Leidsid 25 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Exceli exami materjal". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
menüü, excel, diagrammi, valid, exceli, vormindamine, format, pesad, ctrl, märgista, lahter, liigendtabel, käsk, vorming, diagrammid, loogikakent, paste, veerg, print, isse, date, count, tabelid, redigeeri, töövihik, veeru, märgistatud, lahtrid, moodus, risttabel, diagrammevamine, salvestamine, mallid, vajutades, lahtris, kaardiltutoformat................... 19 18.Tabeli kujundamine................................................................................................................................19 19.Arvude kujutamine.................................................................................................................................20 20.Tabelite raamjooned...............................................................................................................................20 21.Töölehe lahtrite vormindamine..............................................................................................................20 22.AutoFormat............................................................................................................................................23 23.Format Painter........................................................................................................................................23 24.Stiilid..................................................................
MS Exceli tabelitöötluse lühikonspekt Lahtri vorming Lahtri vormingu muutmiseks tuleb avada menüü Vorming (Format) Lahtrid (Cells). Klõpsates valikule Lahtrid, avaneb lahtrite vormindamise aken. Lahtri vormindamise aknas, lehel Arv, Kategooria all, on näha, mis vorming lahtris on. Kategooriast valida vajalik vorming ja siis klõpsata valikut OK. Samast aknast saab muuta ka tabeli lahtrite joondust (valida lahtri sisu joondusviisi, muuta teksti suunda ja murda ridu), kirjastiili (muuta fonti ja selle omadusi, tekitada astendajaid ja indekseid),
....................................................................................18 Automaatkorrektuuri loendisse tekstikirje lisamine...................................................................19 Vormindamine.............................................................................................................................. 19 Täheregistri muutmine.............................................................................................................. 19 Teksti vormindamine................................................................................................................19 Läbikriipsutus, üla- ja allindeksid..............................................................................................20 Teksti tausta värvi muutmine....................................................................................................20 Mustri- või täiteefektide rakendamine taustavärvile.........................................................
Microsoft Exceli kasutusjuhend (Ees ja Perekonna nimi) Järvamaa Kutsehariduskeskus 13.01.2016 MS Excel · Tabelarvutusprogramm Excel on mõeldud kõikvõimalike tabelite tegemiseks ja neid tabeleid illustreerivate diagrammide koostamiseks. Samuti on Excelis võimalik andmeid töödelda. Exceli ekraanpilt · Menüüriba: File Edit View Insert Format Tools Data Window Help · Nupurida: nupud mõnede menüükäskude kiiremaks valimiseks · Sisestusriba: aktiivse lahtri tähis, kolm käsunuppu (Cancel, Enter ja Function, vastavalt rist, linnuke ja Fx), aknake aktiivse lahtri sisuga · Tööleht: joonitud ekraaniosa, ülal veeru tunnus tähed, vasakul reanumbrid · Töölehtede riba (siin on kirjas dokumendis olevate töölehtede nimed) · Olekuriba ekraanipildi alaosas. Sinna ilmub selgitav tekst, mida Põhilised mõisted
dokumendi avamiseks tuleb teha topeltklõps vastaval kiirväljakutsel. Kui tegu oli dokumendi kiirväljakutsega, siis käivitub kõigepealt programm, millega see dokument on tehtud ja seejärel avatakse selles programmis soovitud dokument. Sarnaselt avaneb dokument ka Windows Exploreri vastavatest kataloogidest. Teine võimalus mingi programmi või dokumendiga töö alustamiseks on kasutada nuppu Start. Klõpsutades nupul Start, avaneb Start menüü. Vaatleme siin kõigepealt kahte programmide/dokumentide käivitamise/avamise võimalust: Documents - klõpsutades sellel valikul, ilmub nimekiri viimati kasutatud dokumentidest. Klõpsutades edasi dokumendi nimel käivitatakse programm, milles dokument on tehtud ja avatakse see dokument käivitatud programmis. Programs - klõpsutades sellel valikul, avaneb nimekiri alammenüüdest ja programmidest. Alammenüü nime taga on pisike nooleke
............................................10 Sõna kustutamine .....................................................................................................................................10 Teksti valimine (märgistamine, plokkimine) ...........................................................................................10 Operatsioonid valitud (märgistatud) tekstiga ...........................................................................................10 Teksti (märgi) vormindamine (Avaleht (Home)) .........................................................................................11 Hõljuva nupuribaga (Mini Toolbar) fondi vormindamine .......................................................................12 Vormingupintsel (Format Painter) ..........................................................................................................12 Vormingu eemaldamine ..............................................................................................
· kauba väljastamise või teenuse osutamise kuupäev, juhul kui see on erinev arve väljastamise kuupäevast, · kaupa või teenust müüva füüsilise isiku allkiri. Joonis 5.7.1 1 TEKSTANDMETE SISESTAMINE Kuna arve peal esitatud kogused ja hinnad on alati mingid arvud, mida on vaja kas omavahel korrutada või kokku liita, vormistame Arve MS Exceli tabelina. Programmi Excel leiad Start menüüst. Proovi oma esimene arve teha näidise järgi. Hiljem, kui omad rohkem kogemusi, võid ise kujunda omale meeldiva arve. Joonis 5.7.2 Arve koosneb kahest täpselt ühesugusest osast üks osa jääb arve väljastajale, teine osa arve saajale. Excelis saab arve koostada selliselt, et muutes andmeid (maksja, kogus...) arve esimese osas, muutuvad andmed arve teises osas automaatselt
.........................................................................16 1. SISSEJUHATUS See materjal, milles on selgitusi ja näiteid, on abiks igale tekstitöötluse õppijale. Kasutamise lihtsustamiseks on tekst jaotatud sellisteks osadeks, millest oleks võimalik leida juhiseid just selle töö kohta, mida parajasti teete. Tekstitöötluses on kindlasti järgmised tegevused ja vajalikud tööd: · Teksti sisestamine · Teksti parandamine ja muutmine · Teksti ilmestamine ja vormindamine laadide kasutamisega · Lehekülgede seadete määramine · Tabelite kasutamine ja vormindamine Piltide lisamine ja piltide vormindamine · Salvestamine · Printimine 2 2. TEKSTITÖÖTLUSEST JA WORDIST 1. Dokument Dokument (Document) tekstitöötluse põhiüksus, mis salvestatakse faili, mille tüüp on .docx. Dokument koosneb alati vähemalt ühest leheküljest. Määravaks on leheküljeseaded: paberi
teistele servadele. Tegumiriba vasakus otsas on nupp Start, millele klõpsamine avab stardimenüü. Stardimenüü avamiseks on klaviatuuril tihti Windowsi-logoga erisõrmis. Stardimenüü koosneb kahest paanist. Vasakpoolses paanis on enamkasutatavate programmide nimed, parempoolses paanis tähtsamate kaustade nimed. Kui viid hiirekursori mõnele stardimenüü reale, mille parempoolses servas on nool (nt All Programs), avaneb kohe (ilma hiireklõpsuta) järgmise taseme menüü. Viimase taseme alammenüüs tuleb korralduse andmiseks selle nimel klõpsata. Avaneb valitud aken või käivitub valitud programm. Stardimenüü parempoolses paanis on järgmised korraldused: · My Documents Avab kaustad, millesse on salvestatud sinu poolt koostatud dokumendid. · My Rescent Documents Sisaldab viimati töödeldud dokumentide nimekirja (Home-versioonil seda vaikimisi ei ole), mis võimaldab nendega tööd jätkata. Klõps dokumendi nimel avab dokumendi selle
Tabelid I Valemite kasutamine tabelites Aadresside ja nimede kasutamine tabelites Table objekti (List-objekti - Excel 2003) loomine Diagrammid ja graafikud Mitme, omavahel seotud, tabeliga rakendused amine tabelites cel 2003) loomine ja kasutamine eliga rakendused Tabelite loomise ja kasutamise üldpõhimõtted Aadresside kasutamine Harjutus "Lagede värvimine I". Aadressid Tabel Värvid Kahemuutuja funktsioon. Aadressid Kaubad Nimede määramine ja kasutamine tabelites Harjutus "Lagede värvimine II". Nimed. Diagrammid Table-objektid. Tabeli muutmine Table-objektiks Tabeli loomine otse Table-objektina
14 pildi maht : 14* 650000 B = 9100000 B = 9100 KB = 9,1 MB Raamat kokku : 372 KB +9100 KB = 9472 KB = 9,472 MB 2 Lehekülgede nummerdamine Insert -> Page numbers - ülal/all - vasak/parem/keskel - esimese lehe number NB! Tiitellehel ei tohi lehekülje numbrit olla Eemalda linnuke ! Nummerduse alustamine suvalisest numbrist : Insert -> Page numbers -> Format -> Page numbering -> Star at -> ...nr Ülesanne Nummerda konspekt järgmiselt : - Üles paremale - Alates 120 Lehekülje numbrite eemaldamine * View -> Header & Footer -> aktiviseeri number -> Delete · aktiviseeri 2x klõpsates number -> Delete Ülesanne: · Eemalda konspekti lehekülgede nummerdus · Nummerda konspekt korrektselt ......................................
959994 1.172248 -0.902505 -2.756294 hy -0.02122 -0.015613 -0.006183 0.00476 0.014538 Valem funktsiooni z(x, y) väärtuste -4.04596 -2.976865 -1.178929 0.907649 2.772004 arvutamiseks teha tabeli esimesse -4.350864 -3.201201 -1.267773 0.97605 2.980902 lahtrisse, kasutades sega-aadresse ja -0.655603 -0.482368 -0.191032 0.147075 0.449173 paljundada teistesse lahtritesse Diagrammi tüübiks valida Surface z=asin(x)cos(y) 4.5 5 5.5 6 6.5 7 7 8 9 10 11 12 13 14 5.5 6 6.5 7 7 8 9 10 11 12 13 14 ntud kahemuutuja funktsiooni bel ja graafik ed e x ja y piirväärtused ja ay, by rv mõlemas suunas y. sel leida sammud - ax) / nx ja hy = (by - ay) / ny orid x ja y, mis sisaldavad muutujate väärtusi tides xi = xi-1 + hx, y0 = ay, yi = yi-1 +
Setup ning avanenud dialoogiaknas vahelehelt Paper Size määra formaadiks A4. Lehe servade suuruse määramiseks vali menüüribalt File - Page Setup ning avanenud dia- loogiaknas vali vahelehelt Margins sobivad lehekülje servade suurused. Joonis 4. Lehe formaat ja teksti paigutus Algusesse 11.2. Teksti liigendamine Töö iseseisvad osad algavad uuelt lehelt. Vältimaks paigutuse muutusi töö täiendamise korral, võib peatüki lõppu määrata lehekülje vahetuse (Insert menüü → Break→ Page Break). Põhitekst jaguneb lõikudeks. Arvutiga vormistamisel ei ole vaja kasutada taandrida, lõike võib eraldada plokkidena, st laiema vahemikuga (6 pt). Lõigu lõpus tuleb vajutada Enter klahvile ning Format→ Paragraph→ Spacing: after 6 pt. saadakse märgitud alal lõikudele laiemad vahed. SISUJUHT
Setup ning avanenud dialoogiaknas vahelehelt Paper Size määra formaadiks A4. Lehe servade suuruse määramiseks vali menüüribalt File - Page Setup ning avanenud dialoogiaknas vali vahelehelt Margins sobivad lehekülje servade suurused. Joonis 4. Lehe formaat ja teksti paigutus Algusesse 11.2. Teksti liigendamine Töö iseseisvad osad algavad uuelt lehelt. Vältimaks paigutuse muutusi töö täiendamise korral, võib peatüki lõppu määrata lehekülje vahetuse (Insert menüü Break Page Break). Põhitekst jaguneb lõikudeks. Arvutiga vormistamisel ei ole vaja kasutada taandrida, lõike võib eraldada plokkidena, st laiema vahemikuga (6 pt). Lõigu lõpus tuleb vajutada Enter klahvile ning Format Paragraph Spacing: after 6 pt. saadakse märgitud alal lõikudele laiemad vahed. ikude vahe m??ramine KuressaareJoonis G?mnaasium 6
automaatselt uue kirje sisestamisel, väärtus on unikaalne Yes/No Loogikaväärtus Yes/no, 1 bitt True/False, On/Off Memo Pikem tekst Kuni 64000 märki OLE Objekt Objektid (Wordi dokumendid, Kuni 1Gb Exceli tüüraamatud,pildid), 2 mis on loodud teiste raakendusprogrammidega Hüperlink Kuni 64000 märki Välja detailne kirjeldus sisestakse lahtritesse, mis ilmuvad tabeli disainivaates akna alumises osas General. Field Size välja pikkus (tekstidel ja arvudel
andmebaasisüsteem Access automaatselt iga uue kirje lisamisel. Yes/No Loogilised väärtused. Jah/Ei. Selle tüübi võib ülesse ehitada ka teiste kahesõnaliste kombinatsioonide põhjal, nagu tõene/väär, sees/väljas, mees/naine, jne. OLE-Object OLE- objekti tüüp. Väljadele võib salvestada fotosid, jooniseid, pilte, Exceli tabeleid või Wordi dokumente. Välja maksimaalne maht on 1GB. Hüperlingi-tüüp. Sisaldab linke www-aadressidele, andmebaasis asuvatele objektidele, failidele ja teistele hüperlinkidele. Kuni 3 x 2048 märki. Lookup Wizard Otsingutarga-tüüp. Käivitab otsingutarga, mis laseb valida tabeli või loenditüübi, mis kuvatakse andmete sisestamisel
Näiteks võiksime kuvada asustusüksuste piir e arvmõõtkava vahemikus, mis jääb 1:1000 ja 1:100 000 vahele. 8 Praktiline töövahend on ka View menüü alt aktiveeritav bookmarks, kus kasutaja saab mingi piirkonna vaate ulatuse kaardidokumenti salvestada (nt. luua bookmark Tallinna linna Pirita linnaosa kohta). Kaardiaknas liikumiseks on samuti mitmeid võimalusi. Üks võimalus on kasutada standardseid
Eestikeelsete mõistete ingliskeelsed vasted (ja vastupidi) on nende esmakordsel esinemisel paigutatud ()-sulgudesse. Sõna, mille vaste antakse, on paigutatud jutumärkidesse, näiteks: “booting” (alglaadimine), tähenduses “kuum algkäivitus” Akende nimetused on kirjutatud allakriipsutatud kaldkirjas poolpaksus kirjaviisis Sõrmiste nimetus on antud poolpaksus kirjaviisis [ ]-sulgudesse kirjutatult, näiteks [ F8 ], [ Ctrl ], [ * ], [ < ], [ F6 ], [ C ] (tavaliselt on seal selguse mõttes kirje algusesse ja lõppu kirjutatud tühik (tühiku tähist ⌴ ei kirjutata), arvuti ise oma vastustes neid tühikute märke ei kasutata). Kui on vaja ühe korraga vajutada mitmele sõrmisele, on nende tähiste vahele paigutatud plussmärk. See tähendab, et esimesena tuleb alla vajutada rea esimene sõrmis, see hoida all ja alles siis vajutada
Andmebaasipõhiste veebirakenduste arendamine Microsoft Visual Studio ja SQL Server'i baasil ASP.NET Tallinn 2011 ASP.NET ASP.NET on .NET raamistiku moodul, mis võimaldab sul luua veebirakendusi, kasutades sealjuures minimaalselt koodi. ASP.NET ei ole mitte ASP (Active Server Pages) uus versioon, vaid täiesti uus lähenemine veebirakenduste loomisele. Erinevalt ASPist ja ka PHPst, mis on peamiselt skriptimise keeled, on ASP.NET lehtede taga olev kood täielikult objektorienteeritud. Seega tuleks ASP.NETi võrrelda mitte PHP vaid JAVA rakendustega. Kasutaja saab, kuid ei pruugi täpselt mõelda HTMLi eripärade peale. Pigem määrab ta, milliseid komponente ta soovib veebilehel näha ning need näidatakse, arvestades vajadusel kasutaja veebilehitseja eripäradega eriti kehtib see mobiilseadmete kohta. Koodi ASP.NET lehtede tarbeks võib kirjutada ükskõik millises .NET keeles. Lisaks veebivormidele on võimalik oma
Sugu- mõistlik viia kategoriaalsele väljale- alumine siis (vahet väga palju pole) Vanus: mingi osa ei vastanud- asendan missing →x (katusel kriips) Asendatakse puuduvad vastused keskmisega: Transform→ replase missing values- (series mean-võetakse kõik andmed) Vahemike loomine: transform→recode into different variables/visual binning? ....: analyse→descriptive statistic→frequncies Märgistan kõik: ctrl+ A Valid percent- kes reaalselt ka vastasid Percent-alati kasulikum (kui valid percenti) seda kasutada Haridustasemed peab kõik välja tooma Töötab-1, õpib-2 jne nummerdamine- kõikidel gruppidele omad väärtused! 10 varianti- tahan muuta 5ks: transform- recode into dif. Valiables. valim→teise välja→name→change→old and new values (old: 1- copy old values) Transform- compute variable target variable?? Programmi SPSS kasutamine View – Value Labels: näidata koodide asemel nimetusi
Sisukord Eessõna Hea õpilane! Microsofti arenduspartnerid ja kliendid otsivad pidevalt noori ja andekaid koodimeistreid, kes oskavad arendada tarkvara laialt levinud .NET platvormil. Kui Sulle meeldib programmeerida, siis usun, et saame Sulle pakkuda vajalikku ja huvitavat õppematerjali. Järgneva praktilise ja kasuliku õppematerjali on loonud tunnustatud professionaalid. Siit leid uusimat infot nii .NET aluste kohta kui ka juhiseid veebirakenduste loomiseks. Teadmiste paremaks omandamiseks on allpool palju praktilisi näiteid ja ülesandeid. Ühtlasi on sellest aastast kõigile kättesaadavad ka videojuhendid, mis teevad õppetöö palju põnevamaks. Oleme kogu õppe välja töötanud vabavaraliste Microsoft Visual Studio ja SQL Server Express versioonide baasil. Need tööriistad on mõeldud spetsiaalselt õpilastele ja asjaarmastajatele Microsofti platvormiga tutvumiseks. Kellel on huvi professionaalsete tööriistade proovimiseks, siis tasub lähemalt tutvuda õppuritele
on korrapärane tabel, mille kõikide rividel (ridadel) on ühesugune struktuur. Iga rivi sisaldab ühe objekti omadusi, igas veerus on ühe omaduse väärtused. Rivisid nimetatakse kirjeteks (record), veerge - väljadeks (fields) Taoliste tabelite jaoks on Excelis spetsiaalsed vahendid, mis võimaldavad sorteerida ja filtreerida kirjeid, teha kokkuvõtteid ja koondeid jm. Tabeli saab muuta nn Table-objektiks (List-objektiks - Excel 2003), mis annab lisavõimalusi selle töötlemiseks. Et oleks võimalik neid vahendeid kasutada, peab tabel (loend) vastama järgmistele tingimustele: - tabelil peab olema üherealine päis ning igal tulbal peab olema pealkiri - tabelis ei tohi olla tühje ridu ja veerge -Põhitegevused tabel peab olema eraldatud teistest andmetest vähemalt ühe tühja rea ja veeruga Siin on toodud ühe andmeloendi tüüpi tabeli näide. Mitmed taoliste tabelite
............................................ 44 3.1 Õpikava.............................................................................................................................. 44 3.1.1 Graafiline skeem........................................................................................................ 45 3.1.2 Tabel .......................................................................................................................... 46 3.1.3 Menüü........................................................................................................................ 47 3.2 Õppematerjalid .................................................................................................................. 49 3.2.1 Tekstid ....................................................................................................................... 50 3.2.2 Graafika ............................................................
Andmebaasipõhiste veebirakenduste arendamine Microsoft Visual Studio ja SQL Server'i baasil C# Tallinn 2011 C# Mõnigi võib ohata, et jälle üks uus programmeerimiskeel siia ilma välja mõeldud. Teine jälle rõõmustab, et midagi uut ja huvitavat sünnib. Kolmas aga hakkas äsja veebilahendusi kirjutama ja sai mõnegi ilusa näite lihtsasti kokku. Oma soovide arvutile selgemaks tegemise juures läheb varsti vaja teada, "mis karul kõhus on", et oleks võimalik täpsemalt öelda, mida ja kuidas masin tegema peaks. Loodetavasti on järgnevatel lehekülgedel kõigile siia sattunute jaoks midagi sobivat. Mis liialt lihtne ja igav tundub, sellest saab kiiresti üle lapata. Mis esimesel pilgul paistab arusaamatu, kuid siiski vajalik, seda tasub teist korda lugeda. Ning polegi loota, et kõik kohe lennult külge jääks!? Selle jaoks on teksti sees koodinäited, mida saab kopeerida ja arvutis tööle panna. Ning mõningase muu
Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Ain Tulvi LOGISTIKA Õpik kutsekoolidele Tallinn 2013 Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi „Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames.
annaabi.ee 
