tüüpi kirjandus. See kirjandus iseloomustas keskklassi maailmavaadet. Kirjanduses sai valdavaks satiirilis-diadaktiline vaim. See tähendab: 1. Pilgati kirikumeeste patte, rikaste ahnust ja kõiki teisi sääraseid pahesid. 2. Moraliseeriti ja püüti juhtida lugejaid õigele teele 3. Jagati õpetusi, levitati elutarkust. Tihti väljenduti allegooriliselt ehk mõistukõneliselt. Prantsusmaal muutusid linnakodanlaste ja lihtrahva seas populaarseks fabliood need on lühikesed anekdootlikud värssjutustused lõbusatest eluseikadest. Nimekaim autor on Rutebeuf (13. sajand). Saksamaal levisid fablioodega sarnased vangid. Itaalias nimetati selliseid lugusid uudisjuttudeks ehk novelladeks. 13. sajandi Prantsuse kirjanduse kaks suurteost on "Roosiromaan" (see on allegoorilise nägemuse vormis värssteos, kus noormees armub Roosi ja tahab seda noppida) ja "Rebaseromaan" (loomaeepos, mille tegelaseks on rebane Renart.
Keskaja linna kultuur ei olnud nii kõrgelt arenenud kui kaubandus, kuid siiki olid olemas koolid ja kirjandus. Linna koolideks olid toomkoolid, põhikoolid, ametikoolid ja ülikoolid. Kõigil neil olid erinevad eesmärgid. Põhikoolis õpiti näiteks arvutamist ja raamatupidamist. Ülikoolis aga õpiti keerulisemaid teadmisi, näiteks arsti- ja õigusteadus. Peale hariduse oli veel tähtis osa linnas kirjandusel. Linnakirjanduses domineerisid ilmalikud motiivid. Värsivormilised lühilood fabliood pilasid erinevaid inimtüüpe ja eri ühiskonnakihtide ning elukutsete esindajaid. Sama laadi oli linnakirjanduse kuulsaim teos anonüümne prantsuse eepos " Rebaseromaan". Tõenäoliselt üks silmapaistvamaid üritusi keskaegses linnas oli varakevadise paastu algust tähistav vastlakarneval. Üheks tähtsaks riigitunnuseks oli võibolla suhted teiste linnadega, kas siis kaubanduslikud või valitsemisega seotud. Seegi tegi linna riigi sarnaseks.
Villon on vahel tõsine ja harras, vahel küüniline ja rõve – talle pole miski püha. Rikkalikult on vagantide luulet säilinud Lõuna-Saksamaalt. Sealsete laulude kuulsaim kogu on “Carmina Burana”. Tüüpiline vagantide loosung on rahvusvahelise üliõpilashümni “Gaudeamus” algussõnad: “Olgem rõõmsad, kuni oleme veel noored!” Eepika Eepikas on valdavalt lühivormid, peamiselt satiirilise või lihtsalt anekdootliku sisuga värssjutustused – prantslastel fabliood, sakslastel švankid. Need on traditsioonilised rahva suus liikunud õpetliku sisuga naljalood, milles sarjatakse naiste truudusetust ja kirikumeeste liiderlikkust ning rahaahnust. Sageli koonduvad anekdoodid ja seiklused mõne populaarse tegelase ümber, näiteks saksa rändlauliku Strickeri švankidekogu “Papp Amis”. Paljud Amise seiklused omistatakse järgmistel sajanditel Alam-Saksa ja Flandria maailmakuulsale vembumehele Thyl Eulenspiegelile.
Eepika - üks ilukirjanduse kolmest liigist, kujutab sündmusi, mis on olnud. Autor on just kui kõrvalseisja ning tema suhtumine kujutatavasse avaldub kaudselt. Saaga - (islandi saaga) muinasislandi jutustus; selleks nimetatakse ka germaani rahvaste vana kangelaslaulu ja Vanas Testamendis sisalduvaid iisraeli rahva esiisade lugusid. Bardid - laulikud, kes esitasid muusika saatel ülistuslaule valitsejaile ja sangareile. Vanem Edda - (kirja pandud XI-XII käsikiri koostati aga XIII saj) ei ole kindla sü¾eega ühendatud terviklik eepos, vaid koondab laule, mis pärinedes eri aegadest, paiguti üksteisele ka vastu räägivad. Arvatakse, et nad on kirja pandud XI-XII saj. selle mütoloogilised laulud pajatavad maailma tekkest. Tegelasteks on vanimad hiiud ja nendega sõjajalal olevad jumalad aasid. (Valhalla on sõjakangelaste manala, kuhu sangareid kannavad jumalikud neitsid valküürid, kes neid seal õlle ja mõduga kostitavad.) Nibelungide laul - XII j...
Kuna linn oli piiratud müüridega, siis vaesemad linlased asusid tihti eeslinnades, mis olid müürist väljaspool. Kuigi vahel kasvasid pinged üle pea ning esines relvastatud kokkupõrkeid, oli elu keskaegses linnas suhteliselt hea toimus pidustusi, elu oli lihtsam kui maal ning tööd küll tuli teha, aga saadi ka hingetõmbe pause lubada. 3. Võrrelge linna- ja rüütlikirjanduse motiive ja teemavalikut. Mida kumbki väärtustas? linnakirjandus: ilmalikud motiivid, lühilood fabliood heitsid nalja inimtüüpide, ühiskonnakihtide ja elukutsete esindajate üle. Kajastati linna suhteid. Inimesed=loomad rüütlikirjandus: tõsteti esile rüütlivoorusi: vaprus, ustavus, vagadus, suuremeelsus. Kajastati armastust südamedaamile ja nende vägitegusid. 3 zanri: kangelaseepos, rüütliromaan ja armastusluule. 4. Paavstivõimu hiilgeajaks peetakse Innocentius III valitsusaega (1198-1216). Võrrelge
Novellid eeskuju anonüümne rahvajuttude kogumik ,,Novellino" e (parodeeris); prantsuse põhinevad tõenäoliselt Francois I ,,Sada vana novelli"; keskaja ladinakeelsed ,,Rebaseromaan"; Dante ,,Põrgu"; ja Navarra õukonna juhtumistel. jutukogud; idamaised allegooriad ja valmid; ,,Decameron"; fabliood, leed, Kasutab lugusid, millele on ise prantsuse hiliskeskaja jutukesed; kohalikud loomavalmid, pila, miraaklid, tunnistajaks olnud või on neid anekdoodid, suulised pärimused ja elujuhtumised moraaliallegooria kuulnud. Kompositsioo Idamaise kirjanduse eeskujul raamjutustusega Teos koosneb 24 jutustusest, Raamjutustusega ümbritsetud 72 n ümbritsetud
Lk127-147.Põllumajandus ja tehnoloogilised uuendused:Kõrgkeskaja künnisel tõstis mitu tehnoloogilist uuendust tööviljakust põllumajanduses.Kasutusel võeti raske ratasredel,millega kündes saadi paks ja viljakas mullakiht.Rangide leiutamine lubas rakendada adra ette härja asemel ka hobuse,kes oli härjast nõrgem aga kiirem.Mindi üle kolmeväljasüsteemile-maa jagunes suvivilja,talivilja ja kesa vahel.Külvipinna osa suurenespoolelt põllumaalt kahele kolmandikule .Slaavi elanikkonna ristiusustamine või maalt väljatõrjumine.Elanikkonna arvukus suurenes.Linnad ja kaubandus: Rahvastiku kasvuga kaasnes linnade kui suurte käsitöö- ja kaubanduskeskuste tekkimine ja kiire areng.Kiirem oli see Vahemeremaades,kus linnaelu polnud päriselt hääbunud.8.saj. lõpuks oli linnu enam-vähem kõigis Euroopa maades.Euroopa kõige linnastunumateks piirkondadeks kujunesid Põhja-Itaalia ja Madalmaad.Sealne linnaelanikkond moodustas umbes kolmandiku elanike koguarvust.L...
platsidel. Algselt Piiblist võetud teemad muutusid üha ilmalikumaks, kaotamata siiski lõplikult seost pühakirjaga. Sellistest näitemängudest ehk müsteerumidest kõige vanema ja pikka aega levinum "Aadama mäng" kujutas üht ristiusu seisukohalt olulisimat Vana Testamendi lugu Aadama ja Eeva pattulangemist. Linnakirjanduses domineerisid vastupidiselt teatrile ilmalikud motiivid. Värsivormilised lühilood fabliood pilasid erinevaid inimtüüpe ja eri ühiskonnakihtide ning elukutsete esindajaid. Sama laadi oli linnakirjanduse kuulsaim teo anonüümne prantuses eepos "Rebaseromaan".
Linnad. Valitsemine ja Majandus. 1. Mis põhjustas kõrgkeskaegsete linnade arvukuse kasvu ja kiire arengu? Nimetage toonase Euroopa suurlinnu! · Linnaelu kiire areng sai alguse Vahemere ääres, kus linnad polnud kunagi päriselt hääbunud. Linna asukoha puhul polnud peamine mitte varasema asula olemasolu vaid paiknemine soodsas kauplemiskohas. Enamik linnu tekkis kas jõesuudme, silla või koolmekoha juurde, soodsasse sadamapaika või mujale. Linna arenguks oli vaja ka palju talupoegi, kelle toodang linlasi toidaks ja kelle hulgast saaks linn täiendust oma elanikkonnale. · 2. Kuidas mõjutasid korporatiivsed erialaühendused linna valitemist? 3. Iseloomustage linna ja senjööri omavehlist suhet. Millistel põhjustel võisid linnad olla huvitatud senjööri eestkoste alt vabanemisest? · Senjööri ja linna vahekord määrati kindlaks kokkulepetega, mis sätestasid linnaelanike õigused...
· KESKAEG · Pt 19.1 Milles seisnes feodaalkorra olemus? · Senjööri ja vasalli suhe · Senjöör andis vasallile lääni (feoodi) kasutada · Vasall (läänimees) andis senjöörile truudusvande · Vasall pidi teenima senjööri sõjaväes, tegema kingitusi, andma nõu ja maksma lunaraha · Pt 19.1 Iseloomusta ühiskonnakorraldusest tulenevaid huvide konflikte. · Feodaalid läänistasid maid edasi väikevasallidele senjöör ei saanud vasalli vasalli käsutada! · Feodaalid võisid olla mitme senjööri vasallid kellele pidi senjööride tülis alluma? · Vasallid pärandasid lääni pojale edasi kujunesid senjöörist sõltumatud pärusvaldused! · Feodaalsuhted nõrgestasid kuningavõimu poliitiline ebastabiilsus ja kodusõjad! · Pt 19.2 Milles avaldus keskaegse rüütliseisuse mitmepalgelisus? · Osa rüütleid ülikusuguvõsadest pärit germaani hertsogid, frangi krahvid · Feodaalidest rüütlitel suured pärusmaad, mida vasallidele ...
o Tegelased pärit folklorist o Ühiskondlik- poliitiline temaatika Linnakirjanduse teemadeks sai 1. satiirilis-didaktiline vaim s.t. pilgati kirikumeeste patte, rikaste ahnust,kohtunike äraostetavust jne.Samal ajal püüti lugejaid juhtida õigele teele, jagada õpetusi ja levitada elutarkusi.Selleks kasutati sageli allegooriat(mõistukõne). 2. Ühiskondlik-poliitiline temaatika.Luulevormis. Liigid. 1. fabliood Prantsusmaal.Lühikesed, lõbusad anekdootlikud värssjutustused lõbusatest eluseikadest.Kiideti leidlikkust, taibukust, kuid laideti saamatust, ahnust jne. Siia alla kuulusid ka rahvanaljandid ja lorijutud. 2. svangid Saksamaal.Sarnased prantsuse fabliooga.Neid hakati hilje kirjutama ka proosas. 3. novella Itaalias.Lõbusad rahvajutud.Sealt on tulnud ka mõiste"novell". 4. vagantide ehk.rändlaulikute ladinakeelne looming.Koolivaheaegadel liitusid
Ristisõjad Paavstivõimu tõusuga koos kasvas usuline vaimustus. See avaldus muu hulgas ka soovis vabastada Kristuse püha haud Jeruusalemmas moslemite käest. Sõdade ajendiks sai Bütsantsi keisri palve Rooma paavstile appi tulla moslemite vastu võitlema. 1096.a. kuulutas paavst Urbanus II Kristuse haua vabastamiseks välja püha sõja ja vakkabdas nii esimese ristiretke. Esimese ristisõja järel rajati Palestiinasse Jeruusalemma kuningriik ja mõned väiksemad ristisõdijate riigid. Aastal 1187 vallutas Egiptuse valitseja Saladin Jeruusalemma tagasi. Kolmandas ristisõjas võitlesid Lääne- Euroopa kõige silmapaistvamad valitsejad (nt. Friedrich Barbarossa, Richard Lõvisüda). Neljandas ristisõjas vallutati ja rüüstati Konstantinoopol. Ristisõjad ei andnud küll loodetud tulemust, kuid mõjutasid siiski tuntavalt Euroopa arengut ja õhutasid Euroopas usulist vaimustust. Feodaalkord ja rüütliseisus Feodaalkord põhines senjööri ja vasalli suhtel. Kogu...
Tallinnas on varaseim määrus pulmade kohta, arvestades seal pruudi kaasavara suurust. Linnakultuur ja linnakirjandus. Silmapaistvam üritus oli vastlakarneval, mil valmistuti 40-päevaseks paastuks - söödi ohtralt. Tehti näitemänge nii turuplatsidel kui kirikutes. Kirikute näitemängud olid pühakirjaga seoses, kuid ilmalikud. Neid nimetati müsteeriumiteks, nt "Aadama mäng". Kirjanduses domineerisid värvivormilised lühilood - fabliood. Kuulsaimaks fabliooks on prantsuse eepos "Rebaseromaan", kus lõvi on maaisand, karu ja hunt feodaalid ning rebane linnakodanik. Paastuaeg. Paast - kiriku seatud toitumist reguleeriv norm. Lubati vaid 1 söögikorda päevas, seksist ja lihast hoiduti. 40-päevane paast enne lihavõtteid. Olid erandid, kuid põhimõtteliselt oli paast kohustuslik kõigile kristlastele. Tavalisteks toitudeks kala ja taimeroad, muna ja piimatooted. Alkohol oli lubatud.
Renessanss 1 Kirjandust · Maailmakirjandus 1. koost J.Talvet · Danthe Alighieri "Uus elu" Tartu 1824 · Renessansi kirjanduse antoloogia Tallinn · Ploom,Ü. "Petrarca: moodsa inimese kriis", 1984 koost V.Alttoa "Looming" nr.3, 1991, lk.357 - 361 · Laanemäe,A. Kultuurilugu I Tallinn 2000 · Thomson,J. "Lääne tsivilisatsioon" Tallinn · Renessansiraamat Tallinn 1994 1997 · Talvet,J. Hispaania vaim Tallinn 1995 · Frank,B. "Cervantes";Tln. 1966 · Keskaja ja vararenessansi kirjanduse · Kurtfeldt,A. "Miguel de Cervantes antoloogia; Tln. 1962 Saavedra" Tartu 1934 · Söderhjelm,W. "Italian renessanssia" · Annikst,A."Shaksespeare" Kirjallis...
EMAKEELE ARVESTUS 1. Keskaja kirjanduse ülevaade, periodiseering, kuulsamaid inimesi ja kirjanikke Keskaeg oli ajalooperiood vanaaja ja uusaja vahel. Keskaeg kestis 5.-15. Sajandini, algas 476 pKr Rooma keisririigi lagunemisega ja lõppes 1492 pKr, mil Kolumbus avastas Ameerika. Periodiseering: varakeskaeg (5.11. sajand), kõrgkeskaeg (11. sajand 14. sajandi lõpp), hiliskeskaeg (15. sajand 16. sajandi algus). Keskaja kirjandus on tugevalt seotud ristiusustamisega. Mõjutused on järelkaja antiikmaailmast, rahvalood, piibel ning ristiusk. Kirjanduszanrid: Proosas: romaan, novell. Lüürikas: sonett, ballaad, romanss. Draamas: müsteerium, miraakel, farss.. Tekivad rõhuline silbisüsteem ja lõppriim. Suur tähtsus oli eepikal ja saagadel. Martin Luther (teesid, 1517). Kolumbus (Ameerika avastamine 1492). Egill Skallagrimson (skald-islandi laulik), Benoit de Sainte-Maure (rüütliromaa...
2.Põllumajanduse arengu põhjused 1)temperatuuri tõus soosib põllumajanduse tootmist soodsad kliimaolud 2)põllumajandustehnoloogia arenguued põllumajanduslikud võtted(üleminek kolmeväljasüsteemile) 3)põllumajandustehnika arengnt hõlmikader(pöörab mulla pinna ka ümber, aitab huumusrikast kihti üles tõsta, õhutab, umbrohutõrje, kuid nuhtluseks kivide välja tulek pinnale) 3.Tähtsamad kaubanduspiirkonnad,Hansa Liit Euroopas: PõhjaItaalias Lombardia ja Toscana maakond Madalmaades: tänapäeva Holland ja Belgia Hansa Liit: kujuneb 1316saj. Pealinnaks Lübeck. Sinna kuuluvad Põhja ja Läänemere äärsed linnad. Linnad elavad ühesuguste seaduste alusel. Eesti hansalinnad: Tln, Trt, Pärnu,Viljandi. Jõukaim linn oli Riia. Rajati hansa kaubanduskontoreid. Läänemere ääres veel: Hamburg, Bremen. IdasNovgorod. 6.Ristisõdade tulemused *Paavstivõimu positsioon muutus. Esialgne edu ristisõdades tõstis paavsti autoriteeti. Ristisõdade läbikukkumine aga kas...
8-silbilistest värssidest koosnev luuletus. Mingi dramaatiline olukord. Metafooririkkus, tegelaste tabav kõne. Kirjandus keskaegses linnas: Hakkas kujunema lihtsam, rahvalähedasem uut tüüpi kirjandus, mis esindas keskklassi maailmavaadet. Tärkas protest seisusliku ebavõrdsuse vastu. Satiir. Pilgati kohtunike äraostetavust, rikaste ahnust. Allegooria, et juhtida lugejaid õigele teele. Suurenes ühiskondlik-poliitiline temaatika. Linnaluule ja romaan: Populaarseks tõusid Prantsusmaal fabliood e lühikesed värssjutustused lõbusatest eluseikadest. Itaalias kutsuti neid novella’deks. Vagantide ladinakeelne luulelooming: kirikuga pahuksisse sattunud vaimulikkonna liikmed, pilkasid kirikut. Lõuna-Saksamaa laulude kuulsaim kogu: Carmina Burana. Ka rahvusvahelise üliõpilashümni mõned stroofid pärinevad ühest vagantide joomalaulust. XIII saj prantsuse kirjanduse kaks suurteost: „Roosiromaan“, „Rebaseromaan“ – loomalugude hiigelsari. Loomaeepos.
Aga kaubalinnade liit. Liidu keskuseks sai Lübeck ja poliitiliseks organiks hansapäevad, kus otsustati sõja ja rahu küsimusi, lahendati liikmetevahelisi tülisid jne. Novgorodis Hansa kaubakontor. Lääne-Euroopasse viidi mett, vaha ja karunahku, lisaks vilja ja rauda, Põhja- Euroopasse ja Venemaale aga luksuskaupu, tekstiilitooteid ja soola. Linnad. Eluolu ja kultuur Linnakirjanduses domineerisid ilmalikud motiivid. Värsivormilised lühilood fabliood pilasid erinevaid inimtüüpe ja ühiskonnakihte. Sama laadi teadmata autori poolt kirjutatud prantsuse eepos "Rebaseromaan", kus on loomadena kujutatud kõik ühiskonnakihid neile iseloomulike omadustega. Paast: 1 söögikord päevas karskus loobumine lihast 40 p. Paast enne lihavõtteid (suur paast), 3 p. Enne nelipühi Ristiusk ja kirik Jumal taevariigi valitseja koos oma inglitega
Eelkõige esindas keskaegne linnakirjandus kolmanda seisuse maailmavaateid. Kritiseeriti kiriku silmakirjalikkust, lihtrahva liigset kirge või himu, saamatust ja aplust. Samas kiitis see linnakodanlusele häid omaseid jooni. Moraliseeriti ja püüti juhtida inimesi õigele teele. Kui varem oli rüütlikirjandus keskendunud ainult armastusele, siis nüüd oli sees ühiskondlik- poliitiline temaatika. Linnaluule Prantsusmaal muutusid linnakodanluse ja lihtrahva seas eriti populaarseks fabliood ehk lühikesed anekdootlikud värssjutustused lõbusatest seikadest. Fabliood rikastasid keelt kõnekäändude ja vanasõnadega. Linnaluules tõsteti esile linnakodanlusele omaseid jooni, näiteks teravmeelsus, taibukus, ettevõtlikkus. Samas heideti ette aplust, saamatust ja üleliigseid himusid või kirgi. Linnaluulet mõjutasid idamaised jutud ja antiiksed valmid, rahvanaljandid ja lorijutud. Saksamaal levisid fablioosarnased švangid
Samal ajal levis linnades ka laialdaselt prostitutsioon. Linnas oli ka ülestõuse aadlike vahel ja lihtrahval vaesuse tõttu. Anti välja ka luksusmääruseid liige kulutamise korral, linnavõimude poolt. Linnaelu oli ka kirev pidustuse poolest. Üks tuntuim oli vastlakarneval, millele järgnes 40 päeva paastumist. Vastlate kavva kuulusid ka näitemängud, neist kuulsaim olid ,, aadama mäng". Linnakirjanduses domineerisid ilmalikud motiivid vormilised lühilood ehk fabliood, mis pilasid erinevaid ühiskonnakihtide ning elukutse esindajaid. Kuulsaim teos on prantsuse ,,Rebaseromaan". Suured maadeavastused Peamine põhjus oli leida uusi mereteid Indiasse ja Kagu-Aasiasse, mis olid ettekujutuste järgi rikkad maad. Maadeavastajateks said Hispaania ja Portugali elanikud. India poole tahtsid nad sõita seekord ida poole, nende arvutuste järgi oli maakera ümbermõõt väiksem, mistõttu maa tundus läbitav.
Tärkab vastumeelsus seisusliku ebavõrdsuse vastu. Kirjanduses saab ainuvalitsevaks satiirilis-didaktiline vaim pilgati ajastu pahesid, nt vaimulikke patte, kohtunike äraostetavust, rikaste ahnust. Samal ajal moraliseeriti kirjandust püüti lugejaid õpetada ja õigele teele juhtida kasutati allegooriat. Suurenes kirjanduse ühiskondlik-poliitiline temaatika. Luulevormis kasutati rüütliromaanile sarnast paarisriimilist värssi. Prantsusmaa levisid fabliood lühikesed anekdootlikud värssjutustused lõbusatest seikadest. Neile on omased linnakodanike lõbusus, leidlikkus, taibukus. Piitsutati aplust, ahnust ja kirgi. Mõjutusi saadi idamaistest juttudest ja antiigist. Tekkisid rahvanaljandid ja lorijutud. Saksamaal levisid svangid fablioodesarnased jutustused, mida hiljem hakati kirjutama proosas. Itaalias novella samuti fablioosarnane. Levis vagantide ladinakeelne looming
valitsema satiirilis-didaktiline (didaktiline õpetuslik) vaim. Pilgati vaimulike patte, kohtunike äraostetavust, rikaste ahnust ajastu kõikvõimalikke pahesid. Samal ajal ka moraliseeriti, mistõttu sagedasti kasutati allegoorilist (abstraktseid mõisteid isikustavat) väljendusviisi. Järjest rohkem käsitles kirjandus ühiskondlik-poliitilist temaatikat. Prantsusmaal muutusid linnakodanluse ja lihtrahva seas populaarseks fabliood lühikesed anekdootlikud värssjutustused, milles tõsteti esile teravmeelsust ja taibukust ning piitsutati saamatust ning ahnust. Fablioode keel on mahlakas, täis rahvalikke kõnekäändusid ja vanasõnu. Saksamaal levisid analoogse malliga svangid, mida hiljem kirjutati proosaski. Itaalias kutsuti taolisi jutustusi novelladeks sealt sai oma zanrinime novell. Tähelepanu väärib ka hiliskeskaegsete vagantide (alamamast vaimulikkonnast pärit rändavad laulikud)
Kasutati paarisriimilist värssi nagu ka rüütliromaanis. 1.1. Linnaluule Prantsusmaal muutusid linnakodanluse ja lihtrahva seas populaarseteks f a b l i o o d- lühikesed anekdootlikud värssjutustused lõbusatest eluseikadest. Nendes tõsteti esile teravmeelsust, leidlikkust, taibukust ja ettevõtlikkust, seega linnakodanlusele omaseid jooni. Samas piitsutati aplust ja saamatust. Mõjutusi tuli nii idamaistest juttudest kui antiiksetest valmidest. Fabliood on rikkad kõnekäändude ning vanasõnade poolest. Nimekaimaks fablioode autoriks prantslane- Rutebeuf, kes viljeles ka veel lühiluulet, kus ta on väga avameelne seoses perekonnaelu hädade, vaesuse, nõrkuste kirjeldamisega. Saksamaal levisid fablioodele sarnased s v a n g i d. Tuntuim- Stricker ,,Papp Amis". Ühes svangis on juttu sellest, et üks papp esitleb ennast kunstnikuna, lubades Prantsusmaa kuningale teha
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
