssiajal, sai halva mõiste valgustusajastul. Keskaja alguseks loetakse viimase Rooma keisri Romuluse tõukamist troonilt 476 a. b. Milliseid etappe on keskajas võimalik eristada? Varakeskaeg, kõrgkeskaeg ja hiliskeskaeg. c. Feodaaltsivilisatsiooni tunnusjooned Senjööril oli sõltlane vasall, kellele ta andis maad ja vastutasuks teenis vasall teda. Feodaalile v läänimehele andis kuningas vastavalt kas feoodi v lääni. Maaga käisid kaasas ka pärisorjad, kes ei tohtinud maalt lahkuda- sunnismaised. 2. Rooma rahu lõpp a. Kuhu ulatusid Rooma rahu piirid? Rooma jagunes kaheks: Lääne-Rooma, mis lagunes ja Ida-Rooma, millest sai Bütsants. b. Keldid, germaanlased – nende peamised asustatud alad. Keldid rändasid tänapäeva Inglismaa aladele ning germaanid liikusid hunnide tõttu tänapäeva Itaalia aladele. c. Mida kujutas endast Caracalla edikt?
KORDAMINE AINEKS Eesti kultuurmaastike ja asustuse kujunemine * KÕRGEIM FEODAAL ehk SÜSERÄÄN - Feodaal ehk läänimees oli keskajal feoodi (feodum) ehk läänimaa saaja, kes vastutasuks kohustus teenima maaisanda sõjaväes. Seda kinnitas vasallivanne, mis kehtestas senjööri (lääni andja) ja vasalli (lääni saaja) vahekorra. Süserään omas kogu maad riigis. Tema läänistas maad suurfeodaalidele: vürstid, hertsogid ja krahvid. Neil oli kohustus osaleda väeüksusega sõjas ja teenida kuninga õukonnas.
- Suhe lepinguline, lepingu sõlmimist nim. investituuriks - Suhe polnud võrdne - Suhet oli vaja elukutseliste sõjameeste ratsaväe toimimiseks - Senjöör läänistas maad vasallile - Maa läänistamise käik: pidulik tseremoonia, kus vasall annab ühel põlvel truudusvande, senjöör annab vasallile puuoksa, mulda. Vasall lubas oma isandat kaitsta, aidata rahaliselt jms - FEODAAL e. LÄÄNIMEES maatüki saaja läänistamisel, feoodi omanik - FEODAALNE HIERARHIA feodaalne astmestik: Kuningas omas kogu maad Hertsogid, krahvid omavad u. paarsada küla Parunid paarkümmend küla Rüütlid 2 3 küla DOMEEN kuninga maavaldus ALLOOD vasallisuhetest vaba maavaldus, kellegi täielik omand Senjöör lääni andja. Kohustatud vasalli eest seisma.
maakondadega. · Tartu piiskopkond Sakala ja Ugandi ühes külgnevate Kesk-Eesti maakondadega. · Orduala Sakala, Kesk-Eesti · Saare-Lääne piiskopkond Läänemaa · Taani all Rävala Lääniaadli teke · Pärast maade jagamist tuli maaisandatel (piiskopid, ordu, Taani kuningas) oma valdused keskaegse Euroopa mudeli järgi üles ehitada. · Linnused - rajati maa kindlustamiseks. · Feodaal ehk läänimees oli keskajal feoodi ehk läänimaa saaja, kes vastutasuks kohustus teenima maaisanda sõjaväes. · Saksa ordule ei olnud läänimeeste abi tähtis -> ordu maid ei läänistatud ning linnuseid anti põhiliselt ordurüütlitele. · Lääni võis saada igaüks, kes oli lojaalne, võitlusvõimeline ja piisavalt jõukas(lään tuli välja osta). · Põhiliselt moodustus vasallide kiht Põhja-Saksamaalt ristisõtta tulnud väikeaadlikest ja teenistuslastest, kuid sattus ka ülikuid.
Anglid suundusid Taanist Britanniasse. 3. Feodaalkorra kujunemine lõplikult kujunes välja kõrgkeskaja alguseks XI sajandil. Frangi majordoomuste võim põhines eelkõige just arvukatel vasallidell, neist moodustatud sõjalistel kaaskondadel. Tunnused: naturaalmajandus (ei toimu kaubavahetust), maa läänistamine (jagamine osadeks) Mõisted: feood = lään maatükid, mida Karl Martell andis oma vasallidele sõjateenistuse eest kasutada; feodaal feoodi valdaja, maaisand; feodaalne hierarhia astmestik (rüütlid > parunid > hertsogid, krahvinnad > kuningas); vasall alamfeodaal; senjöör suurfeodaal; (minu vasalli vasall ei ole minu vasall). Talupoeg - ; sunnismaisus feodaalse sõltuvuse vorm (talupoeg ei tohtinud isanda loata elukohta vahetada), üks pärisorjuse põhitunnuseid; pärisorjus feodaalse sõltuvuse vorm (sunnimaised talupojad olid täielikult
3. Feodaalsuhete kujunemine (9 p.) a) Põhjenda, et feodaalsuhete kujunemise tingis: · uut laadi sõjaväe tekkimine süjameestele anti maa koos talupoegadega, kes maksis talle makse, mille järel sai sõjamees endale varustust osta. · vajadus stabiilse võimusüsteemi järele orjadele kehtestati sunnismaisus, neil puudus vabadus, et nad ikka hariks põlde, nad maksi makse ja töötasid feodaali juures b) Vasta küsimustele: · Kellelt sai feodaal feoodi? Feodaal sai maa kuningalt ja andis selle vasallile · Mis oli feodaali põhikohustus senjööri ees? Maksud , teotöö · Millal ja kus algas feodaalsuhete kujunemine? 5-10 saj frangi riigis, merovingide ja karolingide ajal. c) Vasta küsimustele pärisorjuse kujunemisest: · Miks kujunes pärisorjus? sest talupojad andisd end ülikute kaitse ala , kohustudes selle eest talle andma oma maavaldu · Millised olid 2 peamist kohustust maarendi eest?
Majordoomus- Frangi riigi valitseja majapidamisjuht ja sõjalise kaaskonna juht. Ariaanlus- Kristlik usuvool, mille järgi Kristus pole jumalaga sarnane. Kirikuriik- riik, mille valitseja oli kirik. Naturaalmajandus- majandus, kus tehakse endale vajaminev ise või vahetatakse. Feodaalkord- kord, kus on maaomanikud ja talupojad. Senjöör- suurfeodaal Vasall- alamfeodaal Lään- haldusüksus Feood- suurfeodaalilt alamfeodaalile antud maa. Pärusvaldus- feoodi vastand. Pärisorjus- orjus, kus ei tohtinud maalt lahkuda ja kuulusid täielikult oma ülemale. Katedraal- toom- ehk peakirik. Preester- vaimulik, kellel on õigus riitusi läbi viia. Visitatsioon- kirikukomisjoni kontrollkäik alluvate juurde. Eremiit- kõrbeerak Klooster- munkade/nunnade elupaik. Misjon- usukuulatamine Karolingide renessanss- kultuuriline edasiminek keskajal. Bond- skandinaavlaste talupere pea. Ting- skandinaavlaste ühiskoosolek (kohalik).
· KESKAEG · Pt 19.1 Milles seisnes feodaalkorra olemus? · Senjööri ja vasalli suhe · Senjöör andis vasallile lääni (feoodi) kasutada · Vasall (läänimees) andis senjöörile truudusvande · Vasall pidi teenima senjööri sõjaväes, tegema kingitusi, andma nõu ja maksma lunaraha · Pt 19.1 Iseloomusta ühiskonnakorraldusest tulenevaid huvide konflikte. · Feodaalid läänistasid maid edasi väikevasallidele senjöör ei saanud vasalli vasalli käsutada! · Feodaalid võisid olla mitme senjööri vasallid kellele pidi senjööride tülis alluma? · Vasallid pärandasid lääni pojale
Etruuria; nende päritolu küsimus on tänapäevani lahendamata F faalanks spartalaste lahingurivi, kus sõdalased kiivrit, rinnakaitset, suurt ümmargust kilpi, oda ja lühikest mõõka kandes rivistusid mitmesse viirgu fasism äärmuslik diktatuurivorm Itaalias, mida iseloomustas juhikultus, militarism ja rassism feenid Iirimaa iseseisvust taotlenud poliitilise salaühingu liikmed 19. sajandil feodaal (läänimees) feoodi ehk lääni saaja, kes andis selle eest isandale truudusvande, kohustudes seega isanda kutsel väesalga eesotsas sõjateenistusse ilmuma; valdav osa keskaegsetest ülikutest Lääne-Euroopas olid feodaalid feodalism (feodaalkord) ühiskonnakorraldus, kus valitseja andis ülikutele ja need omakorda oma alamatele kasutada maad koos seal elavate talupoegadega, vastutasuks nõudis maa saajatelt truudusvannet ja sõjasalkadega väeteenistusse ilmumist
piirkond sai nimeks Etruuria; nende päritolu küsimus on tänapäevani lahendamata F faalanks spartalaste lahingurivi, kus sõdalased kiivrit, rinnakaitset, suurt ümmargust kilpi, oda ja lühikest mõõka kandes rivistusid mitmesse viirgu fasism äärmuslik diktatuurivorm Itaalias, mida iseloomustas juhikultus, militarism ja rassism feenid Iirimaa iseseisvust taotlenud poliitilise salaühingu liikmed 19. sajandil feodaal (läänimees) feoodi ehk lääni saaja, kes andis selle eest isandale truudusvande, kohustudes seega isanda kutsel väesalga eesotsas sõjateenistusse ilmuma; valdav osa keskaegsetest ülikutest Lääne-Euroopas olid feodaalid feodalism (feodaalkord) ühiskonnakorraldus, kus valitseja andis ülikutele ja need omakorda oma alamatele kasutada maad koos seal elavate talupoegadega, vastutasuks nõudis maa saajatelt truudusvannet ja sõjasalkadega väeteenistusse ilmumist
piirkond sai nimeks Etruuria; nende päritolu küsimus on tänapäevani lahendamata F faalanks spartalaste lahingurivi, kus sõdalased kiivrit, rinnakaitset, suurt ümmargust kilpi, oda ja lühikest mõõka kandes rivistusid mitmesse viirgu fasism äärmuslik diktatuurivorm Itaalias, mida iseloomustas juhikultus, militarism ja rassism feenid Iirimaa iseseisvust taotlenud poliitilise salaühingu liikmed 19. sajandil feodaal (läänimees) feoodi ehk lääni saaja, kes andis selle eest isandale truudusvande, kohustudes seega isanda kutsel väesalga eesotsas sõjateenistusse ilmuma; valdav osa keskaegsetest ülikutest Lääne-Euroopas olid feodaalid feodalism (feodaalkord) ühiskonnakorraldus, kus valitseja andis ülikutele ja need omakorda oma alamatele kasutada maad koos seal elavate talupoegadega, vastutasuks nõudis maa saajatelt truudusvannet ja sõjasalkadega väeteenistusse ilmumist
tüli. Kokkuleppele jõuti 1122. a Wormsi kompromissiga, mille alusel piiskoppide ametisse määramise õigs anti vaimulikele, kuid sellega polnud võitlus siiski lõppenud. Feodaalkord - valitsemise viis,mis põhineb alluvussuhete võrgustikel Isand e senjööri ja vasalli e läänimehe suhe. Vasall annab end isanda teenistusse + truudusvanne. Teened: abistamine, nõu andmine (pidi toetama isanda poliitikat). Isand andis vasallile kasutada lääni e feoodi . Enamasti oli selleks maavaldus koos talupoegadega, kes maksid vasallile. Lääniks võis olla ka amet v muu tuluallikas. Isand pidi pakkuma vasallile kaitset nii füüsiliselt kui ka nt kohtus. Feodaalsüsteemi areng Sündis karolingide ajal, kujunes lõplikult välja aastal 1000. Alates 11. saj, said vasallid üha suurema võimu oma lääni üle (kujunesid päritavaks). Vasallivanne - žestid jms põlvitamine + sümboolne ese. Linnus - feodaalse ühiskonnakorraldse keskus
vajalik valmistati ja tarbiti kohapeal. 6. Feodaalkord - seleta lahti, kuidas toimus feodaalkord. Mõisted: vasall, lään, feood, feodaal. Kus feodaalkord tekkis? Vasallivanne. Maaisandatel ehk senjööridel ehk suurfeodaalidel oli vaja sõjaväge, et oma maa-alasid suurendada, kuid kuna rahal polnud väärtust ning toimis naturaalmajandus, siis parimaks viisiks palgasõdurile teenistuse eest tasumiseks oli talle maalapikese andmine. Isik, kes sai feodaalilt maad ehk lääni ehk feoodi, oli selle feodaali vasall ning pidi andma vasallivande ja täitma senjööri käske, kaitsma oma senjööri ning vajadusel sõtta minema. Teenistuse lõppedes võeti vasallilt ära ka see maa-ala, kuid kui see sama vasall ehk alamfeodaal oli oma maa-ala edasi andnud ning kellegi omakorda enda vasalliks teinud, siis algsel maaomanikul polnud õigust seda maad tagasi küsida, sest ta sai käsutada ainult enda vasalli, kellele see maa-ala ei pruukinud enam kuuluda
selleks, et talupojad hoiaksid korras ka mõisniku maa. Keskajal riigimaa kõrgeim omanik oli kuningas ehk valitseja ehk senjöör. Tema jaotas maa ära suurfeofaalide vahel (hertsog või krahv). Tema jaotas selle omavahel ära väikefeodaalide ja need omakorda talupoegade vahel. Feodaalid olid vasallid. · feood maatükk, mille kuningas annab suurfeodaalile, mille suurfeodaal jaotab väikefeodaalide vahel ja tema omakorda annab selle talupojale, maatükki ehk feoodi saajat nimetati feodaaliks ehk läänimeheks · senjöör maatükki omanik · vasall - maatüki saaja Keskajal kehtis põhimõte ehk senjöör saab käsutada ainult oma vasalli. Minu vasalli vasall ei ole minu vasall. Feoodi eest pidid vasallid käima senjööri sõjaväes. Varakeskaeg Rooma rahu lõpp 212. Caracalla edikt ja selle järgi kõik Rooma territooriumil elavad inimesed said kodaniku õigused
areng Lääne-Euroopas. Keskaegses Euroopas puudus tugev administratiivne ja keskvõim – seega sai valitsemine rajaneda isiklikel suhetel. Fodoaalkorda võib mõista kui ühiskonna valitsemise viisi, mis põhineb alluvussuhte võrgustikel. Keskaegne Euroopa oli fedoaaltsivilisatsioon, kus ühiskond jagunes kolmeks seisuseks (nim eelpool). Fedoaalkorra aluseks oli isanda ehk senjööri ja vasalli ehk läänimehe suhe- vasall vandus truudus ja sai selle eest feoodi ehk maavalduse koos talupoegadega ehk lääni. Vasall abistas ja andis nõu isandale ning toetama tema poliitikat. Fedoaalsüsteem kujunes välja juba Karolingide ajal. Alates 11. sajandist said vasallid üha suurema võimu oma valduste üle ja need kujunesid päritavks. Vasallide õigused hakkasid lähenema omandiõigusele ja nende ühiskondlik positsioon tugevnes. Vasallidel võis ka mitu lääni olla – siis ka mitu isandat. Seisused keskaegses Euroopas (lk 81 ja lisatekst 5).
kallaletungide eest. Seega, valitsejad jagasid rüütlitele maad selleks, et need saaksid muretseda endale sõjavarustuse ja kaaskonna. Selle eest olid rüütlid kohustatud valitseja kutsel oma relvade ja kaaskonnaga sõjaretkele tulema. Kuna lahingvarustus oli väga kallis, siis päranda Kuna lahingvarustus oli väga kallis, siis pärandati seda perekonnas meesliini mööda. Maavaldust, mille rüütel teenistuse eest sai, kandis nimetust feood, ehk lään. Feoodi omanikku nimetati feodaaliks ehk läänimeheks. Valitseja, kes maad andis oli senjöör, kelle suhtes läänimees oli vasall. b)ketserid *Ketseriks ehk hereetikuks nimetatakse kristluses hereesia pooldajat isikut, kes kaldub kõrvale kiriku õpetusest (ortodoksiast). *Sõna pärineb katoliku kiriku poolt hävitatud katarite liikumise nimest. Seda sõna kasutatakse eesti keeles nii katoliku kiriku, õigeusu kiriku kui ka protestantlike kirikute seisukohast
· X sajandil lisandusid veel Aasiast oma tänapäevastele aladele rännanud ungarlased Lääne-Euroopa ühiskond varakeskajal- · Linnaelu, kaubanduse ja käsitöö allakäik · Linna tabasid saratseeni piraaide röövhetked · Oli palju adrministratiiv- ja usukeskustest linnu, vähe kaubandus- ja käsitöölinnu · Naturaalmajandus- kõik eluks vajalik valmistati ise Feodaalkorra kujunemine · Senjööri ja vasalli suhe · Lääni ehk feoodi omanik on kas läänimees v feodaal · Feodaalidele anti rohkem õigusi, neist said kohalikud asebvalitsejad. · Läänidest said perekona pärusvaldused. Pärisorjuse kujunemine · Talupojad sõltusid suurmaavaldajatest; nad andsid end maavaldajate kaitse alla, kohustades selle eest maatüki oma kaitsjale loovutama. · Feodaalkorra kujunemise eeldus oli sõltuva talupoegkonna kujunemine · Talupoegadel keelati maalt lahkuda- sunnismaisus
koormisi tegema. Vastutasuks kaitses rüütel oma talupoegi vaenlaste kallaletungide eest. Seega, valitsejad jagasid rüütlitele maad selleks, et need saaksid muretseda endale sõjavarustuse ja kaaskonna. Selle eest olid rüütlid kohustatud valitseja kutsel oma relvade ja kaaskonnaga sõjaretkele tulema. Kuna lahingvarustus oli väga kallis, siis pärandati seda perekonnas meesliini mööda. Maavaldust, mille rüütel teenistuse eest sai, kandis nimetust feood, ehk lään. Feoodi omanikku nimetati feodaaliks ehk läänimeheks. Valitseja, kes maad andis oli senjöör, kelle suhtes läänimees oli vasall. Vasalli ja senjööri sidus truudusvanne. Kõige suuremaks maavaldajaks riigis oli kuningas, kes läänistas oma valdused suurfeodaalidele, krahvidele ja hertsogitele, kes pidid algselt olema teatud piirkondade asevalitsejad ja sõjalised juhid. Kuninga kutsel pidid nad koguma kokku oma sõjaväed ning ühinema kuninga armeega. Selleks, et sõjamehi saada,
talurahva õiguslik olukord. Seoses Frangi riigi tõusuga laostunud talupojad andsid end isandate kaitse alla. Talumehest sai maaisanda rentnik ning osteti end vabaks sõjaväekohustuseks. Talumeestega sulasid ühte ka orjad. Talupoegkond allutati 9. saj-ks (rendi- ja teoorjus). Nominaalselt olid inimesed vabad v sunnismaised rentnikud. Sellega kaasnes talupoegkonna sõjaväe asendumine palgasõjaväega. Algselt ei saanud vasallid senjöörilt mingit maavaldust. Lääni v feoodi (benefiits) hakati jagama al Karl Martelli ajast. Vasallide tähtsus oli alguses väike. Ka suurmaaomanikud tunnistasid end vasallideks, s.t tõusis vasalli staatus. Kõrgkeskajal kujunes välja läänihierarhia. Kujunesid välja ka suurmaaomanike pärisvaldused, kellel puudus vasallivahekord. Seoses mitme vasallivandega tekkisid lojaalsuseprobleemid. KÕRGKESKAEG (1054 – 1347) Kõrgkeskajal toimus Lääne-Euroopa kiire areng. Pol-lt ja maj-lt jõuti Oriendist ja Bütsantsist mööda
- Senjöör läänistas maad vasallile - Maa läänistamise käik: pidulik tseremoonia, kus vasall annab ühel põlvel truudusvande, senjöör annab vasallile puuoksa, mulda. Vasall lubas oma isandat kaitsta, aidata rahaliselt jms - LÄÄN maatükk, mis anti sõjamehele ja mille eest tuli tasuda väeteenistusega, jagunes: BENEFIITS - pärimisõiguseta lään FEOOD pärimisõigusega lään - FEODAAL e. LÄÄNIMEES maatüki saaja läänistamisel, feoodi omanik - FEODAALNE HIERARHIA feodaalne astmestik Kuningas omas kogu maad Hertsogid, krahvid omavad u. paarsada küla Parunid paarkümmend küla Rüütlid 2 3 küla - DOMEEN kuninga maavaldus - ALLOOD vasallisuhetest vaba maavaldus, kellegi täielik omand 2. Talupojad ja mõis - Talupojad muudeti pärisorjadeks sai osta, müüa, vahetada said isandalt maad kasutamiseks (tasuks teorent, hiljem raha)
1) pikem ja raskem mõõk (sest hobuse seljas võideldes vajad pikemat ning see tekitab vigastusi) 2) sadulajalused (tasakaalu hoidmiseks) 3) pearõhk raskeratsaväel (raskerelvastusega rüütlid, kes olid kõige otsustavama tähtsusega) Kuna ratsamehe varustus ja ülalpidamine oli riigile kulukas, siis algas maavalduste annetamine maaisandate poolt. Feodaalsuhte aluseks oli kahe inimese vaheline vasalliteedisise- vasall vandus truudust senjöörile ja sai selle eest feoodi, vasall vastu pidi aitama nõu ja jõuga. Seisused keskaegses Euroopas (lk 81 ja lisatekst 5)- Keskaegne Euroopa oli feodaaltsivilisatsioon, kus ühiskond jagunes kolmeks seisuseks (tardunud ühiskond): 1) esimene seisus- oratores- ehk vaimulikud (paavst, piiskopid, kardinalid- JÄLGI, et esimene oleks ainsuses, teised kaks mitmuses) 2) teine seisus- bellatores- ehk aadlikud (keiser, kuningas) 3) kolmas seisus- laboratores- ehk lihtrahvas (kõik need, kes pole ei
Valther von der Vogelweide, Guido Arezzost Feodaaltsivilisatsioon tekkis Frangi riigis merovingide ajal, kui riik hakkas sõjameestele maad andma, et nad suudaksid endale lubada sõjalist varustust. Seda nimetati benefiitsiks. Kuna aga sõjavarustuse hind aina kasvas, kasvas väljaantavate maade hulk. Maa, mida enne nimetati benefiitsiks, muutus nüüd pärandatavaks. Sellega muutus ka nimi - endine benefiits muutus nüüd lääniks ehk feoodiks. Tekkis süsteem, kus lääni ehk feoodi omanik pidi maa eest sõjaliselt oma isandat teenima. Kuna alad muutusid aina suuremaks, sai lääni ehk feoodi omanik neid maasid omakorda teiste vahel jagada, nii jäid uued rentnikud omakorda sõjalisi teeneid võlgu oma lääniisandale. Kehtis reegel, et minu vasalli vasall ei ole minu vasall. See tähendas, et kuningal ei olnud mingit võimu oma alluvate alluvate üle. Siiski, kui kuninga vasall kutsuti sõtta, liitusid temaga ka vasalli vasallid
annaabi.ee 
