7. t R u v ä ä r 8. p s a l t e e r I u m 9. a g n U s - d e i 10. m i s S a 1.XII-XIII Saksamaal, Prantsusmaal ja Inglismaal rändlaulik, kes esitas laule ja mitmesuguseid kiriku- ja usuvastase sisuga etendusi. 2. Rüütlilaulik Lõuna-Prantsusmaal. 3. Esimese noodi märgid. 4. Vanim säilinud rahvakeelne laul. 5. Pikka aega ainuke mitmehäälsuse liik. 6. Tuntud keelpill, armastuslauljate pill. 7. Rüütlilaulik Põhja-Pransusmaal. 8. Keskaegne kandlitaoline pill. 9. Jumala tall, ordinaariumi osa. 10. Igapäevane jumalateenistus. 11. ............................
etendustekunst on jätkunud tänaseni ühe võimalusena publikut mõjutada selle leviku ühe põhjusena võib nimetada kunstnike soovi saavutada vahetut side ja tagasisidet publikuga sõnaline osa kustnike etendustes on enamasti väike või puudub hoopis, seega on sarnasust pantomiimiga mitte igal kunstnikul pole annet ,julgust või soovi esineda näitlejana , aga mõnede arvates annab just kunstniku amatöörlik näitlejatöö etendusele erilise väärtuse on etendusi, mis on humoristlikud , iroonilised või lihtsalt jantlikud, on aga ka tõsiseid, süngeid või isegi õudseid etendusi mõnda saab võtta meelelahutusena, teist filosoofilistele mõtisklustele suunavana, kolmandat müstilise rituaalina Ajaloost 1960. aastatel levisid Lääne-Euroopas ja USA-s mitmesugused ühiskonnakriitilised meeleolud ja ideed lähtekohaks oli paljude noorte loobumine eelmise põlvkonna eluväärtuste tunnustamisest
väidetava liigse domineerimise pärast. Neile kunstnikele , kes pooldasid sel ajal populaarseid uusvasapoolseid, kapitalismivastaseid ideoloogiaid, muutus eriti vastumeelseks senise avangardismi riiklik tunnustamine ja müügiedu. Nad ei tahtnud enam luua kunsti , mida saaks müüa-osta ja koguda nagu luksuskaupa. Neile kunstnikele oli üheks võimaluseks taaselustada dadaistlik traditsioon. Dadaistid olid korraldanud provokatiivseid etendusi, kuid enamasti siseruumis. Neodadaistidel oli võimalik esineda suurejoonelisemalt ja avalikumalt.Kunstiteose kui objekti asemele pakkusid nad sündmusi, mingeid teatritaolisi ,ajalisi protsesse või rituaale. Juba 1954. aastal tegi seda jaapani maalikunstnike Gutai-grupp. John Cage'i soovitusest, et teatrietendus peaks koosnema niisama juhuslikest sündmustest nagu igapäevane elu, sai innustust Allan Kaprow. Ta ristis happening'iks (sündmuseks) ühe oma 1959
balletifirmade etendused.Nende hulka kuuluvad ka Kirovi, Bolshoi ja La Scala ettevõtted. Lisaks sellele on Metis toimunud Vladimir Horowitzi, Kathleen Battle`i ja paljude teiste kontserte. Mitmed märkimisväärsed mitte-ooperi etendused toimusid 1986. aastal. 8. Juuil toimunud heategevuskaalal toimus ABT juhataja Mikhail Baryshnikovi ja Pariisi ooperi balleti juhataja Rudolf Nureyevi koostöös valminud etendus.9. ja 10. augustil filmis koomik Robin Willimas etendusi, neid näidati HBO telekanalil ja lasti välja ka plaadil nime all Robin Williams Live at the Met. 1986. aasta 19. oktoobril võõrustas ooperimaja Herbert von Karajani ja Berliini Filharmooniat nende Põhja-Ameerika tuuri käigus. Lisaks Metropolitani Opera tavapärastele raadio ja televisatsiooni programmidele on Meti ooperimajas toodetud veel palju teisi programme, nende hulgas Danny Kaye`i Look-in at the Metropolitan Opera(CBS,1975) ja Sillas ja Burnett at the Met(CBS,1976).1999. ja 2001
VIIMSI KOOLITEATER Viimsi Kooliteater on tegutsenud juba 20 aastat ning nende aastate jooksul on seal kindlasti osalenud rohkem kui 1000 näitlejat, lauljat, muusikut ja tantsijat, sest kokku tuleb erinevaid lavastusi üle 30 ja erinevaid etendusi on kokku mängitud üle 200 korra. Me oleme tõesti rõõmsad ja õnnelikud ning seda tänu Teile, meie toetajad ja vaatajad, kes Te kindlalt lööte rekordi meie ilusate ümmarguste arvude reas. Pika arvutamise ja meenutamise tulemusena julgeme väita, et meie etendusi on vaatamas käinud oma 50 000 vaatajat. Seda nii Viimsi Kooli aulas, Viimsi Huvikeskuse saalis, Viimsi Rannarahva
1996. aastast, mil teatri juhtimise võtsid üle peanäitejuht Üllar Saaremäe ning direktor Indrek Saar (Karulin 2013: 8). Teatri kaduvus ja lühiajalisus ongi selle kunstiliigi üheks tunnuslauseks. Etendused ja teatrikunst on looming, millesse panustavad väga paljud inimesed. Etenduste keskmiseks kestvuseks on kaks tundi. Uurimistöö käigus tahan välja selgitada, kas teatrikunsti eesmärgiks ongi saavutada vaid lühiajaline publiku tähelepanu ja aplaus või on etendusi, mis jäävad publiku südamesse pikemas ajaks püsima. Uurimistöö teemaks on ,,Rakvere Teatri publikumagnetid aastatel 2014 - 2016". Kuna uurimistöö tegemist on alustatud 2017. aastal, siis kolmeaastaseks ajavahemikuks oli otstarbekas võtta aastad 2014-2016. Antud teemat ajendas uurima põhjus, et selgitada välja publiku arvamus selle kohta, kas teater on kaduv kunst ja kaob kohe ära, või jäävad mõned etendused pikemaks ajaks publiku südamesse ja mällu
,,Nullpunkt" Raamatu autoriks on noor eesti kirjanik, kes on ühtlasi ka etenduse tekstiautor. Etenduse lavastajaks on Jaanika Juhanson. Jaanika Juhanson on lavastanud paljusid etendusi. Neist tuntumad on ,,End-sa-pese", ,,Hilda Nukitsamees" ja otse loomulikult ka ,,Nullpunkt". ,,Nullpunkt" jutustab probleemsest kodust ja halvast koolist pärit Johannesest, kellel õnnestub pääseda Tallinna eliitkooli. Peagi avastab poiss, et tema uued klassikaaslased on teda hakanud ignoreerima ja temast mitte välja hakanud tegema. Kodus ei ole tal ka midagi hästi. Emaga suhtlemine on väga keeruline, sest ta hakkab iga asja peale nutma kuna arvab, et teda süüdistatakse kõiges
mängitakse Endla teatri eri ruumides ning publikul tuleb etenduse jooksul läbida palju erinevaid kohti teatris ja "Kopsud", mis on ökoloogiline armastuslugu ja toimub kõik ühes vaatuses..22. oktoobril 1911 aastaltoimub Endla kutselise teatri maja avamise pidulik aktus. 23. oktoobri päeval korraldatakse uues majas kontsert solistide, koori ja orkestri osavõtul, õhtul toimub “Libahundi” esietendus. Pärast esimesi etendusi komplekteeritakse 7-liikmeline püsitrupp, punktitasu eest teeb kaasa veel 5 näitlejat. Külalistruppide vastu võtmiseks ehitati Pärnusse teatrimaja, suur küünitaoline akendeta laudhoone, linnakodanike seas tuntud kui “Planwagen”.Maja asus tol ajal Eliisabeti kiriku lähedal, praeguses Kuninga tänavas, Pärnu rahva tollases igasuvises laadapaigas ning kuulub vaestekolleegiumile, kes etendustest saadud tulusid kasutab linna vaeste heaks. Eliisabeti kiriku õpetaja Johann Heinrich
Euroopa kultuuri? Antiikajast on tegelikult päris palju kandunud tänasesse päeva. Päris palju on ühist, kuidas samas ka päris palju on muutunud ja muutub veelgi. Siiski ju, mida aeg edasi, seda arenenumad riigid on ja väga palju tuleb uut juurde. Kuid mida on siis kaasa toonud antiikkirjandus Euroopa kultuurile ja kuidas on see seda kultuuri mõjutanud? Antiikteatrist on tänasesse teatrisse päris palju edasi kandunud. Antiikteatri algus on seotud usutseremooniaga ning etendusi hakkati etendama juba 2500 aastat tagasi. Tänases teatris on tõusvad pingiread ja lava, mis iseloomustas ka antiikteatrit. Antiikteatris kandsid näitlejad maske, praegu aga pandakse näitlejatele grimm peale ja ongi hea . Algne zanr antiikteatris oli tragöödia. Tragöödia tekkis siis, kui Aristoteles eraldas eeslaulja koorist. Antiikajas ei pruukinud tragöödia lõpud õnnetud olla. Ka tänasel ajal on üheks zanriks tragöödia, kuid nüüd on selle lõpud tõesti õnnetud.
Moliére ,,Misantroop'' 17. detsembril külastasin Von Grahli teatrit, kus Vat teater esitas Moliére'i traagilist komöödiat ,, Misantroop'', mille lavastajaks oli sveitslane Marcus Zohner. Teos räägib inimsuhetest: armastusest, põlgusest, armukadedusest. Tegevus toimub Pariisis, Celiméne'i majas. Moliére, õige nimega Jean-Baptiste Poquelin sünidis 1622 aastal Pariisis, suri seal samas 51 aastat hiljem. Tema etendusi on mägitud peaaegu kõigis euroopa teatrites ja tema mõju ulatab kaugele, kuni Aafrika ja Aasiani välja. Lavastaja Markus Zohner on pärit Saksamaalt, viimased 20 aastat aga on ta elanud Sveitsis, kus tegutseb ka tema teatritrupp. Ta on oma teatrikompanii looja ja kunstiline juht, oma trupiga annab ta etendusi kogu maailmas. Zohneri klassikaliste teoste ebaharilikud lavatõlgendused on toonud talle mitmeid auhindu. ''Misantroobi'' lavalahendus oli oma lihtsuses esmapilgul küll
Teatriretsensioon Moliére Misantroop Käisin 12.Novembril 2010.aastal vaatamas Kuressaare Linnateatris etendust Misantroop, mille lavastajaks oli Marcus Zohner.Etendus rääkis : inimsuhedest,põlgusest ja armukadedusest. Moliére, õige nimega Jean-Baptiste Poquelin sünidis 1622.aastal Pariisis, suri seal samas 51 aastat hiljem. Tema etendusi on mägitud peaaegu kõigis Euroopa teatrites ja tema mõju ulatab kaugele, kuni Aafrika ja Aasiani välja. Lavastaja Markus Zohner on pärit Saksamaalt, viimased 20 aastat aga on ta elanud Sveitsis, kus tegutseb ka tema teatritrupp. Ta on oma teatrikompanii looja ja kunstiline juht, oma trupiga annab ta etendusi kogu maailmas. Zohneri klassikaliste teoste ebaharilikud lavatõlgendused on toonud talle mitmeid auhindu. Misantroobi lavalahendus oli oma lihtsuses esmapilgul küll
Teatriretsensioon Moliére Misantroop Käisin 12.Novembril 2010.aastal vaatamas Kuressaare Linnateatris etendust Misantroop, mille lavastajaks oli Marcus Zohner.Etendus rääkis : inimsuhedest,põlgusest ja armukadedusest. Moliére, õige nimega Jean-Baptiste Poquelin sünidis 1622.aastal Pariisis, suri seal samas 51 aastat hiljem. Tema etendusi on mägitud peaaegu kõigis Euroopa teatrites ja tema mõju ulatab kaugele, kuni Aafrika ja Aasiani välja. Lavastaja Markus Zohner on pärit Saksamaalt, viimased 20 aastat aga on ta elanud Sveitsis, kus tegutseb ka tema teatritrupp. Ta on oma teatrikompanii looja ja kunstiline juht, oma trupiga annab ta etendusi kogu maailmas. Zohneri klassikaliste teoste ebaharilikud lavatõlgendused on toonud talle mitmeid auhindu. Misantroobi lavalahendus oli oma lihtsuses esmapilgul küll
rääkides rahvale olulistest väärtustest, käsitleti moraaliprobleeme, rõhutati positiivseid omadusi ja innustati inimesi n.ö õigesti elama; Vana-Roomas muutus teater pigem meelelahutuslikuks kohaks, palju rohkem rõhku pandi inimeste lõbustamisele, hakkati näitama miime, trikke loomadega ja veriseid võitlusi gladiaatorite vahel, inimesi ei huvitanud moraaliprobleemid, nad tahtsid tsirkust (ja leiba). Tänapäeval on teatreid ja etendusi lugematult, igaüks võib soovi korral leida endale meelepärase alates lasteetendustest, jätkates vabaõhulavadel toimuvate meelelahutuslike suveetendustega ja lõpetades näiteks teater NO 99 päevapoliitiliste ja satiiriliste etenduste või Draamateatri vene klassikute interpreteeringutega. Sellest soovist endale meelepärane leida jõuame järgmise suure erinevuse juurde kui paljud üldse soovivad enam teatrisse minna? Nii Vana-Kreekas kui ka Vana-Roomas oli teatri
5, 1910 Hoone arhitektuurivõistlus oli 20. sajandi rahvusvahelistest võistlustest suurim. Sinna laekus lausa 61 projekti Saksamaalt, Austriast, Soomest, Venemalt ja mujalt. Võiduprojekti töö hakkas edasitöötamise käigus aga sarnanema Berliinis 1908. aastal valminud Hebbeli teatriga. Teatrihoone ise aga esindab juugendi rahvusromantilist varianti: klombitud paekivi kasutamine, mis annab fassaadile romantilise ja jõulise ilme. Olen päris tihti käinud Draamateatris etendusi vaatamas, aga pean tunnistama, et olen alati rohkem eelistanud Linnateatri etendusi. Tallinna Metodisti kirik Vilen Künnapu, Ain Padrik, Narva mnt. 51, 2000 Metodisti kirik on kõikidest teistest nähtud hoonetest kõige uudsema stiiliga, väga modernne. Katusel olevad suured klaasipinnad toovad siseruumidesse palju valgust ja silma jäävad kolmnurksed ning viltused tasapinnad. Alguses,
Karusoo. Praegu on Draamateatri kunstiline juht Priit Pedajas ja direktor Kristian Taska. Eesti Draamateater on Eesti suurim sõnalavastusteater, kus töötab hetkel 40 näitlejat, kellest enamik on lõpetanud EMA Kõrgema Lavakunstikooli, samuti on näitlejaid tulnud Moskva Teatriinstituudist või teatri oma kunagisest stuudiost. Teatri repertuaaris on klassika, nii maailma kui ka eesti dramaturgia, muusikalid ja lastelavastused. Hetkel võib Eesti Draamateatris näha etendusi nagu: Juhus on Pime Autor: Paul Lucas Push Up Autor: Roland Schimmelpfennig Rehepapp Autor: Andrus Kivirähk Suured Tüdrukud Ei Nuta Autor: Neil Simon Kevade Autor: Oskar Luts Intervjuu pikaaegse juhi Hugo Murrega. Mida on teater andnud Eesti ajaloole? Teater on andnud ajaloole palju juurde, kuna see on üks osa meie kultuurist. See on kultuuriline pärand mida peavad nägema ka tulevased põlvkonnad
mustkunstnikud) Tegutses 13 aastat Prantsusmaal provintsides ja kui repertuaar otsa lõppes hakkas kirjutama näidendeid millega saavutas kuulsuse. Tortueffe, Misantroop, Don Juan. Eesmärgid: Kasvatada lugejat ja muuta lugejat paremaks läbi meelelahutuse. Kritiseerida oma ajastu pahesid. Silmakirjalikkus ja kahepalgelisus on 17. saj kõige suuremad pahed Moliere arvates. OLLA VÕI NÄIDA? Inglise teater Inglise publik oli nõudlik, tema tahtis laval näha keeruka sisu ja huvitavaid etendusi. Olid tekkinud teatrimajad ja hooned, mis võimaldasid etendusi mängida ka halva ilmaga ja talvel. Etenduses oli õpetlik ühendatud mängulisusega. Väga palju esitati tragikomöödiaid, see on kerge sisuline etendus, milles tegelased on lihtsad inimesed, kelle abil väljendatakse igavikulisi probleeme. Inglaste kodusõda pani inimesed teatri unustama ning rikkus teatris käimise traditsiooni. Hispaania teater Lope de Vega Hispaania rahvusliku teatri rajaja.
Aphrotite pärines ......................... Eros. Athena Tarkuse ja sõja jumalanna. Sündis Zeusi peast. Öökull Oli armastatud jumal. missümboliseerib valgust Dionysos Veinijumal. Tema auks hakati pidama teatri Saatia maismaal etendusi. kõndides meeleolukas kamp. Apollon Kunstide ja luude jumal. Kuldne Lüüra Artemis Apolloni kaksikõde Zeusi tütar ja ....... Hirv, Vibu jumalanna. Hermes Tiivuliste sandaalidega jumal. Käskjalg kaitses Tiivulised sandaalid. teekäijaid,
ehitamise lõpetas Augustus, kes nimetas teatri oma nõo järgi. ·Istekohti 12 000 ·Poolkaarekujuline istumisala oli 111m lai ja 50m kõrge FAKTE VIDEO!!! ·Teater valmis 13 aastat eKr ·Algul kasutati seda kindlusena, hiljem teatrina. Nüüdseks on teatri ülaosa jaotatud paljudeks korteriteks ja selle ümbrust kasutatakse suvel kontsertideks. VÄLIMUS ·Auditoorium hobuseraua kujuga ·Tavaline madal lava tohutusuure kivist skeenega ·Etendusi peeti puust tehtud ehituste peal ·Lavadekoratsioon koosnes kõrgest foon seinast, mida kaunistasid erinevad sambad, nisid ja kujud. VÄLIMUS ·Dekoratsioonidena ka kardinad, mis olid rohkelt kaunistatud Rooma legendide ja ajaloostseenidega ·Esimene istmete rida oli reserveeritud senaatoritele, ülejäänu lihtrahvale ·Teater koosnes kolmest tasandist, mida toetasid sambad VÄLIMUS ·Teatrist viis välja Marcelluse teatri sammaskäik arkaadid
Kolmandaks leidis ta linnuse nurgast keldri. Seal oli palju toidumoona. Tagapool olid seal vangikongid ja varuväljapääs, et sealt halvimal korral välja saada. Muidu oli linnusess väga palju sõjamehi, et turvalisem oleks. Lõpuks jõudis kätte õhtu mida Kristof juba pikka aega ootas. Isegi kuningas oli sinna kutsutud. Söögilauas paigutati Kristof von Sharper täpselt kuninga juurde istuma. Laud oli pidulikult ära kaetud. Laual oli kõike head paremat. Peol söödi, joodi, vaadati etendusi ja tantsiti. Inimesed olid rõõmsad. Kui pidu sai läbi mindi oma tubadesse ja kodudesse. Kõigil oli hea meel et said näha uut rüütlit nimega Kristof von Sharper.
· Gladiaatorite võitlused said alguse etruskide tavast tuua surnute auks rituaalseid inimohvreid. · Esimesed gladiaatorite võitlused leidsid Roomas aset 264 eKr Forum Boariumil Marcus ja Decimus Brutuse vahel nende isa matustel. · Kui algselt peeti Roomas gladiaatorite võitlusi samuti rituaalsete toimingutena, siis üsna pea muutusid võitlused vaid publikule suunatud meeliköitvaiks etendusteks. · Vabariigi ajal kasutasid poliitikud gladiaatorite etendusi saamaks poliitilist kasumit valijate häälte võitmisel. · Võitlusi peeti amfiteatrites. · Algselt korraldasid neid rikkad üksikisikud, sageli poliitikud, et pälvida publiku poolehoidu. Vaatemängu korraldajat nimetati editor, munerator või dominus. Jaotus · samniit · oplomachus · secutor · gallica · mirmillo · retiaar · provocator · veliit · traaklased Varustus · Mõõk · Kilp · Kolmhark · Võrk
Ühiskond ja eluolud on tunduvalt muutunud ning kogu see protsess jätkub nüüdki. Meenutada võib kasvõi paarikümneaastatagust aega, mis elu erines tänapäevasest märgatavalt. Muutused on toimunud ka inimeste mõtlemises. Antiikajal lahutasid inimesed enda meelt teatri külastamisega. Teatri hoone oli väga suur, ilma katuseta, lahtine ning see võis mahutada mitukümmend tuhat inimest. Näitlejaid oli algselt vähe, kuid ajapikku nende arv suurenes. Etendusi käisid nautimas nii noored kui vanad. Tänapäeval käivad noorukid teatris vähem, eelistatakse külastada kino. Inimesed olid sel ajal sügavalt usklikud. Kaksteist jumalat elasid Olümposel, Kreeka kõige kõrgemal mäel. Kreeklased ja roomlased uskusid, et jumalatel on nende elule tohutu mõju. Enamik antiikaja jumalad ja jumalannad esinesid inimkujul ning neile olid omased inimlikud tunded. Ka tänapäeval on palju usklikke inimesi. Aja jooksul on tekkinud ka arvukalt uusi usundeid.
perekonnas. Anu poeg, Joosep Maarva oli vaikne, jõuetu ning kahvatu poiss, kes oli huvitatud kunstist muusikast. Anu sooviks oli oma pojast saada preester, kuid poeg tahtis saada viiuldajaks, kelleks ta ka muidugi sai. Tuulemäelt alla vaadates nägi ta kapten Skalle kodu. Kapten Skallel oli emata tütar, kelle nimeks oli Kaie Skalle. Temast sai ülemaailma kuulus tantsitar, kes rändas riigist riiki, andes suurepäraseid etendusi, peale ühe korra, kui ta esines Pariisis, kuid Joosep oli see, kes proovis teda kaitsta maailmas hukkumise eest, kui reporter Martin Vaar tahtis Skalle nime mutta tampida. Joosep oli Kaiest lummatud, neid kahte noort ühendas kunst. Muusika ja tants käisid neil käsikäes, sest Kaie tantsis Maarva, aga ka teiste heliloojate teoste, sümfooniate saatel, mis andsid talle suurelt inspiratsiooni. Samuti käis Joosep tantsitari etendusi vahel vaatamas
perekonnas. Anu poeg, Joosep Maarva oli vaikne, jõuetu ning kahvatu poiss, kes oli huvitatud kunstist muusikast. Anu sooviks oli oma pojast saada preester, kuid poeg tahtis saada viiuldajaks, kelleks ta ka muidugi sai. Tuulemäelt alla vaadates nägi ta kapten Skalle kodu. Kapten Skallel oli emata tütar, kelle nimeks oli Kaie Skalle. Temast sai ülemaailma kuulus tantsitar, kes rändas riigist riiki, andes suurepäraseid etendusi, peale ühe korra, kui ta esines Pariisis, kuid Joosep oli see, kes proovis teda kaitsta maailmas hukkumise eest, kui reporter Martin Vaar tahtis Skalle nime mutta tampida. Joosep oli Kaiest lummatud, neid kahte noort ühendas kunst. Muusika ja tants käisid neil käsikäes, sest Kaie tantsis Maarva, aga ka teiste heliloojate teoste, sümfooniate saatel, mis andsid talle suurelt inspiratsiooni. Samuti käis Joosep tantsitari etendusi vahel vaatamas
Oli välja kujunenud muusika teadus (noodinimed ja heliread). Muusika tähendas Kreeka keeles muusika kunst ja muusika siis tähendas lauldes ette kantud luulet. · Forminks * Kitara * Lüüra * Barbiton * Harf * Aulas * Poonivile ehk süürinks Igal aastal korraldati VanaKreekas suuri pidustusi jumalate auks. Eriti suur pidu oli igal kevadel, veinija viljakuse jumal Dionysose auks. Peokäigus korraldati rongkäike, kontserte ja etendusi jne. Põhisündmusteks olid tragöödia etendused (amfi teatrites). Need jutustavad jumalate elust ja saatusest. Kujunes välja klassikaline vanakreeka tragöödia, milles olulist rolli mängis ka muusika. Tragöödiaid kirjutasid kuulsad poeedid, ja enamus teksti kanti ette lauldes (muusika+poeesia). Etendustel osales koor, maskeeritutena satüürideks (kandsid soku sarvi), et saateks mängiti ka pille. Paljud muusika terminid ulevad vanakreekast. Kreeklased pidasid
Ooper Itaalias Impressaario juhtis Itaalia ooperiteatrit, üüris teatrit, määrata ametisse lauljad, ostis heliloojalt ooperi, ülesandeks avaldada oma etendusega publikule muljet. Pärast seda, kui helilooja oli oma teose ära müünud, ei olnud tal sellele enam autoriõigusi. Itaalias esitati etendusi kolmel hooajal. Need pandi paika kirikukalendri järgi. Esimene hooaeg oli sügisest advendini. Teine hooaeg oli kolmekuningapäevast kuni paastuajani. Siis oli kõige tegusam aeg. Kolmas hooaeg oli ülestõusmispühadest kuni suveni. Ooperit esitati seeriatena ehk nii kaua kuni publikut jätkus. Igal hooajal olid uued näitegrupid. Ainult kõige paremad jäid püsima järgmiseks hooajaks. Helilooja sai oma tasu kätte siis, kui etendust oli esitatud kolm korda
Baskin. Näidend rääkis noorte probleemidest läbi huumori prisma. Käsitleti peamiselt teemasid nagu vaba kooselu, seks, suhtlus vanematega ja nendest räägiti väga otsekoheselt ja vabalt. Priit Pius on noor eesti näitleja, kes alustas oma karjääri aastal 2012 ja lõpetas samal aastal ka Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lavakunstikooli. Priit Piusel on ka kaksikvend Märt Pius, kellega nad on mitmeid etendusi koos teinud ja sellega ka kuulsust kogunud. Linda Vaher on samuti noor eesti näitleja, kes pani oma näitlejakarjäärile aluse 2010 aastal filmis „Klass“. Näidend oli ülesehituselt väga kaasakiskuv eelkõige seetõttu, et juba esimestel minutitel tõusid esile väga päevakajalised probleemid, mis puudutavad paljude noorte elusid. Konflikte tekitas terve etenduse vältel kahe noore äärmuslikkus ja nende oskamatus teineteist mõista, neid probleeme üritasidki nad lahendada
Linnapea aitab ühte naist, kelle tütar on jäänud kõrtsipidajate kasvatada. Peale naise surma, ostab Jean tütre kõrtsmikelt vabaks. Jean elab tüdrukuga niikaua Pariisis, kuni on sunnitud kolima Inglismaale. Tekib armukolmnurk. ( Cosette, Marius & Eponine). Eponine hukkub. Politseiinspektor uputab ennast ära ning Jean Valjean sureb. 2006.aastal Norras. Broadhursti teatris. New Yorgis Etendusi saab vaadata: 1) http ://www.youtube.com/watch?v=-Jo4FvpN3_g Üks väga kuulus laul sellest muusikalist. See laul on tuntud ka saatest Britains Got Talent, kus Susan Boyle laulis seda. 2) http ://www.youtube.com/watch?v=4BvBkTmDWBA 3)http ://www.youtube.com/watch?v=io-nhN0XMUE Täispikk kontsert.
Laval oli näha korraga taevas, maa ja põrgu. Teater toimus vabas õhus ning oli kõigile tasuta vaatamiseks. Kasutati uhkeid dekoratsioone ja kostüüme ning erinevaid maske loomadest, inimestest, Luciferist ja Jeesusest. Keskaja näitekirjanduse kuulsamateks autoriteks oli kindlasti inglasest William Shakespeare, prantslasest Molière. Keskaegsel maskeraadil esinesid kaupmehed oma suurepäraste näitemängudega, mida peeti suurtemate pühade ajal. Etendusi näideldi linnaplatsidel ja ka gildimajades. Tavaliselt oli maskeraad karneval ning seal oli kõigil teemapärane kostüüm koos maskiga. See oli suuremat sorti ballipidu, kust võisid samuti osa võtta kõik linna elanikud ilma tasuta. Autor: Kaarel Vandler 2008a
Sokrates Arvustus Lavastus rääkis Sokratesest, kellest sai antiikaja demokraatliku Kreeka ohver. Sokratese lavastaja ja autor Aare Toikka tegi ära imelise töö, et teos Vat teatri laval vaatajateni tuua. Näitlejate valikuga oli tabatud täpselt kümnesse. Minu lemmikuks kujunes Katariina Unti meisterlikus rolle kiirelt vahetada ja nendesse sisse elada. Etendus oli haarav ja huvitav. Lavastuse juures kõige meeldivam ja teistsugune oli see, kuidas näitlejad tulid vahepeal rollidest välja ja suhtlesid publikuga, ning see kuidas publik oli osa lavastusest. Seda, et etendus mind teisiti mõtlema pani ei saa ma öelda, sest pigem mõtlen ja näen maailma samamoodi nagu Sokrates. Eriti meeldis mulle see kuidas ta ütles, et „ Ma tean ainult seda, et ma midagi ei tea.“ Enne esimese vaatuse lõppu, kui Sokrates (Raivo Trass) hakkas värisema, tekkis hirmutunne, et kas temaga võib midagi juhtuda. See jäigi mõistetamatuks, et kas härra elas rolli siss...
lauljatele: hea rolli kehastamine peavad oskama Mis on aidanud Kiire levik Itaaliast teistesse Euroopa Mitmes riigis oli palju häid heliloojaid Muusikal levis Euroopase pärast II kaasa tuntu- maadesse, palju häid heliloojaid. kes hakkasid operette kirjutama. maailmasõda meediakanalite kaudu. sele, levikule? Kuulsamaid Wolfgang Amadeus Mozart „Figaro Jacques Offenbauch „Orpheus põrgus, Richard Rogers „Oklahoma“, „Helisev etendusi: Pulm“, „Don Giovanni“, „Võluflööt“, „Ilus Helena“, Johann Strauss noorem muusika“, Jim Jacobs, Warren casey „Grease“ Pjotr Tšaikovski „Jevgeni Onegin“, „Nahkhiir“, „Viini veri“. „Padaemand“.
Tema eluaastatel pöördub igasugune poliitika abstr ja avngardismi vastu, st et ta sureb vaese ja tundmatuna. ,,Talvemaastik", ,,Autoportree" (,,ilusti"). DADAISM: Esimene MS oli vapustanud kõiki eurooplasi. Paljudele kunstiinimestele tähendas sõda pettumust. Mõned kunstnikud tõmbusid sisemigratsiooni (mingi maale elama või teise riiki, mis ei mänginud kunstiloomingus erilist kaalu). Sveitsis Zürichis asutati Voltaire kabaree 1916. aastal. See kabaree korraldas skandaalseid etendusi võikses kohvikus. Etendused: kunstipublikule esitati müramuusikat, seoseta sõnadest poeeme, karjuti näkku solvanguid kunstike mõte seisnes selles, et nad põlgasid keskmist kodanikku. Kogu vaen oli suunatud halli massi vastu. Arvasid seda, et maailma on sõge, kuritegelik ja need korralikud kodanikud on kuriteokaaslased. Naeruvääristati kõike ilus väärtusi, kombeid, poliitilisi ideaale. Taheti näidata kaost, pimedust ja kõike võimsust. Juhuse kaudu leidsid nimetuse: dada. 1917
2. Kuidas reageerisid vasakpoolsete seisukohtadega kunstnikud avangardismi riiklikule tunnustamisele ja müügiedule? Millist toimimisviisi pidasid nad endale õigeimaks? Nad ei tahtnud enam luua kunsti, mida saaks müüa-osta ja koguda nagu luksuskaupa. Neile kunstnikele oli üheks võimaluseks taaselaustada dadaistlik traditsioon ja provokatiivsed etendused. 3. Mis vahe on performanc’il ja happening’il? Happening´ideks nimetatakse improviseeritud etendusi, mille puhul puudub kindel plaan ja tekst ning mis püüavad kaasara publikut, et kustutada piir kunsti ja elu vahel. Performance on võrreldes happeninng’ga plaanipärasem ning esinejad ja publik on selle ajal rohkem eraldatud. Teravat piiri nende vahel ei ole. 4. Millega tegeles rühmitus ,, Fluxus’’? Millised olid selle eesmärgid? Nende arust oli vaja kaotada igasugune ,,kõrge ja kaunis’’ professionaalne
lauljatele: lauljad ei kasuta ole vaja nii meisterlikku ka tantsima. peavad olema, mikrofone, seetõttu vokaalset oskust, kuid suutma, koolitatakse neid oma siiski esitavad laule oskama häält kasutama nii, et professionaalsed see kostaks üle orkestri lauljad. Lauljad ka ka saali kõige tagumiste tantsivad. ridadeni. Kuulsamaid Georges Bizet. Jacques Offenbach Richard Rodgers etendusi: "Carmen" "Orpheus põrgus" "Helisev muusika" G. F. Händel "Julius Ferenc Lehar "Lõbus Jim Jacobs, Warren Caesar" lesk" Casey "Grease"
USA-s olles elas samuti suurema osa ajast Charlie rahadega. 2. Tema suhtlusringkond ajajooksul muutub, algul kipuvad suhtlusringkonnas olema pigem madalama klassi inimesed, näiteks nagu Helen, Jamie, Changez. Mida aeg edasi läheb seda rohkem hakkab tema suhtlusringkond suurenema ning sinna hakkab lisanduma keskklassi inimesi, näiteks: Terry, Elanor. 3. Karim sai peamiselt tunnustust just laval olles ja näideldes. Tihtipeale olid inimesed peale etendusi rõõmsad ning lähedased tundsid uhkust Karimi üle. 4. Karimit tõrjus Elanor, kui Elanor teda Pykega pettis ning käis pidevalt Pyke juures. Jamila tõrjus teda samuti mõnda aega, sest ta ei võtnud Demonstratsioonist osa, kuhu ta lubas tulla. Kolm episoodi, mis Karimi sotsiaalset staatus kõige enam muudavad 1. Üks olulisene aspekt Karimi sotsiaalse saatuse muutumisel on kindlasti Äärelinnast
elektrita, küünlavalgel istuma. See katkend näitas väga hästi, millised võivad olla tagajärjed, ei tohi võõraid usaldada ja raha kellelegi anda. Natukene igavaks ja arusaamatuks jäid arvutimängud, mida etenduses mängiti. Arvutimängu stseenidest oli raske aru saada, kui pole ise selliseid arvutimänge mänginud. Kokkuvõtteks tahaksin öelda, et etendus oli õpetlik, vaimukas ja rääkis internetist nagu seal asjad käivad. Selliseid õpetlikke etendusi võiks rohkemgi olla, käiksin neid hea meelega vaatamas.
Kas teatril on suur võime pahesid parandada? Tänapäeval on igaühele küllaltki enesestmõistetav kinos või teatris käimine. Teater on tore meelelahutus ning väga hariv ja mõtlemapanev kultuurne ühiskonna osa. Inimestele meeldib etendusi vaatamas käia ja seda võetakse omamoodi sündmusena. Teatrisse minnes on tavaline, et pannakse paremad riided selga ja käitutakse väljapeetult. Inimesed austavad teatrit ja näitlejaid. Kuid, kas teateril on võime muuta inimeste käitumisviisi ja paranda pahesid? Kuresaare linnateatril on etendus nimega ¸¸Tapatöö jumal``, mille on lavastanud Jaak Allik. Etendus on väga tõsieluline ja realistlik, selles võivad paljud inimesed ära tunda mingi osa ka oma elust
valitsusajaga. ✗Pärast Elisabet I surma (1603.a) tulid võimule puritaanid, kes ei olnud teatrisõbralikud. ✗1642 suleti enamus Londoni teatrid, alles 20 aastat hiljem õnnestus need uuesti avada. ✗Elisabeth I aegne teatrikultuur oli tänapäeva mõistes üsna labane, kuid kunst selles oli suur. Publiku paigutus teatris ✗ Publiku kohad olid põrandal, rõdul, loožetsis. ✗ Loožetsis istusid jõukamad pealtvaatajad. ✗ Lihtrahvas vaatas etendusi põrandalt ja rõdult, rõdul olid istekohad, põrandal seisti. ✗ Ka näitelava kahel pool istusid või lamasid mantlite peal autori kaitsjad, sõbrad ja rikkad ülikud. Publik teatris ✗ Loožides istuvatel naistel olid hariklikult näokatted ✗ Etendustest võtsid osa kõik ühiskonnakihid, peale puritaanide. ✗ Publik oli taeva all, sajuse ilma korral sadas vihm neile kraevahele. ✗ Publik ei olnud kunagi valitud.
Et ämblikud söövad kõike, millest jõud üle käib ja mis liigub, peab emasele lähenev isane juba eemalt daamile delikaatselt selgitama, et ta pole kohale tulnud ainult ärasöömiseks. Olukorda komplitseerib asjaolu, et mõne ämblikuliigi isasloom võib olla emasest 1000-1500 korda väiksem. Et isase lähenemine meenutaks emasele võimalikult vähe saaklooma käitumist, esitavad isasloomad potentsiaalsele partnerile sageli pikki koregraafilisi etendusi, mis peaksid mõtte söögist mujale viima. Kes tantsida ei oska, meelitab kingiga- heidab daamile ette mõne kinnipüütud ja seotud putuka. Kuni daam kingi kallal askeldab, masseerib isane ta salamisi omamoodi transsi. Kui tegu tehtud, päästavad isase vaid kiired jalad. Ent enamasti on emane nobedam. Mõne liigi isased ei hakka aga sündmuskohalt põgenemisega vaeva nägema, vaid peidavad end emase eest... emase enda selga ära. Istuvad seal, maha ei tule. Ämblike sigimine kestab
vaatajateni tõhusamalt kui vaadata sama etendust ekraanilt. Samas kui võrrelda mõnda märulifilmi etendusega, siis peab tõdema, et tänu tehnoloogiale on seda mõnusam vaadata kinos, sest teatris puuduvad teatud tehnoloogilised efektid. Sellest järeldan, et igal esitatud mõtet peab edastama õige meelelahutusvorm, et vaatajad saaksid selle sõnumi õigesti kätte. Teater on tore meelelahutus ning väga hariv ja mõtlemapanev kultuurne ühiskonna osa. Inimestele meeldib etendusi vaatamas käia ja seda võetakse omamoodi sündmusena. Teatrisse minnes on tavaline, et pannakse paremad riided selga ja käitutakse väljapeetult. Inimesed austavad teatrit ja näitlejaid. Vastupidiselt teatrile on kinoga kõik poole lihtsam, välimus ei mängi mingit rolli ja seantsile ei pea pileteid kuid ette broneerima. Teater kui ka kino on meelelahutusevormid- nende mõte on sama, nende lavastusviis ja suund põhitõe päevavalgele toomisel on erinev.
balletti. 1653. aastal mängis ta „Kuninglikus ööballetis“ päikesejumal Apolloni ning peale seda saigi ta oma hüüdnimeks Päikesekuningaks. Kuningas Louis XIV oli priiskava elustiiliga, ta armastas uhkust ja luksust. Ta kulutas mõtlematult palju raha lõbutsemisele ja ehitustöödele. Ka näiteks Versaille loss ehitati ümber suursuguseks paleeks ning see muutus kuninga peamiseks elupaigaks, kus ta tegi tööd, veetis aega õukondlastega, korraldas etendusi ja vastuvõtte jne. Võib ju tunduda, et selline mõttetu kulutamine on tavapäratu ja kohati isegi koomiline, kuid tegelikult saab seda võrrelda ka tänapäeva ühiskonnaga, kus toodetakse palju ning tarbitakse järjest rohkem. Üha enam soovivad inimesed omada uuemaid ja moodsamaid asju, olgu nendeks siis kinnisvara, autod, elektroonika, riided jne. Oluliseks peetakse moes olemist ning n-ö ajaga kaasas käimist, aga
*armee oli professionaalsem *tõusis ratsaväe tähtsus *hakati kasutama sõjaelevante *sõjatehnika arenes: kiviheitemasin, piiramistorn, sõjalaevad kiiremad ja suuremad 3.kirjandus- *luule oli tähtsal kohal *poeedid pöörasid tähelepanu elegantsele stiilile ja eruditsioonile(teaduslikule haritusele) *luule eesmärk oli arutleda phiskonna probleemide üle 4.teater- *sügavamõttelised tragöödiad ei pakkunud enam huvi, eelistati komöödiaid *eelistati argieluteemalisi etendusi *tunti huvi rohkem eraelu vastu 5.skulptuur- *dünaamilisem ja dramaatilisem *kadus klassikalisele skulptuurile omane sisemine rahu ja tasakaal 6.filisoofia- *inimeste mõttemaailm ja filosoofide vaated muutusid *filosoofid arutlesid rohkem inimest kui üksikisikut puudutavate probleemide üle *otsiti vastust küsimusele, kuidas inimene võiks saatuse heitlikkusest ja elu raskustest hoolimata saavutada õnne ja hingerahu *Epikuros väitis, et inimest ei oota pärast surma mitte midagi ja
Dadaism ja Metafüüsiline kunst Grete Rebane Anette Kopp Dadaism ❖ Tekkis Zürichis 1916 - 1922 ❖ modernistlik kuntstivool ❖ kuntsnikud ja kirjanikud ❖ levis trükistena, tehti kollaže, etendusi Kunstnikud ❖ Francis Picabia ❖ Max Ernst ❖ Hans Arp ❖ Marcel Duchamp ❖ Kurt Schwitters ❖ Man Ray Marcel Duchamp ❖ Henri-Robert-Marcel Duchamp ❖ 1887-1968 ❖ prantsuse-ameerika kunstnik ❖ postipressionistlik, kubistlik, fovistlik stiil ❖ vanem vend Jaquese Villion ❖ 1927-1928 Lydie Sarazin-Lavassoriga ❖ 1954 Alexina Sattler Fontään ❖ 1917 ❖ 360x480x610 mm
(kiire,aeglane,kiire)4osaline(kiire,aeglane,menuett,kiire) Sonaaditsükli zanrid: sonaat,trio,keelpillikvartett,instrumentaalkontsert,sümfoonia. Klassikaline orkestrikooseis (suurim õukonnaorkester Saksamaal Mannheimis). Orkestri kooseisu kuulusid: keelpillid,puupuhkpillid,vaskpuhkpillid. Soolopill klaver. Koomiline ooper- tõi vaataja reaalse elu keskele ning tegelased olid võetud linnaühiskonnast. Laulumäng(saksamaa Singspiel)- kujutas endast rahvalikku meelelahutust kui ka etendusi. Christoph Willibald Gluck- tõsine ooperi formija. Franz Joseph Haydn- keelpillikvarteti ja sümfooniazanri rajaja. 104 sümfooniat.70 keelpillikvartetti. Vokaalloomingusse kuuluvad 24 ooperit,mitu oratooriumi ja hulk vokaalset kirkimuusikat.2 tuntumat oratooriumi on ,,Loomine" ja ,,Aastaajad". Wolfgang Amadeus Mozart-Vaimulikku muusikat vähe,tuntuim vaimulik teos ,,Reekviem". Kirjutas 19 ooperit. ,,Haaremirööv" esimene saksa suurteos. Üks kuulsamaid ooperid on ,,Don Giovanni"
Tänapäeval on La Scala teater üks juhtivamaid ooperi ja baletti teatreid maailmas ja on koduks La Sacala teatri kooridele, La Scala balettitruppidele ning La Scala teatri orkestrile. Teater on ühendatud ka kooliga, tuntud kui La Scala teatriakadeemia mis pakub proffessionaalset väljaõpet muusikutele, tantsijatele, näitlejatele, lava juhatajatele ja lava töölistele. La Scala balleti trupp on üks kuulsamaid kogu maailmas. Nende üks tuntumaid balletti etendusi on La Scala's Pink Floyd Ballet, mida on etendatud kogumaailmas alates 1972 aastast. Paljud maailmakuulsad tantsijad on esinenud La Scala balletti trupiga, kaasa arvatud Alessandra Ferri, Roberto Bolle ja Carla Fracci. Itaalias omab ooperiteater Guido Cantelli kultusliku tähendust. Teatris on aegade jooksul olnud maailmaesiettekandel suur
näha. Kuninga jaoks kõrgel kohal oli nii enda kui õukonna lõbustamine. Versailles' lossis toimusid igapäevaselt teatrietendused ja kontserdid. Need olid kättesaadavad ainult kuninga rikkale õukonnale. Kuninga tähelepanu saamiseks õukonnas aitas kaasa ilus figuur, särav käitumine ning loomulikult ka kallid riided, mida tuli vahetada mitu korda päevas. Õukondlastel oli raha ka uhkete parukate ja kosmeetikatarvete jaoks. Ka talvekuudel korraldas Louis XIV igal õhtul etendusi ja vastuvõtte. Ta ei tahtnud igavust tunda. Kolm korda nädalas kostitas kuningas kogu õukonda. Vastuvõtt algas kontserdiga. Hiljem pakuti kohvi, veini, likööre ja sokolaadi. Tantsiti ja musitseeriti, mängiti lauamänge ja piljardit. Isegi hasartmänge harrastati ja rahasummad võisid olla vägagi suured. Kõik see näitab, et barokkajastul silma paistmiseks ning enda tõestamiseks pidi olema kõike väga palju ja suurelt
Kitzbergi Tuulte pöörises, Kaiseri Gaas II. Suured majanduslikud raskused Kui vana Draamateater 1924 suleti võttis Draamastuudio vabaõhuetendused üle ja muutsid oma traditsiooniks. Üks silmapaistvamaid Antigone 1928, massistseenid. Laulupidude osana. Majanduslikult kasulikud. Teine viis majanduslikku kitsikust vähendada oli see, et - 1925 asut Töölisteater, millel puudus teater ja polnud oma truppi, aga sai (miljon marka) toetust. Asutajate hulgas palju draamastuudiolasi. Hakati oma etendusi müüma lavastuskulude ja näitlejate palga eest. Töölisteatri etteotsa draamastuudiolane Priit Põldroos. Trupp siis peamiselt draamateatrist. Üks silmapaistvamaid müüduid etendusi oli Lauteri 1927 lavastatud Faiko „Õpetaja Bubus“, kus nimiosas Kalmet, mille eest teda kiideti. 1925/26 2. hooaeg tagasi realismi tagasi Engelbergi lavastatud Mohri komöödia „Improvisatsioonid juunis“ - sai suure tunnustuse osaliseks ja sai sellega nö kutseliste teatrite täieõiguslikuks liikmeks
kokku". Kontsertetendus algas võimsa ja raske gospellauluga divano. Kohe kui lauljad suu avasid ja laulma hakkasid siis nautisin seda kontserti kuni lõpuni. Igal aastal müüakse kohad kõik välja, sest igaüks tahab nautiga nii võimast etendust nagu see on ,,Valga gospel". Eestis teebki seda ainult WAF koor koos Eesti tuntud lauljatega. Mujalmaailmas eriti Ameerikas on gospel laulud ja üritused tavapärased, sest Ameerika on suur ning taolisi etendusi tehakse palju. Kui Eestis tehakse ükskord aastas ning tänu sellele on istekohad alati väljamüüdud. Kõige rohkem meeldis mulle umbes 5 aastane tüdruk, sest ta laulis soolot väga hästi oma vanuse kohta. Ainuke koht kus võiks niruda selle kontserdi kallal oli see, et Ines ei sobinud koori ette solistiks laulma. Mina käisin kondserdil koos oma perega, et pühade ajal koos midagi suurejoonelist ette võtta
Samas arvan, et lavaline kujundus oli hea, nende vahetamine oleks võinud lihtsalt paremini korraldatud olla. Etenduse sõnumiks on ühtehoidvus ja see et tugevate sõprussidemetga suudetakse koos väga palju korda saata ning ennastki ületada. Minu arvates sobib see etendus pigem vanematele. Väga väiksed ei pruugi lihtsalt nendest naljadest aru saada. Ma jäin etendusega üldiselt rahule, kuna Ott Sepp ei ole väga etendusi lavastanud, siis on see kindlasti väga hea algus.
uskusid seda, et jumalad juhivad kogu rahva elu. Neil oli palju jumalaid, kellel nad uskusid olevat omad võimed ja kohustused. Jumalate heameeleks peeti pidustusi ja toodi ohvreid. Roomlased austasid neidsamu jumalaid, mis kreeklasedki, ainult teistsuguste nimede all. Enne kui midagi tähtsat ettevõeti pöörduti jumalate poole, et saada teada nende arvamust. Teater ei saavutanud Roomas sellist populaarsust ja taset nagu Kreekas. Roomas korraltati etendusi foorumil, näidendid tõlgiti kreeka keelest ja kohandati Rooma oludele. Teatri ehitus meenutas kreeka teatrit, kuid oli ka palju erinevusi. Rooma teatris ei kasutatud koori, orkestra jäi vabaks ja sellest kujunes parter . Erinevalt kreeka teatris ei kasutatud maske. Tragöödiate asemel eelistasid roomlased kergeid komöödiaid. Näitlejateks olid kreeklased, orjad või vabakslastud. Roomlasi tõmbas gladiaatorite verine võitlus amfiteatris ja hobuste võiduajamised.
Oskar Lutsu huumoripreemia. Jan Uuspõld on osalenud ka arvukalt televisiooni rollides: "Palume lavale", "Kättemaksukontor", "Kälimehed" ja "Brigaad 3" jne. Lisaks televisioonile on Jan Uuspõld kaasa löönud ka raadios, kuuldemängudes. Paljudes filmides on Jan Uuspõld kaasa teinud, näiteks: "Jan Uuspõld läheb Tartusse", "Ruudi", "Vanad ja kobedad saavad jalad alla" jne. Jan Uuspõld on väga mitmekülgne näitleja. Näitlejana on Uuspõld alati mu lemmik olnud ning olen paljusid ta etendusi vaatamas käinud. Parimad on siiski tema monoteatri etendused, milles on õpetlik osa sees, aga on toodud rahva ette huumori läbi. Jan Uuspõllu enda sõnul ei ole tal huumorimeelt. Kasutatud allikad: Jan Uuspõld. Kättesaadav: http://et.wikipedia.org/wiki/Jan_Uusp%C3%B5ld (16.05.2014) Jan Uuspõld. Kättesaadav: http://www.draamateater.ee/jan-uuspold (16.05.2014) Viira, Aigi. Näitleja Jan Uuspõld: "Mul ei ole huumorimeelt ja ma ei tee nalja" Kättesaadav: http://www.ohtuleht
annaabi.ee 
