3 üksikside ja kolmikside või kaks kaksiksidet valents aatomi omadus keemiliselt siduda teisi aineid halogeenühendid - orgaanilised ühendid, milles süsiniku aatomid on seotud halogeeni aatomitega alkoholide üldvalem: R-OH funktsionaalne rühm on hüdroksüüdrühm -OH sõnalõpp on -ool ETANOOL: värvuseta, vedelik, kõrvetava maitsega, keemis temp 70C, lauhustab rasva, vaiku ja benseeni kasutamine: farmaatsiatooted, kosmeetika ja alkohoolsed joogid METANOOL : värvuseta, lõhnaga, veega segunev, vedelik kasutamine: keemiatööstuses, lahustite koostisosa ORGAANILISE JA ANORGAANILISE KEEMIA VÕRDLEMINE
ja Baselis; keemiatööstus (värvained ja ravimid) Baselis ja tekstiilitööstus Sveitsi põhjaosas. Tekstiilitööstus(kasutab villa, puuvilla, siidi ja sünteesmaterjale) on vanim Sveitsi tööstusharu ja on siiani tähtis. Masinatööstus, tähtsaim haru tänapäeval, toodab tooteid pikkuse mõõtmiseks relvadeni. Kellad ja masinad moodusatvad 42% kogu Sveitsi ekspordi tulust. Kemikaalid, eriti värvained ja farmaatsiatooted, on samuti olulised. Umbes 10% maailma ravimitest on toodetud kolme äriühingu poolt Baselis. Vaatamata põllumajanduse probleemidele, on Sveits välja töötanud ka suured toiduainetööstused, toetudes osaliselt riigi võimele piimatootmisest. Kondenspiima töötatas esmakordselt välja Sveits, nagu ka kaks tesit olulist töödeldud toidu toodet: sokolaad ja imikutoit. Sveitsi firma Nestlé SA, asukohaga Vevey, on üks maailma suurimaid toidu äriühinguid. Metsandus
Enamik küproslased saavad oma kõrgharidust Kreeka, Suurbritannia, Türgi, teiste Euroopa ja PõhjaAmeerika ülikoolides 78,7% tudengidest õppivad Küproselt väljaspool Kirjaoskamatus Üle 15 aasta vanused oskavad lugeda ja kirjutada Kogu rahvastik97.6% Mehed 98.9% Naised 96.3% (2001 census) Eksport toormaterjalid Tarbekaubad Transpordivahendid kütus Import Rõivad Jalatsid Farmaatsiatooted Tsement Sigaretid Mööbel Vein kartulid tsitrusviljad. Pilt 5 Maavarad Vask Kips Puit marmor bentoniit pigmentmullad Transport Lennujaamu 15 (2010) Maanteed 14,671 km millest 12,321 on valitsuse kontrolli all. Sadamad ja terminalid: Larnaca, Limassol, Famagusta, Kyrenia Turism Tursimi areng on riigis väga kõrgel kohal tänu: vaatamisväärsused Rannad Kuurortid Maastik Alaloolised ehitised jt Pilt 4
pinnases, vees, mistõttu on suhkruid sisaldavate vedelike alkoholkäärimine looduses väga levinud. Pärmseente elutegevuse mõjul toimub glükoosi muundumine etanooliks ja süsinikdioksiidiks. Etanooli tootmisel kartulitest ja teraviljadest, tuleb neis sisaldav tärklis muuta ensüümide (linnaste) toimel maltoosiks ja see edasi glükoosiks, mis jällegi pärmseente mõjul hapniku juurdepääsuta käärib lõpuks etanooliks. Kogu inimesega vahetult kokkupuutuv etanool (farmaatsiatooted, kosmeetika, alkohoolsed joogid) peab enamiku maade seaduste järgi olema valmistatud kääritamise teel. Etanooli kasutatakse alkohoolsete jookide, lahustite (lahustab rasvu, vaike, bensiini), ravimite ( tinktuurid, eeter) ja lõhkeainete (suitsuta püssirohi) tootmiseks, värvi- ja lakitööstuses, parfümeeriatööstuses, meditsiinis (antiseptiline toime, desinfitseerimisvahendid), kummitööstuses, piiritustermomeetrites, kütusena reaktiivmootorites ja rakettides ning
· Muud puhtad metallpakendid (v.a. tagatisraha süsteemi kuuluvad pakendid) Ohtlikud jäätmed: · Kasutatud õlid, õlised jäätmed, õlifiltrid, õlinõud ja -pakendid. · Vanad autoakud ja nendes sisalduv elektrolüüt. · Värvi, laki ja liimijäätmed, nende pakendid ning nendega saastunud töövahendid. · Puidukaitse- või immutusvahendid. · Päevavalguslambid ja niinimetatud energiasäästlikud pirnid. · Aegunud või kasutamata ravimid ja farmaatsiatooted. · Elavhõbeda sisaldusega kraadiklaasid. · Taimekaitse- ja putukatõrjevahendid ning nende pakendid. · Väävel- ja soolhape ning orgaanilised happed (äädika ja sipelgahape). · Puhastusained ja lahustid (pleki-eemaldusvahendid, kloori sisaldavad valgendid, tugevalt aluselised või happelised pesuained, värvi- ja lekieemaldusvahendid, tärpentin, lakibensiin, atsetoon ja teised lahustid). · Patareid ja laetavad akud (enne seadme kõrvaldamist tuleks aku eemaldada,
2005 57,465 86,732 29,267 2006 60,857 86,772 25,915 2007 63,486 89,226 25,740 2008 56,964 86,218 29,254 Põhilisteks impordiartikliteks 2008. aastal olid büroomasinad, mineraalne kütus ja tooted sellest ning transpordivahendid. Peamised ekspordiartiklid orgaanilised kemikaalid, meditsiini ja farmaatsiatooted ning büroomasinad. Põhilised väliskaubanduspartnerid 2008. aastal (milj ) Import Eksport Suurbritannia ja Põhja-Iiri 19,132.6 15,856.9 EL 17,159.9 37,800.9 USA 6,675.7 16,657.1 Muu 13,996
Sloveenia ja Eesti majandussuhted Eesti ja Sloveenia kaubavahetuse maht on aastatel 2006 2010 olnud üsna väike, moodustades Eesti kaubavahetuse käibest vaevalt 0,10,2%. 2010. aastal oli kaubavahetuse maht 28,5 mln eurot, eksport moodustas sellest 4,2 mln eurot ja import 24,3 mln eurot. Peamised ekspordiartiklid Sloveeniasse: puit ja puittooted ; keemiatooted ; masinad ja mehaanilised seadmed ; paberimass. Peamised impordiartiklid Sloveeniast: keemiatooted (farmaatsiatooted, eeterlikud õlid; parfümeeria- ja kosmeetikatooted) ; masinad ja mehaanilised seadmed ; muud tööstustooted (mööbel, madratsid, madratsialused, padjad) ; paberimass. Sveits Sveits on moodsa turumajandusega riik, kus töötus on väike ja tööjõud on kõrgelt kvalifitseeritud. Sveitsil on kolm ametlikku riigikeelt: prantsuse keel ,itaalia keel ja Romansi keelt Sveits majandus Sveitsi suurimad ekspordiartiklid on masinad kemikaalid metallid käekellad
kuid on samuti tähtis lahusti ja sünteeside lähteaine. Etanooli valmistatkse kahel viisil: 1. etüleeni katalüütilisel hüdraatimisel: CH2=CH2 + H2O CH3CH2OH 2. sahhariidide (taimsete materjalide) kääritamisel: C6H12O6 2CH3CH2OH + 2CO2 Etüleen on nafta töötlemise saadus ja sellest valmistatud etanool ei ole mõeldud kasutamiseks inimesele ei seest ega väljastpoolt. Seda kasutatakse peamiselt tööstuses lahustina. Kogu inimesega vahetult kokkupuutuv etanool (farmaatsiatooted, kosmeetika, alkohoolsed joogid) peab enamiku maade seaduste järgi olema valmistatud kääritamise teel. Etaandiool HOCH2CH2OH on tehnikas tuntud etüleenglükooli nime all. Etaandiool on kõrge keemistemperatuuriga (198 °C), lahustub hästi vees ning tema vesilahused on madala külmumistemperatuuriga. Seepärast kasutatakse etüleenglükooli antifriiside koostises (automootorite jahutussegud). Peab teadma, et etüleenglükooli alusel valmistatud antifriisid
Liibüa ja Küpros läbirääkimisi, mis toimavad sellepärast, et see avastati merepiiri kohalt. Merepõhjast mis eraldab Küprost ja Liibüat võib arvatavalt leida nafta ja maagaasi lademeid. Põhilisteks impordiartikliteks on toormaterjalid, tarbekaubad, transpordivahendid ja kütus. Peamisteks ekspordiartikliteks on rõivad, jalatsid, farmaatsiatooted, tsement, sigaretid, mööbel, vein, kartulid ja tsitrusviljad. Demograafia: Küprosel elab 801 622 inimest, millest 77 % on Kreeklased, 18 % türklased ja teisi rahvusi on 5 %. Riigikeeled on Kreeka ja Türgi. Küpros on üks Euroopa Liidu usklikumatest riikidest, põhiusk Küprose kreeklastel on kristlus ja kuuluvad nad Küprose Autokefaalse Kreeka Õigeusu Kiriku koosseisu. 1% saare elanikest on katoliiklased ja 1% maroniidid. Küprose türklased on moslemid (sunniidid)
Nii on näiteks põhjapoolne rannikuala spetsialiseerunud eelkõige veisekasvatusele. Loomakasvatus tegeleb sisepiirkondades peamiselt lamba-, kitse- ja töökarja kasvatamisega, põhjaosas peetakse ka veiseid ja sigu. Märkimisväärne on kalanduse osa majanduses. Välissidemed Põhilised välissidemed on Hispaanial kaubanduse osas. Riigi veini- ja oliiviekspordi osa kogu majanduses on tähelepanuväärne. Eksportkaupadeks on veel. Masinad, mootorsõidukid, toiduained, farmaatsiatooted, ravimid ja muud tarbekaubad. Peamisteks eksportpartneriteks on: Prantsusmaa 19,3%, Saksamaa 11,7%, Portugal 9,6%, UK 9%, Itaalia 9%, USA 4% (2004) Oluliseks tuluallikaks on ka turism. Suhteliselt madal hinnatase, mitmekesiseid huviväärsusi pakkuvad linnad ning vahemereline loodus meelitavad siia aastas kümneid miljoneid turiste. Riigi iseärasused Hispaania on muusika, tantsude ja laulude maa ning terves maailmas tuntud temperamentse flamenko kodumaa
· 2004 51,105 84,409 33,304 · 2005 57,465 86,732 29,267 · 2006 60,857 86,772 25,915 · 2007 63,486 89,226 25,740 · 2008 56,964 86,218 29,254 Impordi- ja Ekspordiartiklid · Põhilisteks impordiartiklid: · büroomasinad · mineraalne kütus ja tooted sellest · Transpordivahendid · ---------------------------------------------------------- · Peamised ekspordiartiklid : · orgaanilised kemikaalid · meditsiini ja farmaatsiatooted · büroomasinad. Põhilised väliskaubanduspartnerid 2008. aastal (milj ) · Riik Import Eksport · UK 19,132.6 15,856.9 · EL 17,159.9 37,800.9 · USA 6,675.7 16,657.1 · Muu 13,996.1 15,903.2 · Kokku : 56,964.3 86,218.1 Eesti saatkond Iirimaal · Eesti saatkond Dublinis · Iveagh Court, Harcourt Road · Dublin Kolmas korrus, E blokk · Saadik Hr. Mait Martinson
kõrgtehnoloogiasektoritesse ning nendega seotud teadusuuringutesse. Oleme tunnistajateks uue nn "võrgustikumajanduse" tekkele, mille tingimustes traditsioonilised tööstusettevõtted ühenduvad uute teenuste sektoritega, et pidada sammu karmis maailmakonkurentsis ning luua kõrgemat tarbijaväärtust. Ligi 65% Rootsi tööstustoodangust eksporditakse. Rootsi peamised ekspordiartiklid: paberikaubad, elektrilised- ja arvutiseadmed, mootorsõidukid, masinad ja seadmed, keemiatooted, farmaatsiatooted, raua- ja terasetooted, toiduained. Rootsi peamised impordiartiklid: naftatooted, mootorsõidukid ja nende osad, masinad ja seadmed, elektrilised- ja arvutiseadmed, toiduained, tekstiilitooted, jalanõud. Väliskaubanduse maht aastatel 1998-2004 (miljardites SEKides): 1998 1999 2000 2001 2002 2003 2004 Eksport 673,1 700,1 796,5 787,9 789,9 823,9 900,6
lõpevad jõed liivas. Samuti esineb vaid vihmaperioodil veega täituvaid järvi. Suurim jõgi on läänepiiril voolav Jordani jõgi. Suurim järv samuti läänepiiril asuv Surnumeri. Jordaanlased tegelevad turismindusega. Iidne Petra linn koos liivakivisse raiutud vaaraode hauakambritega on kuulutatud üheks seitsmest maailmaimest. Maavarasid on vähe. Kasutuskõlblikku põllumaad on ainult üks viiendik territooriumist. Peamised eksportkaubad on rõivad, farmaatsiatooted, potas, fosfaadid, väetised, juurviljad, tööstuskaubad. Peamised kaubanduspartnerid on Ameerika Ühendriigid, Iraak, India, Saudi Araabia, Araabia Ühendemiraadid, Šveits, Süüria (2006).
Iirimaa puiduvarud ei rahulda riigi vajadusi ning seetõttu impordib Iirima suurtes kogustes puitu. Kuna Iirimaale ei piisa enda puiduvarudest isegi oma riigile ei kasuta nad puitu ka ekspordiks. Riigi osa maailma metsatööstuses on väga väike. Metsadega seotud probleemid ongi mitmete tuhandete aastate pikkune raie, kuna karjakasvatuseks oli vaja maad ja metsa ei osatud väärtustada. Tööstus Iirimaa peamised tööstusharud on farmaatsiatooted, kemikaalid, arvuti riist- ja tarkvara, toiduained, ja joogid. Kõrvalolevalt pildilt on näha Iirimaa suuremate tööstusettevõtete asukohad. Nagu näha on tööstusettevõtteid üle kogu Iirimaa ja ühtegi väga palju eelistatumat kohta ei ole. Vähem on tööstusi Iirimaa lääneosas, seal on ka rahvastiku tihedus väiksem. Rohkem on tööstusettevõtteid pealinna Dublini lähedal ja mere või ookeani ääres. Iirimaa ekspordib kõige rohkem masinaid, aruvuteid, kemikaale ja ravimeid
alates 1974. aastast saarel märgatavaid edusamme. · Majanduslik suunitlus on pöördunud põllumajanduselt teenuste ja kergetööstuse poole. Küpros on ka populaarne turismiriik. · 2000.2005. aasta keskmine majanduskasv on 3,4%, sama perioodi keskmine inflatsioon 3,1% ja töötus 3,3 %. · Põhilisteks impordiartikliteks on toormaterjalid, tarbekaubad, transpordivahendid ja kütus. Peamisteks ekspordiartikliteks on rõivad, jalatsid, farmaatsiatooted, tsement , sigaretid, mööbel, vein , kartulid ja tsitrusviljad . Eesti ja Küprose majandussuhed · Eesti-Küprose majandusalased suhted on aasta-aastalt arenenud. Eesti ja Küprose majanduskoostööks on peamiste majandusalaste lepingutega loodud soodne areng. · 31.10-01.11.2005 toimus Eesti Vabariigi valitsuse ja Küprose Vabariigi valitsuse majandus-, teadus-, tehnika- ja tööstuskoostöö kokkuleppe alusel moodustatud Eesti-
millest enamus on IT ja farmaatsiatööstuses. ● Alates 1990- 2008. a on Iiri areng olnud muljetavaldav, ühest vaeseimast riigist üheks kõrgeima SKT-ga riigiks. ● Seejärel jõudis majanduslangus ka Iirimaale, tänaseks on see stabiliseerunud. ● Põhilisteks impordiartikliteks 2008. aastal olid büroomasinad, mineraalne kütus ja sellest valmistatud tooted ning transpordivahendid. ● Peamised ekspordiartiklid olid orgaanilised kemikaalid, meditsiini ja farmaatsiatooted ning büroomasinad. Peamisteks väliskaubanduspartneriteks 2008. aastal Euroopa Liidus olid impordi osas Suurbritannia, Saksamaa ja Holland ning ekspordi osas Suurbritannia, Belgia ja Saksamaa. Ülejäänud riikidest olid põhilisteks impordipartneriteks USA, Hiina ja Norra ning ekspordipartneriteks USA, Šveits ja Hiina. Vaatamisväärsused ● Dublin- Trinity College; St. Patrick`s katedraal, Dublini avastamiseks on vaja min. 1 päeva. ● Connemara - Connemara Rahvuspargi ürgne
Majanduslik suunitlus on pöörunud põllumajanduselt teenuste ja kergetööstuse peale. Küpros on populaarne turismiriik, seega turism elavdab sealset majandust palju. Küprose saare majanduses ongi põhiline turism, riiete ja käsitöö eksport ning kaubalaevandus. 4 Majanduslikul seisukohal on põhilisteks impordiartikliteks on tarbekaubad, toormaterjalid, kütus ning transpordivahendid. Peamisteks ekspordiartikliteks on rõivad, jalatsid, farmaatsiatooted, tsement, sigaretid, mööbel, vein, kartulid ja tsitrusviljad. Samuti teeb ka Eesti Vabariik koostööd Küprosega. Eesti-Küprose majandusalased suhted on aasta-aastalt arenenud, kuna on loodud teatud majanduslike lepingutega soodne keskkond ekspordiks ja impordiks. 2012. aastal oli Küpros Eestile 53. kaubanduspartner osakaaluga 0,1%. Kaubavahetuse kogumaht oli 16,6 miljonit eurot, millest eksport moodustas 9 mln ja import 7,6 mln eurot. Saldo oli 1,4 mln eurot (Kahepoolsed suhted...2013)
8. Prantsusmaa 20,5 21,1 9. Belgia 16,4 14,1 10. Itaalia 13,7 13,0 20. Eesti 3,9 3,4 Kokku 382,1 370,8 Allikas: Rootsi Statistikaamet Rootsi peamised ekspordiartiklid: paberikaubad, elektrilised- ja arvutiseadmed, mootorsõidukid, masinad ja seadmed, keemiatooted, farmaatsiatooted, raua- ja terasetooted, toiduained. Rootsi peamised impordiartiklid: naftatooted, mootorsõidukid ja nende osad, masinad ja seadmed, elektrilised- ja arvutiseadmed, toiduained, tekstiilitooted, jalanõud. 8 2003.a. juuni lõpuks ulatusid Rootsi välisotseinvesteeringud teistesse riikidesse 1179 miljardi SEK-ini, peamisteks valdkondadeks tööstus, pangandus ja kindlustussektor. Samal perioodil
Eksport 825,8 904,5 972,3 1085,2 1140,0 1194,4 996,7 1136,0 1214,1 Import 679,3 738,9 831,3 934,6 1030,1 1097,9 912,9 1067,1 1141,8 3.1 Eksport ja import Rootsi suurimaks ekspordiartikliks on traditsiooniliselt masinad ja seadmed (ca 46%), sh telekomi- ja elektroonikaseadmed (ca 14%) ning transpordivahendid (ca 11%). Järgnevad kemikaalid ja kummitooted (sh farmaatsiatooted - ca 11%), puit ja paberitooted (ca 11%), mineraalid (raud ja teras ca 12%). Rootsi tähtsaimad ekspordipartnerid olid 2010. aastal Saksamaa, Norra, Suurbritannia, Taani, Soome, Ameerika Ühendriigid, Holland, Prantsusmaa. Tabel 6- eksport 1999-2011(miljardid dollarid) Ka suurimaks impordiartikliks on masinad ja seadmed (ca 42%), sh telekomi- ja elektroonikaseadmed (16%) ja transpordivahendid (ca 10%).Järgnevad naftatooted ja kütused
ja kalastuses; 18% kommerts-, kindlustus- ja finantsasutustes; 6% ehituses; ja 47% teistes valdkondades. 9 Peamised põllumajandussaadused Loomakasvatus - liha, meiereisaadused, veised, lambad, sead. Saagid - oder, suhkrupeet, kartul, nisu, kaer. Peamised kaevandussaadused: kips, tsink, plii Peamised toodetavad kaubad: farmaatsiatooted ja kemikaalid; elektrimasinad; metallist tooted; mootorsõidukite varuosad; pruulitud joogid; kakao, sokolaadi ja suhkru kondiitritooted; paber ja paberitooted; riided. Peamised eksporditavad kaubad - värske, külmutatud liha; keemiatooted; meierisaadused; kontorimasinad ja andmetöötlusseadmed; elektrimasinad; tekstiilid; mittemetallid-mineraalid. Peamised imporditavad kaubad - nafta ja naftasaadused; keemiatooted; toit ja elusloomad; sõidukid ja varuosad;
aastast saarel märgatavaid edusamme. Majanduslik suunitlus on pöördunud põllumajanduselt teenuste ja kergetööstuse poole. Küpros on ka populaarne turismiriik. 2000.2005. aasta keskmine majanduskasv on 3,4%, sama perioodi keskmine inflatsioon 3,1% ja töötus 3,3 %. Põhilisteks impordiartikliteks on toormaterjalid, tarbekaubad, transpordivahendid ja kütus. Peamisteks ekspordiartikliteks on rõivad, jalatsid, farmaatsiatooted, tsement, sigaretid, mööbel, vein, kartulid ja tsitrusviljad. Majanduse alus on põllumajandus. Kasvatatakse õlipuid, tubakat, puuvilja, otra, nisu. Mäginiitudel karjatatakse lambaid ja kitsi. Tööstuses valitseb väliskapital. Kaevandatakse püriiti, vase- ning kroomimaaki jm. Töötevas tööstuses on ülekaalus peamiselt väiksed tekstiili-, naha-, tubaka- ja toiduainete tööstuse (vein ,riis, oliiviõli) ettevõtted; tegeletakse käsitööndusega
ainult tehnoloogia ja protsessi arengule, vaid ka keiretsu tarneahelale. Muutes suhteid oma varustajatega, paranevad ka tulemused ja suudetakse leida paremaid võimalusi tehnoloogia uuendamiseks, samal ajal kulusid märgatavalt vähendades. (Aoki et.al.) Iga keiretsu võib olla kuni 30 ettevõtet, mis on laiali väga erinevates ja mitmetes tööstusharudes. Toidukäitlejad, pabertööstused, autotootjad, kaameratootjad, filmistuudiod, kaevandusettevõtted, kinnisvara, farmaatsiatooted, õlletehased, piiritusetehased, raudteed, laevaliinid, jaekauplused, tuumaelektrijaamad, rõivaste valmistajad ja nii edasi ja edasi. Kõik taolised ettevõtted on omavahel kergelt seotud, kuid toovad üksteiselt lõputult kasu. Keiretsu on tööstusharude vaheline võrgustik, mille ühe- ja kahesuunalised kokkulepped pakuvad üksteisele äritehinguid ja jagavad rasketel aegadel kõik koos ajutisi raskeid hetki, mis vastasel juhul põhjustaksid keiretsu ebastabiilsust
Rauamaaki kaevandatakse põhiliselt Kiruna ümbruses, töödeldakse aga Luleas, Bomlängs ja Sandvikenis. Põhjuseks on tarbijate lähedus linnades, tööjõu olemasolu ja samas ka hea transpordi võimalus, sest suurtes linnades on kõigis sadamad ja lennujaamad. Rootsi ekspordib: ravimeid, paberikaubad, elektrilised ja arvutiseadmed, mootorsõidukid, masinad ja seadmed, keemiatooted, farmaatsiatooted, raua ja terasetooted, toiduained. Rootsi impordib: naftatooted, mootorsõidukid ja nende osad, masinad ja seadmed, elektrilised ja arvutiseadmed, toiduained, tekstiilitooted, jalanõud. Masinatööstus Rootsis on masinatööstus väga hästi arenenud, toodetakse sõiduautosid, busse, veoautosid, traktoreid, lennukeid,lisaseadmeid mootorsõidukitele Kõrgtehnoloogia arengueeldused
Import 656,7 679,3 738,9 831,3 934,6 1030,1 1097,9 912,9 1067,1 Kaubandusbilanss 149,1 146,5 165,6 141,0 150,6 109,9 96,5 83,8 68,9 Allikas: Rootsi Statistikaamet Rootsi suurimaks ekspordiartikliks on masinad ja seadmed, telekom- ja elektronseadmed ning transpordivahendid (ca 45%), millele järgnevad kemikaalid ja kummitooted (sh farmaatsiatooted ca 13%), puit ja paberitooted (ca 11%), mineraalid (raud ja teras ca 11%), naftatooted (ca 8%). Suurimaks impordiartikliks on samuti masinad ja seadmed ning transpordivahendid (ca 42%), järgnevad naftatooted (ca 14%), kemikaalid ja kummitooted (ca 13%), mineraalid (ca 9%) ning toidukaubad (ca 18%). Enamus Rootsi kaubavahetusest on seotud Euroopa Liiduga, mille osakaal ekspordis on ligi 60% ning impordis ligi 70%. Ekspordi sihtregioonidest järgnevad muud Euroopa riigid (14,4% sh
suuremat lisaväärtust. Kolm suurimat terasetööstust ühinesid ning moodustasid Svenskt Stål AB (SSAB), mis täna annab 60% Rootsi terasetoodangust. Värviliste metallide osas opereerivad mitmed väikesed ning keskmise suurusega ettevõtted. 2002. aastal hinnati sektori lisaväärtuseks 60 miljardit SEKi ning töötajaskonnaks 85 000 inimest. Rootsi peamised ekspordiartiklid: paberikaubad, elektrilised ja arvutiseadmed, mootorsõidukid, masinad ja seadmed, keemiatooted, farmaatsiatooted, raua ja terasetooted, toiduained. Rootsi peamised impordiartiklid: naftatooted, mootorsõidukid ja nende osad, masinad ja seadmed, elektrilised ja arvutiseadmed, toiduained, tekstiilitooted, jalanõud. 2003.a. juuni lõpuks ulatusid Rootsi välisotseinvesteeringud teistesse riikidesse 1179 miljardi SEK ini, peamisteks valdkondadeks tööstus, pangandus ja kindlustussektor. Samal perioodil moodustasid välismaised otseinvesteeringud Rootsi 949 miljardit SEKi.
Kolm suurimat terasetööstust ühinesid ning moodustasid Svenskt Stål AB (SSAB), mis täna annab 60% Rootsi terasetoodangust. Värviliste metallide osas opereerivad mitmed väikesed ning keskmise suurusega ettevõtted. 2002. aastal hinnati sektori lisaväärtuseks 60 miljardit SEK-i ning töötajaskonnaks 85 000 inimest. Rootsi peamised ekspordiartiklid: paberikaubad, elektrilised- ja arvutiseadmed, mootorsõidukid, masinad ja seadmed, keemiatooted, farmaatsiatooted, raua- ja terasetooted, toiduained. Rootsi peamised impordiartiklid: naftatooted, mootorsõidukid ja nende osad, masinad ja seadmed, elektrilised- ja arvutiseadmed, toiduained, tekstiilitooted, jalanõud. 2003.a. juuni lõpuks ulatusid Rootsi välisotseinvesteeringud teistesse riikidesse 1179 miljardi SEK-ini, peamisteks valdkondadeks tööstus, pangandus ja kindlustussektor. Samal perioodil moodustasid välismaised otseinvesteeringud Rootsi 949 miljardit SEK-i.
20.02.2017, K. Künnis-Beres Läänemeri ja farmaatsiatööstus ehk uus probleem - ravimireostus Ravimite sattumine keskkonda 1. Inimese ravimiseks kasutatavad ained 20.02.2017, K. Künnis-Beres Ravimite sattumine keskkonda 3. Loomade ravimiseks kasutatavad ained 20.02.2017, K. Künnis-Beres Ravimite sattumine keskkonda Farmaatsiatooted on enamasti keerulise molekulaarse ehitusega keemlised ühendid, mis säilitavad oma aktiivsuse ka peale organismist väljutamist. Eriti suure ohupotensiaaliga on seejuures • antibiootikumid • põletikuvastased ravimid • sünteetilised hormoonid 20.02.2017, K. Künnis-Beres Ravimireostus 17alfa-etinüülestradiooli (EE2, kontraseptiivides esinev sünteetiline naissuguhormoon) ja teisi ravimite koostises olevaid aktiivaineid on
Kaubavahetuse käive on pidevas kasvusuunas. 2006. aastal suurenes Rootsi kaubavahetus 12% ning Rootsi eksport ületas esmakordselt triljon krooni. Eksport kasvas 2006. aastal rohkem kui eksport, seega Rootsi kaubandusbilanssi ülejääk suurenes veelgi. Eksport EL-i suurenes 14%. 60% kõikidest Rootsis toodetud kaupadest veetakse välja. Rootsi suurimaks ekspordiartikliks (ligikaudu 50%) on masinad ja seadmed ning transpordivahendid, millele järgnevad kemikaalid ja kummitooted (sh farmaatsiatooted), puit ja paberitooted, mineraalid (raud ja teras), naftatooted. Ka suurimaks impordiartikliks on masinad ja seadmed ning transpordivahendid (umbes 44%), naftatooted, kemikaalid ja kummitooted, mineraalid ning toidukaubad. Enamus Rootsi kaubavahetusest on seotud Euroopa Liiduga, mille osakaal ekspordis on ligi 60% ning impordis ligi 70%. Ekspordi sihtregioonidest järgnevad muud Euroopa riigid, sh Norra (14%), USA (11%) ning Aasia (10%).
Kuigi import kasvas 2005. aastal rohkem kui eksport, on Rootsi kaubandusbilanss endiselt ülejäägiga (seda ennekõike tulenevalt kaubavahetusest ELi mittekuuluvate riikidega). Koguekspordi kasvuks 2006. aastal ennustab Svensk Næringsliv (SN) 9% ja 2007. aastal 5%. 60% kõikidest Rootsis toodetud kaupadest veetakse välja. Rootsi suurimaks ekspordiartikliks (ligikaudu 50%) on masinad ja seadmed ning transpordivahendid, millele järgnevad kemikaalid ja kummitooted (sh farmaatsiatooted), puit ja paberitooted, mineraalid (raud ja teras), naftatooted. Ka suurimaks impordiartikliks on masinad ja seadmed ning transpordivahendid (umbes 44%), naftatooted, kemikaalid ja kummitooted, mineraalid ning toidukaubad.Rootsi ekspordis on ka tähtsamal kohal (rahalises vääringus) ravimid, mida eksporditakse põhiliselt Ameerika Ühendriikidesse ja Prantsusmaale. Olulised ekspordiartiklid on veel elektroonikaseadmed (Ameerika
kehtestamisele intellektuaalomandi kaitseks GATT-i liikmesmaades. Esialgu oponeerisid arengumaad neile ettepanekutele üsna tugevalt, kuna kartsid, et suured muutused intellektuaalomandi õiguskaitse vallas võivad tähendada nõudmisi nende väljakujunenud põhimõtete muutmiseks. Samuti toodi ettekäändeks sotsiaalsed probleemid ja keva majanduslik olukord riigis, mis nõuavad tavalisest lühemaajalise patendikaitse andmist sellistele tööstulikele leiutistele nagu farmaatsiatooted, kemikaalid, mitmesugused materjalid jne. Kardeti ka litsentsi- ja autoritasude suurenemist, millega kaasneksid kõrgemad hinnad nende alusel toodetud hüvistele. Sellised seisukohad suudeti läbirääkimiste käigus ületada ning keskenduti intellektuaalomandi alase õiguskaitse reeglistiku ühtlustamisele ning miinimumstandardite väljatöötamisele, kusjuures antud miinimumstandardite kohaldamiseks anti arengumaadele ning arnenud riikidele erinevad üleminekuajad.
annaabi.ee 
