Korralduste valimise asemel menüüdest võib kasutada ka klahvikombinatsioone: Copy =Ctrl+C; Cut =Ctrl+X; Paste =Ctrl+V. Failide ja kaustade kustutamine Faili või kausta kustutamiseks tuleb see märgistada ja valida menüüst File korraldus Delete või kasutada klaviatuurilt klahvi Del. Käskude Cut, Copy, Paste ja Delete jaoks on olemas ka nupud nupuribal. Harjutusülesanded Kasutades programmide My Computer ja Windows Explorer abi, leia vastused järgmistele küsimustele: · Mitu flopiseadet on arvutil, mida hetkel kasutad? · Kas sellel arvutil on CD-seade? · Kas on võrgukettaid? Mis on nende nimed? · Mitu kataloogi asub arvuti kõvakettal (C:)? · Vali omal soovil mingi kaust ja leia sealt 1. suurim fail. Kui suur see on? Kirjuta ka leitud faili nimi ja asukoht! 2. viimasena muudetud fail. Millal seda viimati muudeti? Kirjuta ka faili nimi!
Korralduste valimise asemel menüüdest võib kasutada ka klahvikombinatsioone: Copy =Ctrl+C; Cut =Ctrl+X; Paste =Ctrl+V. Failide ja kaustade kustutamine Faili või kausta kustutamiseks tuleb see märgistada ja valida menüüst File korraldus Delete või kasutada klaviatuurilt klahvi Del. Käskude Cut, Copy, Paste ja Delete jaoks on olemas ka nupud nupuribal. WINDOWS EXPLORER Programmi aken Analoogiliselt saab arvuti failsüsteemile ligipääsu ka programmi Windows Explorer abil. Selle programmi aknas on vasakpoolsel alal esitatud kogu arvuti failisüsteem kataloogipuuna. Parempoolsel alal näidatakse puus märgistatud (aktiivse) ketta või kataloogi sisu. Kaustapuus on sama taseme asjad ühendatud punktiirjoonega. Punktiirjoonel asuv `+'-märk näitab, et vastavas kataloogis (kettal) asub alamkatalooge. Hiireklõps sellel märgil lülitab sisse kausta alampuu näitamise ning märk muutub `-`-märgi kujuliseks. Hiireklõps `-`-märgil
ära osa kõvakettaruumist. Sellisel juhul jäetakse protsessile mulje, et vajalik info asub operatiivmälus, tegelikult kirjutatakse ja loetakse seda hoopis kõvakettalt. Erinevates operatsioonisüsteemides on see funktsioon realiseeritud erinevalt: UNIXi laadsetes operatsioonisüsteemides kasutatakse selleks reeglina spetsiaalselt selleks otstarbeks eraldatud kõvaketta loogilist osa ehk partitsiooni. Microsoft Windows operatsioonides samal otstarbel kasutuses eraldi fail või failid. Ressursside haldamist teostatakse tihti kasutades riistvaralisi vahendeid: näiteks on riistvaras realiseeritud võimalus kaitsta erinevate protsesside poolt hõivatud mäluruumi nii, et teised protsessid sinna ligipääsu (või kirjutamisõigust) ei oma, samuti on saalemälu tugi riistvaraline jne. Lihtsustatult võib seega öelda, et kasutaja
1.Mille järgi tuvastatakse, et 2 seadmefaili viitavad samale seadmele? 2:5:wait: /obt/bserver/bin/bstart 1500 Seadme gruppi numbri ja seadme numbri järgi. 2.Milliseid automaatseid kontrolle teevad tarkvarahalduse süsteemid tarkvara 5. Millised andmed annab TCP protokolli järgi töötav klientprotses paigaldamisel? uute pakettide paigaldamisel kontrollida, kas vajalikud ette, et saada ühendus õige serverprotsessiga? Kliendi ip ja teenuse eelduspaketid on paigaldatud ja kas lisatav pakett ei satu konflikti mõne pordi number. olemasolevaga 6. Kirjutage käsud kaitsekoodide seadmiseks kataloogile 3.Nimetage väljad millest koosnevad faili etc/passwd read Unix var/data/new ja seal sisalduvatele failidele, nii et oleks täidetud süsteemides? kõ
Operatsioonisüsteem Operatsioonisüsteem (OS) on tarkvaraprogramm, mis haldab arvutisüsteemi riist- ja tarkvaralisi ressursse. OS tegeleb põhiülesannetega nagu näiteks mälu juhtimine ja jaotamine, käskude täitmise järjestamine, sisend- ja väljundseadmete juhtimine, võrguliikluse korraldamine ja failihaldus. Tänapäeva arvutites on operatsioonisüsteem, mis jooksutab teisi rakendusprogramme. Levinumad operatsioonisüsteemid on: Microsoft Windows (98, 2000 Pro, XP) Linux Mac OS Unix Peamised operatsioonisüsteemi eelised: 1. võimaldab jooksutada mitut programmi järjestikku 2. lihtsustab rakendustarkvara kirjutamist kuna programm ei pea tegelema riistvaraga. OS tegeleb kogu riistvara ja tarkvaraga suhtlemisega. Lisaks annab see programmile kõrgetasemelise liidese riistvara ja teiste programmidega suhtlemiseks Iga operatsioonisüsteemi madalaim tase on kernel
faililaiendi tema failinimest. Failinimedes võib kasutada järgmisi sümboleid: · Võib kasutada: A-Z (TÄHED) 0-9 (Numbrid) $#&+@!()-{}'`_~ ja ka tühiklahv (Spacebar) · Ei või kasutada: |<>^=?/[]";,* pluss ka control sümbolid ((Mitteprinditavad kontrollsümbolid, mis on CONTROL + klahvikombinatsioon (üheaegselt vajutades)). Kontrollsümboleid võib esitada ka kaheksandik või siis kuueteistkümnendik kujul. Enamik programme, mida kasutatakse, on seotud teatud kindlate failitüüpide ja protokollidega. DOS ja Windows operatsioonisüsteemides kasutatakse faililaiendit tavaliselt selleks, et identifitseerida programmi, millega mingi fail on seotud. (Faililaiendid ja nende seosed 2006) Näiteid faililaienditest · Tekstitöötlus: DOC, TXT, RTF, DOT, WPS, WPD, SXV, ODT · Tabelarvutus: XLS, CSV, SXC, ODS · Andmebaasid, andmefailid: MDP, XML, DAT · Esitlus: PPT, PPS
Tartu Kutsehariduskeskus 2007 Väljaandmist toetab: ???? ©Indrek Zolk, 2007 Eessõna Käesolev õppevahend sisaldab Tartu Kutsehariduskeskuse IKT osakonna õppeaine ,,Riist- vara ja tehniline dokumentatsioon" (hilisema nimega ,,Arvutite riistvara alused", ,,Arvutite lisaseadmed" ning ,,Dokumenteerimine") materjale. Kasutajajuhendite loomine toimub ope- ratsioonisüsteemi paigaldusjuhendi näitel, mistõttu on tähelepanu pööratud ka ketta partit- sioneerimise küsimustele. Laiale lugejaskonnale sobivaid eestikeelseid raamatuid on personaalarvutite riistvara kohta ilmunud võrdlemisi vähe. Aastal 2006 on küll välja antud R. Hooli tõlkes Mark Chambers'i ,,Arvuti ehitamine võhikutele"; käesolevas brosüüris on vähemalt pealtnäha rõhuasetus mit- te arvutimontaazil, vaid mitmesuguste komponentide omaduste ja rakendusalade tundma- õppimisel
Sülearvuti töödab nii akupatareiga , mis on laetav, kui ka elektrivõrgust. · Netbook (Link) väike sülearvuti, soodsa hinnaga, väikse ekraaniga 7"-9" ja pika akukestvusega. · Tablet PC on sülearvutite liik, mis varustatud puutetundliku ja täispöörleva ekraaniga. · Pihuarvuti (ingl. handheld PC) on väga väike (enamasti peopesa suurune) mobiilne arvuti , millega on võimalik sooritada samu rakendusi, nagu tavalise arvutiga. Tuntum operatsioonisüsteemid on Windows Mobile. 1.3 Arvuti koostisosad Arvuti (personaalarvuti, raal, ingl. computer) on kahest komponendist koosnev süsteem, mis on määratud info töötlemiseks. Arvuti komponendid on tarkvara ja riistvara. Samuti toimub arvuti erinevate komponentide liigitamine vastavalt otstarbele sisend-, väljund- ja töötlusseadmeteks. Sisendseadmete abil sisestatakse info (andmed) arvutisse, töötlusseadmed töötlevad seda ja väljundandmed väljastatakse väljundseadmete kaudu.
loendab järjest 2nd koodi 0...9. Sünkroonne - ehk rööpülekandega, toimub trigeritevaheline signaali ülekandmine kõigi astmete jaoks üheaegselt, mistõttu ei teki hilistumist. Asünkroonne - ehk jadaülekanne, loenduri puuduseks on signaalide ülekandmisel tekkiv hilistumine, mis suureneb koos loenduri astmete arvuga. Hilistumine võib ületada takti kestvuse. Protsessor · Protsessori üldstruktuur CPU (Central Processing unit) on arvuti aju. Selle ülesandeks on viia täide programme, mis on salvestatud peamälus (main memory), võttes käske, uurides 5 neid, ja täites neid üksteise järel. Komponendid on ühendatud üksteisega siiniga, mis on kogum paralleeleseid juhtmeid aadresside, andmete ja kontrollsignaalide vahendamiseks. Siinid võivad olla nii välised CPU-le, ühendades seda mälu ja sisend/väljund seadmetega, kui ka sisesed. CPU koosneb mitmest osast. Juhtautomaat on vastutav käskude võtmise ees
Sissejuhatus Iga arvutiga antakse kaasa vähemalt üks komplekt programme operatsioonisüsteem. Operatsioonisüsteemi abil saad arvutile korraldusi anda. Sinu arvutis on üks moodsamaid operatsioonisüsteeme Microsoft Windows XP. See on töökindel, kiire ja võimas. Windows XP-st on kolm versiooni: 64-bitine, Professional ja Home Edition. 64-bitine on mõeldud ainult võimsate 64-bitiste protsessoritega arvutite jaoks. Professional on mõeldud eelkõige tööalaseks kasutamiseks, seal kus töökindlus on kriitiline, nt klientide teenindamisel. Home Edition on mõeldud kodukasutajatele. Kahel viimasel operatsioonisüsteemi versioonil on ühesugune tuum, kuid Professional sisaldab lisavõimalusi, mis on vajalikud kontoriarvutites
sõnastik. Edukat algust nii algajaile kui ka juba kogenud Windowsi kasutajatele! 1. osa: Windowsi põhitoimingud ja -mõisted Töölaud Hiir Juhtpaneel Printimine Failid ja kaustad 2. osa: Arvuti ühiskasutus Kuidas toimivad kasutajakontod? Arvuti häälestamine ühiskasutuseks Isikliku pildi lisamine 3. osa: Nautige Windows XP kasutamist! Interneti kasutamine E-posti saatmine Outlook Expressiga Digitaalfotode haldamine Arvuti isikupärastamine 4. osa: Windowsi hõlbustusvahendid Windowsi kohandamine kuulmisprobleemidega kasutajale Windowsi kohandamine nägemisprobleemidega kasutajale Windowsi kohandamine liikumisprobleemidega kasutajale 5. osa: Turvalisus, riistvara ja tööriistad
töötlevad seda ja väljundandmed väljastatakse väljundseadmete kaudu. Töötlusseadmed paiknevad tavaliselt arvuti korpuses ja tegelevad info töötlemisega. Töötlemine tähendab sisuliselt mingi programmi (käskude jada) täitmist. Arvuti korpusest väljaspool paiknevaid seadmeid, mis on arvutiga mingil moel ühendatud ja mis on võimelised sellega suhtlema, nimetatakse arvuti välisseadmeteks. Tarkvara Üldiselt mõistetakse tarkvara all kõiki programme arvutis. Tarkvara jaguneb kaheks: süsteemitarkvara (system software) ja rakendustarkvara (application software). Süsteemitarkvara ülesandeks on arvuti riistvara ja rakendusprogrammide vahelise koostöö organiseerimine. Süsteemitarkvara tähtsaim komponent on operatsioonisüsteem (operating system). Operatsioonisüsteem on tarkvara, mis määrab, kuidas arvutis programme täidetakse (käivitab, juhib, haldab, hooldab) ja tegeleb riistvaraga. On olemas mitmeid erinevaid
poolest. Gray koodi puhul lülitub korraga ümber ainult 1 triger. Reversiivne loendur - Loendur, mis loendab nii pos kui ka neg suunas. Loendussuuna muutmine sõltub sellest, kas ülekandeks kasutatakse trigeri otsest või inverteeritud signaali. Ringloendur - Loendur, mis on moodustatud nihkeregistrist, kui selle väljund ühendada sisendiga. Protsessor · Protsessori üldstruktuur Protsessori ja mälu osa andmetöötluses: Arvutis säilitatakse programme (käskude jada) ja andmeid mälus kahendkujul (0-de ja 1-de jada). Põhiliselt on kasutusel von Neumanni tüüpi arvuti arhitektuur, kus nii käsud kui ka andmed asuvad samas mälus. Eksisteerib ka Harvardi arhitektuur kus on eraldi mälu käskudele ja andmetele. Kogu programmi täitmine eeldab pidevat andmevahetust protsessori ja mälu vahel. Protsessorisse loetakse käske
poolest. Gray koodi puhul lülitub korraga ümber ainult 1 triger. Reversiivne loendur - Loendur, mis loendab nii pos kui ka neg suunas. Loendussuuna muutmine sõltub sellest, kas ülekandeks kasutatakse trigeri otsest või inverteeritud signaali. Ringloendur - Loendur, mis on moodustatud nihkeregistrist, kui selle väljund ühendada sisendiga. Protsessor Protsessori üldstruktuur Protsessori ja mälu osa andmetöötluses: Arvutis säilitatakse programme (käskude jada) ja andmeid mälus kahendkujul (0-de ja 1-de jada). Põhiliselt on kasutusel von Neumanni tüüpi arvuti arhitektuur kus nii käsud kui ka andmed asuvad samas mälus. Eksisteerib ka Harvardi arhitektur kus on eraldi mälu käskudele ja andmetele. Kogu programmi täitmine eeldab pidevat andmevahetust protsessori ja mälu vahel. Protsessorisse loetakse käske ja andmeid ning mällu
ning klõpsake Sobib nuppu sellega on dokument salvestatud. Olemas oleva malli avamiseks avage Fail ning valige käsk uus järgmiseks Mallid ja dokumendid. Avaneb Mallid ja dokumendid aken klõpske kaustale kuhu salvestasite dokumendi valitud kasutast valige sobiv mall. Valitud malli avamiseks klõpsake Ava. 4. Töövihiku salvestamine disketile Disketile salvestamiseks avage Fail ja sealt valige käsk Salvest kui. Avanenud aknas klõpsake noolele ning valige disketi seade klõpsates sellel hiirega, kui disketi seade on valitud, dokumendi salvestamiseks vajuta nuppu Salvest. 5. Töövihiku salvestamine kausta Töövihiku salvestamiseks kasutage tööriistaribal olevat nuppu Salvesta või avage Fail ja menüüst valige käsk salvesta. Avaneb salvestamise dialoogi aken, kus saate määrata dokumendile nime. Saate valida ka
ning seda tüüpi arvutid moodustavad tänapäeval ~90% kõikidest kasutatavatest arvutitest. IBM PC populaarsus on seletatav ka sellega, et tema loomisel kasutati nn. avatud arhitektuuri, mis võimaldab juba soetatud komplekti uuendada või muuta. Avatud arhitektuur seisneb selles, et süsteemi kaardil ehk nn. emaplaadil asetsesid ainult need komponendid, mis täidavad informatsiooni töötlemisega seotud tegevusi. Nende juhtseadmete komponendid, mis juhivad teiste seadmete, nagu monitor, kettad, printerid jms. 4 olid realiseeritud eraldi kaarditena, milliseid nimetatakse adapteriteks või ka kontrolleriteks. Kaartide jaoks on emaplaadil eraldi pistikupesad, millised saavad toite ühtsest toiteplokist. Viimasel ajal on hakatud nn. standardkaarte koondama mikroskeemidesse, mis asuvad emaplaadil. 1.2. Mõningaid põhimõisteid
käsuregistrisse, seejärel dekodeeritakse ja vajadusel laetakse operandid mälust registritesse, käsk täidetakse ning tulemus võib olla jällegi salvestatud mällu. Ideaalne oleks säilitada kõik vajalikud programmid põhimälus, mis ei ole võimalik, kuna: -põhimälu on liiga väike, -põhimälu on ajutine hoidla, mille sisu hävib arvuti väljalülitamisega. Selleks, et säilitada suurt infohulka pikemat aega, omab arvuti ka sekundaarset välismälu (erinevad kettad ja magnetlindid). Tähtis on meeles pidada, et CPU saab töödelda vaid käske, mis asuvad põhimälus. Vahemälu (Cache) - Cache on nii riist- kui tarkvara tehnoloogia, mis kasutab kaheetapilist info edastamist, kasutades vahemälu. Põhimõte on järgmine. Info hoitakse mingisuguses salvestis (näiteks põhimälus). Kui teda kasutatakse, kopeeritakse ta samas ka vahemällu. Iga kord, kui otsitakse vajalikke andmeid, kontrollitakse eelnevalt cache-i sisu. Kui vajalik info cache-s
suurused ja suuremadki) ja sõid palju elektrit. OS-ile eelnesid teenindusprogrammid- laadurid ja monitorid, sagedamini kasutavate alamprogrammide teegid. Teenindusprogrammid minimiseerisid operaatori tegevust seadmete juhtimisel, teegid võimaldasid lahti saada korduvatest programmeerimistest. Programmeerimise areng Esimesed sammud Esimene programmeerimine seisnes arvutiseadme esipaneelil olevate lülitite õigesse asendisse seadmises. Selge on see, et sellisel viisil ei saa väga pikki programme teha. Arvutitehnika arenemisel ilmus masinkood, mille abil programmeerija andis arvutile käske kasutades vastavaid mälupesi, masina võimalused olid paremini ära kasutatud. Assemblerkeel Masinkoodi asemel masinale orienteeritud kood- assembler. Inimesed kasutavad masinkoodi käskude asemel mnemoonilisi käske, mis tõlgitakse translaatori poolt masinkoodi keelde. Kõikidel protsessoritel on ainult temale omane masinkoodide hulk, assembler. Kõrgtaseme keeled
võimalik tehnoloogia autoritele saata uhkusega kiri, kus kirjeldada leitud viga ning selle esinemise olukordi - enne muidugi mitmel moel selle esinemist ise läbi katsetades. Kui raamistik pole surnud, vaid elab järgmiste versioonide tekkimise näol edasi, siis sellised teated on arendajatele igati tänuväärsed ning samas tõstavad saatja enesetunnet ja enesekindlust. Microsoft .NET platvorm Microsoft .NET raamistik (Framework) on platvorm programmide loomiseks. Enne .NETi oli võimalik programme luua mitmetele erinevatele platvormidele nt DOS, Win32, Linux jne. .NET platvormi loomise eesmärk on võtta programmeerija õlult kohustus tagada programmi ühilduvus erinevate protsessorite ja operatsioonisüsteemidega, andes rohkem aega programmiga põhifunktsionaalsusega tegelemiseks. Riistvara ja operatsioonisüsteemidega ühilduvuse tagamine on jäetud raamistiku loojate hooleks. Lisaks Microsoftile, kes pakub raamistiku Windowsi operatsioonisüsteemidele, arendatakse Novelli
Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Ain Tulvi LOGISTIKA Õpik kutsekoolidele Tallinn 2013 Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi „Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames.
AVG-s sisalduv ainulaadne kombinatsioon erinevatest viiruste leidmise meetoditest (sh. heuristiline analüüs, skaneerimine ning terviklikkuse kontroll) tagab arvuti maksimaalse kaitse. · Erinevatelt mitmetest teistest viirusetõrje programmidest ei hõiva AVG liigselt Teie arvuti ressursse, olles samas täielikult usaldusväärne. Seadistamine on väga kasutajasõbralik ja igaüks õpib töötamise selgeks mõne hetkega. AVG Anti-Virus töötab Windows XP (32-bit, 64-bit), Vista (32-bit, 64-bit), Windows 7 (32-bit, 64-bit) ja Linux operatsioonisüsteemides. · AVG antiviiruse litsentside kehtivusaeg on 2 aastat, mille jooksul saab kasutaja tasuta uuendusi ja tootjapoolset tehnilist tuge. Litsentsi lõppedes on võimalik soetada programmi uuendus soodushinnaga. ESET NOD32 (http://www.eset.com)
· - Scanner Valmis trükiste sisestamiseks arvutisse · - Modem Arvuti ühendamiseks teiste arvutitega telefoni liinide kaudu Kiirus 56 Kbps · - Võrgukaart (LANcard) 10/100 Mbps · - UPS Katkematu toitepinge allikas võimsus 500 W Tarkvara · Üldiselt mõeldakse tarkvara all kõiki arvutis olevaid programme. Programmiks nimetatakse käskude jada , mis kirjeldab samm- sammult, mida on vaja teha. Iga programmi kasutamine algab selle käivitamisega ja lõpeb selle sulgemisega. Arvutiprogrammid jagunevad kaheks: süsteemitarkvara (system software) ja rakendustarkvara (application software). Süsteemitarkvara ülesandeks on arvuti riistvara ja rakendusprogrammide vahelise koostöö organiseerimine. Süsteemitarkvara tähtsaim komponent on operatsioonisüsteem (operating system).
Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainor TEKSTIDOKUMENDI LOOMINE WORD 2010 (2007) ABIL Infotöötluse loengukonspekt Kalev Avi, MSc Tartu 2011 SISUKORD Kiirklahvid .....................................................................................................................................................3 Funktsionaalklahvid .......................................................................................................................................5 Sissejuhatus ....................................................................................................................................................6 Wordi dokumendi struktuur ...........................................................................................................................7 MS Wordi ekraanipilt ............................................................................................................................
TimeSink, Web3000, Webhancer ... Paremklõpsu abil saab jooksvalt üle skaneerida iga kas kogu süsteemi või kahtlustäratava kausta (ka välismäluseadmetel). Leitud nuhkprogrammid on võimalik Remove nupu abil eemaldada. Enne seda aga võite neist teha arhiivikoopia (Backup) juhuks, kui mõni programm pärast enam käivituda ei taha ja soovite algseisu taastada. Tasub meeles pidada, et osa Adware-tüüpi tarkvarakomplekte ei tööta pärast reklaamikomponendi eemaldamist. Windows NT / 2000 korral tuleb Ad-Aware käivitamiseks sisse logida administraatori õigustega. Tagaselja nuhkimise vastu aitab ka arvutis töötav tulemüüritarkvara, mis nuhkidel oma emaserveriga ei lase ühendust võtta. 6 Kasutatud kirjandus materjalid.tmk.edu.ee/mati_muinaste/.../TurvalineArvuti.doc 7
ei tea, millised küsimused võivad tulevikus joonestamise ajal ette tulla. Kindlam on see aken lihtsalt sulgeda klõpsuga ülanurgal (vasakul või parema serval) asuval ristikesel 2) Kui arvuti oli vahepeal suletud ja avati uuesti, ja juba oli tehtud mingi(d) joonis(ed), siis Esiteks – klõpsata kas rippmenüü ribal nimel File ja siis avanenud rippmenüül real Open, teha uus klõps, avaneb failivaliku akna Select Files, mille kuju sõltub kasutatava WINDOWS liigist ÜLESANNE I Pinnatükk 14 Failivaliku aken Windows Vista puhul Failivaliku aken WINDOWS XP puhul Failivaliku aken Select Files kaustast LEFF_MASTER_BILD, failid kuvatakse moodusel „üksikasjad” (Details) ja valituks osutub fail N39_16.DWG (nimi on sinine) (failivalik sirvimisega: kaust → alamkaust → . . . → joonis). „Üksikasjadeks” on peale
Krüptokontseptsioon B 1.7 Krüptokontseptsioon Kirjeldus Käesolev moodul kirjeldab tegutsemisviisi, kuidas on heterogeenses keskkonnas võimalik nii lokaalselt salvestatud kui ka ülekantavaid andmeid efektiivselt krüptoprotseduuride ja -võtetega kaitsta. Selleks kirjeldatakse, kuidas ja kus on heterogeenses keskkonnas võimalik kasutada krüptoprotseduure ja vastavaid komponente. Kuna krüptoprotseduuride rakendamisel tuleb tähelepanu pöörata väga paljudele komplekssetele mõjufaktoritele, on selleks vajalik koostada krüptokontseptsioon. Käesolevas moodulis kirjeldatakse krüptokontseptsiooni koostamist. Alustada tuleb vajaduse väljaselgitamisest ja mõjufaktorite kõrvaldamisest, millele järgneb sobivate krüptograafiliste lahenduste ja toodete valik, ning lõpuks tuleb hoolitseda selle kasutajate teadlikkuse tõstmise ja koolituste ning krüpto hädaolukorraks valmisoleku eest. Käesolevat moodulit võib kasutada ka juhul, kui ühele võim
teadmised olen omandanud sealt, kuid leian, et väga palju oleks veel õppida. Tehes seda uurimustöö saangi uusi kogemusi ja teadmisi nendest programmidest. 3 Microsoft Office Word Microsoft Office Word on tekstitöötlusprogramm, millega on võimalik teksti redigeerida. Algne programm Multi-Tool Word toodi avalikkuse ette 1983.aastal Xenixi platvormile. Teistele platvormidele loodi Microsoft Wordi versioon hiljem, näiteks Microsoft Windows sai selle programmi 1989.aastal. Microsoft Office Word on programmi ametlik nimi alates 2003.aastast. Microsoft Office on tasuline tarkvara võrreldes OpenOffice.org-ga. Programmisisesed aknad on MS Wordil küljepaanid. Kui võrrelda Wordi Writeri või Notepadiga, võib öelda, et Word on neist kolmest kõige täiuslikum, võimaldades rohkem võimalusi. Wordis on palju võimalusi, et teha tekst endale sobivaks. Võimalik on muuta teksti suurust, värvi, stiili
integratsioon ja Visual Basic for Applications skript keel. Microsoft positsioneerib ka ametist arendusplatvormi line-of-äri tarkvara alla Office Business Applications bränd. 10. juulil 2012 Softpedia teatas, et amet on kasutatud üle miljardi inimese kogu maailmas. Büroo on toodetud mitmeid versioone suunatud eri lõpptarbijate ja arvuti keskkondades. Algne ning levinuim versioon on töölaua versioon, saadaval arvutites töötab Windows ja MacOS operatsioonisüsteemides. Kõige aktiivse töölaua versioon on büroo 2016 Windows ja MacOS, vabastati 22. september 2015, ja 9 juulil 2015 võrra. Veel hiljuti, Microsoft välja töötanud Office Mobile, mis on vabalt kasutatav Office'i versioonide taotluste mobiilseadmete. 1
· TCSEC -- USA kaitseministeeriumi vanem turvanormistik ("vikerkaarevärvilised raamatud") · D -- minimaalne kaitse (sisuliselt turbeta süsteem) - pisikesed ühe kasutaja süsteemid; seade on ühe inimese käes ja teisele ei anna või seade paikneb ühes kindlas ruumis · C1 -- kaitstud OS, diskretsionaarne pääsupoliitika - erinevatel andmeobjektidel on omanikud, kes määravad ligipääsud teistele kasutajatele (tavaline UNIX, Windows, jne) · C2 -- C1 + peenem granulaarsus + pidev auditeerimine (24h või 48h, mille jooksul keegi peab lugema logisid) - vanemad UNIXid, süsteeme oli vähe, kuna nõudis organiseerimist · B1 -- C2 + mandatoorne pääsupoliitika - nt kasutaja ei saa teha faili teistele kättesaadavaks, kui fail on peidetud · B2 -- B1 + formaalne mudel + hierarhilised turvatasemed · B3 -- B2 + topeltauditeerimine + vigade puudumine disainis - turvamudel on formaalselt
Samuti saate lisada linke muudele objektidele (nt piltidele või teistele dokumentidele) või neid manustada. WordPadiga saate te kirjutada kirju, registreerida aruandeid ja teisi lihtsaid dokumente. Samuti saate muuta teksti väljanägemist, kiiresti liigutada lauseid ja lõike ning kopeerida ja kleepida teksti nii dokumendi siseselt kui ka erinevate dokumentide vahel. WordPad, mugav vahend elementaarsete tekstitöötlustoimingute tegemiseks, on nüüd veelgi parem. Operatsioonisüsteemis Windows 7 on sellel uus lint - akna ülaosas olev riba, mis näitab, mida programmiga teha saab -, mis kuvab saadaolevad funktsioonid pigem avatult kui menüüdes. Vormindussuvandid, nagu esiletõstmine, täpploendid ja reapiirid, aga ka uued värvid koos pildilisamise ning suurendamise võimalusega muudavad WordPadi üllatavalt võimsaks tööriistaks. 4 Gedit Gedit on tekstiredaktor GNOME töölauakeskkonna, Mac OS X'i ja Microsoft Windowsi jaoks
Gerli Kuusik DOKUMENDIHALDUSE TARKVARA POSTIPOISS Referaat Pärnu 2008 SISUKORD SISSEJUHATUS...............................................................................................3 1. ELEKTROONILINE DOKUMENDIHALDUSE SÜSTEEM................................4 2. TARKVARA POSTIPOISS OMADUSED..........................................................6 3. TARKVARA POSTIPOISS RAKENDAMINE....................................................9 Lisa 1...............................................................................................................12 Lisa 2...............................................................................................................13 2 SISSEJUHATUS Asutusele vajaliku informatsiooni haldamiseks kasutatakse erinevaid süsteeme. Suur osa vajalikust infost ringleb dokumentide vormis. Korras dokumendid muudavad asutuse t
programmi võib inimene vastavalt ülesandele muuta. Programmi koostamise ehk programmeerimise käigus paneb inimene kirja andmete kogumise ja analüüsimise, olukorra hindamise, otsuste tegemise ja otsustele vastavate reageerimiste reeglid. Kuna ta ei saa sekkuda arvuti töösse programmi täitmise ajal, siis peab ta ette nägema kõiki võimalikke sisendandmeid ja tekkivaid olukordi - ainult nii on võimalik koostada töökindlaid programme. Programmi kirjutatud otsused peavad olema õiged, sest vastasel juhul on tegemist lihtsalt valesti töötava programmiga. Maailma esimese arvutiprogrammi koostas Babbage'i arvutile leedi Augusta Ada Lovelace, seega esimene programmeerija oli naine. Tüdrukud, saage sellest innustust! Arvutite rakendusala laienemine Alguses kasutati arvuteid ainult arvutusülesannete jaoks. Uuemad arvutid tegid arvutusi kiiremini ja laiendasid lahendatavate ülesannete valdkonda
.........................97 Pascal................................................................................................... ......97 C.................................................................................................................99 Qbasic........................................................................................................99 KÜMNES TEEMA: Programmide vormistamine. ...............................................102 1. Milleks on vaja programme hästi vormistada?.........................................102 4 / 115 2. Identifikaatorite süstematiseerimine. .....................................................103 3. Taanete kasutamine.............................................................................104 ÜHETEISTKÜMNES TEEMA: programmi dokumenteerimine. kommentaarid....106 PROGRAMMI PROJEKTEERIMINE JA TESTIMINE..............................................106
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
