TALLINNA TEENINDUSKOOL Merilin Jürine KK11-PE MADALAL TEMPERATUURIL KÜPSETAMINE KONVEKTSIOONAHJUS Juhendaja: Heikki Eskusson Tallinn 2013 SEADME ISELOOMUSTUS Kõrgkvaliteediline konvektsioonahi on nõudlikule professionaalile. Sellega saab ühtlase ja soovitud küpsetustulemuse. Ahju on kerge paigaldada, kasutada ja hooldada. Moodulehitusega ahjudest saab alati moodustada soovitud komplekti küpsetamiseks ja kergitamiseks. Klaaside vahel ringlev õhk alandab uksepinna temperatuuri
pannakse pressi alla. Press surub hakitud Pinadest mahla välja. Väljatulnud mahl pannakse kääritamise paaki. Mahla hulka lisatakse pärmi mille tagajärjel see hakkab muutuma alkoholiks. Mahl jäetakse käärima 30-48 tunniks. Peale seda mahl destilleeritakse 2-3 korda. Peale seda on valmis serveerimiseks. Milline klaas: Kõige tihedamini serveeritakse kitsas napsiklaasis, konjaki klaasis, kuid serveeritakse ka margariita klaasis, mis sisaldab peale tequila ka veidi teisi aineid Millisel temperatuuril juuakse: toasoojuse juures, st umbes 24 kraadi juures. Serveerimise nõuanded: serveeritakse soola ning siduniga.
Nailonesemete pesemine ja puhastamine Nailonesemeid on soovitatav pesta mõõdukal temperatuuril 30-50 kraadi neutraalsete pesemisvahenditega. Leeliseline seep ei ole hea, sest kõrgemal temperatuuril toob see kaasa nailonkiu osalise hüdrolüüsi. Nailonit võib ka pesta pesumasinas külma veega, kuid ei soovitata panna seda kuivatisse, kuna nailon võib hakata sulama. Peale pesemist võib riiet raputada, et ei jääks kortse sisse. Iseloomulik on nailonkiu väike kuumakindlus. Triikimiseks soovitatakse temperatuuri 110-150 kraadi, kuid seda ei tohi ületada, kuna nailon hakkab siis sulama
Broom · Broom on keemiliste elementide perioodilisussüsteemi VII rühma element, · mittemetall; · järjenumber 35, · aatommass 79,904. · esineb kahe stabiilse isotoobina Füüsikalised omadused · Puhas broom on terava ärritava lõhna ja sööbiva toimega (nii kopsudele kui ka teistele limaskestadele ja nahale) punakaspruun mürgine vedelik, mis tavalisel temperatuuril lendub pruuni auruna. · Ta nimetus on tuletatud kreekakeelsest sõnast bromos, mis tähendab haisev. Keemilised omadused · Keemilistelt omadustelt on broom halogeen. · Broom sarnaneb keemilistelt omadustelt klooriga. Broom erineb aga kloorist aktiivsuse poolest. · Broom on keemiliselt väga aktiivne mittemetall, ühineb kõigi metallide (v.a. plaatina) ja paljude mittemetallidega Broomi avastamine · Broomi avastas 1826 aastal prantsuse keemik A. J
TTÜ Materjaliteaduse Instituut Füüsikalise keemia õppetool Töö nr. 6 PUHTA VEDELIKU KÜLLASTATUD AURURÕHU MÄÄRAMINE DÜNAAMILISEL MEETODIL Üliõpliane: Kood: Töö teostatud: Töö ülesanne. Dünaamiline aururõhu määramise meetod põhineb aine keemistemperatuuride mõõtmisel erinevate rõhkude juures. Teatavasti keeb vedelik temperatuuril, mil küllastatud aururõhk on võrdne välisrõhuga. Keemistemperatuuride mõõtmine erinevatel rõhkudel annab küllastatud aururõhu temperatuuriolenevuse. Viimasest saab Clapeyroni-Clausiuse võrrandi abil arvutada vedeliku auramissoojuse. Aparatuur (joon. 8) koosneb elektriküttega kolvist 1 ning ebulliomeetrist 2, milles on pesa 3 termomeetri jaoks. Termomeetri tasku on täidetud alumiiniumpulbri suspensiooniga õlis, millel on hea soojusjuhtivus
Jrk. paur, y= t, °C T, K x = 1/T x·y x2 nr mmHg logpaur 1 26,5 299,65 105 2,021 0,0033 0,0067 1,1137E-05 2 42,5 315,65 205 2,312 0,0032 0,0073 1,0037E-05 3 53 326,15 305 2,484 0,0031 0,0076 9,4008E-06 4 61 334,15 405 2,607 0,0030 0,0078 8,9561E-06 5 67,5 340,65 505 2,703 0,0029 0,0079 8,6175E-06 6 73 346,15 605 2,782 0,0029 0,0080 8,3459E-06 7 77,5 350,65 705 2,848 0,0029 0,0081 8,1330E-06 8 ...
Lahus on kahest või enamast komponendist (lahustunud ained, lahusti) koosnev homogeenne süsteem. Kui üks aine lahustub teises, jaotuvad lahustunud aine osakesed (aatomid, molekulid või ioonid) ühtlaselt kogu lahusti mahus. Lahused jagunevad tõelisteks lahusteks ja kolloidlahusteks. Lahustunud aine sisalduse põhjal eristatakse küllastumata lahust (lahus, milles ainet antud temperatuuril ja rõhul veel lahustub), küllastunud lahus (lahus, mis sisaldab antud temperatuuril ja rõhul maksimaalse koguse lahustunud ainet) ja üleküllastunud lahust (aeglasel jahutamisel saadud ebapüsiv süsteem, mis sisaldab lahustunud ainet üle lahustuvusega määratud koguse. Vähesel mõjutamisel (loksutamine, tahke aine kristallikese lisamine) liigne ainehulk eraldub). Lahustumise ja hüdraatide tekkega võib kaasneda kas ekso- või endotermiline soojusefekt. Soojushulka, mis eraldub või neeldub teatud koguse lahustatava aine (1 mol) lahustumisel teatud
LAHUSED. LAHUSTE OMADUSED Lahus on ühtlane segu, mis koosneb lahustist ja lahustunud ainest. Kolloidlahus on pihussüsteem, milles pihustunud aine osakeste mõõtmed on 10-7 – 10-5 cm. Lahustuvus on suurim aine kogus, mis võib lahustuda kindlas lahusti või lahuse koguses kindlal temperatuuril. Ioonilise aine lahustumisprotsess vees – vees ümbritsevad ioone vee molekulid. Vee molekulid avaldavad ioonidele nii tugevat tõmbejõudu, et ioonid eralduvad kristallvõrest ja lahevad lahusesse, kus neid ümbritsevad vee molekulid. Tekivad hüdraatunud ioonid, mis on tugevasti seotud vee molekulidega. Polaarsetest molekulidest koosneva aine lahustumisprotsess vees – vee molekulid on polaarsed. Hapniku aatomil on vee molekulis kovalentne side kummagi vesiniku aatomiga.
Kui nüüd selline õun jahedast keldrist sooja tuppa tuua, hakkavad mädanikku tekitavad bakterid kiiresti vohama ja põhjustavad riknemise. Õuna pinnale tekivad pruunid laigud, mis hakkavad suurenema, võib alata ka pruunistumine või hallitamine vilja sees. Eriti kiiresti riknevad plekilised õunad. 3 HÜPOTEES Õunad säilivad paremini jahedas temperatuuris kui toatemperatuuril. Põhjus: Soojal temperatuuril mõjutab hapnik õunu palju rohkem kui jahedal temperatuuril. Hüpoteesi tõestamiseks tegin järgneva katse: panin ühe õuna külmkappi ja teise õuna tuppa ning jälgisin nende muutumist 15 päeva jooksul. 4 1. UURIMUSKATSE ALUSTAMINE 1.1 Õunte valimine ja välimus Valisin keldrist kaks samast sordist õuna. Õunad olid veel ilusad ja ei olnud kortsulised. Oli näha, et õunad ei ole väga kaua keldris seisnud
Kosmeetikaski on naturaaljogurt tuntud näomaskina ja kortsude kõrvaldajana. Naturaalses jogurtis on rohkesti elavaid baktereid (ligikaudu miljon kuni miljard mikroobi ühes grammis), järelkuumutatud tootes aga mitte. Eestis valmistatakse järelpastöriseerimata jogurteid, mis sisaldavad elusaid baktereid. Selline jogurt säilib jahedas vähemalt kakskolm nädalat. Nii öelda "elavaid jogurteid" tuleb tingimata hoida temperatuuril +2...+6 °C. Järelpastöriseeritud jogurtid säilivad ka toatemperatuuril. Jogurti valmistamisel kasutatakse bakterjuuretist, mis on tegelikult kahe piimhappebakteri: bulgaaria kepikeste Lactobacillus bulgaricus ja piimhappe streptokokkide Streptococcus thermophilus segu. Streptokokid toodavad põhiliselt mitmesuguseid happeid, laktobatsillid aga maitse ja aroomühendeid. Rasvasuse alusel jagunevad jogurtid kolme rühma: rasvavaesed tooted, mille rasvasisaldus jääb vahemikku 0,1..
docstxt/1318705066120334.txt
Viskoos (VI) Viskoos on regenereeritud tsellulooskiud, mis saadakse viskoosmenetlusel filament- ja staapelkiududena. Tooraineks puidutselluloos (kask, kuusk, ka eukalüpt, pöök). Kiu mikroskoopia - tavaviskoosi pind on sile, võib esineda täppe või piki kiu pinda kulgevat viirutust. Ristlõikepind on ebakorrapäraselt sakiline, näha on õhuke koorikkiht. Termiline püsivus - viskoos ei ole termoplastne kiud (ei saa soojuse abil vormida). Viskoos talub kuumust nagu puuvill. Temperatuuril 150°C hakkab kiud kaotama oma tugevust ning kiu lagunemine algab temperatuuril 185-205°C. Viskoos põleb sarnaselt puuvillaga. Viskoosi saab viimistleda tulekindlate ainetega, saadakse spetsiaalsed tulekindlad kiud. Tavaviskoosi triikimistemperatuur on umbes 150-170°C. Keemilisi omadusi - sarnaneb puuvillale. Vesi - tavaviskoos ei kannata keetmist. Veeimavus on suurem kui puuvillal. Kiud märgub kiiresti, kuid kuivab aeglaselt
Keraamilist kiudu toodetakse ainult elektrisulatusahjudega. Suland kiustatakse kas suurekiiruseliste ratastega või kõrgrõhu-õhujoaga, ning kiud tõmmatakse kogumislindile. Toode kas pallitakse sellel etapil, või töödeldakse tekiriideks, et seejärel pallida või nõeltehnikas vildistada. Võimalik on edasine järeltöötlemine. 1.2 Keraamilise kiu omadused Keraamilised materjalid omavad madalat soojusjuhtivus, omavad suurepärast elektri isolatsiooni omadusi kõrgel temperatuuril ja kõrgel õhuniiskusel. Neid võib kasutada pikka aega temperatuuril 1000° ja lühemat aega kõrgematel temperatuuridel. Keraamilist kiudu kasutatakse termilise tõkkena erinevatel tehnoloogilistel protsessidel, millega kaasneb kõrge temperatuur (enne 1150 °). Keraamilise kiu keemiline püsikindlus on 5-11. Keraamilise kiu toote soojusjuhtivus on 0,07 0,1W/m*K. Keraamilise kiu madala soojusjuhtivuse pärast kasutatakse neid soojustusmaterjalidena. 2
kuu pärast; kuid võib ka iga 30000km/24 kuud) - sujuv külm start - pikema tööeaga süsteem heitgaaside järeltöötlemiseks (Low SAPS) - suurepärane dispersioon ja detergentsus - väga hea kulumiskindlus, korrosiooni- ja vahutamiskindlus Toote spetsifikatsioonid: - ACEA C3-12 - heaks kiidetud VW 504.00/507.00 - MB-heakskiit 229.51 - BMW Longlife-04 - Porce C30 Tüüpilised standardanalüüsid: Tihedus temperatuuril 15°C, kg/l 0,851 Viskoossus temperatuuril -30°C, mPa.s 5950 Viskoossus temperatuuril 40°C, mm²/s 69,20 Viskoossus temperatuuril 100°C, mm²/s 12,00 Viskoossusindeks, mm²/s 171 Leekpunkt COC, °C 230 Hangumistemperatuur, °C -42 Üleüldine baasnumber, mgKOH/g 6,7 Sulfaattuhk, % 0,67
Nt: soolavesi LAHUSTUNUD AINE Nt: SOOL LAHUSTI Nt: vesi Millest sõltub aine lahustuvus? Maksimaalne hulk lahustuvat Ei ole sadet. ainet-kui lisada veel, siis tekib sade. Kuidas väljendatakse lahustuvust? Lahustuvust iseloomustab lahustuvuskõver. Lahustuvuskõver näitab kui palju ainet lahustub 100 grammis vees antud temperatuuril. Aine mass kindlal temperatuuril 50g näiteks= 100 g H2O 100 g Kumma Kumma aine soolalahustumine lahustuvus temperatuuril sõltub temperatuuri 10 °C muutumisest on gsuurem? 50 vähem? veele lisati Põhjenda! temperatuuril 40 °C 20 g KNO3.
ning jahutamisel tekib ümberkristalliseerumisel austeniidist uuesti ferriit ja perliit (saadakse peeneteraline ferriitperliitstruktuur). Poollõõmutus: saadakse struktuuri terajad tsementiidiosakesed. Madallõõmutus: algstruktuur ei muutu; vähendatakse ainult sise- ning termopingeid. Normaliseerimine: jämedateralisest austeniitstruktuurist saadakse peeneteralisem struktuur. KOKKUVÕTE KATSETULEMUSTEST C35 Katsekeha 1.1: Katsekehale tehti täislõõmutus temperatuuril 850°C. Katsekeha lõppkõvadus oli 75,3 HRB. Võrreldes normaliseeritud terasega on kõvadus väiksem. Katsekeha 1.2: Katsekehale tehti madallõõmutus temperatuuril 600°C. Katsekeha lõppkõvadus oli 22 HRC. Võrreldes normaliseeritud terasega on kõvadus väiksem. Katsekeha 1.3: Katsekehale tehti normaliseerimine temperatuuril 850°C. Katsekeha lõppkõvadus oli 20 HRC. Võrreldes täis- või madallõõmutatud terastega on kõvadus
põhiprogramm Lubatud ainult käsipesu, masinpesu kahjustab toodet Veepesu keelatud. Number märgi sees näitab kõrgeimat pesuvee temperaruuri, mida tohib kasutada. Joon märgi all näitab, et eset tuleb pesta ettevaatlikult, kaks joont märgi all näitavad eriti ettevaatlikku pesu Kuivatusmärgid Trummelkuivatus lubatud, temperatuuri ei ole määratletud Trummelkuivatus lubatud normaalsel temperatuuril Trummelkuivatus madalal temperatuuril Trummelkuivatus keelatud Kuivaks väänamine keelatud Kuivatada varjus Kuivatada alusel Nõrutada kuivaks Nööril kuivatamine Pleegitusmärgid Pleegitamine (valgendamine) lubatud Pleegitamine (valgendamine) keelatud. Kasuta Color pesupulbrit. Klooriga pleegitamine lubatud
mõningate löögiga töötavate instrumentide noolutamiseks. Kõrgnoolutus – kuumusega 500°-600° C, tagab ferriidi põhjal teralise tsementiidiosakestega struktuuri ehk sorbiitstruktuuri. Sisepinged kaovad täielikult, saadakse suur plastsus ja sitkus küllaldase tugevuse juures. Sobib konstruktsiooniterastele. Terase karastamist sellele järgneva kõrgnoolutusega nimetatakse parendamiseks. PS! Nii süsinik- kui ka legeerteraste noolutamisel ilmneb temperatuuril 250...350 °C haprus, seepärast peab vältima selles temperatuurivahemikus noolutamist. TÖÖ EESMÄRK Töö eesmärk oli tutvuta terase noolutamisega ning saada aru noolutamise vajalikkusest, selle käigus tekkivatest protsessidest ning nende mõjust teraste omadustele. KOKKUVÕTE KATSETULEMUSTEST C35 Katsekeha 1.2: Katsekeha kuumutati temperatuuril 230° C. Tegemist oli madalnoolutusega ning teras säilitas küllaltki suure kõvaduse (51 HRC). Kõvadus protsessi
Cu -laktoglobuliinis, laktoferriinis, rasvagloobuli membraani valkude koostises Mn rasvagloobuli membraanivalkudes Co Vitamiin B12 koostises 6. Vitamiinid: A-retinool, D-kaltsiferool, E-tokoferool, B1-tiamiin, B2-riboflaviin, B5- pantoteenhape, B6-püridoksiin, B12-kobalamiin, H-biotiin, PP-nikotiinhape, C-askorbiinhape 7. Ensüümid: 1. Oksüdoreduktaasid: Laktoperoksüdaas denatureerub temperatuuril 80°C Katalaas denatureerub temperatuuril 75°C Reduktaas piimabakterite sünteesitud 2. Hüdrolaasid: Aluseline fosfataas inaktiveerub temperatuuril 71,7°C 15 sek jooksul Lipaas denatureerub temperatuuril 80°C Proteaas Lüsotsüüm 3. Laktoferriin Mikroobide kasvuinhibiitorid piimas: I. Laktoperoksüdaassüsteem (LPS) 1. Laktoperoksüdaas - glükoproteiin 2. Tiotsüanaat SCN- (ah- tiosulfaat- tiotsüanaat) 3. H2O2 Tekib piimhappebakterite toimel
Mõnikord nimetatakse alkaane ka parafiinideks. 3 Leidumine ja saamine Kõige lihtsam alkaan - metaan (CH4) on looduslike gaaside (maagaas, kaevandusgaas, soogaas) peamine koostisosa. Kõrvuti metaaniga sisaldavad nad etaani, propaani, butaani ja teisi alkaane. Sünteetiliselt võib metaani saada juhtides vesinikku kõrgel temperatuuril läbi hõõguvate süte: C + 2H2 → CH4 4 Tuntumad esindajad METAAN: Maagaas (70-90%) Naftagaas Soogaas Kaevandusgaas ETAAN: Metaani järel tähtsuselt teine koostisosa maagaasis PROPAAN, BUTAAN: Looduslikus gaasis Lahustununa naftas 5
nitriidideks : 6Li + N2 = 2Li3N ; 3Ca + N2 = Ca3 N2 Aktiivste metallide nitriidides on valitsev iooniline side ja vees nad hüdrolüüsuvad lõpuni, eraldades ammoniaaki: Ca3 N2 + 6H2O = 3Ca(OH)2 + 2NH3 Vesinikuga reageerides on lämmastik samuti oksüdeerija ; tekib ammoniaak: N2 + 3H2 = 2NH3 - terava lõhnaga, vees väga hästi lahustuv gaas. Hapnikuga reageerib kõrgel temperatuuril( äike,põlemine,)Esmase saadusena tekib lämmastikoksiid: N2 + O2 = 2NO,madalamal temperatuuril pole ta püsiv ja oksüdeerub edasi NO2 -eks. Tavatingimustes on lämmastik värvitu ja lõhnatu gaas, mis kondenseerub temperatuuril 196° Celsiust värvituks vedelikuks. 4 Väärisgaaside keemilised omadused Väärisgaasid ehk inertgaasid on keemilised elemendid, mis kuuluvad perioodilisussüsteemi 18. ehk VIIIA rühma. Nende elektronkatte väliskihis on 8 (heeliumil 2) elektroni. Väärisgaasid on väga madala
5) Sublimatsioon, mis on aine üleminek tahkest faasist gaasilisse. 6) Härmatumine, mis on aine üleminek gaasilisest faasist tahkesse. 7) Rekristallatsioon, mis on faasisiire, mis toimub kristallvõre muutmise teel. Siirdesoojus on soojushulk, mis on vajalik ühikulise massiga aine üleminekuks ühest faasist teise. Siirdetemperatuur on temperatuur, mille juures faasisiire toimub. Aurustumissoojuseks nim soojushulka, mis on vajalik ühikulise massiga vedeliku aurustumiseks teatud jääval temperatuuril. Sulamissoojuseks nim massiühiku aine sulamiseks kuluvat soojushulka. Aurustumissoojuseks nim soojushulka, mille peab andma kindlal temperatuuril oleva aine massiühikule, et muuta see sama temperatuuriga auruks. Sulamine ja tahkumine Sulamine on faasisiire, milles tahkis läheb üle tahkest faasist vedelasse. Siirdesoojus on sulamissoojus. S.o soojushulk, mis on vajalik ühikulise massiga tahkise sulatamiseks sulamistemperatuuril. Sümbol: Valem: m
Sissejuhatus Hg = Hydrargyrum (lad.) = "vedel hõbe", "vesihõbe" Järjenumber 80 Aatommass 200,6 Periood 6 Rühm IIB 4f145d106s2 Avastamine Leiti Egiptuses aastates 1500 eKr. Hiinas ja Tibetis kasutati ravimiseks ja elu pikendamiseks Egiptuses ja Roomas kasutati kosmeetikas Hydrargyros (kreeka) = Hydrargyrum (lad.) Füüsikalised omadused Normaaltingimustel vedelas olekus Keeb temperatuuril 356°C Tahkub temperatuuril -38.8°C Vedelas olekus on halva elektrijuhtivusega (võrreldes teiste metallidega) Temperatuuril 269 °C muutub ülijuhiks Tihedus normaaltingimustes 13.6 g/cm3 Keemilised omadused Väheaktiivne metall Oksüdatsiooniastmed +1, +2 Elektronegatiivsus 2.00 Reaktsioonid Saadakse elavhõbe(II)sulfiidi (ehk kinnoveri) oksüdeerimisel HgS + O2 Hg + SO2 Ei reageeri hapetega (v.a. H2SO4 ja HNO3) Hg + H2SO4 HgSO4 + H2 Hg + 2HNO3 Hg(NO3)2 + H2
klassile Variant A Aine erinevates olekutes 1. Mida nimetatakse sulamiseks? (2 p.) 2. Mida nimetatakse kondenseerumiseks? (2 p.) 3. Mida näitab aine tihedus? (3 p.) 4. Kirjelda tahke aine ehituse mudelit. (4 p.) 5. Termomeeter pannakse sooja vette. Miks hakkab termomeetris olev vedelikusammas tõusma? (3 p.) 6. Miks tahke aine säilitab kuju? (2 p.) 7. Millest sõltub gaasi rõhk? (2 p.) 1) 2) 8. Teras sulab temperatuuril 1400 kraadi. Püssirohi põlemisel suurtükitorus tõuseb temperatuur kuni 3600 kraadi. Miks suurtükitoru lasu korral siiski ei sula? (4 p.) Nimi .............................Klass.............. Loodusõpetuse kontrolltööd 7. klassile Variant B Aine erinevates olekutes 1. Mida nimetatakse tahkumiseks? (2 p.) 2. Mida nimetatakse aurumiseks? (2 p.) 3
Kui mingi siirde korral mingi siirde soojus neeldub ( näiteks sulamine ) , siis vastupidise protsessi ( tahkestumine ) korral siirdesoojus vabaneb. Suvalisele faasisiirdele vastab antud aine korral temperatuuti mingi väärtus, mida nimetatakse siirdetemperatuuriks. Siirdetemperatuur sõltub rõhust. Näiteks normaalrõhul sulab jää ( või tahkestub vesi )temperatuuril 0 kraadi Celsiusel . Rõhul sada atmosfääri sulab jää aga temperatuuril -15 kraadi. Seejuures pole oluline, kuidas rõhku avaldatakse. See võib olla nii ümbritseva keskkonna rõhk kui ka mingi tahke keha poolt avaldatav rõhk. Uisk libiseb mõõda jääd tänu sellele, et jää ja uisu vahel tekib veekiht. Veekiht tekib põhiliselt tänu jää sulamisele uisu hõõrdumisel eraldunud soojuse tõttu. Kuid oma osa veekihi tekkimisel on ka asjaolu, et jää sulamise temp. langeb rõhu tõustes. Kui jää temp. on 0 kraadi või mõni kraad
kardinaid. Polüakrüül on kohev ja pehme kiud, mida kasutatakse tihti villa asemel või segus villaga. Sünteetilistest kiududest on ta kõige madalama kuumataluvusega. Orgaanilised lahustid polüakrüüli ei kahjusta. Elektriseerub väga kiiresti. Sünteetiliste kiudude hooldus · Sünteetilisi kiude lisatakse looduslikele kiududele parandades esemete vastupidavust ja vähendades kortsuvust. Kõiki sünteetilisest kiust esemeid pestakse madalal temperatuuril (kuni 60 kraadises vees) õrna pesuprogrammiga. Trummelkuivatus on lubatud ainult lühikest aega ja madalal temperatuuril. Triigitakse madalal temperatuuril. Tehiskiud Tehiskiudude saanuseks kasutatakse looduslikke aineid näiteks tselluloosi. Tehiskiud on: · viskoos · modaal · vaskammoniaak atsetaat · triatsetaat Tehiskiudude hooldus · Hooldamine: color pesupulber
Tina Tina on keemiline element järjekorranumbriga 50, metall. Sümbol Sn. Tal on 10 stabiilset isotoopi, massiarvudega 112, 114, 115, 116, 117, 118, 119, 120, 122 ja 124. Tal on kõigist elementidest kõige rohkem stabiilseid isotoope. Tina esineb 3 kristallmodifikatsioonina. Normaaltingimustel on stabiilne valge tina, mis on hõbehall pehme tahke aine tihedusega 7,31 g/cm³ ja juhib elektrit kui metall. Temperatuuril alla 13,2 °C on stabiilseim hall tina, mis on hall, habras pooljuht tihedusega 5,5 g/cm³. Temperatuuril üle 160 °C on ta stabiilne habras tina, mis on habras, kuid metalne. Aatomnumber: 50 Klassifikatsioon: p-elemendid Aatomi ehitus: Elektronvalem: 1s2 2s2p6 3s2p6d10 4s2p6d10 5s2p2 Elektronskeem: +50|2)8)18)18)4) Elektronite arv: 50 Neutronite arv: 69 Prootonite arv: 50 Oksüdatsiooniast(m)e(d) ühendites: -IV, 0, II, IV Kristalli struktuur: tetragonaalne Füüsikalised omadused:
Kõige kergemini karamellistub piimasuhkur (põhjustab piima põhjakõrbemise). Praktikas avaldub: · Suhkru või mee kuumutamisel muutub selle värvus tumedaks · Liha praadimisel tekib lihale pruun kiht · Leiva ja saia küpsetamisel tekib sellele pruunikas koorik Kliisterdumine Tärklist sisaldavates toiduainetes toimub tärklise kliisterdumine kuumutamisel vee juuresolekul. Tärkliseterade struktuur puruneb, terad paisuvad. Protsess algab temperatuuril 50-60 °C, kui tärkliseterade kest muutub vett läbilaskvaks ja vesi tungib teradesse. Edasisel kuumutamisel suureneb tärkliseterade maht kuni 10 korda. 100 °C juures tekib viskoosne lahus (näiteks kissellide ja putrude keetmisel jne). Praktikas avaldub: · Kisselli paksenemine kartulitärklise lisamisel · Kastme paksenemine nisujahu lisamisel. Rasvade muutumine Rasvu sisaldavad lihad, kalad, munad, piimatooted, pähklid, vähesel määral köögi- ja puuviljad.
1) Elavhõbe sai oma nime Rooma jumala Merkuuri järgi Tal on seitse stabiilset isotoopi massiarvudega 196, 198, 199, 200, 201, 202 ja 204. Elavhõbeda tihedus normaaltingimustel on 13,6 g/cm³. Elavhõbe tahkub temperatuuril -38,8 °C ja keeb temperatuuril 356 °C. Vedelas olekus on elavhõbe väga halva elektrijuhtivusega. Elavhõbedal on suur pindpinevus, tema pindpinevusteguriks on 0,4865 N/m. Lihtainena on elavhõbe hõbevalge läikiv metall. Niiskes õhus kattub aegapidi oksiidikilega ja kaotab varsti oma läike. Elavhõbe reageerib ainult nende hapetega, mille anioonid on tugevamad oksüdeerijad. Õhus on elavhõbe püsiv. Kui elavhõbedat õhus kuumutada, siis ta ühineb hapnikuga ning annab kollakaspunase värvusega
temperatuurile +4- +6 läheb see halvaks umbes nädala jooksul. Hüpotees: Leivad hakkavad kiiremini hallitama soojas kohas kui külmas. Hüpoteesi kontrolimise osa Meetodi kirjeldus: Tegemist on katsega.Katseobjekte on kolm rühma, kus igas rühmas on kolm leiva viilu (1 Tallinna peenleiva viil, 1 Jassiseemneleiva viil, 1 Musta leiva viil).Kõik leivad on kilekottide sees, sest muidu kuivavad nad ära.Esimese rühma leivad olid temperatuuril +25 C. Teise rühma leivad olid temperatuuril +9 C ja kolmas rühm oli temperatuuril + 11 C . Uurimistulemused Milline leib, millises rühmas hakkab 15 päeva jooksul esimesena hallitama. Tähised: Tallinna peenleib(TP), Jassiseemneleib(JS) ja Must leib(M). - midagi ei hallita x- hallitamine jätkub 0 - Tallinna peenleib ja Must leib ei ole hallitama veel hakanud Päev Esimene rühm Teine rühm Kolmas rühm 1
Taevakehadega seotud elementide nimetused Koostaja: Kaivo-Mart Kangro Seleen (Se) Seleen on keemiline element järjenumbriga 34, mittemetall. Tal on 6 stabiilset isotoopi massiarvudega 74, 76, 77, 78, 80 ja 82. Levinuim neist on hall pooljuhtiv tahke aine tihedusega 4,8 g/cm³, mis sulab temperatuuril 217°C ja keeb temperatuuril 684°C. Telluur(Te) Telluur on keemiline element järjekorranumbriga 52, poolmetall. Tal on 8 stabiilset isotoopi, massiarvudega 120, 122, 123, 124, 125, 126, 128 ja 130. Telluur on hõbedane, habras, pooljuhtiv tahke aine, mille tihedus normaaltingimustel on 6,24 g/cm³ ja mille sulamistemperatuur on 459°C. Uraan (U) Uraani aatomkaal on 238,0289 g/mol Aatomi energiatasemetel on elektrone alates sisemisest 2, 8, 18, 32, 21, 9, 2. Välimuselt on uraan hõbevalge metall
Aja möödudes muutub Valge Fosfor punaseks fosforiks Punaseks fosforiks muundumise protsessi kiirendavad valgus ja kuumus. Valge fosfori näidised sisaldavad tihti punast fosforit ja on kerge kollaka tooniga, kui see peaks puutuma kokku hapnikuga, siis see helendab pimedas ning on kergelt süttiv. Valge fosfor on mürgine ning alla neelates põhjustab maokahjustusi Punane Fosfor Tekib kui kuumutada valget fosforit päikesevalgusega või temperatuuril 250 kaadi. Süttib temperatuuril 300 kraadi, on väga reaktsioonivõimeline. Sellel on polümeerne struktuur. Violetne fosfor Seda saab toota kui lõõmutada punast fosforit kaksteist tundi temperatuuril üle 550 kraadi. Must Fosfor Väikese reaktsioonivõimega. Termodünaamiliselt stabiilne temperatuuril alla 550 kraadi. Struktuur on sarnane grafiidi omaga. Tootmiseks on vajalik kõrge rõhk, tavatingimustel saab seda toota
faasidiagrammi,rausüsinksulameis esinevate faaside ja mehaaniliste segued ning teraste ja malmide struktuuridega. Fe-Fe3C faasidiagrammi vasakpoolne (terased) osa. Terastes ja malmides esinevad järgmiste omadustega faasid ja struktuurivormid. a) Ferriit (F) - süsiniku tardlahus rauas. Temperatuuril 727°C lahustub rauas kuni 0,02% C (massiprotsentides), toatemperatuuril aga kuni 0,01%. Ferriidil on ruumtsentreeritud kuupvõre (K8). Ferriidil on väike tugevus ja kõvadus, kuid suur plastsus. b) Austeniit (A) on süsiniku tardlahus rauas tahktsentreeritud kuupvõrega (K12). Süsiniku maksimaalne lahustuvus rauas on 2,14% temperatuuril 1147°C , temperatuuril 727°C 0,8%. Toatemperatuuril austeniiti süsinikterastes ei esine, sest ta laguneb 727°C juures
4.Noolutamine-karastamisele järgnev kumutus allpool faasipiiri Ac1,jahutus- kiirus pole määrav. Terase kõvadus tasakaaluolekus sõltub otseselt terase süsinikusisadlusest, kuid ei ületa 330...350HB.Terase tugevuse,kõvaduse,elastsuse tõstmise üks viis on karastamine. Karastamine - termilise töötlemise viis, mille tulemusena saadakse ebastabiilne martensiitstruktuur. Karastamise tehnoloogiline protsess: 1. Terase kuumutamine üle faasimuutuste temperatuuri. 2. Seisustamine sellel temperatuuril, et tagada kogu detailis antud temperatuurile vastava struktuuri tekkimine. 3. Jahutamine kiirusega, mis on karastatava terase kriitilisest jahtumiskiirusest suurem, et vältida austeniidi lagunemisproduktide (F+T) tekkimist. Praktikas kasutatakse põhiliselt kolme noolutusviisi: 1. Madalnoolutus - viiakse läbi temperatuuril 170...250 °C ja peamiselt tööriistateraste termotöötlemise lõppoperatsiooniks. Tekkiv struktuur - noolutusmartensiit on väga kõva ja võrreldes
LAHUSED:1) lahustunud ained 2) lahustid. Lahusti- aine, milles lahustunud aine on jaotunud htlaselt. Lahustunud aine: 1)gaasiline-CO2. 2) vedel-piiritus. 3) tahke-suhkr. Hdraat- joon ja temaga seotud vee molekulid. Hdraatumine- hdraadi moodustumine. Eksotermiline reaktsioon- lahustumise kigus soojust eraldub st lahus soojeneb. Aine lahustuvus- aine suurim mass grammides, mis antud temperatuuril lahustub 100g vees. Lahustuvuse jrgi jaotatakse ained: a) vees hsti lahustuvad b) vees vhelahustuvad ained c) vees lahustumatud ained(klaas, toiduli). Aine lahustuvust mjutavad: temperatuur. temperatuuri tstmisel tahketel ainetel lahustuvus suureneb, gaasidel vheneb. Rhu tstmisel gaaside lahustuvus vees suureneb. Kllastumata lahus- lahus, milles antud temperatuuril saab ainet veel lahustada. Kllastunud lahus- lahus, milles antud temperatuuril aine enam ei lahustu.
Pärmi (25g), vesi (3 dl), kolm anumat, suhkur (u. 15 tl), jahu (2dl) Töökäik: a. Võta 25 g pärmi ning sega see 2 sl veega. b. Lisa veel 0,3 l vett ning jahu, et saaksid vedela taigna. c. Jaga taigen võrdselt 3 keeduklaasi vahel. d. Märgi markeriga klaasile taigna kõrgus. e. Kleebi anumatele peale kleepsud kuhu peale saaksid kirjutada millise klaasiga on tegu. f. Korda kõike. g. Kolmele klaasile lisa eri kogus suhkrut (1,2 ja 5 teelusikatäit) ning hoia neid samal temperatuuril. h. Ülejäänud kolmele klaasile lisa samapalju suhkurt (2 tl) ja hoia purke eri temperatuuril (külmkapis, toatemperatuuril ja soojaveevannis. i. Hoia purke neis tingimustes 20 minutit ning mõõda joonlauaga taigna taseme muutus. Tulemused: Eri kogus suhkrut, samal temperatuuril Sama kogus suhkrut (2 tl) eri (23°C) temperatuuril Alguses 6,5 cm Alguses 6,5 cm
NEOON Keemiline element järjenumbriga 10 Elektronlampides ja neoonlampides hõõgub ta punakas-oranžilt Heeliumi järel kõige kergem element Õhus sisaldub normaalolukorras 0,0012% Kasutamine: neoonreklaamide tuledes, laserites, televiisorites ARGOON Keemiline element järjenumbriga 18 Tähtsaim füüsiline omadus on inertsus Argooni (Ar) keemilisi ühendeid on õnnestunud saada alles hiljuti, neidki vaid ülimadalal temperatuuril Argoon moodustab umbes 0,9% Maa atmosfäärist. Ta on väärisgaasidest Maal kõige levinum, mistõttu teda kasutatakse odava inertse keskkonnana. Kasutamine: Argooni keskkonnas sulatatakse, lõigatakse ja keevitatakse metalle, peenestatakse tuumkütust, vältimaks tema süttimist. Argoon- gaaslahenduslambid annavad sinise või violetse valguse. KRÜPTOON Keemiline element järjekorranumbriga 36 On nii Maal kui ka kosmoses vähelevinud
D4684). Pumbatavuse all mõeldakse madalaimat temperatuuri, mille puhul uuritavat mootoriõli saab panna piisaval hulgal voolama õlipumba abil. Sõltuvalt mootoriõli liigist on neil väga erinev pumbatavuse piirtemperatuur. Joonis 1.3. Minirotatsioon - viskosimeeter Dünaamilist viskoosssust võib praktiliselt määrata spetsiaalses viskosimeetris, kuid küllaldase täpsusega saab teda ka arvutada, kui on teada vedeliku kinemaatiline viskoossus ja tema tihedus samal temperatuuril, , kus on dünaamiline viskoossus, Pa.s, - tihedus, kg/m3, - kinemaatiline viskoossus, m2/s. Kinemaatiline viskoossus on vedeliku sisemine takistus voolamisele raskusjõu toimel. Kindla koguse läbipaistva vedeliku (õli) voolamisaega määratakse kapillaarviskosimeetriga (Canon-Fenske, Ubbelohde, Sil, Saybolt, Pinkevitch jt). Viskosimeeter on seadis vedelike viskoosssuse mõõtmiseks. Kinematilist viskoossust ei mõõdeta
3. Töö teoreetilised alused Lainete levimisel keskkonnas levimise kiirus võrdub: = kus v on lainete levimise kiirus, lainepikkus, sagedus. Seega kui heli kiirus gaasis on määratud, saab arvutada valemi järgi: = R universaalne gaasikonstant ( R = 8,31 J/kmol ) T absoluutne temperatuur ( °K) moolmass (ohu jaoks =29·10 3 kg/mol) Leidnud heli kiiruse v temperatuuril T, saab arvutada heli kiiruse mingil teisel temperatuuril, näiteks 00C juures. Kiiruste ruutude suhe võrdub temperatuuride suhtega ning kasutades lähendusmeetodit või kirjutada V0 = Kus t on gaasi temperatuur 0C. Faasinihke meetod hääle lainepikkuse määramiseks. Heligeneraatori G väljundklemmidelt saadav helisageduslik siinussignaal muundatakse valjuhääldi VH abil helivõnkumisteks. Kaugusel l VH-st asub mikrofon M , mis muudab heli
kus v on lainete levimise kiirus, lainepikkus, sagedus. Seega kui heli kiirus gaasis on määratud, saab arvutada valemi järgi: 2 = RT R universaalne gaasikonstant ( R = 8,31 J/kmol ) T absoluutne temperatuur ( °K) moolmass (ohu jaoks =2910 3 kg/mol) Leidnud heli kiiruse v temperatuuril T, saab arvutada heli kiiruse mingil teisel temperatuuril, näiteks 00C juures. Kiiruste ruutude suhe võrdub temperatuuride suhtega ning kasutades lähendusmeetodit või kirjutada V0 = 1+0,002 t Kus t on gaasi temperatuur 0C. Faasinihke meetod hääle lainepikkuse määramiseks. Heligeneraatori G väljundklemmidelt saadav helisageduslik siinussignaal muundatakse
Fifth level Ohumärgid Verejooks Seedetegevuse muutused Uus või muutunud sünnimärk Neelamisraskused Köha Häälekähedus Probleemid urineerimisel Nahaalused muhud Pikaajaline palavik Kõhnumine Mitteparanevad haavad Kuidas saab vähist hoiduda ? www.toitumine.ee :,,Toidu komponendid, mis soodustavad vähkkasvajate tekke riski: liigne rasv; aflatoksiinid ja teised hallitusseente toksiinid; benspüreen suitsutatud liha- ja kalatoodetes ning kõrgel temperatuuril kuivatatud toiduainetes; polütsüklilised aromaatsed süsivesinikud, mis tekivad rasvade ja õlide kuumutamisel kõrgel temperatuuril. Seepärast ei ole soovitatav grillida rasvast liha sütel, kuna sulanud rasv kukub lõkkesse ja kõrgel temperatuuril tekivad kantserogeensed ühendid; nitrosoamiinid, mis võivad tekkida nitraatidest ja amiinidest (liha soolvesi sisaldab tavaliselt nitraate või nitriteid; suitsutamisel võivad
Siirutaja-viiruste edasikandjad. Bakter-kõige väiksem üherakuline organism. Mükoplasma-kõige väiksem bakter. Spoor-eriline mitme paksu kestaga kaetud rakk. Aeroob-bakter, kes elab hapnikuga keskonnas ja kasutab selle toitaineid lagundamiseks. Anaeroob-elab hapnikuta keskkonnas ja hapnik mõjub talle hukkavalt. Sinikud-tsüanobakterid. Mügarbakter-rikastavad lämmastikuühenditega mulda. Steriilimine- konservimine kõrgel rõhul ja temperatuuril. Pastöörimine-kuumutatakse vedelikke paarkümmend sekundit temperatuuril 70-90°C. Baktertoksiin-väga tugeva toimega mürgised olendid. Botuliin-kõige mürgisem baktertoksiin, botulismitekitaja bakteri mürk. Antibiootikum-aine, mis pidurdab bakteri elutegevust või surmab neid. Penitsilliin-esimene antibiootikum. Algloomad-üherakulised organismid, elutegevus toimub ühes rakus. Tsüst-algloomad elavad sellena üle ebasoodsad keskkonnatingimused
termofiilsed ehk soojalembesed mikroobid, nende elutegevuseks sobilik temperatuur on 50...70°C. Bakterite spoorid on kõrgele temperatuurile väga vastupidavad, nende hävitamiseks on vajalik temperatuur üle 100°C. Madal temperatuur toiduainete säilitamiseks saavutatakse külmseadmetega, mõningatel juhtudel kasutatakse ka looduslikku jääd (värsket kala hoitakse vahetult jääl). Külmutamisel tagatakse toiduainete säilitamine temperatuuri alandamisega -18 ... -45°C. Madalal temperatuuril lakkab mikroobide areng ja elutegevus ning aeglustuvad või peatuvad ka toiduainete kvaliteeti mõjutavad biokeemilised protsessid. Mida kiiremini ja mida madalamal temperatuuril toiduaineid külmutatakse, seda paremini säilivad nende toiteväärtus ja maitseomadused. Madal temperatuur mikroobe ei hävita, seega toiduainete üleviimisel külmast sooja ruumi hakkavad mikroobid jälle kiiresti paljunema ning toiduaine võib ruttu roiskuda.
temperatuuridel vedel. Lihtainena on hõbevalge läikiv metall Suur pindpinevus Ajalugu Elavhõbe avastati egiptuses 1500ekr Arvatavasti seda leiti egiptuse haudadest mis olid 1500aastat ekr tehtud Hiinas ja Tiibetis arvati et selle kasutamine pikendab eluiga ja ravib luumurdu, säilitab head tervist Nime sai Rooma jumala Mercury järgi Reageerimine Vedelas olekus halb elektrijuhtivus. Tahkub temperatuuril 38,8 ° C ja keeb temperatuuril 356° C Reageerib ainult nende hapetega, mille anioonid on tugevamad oksüdeerijad. Kui elavhõbedat õhus kuumutada, siis ta ühineb hapnikuga ning annab kollakaspunase värvusega elavhõbeoksiidi, mis omakorda veidi kõrgemal temperatuuril laguneb taas lihtaineteks. Saadavus Looduses väga haruldane Kuulub mitmekümne mineraali koostisse Ainus elavhõbeda saamiseks
Temperatuuri Celsiuse skaalas tähistame väikese t tähega. Seos temperatuuride vahel: T = t + 273, mis võimaldab teisendada Celsiuse kraadid kelviniteks. Isoprotsessid Isoprotsessid (erijuhud, kus aine hulk protsessi käigus ei muutu ja üks kolmest suurusest rõhk, ruumala, temperatuur on konstantne). Nende kohta käivaid valemeid pole vaja meeles pidada, sest need on ideaalse gaasi olekuvõrrandist lihtsalt tuletatavad. 1. Isotermiline protsess. Protsess, mis toimub jääval temperatuuril ( T = const ). Isotermilisel protsessil muutuvad gaasi rõhk ja ruumala nii, et nende korrutis on jääv suurus (Boyle-Mariotte seadus) p V = const 2. Isobaarne protsess. Protsess, mis toimub jääval rõhul ( p = const ). Isobaarsel protsessil on gaasi ruumala ja temperatuuri suhe jääv suurus (Gay-Lussac'i seadus) V = const T 5 3. Isokoorne protsess. Protsess, mis toimub jääval ruumalal ( V = const ).
kahanemine. Ideaalne lahus moodustub lähedaste omadustega komponentidest (n:isotoopidest, optilistest isomeeridest jne). Ideaalse lahuse komponendi keemilise potentsiaali võrrandid: i i RT ln X i . i tähistab 0 0 komponendi keemilist potentsiaali puhtas olekus ( X i 0 ) antud rõhul P ja temperatuuril T. 3. Ideaalse lahuse aururõhk. Raoult’i seadus Raoult'i seadus: lahusti aururõhk on proportsionaalne tema moolimurruga lahuses: Plahusti = Ppuhasxlahusti Kui aine moolimurd Xi→1, siis peab pi (osarõhk) saama võrdseks puhta komponendi kohal oleva küllastatud auru rõhuga pi samal temperatuuril, järelikult: pi pi X i . Ideaalset lahust defineeritakse ka lahusena, 0 0
Tahke->vedel(sulamine); vedel->tahke(tahkestumine e- kristalliseerumine); vedel->gaasiline(aurustumine); gaasiline->vedel(kondenseerumine); tahke->gaasiline(sublimatsioon); gaasiline->tahke(härmatumine). Antud aine puhul on iga rõhu väärtuse jaoks olemas temperatuuri väärtus, mille korral aine võib olla kahes faasis korraga. Seda temperatuuri nim. siirdetemperatuuriks. Siirdetemperatuuril on 2 faasi tasakaalus. Kolm faasi võivad antud aine jaoks olla tasakaalus ainult kindlal rõhul ja temperatuuril. Seda olekut nim. kolmikpunktiks. Iga aine jaoks on olemas temperatuuri väärtus, millest kõrgemal ei ole võimalik gaasilist faasi kokku surudes vedelikuks muuta. Ideaalse gaasi olekuvõrrand ei kirjelda üheski olukorras täielikult reaalse gaasi käitumist. Madalal temperatuuril ja kõrgel rõhul pole see üldse rakendatav. Kõrgel rõhul põrkuvad osakesed tihedamalt, madalal temperatuuril läheb ideaalse gaasi ruumala nullilähedaseks. Reaalse gaasi molekulidel on lõplikud mõõtmed.
Tina Tina on keemiline element mille sümbol on Sn (lad. k. stannum). Looduses väheesinev element, teda leidub maakoores pealmiselt kassiteriide ehk tinakivi (SnO2) kujul, millest teda saadakse redutseerimisel söega.Õhus ja vees on tina vastupidav. Tina on hõbevalge värvusega pehme metall, hästi taotav. Tina ei ole mürgine. Tinal on mitu polümorfset teisendit , mis erinevad kristallstruktuuri poolest. Valgetina e. -Sn on püsiv temperatuuril üle 13, 20C. madalamal temp. esineb halltina e. -Sn. .Molaarmassiks on tinal 118,69 g/mol. Tina suhteline elektronegatiivsus on 1,7. Tina peamised oksüdatsiooniastmed on II ja IV. Sulamistemperatuur on 2320C ja keemistemperatuur 26870C ja tina tihedus on 7,29 g/cm3 seega veest 7,29 korda raskem. Tina kõvadus Mohsi järgi on 1,8. Tinal on mitu polümorfset teisendit, mis erinevad kristallstruktuuri poolest. Valgetina e. -Sn on püsiv temperatuuril üle 13, 20C. madalamal temp
Töövahendid Heligeneraator, valjuhääldi, mikrofon, ostsilloskoop. Töö teoreetilised alused Lainete levimise kiirus: , kus: v on lainete levimise kiirus, on lainepikkus, f on sagedus. Gaasi isobaarilise ja isokoorilise moolsoojuse suhe: , kus on moolmass (õhu jaoks =29*10³kg/mol), v on lainete levimise kiirus, R on universaalne gaasikonstant (R=8,31 J/kmol), T on absoluutne temperatuur (°K) on gaasi isobaarilise ja isokoorilise moolsoojuse suhe. Heli kiirus mingil teisel temperatuuril: ,kus v on lainete levimise kiirus, t on gaasi temperatuur °C. Tabel Katse nr. f , Hz , cm In , cm In , cm ,m 1 19,5 23,3 3,8 2 23,3 26,8 3,5 3 26,8 30,1 3,5 4 30,1 33,6 3,5
Väävelhape Valem Väävelhape on anorgaaniline hape, tema anhüdriidiks on vääveltrioksiid. Väävelhape on tugev hape ja tema käsitsemisel tuleb olla ettevaatlik. Väävelhape on kõikide sulfaatide lähtehape. Väävelhapet tuntakse ka lõngaõli ja akuhappena. Väävelhappe soolad kandsid eesti rahva hulgas nimesid kübaramust ja sinine silmakivi. Omadused Väävelhape on tugev, kaheprootoniline hapnikhape. Väävelhape külmub temperatuuril 10 kraadi ja keeb temperatuuril 290 kraadi Celsiuse järgi. Seejuures sisaldab aur rohkem vääveltrioksiidi. Värvuseta ja lõhnata Veest kaks korda raskem, vees hästi lahustuv Tootmine Väävelhapet toodetakse vitriolimenetlusel ja (tina)pliikambrimenetlusel, kontaktmenetlusel või topeltkontaktmenetlusel. Vanimaks väävelhappe tootmise menetluseks on vitriolimenetlus. Selle avastasid ja seda rakendasid 13. sajandil alkeemikud.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
