Turunduse eesmärgiks on valmistada õigele tarbijale õige toode või teenus, toimetada see õigel ajal ja õige sõnumiga õigesse kohta. Turunduse juhtimine hõlmab turundusotsuste analüüsi , planeerimist, rakendamist ja kontrollimist. Segmentimisnäitajaid liigitatakse erinevaks gruppideks: demograafilin, geograafiline, psühholoogiline, käitumuslik printsiip. Käivitamisperiood algab ettevõtte regristreerimisest ja hõlmab toodete ja teenuste müügiks ettevalmistavaid tegevusi. Tegevusperioodil algab toodete ja teenuste müük. Tegevuskulud on seotud jooksva äritegevusega. Püsikuludele on iseloomulik, et need ei suurene ega vähene koos toodetud ja müüdud toodete hulga, vaid jäävad põhiliselt samaks (nt.maa,seadmete rent,küte,vesi,elekter,telefon,internet) Muutuvkulud suurenevad alati seoses toodangu suurenemisega.(tooraine,tööjõud, materjalid) Tegurid, mida tuleb uurida enne uue ettevõtte loomist: vajadus, asukoht,turg,
Harkhüpe ja Kägarhüpe Harkhüpe üle risti kitse Kui on omandatud tehnika alused maandumise, hoojooksu ning jalgade ja käte tõuke näol, võib asuda harkhüppe kui ühe lihtsama toenghüppe õppimisele. Esimesed hüpped tuleb sooritada üle ristiasetatud madala kitse, rakendades eelnevalt õigeid ettevalmistavaid ja juurdeviivaid harjutusi. Madalal kitsel sooritatavad hüpped on lihtsamad seetõttu, et toetuspind kitsel on väiksem ning võimaldab treeneril paremini võimlejat abistada. Tavaliselt seda hüpet ei kardetagi, sest ebaõnnestumise oht siin on minimaalne. Abistamine: Treener või abistaja seisab hüpperiista taga, näoga selle poole, ning võtab hüppaja ,,vastu", toetades teda vajaduse korral mõlema käega õlavartest. Algajaid abistades
portreemaal (u. 1536) kui ka joonistus samast mehest. Poos on lihtne, modelleering aga plastiliselt kaunis. Eriliselt on fookusesse võetud nägu. Silmavaade kõneleb kontakteeruvast inimesest, mitte endassesulgunud aristokraadist. Modelli käed jäävad seevastu aga joonistuslikult suletuks. Ka rõivastel ei ole maali tervikus nii tähtsat osa kui kuninglike isikute portreedes. Kõikidele maalidele tegi Jean Clouet ettevalmistavaid joonistusi. Leonardo da Vinci õpetuste järgi tegi ta neid sageli musta, valge ja punase kriidiga. Joonistuste kõrge kunstiline tase ja loomulikult värskus viisid kaasaegseid mõttele hakata neid koguma. Esimesed teadaolevad prantsuse joonistuste kogujad olid Francois I ja Katariina de' Medici. 3
Intelligentsustestidega määrati kindlaks, kas laps oli lugema õppimiseks valmis. Arvatai ka, et vanematel ei olevat lapse lugema õppimisel mingit mõju. 2.1.2 Arenguteooria Küpsemisteooria seati kahtluse alla, kui hakati arvama, et on võmalik mõjutada lapse arengulist valmisolekut enne lugema õppimise algust, toetades tema lugemisvalmidust erinevate harjutustega. Selle tulemusel hakati paljudes lasteaedades pöörama tähelepanu lugemisvalmiduse kujundamisele. Töötati väja kooliks ettevalmistavaid programme. Süstemaatiline lugemisoksuse kujundamine algas alles koolis ja varem ei tohtinud seda õpetada. Vnemate kohustus oli õpetaja tegevuse toetamine. Lapsevanematelt paluti , et nad ei õpetaks lapsi lugema enne kooli algust, et lapsed valesti ei õpiks. 2.1.3 Kujuneva kirjaoskuse teooria Arvati , et lugemis- ja kirjutamisoskus ei kujune lahus lapse muust arengust. Mõisteti , et lugemisoskuse areng on pidev protsess, milles on laps ise aktiivne tegutseja. Märgati, et selles
pikkust, suurendada korduste arvu, eemaldada hoolaud hüpperiistast, suurendada nõudeid üksikute hüppefaaside osas jne. Harkhüpe üle risti kitse Kui on omandatud tehnika alused maandumise, hoojooksu ning jalgade ja käte tõuke näol, võib asuda harkhüppe kui ühe lihtsama toenghüppe õppimisele. Esimesed hüpped tuleb sooritada üle ristiasetatud madala kitse, rakendades eelnevalt õigeid ettevalmistavaid ja juurdeviivaid harjutusi. Madalal kitsel sooritatavad hüpped on lihtsamad seetõttu, et toetuspind kitsel on väiksem ning võimaldab treeneril paremini võimlejat abistada. Tavaliselt seda hüpet ei kardetagi, sest ebaõnnestumise oht siin on minimaalne. Abistamine: Treener või abistaja seisab hüpperiista taga, näoga selle poole, ning võtab hüppaja ,,vastu", toetades teda vajaduse korral mõlema käega õlavartest. Algajaid
olulisema Vana-Kreeka kindluse, Ateena akropoli sissekäigu juures nii Hygieia kui ka Asclepiuse skulptuurid, illustreerides nende olulisust tolleaegses kultuuris. Asclepiuse ja Hygieia kummardajad rajasid nende auks pühamuid, mida nimetatakse asklepionideks, mis olid antiikajal peamised raviasutused. Asklepionides oli ravi põhiliselt ravimtaimede- ja uneteraapiapõhine, kuid viidi läbi ka lihtsamaid operatsioone. Kui palverändurid templisse saabusid, tehti neile ettevalmistavaid protseduure nagu näiteks kümblus, soolepuhastus, paast ja massaaz. Mõnedes asklepionides lasti pühadel koertel haigete haavu lakkuda. Puhastusrituaalile järgnes tavaliselt ohvriand või kingitus jumalatele, kellelt loodeti abi saada. Samuti viidi läbi muid müütilisi rituaale, mille eesmärgiks oli tugevdada haige usku ravijumalasse ja ergutada kujutlusvõimet. Patsiendid olid kohustatud puhkama templi kõige pühamas osas - spetsiaalses magalas, kus loodeti
Haridust püüti muuta üldisemaks ja kergesti kättesaadavaks. Esimese maailmasõja lõpul käis 6-klassilist koolikohustust täitmas 99% vastava eaga lapsi. Ilmusid esimesed ettepanekud 8- klassilise koolikohustuse kehtestamiseks, kuid seda enne Teist maailmsõda ei juhtunud. Seni oli tunnustatud ametlikult vaid keiserlikke kõrgkoole, pärast Esimest maailmasõda aga ka kolledzeid ja erakõrgkoole. Loodi ka nn ettevalmistavaid koole, mis olid vaheastmeks enne ülikooli. Hariduselus tulid uued mõttevoolud, nt liberalism, anarhism. Uued pedagoogilised suunad, rajati õpetajate ametiühinguid, kasvas üliõpilasliikumine ja selle mõju. Jaapani valitsus püüdis võidelda pahempoolsete dendentside vastu ja säilitada Jaapani rahvuslik ideoloogia. 1930ndatel hakkasid Jaapani hariduselus rohkem domineerima ultranatsionalistlikud ja militaristlikud dendentsid. Elemaantaarkoolide lõpetanuitele tehti
Selle saamiseks kasutatakse tavaliselt apreteerimist. Kuid kuna kiu läige oleneb lamba tõust, aga samuti ka kiu pinna soomuselisest ehitusest ja kiu säbarusest, siis ei pruugi kangast olla apreteeritud. Lisaks kõigele kuuluvad lõppviimistluse juurde kanga pressimine ja dekateerimine. Katse tulemusi kanga viimistlusviisid minu arvates ei muutnud. Kangas käitus ikkagi endale omaselt nii põlemis- kui ka märguvuskatses. II kangas Kangale on tehtud kindlasti baasviimistlust, ehk ettevalmistavaid viimistlusi. Nendeks on puhastamine, kanga esteetiliste omaduste parandamine. Kangale võib olla tehtud ka funktsionaalset viimistlust formaldehüüdvaikudega, ehk teda võib olla tehtud vetthülgavaks, kuna märguvuskatse ajal langesid esialgsed piisad kangalt maha. Teineks võib kangas olla töödeldud mustusthülgava viimistlusega. [3] 12 III kangas
kellahelin toit süljeeritus 2 TINGITUD TINGIMATU ÄRRITAJA ÄRRITAJA Kui neutraalset tingitud ärritajat (kellahelin) esitatakse enne tingimatut ärritajat (toit) küllalt sageli, äratab tingitud ärritaja loomas samu söömist ettevalmistavaid reaktsioone (süljeeritus) nagu ka tingimatu ärritaja puhul (sündmus 2): looma ajus on moodustunud uus side kellahelintoit ehk kellahelinast on saanud toidu märk. Tingitud seost võib kustutada, esitades tingitud ärritaja ilma tingimatu ärritajata. 15
liigutada. Seda nimetatakse loote pea fikseerumiseks. Niimoodi on laps sünnituseks valmis. Korduvsünnitajatel liigub loode nii vaagna sissepääsu alles sünnitustegevuse alguses.12 Kaks-kolm nädalat enne sünnitust laskub emakapõhi veidi allpoole, naise hingamine muutub kergemaks ja südametegevus aktiviseerub. See tähendab, et loote pea on laskunud vaagnale. Sel perioodil emaka tundlikkus suureneb, naine tunneb ettevalmistavaid kokkutõmbeid. Emaka 10 http://www.ehd.org/resources_bpd_illustrated.php?page=13&language=26 11 http://www.emmedeklubi.ee/rasedus/kolmas-trimester-25-40-nadalat-1685/ 12 http://www.elitekliinik.ee/elite/rasedus/rasedusest/sunnitus-etapid/ 10 kokkutõmbeid võib põhjustada ka kõige nõrgem stimulatsioon (füüsiline töö, roojamine, urineerimine, loote liigutused). Mõnikord võib naine emaka kokkutõmmete ajal tunda niuetes või alakõhu piirkonnas valu
Lõpuks oktoobri keskpaiku toimus plahvatus. Sõpradel ja omastel õnnestus perekondliku vaenu pinevust mõnevõrra vähendada ning nädala kahe pärast jätsid isa ja poeg tagasihoitud ebasõbralikkuses hüvasti. Poeedi meelekindlus keset neid kõiki vintsutusi on üllatav. Ta ei muutnud oma mõtiskluste ja harrastuste üldist kulgu. 1824 a. oktoobris kirjutas ta ühe oma parimatest traagilistest poeemidest "Egiptuse ööd.". Samal aastal teeb Puskin ettevalmistavaid märkmeid "Püha Dimitri", "Godunov kloostris", "Valetsaar enne lahingut" kohta. Terve aasta kirjutab ta ajaloolist tragöödiat vene rahvast. 1825a. 7novembriks oli "Boriss Godunov" puhtalt ümber kirjutatud. See teos püüdis peegeldada voogavat elu ennast kogu selle tujukas kirevus, heitlikuses ja närulisuses. Isiklikest kokkupõrgetest ja õukonnaintriigidest kerkib esile kogu ajastu, mis oli tulvil poliitilisi vandenõusid ning salakavalust ja võitlusaegade ägedust.
rekonstrueerimist kui ka lisas 2 esitatud TEN-T võrgustikku kuuluvate põhimaanteede rekonstrueerimist. Majandus- ja kommunikatsiooniministri poolt kinnitatud kattega riigimaanteede (va TEN-T) rekonstrueerimise kava on esitatud teehoiukava seletuskirja lisas informatsiooniks. 4.1.2 Teedevõrgu arendamine Teedevõrgu arendamise alajaotuses kirjeldatakse teehoiukavas planeeritud ehitusobjektide teostamiseks vajalikke ettevalmistavaid tegevusi, Euroopa keskkonnamüra direktiivi täitmiseks kohustuslikke tegevusi, liiklusohtlike kohtade ümberehituse, "Eesti teed tolmuvabaks aastaks 2030" programmi ning maanteede 16 ehitusobjektide valiku põhimõtteid ning mahtu. Teehoiukava perioodil panustatakse teedevõrgu arendamisele 25-29 % teehoiutööde kogukuludest. 4.1.2.1 Projektide ettevalmistamine Projektide ettevalmistuskulud sisaldavad kulusid projekteerimisele, maade
jäänud mõju avaldamata ka Jaapani hariduspoliitikas. Haridust püüti muuta üldisemaks ja kergesti kättesaadavaks. Esimese maailmasõja lõpul käis 6-klassilist koolikohustust täitmas 99% vastava eaga lapsi. Ilmusid esimesed ettepanekud 8-klassilise koolikohustuse kehtestamiseks, kuid seda enne Teist maailmsõda ei juhtunud. Seni oli tunnustatud ametlikult vaid keiserlikke kõrgkoole, pärast Esimest maailmasõda aga ka kolledzeid ja erakõrgkoole. Loodi ka nn ettevalmistavaid koole, mis olid vaheastmeks enne ülikooli. 1930ndatel hakkasid Jaapani hariduselus rohkem domineerima ultranatsionalistlikud ja militaristlikud tendentsid. Elemaantaarkoolide lõpetanuitele tehti 1939 kohustuslikusk täiendav kutse- ja militaarharidus. 8 Pärast kaotust Teises maailmasõjas jäi Jaapani USA okupatsiooni alla. Kuni San Francisco
arendamiseks , mis erinevad tava laste jälgimise võimalustest. Nii jälgitakse lapse arengut juba varasest eelkooli east ja nende saavutused salvestatakse alusastme profiili, andmaks tervikpildi sellest, mida laps on saavutanud, teab ning oskab teha. The Foundation Stage Profile Handbook (Alusastme Profiili Käsiraamat) annab üldised juhtnöörid õpetajale, kaasaarvatud nendele, kes vastutavad erinevate erivajadustega laste eest. Samuti on välja arendatud sari ,,ettevalmistavaid" tasemeid, mida tuntakse Preparatory Level ehk P skaalana, see on mõeldud hariduslike erivajadustega õpilastele, kelle edenemine on aeglasem ning kelle arengut ei oleks 6 tavakooli tasemetega võimalik üldse määratleda. P skaalaga on aga võimalik jõuda selliste õpilaste riikliku õppekava esimese taseme hindamiseni (nt sügava vaimupuudega õpilased).
Kui töökorralduses on ette näha teatavat korduvust seoses eelnevate kogemustega, on võimalik ka madalama ühikhinna kasutamine (kui eelarve koostajat on nendest kogemustest üldse informeeritud). Kui tööde tehnoloogia eeldab märgprotsesside kasutamist ja aeganõudvat kuivatamist, oleks kasulikum need asendada kuivtehnoloogiate ja materjalidega: sellise asendamisega kaasnevad aga muudatused kulude jaotuses, mõjutades ettevalmistavaid töid, järelevalve korraldust, tehnika kasutamist. 3.Lepingu tingimused Väga raske on täpselt kirjeldada lepingutingimuste mõju ühikhindadele. Võib siiski eeldada, et mida pingelisemad on töövõtjale antud tähtajad, seda tõenäosem on ka kõrgem eelarve. Kui töövõtjal pole aga tööd või kui ta püüab tööd saada ka näiteks prestiiži pärast, on sellise olukorra mõju ühikhindadele siiski palju väiksem kui seda tavaliselt arvatakse
seotud probleemi juurde: õiguslik vaidlus jõuab mitme vastuolulise, eri õiguskordades lõplikuna kehtiva kohtuotsuse korral tupikusse, kust pääsetakse välja vaid poliitiliste läbirääkimiste teel. Mitmetasandiline konstitutsionalism ühes samaväärsete kohtute võrgustiku ideega sobib kirjeldama õiguskordade vahelisi mitteametikke mõjusid, õigusliku argumentatsiooni tüüpide ja tõlgendamispraktika levimist, kohtuotsust ettevalmistavaid mehhanisme, nagu eelotsuse küsimise menetlus Euroopa Liidus, ning palju muudki, aga see ei paku mingit lahendust olukorrale, kus EK leiab, et mõni liidu meede on kõikjal rakendatav, riigisisene kohus aga tunnistab selle liikmesriigi territooriumil mitterakendatavaks. Sellest hetkest alates pole võimalik rääkida enam mingist kohtute dialoogist. Katse luua Euroopa Liidu käitumisele õiguslikke piiranguid suurendab sellisel juhul hoopis poliitilise manööverdamise ala. Rahvusvahelises
Tekib küsimus: miks just see norm valiti? Sisemine põhjendus sellele ei vasta. Seepärast peab minema algupärasest süllogismist "väljapoole", premisse endid peab põhjendama. Ehk moodustatakse süllogism, mille järelduseks on vaieldav premiss. Normiolukorras väljendab esimene premiss (1) mingit seaduseteksti, nt § 40. Järgnevad premissid püüavad näidata, et just tõlgendus T1 on selle §-i 40 "õige" tõlgendus. Sel eesmärgil kasutatakse ära teisi õigusallikaid, nagu seaduse ettevalmistavaid töid, seletuskirju (nt need oleksid siis premissid 2 ja 3). Argumendid tuginevad koos algupärasele süllogismile. Nad moodustavad omamoodi mosaiigi, mille tervikpilt otsustab, kas põhjendus rahuldab või ei. Tervikpildile mõeldes on sageli räägitud põhjuste koherentsist e kokkusobivusest. Välimise põhjenduse jõud on nimelt argumetide kokkusobivuses, mitte ainult põhjendamise sisemises loogikas. Tõlgendusinstrumendid ja -meetodid. Kaasaegse tõlgendamisteooria rajaja Friedrich Carl v
paremini nakkuks. Seinte värvimist alustatakse ka alati akende poolt ja liigutakse akendest kaugemale. Värvitakse kõigepealt väikese rulliga seina sisenurgad ja altääred ning seejärel hakatakse värvima suure rulliga ja alati üks sein korraga. Värv hajutatakse juba värvitud pinna suunas ja akna poole. 2.Kips ja puitkiudplaatide võrdlus Kipsplaat on üldiselt ilmastikukindlam. Enne värvimist, lakkimist ja muid selliseid toiminguid peab tegema ettevalmistavaid töid – näiteks pahteldama. Kipsi kasutatakse tänapäeval rohkem renoveerimisel, kui puitkiudplaati. Kips on hinnasuhtes odavam. Kips on nõrgema punktkoormusega ehk ta tuleb igaltpoolt ära toetada. Mõlemad on kuidagi painutatavad ja kumbki neist ei tule niiskust väga. Puitkiudplaate kasutatakse suuremalt jaolt mööblitööstuses. Paksus varieeruvalt: 2,5 – 50 mm. Suurus varieeruvam. Plaate saab kohe üle värvida, lakkida ja muud sellist. Saadaval ka erinevat värvi plaadid
suguluses seisvaid. Samuti ei ole ühegi ta sellesse järku kuuluva teose tervikmõju puhtalt ühenimetajaline; humoristlike või satiiriliste komponentide ülirohkuse juures kisuvad ta teosed lõpuks oma maailmavaatelistes tulemustes ja ka tõsist laadi paralleelkomponentide võrdse rohkuse tõttu pigemini traagilisele, paremal juhul siis tragikoomilisele pinnale. See nõuab eritlemist, millest siin saab visandada ainult mõningaid ettevalmistavaid jooni. Tammsaare loomingu vaatlusel, ütleme, koomilise gradatsioonide säärase detailse eritluseni minna, nagu Th. Lipps selleks eeskujusid loob, pakkudes tosinate kaupa ainuüksi sõna- ja mõttemängu tuupisid, pole ruumi ega mõtet; peaks piisama kolme tähtsama alaliigi vaatlusest suurtes joontes: situatsioonikoomika, karakterkoomika ja eriti viimases komponentidena, kuid kõige tõrksamalt reeglistamisele alistuvate sõna- ja mõttemängu nähtuste ülevaatest.
Hutti järgi seatud näitemängu ,,Krappi Kaie willetsus, ehk: Kes paljo lobbiseb, peab paljo wastama", 1824. aastal ,,Permi Jago unne-näggo" Tallinna saksa teatri eestikeelsed lavastused ei loonud eestikeelset teatritraditsiooni ega taganud eestikeelse näitekirjanduse väljakujunemist. Saksakeelsete näidendite vahele või õhtu lõpuks mängitud eestikeelsed tükid mõjusid juhuteatrina. 16. F. R. Faehlmanni looming ja tegevus. Teisi eesti rahvusluse kujunemist ettevalmistavaid estofiile (A. H. Neus, G. J. Schultz-Bertram jt). Friedrich Robert Faehlmann (1798-1850) - olulisem rahvuskirjanduse väljakujunemise mõjutaja ja kujundaja 19. sajandi esimesel poolel. Järvamaal Ao mõisas sündinud, õppis Rakvere kreiskoolis, Tartu gümnaasiumis ja Tartu ülikooli arstiteaduskonnas, arstina tegutses Tartus juba 1824. aastast alates. 1838. aastal rajas koos teistega Tartu ülikooli juurde teadusliku seltsi ÕES, seltsi esimehena (1843-1850) organiseeris eesti keele
algamas. Loote eesseisev osa laskub allapoole väikevaagna sissepääsu ja loote keha kaldub ettepoole. See muudab raseda kõhu kuju. Emaka põhi langeb allapoole ja raseduse lõpul tunneb naine, et kergem on hingata. Esmassünnitajal fikseerub loote pea viimasel raseduskuul väikevaagna sissepääsu, korduvsünnitajal jääb enamasti liikuvaks kuni sünnitustegevuse alguseni. Raseduse lõpul tunneb enamik naisi ettevalmistavaid emaka kokkutõmbeid (Braxton-Hicksi kokkutõmbed). Need on lühemad ja nõrgemad ja ebakorrapärasemad võrreldes sünnitusvaludega. Ettevalmistavate emakakontraktsioonide mõjul emakakael pehmeneb ja lüheneb. Kui emakakael hakkab avanema, väljub emakakaelakanalit sulgev limakork. Lima hulgas võib olla veidi verd. Lima kogus võib olla väga varieeruv - nii vähene, et jääb märkamatuks või nii rohke, et tekib kahtlus lootevee puhkemisele. Sünnituse käivitumine
meetodi puhul puhul puuduvad vormilt relevantsed küsimused ja nende relevantsus ilmneb sisus sõltuvalt konkreetsest juhtumist. Kõrvalisele isikule peaksid kõik stiimulid olema samatähenduslikud. Kaudse meetodi kasutamine eeldab, et kuriteo kohta ei ole infot "lekkinud" (press, kuuldused). Samuti ei tohi enne testimist korraldada põhjalikke ülekuulamisi, mille käigus süüdistatav saab teada olulisi üksikasju. Testieelse intervjuu käigus kohtuvad katsealune ja ekspert ning tehakse ettevalmistavaid toiminguid. Katsealusel püütakse luua usaldus metoodika ja aparatuuri vastu. Järgnevalt minnakse "stimuleerivate testide" juurde, mille eesmärgiks on demonstreerida metoodika efektiivsust (numbritest, kaarditest- kõigile peab vastama "ei"). Stimuleeriv test peab rahustama süütut ja suurendama süüdlase erutust, hirmu võimaliku paljastamise ees. Samuti selgitatakse välja, kas isik allub üldse instrumentaalsele diagnostikale.
Lapsehoolduspuh- kust on vanemal õigus kasutada igal ajal ja kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni. 2. TLS §-s 93 sätestatud ülesütlemise keeld tähendab nii ülesütlemisavalduse andmise keeldu kui ka lepingu lõppemise keeldu. Viidatud põhimõtte on Euroopa Kohus toonud väl- ja otsuses, mille järgi peab ülesütlemise mõiste olema liikmesriikides üheselt tõlgendatav. Otsuse kohaselt hõlmab töölepingu ülesütlemise keeld lisaks töösuhte lõppemise keelule ka keeldu teha ettevalmistavaid samme töölepingu lõppemiseks, sealhulgas asendaja otsi- mine ja leidmine.76 3. Tööandja ei saa toetuda töölepingu ülesütlemise põhjusena raseda või naise, kellel on õigus rasedus- ja sünnituspuhkusele, töövõime vähenemisele (TLS § 93 lõige 2). Regulat- siooni eesmärk on aktsepteerida lapse kandmisest ja lapse esimestel kuudel kasvatamisest tulenevat lisakoormust, mis võib väljenduda ema terviseseisundi halvenemises ning mõju- tada seeläbi ka töötaja töövõimet.
eemaldamist KrMS § 267 lg 5 alusel. Kohtulik eelmenetlus Üldmenetluse kohtuistungile eelneb kohtulik eelmenetlus, mille raames võib kohus pidada ühe või mitu eelistungit. Eelmenetluses kohus otsustab, kas saab talle saadetud kriminaalasja menetleda või mitte. Loe KrMS §§ 257...2651 kohtuliku eelmenetluse kohta. Kohtulik eelmenetlus hõlmab ka kohtulikuks arutamiseks ettevalmistavaid toiminguid. Kohtuliku eelmenetluse raames kontrollib süüdistusakti saanud kohtunik 1) kriminaalasja kohtualluvust (KrMS 257 lg 1). Kohtualluvuse vaidlustamise korral koostab kohtunik kriminaalasja alluvusjärgsele kohtule saatmise määruse (KrMS 28 lg 1). Kui kohtualluvus on kontrollitud ning puudub eelistungi korraldamise alus, teeb kohtunik ilma eelistungita määruse süüdistatava kohtu alla andmiseks (257 lg 1).
annaabi.ee 
