9kl soojushulk kulliliblik (0)

Soojusnähtusi  iseloomustavad suurused



1 Soojusnähtusi  iseloomustavad suurused Kootaja: Külli Liblik (Nõo PK) 9. klassile


Kodune töö:
 Õpikust ptk  III lugeda.  Vihikust õppida  KUI JÄRGNEVATEL SLAIDIDEL ON MÕISTEID JA 
LAUSEID, MIDA KINDLALT TEAD, SIIS EI PEA SA 
NEID VIHIKUSSE KIRJUTAMA,  AGA VÕID.  TEKSTI LÄBI KIRJUTAMINE ON ÜKS ÕPPIMISE VIISE. 2


3 Sulamine ja tahkumine  Sulamine – 
 aine muutub tahkest olekust vedelaks.  Tahkumine – 
 aine muutub vedelast olekust tahkeks.  Igal ainel on oma sulamis- ja 
tahkumistemperatuur.  Sulamis- ja tahkumistemperatuurid on võrdsed.   SULAMINE JA TAHKUMINE TOIMUVAD KINDLAL, 
MUUTUMATUL TEMPERATUURIL.


4 t/C  40  20     10       soojenemin e 0      sulamin e                 aeg -10   Soojenemin e  


5 Sulamine ja tahkumine  Sulamisel 
 saab keha energiat/ soojust juurde,   tahkumisel 
 energia/soojus eralduvad.  Sulamiseks vaja minevat soojushulka ja 
tahkumisel eralduvat soojushulka saab 
arvutada valemiga:
Q = λm       Q – soojushulk (1J)  λ (lambda) – sulamissoojus (1    )  m – mass (1kg)  


6 Sulamine ja tahkumine  Sulamissoojus (λ) 
 on füüsikaline suurus, mis näitab kui palju 
soojust on vaja 1 kg antud aine soojendamiseks 
või kui palju soojust eraldub 1 kg aine 
tahkumisel sulamistemperatuuril.  λ – saame tabelist (õpiku tagakaanelt,      
ülesannete kogu tagant)  Näidisülesanne 1
 Mida näitab terase sulamissoojus 84 000 J/kg.  Vastus:   1 kg terase sulatamiseks on vaja 84 000 J soojust/energiat.  1 kg terase tahkumisel eraldub 84 000 J soojust/energiat.


7 Aurustumine/keemine, kondenseerumine  Aurustumine – 
 aine muutub vedelast olekust gaasiliseks.  Kondenseerumine –
  aine muutub gaasilisest olekust vedelaks.  Igal ainel on oma keemis- ja 
kondenseerumis-temperatuur.  Keemis- ja kondenseerumistemperatuurid on 
võrdsed.   AURUSTUMINE JA KONDENSEERUMINE 
TOIMUVAD KINDLAL, MUUTUMATUL 
TEMPERATUURIL.


8 t/C   100 kondenseerumin e     60   jahtumine     20                         aeg


9 Aurustumine/keemine, kondenseerumine  Aurustumiseks 
 tuleb anda kehale energiat/ soojust juurde,  kondenseerumisel 
 energia/soojus eraldub.  Aurustumiseks vaja minevat ja 
kondenseerumisel eralduvat soojushulka saab 
arvutada valemiga:
Q = Lm  Q – soojushulk (1J)  L– keemis-, aurustumissoojus (1     )  m – mass (1kg)  


10 Aurustumine/keemine, kondenseerumine  Keemis- ehk aurustumissoojus (L) 
 on füüsikaline suurus, mis näitab kui palju soojust 
on vaja 1 kg antud aine aurustumiseks või kui 
palju soojust eraldub 1 kg aine kondenseerumisel 
keemistemperatuuril.  L-i saame tabelist (õpiku tagakaanelt,      
ülesannete kogu tagant)  Näidisülesanne 2
 Mida näitab vee keemissoojus 2,3·10⁶ J/kg.  Vastus:   1 kg vee aurustumiseks on vaja 2 300 000 J soojust/energiat.  1 kg vee kondenseerumisel eraldub 2 300 000 J soojust/energiat.


11 Kütuste energia
 Mida sa tead aine ehitus?
 Molekulid koosnevad aatomitest.  Iga molekuli võime jagada aatomiteks.  Molekulide jagamisel aatomiteks tuleb  ületada aatomite vastastikused  tõmbejõud, st tuleb teha tööd, kulutada  energiat.  Aatomite ühinemisel molekulideks aga  vabaneb energiat.  Põlemine on kiirelt toimuv oksüdatsioon.


12 Kütuste energia
 Kütuste kasutamine põhineb asjaolul, et  aatomite/ ioonide ühinemisel molekulideks  vabaneb energiat. 
 Tavaline kütus sisaldab süsinikku.  Põlemisel ühinevad süsiniku aatomid hapniku  aatomitega.  Ühinemisel tekib süsihappegaasi molekul,  kusjuures vabaneb soojust/energiat.  Mida madalam on süsiniku oksüdatsiooniaste,  seda rohkem energiat põlemisel vabaneb.  Kütust on mitut liiki: 
 süsi, turvas, puu, nafta, põlevkivi, põlevgaasid.


13 Kütuste energia  Milleks on vaja teada kui palju soojust eraldub 
põlemisel?
 Mootorite konstrueerimine  Ahju kütmine  Soojushulka, mis eraldub 1 kg kütuse täielikul 
ärapõlemisel, nimetatakse kütuse 
KÜTTEVÄÄRTUSEKS.  Kütteväärtust mõõdetakse ühikus 1   .  Näidisülesanne 3.
 Mida näitab turba kütteväärtus 14 000 000 J/kg?  Vastus: 1 kg turba täielikul põlemisel eraldub 14 000 000 J 
soojust.


14 Kütuste energia


15 KOKKUVÕTE   MÄRKSÕNA  (ülesande tekstis esinev sõna) VALEM  (mida lahenduses kasutada) SULAMINE TAHKUMINE
JÄÄTUMINE Q = λ m KEEMINE KONDENSEERUMINE
AURUSTUMINE VEELDUMINE Q = Lm PÕLEMINE Q = Km


16 Näidisülesanne 4
Kui palju soojust eraldub 200 g piirituse 
põlemisel?  Antud: m = 200 g = 0,2  kg  K = 27 000 000 J/ kg  Küsitud: Q = ?  Lahendus:  Q = Km  Q = 27 000 000 J/kg · 0,2 
kg =  = 5 400 000 J = 5,4 MJ Vastus: Q = 5,4 MJ


17 Näidisülesanne 5
Jää sulatamiseks kulus 3 400 000 J 
energiat. Kui palju jääd sulatati?  Antud: E = 3 400 000J
λ = 340 000 J Küsitud:
m = ?  Lahendus:  Q = E  Q = λm   =>   m =   m =  Vastus: m = 10 kg


18 Näidisülesanne 6
100 g aine kondenseerumisel eraldus 40 kJ 
soojust. Milline aine kondenseerus?  Antud:
m = 100 g = 0,1 kg
Q = 40 kJ = 40 000 J  Küsitud:
L = ?  Lahendus: Q = Lm   =>  L =  Vastus:  Kondenseerus  eeter. 

Document Outline

• Soojusnähtusi iseloomustavad suurused
• Kodune töö:
• Sulamine ja tahkumine
• Slide 4
• Slide 5
• Slide 6
• Aurustumine/keemine, kondenseerumine
• Slide 8
• Slide 9
• Slide 10
• Kütuste energia
• Slide 12
• Slide 13
• Slide 14
• KOKKUVÕTE
• Näidisülesanne 4 Kui palju soojust eraldub 200 g piirituse põlemisel?
• Näidisülesanne 5 Jää sulatamiseks kulus 3 400 000 J energiat. Kui palju jääd sulatati?
• Näidisülesanne 6 100 g aine kondenseerumisel eraldus 40 kJ soojust. Milline aine kondenseerus?