Nimetati pimedaks keskajaks. Laulud liikusid suust suhu. 4. Klassikalisele keskajale iseloomulikud jooned kirjandust loodi põhiliselt rahvakeeles. kujunesid välja kõik keskajale iselookulikud kirjanduslikud žanrid. 5. Kes levitasid kangelaslaule? Saksamaal: Spielmannid Prantsusmaal: Zonglöörid Hispaanias: Hulgaarid 6. Kirjeldada iiri saagasid. koosneb üksikutest ballaadidest, keskne on kangelasteema, kuid ka armastus ning fantaasiamaailm. Tuntuim „Ossiani laulud“. 7. Kirjeldada islandi eepikat. Kuulsaim kogumik „Vanem Edda“, Tegu on 19. Mütoloogilise ja kangelaslauluga. 8. Nimetada keskaja üks iidsemaid käsikirju. Anglosaksi eepos „Beowulf“. 9. Nimetada hispaania, prantsuse, saksa kangelaslaulude pealkirjad Hispaania: „Laul minu Cidist“ Prantsusmaa: „Rolandi laul“ Saksamaa: „Niebelungide laul“ 10. Mida nimetati kurtuaasseks kirjanduseks?
10. Mambriino oli kiiver, mis läikis Analüüsi- ja tõlgendusküsimuste vastused 1. Selles romaanis esineb selliseid vastuolusi nagu vaidlemisi, sõnelusi. Jne 2. Dq väärtustab seda, et ta peab rüütliks saama ja et teda ka rüütliks lüüakse, et ta saaks maailma minna teiste rüütliega võitlema ja võitma.Dq ülistab endas enesekindlust, vastutulelikkust ja ka teotahtlikkust. 3. Dq fantaasiamaailm on avar ja lai, ta saab kõike endas teha ja luua, et kõik läheks hästi. Dq on seiklusterohke rüütel, kes otsib endale uusi ja põnevaid seiklusi. 4. Sancho Panza käitub teistmoodi: ta on abivalmis, vastutulelik, hooliv. Ta väärtustab seda, et ta saaks teisi aidata ja koos seiklusi otsida. 5. Sancho Panza ja Dq vastanduvad nii, et nende välimus oli erinev üks oli lühike ja paks aga teine pikk ja peenike. Dq oli seiklushimuline aga Sancho Panza pidurdas
Itaalia keeles operetta väike ooper. Prantslane Jacques Offenbach oskas valida prantuse lõbujanulise ja frivoolse publiku jaoks õige tooni oma loomingus. 1858 lavastas ta ,,Orfeus allilmas", millest sai triumf tänu tähtsale tantsule kankaanile, kus kroogi-tud alusseelikutes jalguloopiv tüdrukuteparv sai pr elurõõmu kehastajaks ja jäi tüüpiliseks tantsustiiliks kauaks ajaks. Vastandusid terav ühiskondlik satiir ja jõuline 2-osaline kankaan Prantsm-l. Õrn fantaasiamaailm ja lüüriline 3-osaline valss Viinis Johann Strauss noorema loomingus. Kunstiliigid: 1) kirjandus ehk süzee, mille põhjal libretist kirjutab libreto (laulude ja kõnedialoogide humoorikas tekst). Libreto alusel loob lavas-taja ühtse terviku e lavastuse. 2) muusika ehk helikunst - pearõhk lihtsa meeldejääva viisiga laulul või seltskonnatant-sul, mis parajasti moes on. 3) tants ehk koreograafia, mille loob lauljatele! koreograaf. Valss! 4) draama kõnedialoogid, mis seovad laule,
Muusika valjenedes kordub see taas. Muusika elavdab ning vilgastab mind, kui kuulan Sergei Prokofjev’i ,,Romeo’t ja Julia’t’’ või Carl Orff’i ,,Carmina burana’t’’. Teosed omavad selle ajajärgu tähtsat ajaloolist hõngu, mis kütkestab meeli mitmeil moel. On kuulda kõikehaaravat rütmi, milles suur roll on orkestril. Teisalt ergastavad need ka fantaasiamaailma, mis on minu arust nüüdisaegsele inimesele oluline omadus. Olen arvamusel, et kui indiviidil on rikastunud fantaasiamaailm on ka probleemid ning muud kompromissi otsivad olukorrad lahendatavad. Eestis on neoklassitsistliku muusikastiili olulisemaid esindajaid Jaan Rääts, Eino Tamberg ja Eduard Tubin. Samuti on uusklassitsistlikku stiili näha ka selle aja kuulsatel ehitistel, mis omavad praktilist kasutamist veel tänapäevalgi. Näiteks avaldab mulle suurt mõju võimas Kapitoolium, mis asub Washingtonis, USA’s. Nii nagu muusikaski, avaldub ka ehitisel eriline täpsus ja suurejoonelisus
ROMANTISM - 19. sajandi Euroopas valitsenud kirjanduse, muusika ja maalikunsti suund Romantismi esteetikast ● Sai alguse Saksamaalt, laienes 1930. aastatel üle kogu Euroopa ● Kujunes välja klassitsismi rüpes ● Esiplaanil tundeelu, unistuste- ja fantaasiamaailm ● Teemaks üksikisiku läbielamised, loodusega seotud kujundid, müstika ● Õudused, surm ja teispoolsus Kirjandus ● Mõiste seondub rüütliromaaniga ● Tähistati fantastikal põhinevat kujutluslaadi, kunstilise väljenduse tundelisust ● Saksamaa romantiliste kirjanike (Johann Wolfgang Goethe, Friedrich Schiller) ideeks oli lihtne ja looduslähedane elutunnetus ja rahvuslik ühtsus
Võitlus uute maailma tavade vastu toob Leemetile raskeid kannatusi, ta kaotab enda perekonna, armastatu, sõbra ja näeb pealt keele välja suremist, olles selle viimane kõneleja. Eelkõige toimubki võitlus kahe maailma vahel metsa ja küla vahel. On olemas ka kolmas maailm, kus elab raudrahvas. Külarahvas austab raudrahvast väga. Väga palju räägitakse keeleoskusest ussikeeleoskusega on võimalik teisi loomi oma soovi järgi käituma panna. Kivirähul on suurepärane fantaasiamaailm. Siin raamatus on erinevad põlvkonnad inimahvid, kes tunduvad olevat kõige vanemad ning on juba ajahambast räsitud. Neile järgnevad teise põlvkonna ussisõnade rääkijad, kellel on olemas ka mürgihambad (Leemeti vanaisa). Lisaks on ussisõnade kõnelejad, kellel mürgihambaid enam ei ole. Samuti on olemas haldjate ja vaimude kummardajad, kes lähevad oma uskumustega liiga kaugelegi (hiietark).
Samuti on tähtis lapsele õpetada rutiini ja korda,et ta tajuks mis on õige ja vale. Kui pole korda loodud paneb hiljem laps vanemad proovile. 3.Koolieelikuiga (3-6/7 aastat) Laps kohtub erinevagtega inimestega,teeb neil vahet ning jätab asju hästi meelde,maailmapilt laieneb. Tähtis on piirid paika panna,näiteks,et ei harjutada arvutis/tehnikas olemas,edaspidises elus võib tekkida sõltuvus. Laps ei suuda tihti kannatada ja tahab katsetada vanemate piire. Fantaasiamaailm laieneb ning on võimeline mängima rollimänge. Tähtis on,et ise julgeks algatada,siis on lihtsam toime tulla ja enda eest seitsa. Laps peaks mõistma,et maailm on tore ja põnev koht,kus elada ja uurida. 4.Kainikuiga (6/7-11/12 aastat) Iseseisvus suureneb,saab ise validi sõpru ja mängukaaslasi. Arenguülessanne on- töörõõmu,töökuse,kohuse- ja vastutustunde kujudamine. Kogemuste saamine on tähtis ning,et elus peab pingutama ja tulemused teevad rõõmu
sajandivahetusel said tüüpiliseks uuele suunale impressionismile. · Griegi loomingu kõige arvukama ja tähtsama, ühtlasi kõige populaarsema osa moodustavad soololaulud ning klaveri- ja orkestripalad. · Tema muusikas põimub siiras lüürika muinasjutukujudega. Siin kajastub sügav kiindumus kodumaasse ja rahvakunsti - Norra looduse karske ja kargas ilu, norralase uljas karakter, südamlik huumor, norra muinasjuttude fantaasiamaailm. Tema loomingus on harva kohata kurva, raskemeelse meeleolu väljendust. Sageli kõlava Griegi muuiskas lihtsad rahvalaulu- või tantsuviisid. · Erilise kuulsuse saavutas ta muusikaga Ibseni draamala ,,Peer Gynt". Jean Sibelius Soome helilooja · Sibelius saavutas ülemaailmse kuulsuse sümfooniliste suurteoste loojana. Kõik tema tähtsamad helitööd on kirjutatud sümfooniaorkestrile
soololaulu ning klaveri-ja orkestripalad (klaverisonaadid ja -kontserdid ning kammermuusika). Grieg oskas ka miniatuurides öelda väga palju olulist oma kodumaa ja rahva kohta ning samuti ka iseenda kohta. Tema muusikas põimub siiras lüürika muinasjutukujudega. Siin kajastub sügav kiindumus kodumaasse ja rahvakunstisse, Norra looduse karske ja kirgas ilu, norralase uljas karakter, südamlik huumor, norra muinasjuttude fantaasiamaailm lõbusate mäevaimude ja trollidega. Griegi loomingus kohtame harva kurva, raskemeelse meeleolu väljendust. Sageli kõlavad Griegi muusikas lihtsad rahvalaulu -või tantsuviisid. Suurteoseid lõi Grieg harva, kuid nende seas on sellised üldtuntud poeetilised teosed, nagu klaverikontsert (a -moll), klaverisonaat, sonaat tsellole ja klaverile ning 3 sonaati viiulile ja klaverile. Erilise kuulsuse saavutas Grieg muusikaga Ibseni draamale "Peer Gynt." TEOSED
eksponeeritud. See võib olla oli üks põhjusi, miks Blake`il oli suhteliselt väike mõju tema elu ajal. "EVE TEMPTED BY the serpent" (1799) Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level WILLIAM BLAKE'I FANTAASIAMAAILM Blake oli sügavalt usklik inimene, kes elas enda loodud fantaasiamaailmas. Oma ebatavaliste nägemuste tõlgitsuses lõi Blake stiili, mis aimas ette juugendit: kurviliste vormide dekoratiivne korraldus, lineaarsed rütmid, asümmeetria, sageli leegikujuline joon. Blake`i kunstis ei rakendatud enam psüühilise maailma normaalseid seadusi. Tema figuurid muutusid ebamateriaalseteks nad hõljusid avarustes trotsides gravitatsiooni, hobuse lakk muundus leekide arabeskiks, ja taimede
Griegiloomingu kõige arvukama ja tähtsama, ühtlasi kõige populaarsema osa moodustavad soololaulud ning klaveri-ja orkestripalad. Grieg oskas ka miniatuurides öelda väga palju olulist oma kodumaa ja rahva kohta ning samuti ka iseenda kohta. Tema muusikas põimub siiras lüürika muinasjutukujudega Siin kajastub sügav kiindumus kodumaasse ja rahvakunstisse, Norra looduse karske ja kirgas ilu, norralase uljas karakter, südamlik huumor, norra muinasjuttude fantaasiamaailm lõbusate mäevaimude ja trollidega. Griegi loomingus kohtame harva kurva, raskemeelse meeleolu väljendust. Sageli kõlavad Griegi muusikas lihtsad rahvalaulu -või tantsuviisid. Suurteoseid lõi Grieg harva, kuid nende seas on sellised üldtuntud poeetilised teosed, nagu klaverikontsert (a -moll), klaverisonaat, sonaat tšellole ja klaverile ning 3 sonaati viiulile ja klaverile. Erilise kuulsuse saavutas Grieg muusikaga Ibseni draamale "Peer Gynt." Peer Gynt
järele. Balleti sisu kui ka muusika on otseselt seotud rahvaloominguga . suurimaks väärtuseks on meisterlikult kirjutatud muusika, mille motiivid pärinevad rahvamuusikast. Heliloojat on köitnud just pilli- ja tantsumuusika kandle-, viiuli- ja torupillilood. Muusikas jaguneb ballett kahte plaani, lähtudes reaalsest ja fantaasiamaailmast. Valdava osa võtavad enda alla rahvatantsud, kuid krati ja kuradimaailm on fantaasiamaailm ja seda iseloomustab müstiline ning salapärane muusika. Ballet "Kratt" on üks omanäolisemaid kogu maailma balletiloomingus.
järele. Balleti sisu kui ka muusika on otseselt seotud rahvaloominguga . suurimaks väärtuseks on meisterlikult kirjutatud muusika, mille motiivid pärinevad rahvamuusikast. Heliloojat on köitnud just pilli- ja tantsumuusika – kandle-, viiuli- ja torupillilood. Muusikas jaguneb ballett kahte plaani, lähtudes reaalsest ja fantaasiamaailmast. Valdava osa võtavad enda alla rahvatantsud, kuid krati ja kuradimaailm on fantaasiamaailm ja seda iseloomustab müstiline ning salapärane muusika. Ballet “Kratt” on üks omanäolisemaid kogu maailma balletiloomingus.
C.ANDERSEN? * Hans Christjan Andersen sündis Taanis Fyni saarel Odense linnas. * Elas 3.aprill 1805 Odenseses- suri 3.sugust 1875. * Elas 70.aastaseks. * Ta oli kuulus romaanikirjanik, näitekirjanik ja luuletaja. Kuid teda tuntakse eelkõige muinasjuttude järgi. PEREKOND *H.C.Andersen sündis lihtsas peres ja oli ainus laps. *Isa – Hans, kingsepp. Isa oli küll madala haridusega, kuid talle meeldis palju lugeda. *Ema - Anne Marie, pesunaine. LAPSEPÕLV * Hansu kütkestas fantaasiamaailm. Ta tundis kirglikku huvi nukuteatri, kirjanduse, laulu ja tantsu vastu. Ta ehitas endale väikese nututeatri, õmbles nukkudele ise riided ning lisaks luges ta läbi kõik näidendid, mida ta suutis laenata. Ta teadis peast nt Shakespeare näidendeid ning neid etendas oma puust nukkudega. Hans Christian Andersen unistas palju. Tal oli erakordne eneseusk, mis andis talle väga suure võimu. Ta tahtis olla kuulus, ta tahtis olla staar. ÕPINGUD JA TÖÖ
kunstivoolude jooni, näiteks fauvismi puhtaid ja erksaid värve, kubismi geomeetrilisi kujundeid, mõjutusi katalaani rahvapärasest kunstist ning rooma kirikufreskodest. Miró läks 1919. aastal Pariisi, tutvus fovistide ja dadaistidega, sai lähedaseks sõbraks Picassoga. Inspiratsiooniks sai nüüd kirjandus ja luule. 1921. aastal toimus tema esimene Pariisi isikunäitus, La Licorne galeriis. Sürrealistliku liikumisega ühines Miró 1924. aastal. Teda hakkas huvitama unenäo-ja fantaasiamaailm, ta tööd olid värvirikkad. Enda väitel maalis Miró lihtsalt nii, et võttis pintsli kätte, hakkas mingit kujundit moodustama ja vaatas, mis juhtus. André Breton ütles, et Miró on "kõige sürrim sürrealist". Aastal 1928 olid tema tööd näitusel koos teiste sürrealistidega Pierre galeriis Pariisis, kuigi erandlikult, sest Miró oli tuntud oma gruppidest ja ideoloogiatest eemale hoidmisega. Miró maalid
Eesti rahvamütoloogias on kratt tuntud kui inimkätega valmistatud viirastuslik olend, kes on oma elujõu saanud kuradilt endalt. Olles ühenduses kurjade jõududega, lendab kratt, tulejuga taga, pimedas taevas ja tassib oma peremehele varandust kokku. Kuid sellega on krati peremees kuradile maha müünud ka oma hinge. Muusikas jaguneb ballett kahte plaani, lähtudes reaalsest ja fantaasiamaailmast. Valdava osa võtavad enda alla rahvatantsud, kuid krati ja kuradimaailm on fantaasiamaailm ja seda iseloomustab müstiline ning salapärane muusika. Ballet "Kratt" on üks omanäolisemaid kogu maailma balletiloomingus. Eduard Tubin 1. Helilooja Eduard Tubin sündis Tartumaal, Torila külas, Kallaste lähedal. Tema haridustee algas Naelavere külakoolis ning jätkus hiljem Torila Ministeeriumikoolis. Karjas käies õppis Eduard Tubin mängima pikoloflööti, mis venna varase surma järel temale jäi. 2
Nurisetakse vaid omavahel väikese raha üle mida töö eest saadakse, ent ette ei võeta midagi. Kahjuks on raamatus kirjeldatud ebavõrdsus valitsenud maailmas iidsetest aegadest peale. ,,Lammastest koosnevad ühiskonda hakkavad ajapikku valitsema hundid" (Bertrand de Jouvenel). Kõrgemal ja valitsevamal poolel seisavad inimesed, kes lubavad tavainimestele raha, mugavusi, vastutulekuid, demokraatliku ühiskonda, häid riigijuhte ja head elukvaliteeti. Luuakse niinimetatud fantaasiamaailm, et tavakodanikel oleks mida uskuda. Peale seda kui inimesed usuvad valitsejaid ning valivad neid tähtsatele kohtadele, ei kavatsegi ülemkiht oma lubadusi ellu viia. Kõik lubadused mis inimestele antakse on vaid vale. Söekaevureid sundiski streigiga algust tegema varjatud valelikkus. Kaevanduste omanikud tahtsid vagonettide pealt raha vähemaks võtta ning toestamise eest rohkem maksta. Söekaevurid said aru, et tegelikult jääksid kahjumisse nemad.
Realism maailmas · Realism on kirjanduse, kujutava kunsti ja teiste kunstiliikide vool, mis taotleb tegelikkuse tõepärast kujutamist. · Detailide kujutamine · Algas 19. sajandi keskpaigas · Prantsusmaal · Kõrgemasse ühiskonnakihti kerkisid aadlike asemele pankurid, ärimehed jne.. (rikkurid) · Saabus argipäev ideaalid jms olid purustatud, polnud millestki unistada · Purunenud illusioonid o Enesesse tõmbumine, fantaasiamaailm o Romantikast loobumine, ajaloo kirjutamine · Kirjandus o Ümbritsev elu o Liialdusteta o Tõepärane o Ajastu pahed o Reaalsed probleemid · Realism vs. Romantism hakati eitama kõike kunstipärast ja võltsi. Üritati hakata elu kirja panema läbi tavainimese silmade. · Realism ja romantism põimusid terve 19. sajandi jooksul. · Alged juba antiikkirjanduses, renessansikirjanduses, klassitsimis, romantismis
Ballett "Kratt" on üks omanäolisemaid kogu maailma balletiloomingus. Lugu räägib Peremehest, kes teeb endale Krati ning elustab ta. Kratt aga haarab Peremehe üle võimu ning süütab tema ettevõtte ning laseb ahnusel Peremehe hukutada. Süngele loole vastukaaluks on balletis Peretütre ja Sulase armastuslugu ning palju lüürilisi ning humoorikaid tantsustseene. Muusikas jaguneb ballett kahte plaani, lähtudes reaalsest ja fantaasiamaailmast. Krati ja kuradimaailm on fantaasiamaailm, mida iseloomustab müstiline ning salapärane muusika. Teose sisus väljatoodud nõidus ja ebausk mõjutasid ka selle loojaid, kes mitmel korral pääsesid suuremast õnnetusest. Väikeseid traumasid ja äpardusi juhtus pea igal etendusel. Kõige traagilisem oli Estonia süttimine ja hävimine Tallinna pommitamise ajal. Keset kuuendat etendust 9. märtsil 1944. aastal kostis õhuhäire, mida paljud pidasid proovihäireks. Etendus jäi pooleli ja jubedates
Samuti võib see olla viis vältida suhtlemist, sest alati on ettekääne lahkumiseks. Silmad ja kõrvad võimaldavad nägemise ja kuulmise kaudu maailma tajuda. Sellised sündmused nagu mõrv, sõda, tõsised õnnetused, vanemate omavaheliste tülide pealtkuulamine, sõnaline eemaletõukamine või väärkohtlemine kõik see võib mõjuda nii, et me ei taha enam näha ega kuulda, vaid meile on soov oma meeled välja lülitada ja luua oma sisemine fantaasiamaailm. Nägemis- ja kuulmishäired on sageli seotud seetõttu allasurutud tunnete või hirmudega, välismaailma äratõukamisega ja sellele oma sisemaailma eelistamisega. Kehameelest lähtudes on igal haigusel seos psüühika ja emotsioonidega. Pole selget vahet mis toimub meeles, mis kehas. Nii füüsilisi probleeme kui ka sisemisi heitlusi võivad põhjustada eneseaustuse puudumine või eraldatus oma tõelisest olemusest. Lahenduse leidmine nendele
tulevikuski. Praegusel juhul saavutab isa kõige tõenäolisemalt selle, et poeg poeb oma harrastusega "põranda alla" ning tegeleb sellega seda innukamalt, et asjal on keelatud vilja hõrk maik. Edaspidi konsulteerib ta seksuaalküsimustes pigem autoriteetidega tänavalt kui oma vanematega. Isal tuleks pojaga vestelda, mis erinevus on pornograafial ja tegelikul elul, ning selgitada, et esimene on illusoorne ehk fantaasiamaailm, millel ei ole tegeliku eluga väga palju ühist. Samasugused vestlused on kohased ka mõnuainete "kaifi" ja elu poolt pakkuvate mõnude erinevuse selgitamisel. Murdeea eksitustel on sageli saatuslikud tagajärjed kogu eluks. Need võivad viia elupõletamise või koguni narkomaania ja kuritegevuseni. Ohud on eriti suured nende poiste puhul, kes küpsevad teistest kiiremini. Suurem jõud seab kohustuse olla liider. Peas
Neil ei ole tarvis millegi nimel vaeva näha ja seetõttu ei paku miski neile ka rahuldust. Niiviisi muutub elu mõttetuks. Külluslikkus toidab üksnes ihu ja selle hüvesid. - kirevad meediasündmused (mille on esile kutsunud üha suurenev tarbimine) tõrjuvad vaimsest keskkonnast välja ajaloolised ja mõtestatud seosed; meedia manipuleerib emotsioonidega - nende asemel on tohutu seostamatu infotulv - fantaasiamaailm- puhkuseks on teleka vaatamine, elataksegi justkui selles maailmas, puudub kontakt tegelikkusega, looduses ei käida, sporti ei tehta - ei suhtuta piisavalt tõsiselt ,,vaimsesse saastesse", mis on aga samasugune loodusvara nagu õhk ja vesi - müra, inimesed on hakanud vaikust võõrastama Mis on ,,tehniline sündmus" ja kuidas see mõjutab inimeste psüühikat?
mitmed Euroopa maad, valides ta muusikaakadeemia liikmeks. Griegi loomingu kõige arvukama ja tähtsama osa moodustavad soololaulud ning klaveri-ja orkestripalad. Grieg oskas ka miniatuurides öelda väga palju olulist oma kodumaa ja rahva kohta ning samuti ka iseenda kohta. Tema muusikas põimub siiras lüürika muinasjutukujudega. Siin kajastub sügav kiindumus kodumaasse ja rahvakunstisse, Norra looduse karske ja kirgas ilu, norralase uljas karakter, südamlik huumor, norra muinasjuttude fantaasiamaailm lõbusate mäevaimude ja trollidega. Griegi loomingus kohtame harva kurva, raskemeelse meeleolu väljendust. Sageli kõlavad Griegi muusikas lihtsad rahvalaulu -või tantsuviisid. Suurteoseid lõi Grieg harva, kuid nende seas on sellised üldtuntud poeetilised teosed, nagu klaverikontsert (a -moll), klaverisonaat, sonaat tsellole ja klaverile ning 3 sonaati viiulile ja klaverile. Erilise kuulsuse saavutas Grieg muusikaga Ibseni draamale "Peer Gynt." Pjotr Tsaikovski.(1840 - 1893)
töövahendite jagamine enne õppetööd ja pärast nende kokku korjamine. Korrapidajate roll rühmas on vajalik, kuna see harib lapsi korda pidama. . Selles vanuses on kasvatustöö väga oluline.Õppetöös on enamus lapsi tähelepanelikud ja kuulavad hoolega. Mäng ja laste vabaaeg: Rühmsas on u 80% lastest ka väga fantaasiarikkad, mida on siis märgata nii nende jutust kui ka mängust ja joonistustest. Näiteks piltidelt on selgelt märgata laspse fantaasiamaailm. Lastele meeldib tähelepanu ja nad on väga uudishimulikud. Tundub,et lastele meeldib väga tegeleda kujutava tegevusega. Üle poolte rühmas olevatest lastest tegelesid vabal ajal just joonistamisega. Üks laps joonistas rühmas minust 3 pilti seletades üksikasjalikult lahti,keda ja mida ta pildil kujutab.(pilt nr 1: mina ja minu laps; nr 2: mina lähen kelguga mäe peale alla laskma; nr 3: mina, päkapikk ja jõulupuu)
(Müürsepp 2005: 44). Sauteri teosed ,,Laste raamat" (2004) ja ,,Laiskade laste raamat" (2006) avardavad mõneti lastekirjanduse piire. Lapsed, kes seal räägivad, on enneolematud ja värsked, nagu seda on iga uus laps. Need jutukogud kuuluvad traditsiooni, mille kandev idee on jutuvestmine, st raamatus on keegi, kes oma kuulajaile kõneleb või kus lapsed oma lugusid räägivad. (Müürsepp 2005c: 15). N-ö lapsesuu-lugude kirjapanekul on vaid see oht, et kuna igale lapsele on oma fantaasiamaailm kõige armsam, võib teise laste fantaasiamängude kirjeldus neist mööda minna. (Müürsepp, Väljataga 1995: 85). Kõigi niisuguste kogu-perega-lastele kirjutatud raamatute ja laste endi loomingu kohta kehtib üldistusena, et sellistest asjadest on rõõm eelkõige tegijail endil mitte lugejal. 15 Lapsed ei hinda teiste laste kirjutatud jutte ja luuletusi ega joonistatud pilte eriti kõrgelt
Keldid elasid juba 1 aastatuhandel Lä- Eur (Briti saared,Pürenee, Sm lõ ja Pr ida osas). Pr keldid- gallialased, Br keldid- iirlased, sotlased. Iiri kirjanduse tekkeajaks peetakse 2.-7. sajandit, üleskirjutati 11.-12. sajandil munkade poolt. Iirimaal olid laulikud ehk bard'id ja jutuvestjad ja lauljad ehk fil'id. Eepika jaguneb saagadeks. ,,Ossiani laulud"- koosneb üksikutest ballaadidest, keskne on kangelasteema, kuid ka armastus ning fantaasiamaailm. 2. Islandi eepika, Vanem Edda (kenning) 885 lahkusid Lä- Norrast osad mõjukad ülikud, et mitte alluda kuningas Harald Kaunisjuuksele, ja jõudsid Islandile. Islandlased võtsid ise vastu ristiusu 1000. aastal. Hoogne kirjandustegevus. Skaldilaulud- viikingite kangelasteod, ajaloolised sündmused, genealoogia. Proosa saaga: 12. saj kirja pandud. Jagunevad: mütoloogilised, ajaloolised kirjutised- 9.-11. saj sündmused ,,Norra kuningate raamat" ja müütilised teosed.
piltlikkust. Kangelasrunod "Ahti ja Küllikki runo" - säilinud vaid fragmentidena. Mees ihkab sõtta ja merele. Erootiline problemaatika. "Kaukrunoomiele " miljöö samuti mereline. Seiklusretked, joomingud ja kahevõitlused. Kangelas- ja sõjaretkeainestikku käsitlevad runod erinevad muudest seiklusrunodest selle poolest, et neis kujutatakse ainult inimesi ja nendevahelisi suhteid. Nende runode maailm ei ole müütiline algaeg, samuti mitte muinasjutupärane fantaasiamaailm. Inimesekujutus realistlikum. Runod sisaldavad kirjeldusi koguni keskajal esinenud sõidu- ja püügivahenditest, metallehetest, saunakommetest, riietusest, koduloomadest, orjade ja piigade askeldustest jne. Palju kahekõne situatsioone. Kangelased ja kangelannad valetavad, tülitsevad, peksavad keelt. Kordamine. Samaanieepika "Väinämöise Toonela-retk" - käik sealpoolsesse, jõetagusesse maailma ja tagasitulek ussina läbi võrkude ujudes
sündmused. 13.-14.sajandi Rüütliromaanid aines tulenes sageli antiikajast Kuningas Arthuri romaanid muistsed kelti müüdid ja pärimused, sh rüha graali otsingud. 16.sajandi Saksa rahvaraamat ,,Doktor Faustus" mees, kes oma hinge kuradile müüs Goethe ,,Faust", Thomas Mann ,,Doktor Faustus". J.R.R.Tolkien ,,Sõrmuste isand" anglosaksi mütoloogia põhjal loodud fantaasiamaailm. 22 18.sajandi kunstnikumüüt: kunstniku eluloo ja olemuse heroiseerimine, kunstnik kui võlur, kunstnik kui looja, kes lähtub jumalikust inspiratsioonist. Tänapäeval tekkivad modernsed müüdid ei ole seotud usuga, neil on vaid kultuuriline tähendus ja haare. Pigem keskenduvad need tegelastüübile kui loole. Näiteks Fausti lugu saab müüdiks selle kaudu, et kujutab uue aja inimese lõputud otsinguid, don Juan ihab leida
linnade kasv; aeg on raha; inimene peab tegema midagi kasulikku ja see ei ole kunst) ja positivistlik (usutakse ainult tõestatavatesse faktidesse, faktide kuhjamine) kunstikäsitlus idealistlik ja subjektiivne, põhisuunaks muusikas on romantism, mis tugevasti rõhutab metafüüsikat, idealismi. Materialistlik ajavaim kajastub kaudselt ka tehnilise täiuslikkuse taotlemises ja tehniliste võimaluste avardamises muusikutegevuses. 3. Eelnevast järgmine vastuolu: reaalsus - irreaalsus (fantaasiamaailm); reaalsus ideaal, idealism Irreaalsus võib kunstnikule muutuda tõelisemaks kui reaalsus (Schumann ja Davidsbund e. Taaveti Liit, ka Berlioz). Kunstnik püüdleb ideaali poole, mis on kättesaamatu. Seetõttu kunstitunnetus sageli traagiline. Mina-väljendus, subjektiivsus. Caspar David Friedrich: "Maali seda, mida näed enese sees, mitte seda, mida näed enese ees." 4. Vt. p
Talle samas ei meeldinud, et huumorit polnd jne. (tegelt minu meelest nii polnud,sest ta oleks tahtnud seal igavesti olla). Õpetaja ütles, et see oli lihtsalt liiga hea , et olla tõsi ja ei oleks saand sinna jääda. (Romantismis tunded on, tunded on olemas, tunded ongi kõige tähtsamad) Gulliveri enda kuju on ka tinglik. Ta ei ole sinna pandud kui inimene, vaid kui selline figuur, kes peab liikuma ringi selleks, et esitleda Swifti enda filosoofilisi tõekspidamisi ja läbida fantaasiamaailm. Gulliveri puhul pole tegemist kuivõrd konkreetse tegelasega, vaid 18. sajandi alguse keskmise inimesega, kes pole ise ei halb ega hea. Pole tark ega rumal. Pole rikas ega vaene. Kusagil alguses on enne selle reisi algust nimetatud teda kirurgiks ja Swift viitab sellega tema loodusteaduslikule ettevalmistusele. Ühiskonna lahkamine. Gulliver pigem näitab Swifti enda vaateid. Et Gulliveri otsustused oleksid mingilmääral kompetentsed, on talle antud mingid teadmised. (arst laeval
Samuti võib täheldada selles vanuses lastel nn. frustratsioonile meeletu vihahooga, saabub aga alles teise eluaasta teisel maagilist mõtlemist. Lapsed arvavad, et paljud igapäevajuhtumused on poolel ning võib kesta kuni neljanda eluaastani. Vihahoog on lapse toimunud võluväel. Laste fantaasiamaailm toodab sageli imelisi vastus talle hetkeliselt kehtestatud piirangutele ning samaaegselt võlureid, nõidu, koletisi jne. allaandmise märguanne vanematele. Kõige tähtsam on mäng
annaabi.ee 
