Ameerikas. Suri Rootsis 21. juunil 1990. aastal Tal on kaks poega: teadusfilosoof Rein Vihalemm meediaprofessor Peeter Vihalemm Vihalemma panus eesti luulesse on originaalne, imeteldavalt erandlik. Tema vaimulaad on valdavalt regressiivne, tagasiliikuv. Kompositsioonivõttena rakendab ta läbivalt astendavat parallelismi ehk rahvalaululikku gradatsiooni või selle teisendeid. Kuid seda mitte kujundi tavapärases, vaid harva esinevas tagurpidivormis ehk antikliimaksina. Määravad on liialdav vähendus ehk meioos, sõnumi edastamine selle tähtsust järjest tühistava eituse, litootese kaudu. Sellega kaasneb enese mina tahtlik pisendamine teesklus ja eneseiroonia. Vihalemma luulet iseloomustavad rahvalikult tabav huumor Isegi ekstaasis ei samasta lüüriline tegelane end näiteks jumalaga, koguni mitte normaalse inimesega, vaid peab paremaks olla joodik,
ja seda ümbritsevast elektronkattest. Aatomituum koosneb prootonitest ja neutronitest, mille arv võrdub aatomnumbriga (järjenumbriga). Aatommass määrab tahke aine e. tahkise tiheduse, elektrijuhtivuse, soojusmahtuvuse, mõjub aga vähe selle tugevusomadustele. Aatomkristallilise või lihtsalt kristallilise struk-tuuri all mõeldakse aatomite (ioonide) omavahelist paigutust reaalselt esinevas kristallis. Metallis paik-nevad aatomid kindla seaduspärasuse järgi, moo- dustades korrapärase kristallivõre. Selline aatomite paigutus vastab aatomite omavahelise mõju minimaalsele energiale (aatomite ideaalsele paigutusele). Kristalliline struktuur Aatomite paigutust kristallis võib kujutada ruumiliste skeemide abil, nn. võreelementide näol. Võreele- mendi all tuleb mõista vähimat aatomite kompleksi, mille paljukordne kordumine ruumis jäljendab ruumilist kristallivõret
D. keemiline ühend Score: 6/6 10. Mida mõeldakse metallide kristallilise struktuuri all? Student Response Feedback A. metalli struktuuri jaotumist teradeks, terade aatomkristallilist struktuuri ja aatomite paigutust kristallivõres B. aatomite omavahelist paigutust reaalselt esinevas kristallis C. kristallivõrede vahelist paigutust monokristallides D. aatomite vahelist paigutust molekulides Score: 5/5 11. Mis on metallisulam? Student Response Feedback A. on kahe või enama komponendi kokkusulatamise või paagutamise teel saadud aine, mille
Taustal eristab silm kolme hoone ja rahusõnalise loosungi, Demonstratsioonile. 1965 ülejäänud on killunenud kirevaks massiks. Kuuekümnendate teisel pool leiab Roode oma sõbra Olav Marani kaudu usu jumalasse. Maalilaad muutub, huvi kubismi vastu tuleb jälle esile, see avaldub filigraansetes joonlauaga ehitatud konstruktsioonides suuremate piltide osadena ja sageli esinevas pruunikas, esimesi kubiste meenutavas koloriidis. Henn Roodele pühendatud artiklis Indrek Hirv võrdles kunstniku loomingu printsiibid pühakirjatekstiga: Üks suvine portree. 1968 ,,Figuraalsetes kompositsioonides muutub tühjus, s.o värviga katmata lõuend maalitud pindadega Pildid sünnivad nüüd üheväärseks või tähtsamakski, kandes vihjamisi n-ö seest väljapoole,
eutektikum b. eutektoid c. tardlahus d. keemiline ühend Score: 6/6 Küsimus 10 (5 points) Mida mõeldakse metallide kristallilise struktuuri all? Student Response: Õppija Vastuse variandid vastus a. aatomite omavahelist paigutust reaalselt esinevas kristallis b. kristallivõrede vahelist paigutust monokristallides c. aatomite vahelist paigutust molekulides d. metalli struktuuri jaotumist teradeks, terade aatomkristallilist struktuuri ja aatomite paigutust kristallivõres Score: 5/5 Küsimus 11 (5 points) Mis on metallisulam?
VAATA ÜLE! 12) Cis- ja trans-isomeerid: Cis isomeer tekib, kui rühmad asuvad samal pool kaksiksidet. Trans isomeer tekib, kui rühmad asuvad kaksiksidemest vastaspool. 13) Keemilised sidemed. VAATA ÜLE! 14) Aminohapped: Karboksüülhapete derivaadid (teatud ühendist tuletatud), mis sisaldab funktsionaalsete rühmadena nii amino (-NH2) kui karboksüül (-COOH) rühmi. Looduses ca 300, inimesed 60. Inimeses esinevad aminohapped vabalt, peptiidides ja valkudes esinevas α-aminohapetena, põhiaminohapped. Aminohapetes on α-süsinik ja neli asendajat: karboksüülrühm, α-süsinik, α- aminorühm, kõrvalahel (R). Kõik on L-isomeerid (aminohape asub vasakul), sest ensüümid lülitavad polüpeptiidahelasse vaid L-aminohappeid. 15) Aminohapete hiraalsus: Hiraalse ehk asümeetrilise tsenri moodustab α-süsinik. Kõik asümeetrilised aminohapped on optiliselt aktiivsed. 16) Inimkeha aminohapete jaotamine:
Aatomite paigutust kristallis võib kujutada ruumiliste skeemide abil, nn. võreelementide näol. Võreelemendi all tuleb mõista vähimat aatomite kompleksi, mille paljukordne kordumine ruumis jäljendab ruumilist kristallivõret. Võreelemendi servade pikkusest ja servadevaheliste nurkadest olenevalt eristatakse mitmeid kristallivõre tüüpe Aatomkristallilise või lihtsalt kristallilise struktuuri all mõeldakse aatomite (ioonide) omavahelist paigutust reaalselt esinevas kristallis. Metallis paiknevad aatomid kindla seaduspärasuse järgi, moodustades korrapärase kristallivõre. Selline aatomite paigutus vastab aatomite omavahelise mõju minimaalselebenergiale (aatomite ideaalsele paigutusele). 2. Teiste metallide mõju terase omadustele. Tabelist 3. Kumm ja kummidetailide tootmine. Pilet nr.3 1.Metall mittemetall. Metallid ja sulamid
Ta katsetas ka näitekirjanikuna - teatud menu pälvis draama "Tasujad". 24. august 1913 "Estonia" uue teatrimaja avamisega paljutõotavalt alanud hooaeg muutus Pinna jaoks vägikaikaveoks seltsi juhtkonnaga. Korrarikkumised ja kõrgendatud enesehinnang viisid selleni, et kevadel 1914 jäi tööleping teatriga uuendamata ning Pinna suundus õnne otsima Venemaale. Ta sai koha Nini Novgorodi aastalaadal esinevas trupis ja saavutas taas edu, olles seega ainus eesti näitleja, kes suutis läbi lüüa nii eesti kui ka saksa ja vene teatris. Kui puhkes I maailmasõda, naasis Pinna Tallinna, kus avanes trööstitu pilt - teater ei tegutsenud, "Estonia" hoone oli muudetud hospidaliks, mitmed meesnäitlejad olid mobiliseeritud. Saanud tööpakkumise Moskva Nikitski Teatrilt, pidas Pinna paremaks kodumaalt lahkuda. Moskvaski tõusis
sõna (otsingumootorid lisavad automaatselt) operaator NOT sõna ees tähendab, et see sõna ei tohiks esineda dokumendis, mis otsingu tulemusena väljastatakse operaator OR kahe sõna vahel tähendab, et soovitakse leida teavikuid, mis sisaldavad emba kumba, kuid mitte tingimata mõlemat sõna Fraasiotsing on kindla väljendi otsinguks. Enamus veebiotsivahendeid nõuab fraasiotsingul jutumärkide kasutamist. Sellisel juhul vaadeldakse otsingu käigus kõiki sõnu päringus esinevas järjestuses ning otsingu tulemusena väljastatakse vaid need teavikud, kus otsitavad sõnad esinevad just sellises järjestuses. Fraasiotsing võimaldab kõrvaldada otsitulemustest juhuslikku laadi ja/või tarbetud vastused. Operaator NEAR kahe sõna vahel tähendab, et soovitakse teavikuid, mis sisaldavad mitte täpselt üksteise kõrval, vaid teineteise lähedal (teataval piirkaugusel) asetsevaid otsisõnu, mis esinevad mistahes järjestuses.
KASUTATUD KIRJANDUSE LOETELU Kasutatud kirjanduse loetelu hõlmab ainult töö koostamisel kasutatud ja viidatud allikaid. Nendeks on raamatud, artiklid ajakirjadest, ajalehtedest, kogumikest ja internetist, uurimistööde aruanded. Kasutatud kirjanduse loetelu esitatakse tähestikulises järjekorras. Ühe autori tööd reastatakse ilmumisaasta järgi. Kui ühel allikal on mitu autorit, esitatakse nende nimed tiitellehel esinevas järjekorras. Kui autorit ei ole näidatud, paigutatakse allikas kirjanduse loetellu tema pealkirja esimese sõna alfabeetilise koha järgi. Toimetajat ei esitata autorina. Kasutatud kirjanduse loetelus esinevad allikad originaalkeeles. Raamatute puhul esitatakse kasutatud kirjanduse loetelus järgmised andmed: autor (perekonnanimi koos initsiaalidega); pealkiri; köite või osa number; väljaande number (esimese trüki puhul ei märgita); ilmumiskoht
• Amüloosi molekulmass on tunduvalt väiksem, võrreldes amü-lopektiiniga. Amüloosi ahelad ei hargne, kuid nad pole ka tavamõttes sirged, sest nad keerduvad spiraalselt. Amülopektiini ahelad on tugevalt hargnenud, moodustades ruu-mika ja harulise struktuuri. • Tärklis sisaldab eluliselt vajalikke sahhariide, seetõttu on ta ini-mestele ja loomadele oluline energiat andev toitaine. Nii taimedes kui loomades laguneb tärklis ensüümide toimel. Loomadel esinevas loomses tärklises (glükogeenis) on rohkem hargnenud versiooni – amülopektiini. • Tärklis on puhtal kujul külmas vees lahustumatu, lõhnatu ja maitsetu valget värvi amorfne pulber. Mikroskoobist on näha, et ta on teraline pulber, käes kokku su-rudes tekib iseloomulik krudin, mis on tingitud osakeste hõõrdu-misest. Tärklis soojas vees (50-70C) tugevasti paisub (pundub), moodustades kolloidlahuse, mis jahtumisel muutub geeliks (kissell, kliister)
väitekirjad, riiklikud seadused jm normatiivaktid, instruktiiv- ja metoodilised materjalid. Teised allikmaterjalid (dokumendid, aruanded, interjuud, arhiivimaterjalid jm) võib esitada joonealuses viites või tekstis. Kasutatud kirjanduse loetelu esitatakse tähestikulises järjekorras. Ühe autori tööd reastatakse ilmumisaasta järgi. Kui ühel allikal on mitu autorit, esitatakse nende nimed tiitellehel esinevas järjekorras. Kui autorit ei ole näidatud, paigutatakse allikas kirjanduse loetellu tema pealkirja esimese sõna alfabeetilise koha järgi. Toimetajat ei esitata autorina. Kasutatud kirjanduse loetelus esinevad allikad originaalkeeles. Raamatute puhul esitatakse kasutatud kirjanduse loetelus järgmised andmed: autor (perekonnanimi koos initsiaalidega), pealkiri, köite või osa number, väljaande number (esimese
järeldusi. Kokkuvõtte maht on nagu sissejuhatuse puhulgi umbes 510% töö sisulise osa mahust. 1.7. Kasutatud kirjandus Kasutatud kirjanduse loetelu hõlmab ainult töös kasutatud ja viidatud allikaid. Teosed loetletakse autorite perekonnanimede tähestikulises järjekorras, autori nime puudumisel 9 pealkirja esimese sõna järgi. Mitme autori puhul esitatakse nimed tiitellehel esinevas järjekorras. Loetelu kirje koostatakse viidatava algallika keeles. Esmalt tuuakse ladinatähestikuline (nii eesti kui võõrkeelne) ja seejärel slaavitähestikuline kirjandus. Loetelu kirjetes on teatud kohustuslikud andmed ja valikulised andmed. Mingite kohustuslike andmete puudumisel allikas jäetakse vastav kirjeelement esitamata. Allikakirjed kirjutatakse 1,0 reavahega. Kahe kirje vahele jäetakse vahe 6 punkti. 1.7.1. Raamatud
................. 24 23. Komposiitmaterjal ................................................................................................... 25 24. Materjalide valik laevaehituses .......................................................................... 26 2 1. Metallide kristalliline struktuur Aatomkristallilise või lihtsalt kristallilise struktuuri all mõeldakse aatomite (ioonide) omavahelist paigutust reaalselt esinevas kristallis. Metallis paiknevad aatomid kindla seaduspärasuse järgi, moodustades korrapärase kristallivõre. Selline aatomite paigutus vastab aatomite omavahelise mõju minimaalsele energiale. Joonis 1. Aatomi ehitus 2. Kristallvõre tüübid Lihtne Ruumkesendatud Tahkkesendatud Põhitahkkesendatud Joonis 2. Lihtne, ruumkesendatud ja tahkkesendatud struktuurid 3 Joonis 3. Põhitahkkesendatud struktuur
3.2. Kasutatud allikmaterjalid Iga uurimistöö on õpilase looming, kuid kõik teiste autorite seisukohad ja mõtted peavad olema tekstis viidatud (tsiteeritud või refereeritud) ning vastavad materjalid allikmaterjalide nimekirja lisatud. Nimekirja lisatakse kõik materjalid, millele õpilane tekstis viitab (või mida kasutab). Allikmaterjalide loetelu esitatakse nummerdatult tähestikulises järjekorras autorite perekonnanimede järgi, mitme autori puhul esitatakse nimed tiitellehel esinevas järjekorras. Kui ühelt autorilt on töös kasutatud mitut allikat, siis järjestatakse need allikmaterjalide nimekirjas ilmumisaastate järgi, alustades varasemast. Kui samal aastal on ilmunud ühelt autorilt mitu väljaannet, siis kasutatud allikmaterjalides järjestatakse need töös kasutamise järjekorras. Näide: Alas, R., 2002 Muudatuste juhtimine ja õppiv organisatsioon. Tallinn: Külim. Alas, R., 2002 Muudatuste juhtimine. Tallinn: Külim. 3.2.1. Raamatud
Ordoviitsiumis moodustunud settekivimite paksus on Eestis keskmisel 160180m. Ordoviitsiumi ajastul oli Eesti ala jälle mere all. Mereelustik oli eelmistest rikkalikum ja fossiilide säilimistingimused olid lubjakivis soodsamad. AlamOrdoviitsiumi rannalähedase mere olustikku iseloomustab liiva ja massiline brahhiopoodide fosfaatsete karpide kuhjumine. Nendest rikatunud setendid on tundut oobolusfosforiidina. Fosforiidirikka liivakivikihi katkendina esinevas pruunikashallis argiliidis nn. diktüoneemakildas on leitud graptoliite. Ordoviitsiumis ilmusid esmakordselt meresiilikud, korallid ja taimedest vetikad. Kukersiidi orgaanilise aine allikateks on olnud mikroskoopilised sinivetikad. Eesti on esindatud 2 ordoviitsiumi vööndid, PõhjaEesti vööndis on ordoviitsiumi karbonaatkivimid (lubjakivid) enamasti hallika värvusega, LõunaEestis aga savikad, punakad või kirjud. Mida lõuna poole seda enam kivimite
pealkiri, millise koduleheküljega on tegemist, selle külastamise kuupäev ning aadress (Krull 2004). Kasutatud kirjanduse loetelus tuuakse ainult viidatud allikad ja samuti peab igale loetelus olevale allikale leiduma töös viide. Kirjandusloetelu alfabeetilise järjestuse puhul esitatakse kasutatud teosed autorite perekonnanimede tähestikulises järjekorras, autori(te) nime(de) puudumisel pealkirja esimese sõna järgi. Mitme autori puhul esitatakse nimed tiitellehel esinevas järjekorras. Kui samalt autorilt on kasutatud mitut teost, tuuakse need kronoloogilises järjekorras. Autori(te) nimed on soovitav trükkida rasvases kirjas (Boldis).Koostajat ja toimetajat ei loeta autoriks. Ilmumiskohti ei lühendata. Kui teosel on veel teine pealkiri või pealkirja täiendandmed, pannakse täiendandmete ette harilikult koolon. Võõrkeelsed allikad esitatakse väljaandega samas keeles ning kirjetes kasutatakse
pealkiri, millise koduleheküljega on tegemist, selle külastamise kuupäev ning aadress (Krull 2004). Kasutatud kirjanduse loetelus tuuakse ainult viidatud allikad ja samuti peab igale loetelus olevale allikale leiduma töös viide. Kirjandusloetelu alfabeetilise järjestuse puhul esitatakse kasutatud teosed autorite perekonnanimede tähestikulises järjekorras, autori(te) nime(de) puudumisel pealkirja esimese sõna järgi. Mitme autori puhul esitatakse nimed tiitellehel esinevas järjekorras. Kui samalt autorilt on kasutatud mitut teost, tuuakse need kronoloogilises järjekorras. Autori(te) nimed on soovitav trükkida rasvases kirjas (Boldis).Koostajat ja toimetajat ei loeta autoriks. Ilmumiskohti ei lühendata. Kui teosel on veel teine pealkiri või pealkirja täiendandmed, pannakse täiendandmete ette harilikult koolon. Võõrkeelsed allikad esitatakse väljaandega samas keeles ning kirjetes kasutatakse
Tallinn: Külim. Kui viidatakse ühe autori (toimetaja, koostaja) mitmele samal aastal ilmunud tööle, siis eristatakse need tähtedega a, b, c, ja järjestatakse pealkirja esimese sõna alfabeetilise koha järgi. Aastaarvu ja tähe vahele tühikut ei jäeta. Näide 16: Alas, R. (2001a). Juhtimise alused. Tallinn: Külim. Alas, R. (2001b). Strateegiline juhtimine. Tallinn: Külim. Mitme autori, toimetaja või koostaja puhul esitatakse nende nimed kirjandusallika tiitellehel esinevas järjekorras. Näide 17: Smeltzer, C. S., Bare, G. B. (Eds.) (2004). Textbook of Medical Surgical Nursing. New York: Lippicott Williams and Wilkins. Kui autorit, toimetajat või koostajat ei ole näidatud, paigutatakse allikas kirjanduse loetellu pealkirja esimese sõna alfabeetilise koha järgi. Kindlasti on vaja kirjutada organisatsiooni nimetus. Kirjandusallika pealkirja ja sulu vahele punkti ei panda. 29 Kaudse viitamise puhul kirjandusallika kirje koostamine (vt näide 28). 3.9
Ordoviitsiumi ajastul (480 – 435 milj. a. t.) oli Eesti ala jälle mere all. Ordoviitsiumi mereelustik oli Kambriumi omast rikkalikum ning ka fossiilide säilimistingimused olid lubjakivis soodsamad. Alam- Ordoviitsiumi rannalähedase mere olustikku iseloomustab liiva ja massiline brahhiopoodide fosfaatsete karpide kuhjumine. Nendest rikastunud setendid on tuntud oobolus-fosforiidina. Fosforiidirikka liivakivikihi katkendina esinevas pruunikashallis argiliidis nn. diktüoneemakildas on leitud graptoliite (peajalgseid). Ordoviitsiumis ilmusid esmakordselt meresiilikud, korallid ja taimedest vetikad. Kukersiidi (põlevkivi) orgaanilise aine allikateks on olnud mikroskoopilised sinivetikad. Siluri ladestu asub rööpselt Ordoviitsiumi ladestul ja avaneb Kesk- Eestis ning Lääne-Eesti saartel. Silurijärgse kulutuse tõttu pole lademete paksus avamustel täielik. Ometi küündib siluri
2) Kuidas järjestatakse viidatud allikad? - Tähestikulises järjekorras - Alustatakse autoritega viidetest ning siis liigutakse autorita viidete juurde. - Autorite nimede puudumisel pealkirja esimeste tähtede järgi. Viidatud allikad loetletakse autorite perekonnanimede tahestikulises jarjekorras, autori(te) nime(de) puudumisel pealkirja esimes(t)e sona(de) jargi. Mitme autori puhul esitatakse nimed tiitellehel esinevas jarjekorras. Autori(te) nimed tuleb trukkida rasvases kirjas (Bold). Kui kasutatakse uhe autori mitut uhel ja samal aastal ilmunud tood, siis eristatakse neid nii kirjanduse loetelus kui ka neile tekstis viidates tahtedega a, b, c jne aastaarvu jarel (naiteks 2006a ja 2006b). 3) Võõrkeelse kokkuvõtte pealkiri lõputöös võib olla… - Zusammenfassung - Summary Resumee
MATERJALIÕPETUS ( kordamiseks ) 1.Metallide ja sulamite struktuur ning omadused: - metallide struktuur: Metallide kristalliline struktuur Aatomkristallilise või lihtsalt kristallilise struktuuri all mõeldakse aatomite (ioonide) omavahelist paigutust reaalselt esinevas kristallis. Metallis paiknevad aatomid kindla seaduspärasuse kohaselt, moodustades korrapärase kristallivõre. Selline aatomite paigutus vastab aatomite omavahelise mõju minimaalsele energiale (aatomite ideaalsele paigutusele). - kristallvõre tüübid, Erinevatest võreelementidest ja paigutuse motiividest lähtudes võivad aatomid paigutuda regulaarselt teatud korra kohaselt, mille tulemusena tekib kristalliline struktuur. On ka
juurdemeelitamine läheb maksma 5 korda enam kui olemasoleva kliendi kvaliteetne teenindamine. Samas edastavad 2 265 negatiivselt meelestatud endist klienti firma kohta halvustavat teavet vähemalt 22 650 inimesele, mis moodustab firma turust kolmveerandi (200 000 0.15 = 30 000). Vaatamata sellele, et kõiki inimesi ei saa käsitleda potentsiaalsete klientidena, muudab see uute ostjate värbamise ikkagi palju keerulisemaks. Mida ette võtta niisuguses, praktikas sageli esinevas situatsioonis? Ilmselt on tähtis viia ennast kurssi tarbijate rahulolu tasemega ja teha kõik selleks, et rahulolematud kliendid oma probleemidest räägiksid. Kui rahulolematuse avaldajate osakaalu suurendada ainult 20% võrra ja kõik kaebused kiiresti lahendada, paranevad joonisel 28 esitatud tulemused poolteist korda, st. iga 100 rahulolematu kohta jätkab firmaga koostööd mitte enam 24, vaid 40 klienti. Niisiis, klientuuri säilitamise seisukohast on väga oluline panna
Barthes ,,Autori surm") Kirjandusteos kui ruum, mis sisaldab lõputut hulka seoseid. On teiste lähenemisviisidega võrreldes kõige avatum, paindlikum. 38.Intertekstuaalsuse teoreetikuid (piisab kui oskate nimetada mõne) Julia Kristeva tekst kui märgisüsteemide võrk, mis on läbi põimunud teiste märgisüsteemidega. Ehk märgiliste elementide ülekanne ühest märgisüsteemist teise, millega käib kaasas tähenduse transformeerimine. M.Bahtin kultuuris esinevas zanrid on polüfoonilised (mitmehäälsed), sisaldavad erinevaid hääli, stiile, viiteid ja väiteid, mille allikas ei ole kõneleja. R.Barthes test koosneb paljudest kirjutustest, mis pärinevad eri kultuuridest ja on üksteisega dialoogis, väitluses või parodiseerivas seoses; kuid on üks paik, kus see paljusus kokku saab, ning selleks paigaks pole mitte autor, ... vaid lugeja. H.Bloom Luuletaja ambivalentne (kaksikpidine) suhe (kuulsatesse) eelkäijatesse. Luuletaja
eristatakse need tähtedega a, b, c, ja järjestatakse (ühe autori tööde omavaheline järjestus) pealkirja esimese sõna alfabeetilise koha järgi. Täht pannakse kohe aastaarvu järele, tühikut vahele ei jäeta. 31 Näide 15: Alas, R. (2001a). Juhtimise alused. Tallinn: Külim. Alas, R. (2001b). Strateegiline juhtimine. Tallinn: Külim. Mitme autori, toimetaja või koostaja puhul esitatakse nende nimed kirjandusallika tiitellehel esinevas järjekorras. Näide 16: Smeltzer, C. S., Bare, G. B. (Eds.) (2004). Textbook of Medical Surgical Nursing. New York: Lippicott Williams and Wilkins. Kui autorit, toimetajat või koostajat ei ole näidatud, paigutatakse allikas kirjanduse loetellu tema pealkirja esimese sõna alfabeetilise koha järgi. Kindlasti on vaja kirjutada organisatsiooni nimetus. Kirjandusallika pealkirja ja sulu vahele punkti ei panda. Punkt pannakse siis, kui on toodud initsiaal. Näide: Alas, R. (2001).
Nimed kirjutatakse läbiva suurtähega ja jutumärkides (,,Punane Koit", ,,Estonia", ,,Mustad Pantrid"), ka ülejäänud osa nimetuses, samuti ilma nimeta nimetused võidakse kirjutada ametlikkuse näitamiseks läbiva suurtähega (Eesti NSV Ametiühingute Vabatahtlik Spordiühing ,,Kalev"). Teatud asutuste (NSV Liidu keskasutused jms) puhul oli ametlikkuse näitamine ,,üldise tava kohaselt" alati vajalik. Harilikus lühendises ning lihtsa ehitusega täisnimetuses, samuti üksi esinevas tüübinimetuses soovitati kasutada väiketähte. Lisareeglid käisid veel autasude ja pühendusmärgete kohta (Kutuzovi I järgu ordeniga J. Gagarini nim. Punalipuline Lennuväeakadeemia) ning välismaa ja endisaegsete asutuste jms nimetuste kohta. Reeglid olid keerulised, niisamuti nagu vastavad pikad ja sageli kohmakad nimetusedki. 5.3 Ärinimekorraldus praegu Taasiseseisvunud Eestis reguleerib ärinimesid äriseadustik. Enne äriseadustiku
· Viidatud allikad · Lisad Viidatud allikate loetelu (1) · Töö kirjutamisel kasutatud allikad peavad sisalduma töö lõpus esitatud viidatud allikate loetelus · Viidatud allikate loetelus tuuakse ainult need allikad, millele töös on konkreetselt viidatud. · Viidatud allikad loetletakse autorite perekonnanimede tähestikulises järjekorras, autori(te) nime(de) puudumisel pealkirja esimeste sõnade järgi. · Mitme autori puhul esitatakse nimed tiitellehel esinevas järjekorras. · Kui allikate loetelus sisaldub mitteladina tähestikus kirjeid, on soovitav need transliteerida ladina tähestikku vastavalt rahvusvaheliste standardite nõuetele, kusjuures kirje lõppu tuleb lisada sulgudes märge töö keele kohta, näiteks (vene keeles). Kui autor ei pea otstarbekaks selliste kirjete transliteerimist, võib need esitada originaalkeele tähestikus eraldi loeteluna pärast ladinatähestikulisi kirjeid.
tuumast ja seda ümbritsevast elektronkattest. Aatomituum koosneb prootonitest ja neutronitest, mille arv võrdub aatomnumbriga (järjenumbriga). Aatommass määrab tahke aine e. tahkise tiheduse, elektrijuhtivuse, soojusmahtuvuse, mõjub aga vähe selle tugevusomadustele. Aatomkristallilise või lihtsalt kristallilise struk- Elektron tuuri all mõeldakse aatomite (ioonide) omavahelist paigutust reaalselt esinevas kristallis. Metallis paik- nevad aatomid kindla seaduspärasuse järgi, moo- dustades korrapärase kristallivõre. Selline aatomite Sele 1.1. Aatomi ehitus paigutus vastab aatomite omavahelise mõju mini- maalsele energiale (aatomite ideaalsele paigutusele). Kristallivõret iseloomustavad suurused
annaabi.ee 
