VEDELIK JA SPORT Vedeliku tähtsus · Organismis on vedelikku 50 70% kehamassist · Inimene kaotab vedelikku uriiniga higistamisega kopsude kaudu naha kaudu · Keskmiselt vajab mees 2800ml ja naine 2000ml vedelikku päevas · Keskmise intensiivsusega lihastööl kaotame 0,5 1,0 liitrit tunnis, intensiivsel koormusel ligi 3 l. Organismis vedelikku ca 60% · Elu on võimalik ilma hapniku ja valguseta, kuid mitte ilma veeta · Vedelikul ja soolasisaldusel tihe seos · Veesisaldus on erinev eri vanuses ja sooliselt Vastsündinu 0.75 l/kg Poiss 0,64, tüdruk 0,53 l/kg Mees 0,53, naine 0,46 l/kg Kehavedelik jaotub · 1. Intravasaalne ruum Vereplasma, vastab 5% kehakaalust · 2. Interstitsiaalne ruum Rakuvaheruum, vastab 15% kehakaalust · 3. intertsellulaarne ruum Raku siseruum, vastab 40% kehakaalust Kehavedeliku tähtsus · Makromolekulide koostisosa · Madalmoleku...
KONSTANTIN PÄTS * 23.02.1874 Tahkurannas 18.01.1956 Burasevos, Kalinini oblastis Venemaal Eesti riigitegelane, elukutselt jurist. Eesti Vabariigi esimene president. Elulugu Iseseisva Eesti esimene peaminister ja president Konstantin Päts sündis 23. veebruar 1874 ehitusmeistrist taluniku perekonnas, õppis Tahkuranna õigeusu kihelkonnakoolis, 1887-1893 Riia vaimulikus seminaris, 1893-1894 Pärnu gümnaasiumis. Lõpetas Pärnu gümnaasiumi, õppis 1894-1898 Tartu Ülikooli õigusteaduskonnas, õigusteaduste kandidaat. Lõpetas 1898 Tartu ülikooli õigusteaduskonna cand. jur. kraadiga. 1898-1899 teenis Pihkvas 96. Omski jalaväepolgus ja ülendati lipnikuks. Loobunud teaduslikust karjäärist Tartu ülikoolis, siirdus Konstantin Päts Tallinna. 1900-1901 töötas vandeadvokaat J. Poska abina. Andis 19011905 välja ja toimetas rahvusliku meelsusega ajalehte "Teataja". 1904-1905 töötas Tallinna linnanõunikuna, 1905 sai Tallinna linnapea abiks. Kui 1906 k...
Maailma rahvastiku kasv Maailma rahvaarv Maailma rahvaarv suureneb järgneva 50 aasta jooksul 6,1 miljardilt 9,3 miljardile. Suurim kasv toimub Aafrikas ja Aasias, vaatamata tohutule AIDS'i lõivule. Kasvab ja kahaneb Rahvaarv kahaneb 39 riigis, sealhulgas Jaapanis, Saksamaal, Itaalias, Ungaris ja Venemaal. Rahvaarv tõuseb eriti kiiresti arengumaades nagu Etioopia, Nigeeria, India jne. Kasvu põhjused Tervishoiu ja Toitumis Traditsiooniline arstiteaduse tingimuste Religioon peremudel areng paranemine Kasvust tulenevad probleemid Rohkem rahvast = vajatakse rohkem loodusressursse Rohkem ressursse = ressursside nappus Ressursside nappus = võitlus ressursside kasutamiseks...
AS Kalev Chocolate Factory Koostaja: Angeelika Sooba Õpetaja: Marek Pirbe Kalvei ajaloost. 1806 Eesti kondiitri tööstuse sünd. Asus tol ajal Pikal tänaval. 1864 Georg Stude ostab ja laiendab kondiitri äri. Muuhulgas tellis Stude ärist regulaarselt maiustusi ka Vene keisri õukond. 1921 Kondiitriäri saab nimeks Kawe. 1948 1. aprillist sai Kawe uueks nimeks kondiitritoote vabrik Kalev. (Punanekompu, Kalev) 2006 aastal tähistas Kalev oma 200at sünnipäeva! Kondiitri ja pagari tooted. Et laiendada oma tootevelikut, sisenes AS Kalev läbi oma tütarettevõttjate 2004. aastal pagari ja kondiitriturule. Kalev pakub oma klientidele laias valikus pagari ja jahukondiitritooteid, mille sortimendist võib leida suure valiku erinevaid: laivasaia ning magussaiade ja pirkukate tooteid erinevale maitsele. Kalevil on veel rikkalikus valikus : · Torte ja k...
· märksõnade ülestähendamine, ka näited ja faktid · ideekaart 3) Arutluse ülesehitus: a) Sissejuhatus - probleemi ajaline määratlus (millal sündmus toimus) ja ajaloolise tausta lühikirjeldus; hinnang sündmusele või isiklik hoiak/suhtumine teemasse) b) Teemaarendus: · probleemi analüüs · faktide ja näidete kasutamine teema illustreerimiseks · kindlasti tuleb esitada oma isiklik suhtumine/arvamus ja seda põhjendada ning tuua kinnituseks asjakohaseid näiteid c) Kokkuvõte - lõppjäreldus (anda selge ja lühike vastus arutluse teemas tõstatatud küsimusele). NB! Kokkuvõttes ei esitata enam uut infot. Mõistlik
Groteskid ja veesülitid gooti arhitektuuris Mida nad endast kujutavad ja milleks neid vaja oli? Groteskne veesüliti ehk gargoyle*, millel puudub korralik eestikeelne vaste, on üks Comment [K1]: Mõnikord viidatakse natukene ekslikult silmatorkavamaid ja lahutamatuid osi keskaja gooti arhitektuurist . kimääridele, korra kasutati ka selle kohta terminit „gargo“, mida aga sõnaraamatus ei ole.) Ka inglise keeles on selle ...
Mõningaid fakte Kuu kohta: · Kuu läbimõõt on 3476 km, mis on ligi 4 korda väiksem kui Maa läbimõõt. · Suurim näiv nurkdiameeter on 33'40. · Kuu mass on Maa massist 81 korda väiksem, olles 7,36 × 1022 kg. · Keskmine tihedus on 3,3 g/cm3. · Raskusjõud on Kuu pinnal kuus · ja 8 tunniga, see on sideeriline kuu. Sünoodilise kuu pikkus korda väiksem kui Maa pinnal. · Esimene kosmiline kiirus on 1,7 km/s · Teine kosmiline kiirus on 2,4 km/s. · Kuu teeb ühe tiiru ümber Maa 27 ööpäeva on aga 29 ööpäeva ja 12 tundi. · Kuu vähim kaugus Maast on 356 410 km ja suurim kaugus 406 700 km. Keskmine kaugus on 384 000 km. Kuu pind Enne kosmoselendude ajastu algust arvati, et Kuu pind on kaetud paksu tolmukihiga. Juba esimeste automaatjaamade laskumine Kuule lükkas selle seisukoha ümber. Kuu pind osutus kaetuks pudeda, puudritaolise ainega, mida nimetatakse regoliidiks. Regoliit on ...
Liivisõda Tartu- kaitsjad olid moraalselt murtud ja alistusid kergelt, lubati küll palju Tartule, kuid kodanikke hoopis küüditati. Edasi vallutati Vastseliina, Toolse, Rakvere, Parkuni ja Laiuse. Eel Liivimaalased lootsid Taani abile, kuid seda selt ei 16 sajandi keskel oli Vana-Liivimaa oluliselt tulnud. nõrgenenud ja tõmbas sellega ligi tugevaid riike, 1558 lõpus sõjaline häving, Vana-Liivimaa plaanis kes nende arvelt võimu suurendada tahtsid. vastuhakku. Taani (Fredrik II)- tahtis võimu taastada, oli Gotthard Kettler- üritas saada kokku armeed ja passiivne raha ja ründas väega, kuid sõjamehed tüdinesid Rootsi ...
Tudengi kodune keel pole eesti keel. Induktivism: Teadus kui kogemuslikest faktidest tuletatud teadmised 1. Selgita milline on Alan Chalmersi sõnul tavaarusaam faktide ja teaduse seosest. Kas nõustud, et selline arusaam on levinud? Faktide ja teaduse seos seisneb sellel, et teadus põhineb faktidel. Faktid on need väited, mis on eksperimendi käigus kontrollitud või selgeks tehtud. Samuti peavad faktid olema need, mis üldjuhul on järele uuritavad, käega katsutavad ning silmaga nähtavad. Nõustun sellega, et see arusaam on levinud, kun aka meie teada oleva “teaduse” aluseks on eelkõige faktid st eksperementide/vaatluste järgsed järeldused ja selgitused. 2
MAAILM 20. SAJANDI LÕPUL JA 21. SAJANDI ALGUL LOOTUSED JA TEGLIKKUS Idabloki kokku varisemine 1990. aastatel tõi kaasa olulisi muutusi Euroopas. Lagunes Nõukogude Liit, mis tagas paljude riikide iseseisvumise või taasiseseisvumise. 1989. sai Poolas peaministriks mittekommunist, langes Berliini müür, Tsehhoslovakkias toimus sametrevolutsioon, Ungaris, Bulgaarias nign Rumeenias võimuvahetus. Aasta hiljem ühinesid Ida- ja Lääne-Saksamaa, moodustades ühtse Saksamaa. Lagunes Jugoslaavia ning tekkisid eraldi riigid Sloveenia, Horvaatia, Bosnia-Hertsogovina ja Makedoonia. 1992. aastal toimus Tsehhoslovakkias sametlahutus, mille tagajärjel tekkisid uued riigid Tsehhi ja Slovakkia. See kõik äratas lootust, et on võimalik luua uus maailmakord, kus inimesed ei pea tundma pidevat hirmu ning valitseb demokraatia. Usuti, et tülid suudetakse lahendada vägivallata, kuid peagi selgus, et need lootused o...
Mari-Liis Romanov SIX SIGMA Juhendaja: Eneken Titov Tallinn 2010 SIX SIGMA Kuus Sigmat (Six Sigma) on kõikehõlmav ja paindlik süsteem ärilise edu saavutamiseks, säilitamiseks ja maksimeerimiseks. Kuue Sigma unikaalseks liikumapanevaks jõuks on kliendi vajaduste täpne mõistmine, faktide, andmete ja statistilise analüüsi distsiplineeritud kasutamine ning kõrgendatud tähelepanu äriprotsesside juhtimisele, parendamisele ja taasleiutamisele. Esimesena 1986.aastal võttis kasutusele ja leiutas kuue sigma põhimõtted, mis nüüd on kujunenud kõike hõlmavaks juhtimissüsteemiks elektroonikaäri liider Motorola. Kuue Sigma eesmärk on klientide nõudmiste kvantitatiivne määramine ja nende kõrvalekalleteta täitmine
20 sajandi teadusfilosoofilised debatid Popper, Kuhn, Feyerabend Viini ringi filosoofid pidasid teaduslikkuse kriteeriumiks verifitseeritavust. Teaduslikuks võib pidada vaid neid teooriaid, mida põhimõtteliseltki on võimalik empiiriliselt kontrollida. Selle arusaama järgi on kõik faktide põhjal üldistatud teooriad õiged. Seda kritiseeris Karl Popper, kelle nägemuses faktidest ei tulene tingimata teooria faktide põhjal tehtud järeldus võib pigem asjade seostamise harjumusele viidata. Samuti ei pruugi faktid teooriat lõplikult kinnitada. Popper pakkus teaduslikkuse kriteeriumina välja falsifikatsiooniprintsiibi, mille kohaselt teooria peab olema ümber lükatav. Teadusliku teadmise kumulatiivse kuhjumise vastu vaidles veelgi enam Thomas Kuhn, kelle arvates teadust mõjutavad nii ühiskondlik taust kui psühholoogilised tegurid. Teadlased
Ökosüsteemi moodustavad ühisel territooriumil omavahel toitumissuhetes olevad organismid koos ümbristeva eluta keskkonnaga. Selle tasandiga tegeleb ökoloogia. Biosfäär on kõige suurem ökosüsteem. See on ka kõige kõrgem eluslooduse organiseerituse tase. Eluslooduse peamised organiseerituse tasemed on molekulaarne, rakuline, organismiline, liigiline ja ökosüsteemne. 1.3 Teaduslik uurimismeetod Loodusseadused on teaduslike faktide üldistused, mis võimaldavad samaaegselt selgitada mitmeid loodusnähtusi. Bioloogia uurimisobjektideks on biomolekulid, rakud, organismid, populatsioonid, liigid ja ökosüsteemid. Teaduslik meetod on lähenemine, mida loodusteadlased oma uurimistöös kasutavad. Teaduslikeks faktideks nimetatakse selliseid teadmisi, mis on teadusliku meetodi abil leidnud korduvat kinnitust. Teaduslik teooria on ühe teadusharu raames tuvastatud teaduslike faktide ja seaduste üldistus
Kui esimene inimene, kes lõi teooria maakerast, kui mitte lapikust, naerdi kindlasti välja. Arvestades selle aja teadust, tundus see tolleaegsetele inimestele absurdsena. Nii et väitel võib olla suur teaduslik väärtus ka siis, kui seda ei usuta. Teadusliku teooria väärtus sõltub ainult sellest, millist objektiivset toetust leiab faktidest. Teaduslikel arutlustel seatakse teooriad vastamisi faktidega, kuid tänapäeval on selgeks saanud, et ükskõik kui paljude erinevate faktide põhjal ei suuda me ikka tuletada paikapidavat loodusseadust. 17. sajandil ilma faktideta ja ainuüksi loogika põhjal tuletatud väidet ei peetud teaduslikuks väiteks, teadusel pidi olema kindlus, teadust ei saanud oletada, igat lauset pidi saama faktide abil kontrollida. Neid teooriaid, mida ei saanud faktide abil tõestada, peetigi pseudoteaduseks. Isaac Newton oli väga uhke selle üle, et ta oli oma teooria faktidest tuletanud
oma kuju muutes saadavad infot raku sisse. Taimedele on omane tropism e liikumine ärrituse suunas. Keemiline koostis biomolekulid (organism teeb ise) saariid, lipiid, valk, NH Evolutsioneerimine arenemine ajas 2. Probleemi lahendamine teaduslikul meetodil Probleemiasetus tugineb teadusharu seisukohtadelel. Taustinfo otsimine kirjandusest, internetist. Hüpoteesi püstitamine st oletatav vastus probleemile. Hüpoteesi kontroll, faktide otsimine (vaatlused, katsed, küsitlused), katse puhul kaks rühma: konrollgrupp ja katsegrupp. Analüüsi ja järelduste tegemine, järeldus hüpoteesi õigsusest. Teadusliku uurimise tulemusel saame teaduslikud faktid, uurimise kordamisel peavad tulemused olema samad. 3. Olemasolevale probleemile hüpoteesi sõnastamine 4. Mõisted loodusseadus teaduslike faktide üldistused, mis võimaldavad samaaegset selgitada mitmeid loodusnähtusi
Erioskused ja -teadmised nõuded oskustele ja teadmistele, mis on seotud spetsialiseerumisega. Lisaoskused ja -teadmised soovituslikud oskused ja teadmised, mis toetavad ja laiendavad kutseoskusi või seonduvad lisakvalifikatsiooniga. Isikuomadused ja võimed nõuded kutsealal töötamiseks eeldatavatele isiku- ja isiksuslikele omadustele ja füüsilistele võimetele. KONKREETSETE TEADMISTE JA OSKUSTE TASEMETE KIRJELDUSED Algtase mõistete, faktide ja põhimõtete teadmine; põhiliste töövõtete valdamine. Kesktase mõistete ja faktide tõlgendamine ja võrdlemine, seoste loomine; mitmekesiste töövõtete valdamine. Kõrgtase seostatud faktide alusel analüüsimine, prognoosimine, järeldamine, üldistamine, hindamine; mitmekesiste keerukate töövõtete valdamine. KLIENDITEENINDUSE ALASED OSKUSED JA TEADMISED 1. Teeninduse mõiste ja olemus 2. Teenindamiseks vajalik mõttekultuur 3
Anatoomia-Tegeleb organismi ehituse uurimisega Bioloogia-teadus,mis uurib elu Biosfäär-maad ümbritsev elu sisaldav kiht Etoloogia-loomade käitumist uuriv teadusharu Füsioloogia-teadusharu,mis käsitleb organismi talitlusi ja nende regulatsiooni Humoraalne regulatsioon-Talitluste reguleerimine veres hormoonide ja teiste keemiliste ühendite vahendusel Loodusseadus-teaduslike faktide üldistused,mis võimaldavad samaaegselt selgitada mitmeid loodusnähtusi Molekulaarbioloogia-bioloogiaharu ,mis uurib elu molekulaarsel tasemel neuraalne regulatsioon- närvisüsteemi abil elundite ja elundkondade regulatsioon Populatsioon-ühel asustusalal elavad sama liiki organismid Pärilikkus-eluslooduse seaduspärasus,mille kohaselt järglased sarnanevad ehituse ja talitluse poolest vanematega Teaduslik fakt-teadmine,mis on teadusliku meetodi abil leidnud korduvat kinnitust Teaduslik
Mõisted Anatoomia- Organismi ehituse uurimine. Bioloogia- Teadus elusolendite ehitusest, talitlusest ja suhetest keskkonnaga. Biosfäär-Elu sisaldav kiht maal. U. 40 km.(hüdrosfäär,litosfäär,atmosfäär) Etoloogia-Teadusharu, mis uurib loomade käitumist. Füsioloogia-Bioloogiateadus, mis uurib organismide talitlusi ja nende regulatsiooni. Humoraalne regul-Toimub vere kaudu, mis kannab edasi hormoone ja teisi keemilisi ühendeid. Loodusseadus-Looduslike faktide üldistus, mis võimaldavad selgitada loodusnähtuseid. Kestivad eluta kui ka elusas looduses. Molekulaarbioloogia- Teadusharu, mis uurib biomolekule ja toimuvaid protsesse. Neutraalne regul-Närvisüsteemi kaudu. Populatsioon-Moodustavad üheloogi isendid, kes elavad samal alal ja ajal. Pärilikkus-Eluslooduse üldine seaduspärasus, mille kohaselt järglased sarn eliit talit poolest oma vanematele.
ANATOOMIA ORGANISMI EHITUSE UURIMINE. BIOLOOGIA TEADUS, MIS UURIB ELU. BIOSFÄÄR KÕIGE KÕRGEM ELUSLOODUSE ORGANISEERITUSE TASE. ETOLOOGIA LOOMADE KÄITUMIST UURIV TEADUS. FÜSIOLOOGIA - TEADUSHARU , MIS KÄSITLEB ORGANISMI TALITLUSI JA NENDE REGULATSIOONI. HUMORAALNE REGULATSIOON TALITLUSTE REGULEERIMINE VERES ESINEVATE HORMOONIE JA TEISTE KEEMILISTE ÜHENDITE VAHENDUSEL. LOODUSSEADUS TEADUSLIKE FAKTIDE ÜLDISTUSED, MIS VÕIMALDAVAD SAMAAEGSELT SELGITADA MITMEID LOODUSNÄHTUSI. MOLEKULAARBIOLOOGIA BIOLOOGIAHARU, MIS UURIB ELU MOLEKULAARSEL TASEMEL. NEURAALNE REGULATSIOON NÄRVISÜSTEEMI VAHENDUSEL TOIMUV ELUNDITE JA ELUNDKONDADE TALTLUSTE REGULATSIOON. POPULATSIOON ÜHEL ASUSTUSALAL ELAVAD SAMA LIIKI ORGANISMID. PÄRILIKKUS ELUSLOODUSE ÜLDINE SEADUSPÄRASUS, MILLE KOHASELT JÄRGLASED SARNANEVAD EHITUSE JA TALITLUSE POOLEST VANEMATEGA
ANATOOMIA - Bioloogia teadus, mis uurib organismide ehitust. BIOLOOGIA - Teadus, mis uurib elu kõiki ilminguid. BIOSFÄÄR - Maad ümbritsev elu sisaldav kiht. ETOLOOGIA - Loomade käitumist uuriv bioloogiateadus. FÜSIOLOOGIA - Bioloogiateadus, mis uurib organismide talitlusi ja nende regulatsiooni. HUMOLAARNE REGULATSIOON - Organismi elundkondade talitluste regulatsioon (peamiselt veres esinevate) hormoonide vahendusel. LOODUSSEADUS - Teaduslike faktide üldistus, mis võimaldab selgitada mitmeid loodusnähtusi. Loodusnähtuste püsiv korduvus. MOLEKULAARBIOLOOGIA - Bioloogia teadus, mis uurib elu molekulaarset taset. NEURAALNE REGULATSIOON - Närvisüsteemi vahendusel toimuv loomorganismi elundite ja elundkondade talitluste regulatsioon. POPULATSIOON - Samal ajal ühisel territooriumil elavate ühte liiki isendite kogum, kes võivad omavahel vabalt ristuda. PÄRILIKKUS - Eluslooduse üldine seaduspärasus, mille kohaselt järglased
l paralleelsus, OO, andmetüübid jm l palju Prologi dialekte 1.3 LP meetod l Piiritleda valdkond: l reaalse maailma modelleeritav situatsioon (domain, use-cases) l määratleda sellega seotud põhimõisted l defineerida mõisteid iseloomustavad attribuudid ja nende omadused l defineerida seosed attribuutide vahel l Formaliseerida valdkonna objektid ja seosed LP keeles l tekib faktide/tuletusreeglite struktuur l Saadud teadmiste struktuuridel formuleerida päringud LP “õrnad” kohad l Teadmiste esitamine on otsingureeglite tundlik • l päringu tulemus oleneb otsingureeglist ja faktide järjestusest teadmusbaasis • l tagasivõtu (backtracking) mehhanismist arusaamine nõuab otsingumootori tundmist l Keeruline saavutada “puhast deklaratiivsust” l Efektiivsuse saavutamiseks peab tundma Prologi otsingumootorit
psühholoogilist teadusuuringut? Väide/teooria, mida saab tulemuste kirjelda etappide kaupa. põhjal kas kinnitada või ümber lükata. 2. Olenevalt hüpoteesist uurimuse läbiviimiseks sobiva/vajaliku meetodi valimine. Nt. Eksperiment, vaatlus, test või vestlus. 3. Faktide kogumine. 4. Faktide kontrollimine (faktide usaldusväärsus ja asjakohasus). 5. Püstitatud hüpoteesiga seoses järelduste tegemine, lähtuvalt faktidest (teooria kinnitamine või ümberlükkamine). 7. Tulemuste võrdlemine varasemate
Bioloogia- teadus, mis uurib elu kõiki ilminguid Biosfäär- Maad ümbritsev elu sisaldv kiht Etoloogia- loomade käitumist uuriv bioloogiline teadus Füsioloogia- bioloogiateadus, mis uurib organismide talitlusi ja nende regulatsiooni Humoraalne regulatsioon- organismide elundkondade talitluste regulatsiooni (peamiselt veres esinevate) hormoonide vahendusel Loodusseadus- teaduslike faktide üldistus, mis võimaldab selgitada mitmeid loodusnähtusi Molekulaarbioloogia- bioloogiateadus, mis uurib elu molekulaarset taset Neuraalne regulatsioon- närvisüsteemi vahendusel toimuv loomorganismi elundite ja elundkondade talitluste regulatsioon Populatsioon- samal ajal ühisel territooriumil elavate ühte liiki isendite kogum, kes võivad omavahel vabalt ristuda Pärilikkus- eluslooduse üldine seaduspärasus, mille kohaselt järglased sarnanevad
4. Millised funktsioone täitis The New Republic USA ühiskonnas? The New Republic oli väga väärikas ja usaldusväärne ajaleht. See oli leht, mis teatas uudiseid esimesena ja tegi seda kvaliteetselt. Väga populaarne ajaleht. 5. Mis on peatoimetaja ülesanded? Peatoimetaja ülesandeks on kontrollida ja vastutada teiste toimetajate eest. 6. Mida kujutab endast faktikontroll? Kuidas seda tehakse, too välja erinevaid viise,kuidas fakte kontrollida saab, mille abil? Faktikontroll on kontroll faktide õigsuse üle. Faktikontrolli saab teha, kasutades erinevaid meetodeid või materjale, või intervjueerides erinevaid inimesi ja saada selle kaudu teada, kas fakt on tõene ( fakt on arvatavasti tõene, kui mitu erinevat inimest kinnitab sama asja). Fakt võibki olla korrektne, kuid ei pruugi, kui leidub mitu allikat, mis viitab fakti tõesusele. Allikateks võivad olla erinevad raamatud, ajalehed, Internet, erinevad inimesed, videod jne.. 7
Lugu vaadakse üle ja parandatakse vead. Iga toimetaja teeb oma tööd selles järjekorras, mida õigeks peab. Oluline on kõik probleemid lahendada. Kasulik on tema toimetamist kindlas järjekorras, et vältida ümbertegemisi, aega kokku hoida ja maksimaalne tulemus minimaalselt saada. Selleks sobib kõige paremini järjekord: 1. Uudise läbilugemine 2. Uudise väärtuse kindlakstegemine ja alguse korrastamine 3. Kompositsiooni kordategemine 4. Info kustutamine ja lisamine 5. Faktide kontroll 6. Allikate kasutamise ja esitlemise kontroll 7. Stiili parandamine 8. Keele-eetika kontroll 9. Uudise ülelugemine 10. Korrektuur 1. Uudise läbilugemine Esimene ülesanne on lugeda lugu läbi ilma parandusi tegemata. Pika teksti puhul lugeda vähemalt kolm korda. • Esimest korda lugedes tuleb seada end lugeja rolli. Tulevad välja segased ja arusaamatud kohad ning vastamata küsimused.
Liik sstemaatika, anatoomia kik sarnased isendid Kooslus koloogia kik hel maaalal eksisteeruvad populatsioonid kossteem koloogia eluta keskkond + elusloodus(muld hk kivi + kalad) Bioom biogeograafia suuremtmeline htlaseilmeline maa(tundra) Biosfr biosfripetus maasfriline kest, kus eksisteerib elu Bioloogia- teadus, uurib elu kiki ilminguid Humoraalne regulatsioon- organismi elundkondade talitluste regulatsioon hormoonide vahendusel Loodusseadus teaduslike faktide ldistus, mis vimaldab selgitada mitmeid loodusnhtusi(nende psiv korduvus) Neuraalne regulatsioon nrvissteemi vahendusel toimuv loomorganismi talitluste regulatsioon Prilikkus- eluslooduse ldine seadusprasus, mille kohaselt jrglased sarnanevad ehituselt ja talitluselt vanematega Teaduslik fakt- teadusliku meetodi abil korduvat kinnitust leidnud teadmine Teaduslik hpotees- probleemi eeldatav vastus Teaduslik meetod- probleemide lahendamise
Teadmised ilma autoriteedita 2/4 N8 Maria Kohtla 103548IAPB Popper käsitleb antud kirjatükis teadmise olemasoli ja selle õiget käsitlust tõeste faktide otsinguil. Popper väidab, et empiristide arusaam tõest (tõesed on need faktid, millest on teada algallikas mis peab põhinema vaatlusel) on väär. Faktide tõeseks midamiseks on vaja tema meelest pigem faktide kontrollimist ja võrglemist nii teiste allikate, kui allika iseendaga. Samas ka selle kriitilist hindamist ja lahtiarutamist. Samuti väidab Popper, et ei ole olemas täielikult autoriteetset
Bioloogia uurib elu kõiki ilminguid(elusolendite ehitus, talitus, suhted keskkonnaga). Biosfäär maad ümbritsev elu sisaldav kiht. Etoloogia loomade käitumist uuriv bioloogia teadus. Füsioloogia uurib organismide talitusi ja nende regulatsiooni(elundite, elundkondade talitust). Humoraalne regulatsioon organismi elundkondade talitsuste regulatsioon(toimub veres esinevate hormoonide ja teiste keemiliste ühendite abil, on aeglane). Loodusseadus teaduslike faktide üldistus, võimaldab selgitada loodusnähtusi, kehtivad ühte moodi nii elusas kui ka eluta looduses. Molekulaarbioloogia uurib elu molekulaarsel tasemel ja uurimisobjektiks on biomolekulid(nt. Sahhariidid, proteiinid jne, DNA). Neuraalne regulatsioon närvisüsteemi omandamisel toimub loomorganismi elundite ja elundkondade talituste regulatsioon (väga kiire). Populatsioon samal ajal ühisel territooriumil
- Kuna biosfäär on kõige suurem ökosüsteem, hõlmab kogu maad ümbritsevat elu sisaldavat kihti. Mis on bioloogia uurimisobjektid?- biomolekulid,rakud,organismid,populatsioonid,liigid,ökosüsteem. Missugune fakt on teaduslik?- Nimetakse selliseid teadmisi, mis on teadusliku meetodi abil leidnud korduvat kinnitust. Kuidas jõutakse teadusliku teooriani?-jõutakse, kui ühe teadusharu raames tuvastatud teaduslike faktide ja seaduste üldistamist ????????? Nimetage teadusliku meetodi peamised etapid- probleemid püstitamine;taust informatsiooni kogunemine;hüpoteesi sõnastamine;hüpoteesi kontrollimine;tulemuste analüüs;järelduste tegemine. Mille poolest erineb teaduslik probleem hüpoteesist?- hüpotees on oletatav vastus püstitatud probleemile, probleem aga küsimus, millele vastust veel pole. Milline tähtsus on teaduslikus uurimustöös
MÕISTED 1. Anatoomia biloloogiateadus, mis uurib organismide ehitust 2. Bioloogia teadus, mis uurib elu (ilmingud, eluvormid) 3. Biosfäär Maad ümbritsev elu sisaldav kiht 4. Etoloogia bioloogiateadus, mis uurib loomade käitumist 5. Füsioloogia bioloogiateadus, mis uurib organismide talitlusi ja nende regulatsiooni 6. Humoraalne regulatsioon organismi elundkondade talitluste regulatsioon hormoonide vahendusel (peamiset veres esinevate) 7. Loodusseadused teaduslike faktide üldistused, mis võimaldavad ka selgitada mitmeid loodusnähtusi 8. Molekulaarbioloogia bioloogiateadus, mis uurib elu molekulaarset taset 9. Neuraalne regulatsioon närvisüsteemi vahendusel toimuv elundite ja elundkondade talitluste regulatsioon 10. Populatsioon ühel alal elavad sama liiki organismid 11. Pärilikkus eluslooduse üldine seaduspärasus, mille kohaselt järglased sarnanevad ehituselt ja talitluselt vanematega 12
VÄÄR (Biomolekulide) 3.Oranell on elu organiseerituse esmane tasand, millel on kõik elu omadused. VÄÄR (rakul) 4.Biosfäär on suurim ökosüsteem. ÕIGE 5.Organismide sisekeskkonna stabiilsus tuleneb nende rakulisest ehitusest. VÄÄR (tuleneb nende regulatsiooni koostisest). 6.Hüpotees on teaduslikult kontrollitud oletus.VÄÄR (on probleemi oletatav vastus) 7.Teadusliku meetodiga korduvalt kinnitust leidnud faktid on teaduslikud. ÕIGE 8.Loodusseadus on paljude teaduslike faktide üldistus. ÕIGE Leidke kõige õigem vastuse variant. 1.Iga asend: c)toitub 2.Püsisoojaste organismide hulka kuulub enamik: d)imetajatest 3.Rakkude eitust ja talitust uurib: c)tsütoloogia 4.bioloogi üheks uurimisobjektiks on: c)biosfäär 5.Teadusliku meetodi rakendamisel tuleb esmalt: a)leida teaduslik probleem 6.Organismide kasvamine kaasneb nende: b)arenemisega 7.Teadusliku meetodi rakendamine peab lõppema: d)järelduste tegemisega 8.Teaduslik teoooria üldistab: c)teaduslikke fakte.
1) Mis on teaduslik uurimistöö? Nimeta koolis läbi viidavaid uurimistöö liike. - Uurimus, mis rahuldab teadusliku tunnetuse põhitunnuseid: *Teaduslike meetodite kasutamine * Metoodika täpsus ja järjepidevus * Uuringu põhjalikkus, tõepäraste faktide küllaldane hulk * Objektiivselt esitatud faktid ja tulemused - Liigid: * Referaat * Essee * Miniuurimistöö * Praktikatöö *Kursusetöö *Diplomitöö/Lõputöö 2) Millistest etappidest koosneb uurimistöö läbiviimine? - Probleemipüstitus, hüpoteesi püstitus - Töö allikatega, ülevaade vanematest uuringutest, kirjanduse analüüs - Metoodika väljatöötamine, uurimismeetodi valik, valim
Humoraalseks regulatsiooniks · Ühel asustusalal elavad sama liiki organismid moodustavad populatsiooni · Liigiks nimetatakse organismidele iseloomuliku sise- ja välisehitust,talitluste eripära,kromosoomides paiknev spetsiifiline geenide kogum ja kindlad nõuded elukeskkonnale · Eluslooduse peamised organiseerituse tasemed: molekulaarne,rakuline,organismiline,liigiline ja äkosüsteemne · Loodusseadused on teaduslike faktide üldistused,mis võimaldavad samaaegselt selgitada mitmeid loodusnähtusi · Bioloogia uurimisobjektid on biomolekulid,rakud,organismid,populatsioon,liigid ja ökosüsteemid · Lähenemist mida loodusteadlased oma uurimistöös kasutavad nimetatakse Teaduslikuks meetodiks · Teaduslikeks faktideks nimetatakse selliseid teadmisi,mis on teadusliku meetodi abil leidnud korduvat kinnitust
otsuste nõuetekohane (vähemalt seadustest tulenev) dokumenteeritus ja säilitamine Vastus: Õige Vale Dokumendihalduse korraldamise eesmärk on anda efektiivselt ülevaadet organisatsiooniga seotud huvigruppidele (omanikud, investorid, töötajad, maksuamet jmt) Õige Selle esituse hinded 1/1. Question 4 Punktid: 1/1 Dokument on Vali üks või enam vastust. a. paberkandjal teave, mille vorming on Jah, kindlasti ka paberkandjal dokument, kui sellele on piisav faktide või asutuse tegevuse kantud ettenähtud vormistuselemendid, mis tagavad tõestamiseks dokumendi info- ja tõestuväärtuse. b. dokumenteeritud faktid c. digitaalne dokument, mille vorming on piisav faktide või asutuse tegevuse tõestamiseks Osaliselt õige Selle esituse hinded 1/1. Question 5 Punktid: 1/1 Autense dokumendi algupära ja ehtsust on võimalik kindlaks teha vormingu elementide järgi
on akadeemilised allikad. Keelekasutus on akadeemiline. c) Tegemist on riigikohtu otsusega. 4. a) Lisa 8 on mitte-akadeemiline allikas. b) See on mitte-akadeemiline, sest ajaleheartiklid ja arvamusartiklid on mitte-akadeemilised. c) Tegemist on ajakirjandusartikliga. d) Seda allikat saab kasutada vaid empiirilise allikana- pigem mingi seisukoha illustreerimiseks. Ei saa olla kandev viiteallikas teooria, faktide ja andmete leidmiseks. Ülesanne 2 1. a) Link 1 on akadeemiline allikas. b) See on akadeemiline allikas, sest põhiseaduse kommenteeritud väljaanne on teaduspublikatsioon, mis on välja antud riigi poolt. c) Tegemist on õigusaktiga 2. a) Link 3 on akadeemiline allikas. b) See on akadeemiline allikas, sest see on õigusakt, mille välja andjaks on riik. c) Tegemist on õigusaktiga, kuigi see on kehtetu. 3. a) Link 4 on mitte-akadeemiline allikas.
...", ,,Mina arvan, et ..." - arutlus peab lõppema kokkuvõttega , milles ei tooda juurde ühtegi uut fakti vaid tehakse järeldused varasema teemaarenduse põhjal ARUTLUSE HINDAMISE JUHEND Töö struktuur 2p 0p kirjutamist on alustatud, kuid tekst ei vasta arutluse nõuetele 1p esitatud on ainult teemaarendus, tekst ei ole struktureeritud 2p teksti ülesehitus on arutluse üldnõuetele vastav ( sissejuhatus, teemaarendus, kokkuvõte) Teadmised ja näited 4p ( valede faktide esitamisel võetakse 1p maha) 0p teemakohased teadmised puuduvad või on mittetõesed 1p esitatud on üksikuid teemakohaseid näiteid ja/või fakte 2p näiteid ja/või fakte on esitatud, kuid teema on avatud ühekülgselt 3p näiteid ja/või fakte on esitatud piisavalt, et avada teema terviklikult 4p näidete ja/või faktide valik on põhjendatud ning need toetavad analüüsi Probleemi väljaarendamine, arutlus, analüüs 5p 0p arutlus ei ole teemakohane 1p tekst on kirjeldava laadiga
4. Biosfäär on suurim ökosüsteem. - Väär Biosfäär on kõrgeim eluslooduse organiseerituse tase. 5. Organismide sisekeskkonna stabiilsus tuleneb nende rakulisest ehitusest. Väär Organismide sisekeskkonna stabiilsus tuleneb nende elundite ja elundkondade koostööst. 6. Hüpotees on teaduslikult kontrollitud oletus. - Tõene 7. Teadusliku meetodiga korduvalt kinnitust leidnud faktid on teaduslikud. - Tõene 8. Loodusseadus on paljude teaduslike faktide üldistus. - Tõene Leidke kõige õigem vastusevariant! 9. Iga isend: a) paljuneb b) liigub c) toitub d) näeb 10. Püsisoojaste organismide hulka kuulub enamik: a) putukatest b) kaladest c) roomajatest d) imetajatest 11. Rakkude ehitust ja talitlust uurib: a) ökoloogia b) anatoomia c) tsütoloogia d) molekulaarbioloogia 12. Bioloogia üheks uurimisobjektiks on: a) elektron b) aatom c) biosfäär d) atmosfäär 13
Samuti võib kodanik X kaevata kohtusse selle ajakirjandusväljaande, kes ajakirjaniku loo avaldas. Ka meediaväljaandele langeb vastutus. Lõpuks võib kohus otsustada, et kodanik Y-i head nime on ajakirjanik X tõepoolest rikkunud ja ajakirjanik on sunnitud lahti ütlema oma väidetest. Seega kaasnes vabadusega veel suurem vastutus. Ajakirjanikul on oma loo kirjutamisel alati mitu valikut kas ta kirjutab loo, kus jutustab uudise sisu detailselt ja kontrollib oma esitatud faktide tõesust enne, kui loo väljastab, või loob ta skandaalimaigulise kõmuloo, kus esitatud faktid jäävad kontrollimata ja kus ajakirjanduseetika reegleid on samuti piiripeal täidetud, mis talle ja tema ajalehele hiljem ka suurt kuulsust toob. Esimesel juhul oleks artikkel, tõenäoliselt uudis, keskpärane, paljude inimeste meelest igav, ja kuulsuski ei tule ei temale ega tema ajalehele enne, kui väljaanne kvaliteetajakirjanduse mõõtu välja andma ei hakka
kõige esimesena ja need artikklid oli kvaliteetsed. The New Republic oli populaarne ajaleht USA ühiskonnas. 5. Mis on peatoimetaja ülesanded? Peatoimetaja ülesanne ongi juhatada ja kordineerida toimetuse tööd, jälgida, et ajalehe sisu oleks korrektne, vastutada ajalehe õigeaegse ilmumise eest. 6. Mida kujutab endast faktikontroll? Kuidas seda tehakse, too välja erinevaid viise, kuidas fakte kontrollida saab, mille abil? Faktikontroll on kontroll faktide õigsuse üle. Fakti õigsust saab kontrollida, näiteks intervjureerida inimesi ja küsida teatud asja kohta, kui nad seda kinnitavad, siis on faktil tõepõhi all. 7. Kuidas eksis loo peategelane Glass ajakirjanduseetika vastu? Ta mõtles lood ja artikklid välja, arvates, et need ei tule kunagi välja. Ta otsis lisa infot internetist. Meediaeetika ütleb, et artikklid peavad olema tõesed ja mitte väljamõeldised. 8
4. Biosfäär on suurim ökosüsteem. 5. Organismide sisekeskonna stabiilsus tuleneb nende rakulisest ehitusest., neuraalsest ja humoraalsest organiseeritusest. 6. Hüpotees on teadusliku probleemi eeldatav vastus. 7. Teadusliku meetodiga korduvalt kinnitust leidnud faktid on teaduslikud, kuid nad on teaduslikud seni kui keegi need ümberlükkab. 8. Loodusseadus on paljude teaduslike faktide üldistus. 9. Iga isend toitub. 10. Püsisoojaste organismide hulka kuulub enamik imetajaid. 11. Rakkude ehitust ja talitust uurib tsütoloogia. 12. Bioloogia üheks uurimisobjektiks on biosfäär. 13. Teadusliku meetodi rakendamisel tuleb esmalt leida teaduslik probleem. 14. Organismide kasvamisega kaasneb nende arenemine. 15. Teadusliku meetodi rakendamine peab lõppema järelduse tegemisega. 16
2. Molekulide esinemine on elu tunnus. V. (Biomolekulide) 3. Organell on elu organiseerituse esmane tasand, millel on kõik elu omadused. V. (Rakk) 4. Biosfäär on suurim ökosüsteem. Õ. 5. Organismide sisekeskkonna stabiilsus tuleneb nende rakulisest ehitusest. V. (aine- ja energiavahetusest). 6. Hüpotees on teaduslikult kontrollitud oletus. V. (kontrollitav) 7. Teadusliku meetodiga korduvalt kinnitust leidnud faktid on teaduslikud. Õ. 8. Loodusseadus on paljude teaduslike faktide üldistus. Õ. Leia õige vastusevariant! 9. Iga isend: c) toitub. 10. Püsisoojaste organismide hulka kuulub enamik: d) imetajatest 11. Rakkude ehitust ja talitust uurib: c) tsütoloogia 12. Bioloogi üheks uurimisobjektiks on: c) biosfäär 13. Teadusliku meetodi rakendamisel tuleb esmalt: a) leida teaduslik probleem 14. Organismide kasvamine kaasneb nende: b) arenemisega 15. Teadusliku meetodi rakendamine peab lõppema: d) järelduste tegemisega 16
MÕÕDETAVAD. 2 PERSPEKTIIVI : I OTSENE = MINUGA TOIMUV = ESIMENE ISIKU PERSPEKTIIV PSÜHHOLOOGILINE MÕÕTMINE II KAUDNE = TEISTELE AVALDUV = KOLMANDA ISIKU PERSPEKTIIV PSÜHHOFÜÜSIKA tunnetusprotsesside mõõtmine. PSÜHHODIAGNOSTIKA individuaalsete iseärasuste mõõtmine. Psühholoogiline teave peab olema objektiivne uuringud teostatud kontrolltavates tingimustes ja objektiivselt mõõdetud. TEADUSUURING on tsükliline: TEOORIA HÜPOTEES TEADUSFAKTIDE KOGUMINE SAADUD FAKTIDE KONTROLLIMINE FAKTIDE ÜLDISTAMINE JA JÄRELDUSTE TEGEMINE UUE TEOORIA LOOMINE/ HÜPOTEESI PÜSTITAMINE RELIAABLUS sama meetod samades tingimustes sama tulemuse. MEETODID I KIRJELDAVAD II KORRELATIIVSED III EKSPERIMENTAALSED KIRJELDAVAD · VAATLUS - introspektsiion (enesevaatlus) + käepärane - subjektiivne + pakub uusi ideid - ekstrospektsioon (teiste jälgimine)
Meeida zanrid: sisu järgi saab liigitada zanrideks, pidades silmas teksti loomise eesmärki. Tõsiasju rõhutavad: uudis, reportaaz, olemuslugu, intervjuu. Arvamust rõhutavad: juhtkiri, kolumn, repliik, essee. Fantaasiat rõhutavad: teleseriaal, telemäng, kuuldemäng, koomiks. Uudisväärtuste põhikriteeriumid: tugev mõju lugejate elule, sündmus on ebatavaline või ootamatu, sündmuses on tugev konflikt. Meediaeetika reeglid: erapooletus, sõltumatus, tasakaalustatus, kõigi tähtsate faktide esitamine, materjali kontrollimine, oma arvamuse välistamine. Pseudouudiste peamised tekkepõhjused: omanike survel, persoonidele, kes kord juba lehes olnud, keerulised sündmused. Uudislugu: sündmuse värskus, sündmuse mõju lugejatele, sündmuse geograafiline lähedus. Uudise pealkiri: uudis algab pealkirjast. Head pealkirjad on lühikesed ja löövad. Pealkirjas ei kasutata üldsusele tundmatuid isikunimesid ega lühendeid. Arvamusloode funktsioonid:
Mõisted Anatoomia bioloogiateadus, mis uurib organismide ehitust. Bioloogia teadus, mis uurib elu kõiki ilminguid. Biosfäär Maad ümbritsev elu sisaldav kiht. Etoloogia loomade käitumist uuriv bioloogiateadus. Füsioloogia bioloogiateadus, mis uurib organismide talitlusi ja nende regulatsiooni. Humoraalne regulatsioon organismi elundkondade talitluste regulatsioon (peamiselt veres esinevate ) hormoonide vahendusel. Loodusseadus teaduslike faktide üldistus, mis võimaldab selgitada mitmeid loodusnähtusi. Loodusnähtuste püsiv korduvus. Molekulaarbioloogia bioloogiateadus, mis uurib elu molekulaarset taset. Neuraalne regulatsioon närvisüsteemi vahendusel toimuv loomorganismi elundite ja elundkondade talitluste regulatsioon. Populatsioon samal ajal ühisel territooriumil elavate ühte liiki isendite kogum, kes võivad omavahel vabalt ristuda.
Selgus ja täpsus nõuab, et teaduses kasutatavad mõisted oleksid nii täpselt piiritletud kui võimalik. Teaduse arengu kvalitatiiv-klassifitseerivas staadiumis tähendab see, et tuleb viia miinimumini piirjuhtumite ebamäärasus. Koherentsus või süsteemne struktuur on see, mida T. H. Huxley pidas silmas, kui defineeris teadust kui korrastatud argiteadmisi. Teadus ei ole igasuguse informatsiooni kogum, vaid faktide hästiseostatud süsteem. Teadmiste kõikehõlmavus või ulatus eristab teaduslikku teadmist argiteadmisest vaid astmeliselt. Mitte ainult julgete ja laiahaardeliste hüpoteeside kaudu, vaid peamiselt leidlike seadmete tõttu, mille abil neid kontrollitakse, saavutab teadus sellise haarde, mis ületab tunduvalt meie meelte võimeid. Teises tekstis tutvusin sellega, kuidas eristada teadust mitteteadusest. Teadus põhineb uurimisel
Kõik elusolendid on rakulise ehitusega Biomolekule sünteesitakse ainult elusates rakkudes Bioloogia uurimisobjektiks on ka kogu biosfäär Bioloogia uurib ka liikide omavahelisi suhteid Maakera suurim bioom on Siberi Taiga Teaduslik uurimismeetod sisaldab probleemi, hüpoteesi, katseid, analüüsi ja järeldusi Oletatav vastus probleemile on hüpotees Teaduslik fakt on kontrollitud teaduslike meetoditega Paljude loodusteaduslike faktide üldistus on loodusseadus Teaduslike faktide ja seaduste üldistamise tulemuseks on teooria Bioloogia uurib elusloodust organismi ja liigi tasemel Biosfääri ulatus kõrgusesse on umbes 10 km Elu omadused ehk tunnused Elu organiseerituse keerukus väljendub mitmetasemelisuses ja protsesside regulatsioonis Elu tunnuseks on biomolekulide olemasolu ja reguleeritavatest süsteemidest koosnemine, DNA olemasolu ja suremine
Aitavad reguleerida biokeemiliste reaktsioonide toimumist. Bioloogia uurimisobjektid on pärit loodusest. Biomolekulide esinemine on elu tunnus. Rakk on elu organiseerituse esmane tasand, millel on kõik elu omadused. Biosfäär on suurim ökosüsteem. Organismide sisekeskkonna stabiilsus tuleneb nende energia- ja ainevahetusest. Hüpotees on teaduslikel faktidel põhinev oletus. Teadusliku meetodiga korduvalt kinnitust leidnud faktid on teadusliku. Looduseseadus on paljude teaduslike faktide üldistus. Iga isend paljuneb. Püsisoojased organismide hulka kuulub enamik imetajatest. Rakkude ehitust ja talitust uurib tsütoloogia. Bioloogia üheks uurimisobjektiks on biosfäär. Teadusliku meetodi rakendamisel tuleb esmalt lugeda teaduskirjandust. Organismide kasvamine kaasneb nende arenemisega. Teadusliku meetodi rakendamine peab lõppema järelduste tegemisega. Teaduslik teooria üldistab teaduslikke fakte. Kõik organismid saab ehitustüübi alusel jagada ainu- ja hulkrakseteks.
1.tsütoloogia- rakuteadus 2. histoloogia- kudedeteadus 3. homöostaas- püsiv sisekeskkond 4. füsioloogia- teadus keha talitlusest 5.anatoomia- teadus keha ehitusest 6. Neutraalne närvisüsteemi abil toimuv regulatsioon, humoraalne-hormoonide abil 7.populatsioon- liigi isendid, kes elavad samas paigas koos 8.etoloogia- loomade käitumist uuriv teadus 9. loodusseadus- Faktide üldistus, selgitab loodusnähtuseid. 10.looduslik teooria-mingi teadusharu raames kehtiv faktide, seaduste kogum 11.teaduslik hüpotees- oletatav vastus probleemile 12.bioaktiivne aine- looduslikud ained, mis juba väikses koguses mõjutavad organismi ainevahetust 13.biopolümeer- elusorganismide koostises olevad suured molekulid 14. hormoon-Ainevahetusprotsesse mõjutavad ained, mida toodetakse sisenõrenäärmetes 15.kolesterool- liitlipiid, organismile hädavajalik, samas ka kahjulik 16.denaturatsioon- valkude kõrgemat järku struktuuride hävimine; renaturatsioon- valgu
seisukohast; võrrelda valitud teemasid lehenumbri mitmekesisuse seisukohast; kontrollida, et teemasid poleks valitud lähtudes pseudouudisväärustest ega poleks ka pseudosündmusi; kontrollida eetilisi probleeme. 3. Uudise tuuma otsustamine – Leida kõige olulisem fakt. Tuuma ehk fookuse valimine on uudisetegemise protsessi kõige olulisem otsus. Esiteks, fookusest oleneb see, keda küsitletakse faktide ja kommentaaride saamiseks ja milliseid fakte otsitakse. Kui fookus pole paigas, siis küsitletakse valesid inimesi ja kogutakse fakte, mis pole olulised. Nii räägitakse olulisest vähe. Teiseks, tuum määrab, mille kohta otsida materjali kõige enam ja kõige enne. Lahti rääkida juhtlõik. Muud alateemad vaadatakse läbi lühidalt. Ka taust ja perspektiiv kirjutatakse keskse alateema kohta. Tuuma valimise kriteeriumid. Tuuma otsustamiseks on vaja teada, milline info sündmuses on kõige
käitumiste kogumi või mitu riikliku sunni liiki ja määra; (Kui T, siis R1 ja R2 ja Rn). alternatiivne õiguslik tagajärg (alternatiivne struktuur) näeb ette ühe võimaliku või vajaliku käitumise saabumise mitmest või ühe riikliku sunni liigi ja määra kohaldamise võimaluse mitmest. (Kui T, siis R1 või R2 või Rn). Juriidilised faktid = asjaolud, mis tuleb tuvastada. Juriidiliste faktide liigitus faktide kogumi järgi: 1) lihtfaktid – nõutav vaid üks juriidiline fakt, 2) liitfaktid – nõuavad kaks või enam juriidilist fakti, et tekiks, muutuks või lõpeks vastav õigus või kohustus. Juriidilisi fakte, mis kogumis võetuna põhjustavad juriidilise tagajärje saabumise, nimetatakse juriidiliseks koosseisuks. Juriidiline koosseis on määrav teo (tegevuse või tegevusetuse) juriidilisel kvalifitseerimisel vastavalt kas õiguspäraseks või õigusvastaseks.
annaabi.ee 
