Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Evolutsiooniteooria põhiseisukohad". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
evolutsiooniteooria, fossiili, populatsioonid, fossiilid, sigivus, ammu, elundid, eellasest, filosoofid, anaximandros, empedokles, platon, buffon, kahtluse, lamarkism, cuvier, fossiilsed, leiud, tõestasid, darwin, alfred, wallace, tekkima, konkurents, olelusvõitlus, juhuslikud, mistõttu, sigimine, tunnustel, levida, kuhjumine, ressursid, elupaigadEvolutsioon 1.) Evolutsiooni teooriad: Antiik-Kreeka filosoofid loomad ja inimesed võisid areneda teist tüüpi loomadest. Aristoteles ja Platon ideede õpetus, mille järgi kõik olemasolev on ebatäiuslik koopia täiuslikust vormist. Summutasid Antiik-Kreeka filosoofide hüpoteesi. Georges-Louis Leclerc de Buffom koostas 44-köitelise loodusloo ensüklopeedia ning seadis kahtluse alla Piibli väite, et Maa on vaid 6000 aastat vana. Tema arvates arenesid liigid suhteliselt
Kordamisküsimused Platon- kõik olemasolev on ebatäiuslik koopia täiuslikust vormist (evolutsiooni suur antikangelane); Linne- pani aluse modernsele organismide klassifikatsioonile; Lamarck- elu jooksul organismis toimunud muutused päranduvad edasi järglastele, Cuvier- fossiilsetele leidudele tuginedes tõestas ta liikide väljasuremise, Darwin- evolutsiooniteooria rajaja Evolutsiooniteooria põhiseisukohad: Isendite sigivust arvesse võttes peab paratamatult tekkima konkurents piiratud ressursside pärast ehk olelusvõitlus. Iga liigi isendid erinevad üksteisest ehk populatsioonides esineb muutlikkus. Suurem osa pärilikest muutustest tekivad keskkonnast sõltumatult ehk on keskkonna suhtes juhuslikud.
Bioevolutsioon 1.Millised 19. sajandi teiseks pooleks tehtud avastused ja aset leidnud sündmused olid evolutsiooniteooria sünni eeldusteks? Charles Darwini evolutsiooniteooria. 2. Evolutsiooniteooria põhiseisukohad. 1.) Liikide sigivus on selline, et isendite arv on kiire, kuid populatsioonid säilitavad sama suuruse. 2.) Ressursid on looduses piiratud. 3.) Isendite sigivuse tõttu peab tekkima konkurents ressursside pärast – olelusvõitlus. 4.) Iga liigi isendid erinevad üksteisest ehk populatsioonides esineb muutlikkus. 5.) Suurem osa pärilikest muutustest tekivad keskkonnast sõltumatult ehk keskkonna suhtes juhuslikult. 6.) Osad muutused võimaldavad isenditel keskkonnas paremini hakkama saada ehk muudavad organismi kohasemaks, mistõttu võrreldes populatsiooni
Mõisted: lamarkism - teooria, mille kohaselt elu jooksul organismis toimunud muutused päranduvad edasi järglastele muutlikkus - populatsioonides esinevad erinevused isendite vahel fossiilid - ammustel aegadel elanud organismide jäänused elavad fossiilid - tänapäevased organismid, kes on muutumatuna eksisteerinud väga pika aja vältel homoloogilised elundid - eri liikide elundid, millel on sarnane ehitus, kuid võib olla erinev funktsioon analoogilised elundid - eri liikide elundid, mis täidavad sama ülesannet, kuid on erineva päritoluga mandunud elundid ehk vestiigiumid - oma esialgse ülesande kaotanud elundid, mis teistel sarnase ehitusega liikidel võivad olla välja arenenud ja funktsioneerivad olelusvõitlus - organismide reageerimine nende ellujäämist ja paljunemist takistavate teguritele kohanemine - organismi ehituse ja talitluse mittepärilik ja üldiselt pöörduv muutumine
EVOLUTSIOON EVOLUTSIOONITEOORIA 1. Mõisted: evolutsioon, fossiilid, homoloogilised elundid, analoogilised elundid, mantunud elundid, paleontoloogia. Evolutsioon – organismide päritavate tunnuste muutumine põlvkondade jooksul Fossiilid – ammustel aegadel elanud organismide jäänused Homoloogilised elundid – eri liikide elundid, millel on sarnane ehitus, kuid erinev funktsioon Analoogilised elundid – eri liikide elundid, mis täidavad samu ülesandeid, kuid erinev päritolu Mantunud elundid – oma esialgse ülesande kaotanud elundid Paleontoloogia – teadus, mis uurib möödunud aegadel elanud organismidest 2. Milliseid teooriaid käisid välja järgnevad mehed: Jean Baptiste Lamarck, Georges Cuvier, Charles Darwin , Albert Wallace. Jean Baptiste Lamarck – isendi kindla suunaline muutumine viib kaasa liigi muutumiseni Georges Cuvier – liigid on aeglaselt loodud ja muutumatud
Evolutsionism- Evolutsioon on mingi süsteemi järkjärguline pöördumatu ajalooline areng. Eluslooduse evolutsioneerumise puhul saame rääkida põlvnemisest – uute, keerukamate ja mitmekesisemate eluvormide tekkest varasema baasil. Seega vastandub evolutsioon mingi seisundi äkilisele ja murrangulisele muutusele, ühiskonnas näiteks revolutsioonile. Evolutsioneeruvad aga ka eluta süsteemid.looduslik valik, keemia, bioloogia, füüsika. Kivimid, fossiilid, DNA. Evolutsiooniteooria ja kreatsionism vastanduvad nt selle poolest, et Piibli järgi on Maa noor 6000- 10 000 a vana, kuid evolutsioon on tõestanud, et Maa vanus on 4,5 miljardit aastat. 2.Evolutsiooni mõiste- Evolutsioon on süsteemi ajalooline ja pöördumatu areng. 3. Füüsikaline, keemiline, sotsiaalne ja bioloogiline evolutsioon - märksõnad nende kohta – mis millegi käigus toimus? 1) füüsikaline evolutsioon – Suure paugu” hüpotees
- lühiajaline stress spordi tegemine, eksam, armumine võib olla kasulik - muutused: südame töö kiireneb, vererõhk tõuseb, veri liigub stressis kudedesse - adrenaliini süntees suureneb (vereringe kiireneb, suureneb vere glükoosisisaldus energiavajaduse rahuldamiseks) - kortisooli süntees suureneb inimene talub pikaajalist stressi Evolutsiooniteooria Väljakujunemine - maal elavad organismid arenesid ühisest eellasest esimesest eluvormist u 3,7 miljardit aastat tagasi (stromatoliidid) - liigid pole omavahel suguluses, nende tunnused on muutumatud ja püsivad Kujunemine - antiikajal (800 eKr 500 pKr) liigid muutuvad ajas - loomad, sh inimesed võisid areneda teistest loomadest aja jooksul see idee laideti maha mõjukate filosoofide poolt (Aristoteles ja Platon) - evolutsiooni suur antikangelane Platon: ,,Kõik olemasolev on ebatäiuslik
Samas arvas ta, et liigid on muutumatud: alguses loodi lihtsalt väga palju liike, millest osa aja jooksul katastroofiliste sündmuste tõttu välja suri. Inglise geoloogid JAMES HUTTON ja CHARLES LYELL pakkusid välja idee, et Maa on palju vanem kui piiblis kirjas ning Maad kujundavad jõud tegutsevad väga aeglaselt ja kogu aeg. Nende meelest polnud liikide väljasuremiseks vaja katastroofe, Maal toimuvad protsessid võivad seda põhjustada sama efektiivselt. DARVINI EVOLUTSIOONITEOORIA Darwini evolutsiooniteooria põhineb viiel põhilisel tähelepanekul ja nendest tehtud järeldustel: Liikidel on suur viljakus. Neil on järglasi rohkem, kui neid täiskasvanuks saab. Populatsioonide arvukus jääb enam-vähem samaks. Toiduressursid on piiratud, kuid on enamasti suhteliselt konstantse suurusega. Nendest kolmest tähelepanekust võib järeldada, et sellises keskkonnas tekib isendite vahel olelusvõitlus. Suguliselt paljunevatel liikidel on iga isend teisest erinev.
4.............................................................................................................................................4 3.1 Aegkonnad...................................................................................................................................................4 Muutused.......................................................................................................................................................4 4. Evolutsiooniteooria........................................................................................................................................... 5 4.1 Georges Cuvier............................................................................................................................................5 4.2 Karl Ernst von Baer.....................................................................................................................................5 4
Väljasuremine- paljude liikide ja ökosüsteemide kadumine suhteliselt lühikese aja jooksul. Toimu kogu aeg. Ühe liigi väljasuremine annab paremad võimalused allesjäänutele ja sellele järgneb intensiivne uute liikide teke. Täiustumine- senisest keerukama ja täiuslikuma egitusega organismitüübi teke ja areng. Ainuraksetest arenesid hulkraksed. Mitmekesistumine- organismide kohastumine uute elupaikade ja tingimustega. Selle tulemusena tekivad uued liigid. 2. Küsimused Millised on evolutsiooniteooria seisukohad? 1. Suur sigivus- populatsioon peaks kiiresti kasvama, kuid säilitab siiski enam-vähem püsiva suuruse. 2. Ressursside vähesus- toit ja elukohad. Ressursid on piiratud. 3. Olelusvõitlus konkurents piiratud ressursside ja suure sigivuse pärast. 4. Liigid erinevad üksteisest- esineb muutlikkus. 5. Keskkond ei mõjuta evolutsiooni erilisel määral. 6. Loodusliku valik on see, et ogranismides tekivad muutused ehk
Babtiste de Lamarck: "Zooloogia filosoofia" 1809 · Elu tekib korduvate iseärkamiste teel ja on pidevas aeglases arengus. · Kõigil organismidel on kaks suundumust: 1. sisemine tund täiuslikkusele, 2. kohanedes keskkonnatingimustega tekivad organismides muutused, mis on alati otstarbekohased. · Elu jooksul omandatud tunnused päranduvad vähemalt osaliselt järglastele Tema esitas esimese tervikliku evolutsiooniteooria. Charles Darwin: 1859 "Liikide tekkimisest" · Liigid muutuvad- peamiseks põhjuseks looduslik valik. · Organismid paljunevad ja järglasi tekib rohkem kui saab ellu jääda. · Need isendid, kellel on pärilikult mingeid eeliseid, jäävad ellu ja annavad paljunemisvõimelisi järglasi. Esimene teaduslikult põhjendatud evolutsiooniteooria. darvinism- Darwini teooria
1.) Paleantoloogia on teadusharu väljasurnud (kunagi Maal elanud) organismidest. Uurivad kivimikihtidest leitud fossiile (väljasurnud organismide jäänused ja jäljendid). Mida sügavamal kivis asuvad, seda vanemad peaksid olema. Väga sügavates kihtides leiduvad organismide jäänused sarnanevad vähe või ei sarnane üldse tänapäevaste organismidega; mida lähemale liikuda kivis, seda rohkem sarnaneb tänapäevastega või kuuluvadki nende hulka. Mõned fossiilid näitavad selgeid vahevormi tunnuseid organismitüüpide vahel (nt ürglind). On leitud ka ehituse järkjärgulisi üleminekuridu iidsetest vormidest tänapäevaste liikideni, mis viitab otseselt vastava vormi evolutsioonilisele põlvnemisele ehk fülogeneesile. Eksisteerimisaeg (suhteline vanus, kes enne eksisteeris) ja ajalooline vanus (absoluutne vanus, kui vana kivistis tegelikult on, kui kaua vastav organism tegelikult elas) 2
Bioloogia ,,Evolutsioon" Evolutsioon - päritavate tunnuste pöördumatu muutumine põlvkondade jooksul Lamarkism teooria, mille kohaselt elu jooksul organismis toimunud muutused päranduvad edasi järglastele Muutlikkus populatsioonides esinevad erinevused isendite vahel Fossiilid ehk kivistised ammustel aegadel elanud organismide jäänused Elavad fossiilid tänapäevased organismid, kes on muutmatuna eksisteerinud väga pika aja vältel Analoogilised elundid eri liikide elundid, mis täidavad sama ülesannet, kuid on erineva päritoluga Homoloogilised elundid eri liikide elundid, millel on sarnane ehitus, kuid võib olla einev funktsioon Mandunud elundid ehk vestiigiumid oma esialgse ülesande kaotanud elundid, mis teistel sarnaste ehitusega liikidel võivad olla välja arenenud ja funktsioneerivad
4. Charles Darwin (darvinism): ,,Liikide tekkimisest" (1859) - 1. teaduslikult põhjendatud teooria. Liikide muutumine toimub teaduslikult põhjendavate seaduspärasuste järgi. Muutuse põhjuseks on looduslik valik, mis tuleneb järglaste arvust (rohkem, kui saab ellu jääda), olelusvõitlusest (isenditevaheline võitlus elamistingimuste pärast) ja sigimisvõimelisemad isendid. Nim. sünteetiline evolutsiooniteooria. 2.2 Evolutsiooni tõendid: uurimiseks kasutatakse ajaloolist, võrdlevat ja eksperimentaalset meetodit. Paleontoloogia andmed: teadus möödunud aegadel elanud organismidest (elu ajalugu Maal). Erinevates kihtides asuvad fossiilid (kivistised) näitavad organismivormide asendumist ja muutumist Maa ajaloos. Fülogenees: üleminek tänapäevasele vormile (evolutsiooniline põlvnemine); organismitüübi vahevorm. Määratakse organismivormide ajalooline vanus:
Teiseks, sellelt tulenevalt tugevneb olelusvõitlus isenditevaheline konkurents elutingimuste pärast. Kolmandaks, iga populatsiooni indiviidid on pärilikult mitmekesised, peamiselt juhuslike erinevuste näol. Ja suurema tõenäosusega jäävad ellu ning annavad paljunemisvõimelisi järgasi need isendid, kellel on individuaalsete omaduste tõttu eelised liigikaaslaste ees. See ongi looduslik valik. 3.Palentoloogia. Fossiilid. Kuidas fossiilide vanust määratakse? Miks vaja? Palentoloogia on teadus möödunud aegadel elanud organismidest. Fossiilid on väljasurnud organismide jäänused ja jäljendid. Vanust saab määrate kahel viisil. Esiteks suhtline vanus. Näitab seda, millised organismid eksisteerisid varem, millised hiljem. Tavaliselt on maakoore sügavamad kihid vanemad kui pealmised. Teiseks absoluutne vanus. Näitab kivististe tegelikku vanust, seda, kui kaua aega tagasi vastavad organismid elasid
kultuuride, tsivilisatsioonide, riikluse ja tehnoloogia areng. 13. Millega seostuvad evolutsioonibioloogias järgmised teadlased: Georges Cuvier, Jean-Baptiste de Lamarck, Charles Darwin Georges Cuvier — tegi oma uuringutega kindlaks, et eri maakihtides on erinevate loomade kivistised. Mida sügavamad kihid, seda erinevamad on kivistised elavana tuntud organismidest. Uskus siiski, et kõik liigid on algselt loodud ja muutumatud. Jean-Baptiste de Lamarck — esitas esimese tervikliku evolutsiooniteooria teoses ,,Zooloogia filosoofia’’ (1809). Tema arvates tekkis ja tekib elu Maal isetärkamise teel ja see on pidevas, kuigi aeglases arengus. Charles Darwin — lõi esimese teaduslikult põhjendatud evolutsiooniteooria, mis on kirja pandud teoses ‘’Liikide tekkimine’’ (1859). Darwin tõestas rohke faktilise materjali abil, et liikide ajalooline muutumine on toimunud ja toimub teaduslikult põhjendatavate seaduspärasuste järgi. Liikide muutumise peamiseks
(monosahhariidi, aminohapped) ja keerulisemad orgaanilised ühendid (polüsahhariidid, valgud, nukleotiidid) 3. Bioloogiline evolutsioon - elusorganismide teke ja areng, kõikide elusolendite väljakujunemine ja mitmekesistumine (Maal umbes 4-3,5 mld. a. tagasi) 2 milj aastat tagasi- tekkis inimene 4. Sotsiaalne evolutsioon - inimühiskonna areng - Umbes 2 milj. a. tagasi inimese teke Evolutsiooniteooria väljakujunemine Veidi peale keskaega (enne ristiusk) I evolutsiooni õpetus Jean Baptiste Lamarck (prants.) 19. saj. - Väitis, et elu on ise maale tekkinud, mitte jumala loodud - Keerulisemad organismid on lihtsamatest arenenud Keskkonna muutus → eluviisi muutus → harjutamine/mitteharjutamine → ehituse muutus → pärandub järglastele ↑
Maal võisid toimuda reaktsioonid, mille käigus ühinesid lihtsad anorgaanilised molekulid orgaanilisteks molekulideks. Tänapäeval ei oleks algeilse elu tekkimine elutust ainest võimalik, sest: Hapnik ,,põletaks" ära lihtsad orgaanilised ained Osoonikiht takistab UV-kiirguse jõudmist Maale Maal elavad organismid kasutaksid toiduks ,,ise tekkinud" orgaaniliseid aineid ja esimesi algelisi elusolendeid J. B. Lamarck avaldas oma evolutsiooniteooria 1809 aastal raamatus ,,Zooloogia filosoofia". Ta arvas, et elu tekkis isetärkamise teel spontaanselt ning et algelistest olestest arenesid järk-järgult täiuslikumad organismid. Kuid ta hindas üle keskkonna mõju organismidele ja organismis sisemist püüdu täiustumisele. C. Darwin avaldas oma evolutsiooniteooria 1759 aastal raamatus ,,Liikide tekkimine". Talle pakkusid huvi Galapagose saarel elavad isendid, sh vintide sugukonda kuuluvad linnud, kel kõigil on erineva kujuga nokk. Darwini
SUUNAV VALIK- loodusliku valiku tüüp; tavalisest vormist erinevate tunnustega isendite eelispaljunemine. Suunava valiku toimel kujunevad uued ja täiustuvad olemasolevad kohastumused. ADAPTIIVNE RADIATSIOON- evolutsioonilise mitmekesistumise erivorm, mille puhul ühest liigist (või perekonnast) lahkneb suhteliselt lühikese aja jooksul mitmeid erinevalt kohastunud liike. ANALOOGILISED ELUNDID- elundid, millel on sama funktsioon, kuid erinev ehitus. Nt: inimese silmad ja lülijalgse silmad. BINAARNE NOMENKLATUUR- Linné loodud hierarhilises elusolendite süsteemis kasuttav liikide nimetamisviis kahe ladinapärase sõnaga. Esimene sõna, mida kirjutatakse alati suure algustähega, tähistab perekonda, millesse liik kuulub, ja teine on liigiepiteet. DIVERGENTS- ehk organismide mitmekesistumine. Erinevate keskkonnatingimuste mõjul toimub ühe algtüübi lahknemine teisteks tüüpideks
· Algelistest olestest arenesid järkjärgult täiuslikumad organismid · Liigisisene muutumine tekib keskkonnatingimuste muutumisel Liigid pürgivad täiuslikkuse poole · Isendi kindlasuunaline muutumine viib liigi kindlasuunalisele muutumisele · Arvas, et kaelkirjaku pikk kael arenes välja kuna igal järgneval põlvkonnal oli vaja kaela sirutada järjest kõrgemal olevate puulehtede poole Positiivsed küljed: · Esimene terviklik evolutsiooniteooria Negatiivsed küljed: · Elu jooksul omandatud tunnused ei pärandu järglastele Karl Ernst von Baer (1792-1876): · Munaraku avastamine · Embrüonaalse arengu uurimine Charles Darwin (1809-1882): · Evolutsiooni hakati tunnistama, kui üldist loodusnähtust Evolutsiooni tõendid Palentoloogia andmed: · Palentoloogia uurib fossiile · Tavaliselt, mida sügavamad kihid, seda vanemad organismid
talitluse sobitumine elukeskkonna tingimustega; liigistumine - liikide mitmekesisuse teke; organiseerituse muutumine organismide anatoomilise ja füsioloogilise ehituse muutumine kas keerukamaks või lihtsamaks. · S o t s i a a l n e e v o l u t s i o o n- inimühiskonna areng, s.o kultuuride ja tsivilisatsiooni areng. Sünteetiline evolutsioon- tänapäevane evolutsiooniteooria, mis sai alguse möödunud sajandi 30. ja 40. aastatel Darwini evolutsiooniteooria (darvinismi) ja Mendeli pärilikkuseõpetuse (mendelismi) ühendamisest populatsioonigeneetika kaudu. Hilisemad arendused on tulenenud raku-, arengu- ja molekulaarbioloogiast. Fülogenees- liigi või sugulasliikide rühma evolutsiooniline arengukäik. Molekulaarkell- DNA mukleotiidse või valkude aminohappelised järjestuse erinevusel põhinev
sobitumine elukeskkonna tingimustega; liigistumine - liikide mitmekesisuse teke; organiseerituse muutumine organismide anatoomilise ja füsioloogilise ehituse muutumine kas keerukamaks või lihtsamaks. · S o t s i a a l n e e v o l u t s i o o n- inimühiskonna areng, s.o kultuuride ja tsivilisatsiooni areng. Sünteetiline evolutsioon- tänapäevane evolutsiooniteooria, mis sai alguse möödunud sajandi 30. ja 40. aastatel Darwini evolutsiooniteooria (darvinismi) ja Mendeli pärilikkuseõpetuse (mendelismi) ühendamisest populatsioonigeneetika kaudu. Hilisemad arendused on tulenenud raku-, arengu- ja molekulaarbioloogiast. Fülogenees- liigi või sugulasliikide rühma evolutsiooniline arengukäik. Molekulaarkell- DNA mukleotiidse või valkude aminohappelised järjestuse erinevusel põhinev
kaugete alade liigid. Sarnaste geenide ja valkude olemasolu erisugustel organismidel, mis tõestab organismide sugulust ja ühiseid eellasi (sarnasused molekulaartasandil). Kultuurtaimede ning koduloomade aretus- ristamist, kunstlikku valikut ja teisi võtteid kasutades on suudetud muuta paljude organismide ehitust ja elutegevust. 10. Mis olid G.Cuvier seisukohad liikide tekke ja muutumise kohta? Millised olid tema tähtsamat teened evolutsiooniteooria tekkes? Cuvieri oli paleontoloogia rajaja. Fossiilide võrdlemise kaudu tõestas liikide väljasuremise. Tema seisukoht oli, et liigid on algselt loodud ning muutumatud. Kivistisi pidas ta loodukatastroofides hukkunud organismide jäänusteks. 11. Täida lüngad tähtsamate etappide kohta taimeriigi evolutsioonis. 11.1.Umbes 410-440 milj a. tagasi ilmusid veekogude läheduses esimesed taimed- samblad ja algelised sõnajalgtaimed. 11.2
........................................................12 5.1.Elu tänapäeval......................................................................12 5.2. Muutused tänapäevas..............................................................12 Kokkuvõte...............................................................................13 Kasutatud kirjandus....................................................................14 2.Kuulsamad teadlased 2.1 Jean Baptiste de Lemarck Esimese tervikliku evolutsiooniteooria esitas mitmekülgselt kuulus prantsuse teadlane Jean Baptiste de Lemarck teoses ,,Zooloogia filosoofia'' aastal 1809. Tema arvates tekkis ja tekib elu Maal iseärkamise teel ja see on pidevas, kuigi aeglases arengus. Kõigile elusorganismidele on omased kaks tendentsi. Esiteks sisemine täiustumistung. Seetõttu tekivad üha keerukama ehituse ja talitusega organismid. Teiseks tendentsiks on kohanemisvõime elutingimustega. Kohanemine elutingimustega
ning nende kõrvutamisel isotoopide põhjal tehtud vanusemäärangutega. Organite homoloogsus- elundite põhiehituse sarnasus. (erinevused on tekkinud vastavalt funktsiooni muutumisele) Feneetilised võrdlused hõlmavad liikide anatoomiat, elutegevust ja embrüonaalset arengut. Võrdlev anatoomia võimaldab jagada organisme ehituse sarnasuse alusel rühmadeks- süstemaatika taksoniteks. Mandunud elundid-rudimendid- talituselt tähtsusetud elundid: õndraluu, ussripik, osaline karvkate, karvapüstitajalihased, kolmas silmalaug, kõrvalihased, tarkusehammas, silmahammas, segmenteerunud lihased. Embrüonaalne areng- kõrgemate loomade arengus esinevad alamate loomade tunnused. (nt. kõikide selgroogsetel moodustub varajases embrüojärgus keelikloomadele omane seljakeelik, mis asendub hiljem selgrooga. Geneetilised võrdlused- molekulaargeneetilised meetodid. Replikatsioon, transkriptsioon, translatsioon
Võrdlusmeetodid: Feneetilised võrdlused hõlmavad liikide anatoomiat, elutegevust ja emrüonaalset arengut. Võrdlev anatoomia võimaldab jagada organisme ehituse sarnasuse alusel rühmadeks süstemaatika taksoniteks. Homoloogilised on ehitusplaani poolest sarnased organid. Maandunud elundite esinemine on ilmekaks tõendiks ühisest põlvnemisest. Need on maandunud ja talitluselt tähtsusetud elundid, mis teistel lähedase ehitusega liikidel on välja arenenud ja talitlevad. Embrüonaalse arengu võrdlemine näitab, et kõrgemate loomade arengus esinevad alamatele omased arengujärgud ning tunnused, mis osal alamatest loomadest säilivad ka täiseas. Geneetilised võrdlused on saanud võimalikuks viimase nelja aastakümne jooksul. Selleks kasutatakse molekulaargeneetilisi meetodeid. Et geneetiline kood on enamvähem sama siis
EVOLUTSIOONITEOORIA KUJUNEMINE Elu ajaloolist arengut liikide üksteisest põlvnemise ja muutumise kaudu nim elu evolutsiooniks e bioloogiliseks evolutsiooniks. Muutused on kindlasuunalised ja pöördumatud. Elu tekkis Maal u 3,7-4 miljardit a tagasi. Füüsikaline evolutsioon Keemiline evolutsioon Bioloogiline evolutsioon Sotsialne evolutsioon Arenemislugu: elu algus VEES! 1. nn ürgpuljongis isepaljunevad biomolekulid (geenide esivanemad) 2. biomolekulid koondusid pikemateks ahelateks (viirused ja praeguste kromosoomide esivanemad) 3. need koondusid bakteriteks 4. bakterite sümbioosi tulemusena eukarüootsed ainuraksed (u 2 miljardit a tagasi). 5. need ühinesid kolooniateks ja hulkrakseteks organismideks (vetikad 1 miljard a tagasi) 6. hulkraksed koondusid kolooniateks või lausa eusotsiaalseteks ühiskondadeks 7. hulkraksete eri liigist organismide vaheline sümbioos (samblikud) EÜ-tüübi eelised: Vanimad elusolendid seega pr
8. Tippkiskjad paiknevad alati ökoloogilise püramiidi tipus. Õige vastusevariant. 9. Lindude ränded on eelkõige tingitud : a) madalast temperatuurist, b) lumisest pinnasest, c) jäätnud veekogudest, d) toidupuudusest. 10. Kui ökoloogilise teguri intensiivsuse aste ületab ülemise taluvusläve, siis liigi isendid hakkavad: a) kiiremini paljunema, b) kiiremini arenema, c) konkureerima teiste liikidega, d)hukkuma 11. Samal territooriumil elavad kõigi lookide populatsioonid moodustavad: a) ökosüsteemi, b) ökotoobi, c) bioomi, d) biotsönoosi 12. Herbivoorid on alati toiduahela : a) tootjateks, b) esimese astme tarbijateks, c) teise astme tarbijateks, d) lagundajateks 13. Puuhalul kasvav seen on toiduahela: a) tootja, b) esimese astme tarbija, c) teise astme tarbija, d) lagundaja 14. Populatsiooni arvukus näitab: a) ühe liigi isendite arvu, b) ühe liigi populatsioonide
peletamine, c) suguline valik, d) rõõmuavaldus kevadel. 13. Geenivool populatsioonide vahel: a) suurendab nende erinevusi, b) vähendab nende erinevusi, c) põhjustab uue liigi tekke, d) tekitab geneetilise triivi 14. Mürgiastlaga putukad: a) on varjevärvusega, b) meenutavad mõnd ohutut putukat, c) on ereda värvusmustriga, d) on väheliikuvad. 15. Lamarkism: a) on aegunud evolutsiooniõpetus, b) täiendab Darwini teooriaid, c) on moodne evolutsiooniteooria, d) on katastrofismiteooria. 16. Liigi uusi kohastumusi kujundab: a) stabiliseeriv valik, b) olelusvõitlus, c) suunav valik, d) mutagenees. Sobiv sõna lünka. 17. Väikseim evolutsioneeruv üksus on populatsioon. 18. Populatsiooni isendite kõigi geenide/alleelide kogumit nimetatakse populatsiooni genofondiks. 19. Evolutsiooni esmase geneetilise materjali annavad mutatsioonid. 20. Geneetiline triiv seisneb populatsiooni alleelisageduste suuna muutustes. 21
• Looduslik valik Paremini kohastunud isendite eelispaljunemine ja ellujäämine. • Liigiteke Olemasolevad liigid ei ole tekkinud ega loodud vaid valiku käigus välja kujunenud varem eksisteerinud liikudest. 2. Palentoloogilised tõendid: • uurib fossiile • Tavaliselt: mida sügavamad kihid, seda vanemad organismid. Võrdlusmeetodid: 1. Võrdlev anatoomia Mida sarnasemad organismid, seda lähemal ajas on nende ühised esivanemad. Homoloogilised elundid on põhiehituselt sarnased elundid. Rudimendid-Inimesel esinevad jääkelundid, mida inimestel pole enam vaja – kuid on vajalikud teistele loomadele. 2. Embrüonaalse arengu võrdlus - näitab, et kõrgemate loomade arengus esinevad alamatele omased arengujärgud ning tunnused, mis osal alamatest loomadest säilivad ka täiseas. 3. Molekulaargeneetiline võrdlus Mida sarnasem nukleotiididjärjestus võrreldavate organismide geenides, seda
· Looduslik valik Paremini kohastunud isendite eelispaljunemine ja ellujäämine. · Liigiteke Olemasolevad liigid ei ole tekkinud ega loodud vaid valiku käigus välja kujunenud varem eksisteerinud liikudest. 2. Palentoloogilised tõendid: · uurib fossiile · Tavaliselt: mida sügavamad kihid, seda vanemad organismid. Võrdlusmeetodid: 1. Võrdlev anatoomia Mida sarnasemad organismid, seda lähemal ajas on nende ühised esivanemad. Homoloogilised elundid on põhiehituselt sarnased elundid. Rudimendid-Inimesel esinevad jääkelundid, mida inimestel pole enam vaja kuid on vajalikud teistele loomadele. 2. Embrüonaalse arengu võrdlus - näitab, et kõrgemate loomade arengus esinevad alamatele omased arengujärgud ning tunnused, mis osal alamatest loomadest säilivad ka täiseas. 3. Molekulaargeneetiline võrdlus Mida sarnasem nukleotiididjärjestus võrreldavate organismide geenides, seda
Areaal liigi leviala, territoorium, mida teatud liigid asustavad, jaguneb populatsioonideks. Populatsioon ühisel territooriumil samal ajal elavad ühe liigi isendid Populatsiooni arvukus sellesse populatsiooni kuuluvate isendite arv Populatsiooni tiheduse näitab populatsiooni isendite arvu pinnaühiku kohta. Mida suurem on tihedus, seda pingelisem on populatsioonisisene konkurents. Biotsönoos ühel territooriumil elavad paljude liikide populatsioonid moodustavad elukoosluse Ökotoop biotsönoosi elukeskkond, mille all mõistetakse nii territooriumi, millel biotönoos paikneb, kui ka abiootilisi tegureid, mis seda mõjutavad Biotsönoosi ja ökotoobi omavaheline seos? Biotsönoos koos ökotoobiga moodustab ökosüsteemi. Ökosüsteemi näited - tiik, salu-okasmets, raba Ökosüsteemi iseloomustatakse kahe millise näitajaga? Eluta ökotoop. Elus biotsönoos.
oma ümbermaailmareisilt (purjekaga Beagel) kogutud faktid. 24. nov. 1859 ilmus siis Darwini "On the Origin of Species" Ta oli mõjutatud paljude teiste alade teadlastest ja vastupidi. Ta laenas teiste alade teadlaste käest mustreid, mida ta sobitas loodusteadusesse. Malthus oli üks neist, kelle tööd avaldasid olulist mõju Darwini vaadete kujunemisele. Malthuse teooria kohaselt populatsioonid paljunevad teoreetiliselt kiiremini, kui neile vajaliku toidu kogus. Maltusiaansus ütleb, et sündimust tuleks piirata ning et haigused sõjad jne, on isegi inimkonnale kasulikud. Ilmselt Malthuse mõjul, hakkas Darwin arendama ideed looduslikust valikust. Ta lähenes liikide muutumise ideele varasematest evolutsionistidest erineva loogikaga: selleks, et olemasolevad eluvormid maailma ära mahuks,
annaabi.ee 
