Jaan Oks Bernard Linde August Alle Johannes Aavik Johannes Semper Villem GrünthalRidala Aineala Luule Proosa Kunst Loomingumeetod Modernism indiviidi ja moodsa ühiskonna probleemide tõusmine temaatilisse keskmesse kriitiline suhtumine minevikku Uusromantism rõhutab subjektiivset maailmanägemist Loomingu iseloomulikud jooned arvustuslik esseistlik Tegevusvaldkond "NoorEesti" elavdas 1905.1919. aasta kultuurielu kirjanduskriitika algatamine tõid unustuse hõlmast välja Kristjan Jaak Petersoni luule hoolitsesid Juhan Liivi eest Väljaanded "Noor Eesti" I album (1905) "Noor Eesti" II album (1907) "Noor Eesti" III album (1909) "NoorEesti" IV album (1912) "Noor Eesti" V album (1915) Ajakiri "NoorEesti,, nr. 16 Laialiminek 1914 algas Esimene Maailmasõda 1915 NoorEesti läks laiali Kasutatud kirjandus http://www2.kirmus.ee/nooreesti/
VALGUSTUS XVIII sajandit Euroopas nimetatakse valgustusajastuks ja ajastu kirjandust valgustuskkirjanduseks (u 1660-1770). Sellele ajajärgule oli iseloomulik sügav usk mõistuse jõusse ja inimväärikusse, samuti hariduse ja kultuuri nõutamine rahvahulkadele. Valgustusajastu kirjanikud olid ühtlasi filosoofid, entsüklopedistid, pedagoogid ja poliitikud. Euroopas hoogustus demokraatlikke ideede levik. Teoloogia (usuteaduse) kohale astus filosoofia, religiooni väliste vormide asemele loomulik ja vahetu usutunne. Kunstile seati praktilisi ülesandeid kasvatada ja mõjutada inimesi, kirjandus pidi levitama vaimuvalgust. Inglismaa kodanlik pööre toimus kõige varem nii sai muule Euroopale esmaseks eeskujuks tollane Inglise ühiskonnakorraldus. Prantsuse valgustus oli seevastu kõige võitluslikum, sest sealne absolutism pidas vastu peaaegu sajandi lõpuni, lõppedes Suure Pra...
Gracian 17.saj Valgustus Euroopa Vaimne liikumine, mis suunatud Filosoofia ja kirjanduse põimumine, kirjandus Voltaire "Mikromegas" 18. saj. feodalismi ja kiriku vastu; kui uute vaadete tutvustaja; filosoofiline Defoe "Robinson Crusoe" teaduste tähtsustamine; vabadus, jutustus, romaan; esseistlik vorm Goethe "Faust" võrdsus; loomulik inimene; tagasi loodusesse Romantism Saksamaa Revolutsioonid, rahvuslik Kunstniku mõttelaadi, tundeelu rõhutamine; Byron'i luule Puskin "Jevgeni Prantsusmaa vabadusvõitlus. ideaali ja tegelikkuse vastandamine, Onegin" 18
pikaajaline kulg. Esimesed romaanid kirjutati juba hilisel antiikajal. Kaasajal on romaanizanr väga mitmekülgne, see hõlmab väga erinevate tunnustega, erineva stiili ja mahuga tekste. Mõiste "romaan" võeti kasutusele keskajal. Valitsevaks zanriks kujunes see alles 19.-20. sajandil. Romaani saab liigitada erinevatel alustel, nt ainestiku järgi - ajalooline, armastus, seiklusromaan jne kujutamisviisi järgi psühholoogiline romaan, arenguromaan, esseistlik romaan. Jne mahu järgi lühiromaan, epopöa, vormi järgi - päevikromaan, värssromaan. Novelli iseloomustab tihe sündmustik ja väike hulk tegelasi, harilikult on vaid üks keskne teema. Üheks novelli oluliseks tunnuseks peetakse puänti (üllatavat lahendust, ootamatut pööret. Novellizanri looja on 14. sajandi Itaalia kirjanik Giovanni Boccaccio ("Dekameron"). Jutustusel sündmustik on sageli novellist laialdasem, see ei keskendu vaid ühe peamise sündmuse ümber. Ka vorm on vabam
3. Teatud häälikuühendid ei ole keeles lubatud. 4. Silbituumale on alati lähemal heliline kaashäälik. 5. Eesti keeles ei esine j ja i (ji), on kaks sõna kus ta on: jidis, projitseerima. 6. Eesti keeles ei järksilpides(rõhututes silpides) pikki täishäälikuid ja täishääliku ühendeid. 7. Järksilpides ei esine täpitähti. Va ,,i" 5.Marginaal (ladina k. ,,margo" äär) on nimetatud ääremärkuseks. Esseistlik väikevorm. Ta võib olla kirjutatud kirjanduslikel, filosoofilistel, moraaliõpetuslikel jt. Teemadel ja ta on tavaliselt mõtiskleva ja arutleva iseloomuga, vahel harva ka lüürilise. Kuna on lühike siis on üks mõtteavaldus aga oma olemuselt lõpetatud tervik. Marginaal on üks mõtteavaldus, kui tekstist võtta üks lõik siis on see umbes samasugune. Eesti kirjanduses on marginaale kirjutanud J. Liiv ja F.Tuglas.
täistööhõive süsteem Funktsioon - sotsiaalne, erialane Funktsioon - sotsiaalne ja humanistlik, sotsiaalne, humanistlik ja professionaal – professionaal – majanduslik majanduslik funktsioon. staatust jaotav funktsioon Kasutatud allikad: • ESTONICA Esseistlik teabekogu Eestist http://www.estonica.org/ • Beck, U. 2005. Riskiühiskond. Teel uue modernsuse poole. Tartu Ülikooli Kirjastus • Annus, E. Postmodernism kui hilissotsialismi kultuuriloogika. - Keel ja Kirjandus 2000/11). • Andresen, L. 2007. eesti Rahvakooli ja pedagoogika ajalugu. IV Iseseisvusaeg 1918 – 1940. Avita • Habermas, J. Modernsus — lõpetamata projekt. Akadeemia 1996, nr. 1. • Judt, T. 2007 Pärast sõda. Euroopa ajalugu 1945. aastast
tegelase kohalolekut, mineviku sündmused), sisemonoloog (jutustaja ei sekku), teadvuse voog (muljed, mõtted tegevus). Mis on romaan? Kuidas liigitatakse romaane? Jutustava proosa suurvorm. Probleemiderohkus, mitmekülgsus elu kujutamisel, mitu süzeeliini ja suur tegelaste hulk, sündmuste pikaajaline kulg. Romaane saab liigitada erinevatel alustel, nt ainestiku järgi (ajalooline, armastus, seiklus), kujutamisviisi järgi (psühholoogiline, esseistlik, arenguromaan), mahu järgi (lühiromaan, epopöa), vormi järgi (päevikromaan, värssromaan). Millised on veel eepilise teksti liigid? Novell Tihe sündmustik, väike hulk tegelasi, üks keskne teema, puänt. Jutustus sündmustik novellist laiem, mitu sündmust, vorm vabam, romaanist lühem ning ülesehituselt lihtsam. Muinasjutt sisaldab imesid jm mida reaalses elus ei esine. Maailm on imepärane, aeg ja ruum ei ole määratletud.
doktoriväitekirja. [4; 2010, 03,06] 7 3. TUNTUIMAD SAAMID 3.1. Kunstnikud Tuntuimad kunstnikud on naivist Andreas Alariesto, mitmekülgne Ingunn Utsi (klaas, maal, graafika) ja graafik Merja Ranttila, ent ka Iver Jåks, Hans Ragnar Mathiesen ja Nils- Aslak Valkeapää. [3; 2010, 03,06] 3.2. Kirjanikud Johan Turi "Muittalus sa'mid birra" (Jutustus saamidest) etnograafilis-esseistlik kirjeldus saamidest, nende ajaloost ja kaasajast. Nils-Aslak Valkeapää - "Beaivi, a'hca'zan" (Päevlik, mu isa) ühendab eneses mineviku ja tänapäeva, dokumendi ja fiktsiooni, luues uusi vorme. Saami kultuur ühendab endas orgaaniliselt vana traditsioonilise rahvuskultuuri kõige modernsemate kunstivooludega, näiteks joiu dzässiga või/ja konkreetse muusikaga, nagu auhinnatud raamatu juurde kuuluvas helikassetis on teinud Nils-Aslak Valkeapää koos Esa Kotilaisega
pikaajaline kulg. Esimesed romaanid kirjutati juba hilisel antiikajal. Kaasajal on romaanizanr väga mitmekülgne, see hõlmab väga erinevate tunnustega, erineva stiili ja mahuga tekste. Mõiste "romaan" võeti kasutusele keskajal. Valitsevaks zanriks kujunes see alles 19.-20. sajandil. Romaani saab liigitada erinevatel alustel, nt ainestiku järgi - ajalooline, armastus, seiklusromaan jne kujutamisviisi järgi psühholoogiline romaan, arenguromaan, esseistlik romaan. Jne mahu järgi lühiromaan, epopöa vormi järgi - päevikromaan, värssromaan Novelli iseloomustab tihe sündmustik ja väike hulk tegelasi, harilikult on vaid üks keskne teema. Üheks novelli oluliseks tunnuseks peetakse puänti (üllatavat lahendust, ootamatut pööret Novellizanri looja on 14. sajandi Itaalia kirjanik Giovanni Boccaccio ("Dekameron"). Tuntud novellikirjanikud on näiteks Franz Kafka, Anton Tsehhov, Edgar Allan Poe, Friedebert Tuglas jpt.
entsüklopedistid, pedagoogid ja poliitikud. Kunstile seati praktilised ülesanded – kasvatada ja mõjutada inimesi, suunata nad võitlema õiglasema, mõistuse põhimõtteil rajaneva ühiskonnakorra eest. Ususallivus. Kirjandus pidi levitama vaimuvalgust, arendama ja sisendama humanistlikke ideid; vormilt nõuti selgust, reeglipära, proportsionaalsust ja harmooniat. Ideede propageerimiseks tekkis uus žanr – filosoofiline romaan ja jutustus. Populaarseks kujunes ka esseistlik vorm, ideeline vaidlus kõnedes ja traktaatides. Inglismaa 1688-89 nn Kuulus revolutsioon – alus põhiseaduslikule parlamendile – alus tänapäeva riigikorrale Märksõnad: kirjanike kaastöö ajalehtedele, kirjanduslikud klubid, professionaalse kirjaniku tüüp, ajakirjandus – üldise arvamuse väljendaja kirjanduses mõõdupuuks tavaline inimene kirjaniku ja lugeja vahekorra muutumine lugemisoskus (raamatukogud) tõlkimine
" Kuid mõningatest teostest mitme peale ühe suure romaani saaks küll. Suur fantaasia Valdur Mikita ,,Lingvistiline mets" (Eesti müüdi eepiline läbikirjutus, posit suhe Eestisse, neg ümberpööramine. Teos asetub ajaloo alaste vaidluste ja pagulaskriisi taustale. Vaimukad seosed ja järeldused. Kesksed kujundid: perifeeria ja mets. Kokku pandud erinevates kirjutustest ja tekstitüüpidest: teaduslikkus, luule, puhas fantaasia, üks osa fantaasiast tekitatakse vaimukalt. Esseistlik fantaasia. Kese on Eesti otsitakse ja püütakse kujutada Eesti ruumi ja selles ruumis kujunenud eestlast. Jan Kausi romaan ,,Ma olen elus" (2014) näitab mitme põlvkonna hoiakuid, saatust, kujunemist. Tegelasi palju. Vaatepunktid vahelduvad ja selle kaudu hakkab narratiiv arenema. Kirjeldusviis on vaatepunkti vaheldudes erinev: mõnes on maailma kirjeldus realistlikum, mõnede peatükkide puhul on rõhk tunnetel ja sisekõnel (,,ta tundis" või ,,ta mõtles" vormel
Loomingus. Käsikirju hakati levitama paguluses. Looming: Neemed Vihmade lahte 1935 kirutamislaad võib tekitada tõrkeid alverliku või talvikuliku esteetika vaatepunktist Dzunglilaulud 1965, Udu Toonela jõelt 1974, Piiridele pyydes 1974, Aerutades hurtsikumeistriga 1983, Kirsipuu varjus 1985, Ehatuule maa 1988, romaan Rapanui vabastamine e Kajak jumalate kalmistul 1989. Kasutab teadlikult y-d ü asemel, algab Aaviku keeleuuendusest. Esseistlik looming on samuti oluline, religioosne ja müstiline looming. Euroopalik värss värsimõõdu seisukohast tekib paraduks, kus paljud Masingu tekstid mõjuvad vabade, voolavatena, aga värss pole vabavärsis. Kirjutab väga rangeid euroopalikke luulevorme. Imetabane Masingu süntaks tema lause on selline lause, mis on alati keeletoimetajatel peavalu tekitanud, värsiread pikad ja loitsiva kõlaga. Näiteks luuletus ,''Yhel kaunil päeval'' tugevalt
jumala asemele. (jumal on surnud!). Tuglast paelus ka N idee inimese ja jumala/isanda/saatuse vahekorrast. -ta teostes ka N-likke elemente. Nt vaade ülevalt mäelt, mis ka Zarathustras, (sarnane motiiv rahvusromantismile, aga N ja Tuglase idee teine, ei näita ühtekuuluvust, vaid vastupidi, kõrgem tunnetustasand, eraldatus, see milleni mass ei küündi). PS: Kaplinski ,,Ma olen madalal sündinud, kuid madal pole minu kodu..". - kuradi, saatana idee (nt novell ,,Poeet ja idioot"- esseistlik, vähe tegevust, kuid sisaldab Tuglase ideid, et jumala usk on nõrgem. Üliõpilane proovib Ormussonile müüa ahvi skeletti, mida too ei taha, aga kobras ta kõrval palub osta, sest tal on krutsifiks, aga jumalt pole. Ostab ja kaob.), seostub müütilise kuradiga.). Ahv ehk jumal (Kristus kui inimese eellane, madalamal tasemel). Popi ja Huhuu isand kui jumal, ahv võtab tema koha üle, Huhuu valitseb kurjuse ja vägivallaga, kuid see viib hukatuseni, maailm variseb kokku (viide:
24. Mis on romaan? Kuidas liigitatakse romaane? - Romaan on jutustava proosa suurvorm. Romaani tunnusteks on probleemiderohkus, mitmekülgsus elu kujutamisel, mitu süzeeliini ja suur tegelaste hulk, sündmuste pikaajaline kulg. Valitsevaks zanriks kujunes see alles 19.-20. sajandil. - Romaani saab liigitada erinevatel alustel: ainestiku järgi ajalooline, armastus, seiklusromaan kujutamisviisi järgi psühholoogiline romaan, arenguromaan, esseistlik romaan mahu järgi lühiromaan, epopöa vormi järgi päevikromaan, värssromaan 25. Mille poolest erineb "Punamütsikese" maailm "Kevade" maailmast? - Jutustusel sündmustik on sageli novellist laialdasem, see ei keskendu vaid ühe peamise sündmuse ümber. - Vorm on vabam. - Jutustus võib olla romaanist lühem ja ülesehituselt lihtsam. - Jutustus võib olla esitatud jutustaja vaatepunktist, kes jälgib sündmusi kõrvalt.
ega saa mingit kindlamat positsiooni akadeemilises uurimises. Aga mingit laiemat traditsiooni neist sel ajal ei kujune. Tegelik tekstikeskne kirjandusuurimine jääb eeskätt uusromantilisse ja poolpositivistlikku suunda, hüpe kirjandusteaduslikku modernismi ehk uuskriitikasse jääb tulemata. Ja seda ei tule kunagi. Väliseesti kirjandusuurimine jätkab positivistlikku traditsiooni. Seda valitseb rahvuslikku narratiivi rõhutav esseistlik kirjanduslugu ja kirjanikuprotreede kirjutamine. Ja kuigi välieesti kirjanduses sünnib 1950. aastatel tugev modernistlik suundumus, jääb kirjandusuurimises hüpe modernismi poole toimumata. Vene nõukogude kirjandusuurimises algab 1950. aastate lõpus oluline murrang. Paradigmapöörajaks saab strukturalism. Ka Tartu ülikoolist saab 1960. aastate keskpaigast oluline strukturalismikeskus, kus Juri Lotman kirjutab oma raamatuid, peab loenguid ja korraldab konverentse
,,Roosiaed" (1976) realistlikkuse ja mudeldatuse tinglikus ühendatud. ,,Nukumäng" (1980) probleemikeskne tekst. ,,Eesti näkiliste välimääraja" (1983) Mängib kahetist mängu nõukogulikule tellimusele vastu, aga on peidus ka kriitiline hoiak, mis tellimusele sellisel viisil ei vasta, nagu algselt eeldati. 10. Jaan Kaplinski looming. Ühekülgne kirjanikuroll, kuid tal on segadusi, mida tahab nimelt aeg-ajalt juurde toota. Tema tekste on palju tõlgitud. Loomingus tähtis esseistlik pool (hakkas esseesid kirjutama juba 1960ndatel). Ilme huvi filosoofia ja religiooni vastu. Varases loomingus kristlikud motiivid. 1960ndates saadik Uku Masingu mõjutusel idamaalised taustad (zen- budistlik, taoistlik kihistus, judaism). Erinevad mõttevoolud ja usundid saavad kokku. Religioossuse müstiline külg. Müstiline tunnetus või sõnade taguse maailma aimamist võib leida ka tema luulest. Luulet lugedes on tugevamalt näha tungi või suunda impersonaalsuse suunas
rõhutatult lihtsa pildistikuga luuletustest. Lüürilise kõrval on Masing harrastanud suuri lüroeepilisi kompositsioone. Masingu Ida-entusiasm ja lüüriline hoiak on mõjustanud nooremaidki luuletajaid. Kogud: „Neemed Vihmade lahte“, „Džunglilaulud“, „Udu Toonela jõel“, „Aerutades hurtsikumeistriga“, „Kirsipuu varjus“, „Ehatuule maa“. Masing on tahtlikult teistest erinev: ta kasutab Ü asemel Y-d, mis algab Aaviku keeleuuendusest. Masingule on omane esseistlik looming: loominguline + esseistlik osa loovad tervikteose. Tema looming on religioosne ja müstiline. Masingu süntaks on alati keeletoimetajatele probleeme valmistanud. Tema loomingule on omane religioossus, kriitilisus, mõttetihedus. Suur osa luulest on pürgimusluule – religioosses võtmes tähendab see jumaliku teispoolsuseni ihaldamist. Talle on omased kultuuriallusioonist – moodustab alltekste kultuurivihjete abil. Tal on tung romantilisele lihtsusele
mõju, samuti Thomas Carlyle’i eeskuju). ◦ Kultuuriajaloo ülesanne on kaardistada “vaimu” kulgemise ja avaldumise ajalugu (G. W. Hegeli mõju). ◦ Orgaanilis-morfoloogiline lähtekoht: suur rõhk orgaanilistel metafooridel ja kultuurivormide otsimisel (O. Spengleri mõju). ◦ Kultuuriajaloo eesmärk on uurida uskumusi ja ettekujutusi, sest tõed ja tõsiasjad vananevad ◦ Esseistlik, följetonlik kultuuriajalugu: eesmärk pole mitte niivõrd pakkuda uusi teadmisi kuivõrd suuri üldistusi, vaimukaid tähelepanekuid ja ootamatuid seoseid. Tsivilisatsiooniteooriad ja spekulatiivne kultuuriajalugu • 19. sajandi lõpul sünnib uus mõjukas kultuuriajaloo suund, mis loobub progressi-ideest ajaloos ja asub toonitama kultuuride/tsivilisatsioonide arengu allutatust tsüklilistele, spiraalsetele või bioloogilistele seaduspäradele
Luigi Pulci oli kõige lähedasem rüütlieepostele. Bahtin tegi pingutusi, et näidata Rabelais'i rööd loomulikuna. Seob seda edasi karnevali kujunditega, rõhutab, et karnevali küigus pööratakse ametlik elu peapeale. Rollide vaheldumine elu kõiksuse taustal. Analüüsib üksikasjalikult söömise ja joomise jadasid. Kirjanduse karnevaliseerimine. Ametliku kultuuri lagundamine naeru abil on oluline. Itaallane Balthassore Castiglione "Õukondlane" (1528) esseistlik teos, annab ideaalsete õukondlaste kujundi ja siit kujunevad ka nende ideaalid. Oluline on selles Pietro Bemto kõne. Pietro oli luuetaja, Petaraca luuletajaskonna esindaja, armastus hingelis-vaimne tunne. Itaallane Niccolo Machiavelli (1469-1527) oli tähtis itaalia ja euroopa mitte ainult kultuurielus, aga ka poliitikas. Elas Firenzes. Oli poliitikas üsna kõrgel kohal. Kuna sealgi oli palju kultuuritegelasi, siis ta pagendati Firenzest ja kirjutas mitu teost.
1989 seikluslik romaan "Rapanui vabastamine ehk Kajak jumalate kalmistul" Masing saab retseptsiooni küll, aga ta saab kuidagi poolikult seda. 13. oktoober 2010 Sihilik teisitiolemine: + kasutab y-t ü asemel: Masingu y on erilise semantikaga, sõltub, mis on alternatiivsuse kese. Algab Aaviku keeleuuendusest, Masing on öelnud, et kunagisest Aaviku vaimust ei jäänud järele mitte midagi peale y. Lauri Sommer, kes on põhjalikult uurinud Masingu loomingut, kasutab samamoodi y-d. + esseistlik looming on samuti oluline: esseistlik ja loominguline pool on omavahel seoses. Religioosne ja müstiline looming. Paljud kolleegid, oponendid on kritiseerinud teda sellepärast, et ta lihtsalt näeb, kuidas Jüriöö ülestõus toimub. Kindlasti on see kristlik mõtlemine, aga see on ka ikkagi eripärane, et ta ei taha igas punktis klappida kristliku tõlgendusega ja muidugi ka see, et siia juurde käib avarapilguline huvi teiste usundite ja religioonide vastu
"Silm" on rohkem tekst, mida võiks fantasy kirjandusega seostada. Lugu, mis algab realistlikust plaanist ja siis hakatakse reaalsust ära nihutama. Avanevad kihid ja muinasjutuloogika järgi. Mingit tegemist müstiliste ilmutustega. "Hector" on monoloog, päevikulaadne pihtimus. See pole "Isale" sarnane, aga intelligentne koer sissepiiratud majas. 8 Esseistlik proosa - teatav esseistlikus kõigis näidetes olemas. Klassikalisemad ja mitte alati klassikalised juhtumid (ilmsemad juhtumid) kus esseed võtavad suuremad osad. Tulevad juhtkujundid. Üks varasemaid ja tähelepanuäratavaid tekste "Jää ja Titanic" ilmus 95. aastal. Enne Estonia hukku kirjutatud tekst. Titanicu kujund üldistavalt käiku lastud, Estonia asi taga mängib tugevalt. Looduslähedane esseistlik proosa "Mõtsa ja tagasi" Kaplinski puhul tegemist mitmekülge autoriga
alkohol on. Kõrts on hea kirjanduslik ruum või tribüün, kuhu saab erinevaid tegelaskujusid ja vaatenurki esile tuua. Seal ilmnevad külaühiskonda läbivad probleemid ja erisused. Vilde suhtub „Prohvet Maltsvetis“ alkoholiprobleemi hoopis mõistvalt. Tuglase „Noorusmälestusi“ on veel samm edasi – Tuglas vaatleb kõrtsi kultuuriloolisest vaatepunktist. Ta asetab kõrtsi suhtesse linnades rajatavate kohvikute ja restoranidega. Selles avaldub esseistlik kirjandus. Tuglas kirjutab kõigest läbi isiklikust kogemusest. Tema isa pidas Lõ-Eestis kõrtsi ja noor Tuglas veetis lapsepõlves 2a seal elades, mis on talle tugeva jälje jätnud. Tuglase kõrtsivaates peegeldub nostalgiat, s.o magus mäletamisrõõm vanadest aegadest, olgugi et seal oli palju jõhkrust ja vägivalda. Tuglas puges korra isegi kakluse eest kappi piiblit lugema. Tuglas nimetab kõrtsi kultuurimajaks, kus juhtub
sajandil on romaan juba täieõiguslik zanr. 1711. aastast alates võime rääkida ajakirjandusest. Addison ja Steve andsid sellest aastast välja ajakirja, mille nimetused on ka ,,The guardian" ja ,,The spectator". Nende ajakirjade sees hakkas ilmuma esseesid. Nad olid esseistika edasiarendajad Euroopas, nende eel käis Michelle Montaigne keda peetakse selle zanri loojaks. Essee on oluline: osalt olid nad moralistlikud ja kasvatuslikud (valgustuslik eesmärk) ning teine oli esseistlik huvi kultuuriprobleemide vastu. Tõstatati mitmeid kirjanduslikult olulisi küsimusi. Walter Scott korjas ballaade. Addison ja steve tõstasid ka Shakespeare'i küsimuse, nad tuletasid teda meelde sest ta oli vahepeal unustatud. 90Ndatel ei ole enam ühtegi autorit kes Shakespeare'i ei tea. Kõigil romantilistel autoritel on olnud artikkel kus nad Shakespeare'ist räägivad. Shakespeare oli romantismiajastul väga oluline autor, ja teda ei ole suutnud ära lõhkuda ka postmodernism
Madalmaade maalikunsti (Van Eyckide looming) Üldisem soov ümberhinnata keskaja ja renessansi vahekorda. Hiliskeskaeg ei ole mitte uue algus, vaid vana lõpp. Teadlik ja isikupärane keelekasutus: autori sügavam eesmärk on siduda keelekasutus sedavõrd tihedalt maailmaga, et lugejal avaneks võimalus kujutatud tegelikkust justkui vahetult kogeda. EGON FRIEDELL (1878 1938) Kultuuriajaloo käsitlus Esseistlik, följetonlikkultuuriajalugu: eesmärk pole mitte niivõrd pakkuda uusi teadmisi kuivõrd suuri üldistusi, vaimukaid tähelepanekuid ja ootamatuid seoseid. Kultuuriajaloo ülesanne on kaardistada "vaimu" kulgemise ja avaldumise ajalugu (G. W. Hegeli mõju). Orgaanilis-morfoloogiline lähtekoht: suur rõhk orgaanilistel metafooridel ja kultuuri-vormide otsimisel (O. Spengleri mõju). Romantiline ,,suurmeeste" mudel: ajalugu viivad edasi suurmehed (F.
isamaalikele toonidele. Eluajal oma loomingut trükis ei avaldanud, esimesed näited ilmusid alles 1901. aastal, kogu eestikeelne looming alles 1922. aastal. Sisuliselt lõi aluse meie rahvuslikule ilukirjandusele. Peterson oli liiga noort selleks, et tema maailmavaates oleks kindlaks kujunenud filosoofia, päevaraamatu mõttemõlgutustest järeldub, et oli haarataud 18.sajandi kirjanduslikest ja filosoofilistest hoovustest. Päevaraamat on eelkõige filosoofilis-esseistlik mõtiskluste kogu väljaspool om ajastu ühiskondlik-poliitilisi sündmusi. Kirjapandu puudutab peamiselt abstraktseid teemasid: kosmogoonia, metafüüsika, usufilosoofia, eetika valdkonda puudutavad probleemid. Puuduvad autori arvamused eesti kaasaegse kirjanduse kohta. Veendunud, et inimese vaim on surematu, tema luulesümboolikas ka hauataguse elu võimalikkusest. Usufilosoofiliste küsimuste kõrval mõtisklused liikunud ka eetikaprobleemide valdkonnas. Headus,voorus, inimarmastus
fabuleerijana oleks ta võinud jõuda märksa kõrgemale. Kaugver kuulub küll eesti kõige loetavamate kirjanike hulka, kuid oma "tõde ja õigus" jäi tal loomata. Selles on otseselt süüdi teda ümbritsenud kirjanduspoliitika." Niisuguse ühemõtteliselt ühiskonnakriitilise tõdemusega lõpetab Oskar Kruus oma ulatusliku käsitluse Kaugveri kirjanduslikust käekäigust. Mulle näib, et Kruusi vaade on liiga esseistlik, et olla päriselt tõsi. (Samas ei saa ma keelata Kruusile tunnustust selle eest, et ainsa kirjandusteadlasena on ta võtnud vaevaks Kaugverit uurida.) Raimond Kaugver oli "kirjanikuna sündinud". Lugema õppis ta nii, et ei ta ise ega vanemad pannud seda õigupoolest tähelegi. 10selt toimetas ta vapside ajalehe nimest inspireeritud kirjanduslikku õpilasväljaannet Võitlus, kus avaldas seiklusjutu "Kõrbelõvi". Noorkirjaniku õnneks ja ehmatuseks
annaabi.ee 
