- Looduses esinev individuaalne muutlikkus on päranduv - Ressursside hulk on piiratud - Olelusvõitlus (konkurents) - Kõik järglased ei ole võrdselt edukad - Toimib looduslik valik - suurim tõenäosus ellu jääda ja järglasi anda on nendel isenditel, kes sobivad antud keskkonda paremini (kohastumused) EVOLUTSIOONI TÕENDID - SELGITUS (NÄITED), JOONISED - ÜRGLIND, HOMOLOOGSED JA ANALOOGSED ELUNDID, MANDUNUD ELUNDID, BIOGENEETILINE REEGEL 1. Paleontoloogilised leiud - fossiilid ehk kivistised - Tõestavad, et aja jooksul on organismid muutunud järjest keerulisemaks - Nn. „elavad fossiilid“ (tänapäeval samasugused isendid) - Nt. hõlmikpuu ja latimeeria - Ürglinnu kivistis - esineb nii ammu väljasurnud loomade (dinosaurused) kui ka tänapäeval elavate loomade (linnud) tunnuseid -
toimuvad piiratud ulatuses. LAMARKISM JEAN BAPTISTE LAMARCK Ta arvas, et lihtsaid eluvorme tekib looduses iseenesest kogu aeg juurde ja ajapikku arenevad neist üha keerukamad eluvormid. Ta arvas, et liigid kohanevad keskkonnaga ja muutuvad, kui nende elu jooksul omandatud tunnused päranduvad järglastele. Seda hüpoteesi ongi tema järgi hakatud nimetama lamarkismiks. Näiteks kui kaelkirjak sirutab üha oma kaela, et kõrgemalt lehti kätte saada, sünnivad tal pikema kaelaga pojad. Ka Darwin uskus, et omandatud tunnuste pärandumine on üheks evolutsiooni tõukejõuks: geneetilistest pärandumistest ei teatud tol ajal veel midagi. Lamarkism kui evolutsiooniline mehhanism on küll tänaseks ümber lükatud, kuid keskkonna põhjustatud muutused geenides võivad siiski päranduda. Samuti on näidatud epigeneetilisi mehhanisme, mis mõjutavad järglaste tunnuseid. Seetõttu ei saa lamarksismi pidada lõpuni vääraks.
Jääkamber Miller ja Matthew Levy. 0oC jää teke oli molekulide koondamiseks hea, sest molekulide jää struktuur lasi molekulidel sirgelt ritta minna nt fosfolipiidis on kõik molekulid reas. DNA ja RNA (nukleotiidid) ei ole kõrgemal temperatuuril piisavalt püsivad, et saaks tekkida nende küllaldane kontsentratsioon (et säiliks tasakaal sünteesi ja lagunemise vahel) Soe lomp Ch. Darwin. 80-110oC molekulid tekkisid rannavööndi veekogudes. Kus orgaaniliste molekulide kontsentratsioon viis nendevaheliste reaktsioonideni. Kuum katlake Günter Wächtershäuser. 150-250oC ookeani põhjas asuvate kuumavee allikate piirkonnas. Vees lahustunud anorgaanilise CO2 sidumine orgaanilisteks ühenditeks püriidi (FeS2) pinnal (vajalik energia vabaneb püriidi moodustumisel FeS ja H2S reaktsioonis) 2
EVOLUTSIOON Georges Cuvier- paleontoloogia rajaja 1) Mida sügavamad on maapõue kihid, seda erinevamad on kivistised. 2) Arvas, et liigid on loodud muutumatutena. Jean-Baptiste de Lamarck- 1. Tervikliku evolutsiooniteooria rajaja 1) Elu korduv isetärkamine 2) Täiustumistung 3) Elu jooksul omandatud muutused päranduvad + - + 1. Tervikliku teooria rajaja -Isetärkamine + liikide muutuvuse, ajaloolise arengu idee -Elujooksul omandatud tunnused päranduvad + organismide astmik -organismide sisemine tung progressile + erinevate liikide suguluse mõiste -tingimata kasulike muutuste teke harjutm
Esimese teaduslikult põhjendatud evolutsiooniteooria ...Charles Darwin esitas... C.Darwin järeldas, et liigid põlvnevad... ...varem elanud liikidest Esimesed elusolendid ilmusid Maale... ...4 miljardit aastat tagasi Ürglinnu sarnasused lindudega on... 1. Kolju 2. Tiivaluud 3. Sulestik 4. Jalaluud
(monosahhariidi, aminohapped) ja keerulisemad orgaanilised ühendid (polüsahhariidid, valgud, nukleotiidid) 3. Bioloogiline evolutsioon - elusorganismide teke ja areng, kõikide elusolendite väljakujunemine ja mitmekesistumine (Maal umbes 4-3,5 mld. a. tagasi) 2 milj aastat tagasi- tekkis inimene 4. Sotsiaalne evolutsioon - inimühiskonna areng - Umbes 2 milj. a. tagasi inimese teke Evolutsiooniteooria väljakujunemine Veidi peale keskaega (enne ristiusk) I evolutsiooni õpetus Jean Baptiste Lamarck (prants.) 19. saj. - Väitis, et elu on ise maale tekkinud, mitte jumala loodud - Keerulisemad organismid on lihtsamatest arenenud Keskkonna muutus → eluviisi muutus → harjutamine/mitteharjutamine → ehituse muutus → pärandub järglastele ↑
elusoleste ilmumine maale elu tekkis maal umbes 3,7...4 miljardit aastat tagasi. Elu arenes esialgu vees ainuraksete organismidena millest arenesid ainuraksed organismid, kellest omakorda said hulkraksed organismid ja siis saabusid maismaale esimesed taimed neile tulid järgi loomad ning lõpuks inimene Elu arengust maal annab kõige vahetumat teavet paleontoloogia teadus möödunud aegadel elanud organismidest. Maakoores, eelkõige settekivimites, leidub kivistisi e. fossiile ja elutegevuse jälgi paljudest väljasurnud organismidest, kuid ka taimede seemneid, lehtede jäljendid ja tolmuteri. Paleontoloogilised uurimused näitavad, et maakoore erineva vanusega kihid sisaldavad erisuguste organismide kivistisi. Mida vanemad kivimid, seda lihtsama ehitusega organismide jäänuseid võib sealt leida. 4) Sotsiaalne evolutsioon Inimühiskonna areng Maal Evolutsiooni tõendid Elu ajaloolise arengu tundmaõppimiseks on vaja selgitada 1
tagab organismi regulatsioonisüsteemid (vereringe ja närvisüsteem). Lisaks on organismisisene tööjaotus, väliskeskkonnast paremini eraldatud ja püsivam sisekeskkond. 4. Maa füüsikaliseks vanuseks loetakse, vali õige! a) 6 miljr a. b) 4,5-5 miljr a c) 3,7-4 miljr a. 5. a) Esimesed fotosünteesijad vees olid tsüanobakterid ja vetikad b) esimesed hulkraksed loomad vees, kelle esindajad elavad ka tänapäeval olid käsnad. 6. Kes või mis on fossiil, kust neid võib leida ja milleks neid kasutatakse? Fossiil on mistahes eluvormi või selle elutegevuse mineraliseerunud jäljend mida võib leida maakoore erineva vanusega kivimite seest. Kasutatakseevolutsiooni tõendina ning infoallikana iidsete organismide uurimises. 7. Kõik järgmised näited iseloomustavad looduslikku valikut.Kirjuta igale näitele loodusliku valiku vormi nimi! a) Kõige rohkem järglasi annavad keskmiste omadustega isendid – stabiliseeriv ehk säilitav valik
EVOLUTSIOON EVOLUTSIOONITEOORIA 1. Mõisted: evolutsioon, fossiilid, homoloogilised elundid, analoogilised elundid, mantunud elundid, paleontoloogia. Evolutsioon – organismide päritavate tunnuste muutumine põlvkondade jooksul Fossiilid – ammustel aegadel elanud organismide jäänused Homoloogilised elundid – eri liikide elundid, millel on sarnane ehitus, kuid erinev funktsioon Analoogilised elundid – eri liikide elundid, mis täidavad samu ülesandeid, kuid erinev päritolu Mantunud elundid – oma esialgse ülesande kaotanud elundid Paleontoloogia – teadus, mis uurib möödunud aegadel elanud organismidest 2. Milliseid teooriaid käisid välja järgnevad mehed: Jean Baptiste Lamarck, Georges Cuvier, Charles Darwin , Albert Wallace. Jean Baptiste Lamarck – isendi kindla suunaline muutumine viib kaasa liigi muutumiseni Georges Cuvier – liigid on aeglaselt loodud ja muutumatud
4.............................................................................................................................................4 3.1 Aegkonnad...................................................................................................................................................4 Muutused.......................................................................................................................................................4 4. Evolutsiooniteooria........................................................................................................................................... 5 4.1 Georges Cuvier............................................................................................................................................5 4.2 Karl Ernst von Baer.....................................................................................................................................5 4
1) Esimene teadlane, kes väitis et ürgsed organismid on välja surnud. 2) Välja suremine on põhjustatud olnud loodus katastroofidest. Jean-Bapiste de Lamarck 1744-1829- 1.) Väitis et elu jooksul omandatud tunnused, mis esinevad mõlemal vanemal päranduvad järglastele. 2.) Elu tekkis iseärkamise teel spontaanselt. 3.) Esimene terviklik evolutsiooni teooria. K.E.von Baer 1792-1876- Embrüoaalne areng on erinevatel loomadel sarnane. Avastas munarakku. Charles Darwin 1809-1882- Evolutsiooni hakkati tunnistama, kui üldist loodusnähtust. Kuulsaks sai Darwin oma evolutsiooni ja loodusliku valiku teooriaga- darvinism. Darvinismi 4 seisukohta: 1)Muutlikus, 2)Olelus võitlus 3)Looduslik valik 4) liigi tekke. Evolutsiooni tõendid: Paleontoloogia annab elu ajaloost Maal kõige otsesemaid andmeid. Maakoort moodustavates kivimikihtides leidub rikkalikult kivistisi ehk fosiile(välja surnud organismide jäänuseid ja jäljendeid)
ajapikku arenevad neist üha keerukamad eluvormid. Ta mõistis, et organismid on kohastunud elama neid ümbritsevas keskkonnas. Kohastumise mehhanismina pakkus ta välja, et elu jooksul organismis toimunud muutused päranduvad edasi järglastele. Seda hüpoteesi on tema järgi hakatud nimetama lamarkismiks. Georges Cuvier fossiilsetele leidudele tuginedes tõestas ta liikide väljasuremise ning see on ka Cuvieri teene evolutsiooniteooria arengus. Samas arvas, et liigid on muutumatud: alguses loodi lihtsalt väga palju liike, millest osa aja jooksul katastroofiliste sündmuste tõttu välja suri. James Hutton ja Charles Lyell pakkusid välja idee, et Maa on palju vanem kui Piiblis kirjas ning maad kujundavad jõud tegutsevad väga aeglaselt ja kogu aeg. Nende meelest polnud liikide väljasuremiseks vaja katastroofe, Maal toimuvad protsessid võivad seda põhjustada sama efektiivselt.
teke/areng. · Keemiline: aatomite ühinemine molekulideks, anorg. molekulidest org. ühendite teke. · Bioloogiline: elu areng Maal tänapäevani. Põhiprotsessideks kohastumine, liigistumine (liigiline mitmekesisus), organiseerituse (organismide anatoomilise ja füsioloogilise ehituse) muutumine. · Sotsiaalne: inimühiskonna areng (kultuur, tsivilisatsioon). Esimesed ideed elu ajaloolisest muutumisest: 1. Erasmus Darwin: avaldas esimesena, et liigid pole loodud muutumatuks. 2. Georges Cuvier: eri maakihtides on erinevate loomade kihistised. Mida sügavamad on kihid, seda erinevamad on kivistised elavana tuntud organismidest (kõik on algselt muutumatud). 3. Jean-Baptiste Lamarck: ,,Zooloogia filosoofia" 1. terviklik teooria. Elu tekkis isetärkamise teel ning on pidevas arengus. Organismidele on omane sisemine täiustumistung ja kohanemine.
keerukamad eluvormid. *Organismid on kohastunud elama konkreetsetes keskkondades. *Lamarkism organismis elu jooksul toimunud muutused päranduvad edasi järglastele?! - Georges Cuvier tõestas liikide väljasuremist fossiilsete leidude alusel - James Hutton, Charles Lyell maa on palju vanem kui piiblis kirjas ja maad kujundavad jõud tegutsevad väga aeglaselt ja pidevalt - Charles Darwin sai rohkem tähelepanu - Alfred Wallace jäi tagaplaanile paljuski kuna Darwin oli temast vanem, mõjuvõimsam ja jõukam Charles Darwin (1809 1882) teadusliku evolutsiooniteooria looja - purjekas Beagle 1832-1836. - 20 aastat mõtiskles, kuni valmis evolutsiooniteooria - LOODUSLIK VALIK (LV) on liikide muutumise peamine põhjus - LV tuleneb olelusvõitlusest ja pärilikust muutlikusest
mille tagajärjel on kadunud terved suured fauna- ja floorakompleksid, kuid neid ei tuleks pidada katastroofideks, vaid Maa arengu makroetappideks. 3. Evolutsiooni tõendid Elu arengust Maal annab kõige vahetumat teavet paleontoloogia teadus möödunud aegadel elanud organismidest. Paleontoloogilised leiud näitavad, et maakoore erineva vanusega kihid sisaldavad erisuguste organismide kivistisi. Mida vanemad kihid, seda lihtsama ehitusega organismide jäänuseid võib nendes leida. Erineva vanusega kivististe võrdlemisel ilmneb ühtlasi, et evolustiooni käigus on tekkinud järjest keerukama ja täiuslikuma ehitusega organismiliigis, kuigi on säilinud ka palju ürgseid vorme. Erisuguste liikide võrdlus näitab, et neil võivad olla põhijoontelt sarnased elundid. Kõrgematel loomadel võib esineda ka alamatele loomadele iseloomulike tunnuste algmeid, mis ei
suudetud sünteesida. Geneetilise koodi kujunemist pole faktiliselt põhjendatud. Laboritingimustes pole jõutud ligilähedalegi kunstlikult loodud raku tekitamisele. 4) sotsiaalne evolutsioon – inimühiskonna areng, omandatud kogemuste, teadmiste jne kujunemine järglaspõlvkondades. Algas ca 2 miljonit aastat tagasi ja kestab. 4. Millega seostuvad evolutsioonibioloogias järgmised teadlased: Georges Cuvier, Alfred Russel Wallace, Jean-Baptiste de Lamarck, Charles Darwin G. Cuvier 1. Mida sügavamad maapõue kihid, seda erinevamad on kivistised. 2. Arvas siiski, et liigid on loodud muutumatutena. 3. Põhjendas kadunud liike katastroofidega. J.B. Lamarck 1. Elu korduv isetärkamine 2. Täiustumistung 3. Elu jooksul omandatud muutused päranduvad- see teooria põhines vääradel seisukohtadel. A. R. Wallace Tema seletuste kohaselt lliikide evolutsiooniline teisenemine toimub peamiselt loodusliku valiku kaudu. Charles Darwin
Mõisted: lamarkism - teooria, mille kohaselt elu jooksul organismis toimunud muutused päranduvad edasi järglastele muutlikkus - populatsioonides esinevad erinevused isendite vahel fossiilid - ammustel aegadel elanud organismide jäänused elavad fossiilid - tänapäevased organismid, kes on muutumatuna eksisteerinud väga pika aja vältel homoloogilised elundid - eri liikide elundid, millel on sarnane ehitus, kuid võib olla erinev funktsioon analoogilised elundid - eri liikide elundid, mis täidavad sama ülesannet, kuid on erineva päritoluga mandunud elundid ehk vestiigiumid - oma esialgse ülesande kaotanud elundid, mis teistel sarnase ehitusega liikidel võivad olla välja arenenud ja funktsioneerivad olelusvõitlus - organismide reageerimine nende ellujäämist ja paljunemist takistavate teguritele kohanemine - organismi ehituse ja talitluse mittepärilik ja üldiselt pöörduv muutumine
geneetilist muutlikkust ja hulkrakse organismi tekke. Hulkraksuse eelised: Võimaldas uute organismitüüpide arengut Georges Cuvier (1769-1832) Prantsuse loodusteadlane paleontoloogia rajaja. Liigid on algselt loodud ja muutumatud. Jean Baptiste Lamarck (1744-1829) Prantsuse loodusteadlane. ,,Zooloogia filosoofia" esimene terviklik evolutsiooni käsitlus. Elu jooksul omandatud tunnused päranduvad järglastele. Tema teooriat ei tunnustatud. Charles Darwin (1809-1882) Inglise loodusteadlane. ,,Liikide põlvnemisest" Liigitekke mehhanism-looduslik valik (muutlikkus ja olelusvõitlus). Loodusliku valiku Liigid ei ole loodud, vaid põlvnevad varem elanud liikidest. See teooria leidis tunnustust. 3,7-4 miljardit ainuraksed a tagasi prokarüoodid 2 miljardit a esimesed eukarüoodid tagasi TAIMED LOOMAD 700 MAT hulkraksed vetikad pehmekehalised selgrootud
suure algustähega, tähistab perekonda, millesse liik kuulub, ja teine on liigiepiteet. Bioaktiivne aine - orgaaniline ühend (ensüüm, vitamiin, hormoon jt.), mis juba väikestes kontsentratsioonides mõjutab organismi ainevahetust ja reguleerib elutalitust. Biogeneetiline reegel - selgroogsete organismide lootelise arengu seaduspärasus, mille kohaselt ontogeneesi alguses (embrüogeneesis) läbitakse liigi fülogeneetiliste eellaste embrüonaalse arengu etappe. Bioindikatsioon - on keskkonna seisundi hindamine indikaatorliikide abil. Teatavate liikide esinemine, arvukus ja elujõulisus peegeldavad keskkonna saastumise astet. (Indikaatorliikideks sobivad kitsa ökoloogilise amplituudiga liigid). Biokeemiline reaktsioon - organismis või rakus ensüümide poolt juhitav keemiline reaktsioon. Bioloogia - teadus, mis uurib elu kõiki ilminguid. Bioloogiline evolutsioon - bioevolutsioon, elu ajalooline areng Maal, algas keemilise
2. Milles seisneb bioloogiline evolutsioon? Kohastumises, liigistumises ja organiseerituse muutumises. 3. Milles seisneb Cuvier' katastroofiteooria? Kõik liigid on algselt kujunenud ja muutumatud. Ta seletas paljusid asju katastroofidega, milles mõned liigid hukkusid ja tänapäevased jäid ellu. 4. Kuidas seletas Lamarvk elu evolutsiooni? Tema arvates tekkis ja tekib elu Maal iseärkamise teel ja see on pidevas, kuigi aeglases arengus. 5. Mida pidas Darwin liikide muutumise peamiseks teguriks? Liikide muutumise peamiseks põhjuseks pidas ta looduslikku valikut. 6. Millest tuletas Darwin loodusliku valiku? Esiteks, kõigi liikide isendite paljunemisel tekib järglasi rohkem, kui saab ellu jääda (toidu- ja elupaiga nappus, ohustatus vaenlastest). Teiseks, sellest tulenevalt tugevneb olelusvõitlus isenditevaheline konkurents elutingimuste pärast. Kolmandaks, iga
Sotsiaalne evolutsioon Inimühiskonna areng. 4) Kirjelda, millised tingimused valitsesid Maal 4 miljardit aastat tagasi? Sagedased vulkaanipursked, maal puudus mullakiht, maa oli suures osas kaetud madalate soojaveeliste meredega, vulkaanilistest gaasidest moodustus esialgne atmosfäär, atmosfääris puudus vaba hapnik, puudus osoonikiht ning UV- kiirgus jõudis takistamatult Maale. 5) Kirjelda keemilise evolutsiooni etappe? Tekkisid monomeersed orgaanilised ühendid Polümeratsioonil tekkisid orgaanilised polümeerid Polümeerid liitusid polümeeride kogumikeks. (Reaktsioonideks vajalik energia saadi UV- kiirgusest, soojuskiirgusest ja õhuelektrist.) 6) Milles seisneb Stanley Milleri katseaparatuuri tähtsus, oska seda jooniselt ära tunda. Selle abil tõestas ta, et nt N2, H2O, NH3 ja CH4 segust võib saada elektrilaengu toimel aminohappeid
Evolutsiooni tõendid * Millised organismid on minevikus maad asustanud? * Millisel ajaperioodil on ühed või teised organismid elanud? * Millised on organismide vahelised sugulus ja põlvnemissuhted? * Millised tegurid on põhjustanud elu evolutsiooni? * Paleontoloogia on möödunud aegadel elanud organismidest. Fossiilid on kunagiste organismide kivistised. Palenteoloogilised uurimused näitavad, et maakoore erineva vanusega kihid sisaldavad erisuguste organismide kivistisi ja mida vanemad kivimid, seda lihtsama ehitusega organismide jäänuseid see sisaldab. Peale fossiilide võimaldab elu kulgu selgitada praegu maa peal elavad organismid. Näiteks rudimendid ehk vestigaalsed elundid, mis ei ole välja arenenud ja kaotanud oma algse funktsiooni. Õndraluu, kõrvalihased, pimesool, osaline karvkate jne. * Analoogilised elundid ühesuguse funktsiooniga, kuid erineva ehitusega. * Homoloogilised elundid sarnase ehitusega, kuid funktsioon võib olla erinev.
Toodetakse kõrge eani Saavad otsa 45-55 eluaastal Toodetakse uued, terved juurde Uusi juurde ei teki (ovogoone) (spermatogoone) Sarnasused: mõlemad läbivad meioosi ja mõlemad on haploidsed Ontogenees organismi individuaalne areng viljastumisest surmani Embrüogenees organismi looteline areng, mis lõppeb sünnitusega Moorula ehk kobarloode Ontogeneesi alguses (embrüogeneesil) läbitakse liigi ajalooline areng ehk fülogeneesi etapid. Biogeneetiline reegel 6 Pärilikkus Pärilikkus looduse üldine seaduspärasus, mille kohaselt järglased sarnanevad oma vanematega. Genotüüp ühe isendi kromosoomistikus paiknev geenide kogum Fenotüüp ühe isendi (kõigi) vaadeldavate tunnuste kogum koos genotüübiga Alleel ühe geeni erivorm (dominantne, mis avaldub, nt. AA ja retsessiivne, mis ei avaldu, avaldub juhul kui mõlemad on retsessiivsed, nt. aa - avaldub, Aa - avaldub dominantne tunnus) F
geneetilist muutlikkust ja hulkrakse organismi tekke. Hulkraksuse eelised: Võimaldas uute organismitüüpide arengut Georges Cuvier (1769-1832) Prantsuse loodusteadlane paleontoloogia rajaja. Liigid on algselt loodud ja muutumatud. Jean Baptiste Lamarck (1744-1829) Prantsuse loodusteadlane. ,,Zooloogia filosoofia" esimene terviklik evolutsiooni käsitlus. Elu jooksul omandatud tunnused päranduvad järglastele. Tema teooriat ei tunnustatud. Charles Darwin (1809-1882) Inglise loodusteadlane. ,,Liikide põlvnemisest" Liigitekke mehhanism-looduslik valik (muutlikkus ja olelusvõitlus). Loodusliku valiku Liigid ei ole loodud, vaid põlvnevad varem elanud liikidest. See teooria leidis tunnustust. 3,7-4 miljardit ainuraksed a tagasi prokarüoodid 2 miljardit a esimesed eukarüoodid tagasi TAIMED LOOMAD 700 MAT hulkraksed vetikad pehmekehalised selgrootud
vitamiin, hormoon jt.), mis juba väikestes Amnion (vesikest) üks loodet ümbritsevatest lootekestadest. Esineb selgroogsetel loomadel, kontsentratsioonides mõjutab organismi ainevahetust ja reguleerib elutalitust. sealhulgas ka inimestel. Biogeneetiline reegel selgroogsete organismide Anaeroobne glükolüüs (käärimine) Hapniku puudusel rakkude tsütoplasmas toimuv glükoosi lootelise arengu seaduspärasus, mille kohaselt ontogeneesi alguses (embrüogeneesis) läbitakse lagundamine, mille üheks lõpp-produktiks on kas liigi fülogeneetiliste eellaste embrüonaalse arengu piimhape või etanool.
Vastuväited: - Lamarck eitas loomulikku väljasuremist - Väliskeskkonna suunav mõju - Lamarck pooldas liitpärilikkuse hüpoteesi (vanemate elujooksul omandatud tunnused päranduvad järglasele) Epigeneetiline tegur muutus pärilikkuses, mis on toimunud eluea jooksul ja mõjutab tunnust Geneetiline tegur muutus DNA koostises, mis pärandub 4) Selektogeneetilised teooriad kõik need teooriad põhinevad looduslikul valikul: a. Klassikaline darwinism / sünteetiline evolutsiooniteooria b. Neutralism c. Katkeva tasakaaluteooria Evolutsiooniliste muutuste väikeimaks elementaarüksuseks on populatsioon. Üksikisendid ei evolutsioneeru. Populatsioon: 1) Kuuluvad ühte liiki isendid 2) Kes annavad järglasi 3) Kes asustavad ühte levilat 4) Kes on isoleeritud teistest samaliigi populatsioonidest Evolutsioonis populatsioonide puhul oluline: 1) Muutlikkus: a. Pärilik muutlikkus (piisab muutustest alleelide tasandil): i
meetod. Liigi bioloogiline kontseptsioon (biological species concept) defineerib liike kui erinevaid organismide gruppe, populatsioone, kus ristumine toimub ainult nende gruppide siseselt, gruppide vahel esinevad aga ristumisbarjäärid. Termini "populatsioon" kasutamine liigi definitsioonis viitab sellele, et liikide puhul kehtivad populatsioonigeneetikas kirjeldatud seaduspärasused. Geenide edasikandumine järglastele toimub samasse populatsiooni kuuluvate isendite ristumise tulemusena või sama liigi erinevatest populatsioonidest pärit isendite ristumise tulemusena. Geenide ülekannet erinevatesse liikidesse kuuluvate populatsioonidesse üldjuhul ei toimu. Liigi fenotüübiline kontseptsioon lähtub sellest, et organismide morfoloogilised sarnasused peaksid kajastama ka nende geneetilist sarnasust. Kuigi paljudel juhtudel see nii ongi, on ka piisavalt liike, mille puhul see ei kehti.
kivistised elavana tuntud organismidest. Cuvieri õpilane seletas asja nii, et katastroofis hukkunud liikide asemele loodi uued, tänapäevasemad organismid. 4) Lamarck seletas elu evolutsiooni nii, et elu tekkis või tekib maal isetärkamise teel ja see on pidevas, kuigi aeglases arengus. Kõigile elus organismidele on omane kaks tendentsi. Esimene on sisemine täiustumis tund ja teiseks kohanemisvõime elutingimustega. 5) Peamiseks liikide muutumise teguriks pidas Darwin looduslikku valikut. See tuleneb omaorda kolmest looduslikust faktist. Esiteks, kõigi liikide isenite paljunemisel tekib järglasi rohkem, kui saab ellu jääda. Teiseks, olelusvõitlus- konkurents elutingimuste pärast ja kolmandaks iga popullatsiooni indiviidid on pärilikult mitmekesised. 8) Lamarkismi tuntuim vorm oli seisukoht, et keskonnatingimuste mõjul organismides tekkinud muutused on otstarbekohased a pärilikud. Darwin aga tõestas, et liikide ajalooline
herne mille õie asend on tippmine ja varre pikkus lühikesiis same esimeses põlvkonnas taimed,mille õite asend on külgmine ja varre pikkus pikk,milline on tulemus kui tolmeldada esimese põlvkonna taimi?-II põlvkonna herned on kõlgmiste õitga pikavarrelisi 3 osa ja tipmioste õitega lühikese varrega 1 osa suhtes 3:1 V.raku teooria.päristuumne rakk,selle ehitus. Rakuteooria on vaadete süsteem, mille kohaselt kõik organismide (nii loomade kui ka taimede) elundid ja osad koosnevad rakkudest[1].Selle kohaselt on rakud elu kõige väiksemad vormid (üksik rakk suudab toime tulla kõikide eluks vajalike funktsioonidega), seega kõike, mis pole rakk või rakkudest koosnev (näiteks viirus), ei saa lugeda elusaks. Rakuteoorial on kolm peamist komponenti : kõik elav koosneb rakkudest, rakud on kõige väiksemad elavad osakesed ja kõik rakud tulevad varem eksisteerinud rakkudest
Eukarüootide fotosünteesi käigus tekkis hapnik (O2). Ainuraksetest tekkisid hulkraksed organismid. *sotsiaalne evolutsioon - 2 miljonit aastat tagasi tekkis Aafrikas esimene inimene. Evolutsioonilised tõendid: *paleontoloogilised ehk fossiilid Maa koores leidub väljasurnud organismide kivistusi. Mida sügavamal on kiht, seda primitiivsema ehitusega on organismid. *organismide homoloogilisus elundite põhisarnasus ehituses (kopsud hingamiseks) *rudimendid elundid, mis ei täida oma funktsioone (silmahambad, kolmas silmalaug) *molekulaarbioloogiline valgud ja DNA molekulid, erinevatel organismide, on sarnase ehitusega. 2.Ülesanne: kui üks vanematest on homosügootne lokkisjuukseline ja teine sirgejuukseline, siis nende lapsed on kõik laineliste juustega. Milliste juustega lapsi saaksid vanemad, kes mõlemad on lainesjuustega? Pilet 18 1.Looduslik valik.Loodusliku valiku vormid.
4) Organell tuum, ribosoomid, mitokondrid. Moodustuvad üksnes rakkudes ja iseseisvalt elu ei kanna, kuid koostöös annavad elu talitluse küll. 5) Rakk ilmnevad kõik elu omadused. Tsütoloogia. 6) Kude sarnase ehitusega ja talitlusega rakud koos vaheainega. Koe ehitust uurib histoloogia. Nt nutthallitusseeneniidi rakkudel puuduvad raku vaheseinad. 7) Organid ehk elundid koed on koondunud organitesse ehk elunditesse, st organ on kudede kogum, mis täidab mingit kindlat funktsiooni, nt süda, juur, vars, leht, õis. Organitega tegeleb eelkõige meditsiin, nt südant uurib kardioloogia. 8) Elundkond ehk organsüsteem organid koonduvad elundkonda ühise talituse alusel. Taimedel need puuduvad. Nt seedeelundkonda kuulub suu, neel, söögitoru, magu, peen- ja jämesool.
...................................... ......................................................................................................................................................... 2. Jean Baptiste Lamarck(1744-1829)-.......................................................................................... ......................................................................................................................................................... 3. Charles Darwin (1809-1882)...................................................................................................... ......................................................................................................................................................... Ø Evolutsiooni tõendid Elu arengut maal võimaldab selgitada: § Paleontoloogia- teadus möödunud aegadel elanud organismidest. Paleontoloogilised leiud näitavad, et
Bioloogia Riigieksam 24.05.2013 Eluslooduse ühised tunnused Elu iseloomustav organisatoorne keerukus väljendub ehituslikul, talituslikul ja regulatoorsel tasandil. 1. Biomolekulid on orgaanilise aine molekulid, mille moodustumine on seotud organismide elutegevusega. Süsivesikud, valgud ehk proteiinid, nukleiinhapped (DNA, RNA), rasvad ehk lipiidid, sahhariidid, vitamiinid. Süsivesikud Rasvad 1 Valgud ehk proteiinid DNA & RNA 2 Vitamiinid 2. Rakuline ehitus. Rakud jagunevad ainu- ja hulkrakseteks. Ainuraksed on näiteks bakterid, hulkraksed on näiteks koer. Rakk on kõige lihtsam ehituslik ja talituslik üksus, millel on v
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
