naabruses. Rahvaarv- 323 810 (2013) Keskmine eluiga ● Islandil sündinud naistel 81 ● Islandil sündinud meestel 76 ● Euroopa keskmine naistel 80 ● Euroopa keskmine meestel 72 ● Eesti keskmine naistel 82 ● Eesti keskmine meestel 72 Maastik Maavarad ja inimeste üldine jõukus Islandi põhiline maavara on kaalisool ning nendel on ka palju odavalt saadavat energiat, tänu maa seest alatasa tulevale kuumale aurule. Religioon ● 84% on luterlasi ● Mitmesugused evangeelsed vabakirikud (üle 5%) ● 2,15% katoliiklust ● 0,62% nelipühilasi ● 0,32% ásatrú´t (alates 1972. aastast tunnustatud usund) ● 0,25% seitsmenda päeva adventiste ● 0,22% Jehoova tunnistajaid ● 0,21% budiste ● 0,11% islamiste ● 2,46% elanikkonnast ei usu millessegi Veevarud ● Geisrid Blue lagoon Toidud Reisi hind ● Edasi-tagasi reis Islandile ○ Tallinn-Reykjavik alates 351€ ○ Helsingi-Reykjavik alates 270€ ● Bussituur
VAHEL Rahvuslikku koosseisu kuulub 88% rootslasi, eestlaste suhe on vastavalt 71,8%, mis näitab, et nad tahavad hoida ja ka hoiavad kultuuripärandit KEELED Rootsi keel on väga lähedane taani ja norra keelele, erinedes neist peamiselt häälduse ja ortograafia poolest Rootsi keel on alates 1. juulist 2009 Rootsi ametlikuks keeleks Ärikeelena on praktiliselt kõikjal võimalik kasutada inglise keelt USK Religioon jaguneb järgnevalt: 93% evangeelsed luterlased, kes usuvad armastusõpetusse (usku, lootusesse ja armastusse). Usuvad, et Jeesus Kristuse ideeks oli muuta inimeste hingi, neid puhastada ja õilistada 5% muu usk 2% Rooma Katolik usk KASUTATUD ALLIKMATERJALID http://www.slideshare.net/MeeliSonn/rootsi-majandus http://www.estemb.se/est/rootsi/majandus http://et.wikipedia.org/wiki/Eesti_rahvastik TÄNAME KUULAMAST!
Belgia on kaherahvusvaheline riik Maailma üks tihedama asustusega riike Linnastumise tase: 97% Rahvastiku tihedus: keskmiselt 342 in/km², tihedaim asustus riigi kesk ja põhjaosas üle 500 in/km², hõredaim asustus Ardennides all 100 in/km² Rahvuslik koosseis: hollandi keelt kõnelevad flaamid 58% (põhjaosa), prantsuse keelt kõnelevad valloonid 34% (kesk ja lõunaosa),välismaalasi 8% (itaalllased, sakslased, prantslased) SKT elaniku kohta: 30 751 (2008) Religioon: katoliiklased 75%, evangeelsed protestandid, õigeusulised, islami usulised, juudid ja anglikaani usulised Loomulik iive: 0,1 Sündimus: 10,22 sündi / 1000 elaniku kohta (2008) Suremus: 10,38 surma / 1000 elaniku kohta (2008) Keskmine eluiga: 79 aastat Meeste keskmine eluiga: 76 aastat Naiste keskmine eluiga: 82 aastat Tööpuudus: 7,9% (september 2009) Töötuid: 564 000 (oktoober 2009) Tööealine rahvastik: 15 64 eluaastat, 62,4% Rahvaarvu tõus: 1950 aastast 2007 aastani
suuresti rahvakeeltesse tõlgitud Piibli levikust trükitud kujul. Protestandid ei pea suurt lugu hierarhiast, nad on rünnanud preestriseisust ja Püha Tooli autoriteeti. Protestantismi seostatakse ka poliitilise demokratiseerumisega, mis leidis aset 16. ja 17. sajandi vältel. Protestantismi eellugu Esimesed, tänaseni säilinud eraldujad olid 12. sajandil albilased. Suurim eraldumine toimus 16. sajandil reformatsiooni käigus, kui tekkisid luteri-, kalvini-, anglikaani- ja "evangeelsed" kogudused. Õpetuslikult pooldatakse emakeelset jutlust ja pühakirja. Protestantismis on arvamuste ja teoloogiliste koolkondade paljusus ja piirkonniti erinev jumalateenistus. Tänapäeval toimub üksikkoguduste ja koguduste liitude vahel oikumeenia ehk koostöö kirikute ja koguduste nõukogu kaudu (Euroopa Kirikute Nõukogu), aga ka vahetult üksikkristlaste tasandil.
pärimusest ja isegi eitasid viimast täielikult. (EE 1995:74). Need lühiülevaated ei ole kaugeltki mitte pädevad uurimaks reformatsiooni sündi ja kulgu, aga annavad mingi üldise pildi ühiskonnas valitsevatest hoiakutest ja selle muutumistest. Sestap nad ka siin on kõrvutatud ja mõlemad võetud teabeteosest, entsüklopeediast. Samas oli tõepoolest katoliku vaimulike jumalaõpetus jäänud inimestele kaugeks. Ja kui ilmusid uutmoodi jumala sõna vahendavad evangeelsed jutlustajad ning paljastasid katoliiklikke kuritarvitusi, siis oli loomulik, et inimene pidi vana väärusu kõrvale heitma. Aga otsestest ajaloo allikatest ei ilmne niisugune protsess. ,,Ei ole selge, kes oli täpsemalt need, kelle huve katoliku vaimulike ebaväärikus ning õpetuse ja kirikuteenistuse sisulised ebakõlad, mõistusevastasus või lihtsalt arusaamatus häirisid usuliste tõekspidamistega. Tüli osapoolteks olid tavaliselt ilmikvaimulikud ja kloostrid või ka linn ja kloostrid
4 esimest järgisid Lutheri katekismuse mudelit. 1559 avaldati lõplik väljaanne, mis oli esimesest ligi viis korda mahukam. Kõrvuti ladinakeelsete väljaannetega ilmusid ka prantsusekeelsed tõlked, mis olid tehtud Calvini enda poolt. Muu Esimesed, tänaseni säilinud eraldujad olid 12. sajandil albilased. Suurim eraldumine toimus 16. sajandil reformatsiooni käigus, kui tekkisid luteri-, kalvini-, anglikaani- ja "evangeelsed" kogudused. Õpetuslikult pooldatakse emakeelset jutlust ja pühakirja. Protestantismis on arvamuste ja teoloogiliste koolkondade paljusus ja piirkonniti erinev jumalateenistus. Tänapäeval toimub üksikkoguduste ja koguduste liitude vahel oikumeenia ehk koostöö kirikute ja koguduste nõukogu kaudu (Euroopa Kirikute Nõukogu), aga ka vahetult üksikkristlaste tasandil. Protestantismi alla kuuluvad: anglikaanid, baptistid, arminiaanid, adventistid, Jehoova
1 JUMAL JA ÜLELOOMULIK Miks üldse see teema? 1. Islam See on kristluse ja judaismiga suguluses olev monoteistlik religioon, mis on hakanud oluliselt mõjutama (sekulaarsete) eurooplaste elu ja mõtlemist. 2. USA USA puutub meisse. Seal on religioon seotud poliitika, hariduse jt elusfääridega tihedamalt kui Euroopas. Märksõnad: evangeelsed sektid, kreatsionism, vabariiklased... Jumal, sõna ja mõiste Kr. k. theos, ld. k. deus Kas “jumal” või “Jumal”? • Antud loengus räägitakse Jumalast (suure algustähega), seda põhjusel, et jutt on monoteistlikes religioonides usutavast ainujumalast. • Polüteistlike religioonide puhul saab rääkida ühest jumalast teiste jumalate seas. Kes või mis on Jumal? Traditsiooniline teism • Jumal on universumi looja, alalhoidja ja aktiivne valitseja.
paigutada Mekasse ja asendada see Kolmanda templiga. Kuna moslemid peavad maad Kaljukupli all pühaks, oleks see väga ähvardav lüke ja kutsuks esile vägivalda. Paljude iisraellaste tunded on vastakad selle liikumise soovidele. Palju usklikud juudid, kes järgivad judaismi tõekspidamisi, usuvad, et tempel tuleks üles ehitada ainult Messiaslikul ajastul ja see oleks inimestest järsk sundida Jumala käsi. Ometi peavad mõned evangeelsed kristlased seda eelduseks armageddonile ja Jeesuse teisele tulemisele. Säärane vaade on tulnud veendumusest, et kunagi toimub templi prohvetlik ülesehitamine Kaljukupli kohale. Ligipääsetavus Kaljukupli ametlik omanik ja ülalpidaja on Awaqafi ministeerium Jordaanias. Kuni 19. sajandi keskpaigani oli mittemoslemitele see ala keelatud. Alates aastast 1967 on neile lubatud mõningane sissepääs, kuid nad ei tohi Templimäel palvetada.
mõeldav. Neid matku võib vaadelda omalaadse, sajanduvahetuse ideedekompleksist märgistatud ,,kolooniana", osana tolleaegses kultuuris tegutsenud identiteediotsingute lainest, mis hõlmas peale teineteisega osalt kattuvate ,,kodukunsti" ja rahvusromantismi muudki. Neis otsingutes oli ,,kodu" üks võtmemõisteid. Töötamine väljaspool ateljeeseinu otse looduses, eriti ühismatkadel arendas Paul Raua loomingut tunduvalt. (Vaata ka LISA 3, 6 ja 7) Evangeelsed teemad Nii Paul kui ka Kristjan Rauda ühendas huvi evangeelsete teemade vastu. Viimaste lähendamine kaasaegsele vaatajale, milles neile eeskuju andvalt võis mõjuda mitte ainult Eduard von Gebhardt, vaid usulise maali areng ja vaimne atmosfäär üldse, eeskätt Saksamaal. Seltskonnaelu Juba Düsseldorfis avaldus Rauas seltskonnainimene ja elav vestleja intiimsemates ringides
01.12.1918 Island iseseisvus, kuid jäi Taaniga personaaluniooni. 17.06.1944 kuulutas end iseseisvaks vabariigiks. Aastast 1996 on presidendiks Olafur Ragnar Grimsson. Riigikeeleks on Islandi keel, mis on kujunenud vanapõhja keelest ning on säilitanud palju arhailist. 2. RELIGIOON Riik toetab ja kaitseb luterlikku riigikirikut, sellesse kuulub 84,08% rahvastikust. Samuti on esindatud nt mitmesugused evangeelsed vabakirikud (5%), katoliiklus (2,15%), nelipühilased (0,62%). Ainult 2,46% elanikkonnast ei kuulu ühessegi usuühendusse. Islandil võeti ristiusk vastu aastal 1000, u 125 aastat pärast seda, kui saabusid esimesed asukad. Enne seda valitses saarel norra paganism. Islandlased on ka loodususku rahvas. Nt usuvad nad veel tänapäevalgi, et on olemas haldjad, vaimud, jne. Kui juhtub mõni õnnetus või hakkab mõni vulkaan purskama, siis nad usuvad, et
Tuli asuda materjali kogumisele, kuid matkadeta ei olnud see mõeldav. Neid matku võib vaadelda omalaadse, sajanduvahetuse ideedekompleksist märgistatud ,,kolooniana", osana tolleaegses kultuuris tegutsenud identiteediotsingute lainest, mis hõlmas peale teineteisega osalt kattuvate ,,kodukunsti" ja rahvusromantismi muudki. Neis otsingutes oli ,,kodu" üks võtmemõisteid. Töötamine väljaspool ateljeeseinu otse looduses, eriti ühismatkadel arendas Paul Raua loomingut tunduvalt. Evangeelsed teemad Nii Paul kui ka Kristjan Rauda ühendas huvi evangeelsete teemade vastu. Viimaste lähendamine kaasaegsele vaatajale, milles neile eeskuju andvalt võis mõjuda mitte ainult Eduard von Gebhardt, vaid usulise maali areng ja vaimne atmosfäär üldse, eeskätt Saksamaal. Kristjan Raua preemia Kristjan Raua nimeline aastapreemia on Eesti vanim ja auväärseim kunstipreemia, mida antakse välja 1973. aastast peale Eesti Kunstnike Liidu ja Tallinna linnavalitsuse poolt
Islandi telefoniraamatus on inimesed tähestikulises järjekorras eesnime järgi, sest see on ametlik nimi. Perekonnanimi viitab sellele, millise isa tütar või poeg keegi on. Tänapäeva Islandi seadus nõuab, et inimesed looksid oma nime isa või ema nimest. 3.1 RELIGIOON Religioon ehk usk on Islandis väga tähtsal kohal. Islandi riik toetab ja kaitseb luterlikku riigikirikut. Luteriusku kuulub 84,08% kogu elanikkonnast. Vähemuses on mitmesugused evangeelsed vabakirikud, kuhu kuulub üle 5% elanikkonnast. Katoliiklus (2,15%), nelipühilased (0,62%), ásatrú (alates 1972. aastast tunnustatud usund; 0,32%), seitsmenda päeva adventistid (0,25%), Jehoova tunnistajad (0,22%), budism/0.21%), Baha'i usk (0.13%), islam(0,11). Ainult 2.46% elanikkonnast Islandil ei kuulu ühessegi usuühendusse. 3.2 KEEL Keel, mida Islandis kõneldakse on islandi keel, kuid vajaduse puudumise tõttu, pole seda kunagi ametlikuks riigikeeleks kuulutatud
Seevastu on islandlastel ja teiste tänapäeva põhjagermaani kõnelejatel teineteisest üsnagi raske aru saada. Islandi purismi tõttu kasutatakse võõrsõnade asemel enamasti neologismidest omasõnu. Religioon Riik toetab ja kaitseb luterlikku riigikirikut (jókirkjan ('Rahvuskirik' või 'Rahvakirik' ;Islandi põhiseaduse artikkel 62). Sellesse kuulub 84,08% elanikkonnast. Vähemuskonfessioonide seas on: · mitmesugused evangeelsed vabakirikud (üle 5%) · katoliiklus (2,15%) · nelipühilased (0,62%) · ásatrú (alates 1972. aastast tunnustatud usund; 0,32%) · seitsmenda päeva adventistid (0,25%) · Jehoova tunnistajad (0,22%) · budism (0,21%) · Baha'i usk (0,13%) · islam (0,11%). Ainult 2,46% elanikkonnast ei kuulu ühessegi usuühendusse. Ajalugu ingvellir, paik, kus asutati Althing Maa asustamine ja vaba riigi aeg
kuid see ei meeldinud itaallastele. XIV sajandi lõpus valitseski kaks paavsti, üks Prantsusmaal, teine Itaalias. 1414.-1417. aastal Konstanzis toimunud kõigi vaimulike koosolekul tagandati senised paavstid ja uue paavsti asukohaks sai taas Rooma. PROTESTANTISM - roomakatoliku kirikust eraldunud koguduste üldnimetus. Neid kogudusi nimetatakse protestantlikeks kogudusteks ning nende pooldajaid protestantideks. Näiteks luteri-, kalvini-, anglikaani- ja "evangeelsed" kogudused. Lõpeta laused. Varasel keskajal oli Lääne-Euroopas linnu vähe, sest linnades jätkus linnaelu, käsitöö ja kaubanduse allakäik, mis sai alguse juba hilise Rooma Keisririigi ajal. Kaubandussidemed teiste maadega olid katkenud. Tekkis nauturaalmajandus. Linnad hakkasid taas tekkima seoses sellega, et kõrgkeskajal uute maade kasutuselevõtuga suurenes omakorda elanikkonna arvukus ja rahvastiku kasvuga kaasnes linnade kui suurte käsitöö- ja
inimesed võisid osaleda mitmes kultuses korraga,kristlus kujunes eksklusiivseks e. Teisi välistavaks.kristlane ei saa olla samal ajal juut ega moslem jne.kristluse domineerimise sajanditel polnudki mingi teine usk mõeldav,valikuvabadust ei olnd.mingi valikuvõimalus tekkis reformatsiooni ajal.tekkisid reformeeritud ja katoliiklikud alad.hiljem võis hakata ka juba valima oma usulist kuuluvust.reformatsioon avab tee ,kujuneb mitu reformeeritud kirikut,hiljem kujunevad mitmed evangeelsed sektid.religioonne kirevus.alates Prantsuse revolutsioonist sai mõeldavaks ateism kui alternatiiv.Kui relig. sotsioloogia tekib tekkis ka huvi uurida neid gruppe. Kiriku-sekti tüpoloogia tunnused kirik sekt universaalsus taotleb Ei taotle liikmed Potsentsiaalselt kõik Vabatahtlik.rajaneb inimesed.
tulenes suuresti rahvakeeltesse tõlgitud Piibli levikust trükitud kujul. Protestandid ei pea suurt lugu hierarhiast, nad on rünnanud preestriseisust ja Püha Tooli autoriteeti. Protestantismi seostatakse ka poliitilise demokratiseerumisega, mis leidis aset 16. ja 17. sajandi vältel. Esimesed, tänaseni säilinud eraldujad olid 12. sajandil albilased. Suurim eraldumine toimus 16. sajandil reformatsiooni käigus, kui tekkisid luteri-, kalvini-, anglikaani- ja "evangeelsed" kogudused. Õpetuslikult pooldatakse emakeelset jutlust ja pühakirja. Protestantismis ei ole valeõpetust, on arvamuste ja teoloogiliste koolkondade paljusus ja piirkonniti erinev jumalateenistus. Tänapäeval toimub üksikkoguduste ja koguduste liitude vahel oikumeenia ehk koostöö kirikute ja koguduste nõukogu kaudu (Euroopa Kirikute Nõukogu). Kirikute Nõukogusse mittekuuluvad protestantlikud kogudused on sektid. Protestantlikke liikumisi:
keelemälestistest. Seevastu on islandlastel ja teiste tänapäeva põhjagermaani kõnelejatel teineteisest üsnagi raske aru saada. Islandi purismi tõttu kasutatakse võõrsõnade asemel enamasti neologismidest omasõnu. Religioon Riik toetab ja kaitseb luterlikku riigikirikut (jókirkjan ('Rahvuskirik' või 'Rahvakirik';Islandi põhiseaduse artikkel 62). Sellesse kuulub 84,08% elanikkonnast. Vähemuskonfessioonide seas on: · mitmesugused evangeelsed vabakirikud (üle 5%) · katoliiklus (2,15%) · nelipühilased (0,62%) · ásatrú (alates 1972. aastast tunnustatud usund; 0,32%) · seitsmenda päeva adventistid (0,25%) · Jehoova tunnistajad (0,22%) · budism (0,21%) · Baha'i usk (0,13%) · islam (0,11%). Ainult 2,46% elanikkonnast ei kuulu ühessegi usuühendusse. 5. Riigivorm Islandil on rahvaesinduslik demokraatia ja parlamentaarne vabariik. Islandi presidendil on
..) - Tõliks piibli saksa keelde (moodsa saksa kirjakeele alus) katekismus - Reformatsioon omandab poliitilise mõõtme ja muutub südametunnistuse asjast valitsejate võimuvõitluse vahendiks ... talurahva mässud al. 1524-25 - Luther toetas vürstide võimu: Vürstidel ja riigil on õigus korraldada oma äranägemise järgi alamate usuelu (rahva ,,kannatlik kuulekus ülemkihile") ; kirik: sõna/ ilmalik valitsus: mõõk Garanteeris Luteri kiriku edu Põhja-Saksamaal ja Skandinaavias: Uued evangeelsed Luteri riigikirikud (Rootsis ja Taanis, 1520ndatel) - Luteri konfessiooni levitajad Saksamaal: territotiaal vürstid ja linnakodanlus (riigilinnad) Luteri kirikute alusdokument (kuni tänaseni): 1530 Augsburgi riigipäeval usutunnistus (confessio augustana), mille pani kirja Lutheri töökaaslane Philipp Melanchton ... Karl V ei kiida heaks. Saksamaa evangeelsed riigiseisused moodustasid enda kaitseks:
Inimene leiab südametunnistuses moraalse seaduse, mis seisab sõltumatult inimlikest kalduvustes. Ocean 11,12,13 aga tegelikult on varastamine halb. Eetiline norm ei sõltu kasulikkusest. Ütleb, mis on hea ja halb, mitte, mis on kasulik/kahjulik, peab olema inimeseväline seaduseandja, kes selle inimesse paneb, jum. Ainult eetiline inimene võib saavutada tõelise õnne. Krikiu suhtumine: Ro-kat: jumal on võimalik mõistuse loomulikus valguses näha, kuigi mitte täiuslikult Evangeelsed: jutõestused vaid tunnetuse tume helk 10. PILET 1. Anselm Canterburyst Anselm Cantenbury'st (1033 - 1109) peetakse skolastika rajajaks. Skolastika ühendab mõistust ja usku, kuidas usutõdesid mõistuse abil seletada. A oli veendunud, et usk ise vajab ratsionaalset seletust. Usk on lähtepunkt ning lausete sisu ei saa ühegi mõistuse põhjendusega ümber lükata, siis tõeline mõistus viib paratamatult usutõdede juurde.
Ordu andis lojaalsusvande otse paavstile ning katoliku usu kaitsmine oli vastureformatsiooni efektiivseim relv. Jesuiidid oli tõhus organisatsioon, kuna tegutseb varsti kõikides Euroopa riikides kas avalikult või salaja. Paavst uuendab inkvisitsiooni Hispaania eeskujude järgi: võideldi aktiivselt ketserite vastu. Esialgu oli taotluseks kat kiriku ühtsuse taastamine. Tulemuseks arenes Saksamaa ususõdade poole. Saksamaa evangeelsed riigiseisused mood enda kaitseks Schmalkaldeni liidu (1531). Protestandid otsisid toetust Habsburgie ja paavsti vastu ning leidsid selle Prantsumaa näol. Pöördeliseks kujuneb Trento kirikukogu (1545 63), milles toimub katoliku usu põhjalik reorganiseerimine konservatiivses vaimus. Kirikukogus valmib ka vastureformatsiooni töökava, kuna saadakse aru et kat kirik on jäädavalt lõhenenud. I Schmalkaldeni sõda Lõuna- ja Kesk-Saksamaal (1546 47), mida võis
pea kõik hollandlased lugeda ja kirjutada. Kõrge tolerantsus ja sõnavabadus. Suur asustustihedus. Tuuleveskite kasutamine maa kuivendamisel, millest kujuneb Hollandi sümbol. Katsed pöörata Inglismaa tagasi katoliku usku kui troonile sai Mary Tudor, Henry VIII tütar esimesest abielust Aragoni Catalinaga, siis see tähendas Inglismaale viit aastat katoliku reaktsiooni. Paavst tunnistati taas Inglise kirikupeaks ning evangeelsed piiskopid asendati katoliiklikega. Umbes kolmsada protestanti hukati, sh Canterbury peapiiskop. Tänu sellele sai omale lisanime Verine. Jõudis sekkuda hispaanlaste poolel veel Itaalia sõdadesse, kuid selle tulemusena kaotas Inglismaa oma viimase tugipunkti mandril. Võimule sai pärast Edward VI surma. Elizabeth I võitlus katoliiklaste ja kalvinistidega võimule saades taastas Anglikaani
Kastre vallutatakse 6. juulil, sellega on juurdepääs Tartule vaba. 8.juulil hakati linna piirama. On teada, et linnamüüride vahel oli kuni 300 meest. Täielikult oli piiramisrõngas sulgunud 11.juuliks, algas ka linna pommitamine. Linn oli kaitseks ettevalmistatud, püssirohtu, relvi piisas, aga puudu oli tahtest vastu hakata. Tartu linnas elati sisemiste vastuolude õhkkonnas. Usulised pinged, piiskop, kes oli katoliiklik, linna juhtkond ja elanikkod valdavalt evangeelsed luterlased. Linn hakkab süüdistama piiskopi, et tema inimesed vaikselt linnast lahkuvad. Linnast on püütud organiseerida kalleletunge, aga edu ei saavutatud. Vene väejuht Suiski saadab linna mitmeid teateid, et linnal oleks kasulik alla anda. Hakatakse kasutama argumenti, et vaadake, mis Narvaga juhtus, et vaadake mis õigusi nad said, et nüüd suurvürst heameelega tagaks ka tartlastele need privileegid. Allaandmise vastu oli piiskop. Ideed püüdis ellu viia linna kodanikkond ja raad
usu kaitsmine. Jesuiidid olid vastureformatsiooni efektiivseim relv, oli väga tõhus organisatsioon. Piirkondades kus nad olid keelatud tegutsesid nad salaja. Paavst uuendab inkvisitsiooni Hispaania eeskujude järgi. Hakati ketserite vastu võitlema ja ka protestante käsitleti ketserite/paganatena protestantide jaoks oli paavst Antikristus. Esialgu taotluseks katoliku kiriku ühtsuse taastamine. Tulemuseks olid mitmed siserahutused ja kodusõjad. Areng Saksamaa ususõdade poole: Saksamaa evangeelsed riigiseisused moodustavad endakaitseks Schmalkaldeni liidu (1531). Otsiti toetust Habsburgi keisri ja paavsti vastu. Liitlaseks oli Prantsusmaa, kes oli Habsburgide dünastia ja paavsti vaenlane nr.1. Pöördeliseks oli Trento kirikukogu (1545-1563), mille tegevus oli katoliku usu põhjalik reorganiseerimine konservatiivses vaimus. Pandi paika vastureformatsiooni töökava (peamised tegelased Jesuiidid) ja saadi aru, et katoliku kirik on jäädavalt lõhenenud.
kaks keisri nõunikku ja nendega kaasas olnud sekretäri aknast välja (sks Prager Fenstersturz). Kuigi aken oli maapinnast ligi paarikümne meetri kõrgusel, jäid kõik ellu, maandudes sõnnikuhunnikus. Sekretär, kelle keiser hiljem aadliseisusesse tõstis, sai uueks nimeks Hohenfall – kõrgeltlangenu. Tšehhide eestvõttel moodustatud konföderatsioon (Confoederatio Bohemica) liitis Habsburgide vastu Böömimaa, Määrimaa, Sileesia ja Lausitzi seisused ning Austria evangeelsed linnad. 27. augustil 1619 valisid seisused Prahas uueks kuningaks Pfalzi kuurvürsti Friedrich V, protestantliku uniooni asutanud Fredrich IV poja. See tähendas lahkulöömist Habsburgidest. Päev hiljem, 28. augustil valiti Saksa keisriks Ferdinand II [1619–1637), fanaatiline katoliiklane, kes oli pälvinud juba varem, maahärrana Austria pärusvaldusi (Steiermark, Kärnten ja Krain) rekatoliseerides, protestantide õgija (sks Protestantenfresser) hüüdnime
tõttu katki 2.6 Reformatsioon e usupuhastus sai alguse 1517. a Saksamaal Wittenbergis, algatas Martin Luther Põhjused: oli suunatud kiriku varanduse vastu reformaatoritele ei meeldinud indulgentside müük leiti, et tõelise usu allikas on Piibel, mitte preestrite tõlgendused, kiriku organisatsioon pole õndsaks saamisel oluline Reformatsioon Liivimaal: 1521. a ilmusid Riiasse esimesed evangeelsed jutlustajad 1523. a alustas Tartus tegevust Lutheri õpilane Herman Marsow, kes hiljem läks Tallinna linnad muutusid protestantlikeks, aga maa jäi katoliiklikuks ordumeister Plettenberg saatis Tallinnasse manitsuskirja vastuseks ordumeistri manitsuskirjale vallandus Tallinnas pildirüüste liikumine 14. septembril 1524. a, järgmisel aastal oli see Tartus Hoffmanni juhtimisel, rüüstati Tartu toomkirik Reformatsiooni tulemused:
välja (Prager Fenstersturz). Kuigi aken oli maapinnast ligi paarikümne meetri kõrgusel, jäid kõik ellu, maandudes sõnnikuhunnikus. Hiljem keisri poolt aadliseisusesse tõstetud sekretär sai uueks nimeks Hohenfall kõrgeltlangenu. Tsehhide eestvõttel moodustatud konföderatsioon (Confoederatio Bohemica) liitis Habsburgide vastu Böömimaa, Määrimaa, Sileesia ja Lausitzi seisused ning Austria evangeelsed linnad. 27. augustil 1619 valisid seisused Prahas uueks kuningaks Pfalzi kuurvürsti Friedrich V (protestantliku uniooni asutanud Fredrich IV poja). See tähendas lahkulöömist Habsburgide võimu alt. Päev hiljem, 28. augustil valiti Saksa keisriks Ferdinand II (161937), fanaatiline katoliiklane, kes oli pälvinud juba varem maahärrana Austria pärusvaldusi (Steiermark, Kärnten ja Krain) rekatoliseerides ,,protestantide õgija" (Protestantenfresser) hüüdnime. Tekkinud vastasseis
annaabi.ee 
