Esitage ühe perioodikaväljaande, mis leidub nii Tallinna kui Tartu kataloogis, pealkiri. Kuidas otsingu läbi viite? Tallinna Ester, liitotsing, märksõna murded, perioodika. Tartu Ester, liitotsing, märksõna murded, perioodika. Tallinnas leiti 17 kirjet Tartus leiti 9 kirjet. Pealkiri: Varieties of English around the world. 5) Leidke helisalvestis Ants Eskolast. Esitage kirje. Kuidas otsingu läbi viite? Liitotsing, märksõna Ants Eskola. Tallinna kataloog, teavikulaad helisalvestis. Kirje: Eskola, A. (1988). Näitleja on ajastu lühikroonika. [Helisalvestis]. Tallinn: Eesti Pimedate Ühing. 6) Milline eestikeelne väljaanne leidub TLÜ Akadeemilise Raamatukogu teadusraamatukogus, mille pealkirjas on sõna arheoloogia ja mis on ilmunud aastal 2001? Esitage kirje. Kuidas otsingu läbi viite? Liitotsing, kataloogi osa TLÜAR teadusraamatukogu, pealkiri arheoloogia, aasta 2001. Kirje: Bürgin, L. (2001)
coastal area and islands. Helsinki : Helsingin yliopisto, kulttuurien tutkimuksen laitos. 6) Leidke, millistes rollides on Andrus Kivirähk autorina ESTERis. Kuidas otsingu läbi viite? Lihtotsing, autor ,,Kivirähk, Andrus". Sõnade autor, tekstiautor, stsenarist, lavastaja, eessõna autor, koostaja ja järelsõna autor. 7) Leidke helisalvestis Ants Eskolast. Esitage kirje. Kuidas otsingu läbi viite? Liitotsing, märksõna ,,Ants Eskola", teaviku laad ,,helisalvestis. Eskola, A. (1988). Näitleja on ajastu lühikroonika [Helisalvestis] Tallinn : [Eesti Pimedate Ühing] 8) Milline helisalvestis on võimalik leida kohaviida CD 4755 abil? Millises raamatukogus teavik asub? Esitage kirje. Kuidas otsingu läbi viite? Lihtotsing, kohaviit ,,CD 4755" Eesti muusika arhiivisalvestisi IX [Helisalvestis] (2003) Tallinn : Eesti Muusikaakadeemia. 9) Milline tuntud kirjandusteos ilmus "Kooli kirjavara" sarjas 1982
lend) ning 1998. aastal Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lavakunstikooli (18. lend) 3.töötab Eesti Draamateatris 1998. aastast 4. Praegu mängukavas Artur Sirk; Ants Eskola – Indrek Hargla Wabadusrist Robert Malmgren – Bengt Ahlfors Tuhk ja akvaviit Mihhail Bakunin – Tom Stoppard Utoopia rannik. II osa. Laevahukk Norman Bassett – Michael Cooney Rahauputus Rollid Eesti Draamateatris
Tulemus: 2 vastust, millest üks on Arheoloogia salatoimikud / Luc Bürgin ; saksa keelest tõlkinud Ants Sisask Tallinn : Olion, 2001 ([Tallinn] : Ühiselu) 7) Leidke, millistes rollides on Andrus Kivirähk autorina ESTERis. Kuidas otsingu läbi viite? Otsing avalehel: Kivirähk, Andrus Tulemus: eessõna autor, idee autor, koostaja ja järelsõna autor, sõnade autor, teksti autor 8) Leidke helisalvestis Ants Eskolast. Esitage kirje. Kuidas otsingu läbi viite? Liitosing: ants eskola Teavikulaad: helisalvestis Näitleja on ajastu lühikroonika [Helisalvestis] : [mälestused] / Ants Eskola ; loeb Andres Ots Tallinn : [Eesti Pimedate Ühing], 1988 Praktiline töö nr 1 Teaviku leidmine e-kataloogi ESTER vahendusel 9) Milline helisalvestis on võimalik leida kohaviida CD 5723 abil? Millises raamatukogus teavik asub? Esitage kirje. Kuidas otsingu läbi viite?
Kohanemine uues sotsiokultuurilises keskkonnas ja sellega seotud psühholoogilised raskused, magistritöö, Tallinna Pedagoogikaülikool, psühholoogia osakond, Tallinn, 2001 3. 73 kirjet, lihtotsing, kood. Bradley,P., The advanced internet searcher's handbook, London, Facet Publishing, 2004 4. Lihtotsing, märksõna-murded, perioodika. Eraldi lehele Taru Ester. Tallinnas 16 ja Tartus 10. Varieties of English around the world. 5. Liitotsing, Nimi, tüüp. Eskola, A. Näitleja on ajastu lühikroonika, (helikassett), 1988 6. Liitotsing, aastaarv, asukoht ja sõna ,,arheoloogia" pealkirjas. Bürgin, L., Arheoloogia salatoimikud, Tallinn, Olion, 2001 7. Lihtotsing, kood. Teavik asub Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia raamatukogus. Eesti muusika arhiivisalvestisi IX, 2003, Tallinn 8. Liitotsing, aastaarv, autor, pealkiri. Puskin, A., Jevgeni Onegin, Tallinn, Eesti Raamat, 1982 9
Rezisöör Grigori Kromanov TEGELASED Gabriel - Aleksander Goloborodko (eestikeelne tekst: Mati Klooren) Agnes von Mönnikhusen - Ingrid Andrina (eestikeelne tekst: Mare Garsnek) Abtiss - Elsa Radzina (eestikeelne tekst: Aino Talvi) Vend Johannes - Rolan Bõkov (eestikeelne tekst: Jüri Järvet) Ursula - Eve Kivi Siim - Uldis Vadzik (eestikeelne tekst: Aksel Orav) Hans von Risbieter - Raivo Trass Ivo Schenkenberg - Peeter Jakobi (eestikeelne tekst: Olev Eskola) Pealik - Karl Kalkun Johann von Risbieter - Valdeko Ratassepp Kõrtsmik - Helmut Vaag Toatüdruk - Katrin Karisma Mungad - Hans Kaldoja, Ain Jürisson Preester kloostris - Ago Saller LAULUD ,,Reliikvia" ,,Põgene vaba laps" ,, Mässajate laul" ,,Pistoda laul" ,,Prostituudi laul"
hoolitsemine Kasutatud kirjandus http://www2.hariduskeskus.ee/opiobjektid/nahahaigused/? NAHAHAIGUSED:PARASITAARSED_NAHAHAIGUSED :T%E4it%F5bi http://www.nahakliinik.ee/nahahaigus/probleemid/nahaloobed/ http://www.hiv.ee/et/Seksuaalsel-teel-levivad- nakkused/kubemetaid Nahahaigused. 2010. / Toim Sirje Kaur. Tartu Ülikooli Kirjastus Nahahaigused. 2010. / Toim M. Hannuksela, J. Karvonen, T. Reunala, R. Suhonen, H. Silm. Tallinn: AS Medicina Infektsioonhaigused. 2000. / Toim J. Eskola, P. Huovinen, V. Valtonen. Tallinn: AS Medicina Aitäh kuulamast!
Teatris sai üheks tähiseks Jaan Toominga lavastus „Laseb käele suud anda” (1969) August Kitzbergi vähemtuntud näidendi alusel; Toomingal mängisid meie-positsiooni loomises erilist Teater Nõukogude Eestis. Nii 1970. aastate kriitika kui ka publik hindasid kõrgelt kaasaja näitlejate isiksuslikkust ja näitlejameisterlikkust; väidetavalt tõusid toona isegi noorte vaatajate iidoliteks sageli just vanema põlvkonna näitlejad – Lisl Lindau, Ants Eskola, Jüri Järvet, Velda Otsus jt. (Neimar 2007: 148). 1970. aastate teise poolde jäid „Vanemuises” Jaan Toominga nn. totaalse teatri sugestiivsed, kosmilist kõiksust ja inimlikku intiimsust ühendanud lavastused, millest suur hulk põhines rahvuslikul klassikal – sügavam seos on tal olnud Kitzbergi ja Tammsaare loominguga. A. H. Tammsaare „Põrgupõhja uus Vanapagan” Osvald Toominga
Eesti film oli saavutanud suurel ekraanil kunstilise väärtuse. Nõukogude Eestis oli filmitegemiseks raha. Seda edendati igal viisil ja nii arenes kinokunst Eestis väga kiiresti. Vaadelgem näiteks filmi "Keskpäevane praam". Näeme nii tugevat ja kandvat dialoogi kui ka äärmiselt hästi struktureeritud loo ülesehitust. Eestis olid nüüdseks tekkinud esimesed tõelised filmistaarid. Nende hulgas näiteks Ada Lundver, Ants Eskola, Kaljo Kiisk ja muidugi Jüri Järvet. Tolle ajastu filmides jääb silma, kuidas igas filmis mängisid samad näitlejad ja filme tegid samad tegijad, aga eks ole see vähemal või rohkemal määral Eesti filmis tänapäevalgi nii. Igas teises filmis on ju peaosades ikka ja jälle Mirtel Pohla ning kõrvalrollis Juhan Ulfsak või Taavi Eelmaa. Tolleaegsete näitlejate puhul jääb aga eriliselt silma tõeliselt tugev filmilik nägu.
II osa. Laevahukk 2004 Skvaier Frederick Fairlie – Wilkie Collins Naine valges 2013 Robert Malmgren – Bengt Ahlfors Tuhk ja akvaviit 2004 Capuletti, Julia isa – William Shakespeare´i sõnadel 2013 Ahto – Mika Keränen Vana roosa maja Julia 2014 Artur Sirk; Ants Eskola – Indrek Hargla 2004 Mart, poliitik – Toomas Kall Pehmed ja karvased Wabadusrist saavad jalad alla Rollid mujal • 2002 Jass Tiiskäpp – Peet Vallak Epp Pillarpardi Punjaba potitehas Tartu Teatrilabor • 2003 Ernst Ludwig – Joseph Kander, Fred Ebb Cabaret Vanalinnastuudio • 2004 Lenny – Neil Simon Klatsh Comedy Productions • 2005 Ferdi Sannamees, seersant Meri – Mart Kivastik Põrgu wärk MTÜ R.A.A.A.M Filmid, telelavastused ja seriaalid
Utria dessant Utria dessant toimus Eesti Vabadussõja ajal 17. jaanuaril 1919, kus Eesti Meredessantpataljoni ja Soome vabatahtlikud maabusid Udria rannas. Dessanti juhtis kapten Johan Pitka dessantrühmi juhtisid major Martin Ekstöm ja st.kapten Karl Aleksander Paulus ja kapten Anto Nestori Eskola. Dessant oli edukas kuna seele tagajäjel vabastati punavägedest Narva. Dessandi ettevalmistus Udria dessandiks ettevlmistumine algas 12. jaanuaril 1919, kui kapten Pitkale anti vastav ülessanne. Mõningad raadiogrammid: Pitkale. Tallinn kell 4 p.l. 12.1.19 Rakvere on meie käes. oleks väga tarvilik dessant Purtse jõe suhu, et kõik vaenlase suurtükid ära võtta. Laidoner Laidonerile. Kunda kell 5.30 p.l. 12.1.19. Purtse juures dessanti teha ei saa, homme hommikul
“Põrgupõhja uus Vanapagan” kinolinal ja teatris A. H. Tammsaare viimase romaani põhjal tehtud samanimeline film linastus aastal 1964, 15. juunil. Filmi režissöörideks olid Grigori Kromanov ja Jüri Müür. Tähtsamate rollide osatäitjateks olid: Elmar Salulaht, kes mängis Vanapaganat, Ants Eskola Kaval-Antsuna, Astrid Lepa Juulana ning Leida Rammo kui Lisete. Filmi sünopsis tähendab lühikokkuvõtet, mis avab filmi tuuma, selle peamise sisu ja mõtte. Jürka soovib maa peal õndsaks saada ning Kaval-Ants aitab ta jalule ning teeskleb, et on tema sõber, kuid kasutab tegelikult Jürkat ära. Filmi treiler on filmi lühikatkenditest koosnev eelreklaam. Filmi “Põrgupõhja uus Vanapagan” katkendis esitatakse stseeni, kus Jürka tuleb Kaval-Antsu juurest töölt koju ning
Administraator Heldur Mõtus Dublaaz Mati Klooren Gabrieli hääl (eestikeelses versioonis) Mare Garsnek Agnes von Mönnikhuseni hääl (eestikeelses versioonis) Aino Talvi Abtissi hääl (eestikeelses versioonis) Jüri Järvet Vend Johannese hääl (eestikeelses versioonis) Aksel Orav Siimu hääl (eestikeelses versioonis) Olev Eskola Ivo Schenkenbergi hääl (eestikeelses versioonis) Võttepaigad Filmivõtted toimusid Tallinna vanalinnas, Tallinnas Vene tänaval Dominiiklaste kloostri käikudes ja Taevaskojas Pirita kloostri makett ehitati Virtsu lähedale Kukeranda. Lätis Koiva jõe ääres jäädvustati Gabrieli, Risbieteri ja Delvigi kohtumine ning võitlus. Samas ligidal Valka lähedal Zles oli Risbiteri mõis.
KASUTATUD KIRJANDUS Alas-Opas, M., Haapiainen, R., Kemppainen, E., Lepäntalo, M., Pettilä, V., Sipponen, J. (toim.) (2008). Valvekirurgi käsiraamat. Tallinn: AS Medicina. Iivanainen, A., Jauhiainen, M., Korkiakoski, L. (toim.) (1997). Õenduse käsiraamat. Tallinn: AS Medicina. Iivanainen, A., Jauhiainen, M., Pikkarainen, P. (toim.) (2003). Õendusoskused. Tallinn: AS Medicina. Kunnamo, I., Jousimaa, J., Ellonen, M., Eskola, K., Keinänen-Kiukaanniemi, S., Klaukka, T., Mäkelä, M., Pitkälä, K., Saarelma, M., Voutilainen, S. (toim.) (1995). Üldarsti käsiraamat. Tallinn: Kirjastus Medicina. Kutsar, K. (1998). Õnnetused ja esmaabi. Tallinn: Valgus. Laas, K. (2008). Osteoporoos raske haigus, mida on võimalik ära hoida ja ravida. http://www.med24.ee/eesti/apteeker/article_id-624 (23.11.2008). Maasalu, K. (2004). Luumurde saab ennetada. http://www.menopaus.info/website/content/articles/1_2_test.asp (23
kaussi. Sega veel kord läbi, vajadusel maitsesta soolaga. Puista vaarikad salati peale, kuid ära sega. Valmista õlist ja vedelast meest kerge salatikaste ning vala see peene nirena salatile. Lõpuks maitsesta veel värskelt purustatud musta pipraga. Lase valmis salatil kuni 20 minutit tõmmata. KASUTATUD KIRJANDUS 1. A. Viks ,,Aiandus väikeaedades" Tallinn ,,Valgus" 1985 lk 362-365 2. V. Eskola ,,Vaarikas aias ja köögis" Maalehe Raamat 2003 3. Harilik vaarikas http://bio.edu.ee/taimed/oistaim/vaarikas2.htm 4. Vaarikatest http://www.finegardening.com/plants/articles/reliable-raspberries.aspx 5. Vaarikakasvatus http://davesgarden.com/guides/articles/view/1433/ 6. H. Kiik ,,Taimetark III" Tallinn ,, Eesti Raamat" 1985 lk. 243 -248 7. ENE 10 Tallinn ,, Eesti Entsüklopeediakirjastus" 1998 lk. 117-118 8. Kodu ja Aia praktiline aiavihik ,,Marjapõõsad" NR.14 lk. 6
Publik vähenes. Realistlikkuse ilmumine. Psühholoogiline lähenemine. Kõige kindlam rahvatükk, suur publikumenu. Raudsepa „Mikumärdi“, kõige esitatum näidend. Kitzbergi „Kosjasõit“Juhan Simmi lauludega. Sõnalavastustele lisandusid ooper, operett ja ballett. Eriti hästi läks operetil (juhatas „Estonias“ Alfred Sällik, primadonnaks Milvi Laid). Operett edukas ka Vanemuises- Ida Urbel seal balletiga. Lemmiknäitlejad Paul Pinna, Erna Villmer, Mari Möldre (Toots), Ants Eskola, Liina Reiman. Autoritaarsel ajal pinged, üsna ühiskonnakriitiline teatrielu. 30ndate lõpp oli teatrile loominguliselt kui ka majanduslikukult väga soodne. 1938- Riiklik Lavakunstikool. Kutselised teatrid Viljandis ja Pärnus, poolkutselised Narvas, Valgas, Võrus, Kuressaares. Näitlemine maarahvamajades. Teatrite traditsioonilised suvised ringsõidud. Ajakiri „Teater“. Kiiresti arenev kinokunst – vennad Parikad ja Märskad. Nemad ka Eesti esimeses
naha alla. HepatiitB vaktsiin (HBV) sisaldab alumiiniumhüdroksiidi, dinaatriumfosfaati, naatriumhüdroküfosfaati, 0,05 mg tiomersaali (0,025mg Hg); lihasesse. Gripivaktsiin sisaldab 0,05mg tiomersaali (0,025mg Hg), formaldehüüdi; naha alla või lihasesse. Puukentsefaliidivaktsiin alumiiniumhüdroksiidi (0,35mg Al), 0,5 mg tiomersaali (0,025mg Hg); lihasesse. (Vaktsineerija käsiraamat, 1994, Medicina, toimet. H. Nohynek, E. Pekkanen, J. Eskola.) OHT! Alumiiniumi peetakse krampide, ajukahjustuste, Alzheimeri tõve ja dementsuse põhjustajaks. Formaldehüüd on tuntud kantserogeen (põhjustab vähki). Elavhõbe kahjustab inimese närvi ja immuunsüsteemi rakutasandil. Elavhõbedat võime oma organismi saada vee, õhu, toidu (kala) kaudu või amalgaamist hambaplommidega. Sellisel juhul kaitsevad meid organismi loomulikud kaitsebarjäärid (nt seedeelundite, kopsude limaskest jne). Kui aga organismi süstida
korda vaatamas. Sõbrunesin näitlejatega. Kuna mina tegin muusikat, kutsuti mind teatri pidudele mängima. Viive Ernesaksaga tekkis suur sõprus ja tema leidis, et kui juba siin oled, hakka ka originaalmuusikat kirjutama. Nii see läks. Olen lähedalt näinud mitut uut näitlejate põlvkonda Elmo Nüganeni viimase lennu noorteni välja. Aga mida ma räägin praegu noortele sellest, kes oli näiteks Lisl Lindau? Ise olen temaga lähedalt kokku puutunud, sama etendust teinud. Või Eskola, Mandri või Panso, kellega olen isiklikult suhelnud... Mikiveriga olen tohutult palju koos teinud, Komissaroviga. Tõeline tundekool olid minu jaoks Sapiro proovid. See, kuidas ta oskas kõike lahata, sõnastada, põhjendada, miks suhted tegelaste vahel on sellised, nagu nad on... See oli juba filosoofia. Oli ikka tõesti õnnelik juhus, et Sapiro tuli siia ,,Kirsi aeda" lavastama ja Viive Ernesaks tõmbas mind kaasa sellele muusikat tegema. Sõjaväkke sattusin Riiga
Lavastuse visuaalsus (Helge Uuetoa) oli omas ajas vägagi funktsionaalne ja tinglik. Lisaks üllatavale vormile torkas lavastus silma ka ohtra tegelaskonna üksikute karakterite väga detailitäpse ja iseloomustatud esituslaadiga, mis andis märku süvitsiminevast lavastajatööst. ,,Hamlet"- visuaalseks taustaks oli mustas koloriidis tühi lava, silmatorkavalt rusuv külmade metallsilindritega põiming. Selles peegeldus 1966. aasta lakoonilisus. Metall ja kunstnahk. Hamlet oli A. Eskola, Hamletit kujutati küpse ja elukogenumana. Selline rollijaotus rõhutas jõulisemalt hamletlikele filosoofilistele küsimustele vastuste otsimise valu ja vastutust. 6. Voldemar Panso suhtumine kirjandusse. Panso eesti kirjanduse lavastajana, lähemalt kaks lavastust. Panso jaoks oli väga tähtis autori süvamõtte avamine. Ta respekteeris kirjaniku poolt loodut väga. Juba algaja lavastajana oli näha tema nõudlikus lavastuse algmaterjali suhtes. Samuti kujunesid
panoraamfilmid. Tallinn Film loodi (23 mängufilmi aastas). Rein Marani loodusfilmid. Ajakirjandus anti välja suurtes tiraazides, kuigi sisu oli väga ideoloogiline. Leht oli umbes 4 lk. Muusika Propeller, Singer Vinger, JMKE, Anne Veski, Gustav Ernesaks, Arvo Pärt, Teater piletid odavad, Estonia avati uuest, oli palju kutselisi teatreid. Jaan Tooming, Voldemar Panso. Ants Eskola, Juhan Viiding Sport Erika Salumäe, Paul Keres, purjeregatt, Jaan Talts, Uudmäe, Ants Antson. 1.06.09 VälisEesti ja väliseestlased Lahkumine ja ümberasumine hakkas juba 1860. aastatest Venemaa erinevatesse paikadesse. Mindi kas maa või töö pärast. Üks osa nendest tuli EV ajal tagasi. Teine osa jäi NSVL ning 1930. tabasid neid repressioonid. Kultuur keelustati. Osa nendest tuli 1940.50. tagasi
teatris kaasa lüüa. Silmapaistvad lavastajad: · Kaarel Ird (1909-1986) · Voldemar Panso (1920-1977) · Mikk Mikiver · Ilmar Tammur · Epp Kaidu · Kulno Süvalep Näitlejatest: · 1953 oli lõpetanud Moskvas õpingud GITIS-e Eesti Stuudio: Kaljo Kiisk, Tõnis Kask, Jaanus Orgulas, Ita Ever, Silvia Laidla, Ervin Abel, Arvo Kruusement jt. · Varem tegutsenutest: Ants Eskola, Kaarel Karm, Ants Lauter, Ruut Tarmo, Salme Reek, Jüri Järvet, Helend Peep, Herta Elviste, Lia Laats, Gunnar Kilgas jt. Terve GITIS-e kursus suruti Draamateatrisse. Mõned vanad olijad lasti isegi lahti. Draamateatril oli tänu sellele tugev ühtne ansambel. Näitlejaid ühelt poolt nagu oli, aga uut juurdekasvu ei tulnud GITIS-e stuudio oli ühekordne. Jõuti otsusele, et teatrikool tuleb siiski asutada. Näitlejate järelkasvu koolitamine
Muusika. Jätkus laulupidude traditsioon. Loodi Eesti Lauljate Liit. Ilmus esimene eesti ooper Evald Aava "Vikerlased". Tegutsesid Heino Eller, Mart Saar, Gustav Ernesaks jt heliloojad. 1930-te II poolel muutus populaarseks salongimuusika, tõusis Raimond Valgre täht. Film & teater. Linastusid I helifilm ("Kuldämblik") ja I animafilm ("Kutsu Juku seiklused"). Olulisemad tegijad: Konstantin Märska ja Theodor Luts. Kutselisi teatreid oli Eestis 7. Tähed Liina Reiman, Ants Eskola, Ants Lauter jt. 1926 loodi "Raadio Ringhääling", 1937 püstitati Euroopa moodsaim raadiomast Türile. Tuntuim raadiohääl oli Felix Moor. Sport. Kiiresti kasvas spordiseltside hulk. 1920 osaletakse esmakordselt OM-l, enim medalaid tõid Eestile maadlejad. Tuntuim Kristjan Palusalu (2 kulda 1936.a Berliini OM-lt). Tuntuim Eesti sportlane maailmas oli maletaja Paul Keres. Eesti laskurid tulid 3 korda võistkondlikuks maailmameistriks. 33. BAASIDE AEG 1939-1940
Loodi Eesti Lauljate Liit. Ilmus esimene eesti ooper Evald Aava "Vikerlased". Tegutsesid Heino Eller, Mart Saar, Gustav Ernesaks jt heliloojad. 1930-te II poolel muutus populaarseks salongimuusika, tõusis Raimond Valgre täht. Film ja teater Linastusid I helifilm ("Kuldämblik") ja I animafilm ("Kutsu Juku seiklused"). Olulisemad tegijad: Konstantin Märska ja Theodor Luts. Kutselisi teatreid oli Eestis 7. Tähed Liina Reiman, Ants Eskola, Ants Lauter jt. 1926 loodi "Raadio Ringhääling", 1937 püstitati Euroopa moodsaim raadiomast Türile. Tuntuim raadiohääl oli Felix Moor. Sport Kiiresti kasvas spordiseltside hulk. 1920 osaletakse esmakordselt OM-l, enim medalaid tõid Eestile maadlejad. Tuntuim Kristjan Palusalu (2 kulda 1936.a Berliini OM-lt). Tuntuim Eesti sportlane maailmas oli maletaja Paul Keres. Eesti laskurid tulid 3 korda võistkondlikuks maailmameistriks.
Edasi: n= (13,50)2 = 175. (1,02)2 Seega kokkuvõttes võib konstateerida: et valimi keskmine ei erineks üldkogumi keskmisest rohkem kui ± 2 USD tõenäosusega 95 protsenti, on piisav küsitleda valimit suurusega 175, üldkogumist 8300 meesüliõpilast. 77 KASUTATUD KIRJANDUS Alter, C., Evens, W. 1999. Evaluating Your Practice. A Guide to Self-Assessment. New York: Spinger Publishing Company. Eskola, J. 1996. Johdatus laadulliseen tutkimukseen. Rovaniemi Ezzy, D. 2002. Qualitative Analysis. Practice and innovation. Malaysia: SRM Production Services, SDN, BHD. Karvinen, S. 1993. Metodisuus sosiaalityön ammatillisuuden perustana. Monisärmäinen sosiaalityö. Helsinki: Sosiaaliturvan Keskusliitto. Mullard, M.; Lee, S. 1997. The Politics of Social Polity in Europe. UK: Edvards Elgar Publishing Limited.. Mäkela, J. 1996
Muusika. Jätkus laulupidude traditsioon. Loodi Eesti Lauljate Liit. Ilmus esimene eesti ooper Evald Aava "Vikerlased". Tegutsesid Heino Eller, Mart Saar, Gustav Ernesaks jt heliloojad. 1930-te II poolel muutus populaarseks salongimuusika, tõusis Raimond Valgre täht. Film & teater. Linastusid I helifilm ("Kuldämblik") ja I animafilm ("Kutsu Juku seiklused"). Olulisemad tegijad: Konstantin Märska ja Theodor Luts. Kutselisi teatreid oli Eestis 7. Tähed Liina Reiman, Ants Eskola, Ants Lauter jt. 1926 loodi "Raadio Ringhääling", 1937 püstitati Euroopa moodsaim raadiomast Türile. Tuntuim raadiohääl oli Felix Moor. Sport. Kiiresti kasvas spordiseltside hulk. 1920 osaletakse esmakordselt OM-l, enim medalaid tõid Eestile maadlejad. Tuntuim Kristjan Palusalu (2 kulda 1936.a Berliini OM-lt). Tuntuim Eesti sportlane maailmas oli maletaja Paul Keres. Eesti laskurid tulid 3 korda võistkondlikuks maailmameistriks. EESTI ISESEISVUSE LÕPP (1939-1940)
Toimusid ka Üldrahvalikud üldlaulupeod: 1923, 1928, 1933, 1938. 1920ndatel jõudis eestisse dzäss- noor Raimond Valgre inspireeritud. Teater ja kino: Teatri keskuseks Tallinn "Estonia" draamateater ja Tallinna Töölisteater. Tartu keskuseks Vanemuine. Kuni 1920. aastateni oli impressionism, sümbolism ja ekspressionism. Lavastaja Paul Sepp. Lemmiknäitlejateks kujunesid: Paul Pinna, Erna Villmer, Mari Möldre (Toots), Ants Eskola, Liina Reiman. Samuti kiiresti arenes kinokunst - vennad Parikad ja Märskad- Esimene Eesti filmistuudio Estonia-Film (1919-1932). Mitmed mängufilmid, kunstiline tase polnud hea. Kõige parimad olid Konstantin Märska "Vigased pruudid" ja "Rummu Jüri." Korraldati iganädalased ringvaated - Televisiooni eelkäija. Ajakirjandus: Peamine infoedastaja trükiajakirjandus. Ajalehti ilmus palju, uusi väljaandeid, olemasolevaid suleti. Oma häälekandja oli olemas igal tähtsamal parteil.
Jansen. Muidugi ka Eduard Viiralt. muusika, Kesksed tegelased Artur Kapp ja Heino Eller. Loodi oopereid, sümfooniaid, orelimuusikat, kammermuusikat jne. Kooriloomingus kõrgel kohal Mart Saar ja Cyrillus Kreek. 1930 kerkisid esile Eduard Tubim, eduard Oja, Eugen Kapp. Kerge muusika koha peal Artur Rinne. Džässist inspireeritud Raimond Valgre. teater ja kino, Näitlejatest Paul Pinna, Erna Villmer, Mari Möldre, Ants Eskola, Liina Reiman. Kinokunstis kaks vendadepaari: Parikad ja Mäskad. Ajakirjandus. Postimees, , Päevaleht, kollane nädalaleht Esmaspäev (kõrge trükiarv), poliitiliskultuurilised ajakirjad nagu Oda, Tänapäev, Akadeemia. Erialased Põllumees, Sõdus, Kaitse Kodu! Baaside aeg 1939–40 MRP salaprotokollid. 23. augustil 1939 sõlmisid Saksamaa ja Nõukogude Liit vastastikuse mittekallaletungi ehk Molotovi-Ribbentropi pakti, mille salajases lisaprotokollis jaotati omavahel ära ka Ida-
1930. aastatel lisandusid veel P. Tammeveski (“Üksainus õis”, “Paula, sul on poisipea”), A. Siirak (“Mürtsub trumm ja pillid hüüavad”), P. Veebel (“Kalevite kants” jt). Esimese Eesti džässipala “Jazzimeeste heliredel” kirjutaski P. Veebel. Antud kontekstis võiks mainida ka asjaarmastajast muusiku ja helilooja Mihkel Paiste nime, kelle palad “Tule, tantsi”, “Neiuke väike”, “Kadunud mõrsja” ja “Meremehe polka” on Ants Eskola plaadistanud His Master’s Voice’ile. M. Paiste, kes juba Eestis valmistas trummi taldrikuid, jätkas seda ka pärast kodumaalt lahkumist. Alates 1953. aastast tegi ta seda Šveitsis ja praeguseks on Paiste firma (mida nüüd juhivad tema pojad) üks maailma juhtivamaid ja hinnatumaid omal alal (Mihkelson 1992: 35–42). 108 1930. aastal hakkas ilmuma esimene eestimaine levimuusika noodiväljaanne Modern Löök-
Teaduslik Kirjandus, Tartu 1940. Veski, A. Puusepa- ja laudsepatööd. Pedagoogiline kirjastus. Tallinn 1948. Veski, A., Aarmann, K., Niine A. Individuaalehitaja käsiraamat. Eesti Riiklik Kirjastus. Tallinn, 1959. Viitanen, H., Ritschkoff A.C. 1991. Mould growth in pine and spruce sapwood in relation to air humidity and temperature, Swedish University of Agricultural Sciences, Department of Forest Products, Report No 221, Uppsala, Sweden. Vinha, J., Korpi, M., Kalamees, T., Eskola, L., Palonen, J., Kurnitski, Valovirta, I., Mikkilä, A., Jokisalo, J. 2005. Puurunkoisten pientalojen kosteus- ja lämpöolosuhteet, ilmanvaihto ja ilmatiiviys. Tutkimusraportti 131. Tampereen teknillinen yliopisto, Rakennustekniikan laitos. WTA 2-9-04/D. Restoration render systems as a leveling and porous base render within the Porosan restoration render system. International Association for the Science and Technology in Maintenance of Structures and Protection of Monuments. Wyon, D.P
began publishing the monthly Teater (Theatre), an up to date forum discussing cultural and specific professional problems, which became very popular. In 1938 the State Theatre School was opened. There were several strong theatre companies, and some of the actors and directors became celebrities: Paul Pinna (1884-1949), Ants Lauter (1894- 1973), Ruut Tarmo (1896-1967), Erna Villmer (1889-1965), Liina Reiman (1891-1961), Mari Möldre (1890-1974), Arno Suurorg (1903-1960) and Ants Eskola (1908-1989). In its essence Estonian arts remained close to the rural way of life and preserved a certain air of living with nature. There were influences from Impressionism (Paul Burman), Expressionism (the early works of Eduard Wiiralt and Ado Vabbe), Cubism and Constructivism (Märt Laarman). In the Thirties we may observe a turn towards greater realistic expression, connected with Estonia and Estonians. Estonian Realism
annaabi.ee 
