tüüpi kirjandus. See kirjandus iseloomustas keskklassi maailmavaadet. Kirjanduses sai valdavaks satiirilis-diadaktiline vaim. See tähendab: 1. Pilgati kirikumeeste patte, rikaste ahnust ja kõiki teisi sääraseid pahesid. 2. Moraliseeriti ja püüti juhtida lugejaid õigele teele 3. Jagati õpetusi, levitati elutarkust. Tihti väljenduti allegooriliselt ehk mõistukõneliselt. Prantsusmaal muutusid linnakodanlaste ja lihtrahva seas populaarseks fabliood need on lühikesed anekdootlikud värssjutustused lõbusatest eluseikadest. Nimekaim autor on Rutebeuf (13. sajand). Saksamaal levisid fablioodega sarnased vangid. Itaalias nimetati selliseid lugusid uudisjuttudeks ehk novelladeks. 13. sajandi Prantsuse kirjanduse kaks suurteost on "Roosiromaan" (see on allegoorilise nägemuse vormis värssteos, kus noormees armub Roosi ja tahab seda noppida) ja "Rebaseromaan" (loomaeepos, mille tegelaseks on rebane Renart.
Keskaja linna kultuur ei olnud nii kõrgelt arenenud kui kaubandus, kuid siiki olid olemas koolid ja kirjandus. Linna koolideks olid toomkoolid, põhikoolid, ametikoolid ja ülikoolid. Kõigil neil olid erinevad eesmärgid. Põhikoolis õpiti näiteks arvutamist ja raamatupidamist. Ülikoolis aga õpiti keerulisemaid teadmisi, näiteks arsti- ja õigusteadus. Peale hariduse oli veel tähtis osa linnas kirjandusel. Linnakirjanduses domineerisid ilmalikud motiivid. Värsivormilised lühilood fabliood pilasid erinevaid inimtüüpe ja eri ühiskonnakihtide ning elukutsete esindajaid. Sama laadi oli linnakirjanduse kuulsaim teos anonüümne prantsuse eepos " Rebaseromaan". Tõenäoliselt üks silmapaistvamaid üritusi keskaegses linnas oli varakevadise paastu algust tähistav vastlakarneval. Üheks tähtsaks riigitunnuseks oli võibolla suhted teiste linnadega, kas siis kaubanduslikud või valitsemisega seotud. Seegi tegi linna riigi sarnaseks.
Villon on vahel tõsine ja harras, vahel küüniline ja rõve – talle pole miski püha. Rikkalikult on vagantide luulet säilinud Lõuna-Saksamaalt. Sealsete laulude kuulsaim kogu on “Carmina Burana”. Tüüpiline vagantide loosung on rahvusvahelise üliõpilashümni “Gaudeamus” algussõnad: “Olgem rõõmsad, kuni oleme veel noored!” Eepika Eepikas on valdavalt lühivormid, peamiselt satiirilise või lihtsalt anekdootliku sisuga värssjutustused – prantslastel fabliood, sakslastel švankid. Need on traditsioonilised rahva suus liikunud õpetliku sisuga naljalood, milles sarjatakse naiste truudusetust ja kirikumeeste liiderlikkust ning rahaahnust. Sageli koonduvad anekdoodid ja seiklused mõne populaarse tegelase ümber, näiteks saksa rändlauliku Strickeri švankidekogu “Papp Amis”. Paljud Amise seiklused omistatakse järgmistel sajanditel Alam-Saksa ja Flandria maailmakuulsale vembumehele Thyl Eulenspiegelile.
Lee "Kuslapuu" episood Tristan ja Isolde salajasest kohtumisest metsas loob nappide ja lihtsate kujundite abil lüürilise õhkkonna, rõhutab armastajate tune hellust ja inimlikkust, tunneb kaasa nende kurvale saatusele. Kirjandus keskaegses linnas. 1888 esimene Euroopa ülikool samal ajal oli Aafrikas ülikool 25000 Aquino Thomas - (XIII saj) keskaja suurim teoloog, kes püüdis oma teostes läheneda religiooni ja mõistust. Linnaluule - Fabliood - lühikesed anekdootlikud värssjutustused lõbusatest eluseikadest. Nendes tõsteti esile teravmeelsust, leidlikkust ja ettevõtlikust, piitsutati aplust, saamatust, aga ka ülemääraseid himusid ja kirgi. vangid - saksamaal fablioodega sarnased, mida hiljem hakati kirjutama proosas. Novella - väga populaarsed XIII saj anekdootlikud lõbusad rahvajutud Itaalias (sealt sai oma ¾anri nime novell). "Papp Amis" - randlauliku Strickeri poolt loodud terve vankide sari kavala preestri seiklustest
Kuna linn oli piiratud müüridega, siis vaesemad linlased asusid tihti eeslinnades, mis olid müürist väljaspool. Kuigi vahel kasvasid pinged üle pea ning esines relvastatud kokkupõrkeid, oli elu keskaegses linnas suhteliselt hea toimus pidustusi, elu oli lihtsam kui maal ning tööd küll tuli teha, aga saadi ka hingetõmbe pause lubada. 3. Võrrelge linna- ja rüütlikirjanduse motiive ja teemavalikut. Mida kumbki väärtustas? linnakirjandus: ilmalikud motiivid, lühilood fabliood heitsid nalja inimtüüpide, ühiskonnakihtide ja elukutsete esindajate üle. Kajastati linna suhteid. Inimesed=loomad rüütlikirjandus: tõsteti esile rüütlivoorusi: vaprus, ustavus, vagadus, suuremeelsus. Kajastati armastust südamedaamile ja nende vägitegusid. 3 zanri: kangelaseepos, rüütliromaan ja armastusluule. 4. Paavstivõimu hiilgeajaks peetakse Innocentius III valitsusaega (1198-1216). Võrrelge
Novellid eeskuju anonüümne rahvajuttude kogumik ,,Novellino" e (parodeeris); prantsuse põhinevad tõenäoliselt Francois I ,,Sada vana novelli"; keskaja ladinakeelsed ,,Rebaseromaan"; Dante ,,Põrgu"; ja Navarra õukonna juhtumistel. jutukogud; idamaised allegooriad ja valmid; ,,Decameron"; fabliood, leed, Kasutab lugusid, millele on ise prantsuse hiliskeskaja jutukesed; kohalikud loomavalmid, pila, miraaklid, tunnistajaks olnud või on neid anekdoodid, suulised pärimused ja elujuhtumised moraaliallegooria kuulnud. Kompositsioo Idamaise kirjanduse eeskujul raamjutustusega Teos koosneb 24 jutustusest, Raamjutustusega ümbritsetud 72 n ümbritsetud
Lk127-147.Põllumajandus ja tehnoloogilised uuendused:Kõrgkeskaja künnisel tõstis mitu tehnoloogilist uuendust tööviljakust põllumajanduses.Kasutusel võeti raske ratasredel,millega kündes saadi paks ja viljakas mullakiht.Rangide leiutamine lubas rakendada adra ette härja asemel ka hobuse,kes oli härjast nõrgem aga kiirem.Mindi üle kolmeväljasüsteemile-maa jagunes suvivilja,talivilja ja kesa vahel.Külvipinna osa suurenespoolelt põllumaalt kahele kolmandikule .Slaavi elanikkonna ristiusustamine või maalt väljatõrjumine.Elanikkonna arvukus suurenes.Linnad ja kaubandus: Rahvastiku kasvuga kaasnes linnade kui suurte käsitöö- ja kaubanduskeskuste tekkimine ja kiire areng.Kiirem oli see Vahemeremaades,kus linnaelu polnud päriselt hääbunud.8.saj. lõpuks oli linnu enam-vähem kõigis Euroopa maades.Euroopa kõige linnastunumateks piirkondadeks kujunesid Põhja-Itaalia ja Madalmaad.Sealne linnaelanikkond moodustas umbes kolmandiku elanike koguarvust.L...
platsidel. Algselt Piiblist võetud teemad muutusid üha ilmalikumaks, kaotamata siiski lõplikult seost pühakirjaga. Sellistest näitemängudest ehk müsteerumidest kõige vanema ja pikka aega levinum "Aadama mäng" kujutas üht ristiusu seisukohalt olulisimat Vana Testamendi lugu Aadama ja Eeva pattulangemist. Linnakirjanduses domineerisid vastupidiselt teatrile ilmalikud motiivid. Värsivormilised lühilood fabliood pilasid erinevaid inimtüüpe ja eri ühiskonnakihtide ning elukutsete esindajaid. Sama laadi oli linnakirjanduse kuulsaim teo anonüümne prantuses eepos "Rebaseromaan".
näitamise kõige paremaks viisiks peeti toretsemist ning varanduse pillavat kulutamist. Raha kasutati lõbutsemiseks. Raha oli kõige tähtsam · Luskusmäär oli suunatud liigse ja mitteseisusekohase toretsemise vastu., et välitda liikset priiskamist ja vaesumist. Läks vastuollu ristiusuga. 4. Kust ammutas linnakirjandus motiive? Linnakirjanduses domineerisid ilmalikud motiivid. Teater kasvas välja kristlikust usupuhastusest, kus olid näitemängud. Fabliood-värsivormilised lühilood, mis pilasid erinevaid inimtüüpe ja eri ühiskonnakihtide ning elukutsete esindajaid. Ristiusk ja Kirik I 1. Milline oli keskaegse katoliku kiriku õpetus patust ja selle tagajärgedest? Inimene on nõrk ega suudaks kurjusele vastu seista, kui talle ei saaks osaks jumala piiritu armastus. Surmajärgses ilmas ootavat õigeid taevane paradiis. Patused seevastu piinlevad pimedas ja tulikuumas põrgus. Oma patte sai lunastada ka puhatustules. 2
perepeade kokkuleppel murdeealiste tüdrukutega · 23.3 · Linnas arveldati tunduvalt rohkem rahaga kui maal · Vallasvara omas linlaste rikkuses suurema osa kui feodaalidel või talurahval · Rikkust hinnati kõrgemalt kui päritolu · Luksusmäärused olid liigse ja mitteseisusekohase toretsemise vastu · 23.4 Linnapidustuste kavas näitemängud (müsteeriumid) religioossetel teemadel (,,Aadama mäng") Linnakirjandus värsivormilised lühilood (fabliood); prantsuse eepos ,,Rebaseromaan" · Domineerisid ilmalikud motiivid · Pilasid erinevaid inimtüüpe ja eri ühiskonnakihtide ja elukutsete esindajaid · Tegelased saavutasid edu mitte jõu vaid kavalusega · 24.1 Õpetus patust: · Patt oli mäss Jumala vastu mässav ingel Lucifer heideti taevast alla, temast sai põrgu peremees saatan · Saatan ahvatles esimesi inimesi karistuseks saadeti Aadam ja Eeva paradiisist välja · Inimkonnal lasub pärispatt
o Tegelased pärit folklorist o Ühiskondlik- poliitiline temaatika Linnakirjanduse teemadeks sai 1. satiirilis-didaktiline vaim s.t. pilgati kirikumeeste patte, rikaste ahnust,kohtunike äraostetavust jne.Samal ajal püüti lugejaid juhtida õigele teele, jagada õpetusi ja levitada elutarkusi.Selleks kasutati sageli allegooriat(mõistukõne). 2. Ühiskondlik-poliitiline temaatika.Luulevormis. Liigid. 1. fabliood Prantsusmaal.Lühikesed, lõbusad anekdootlikud värssjutustused lõbusatest eluseikadest.Kiideti leidlikkust, taibukust, kuid laideti saamatust, ahnust jne. Siia alla kuulusid ka rahvanaljandid ja lorijutud. 2. svangid Saksamaal.Sarnased prantsuse fabliooga.Neid hakati hilje kirjutama ka proosas. 3. novella Itaalias.Lõbusad rahvajutud.Sealt on tulnud ka mõiste"novell". 4. vagantide ehk.rändlaulikute ladinakeelne looming.Koolivaheaegadel liitusid
Linnas arveldati tunduvalt rohkem rahaga kui maal. Kuigi jõukamatel linnaelanikel oli linnas kinnisvara ja sageli ka maavaldusi linna lähedal, moodustas vallasvara linlaste rikkuses siiski suurema osa kui feodaalidel või talurahval. Linnaelu oli kirev ka pidustuste poolest. Korraldati karnevale ja näitemänge ning ka müsteeriume. Linnakirjanduses domineerisid ilmalikud motiivid. Linnakirjandust iseloomustavad kõige paremini värsivormilised lühilood-fabliood, mis pilasid erinevaid inimtüüpe ja eri ühiskonnakihtide ning elukutsete esindajaid(kuulsaim teos "Rebaseromaan") Ristiusk ja kirik 1 Keskaja inimesed olid enamasti sügavalt usklikud. Usk jumala kõikvõimsusesse oli juurdunud kõigis ühiskonnakihtides. Usuõpetuse peamine allikas oli Piibel, aga ka vanaaja kirikuisade teosed. Keskaegse ettekujutuse kohaselt troonib Jumal oma saadikutest ehk inglitest ümbritsetuna taevasel aujärjel
Tallinnas on varaseim määrus pulmade kohta, arvestades seal pruudi kaasavara suurust. Linnakultuur ja linnakirjandus. Silmapaistvam üritus oli vastlakarneval, mil valmistuti 40-päevaseks paastuks - söödi ohtralt. Tehti näitemänge nii turuplatsidel kui kirikutes. Kirikute näitemängud olid pühakirjaga seoses, kuid ilmalikud. Neid nimetati müsteeriumiteks, nt "Aadama mäng". Kirjanduses domineerisid värvivormilised lühilood - fabliood. Kuulsaimaks fabliooks on prantsuse eepos "Rebaseromaan", kus lõvi on maaisand, karu ja hunt feodaalid ning rebane linnakodanik. Paastuaeg. Paast - kiriku seatud toitumist reguleeriv norm. Lubati vaid 1 söögikorda päevas, seksist ja lihast hoiduti. 40-päevane paast enne lihavõtteid. Olid erandid, kuid põhimõtteliselt oli paast kohustuslik kõigile kristlastele. Tavalisteks toitudeks kala ja taimeroad, muna ja piimatooted. Alkohol oli lubatud.
"Filostrato" (1338-1340), heroiline poeem "Theseis" (1339-1341), poeem "Armunägemus"(1342-1343), proosarom "Fiammetta" (1343-44) itaalia ja uusaegse Euroopa esimene psühholoogiline romaan, ülevaade kaasaegsest Napolist, seltskonnaelust, kommetest, vaatepunkti kandja naine. "Dekameron" (1349-1353) aluseks: 1) kohalikud anekdoodid, 2)suulised pärimused ja elujuhtumused (Firenze), 3)keskaja ladinakeelsed jutukogud, 4)idamaised allegooriad ja valmid, 5) fabliood; 87 novelli tegevus Itaalia pinnal. 1348.a. nn musta katku aasta: 7 neidu: Pampinea, Fiammetta, Filomena, Emilia, Lauretta, neifile, Elisa ja 3 noormeest: Filostrato, Pamfilo, Dioneo lähevad linnalähedasse villasse, kus veedavad 15 päeva jutustamise ja ajaviitemängudega (raamjutustus). Novellid sisaldavad erinevaid motiive: traagilisi, koomilisi, ajaloolisi, muinasjutulisi. Temaatiliselt 4 osa: I osa 1 päev, esitatakse juhtmotiivid, mis hiljem korduvad; II osa 2.-5.päev
3 komponenti. Eepika, kangelaseepsed, rüütlikirjandus, rüütliromaan, trubaduuride luule, rahvaluule, linnaluule, linnaromaan,keskaegne draama. Assonantsriim(iga värsi viimase silbi täishääliku kokkulangemine, blankvärss(riimita värss), paarisriimid, nelikvärsid e. Nibelungide stroof, sekstiin (koosneb 6-st värsilisest stroofist, 3-värsilisest saatest), kantsoon(5-7 värssi, 3-4 värsiline saade), sirventeesid, fabliood(lüh. anekdoodlikud värssjutustused lõbusatest eluseikadest) 3. Vana-Iiri kirjandus ning Alsteri sari, keldi kangelased, bardid ja fillid. Finn ja Ossian. Iirimaad juba 1. aastatuhandel eKr asustanud keltide veel sugukondlikus ühiskonnas olid lauljad vanade pärimuste ettekandjad ja talletajad suure au sees. Iiri saagad olid proosa vormis, neid iseloomustas rõhutatult lüüriline kujundlikkus, poeetiline rütm. Sageli oli proosajutustuste vahele põimitud värsse.
Paastutoidud: kalaja taimeroad. 1491. a andis paavst korralduse, millega lubas paastu ajal süüa mune ja piimatoite. Õlu ja vein. 1525. aastal langes (ordumeister) Wolter von Plettenbergi külaskäik Tallinna paastuaega asjaolu, mis sundis pidusöögil küll serveerima ainult kalatoite, kuid kaugeltki mitte kärpima tarbitava alkoholi kogust. Karskusesse või mõõdukusse alkoholi tarbimisel suhtuti keskajal tunduvalt väiksema respektiga kui paastumise. 27.Linnakirjandus (fabliood, Rebaseromaan) Linnakirjanduses domineerisid vastupidiselt teatrile ilmalikud motiivid. Värsivormilised lühilood fabilood pilasid erinevalt inimtüüpe ja eri ühiskonnakihtide ning elukutsete esindajaid. Linnakirjanduse kuulsaim teos anonüümne prantsuse eepose ,,Rebaseromaan" loomadena esindatud kõik tähtsamad ühiskonnakihid : lõvi Boble kujutas kuningat, kohmakas karu Brun ja
8-silbilistest värssidest koosnev luuletus. Mingi dramaatiline olukord. Metafooririkkus, tegelaste tabav kõne. Kirjandus keskaegses linnas: Hakkas kujunema lihtsam, rahvalähedasem uut tüüpi kirjandus, mis esindas keskklassi maailmavaadet. Tärkas protest seisusliku ebavõrdsuse vastu. Satiir. Pilgati kohtunike äraostetavust, rikaste ahnust. Allegooria, et juhtida lugejaid õigele teele. Suurenes ühiskondlik-poliitiline temaatika. Linnaluule ja romaan: Populaarseks tõusid Prantsusmaal fabliood e lühikesed värssjutustused lõbusatest eluseikadest. Itaalias kutsuti neid novella’deks. Vagantide ladinakeelne luulelooming: kirikuga pahuksisse sattunud vaimulikkonna liikmed, pilkasid kirikut. Lõuna-Saksamaa laulude kuulsaim kogu: Carmina Burana. Ka rahvusvahelise üliõpilashümni mõned stroofid pärinevad ühest vagantide joomalaulust. XIII saj prantsuse kirjanduse kaks suurteost: „Roosiromaan“, „Rebaseromaan“ – loomalugude hiigelsari. Loomaeepos.
Aga kaubalinnade liit. Liidu keskuseks sai Lübeck ja poliitiliseks organiks hansapäevad, kus otsustati sõja ja rahu küsimusi, lahendati liikmetevahelisi tülisid jne. Novgorodis Hansa kaubakontor. Lääne-Euroopasse viidi mett, vaha ja karunahku, lisaks vilja ja rauda, Põhja- Euroopasse ja Venemaale aga luksuskaupu, tekstiilitooteid ja soola. Linnad. Eluolu ja kultuur Linnakirjanduses domineerisid ilmalikud motiivid. Värsivormilised lühilood fabliood pilasid erinevaid inimtüüpe ja ühiskonnakihte. Sama laadi teadmata autori poolt kirjutatud prantsuse eepos "Rebaseromaan", kus on loomadena kujutatud kõik ühiskonnakihid neile iseloomulike omadustega. Paast: 1 söögikord päevas karskus loobumine lihast 40 p. Paast enne lihavõtteid (suur paast), 3 p. Enne nelipühi Ristiusk ja kirik Jumal taevariigi valitseja koos oma inglitega
Eelkõige esindas keskaegne linnakirjandus kolmanda seisuse maailmavaateid. Kritiseeriti kiriku silmakirjalikkust, lihtrahva liigset kirge või himu, saamatust ja aplust. Samas kiitis see linnakodanlusele häid omaseid jooni. Moraliseeriti ja püüti juhtida inimesi õigele teele. Kui varem oli rüütlikirjandus keskendunud ainult armastusele, siis nüüd oli sees ühiskondlik- poliitiline temaatika. Linnaluule Prantsusmaal muutusid linnakodanluse ja lihtrahva seas eriti populaarseks fabliood ehk lühikesed anekdootlikud värssjutustused lõbusatest seikadest. Fabliood rikastasid keelt kõnekäändude ja vanasõnadega. Linnaluules tõsteti esile linnakodanlusele omaseid jooni, näiteks teravmeelsus, taibukus, ettevõtlikkus. Samas heideti ette aplust, saamatust ja üleliigseid himusid või kirgi. Linnaluulet mõjutasid idamaised jutud ja antiiksed valmid, rahvanaljandid ja lorijutud. Saksamaal levisid fablioosarnased švangid
Samal ajal levis linnades ka laialdaselt prostitutsioon. Linnas oli ka ülestõuse aadlike vahel ja lihtrahval vaesuse tõttu. Anti välja ka luksusmääruseid liige kulutamise korral, linnavõimude poolt. Linnaelu oli ka kirev pidustuse poolest. Üks tuntuim oli vastlakarneval, millele järgnes 40 päeva paastumist. Vastlate kavva kuulusid ka näitemängud, neist kuulsaim olid ,, aadama mäng". Linnakirjanduses domineerisid ilmalikud motiivid vormilised lühilood ehk fabliood, mis pilasid erinevaid ühiskonnakihtide ning elukutse esindajaid. Kuulsaim teos on prantsuse ,,Rebaseromaan". Suured maadeavastused Peamine põhjus oli leida uusi mereteid Indiasse ja Kagu-Aasiasse, mis olid ettekujutuste järgi rikkad maad. Maadeavastajateks said Hispaania ja Portugali elanikud. India poole tahtsid nad sõita seekord ida poole, nende arvutuste järgi oli maakera ümbermõõt väiksem, mistõttu maa tundus läbitav.
Tärkab vastumeelsus seisusliku ebavõrdsuse vastu. Kirjanduses saab ainuvalitsevaks satiirilis-didaktiline vaim pilgati ajastu pahesid, nt vaimulikke patte, kohtunike äraostetavust, rikaste ahnust. Samal ajal moraliseeriti kirjandust püüti lugejaid õpetada ja õigele teele juhtida kasutati allegooriat. Suurenes kirjanduse ühiskondlik-poliitiline temaatika. Luulevormis kasutati rüütliromaanile sarnast paarisriimilist värssi. Prantsusmaa levisid fabliood lühikesed anekdootlikud värssjutustused lõbusatest seikadest. Neile on omased linnakodanike lõbusus, leidlikkus, taibukus. Piitsutati aplust, ahnust ja kirgi. Mõjutusi saadi idamaistest juttudest ja antiigist. Tekkisid rahvanaljandid ja lorijutud. Saksamaal levisid svangid fablioodesarnased jutustused, mida hiljem hakati kirjutama proosas. Itaalias novella samuti fablioosarnane. Levis vagantide ladinakeelne looming
valitsema satiirilis-didaktiline (didaktiline õpetuslik) vaim. Pilgati vaimulike patte, kohtunike äraostetavust, rikaste ahnust ajastu kõikvõimalikke pahesid. Samal ajal ka moraliseeriti, mistõttu sagedasti kasutati allegoorilist (abstraktseid mõisteid isikustavat) väljendusviisi. Järjest rohkem käsitles kirjandus ühiskondlik-poliitilist temaatikat. Prantsusmaal muutusid linnakodanluse ja lihtrahva seas populaarseks fabliood lühikesed anekdootlikud värssjutustused, milles tõsteti esile teravmeelsust ja taibukust ning piitsutati saamatust ning ahnust. Fablioode keel on mahlakas, täis rahvalikke kõnekäändusid ja vanasõnu. Saksamaal levisid analoogse malliga svangid, mida hiljem kirjutati proosaski. Itaalias kutsuti taolisi jutustusi novelladeks sealt sai oma zanrinime novell. Tähelepanu väärib ka hiliskeskaegsete vagantide (alamamast vaimulikkonnast pärit rändavad laulikud)
Kasutati paarisriimilist värssi nagu ka rüütliromaanis. 1.1. Linnaluule Prantsusmaal muutusid linnakodanluse ja lihtrahva seas populaarseteks f a b l i o o d- lühikesed anekdootlikud värssjutustused lõbusatest eluseikadest. Nendes tõsteti esile teravmeelsust, leidlikkust, taibukust ja ettevõtlikkust, seega linnakodanlusele omaseid jooni. Samas piitsutati aplust ja saamatust. Mõjutusi tuli nii idamaistest juttudest kui antiiksetest valmidest. Fabliood on rikkad kõnekäändude ning vanasõnade poolest. Nimekaimaks fablioode autoriks prantslane- Rutebeuf, kes viljeles ka veel lühiluulet, kus ta on väga avameelne seoses perekonnaelu hädade, vaesuse, nõrkuste kirjeldamisega. Saksamaal levisid fablioodele sarnased s v a n g i d. Tuntuim- Stricker ,,Papp Amis". Ühes svangis on juttu sellest, et üks papp esitleb ennast kunstnikuna, lubades Prantsusmaa kuningale teha
annaabi.ee 
