EVOLUTSIOON (0)

1. Mis on evolutsioon ja millised on selle vormid? - EVOLUTSIOON - süsteemi pöördumatu areng mitmekesisemaks ja  keerukamaks (inimkeeles: Evolutsiooniteooria on mingisugune oletus sellest, kuidas võis 
elu maal alguse saada.) - evolutsiooni vormid: •   kosmiline ehk füüsikaline evolutsioon – universumi kujunemine,  suur pauk, linnu teed •   keemiline evolutsioon - keeruliste stabiilsete keemiliste ühendite  moodustumine lihtsatest anorgaanilistest molekulidest •   bioloogiline evolutsioon - elu areng Maal esimestest elusolestest  inimeseni (endosümbioos) •   sotsiaalne evolutsioon - inimühiskonna areng, s.o kultuuride ja  tsivilisatsiooni areng Maal 2. Mida pidas Darwin liikide muutumise peamiseks teguriks?   - olemasolevad liigid põlvnevad varem elanud liikidest ja on muutunud tänu looduslikule valikule ning olelusvõitlusele (kuna isesendeid on palju ja  ressursse vähe). 3. Võrrelge Darwini ja Lamarci evolutsioonialaseid seisukohti.   - Darwin arvas, et evolutsiooni määrab pärilik mitmekesisus, olelusvõitlus,  looduslik valik ja kohastumine. Lamarc arvas aga, et organismi harjutamine ja  keskkonnas toimunud kasulikud muutused päranduvad järglastele. Lamarci  teooria kohaselt toimusid muutused kiiresti, Darwini teooria kohaselt võtsid 


muutused kaua aega. Lamarci teooriat võeti tõsiselt kuniks avastati fosiilid, mis  kinnitasid Darwini teooriat. 4. Elu päritolu teooriad. •   Elu on loodud (nt Jumala poolt) •   Elu on tärganud (minevikus keemilistest ainetest; korduvalt, mudast jm  elutust) •   Elu on tulnud kosmosest •   Elu on tekkinud elusest (bakterid pärinevad bakteritest) •   Elu tekkis minevikus teatud tingimustel elutust ja arenes. Nüüd tekib vaid  elusast. 5. Millised tõendid on evolutsiooni tõestamiseks? •   Paleontoloogilised tõendid (fossiilid, jäljendid, elutegevuse  jäljed,  seemned ja tolmuterad) •   Väljasurnud organismide ehituse (anatoomia) võrdlus praegu elavate  organismidega: - Homoloogilised elundid – sarnane ehitus ja päritolu, kuid funktsioon võib olla  erinev (N: selgroogsetel jalg, loib, tiib) - Analoogilised elundid – erinev päritolu ja ehitus, kuid sarnane funktsioon (N:  linnu ja liblika tiib) - Mandunud elundid – elundid, mis ei arene täielikult välja ning on kaotanud  oma algse funktsiooni (N: õndraluu lülid, kõrvaliigutmise lihased, ussiripik,  osaline karvkate inimestel)


•   Organismide lootelise arengu võrdlus (embrüoloogia) - teatud etappidel on  ühise eellasega organismide looted sarnased. Nt on kõigi selgroogsete  loodetel teatud etapis lõpusepilud ja seljakeelik. •   Biokeemia ja molekulaarbioloogia meetodid (organismide keemilise  koostise võrdlus) - Mida suurem biokeemiline ja molekulaarbioloogiline  sarnasus, seda lähem sugulus. - Pseudogeenid – mittekodeerivad geenid eukarüootsetes organismides, väga  ammu tekkinud. Nende võrdlus peegeldab fülogeneesi. - Molekulaarkell – DNA mukleotiidse või valkude aminohappelised järjestuse  erinevusel põhinev fülogeneetiliste liinide lahknemisaegade ligikaudne määrang;, mis põhineb faktil, et geneetiline struktuur muutub keskmiselt püsiva kiirusega  (geenmutatsioonide kinnitumine genoomides toimub eri fülogeneetilistes liinides  pika ajavahemiku jooksul enam-vähem püsiva kiirusega). •   Biogeograafia ja ökoloogia tõendid - organismide levik on seotud  kindlate piirkondadega. Pikka aega geograafiliselt üksteisest eraldatud ühte  liiki organismid erinevad üksteisest. Nt ürg- ja alamimetajad on levinud  põhiliselt Austraalias. •   Kultuurtaimede ning koduloomade aretus - ristamist, kunstlikku valikut  ja teisi võtteid kasutades on inimene suutnud muuta paljude organismide  ehitust ja elutegevust. Sarnased muutused võisid toimuda ka looduses.  Tõestab analoogiat ja liikide muutumisvõimet. 6. Mida tähendab “Kambriumi plahvatus” - Kambriumi plahvatus sümboliseerib maakera elurikkuse massilist kasvu.  Ilmselt suurenes hapniku sisaldus meie atmosfääris määrani, millest oli piisav elu tekkeks. (2,5 mld aastat tagasi)


  7. Tea iga aegkonna iseloomulikke looma-ja taimerühmi.   - Uusaegkond e. Kainosoikum (Jääaeg): H. sapiens sapiens,  Neandertaallane, H. Sapiens, H. Erectus, Homo habilis, Inimlane e  australopiteek   - Keskaegkond e. Mesosoikum: Pärisimetajad, Õistaimed, Linnud,  Hiidroomajad.   - Vanaaegkond e. Paleosoikum: Paljasseemnetaimed, Suured sõnajalad, Roomajad, Luukalad, Kahepaiksed, Lülijalgsed, Sõnajalad, Samblad,  Selgroogsed, Selgrootute loomade põhitüübid   - Agueoon e. Proterosoikum: Käsnad; Vetikad; Mikroorganismid –  seened, loomad, taimed; Eukarüootsus; Aeroobne hingamine.   - Ürgeoon e. Arhaikum: Autotroofsed bakterid, fotosüntees; Elu teke:  ainuraksed anaeroobsed heterotroofsed prokarüoodid; Keemiline evolutsioon;  Maa teke (mandrite liikumine, atmosfääri kujunemine) 8. Võrrelge kohastumist ja kohanemist. Tooge näiteid organismide  kohastumustest.   - Kohastumine - organismide ellujäämist ja paljunemist soodustavate  pärilike omaduste kujunemine põlvkondade vahetumisel. Nt: kaelkirjakul on  tekkinud kohastumus selleks, et puu otsast lehti kätte saada; naha värvus, et  ennast vastavalt UV kiirgusele, kas enda nahka kaitsta või paremini d - vitamiini  omandada.   - Kohanemine – mittepärilik organismide sobitumine elukeskkonnaga.  


  9. Loodusliku valiku vormid (stabiliseeriv, suunav ja lõhestav)   - stabiliseeriv valik: juhul, kui keskkonnatingimused on pikka aega  suhteliselt püsivad, sellisel juhul muutub liik väga vähe. Paljunemisel  kõrvaldatakse erandid ja keskmiste tunnustega organismid paljunevad eelistatult. Näiteks punarinnu emalind muneb ühe muna päevas ning lõpetab munemise  tavaliselt siis, kui kurnas on neli muna. Kui kurnas on rohkem mune, siis  tähendab see, et pojad on alatoidetud ning vähem munedes ei pruugi kooruda  piisavalt elujõulisi järglasi   - lõhestav valik: liigi levilas erinevate elutingimustega piirkonnad. Kaks või enam keskmisest erinevate tunnustega isendirühma paljunevad eelistatult.  Näiteks halli karvavärvusega jänes ning valge ja halli värvusega jänes  sulanduvad paremini keskkonda ning suudavad hoida kehatemperatuuri paremini kui valget värvi jänes. Seega jäävad eelisseisus ellu hallid või hallivalgekirjud  jänesed.   - Suunava valiku - korral muutuvad elutingimused kindlasuunaliselt või  asub liik elama uude keskkonda. Eelistatult annavad järglasi keskmisest teatud  suunas erinevate tunnustega organismid. Liik muutub kindlas suunas. Näiteks  tööstuspiirkondades on puude tüved tumenenud ning samblikud vähenenud,  heledamad kasevaksikud torkavad lindudele silma ning süüakse ära, tumedamad jäävad vähemmärgatavaks. Sellist tumedavärviliste putukate levikut  tööstuspiirkondades hakati 19. sajadi tööstusrevolutsioonijärgselt nimetama  tööstuslikuks melanismiks. 10. Mis on suguline valik.   - Sugulise valiku puhul jäävad püsima tunnused, mis ei pruugi organismile olla  kasulikud, aga on atraktiivsed vastassugupoolele.


11. Mis on geenivool ja kuidas see mõjutab populatsioonide omadusi?   - GEENIVOOL: erinevatesse populatsioonidesse kuuluvate isendite  ristumine ehk geenivool.   - Mõju populatsioonile: •   toimub alleelide vahetus •   organism saab vajadusel areneda 12.  Mis on geenitriiv ja millest see sõltub?   - GEENITRIIV: juhuslikud muutused populatsiooni geneetilises struktuuris   - Sõltub: •   juhuslikkus viljastumisel, kus edasi läheb vaid osa geenifondist •   loodusõnnetused - allesjäänud isendite geneetiline struktuur on erinev  eelnenud terve populatsiooni geneetilisest struktuurist  (PUDELIKAELAEFEKT) •   ränne - Rajajaefekt ehk asutajaefekt (Väike osa populatsioonist satub uude elukeskkonda - need kannavad edasi vaid osa endise populatsiooni  genofondist. Uus populatsioon erineb seega algsest populatsioonist oma  genofondi osas.) 13. Kuidas mõjutab populatsioonide geneetilist struktuuri pudelikaelaefekt?   - ellu jäänud osa populatsioonist annavad edasi vaid osa vana  populatsiooni genofondist. Aja möödudes peaksid ka vanad enamvähem  täielikult taastuma, kuid muidu jätkavad arenemist vaid ellu jäänud genofondid.