Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
Ega pea pole prügikast! Tõsta enda õppeedukust ja õpi targalt. Telli VIP ja lae alla päris inimeste tehtu õppematerjale LOE EDASI Sulge

Esimene maailmasõda - sarnased materjalid

maroko, sakslased, gede, pealetung, verdun, sakslast, palus, otus, ypres, jaks, serbia, nivelle, prantslased, marokos, entente, keiser, nnakud, bulgaaria, bosnia, president, kindral, vaherahu, gisel, foch, marne, survet, seisis, gedest, tungida, aprillil, compiegne, lagunema, sakslastelost, tagala, inglased, imeline, ving, reservid, keskriigid, ligip
thumbnail
9
doc

Esimene Maailmasõda

Kolmikliit. Vastukaaluks Kolmikliidule oli Prantsusmaa 1891­1893 sôlminud liidu Venemaaga, 1904. aastal Suurbritannia ning 1900. ja 1902. aastal salalepingu Itaaliaga; Suurbritannia oli lisaks sõlminud liidu Jaapaniga (1902) ja Inglise-Vene vastuolusid kolooniate pärast Aasias reguleeriva lepingu Venemaaga (1907). Need lepigud olid kujundanud Kolmikliidule vastandliku Antandi. Esimese maailmasõja puhkemist soodustasid Saksa-Prantsuse vastuolude suurenemine Maroko pärast, Venemaa ja Austria-Ungari vastuolude suurenemine seoses sellega, et viimane annekteeris Bosnia ja Hertsegoviina (1908), ja põhjuseks olid ka Balkani sõjad. Saksamaa eesmärk oli kaotada Suurbritannia ülekaal merel, võtta endale Prantsusmaa, Belgia ja Hollandi asumaad ning vallutada Baltimaad, Poola ja Ukraina. Austria-Ungari tahtis endale Serbiat ja Tsernogooriat. Türgi tahtis endale Tagakaukaasiat. Suurbritannia tahtis lüüa Saksamaad ja vallutada Türgilt Mesopotaamia

Ajalugu
467 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Esimene maailmasõda

I maailmasõda Rahvusvahelised suhted enne I maailmasõda · 1882 - liitus Itaalia -> Kolmikliit e Keskriigid · 1904 ­ Inglismaa ja Prantsusmaa sõlmisid Entante Cordiate'i (südamilik kokkulepe) o Prantsusmaa saab endale Maroko o Inglismaa saab vabalt Egiptuses tegutseda o Osa Marokost antakse Hispaaniale · 20. Saj alguses kujunes välja nn Balkani püssirohukelder. o 1908 aastal Austria Ungari annekteeris Bosnia-Hertsegoviina o Bosnias ja Serbias tekivad Austria vastased organisatsioonid sh Must Kõri · 1914 aastaks planeeriti Austria ertshertsog Franz Ferdinandi atendaati. · 28

Ajalugu
86 allalaadimist
thumbnail
11
doc

Esimene maailmasõda

suurriigi (antud juhul Austria-Ungari) kui ka väikeriigi (Serbia) taga seisis kogu vastav riikide blokk. Vastuolude siseriiklikud põhjused · Natsionalism, militarism ja imperialism · Panslavism · Keisririikide sotsiaalsed probleemid ja sotsiaalimperialism Üksikud vastuolusid süvendanud sündmused · Prantsuse-Preisi sõda 1870-71 · Vene-Türgi sõda 1877-78 ja Berliini kongress 1879 · Vene-Jaapani sõda 1904-05 · Maroko kriisid · Bosnia kriis 1908 3 · Balkani sõjad 1912-13 28. juunil 1914 tappis Serbia salaorganisatsiooni liige Gavrilo Princip Austria troonipärija Franz Ferdinandi. Austria pealinnas nõuti kohe sõja alustamist Serbia vastu. Et Serbia selja taga seisis Venemaa, siis oli Viinil vaja ka Saksamaa toetust. Berliinis oldi suureks sõjaks valmis ning Austriale anti teada: "Mitte viivitada väljaastumisega." Venemaa oli valmis

Ajalugu
122 allalaadimist
thumbnail
40
docx

Esimene maailmasõda

Aast Olulisemad sündmused a 191 28.juuni – serbia natsionalistid tapsid Austria-Ungari troonipärija Franz 4 Ferdinandi. 28.juuli – Austria-Ungari kuulutas sõja Serbiale; Esimese maailmasõja algus. 23.august – Jaapan astus sõtta Antanti poolel. 23.-30.august – Saksa väed purustasid Vene 2.armee Tannenbergi lahingus Ida-Preisimaal. 5.-6.september – Marne`i lahingus peatati sakslaste pealetung Pariisile; positsioonisõja algus läänerindel. 29.oktoober – Türgi sõttaastumisega Keskriikide poolel tekkisid uued rinded Kaukaasias, Egiptuses ja Mesopotaamias. 2.detsember – Austria-Ungari väed vallutasid Serbia pealinna Belgradi. 191 veebruar – Saksamaa alustas ulatuslikku allveesõda Suurbritannia 5 vastu. 22.aprill – sakslased kasutasid läänerindel (Ypres`, Belgia) esmakordselt gaasi. 23

11.klassi ajalugu
35 allalaadimist
thumbnail
20
docx

Esimene maailmasõda

Aast Olulisemad sündmused a 191 28.juuni ­ serbia natsionalistid tapsid Austria-Ungari troonipärija Franz 4 Ferdinandi. 28.juuli ­ Austria-Ungari kuulutas sõja Serbiale; Esimese maailmasõja algus. 23.august ­ Jaapan astus sõtta Antanti poolel. 23.-30.august ­ Saksa väed purustasid Vene 2.armee Tannenbergi lahingus Ida-Preisimaal. 5.-6.september ­ Marne`i lahingus peatati sakslaste pealetung Pariisile; positsioonisõja algus läänerindel. 29.oktoober ­ Türgi sõttaastumisega Keskriikide poolel tekkisid uued rinded Kaukaasias, Egiptuses ja Mesopotaamias. 2.detsember ­ Austria-Ungari väed vallutasid Serbia pealinna Belgradi. 191 veebruar ­ Saksamaa alustas ulatuslikku allveesõda Suurbritannia 5 vastu. 22.aprill ­ sakslased kasutasid läänerindel (Ypres`, Belgia) esmakordselt gaasi. 23

Ajalugu
28 allalaadimist
thumbnail
6
doc

Esimene maailmasõda

· Venemaa · Austria-Ungari · Inglismaa · Itaalia · Jaapan · Türgi · USA · Bulgaaria Sõdivate poolte plaanid: · Saksamaa ­ Schlieffeni välksõja plaan (Prantsusmaa kiire purustamine ja seejärel vägede paiskamine Venemaa vastu, enamus meestest läänerindel, idas ainult katteüksused) · Prantsusmaa ­ Plaan 17. hoogne pealetung (Prantsuse-Saksa piirile rajati tugev süsteem, ajalooliste Prantsusmaa osade tagasi võitmine ning seejärel sissetung Saksamaale) · Inglismaa ­ Plaan puudus (Oldi valmis koostööks Prantsusmaaga, toetamaks nende vasakut tiiba) · Venemaa ­ Plaan puudus (Antanti juhtimisel ründas Ida-Preisimaad) · Austria-Ungari ­ Austria-ungaril tuleb võidelda mitmel rindel (lõunas Serbia ja idas Venemaa vastu) Lahingud Läänerindel:

Ajalugu
160 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Esimene maailmasõda

14. sept saadeti Moltke erru. Süüks pandi kaotust Marne´i all. Asemele määrati kindral Falkenhayn. Idarinne. (Vene rinne) 1914. a Jagunes Looderindeks (Saksamaa vastu) ja Edelarindeks (Austria-Ungari vastu, Bugi alamjooksust Rumeenia piirini). Looderinne. 14. aug tungisid Vene väed Ida-Preisimaale. 1. armee Rennenkampfi, 2. armee Samsonovi juhtimisel. Vene vägedes kasutati sifreerimata raadiosidet. Sakslased kuulasid pealt. Samsonovi armee piirati sisse. Lahing toimus Masuuria järvede piirkonnas. Seal hukkus ka palju eestlasi. Samsonov lasi enda maha. Edelarinne. Vene väed tungisid Galiitsiasse. Vene vägesid juhtis Brussilov. Võitlus Vene vägedele edukas. Massiline vangiandmine (eriti tsehhide poolt, kes ei tahtnud Austria-Ungari eest sõdida). Balkani rinne 1914. a. Austria-Ungari pealetung Serbiale. Mitu vastastikust pealetungi vahelduva eduga

Ajalugu
3 allalaadimist
thumbnail
6
doc

Esimene maailmasõda

Sõja käik 29. juuli Nikolai II kuulutas välja mobilisatsiooni. 1. august 1914 ­ Saksamaa kuulutas Venemaale sõja. 2. august ­ Saksamaa okupeeris Luxembourgi. 3. august ­ Saksamaa kuulutas Prantsusmaale sõja. 4. august ­ Suurbritannia kuulutas Saksamaale sõja. 21. august ­ Saksamaa okupeeris Belgia. 21. ­ 25. August ­ Piirilahing Sakslased jõudsid Pariisi. Jacques Jaffre koondas vägesid, otsustas sakslastele anda vastulöögi. 5.-12. September Marne'i lahing. Sakslased löödi tagasi. Läänerindel algas kaevikusõda ehk positsioonisõda. Kaevik ­ kaitsekraav. August 1914 ­ Venemaa ründas Ida-Preisimaad. 29. August 1914 ­ Tannenbergi lahing. 3. September 1914 ­ Lvov (Lviv) Austria-Ungari väed suruti Karpaadidesse. 23. August 1914 ­ Sõtta astus Jaapan. Sakslaste vastu. Jaapanlased vallutasid Saksamaa Aasia ja Okeaania kolooniad. 29. Oktoober 1914 - Sõtta astus Türgi. Meredel olid Antantile probleemiks Saksa allveelaevad. 1915 ja 1916

Ajalugu
6 allalaadimist
thumbnail
4
docx

Esimene maailmasõda

1904. aasta aprillis sõlmiti "südamlik kokkulepe"(Inglise-Prantsuse kokkulepe). Sellega sätestati Inglismaa tegevusvabadus Egiptuses ja Prantsusmaale anti vabad käed Marokos. Sõlmiti ka salajane koloniaalvalduste kokkulepe. Inglise-Prantsuse lähenemine osutus Saksamaale ohtlikuks ja Berliin üritas lõhkuda Vene-Prantsuse liidusuhteid, aga see ei õnnestunud Maroko kriis (1905-1906) Saksamaale ei meeldinud Prantsusmaa mõju Marokole. 1905. aastal esitas Prantsusmaa Maroko sultanile reformide kava, tugendamaks Prantsusmaa positsioone. Seda otsustas Saksamaa takistada. Sama aasta märtsi lõpul külastas keiser Wilhelm II Tangerit (Lõuna-Maroko sadamalinn), kus ta teatas, et kaitseb Saksamaa huve. Tänu sellele kutsus Maroko sultan kokku rahvusvahelise konverentsi, et arutada Prantsusmaa reformikavasi. 1906. avati ühes Hispaania väikelinnas konverents kriisi arutamiseks. Säilitati Maroko iseseisvus ja territoriaalne terviklikkus. Riikidele anti

Ajalugu
57 allalaadimist
thumbnail
4
docx

ESIMENE MAAILMASÕDA

i lahing, olid kaevikulahingud.Idarinne ulatus Läänemerest Musta mereni ning Venemaa võitles seal Saksamaa ja Austria-Ungarivastu. 3.1. Läänerinne Sõjategevus läänerindel algas Saksa vägede ootamatu sissetungiga Luxenburgi ja Belgiasse.Kuid oodatud kiiret läbimurret ei toimunud, sest Belgia kindlused osutasid Saksa vägedelevisa vastupanu.1914. aasta augusti lõpul toimus 250 km pikkusel rindel niiöelda piirilahing. Prantsusearmeed ja üks Inglise armee olid sunnitud taganema. Sakslased jätkasid pealetungi ning jõudsid Pariisi lähistele. Septembris alustasid Prantsusearmeed ülemjuhataja kindral J. J. C.Joffre`i juhtimisel Marne`i lahingu nime all tuntud vastupealetungi. Saksa väed paisati tagasining sellega nurjati lõplikult Schlieffeni välksõja plaan. Läänerindel algas positsioonisõda.1915. aasta aprillis kasutasid sakslased Ypres`i lähedal esimest korda sõjategevusesmürkgaasi. Kloori balloonid paigutati 6 km ulatuses rindele

Ajalugu
35 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Esimene Maailmasõda

1915 läks Antanti 1904 Inglismaa ja Prantsusmaa leping poolele). Saksamaa, Austria-Ungari ja Itaalia (Entente cordiale) liitu nimetati Kolmikpaktiks 1907 Inglismaa + Venemaa leping Türgi Bulgaaria Niisiis: Keskriigid olid Saksamaa, Austria- Antanti tähtsaimad riigid: Inglismaa, Ungari, Türgi, Bulgaaria Prantsusmaa, Venemaa, USA Rahvusvahelist olukorda pingestasid mitmed kriisid: · Maroko kriisid (1905-1906, 1911) ­ vormiliselt iseseisvas Marokos võitlesid ülemvõimu pärast Saksamaa ja Prantsusmaa · Pingekolle Balkani poolsaarel ­ 1912-1913 toimus 2 Balkani sõda: 1) Esimeses sõjas kaotas Türgi oma Euroopa valdused Balkani riikidele (Serbia, Bulgaaria, Montenegro) 2) Teises sõjas sõdisid Balkani riigid omavahel: Bulgaaria + Türgi ülejäänud Balkani sõdades tugevnes Serbia riik (teda toetas Venemaa). II Sõja põhjus 19

Ajalugu
479 allalaadimist
thumbnail
14
pptx

Esimene-maailmasõda

Järgnes Saksamaa sõjakuulutus Venemaale seejärel Prantsusmaale, tungides kallale Belgiale. Läänerinne 1914 Sõjategevus läänerindel algas 2. augustil 1914.a., mil Saksa väed hõivasid suurema vastupanuta Luksemburgi. 4. augustil alustas Saksamaa sissetungi Belgiasse kohates seal tugevat vastupanu. 21-25 augustil 1914.a. toimus nn piirilahing, kus Prantsuse-Inglise väed said lüüa ning paisati tagasi. Septembri alguseks 1914.a olid sakslased jõudnud juba Pariisi lähistele. 5.-6. sept. 1914.a. toimus Marne`i lahing, milles inglaste poolt toetatud Prantsuse armee pani sakslaste edasiliikumise seisma. Sakslased olid sunnitud tagasi tõmbuma. Vastased kaevusid kaevikutesse, algas positsioonisõda. Läänerindel muutusteta Idarinne 1914 Idarindel alustasid kaks Vene armeed 17. augustil 1914 sissetungi Ida-Preisimaale.

Ajalugu
20 allalaadimist
thumbnail
14
rtf

Esimene maailmasõda

Esimene Maailmasõda Referaat Koostas: Kristin Klass: Juhendaja: Pärnu 2011 1.Esimese Maailmasõja põhjused Maailmasõja puhkemise peamiseks põhjuseks olid 20. sajandi alguseks teravnenud vastuolud maailma suurvõimude vahel, kus ühel pool seisid Prantsusmaa ja Inglismaa ning teisel pool Saksamaa. Saksamaa soovis juhtpositsiooni Euroopas ning sakslased olid veendunud, et selleks tuleb kõigepealt purustada Prantsusmaa. Balkanil põrkusid aga Austria- Ungari ja Venemaa taotlused. Samas poleks need vastuolud pruukinud sõtta paisata tervet maailma. Majanduselu oli muutunud rahvusvaheliseks, sõda oli kõigile kahjulik ning seetõttu polnud riiki, kes oleks teadlikult üritanud valla päästa maailmasõda. Et see ikkagi puhkes, sellele aitasid kaasa järgmised asjaolud: -Alahinnati ohtu

Ajalugu
59 allalaadimist
thumbnail
13
doc

Esimene Maailmasõda

Luksemburgi kaudu Prantsusmaa tugevatest piirikindlustest mööda marssima ja kui see oleks olnud võimalik, siis seejärel suunata jõud Venemaa vastu. Prantsuse seevastu oli teinud panuse oma tugevatele kindlustustele, mis ehitati Prantsuse- Saksa piirile, vältimaks 1870.-1871. aasta Prantsuse-Preisi sõjas kogetud katastroofi, kui prantslased said haledalt lüüa. Kahjuks nad ei tugevdanud oma kindlust Belgia piiri ääres, sest nad ei uskunud, et sakslased Belgia neutraliteeti rikuvad. Prantsuse sõjaplaani nimetati plaaniks 17. See nägi ette lõuna pool asuvate Lotringi ja Elsassi hõivamise ning seejärel sissetungi Saksamaale. Kogu sõjaplaani kandvaks ideeks oli hoogne pealetung. Inglismaal puudus iseseisev sõjaplaan. Ta kavatses oma eesmärkid saavutada teiste abiga, selleks toetas ta rahaliselt oma liitlasi Venemaad ja Prantsusmaad. Euroopasse kavatseti sõdima saata üksnes 70 000-meheline armee

Ajalugu
444 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Esimene maailmasõda

vägede paiskamise itta Venemaa vastu. Saksamaa koondas enamus oma jõududest prantsusmaa vastu, eriti läänerinde paremale tiivale; Itta jäid esialgu vaid väiksemad katteüksused Prantsuse sõjaplaan seadis eesmärgiks vältida Prantsuse-Preisi sõjas kogetud katastroofi, kui prantslased hävitavalt lüüa said. Prantsuse-Saksa piiril tugev kindlustuste süsteem; nim plaaniks 17. See nägi ette Lotringi ja Elsassi hõivamise; hoogne pealetung Inglismaal iseseisev sõjaplaan puudus; valmis oldi vaid koostööks prantsuse vägedega; Venemaa oli sõjaks suhteliselt nõrgalt ettevalmistatud; armee oli küll suur aga viletsalt varustatud. Ka võttis selle kogunemine ja rindele saamine suurte vahemaade tõttu kaua aega; Austria-Ungari sõjaplaan oli koostatud arusaamadega , et A-U tuleb võidelda mitmel rindel; Lõunas Serbia ning Idas Venemaa vastu; Sõjategevus läänerindel Algas 2.augustil 1914

Ajalugu
78 allalaadimist
thumbnail
4
odt

Esimene maailmasõda

ookeanis ja tugipunktid Hiinas · 1914 novembris astust sõtta Türgi Inglismaa pidi sõdima Mesopotaamias ja Egiptuses · sõjategevus läänerindel · algas 2. august 1914 saksa väed hõivasid Luksemburgi 1 Esimene maailmasõda · 4. august sissetung Belgiasse · 21.-25. august piirilahing Saksamaa ja Prantsuse-Inglise vägede vahel · 2. september sakslased Pariisist 35 km kaugusel · ägedad lahingud inglaste poolt toetatud Prantsusmaa väed panid Marne'i lahingus Saksamaa väed seisma algas positsioonisõda · sõjategevus idarindel · 17. august 2 vene armeed alustasid sissetungi Ida-Preisimaale · Saksa armeel uus juhtkond kindralid Hindenburg ja Luddendroff üks Vene armee löödu puruks, tine suruti taanduma · Galütsia lahingutes kandsid Austria-Ungari väed suuri kaotusi (Venemaa vastu),

Ajalugu
372 allalaadimist
thumbnail
10
docx

Esimene Maailmasõda.

tugevatest piirikindlustest mööda marssima ja kui see oleks olnud võimalik, siis seejärel suunata jõud Venemaa vastu. Prantsuse seevastu oli teinud panuse oma tugevatele kindlustustele, mis ehitati Prantsuse- Saksa piirile, vältimaks 1870.-1871. aasta Prantsuse-Preisi sõjas kogetud katastroofi, kui prantslased said haledalt lüüa. Kahjuks nad ei tugevdanud oma kindlust Belgia piiri ääres, sest nad ei uskunud, et sakslased Belgia neutraliteeti rikuvad. Prantsuse sõjaplaani nimetati plaaniks 17. See nägi ette lõuna pool asuvate Lotringi ja Elsassi hõivamise ning seejärel sissetungi Saksamaale. Kogu sõjaplaani kandvaks ideeks oli hoogne pealetung. Inglismaal puudus iseseisev sõjaplaan. Ta kavatses oma eesmärkid saavutada teiste abiga, selleks toetas ta rahaliselt oma liitlasi Venemaad ja Prantsusmaad. Euroopasse kavatseti sõdima saata üksnes 70 000-meheline armee. Inglismaa lootis sõjas rohkem oma

Ajalugu
77 allalaadimist
thumbnail
4
sxw

Esimene maailmasõda

kordumist. Venemaa roll oli mängida aururulli. Ülesandeks nõrgestada Saksamaad omapoolsete löökidega. Selle plaani edukust vähendas Vene sõjaministri suhtumine moodsasse sõtta. Seetõttu oli armeel ka vähe relvastust. Inglastel polnud plaani, vaid nende eest pidid sõdima teised. Sakslaste plaan vajus kokku kohe, kui rünnati Belgia efektiivseid kindlusi. Kui juba ühe äravõtmisele kulutati 11 päeva, tähendas see, et sõda võis venida oodatust pikemaks. Kui sakslased jõudsid Prantsusmaale, ei järginud nad enam Schlieffeni plaani. See mängis aga omakorda trumbid kätte prantslaste ülemjuhatajale Joffre´ile, kes käskis hakata taganema, kuid samas tugevdada ka pealinna Pariisi kaitset. Sakslased suundusid aga otse Pariisile, samas pealetungivate jõudude vähendamist, sest Venemaa oli idapiiril ohtlikuks muutumas. Sakslased saamata kätte Pariisi liikusid lõunasse. Septembri algul alustas Joffre aga pealetungi

Ajalugu
74 allalaadimist
thumbnail
6
doc

ESIMENE MAAILMASÕDA

ja tugipunkti Hiinas. 1914.novembris astus sõtta Türgi Saksamaa ja Austria-Ungari poolel. 3.SÕDIVATE POOLTE PLAANID *Saksa sõjaplaan e.Schlieffeni plaan(krahv Alfred von Schlieffeni järgi) Esiteks, Prantsusmaa kiire purustamine ja seejärel vägede paiskamine itta Venemaa vastu. Sõda tuli võita 3-4 kuuga. *Prantsuse sõjaplaan-plaan 17 Prantsuse-Saksa piirile rajati tugev kindlustuste süsteem. Lotringi ja Elsassi hõivamine ja seejärel sissetung Saksamaale. Hoogne pealetung. Inglismaal sõjaplaan puudus.Toetati Prantsusmaa vägesid. Venemaa valmistus nõrgalt.Armee suur, relvastus vilets. Rünnata Ida-Preisimaad. Austria-Ungari sõjaplaan.Lõunas Serbia ja idas Venemaa vastu. 4.SÕJATEGEVUS LÄÄNERINDEL 2.augustil 1914.a algas sõjategevus läänerindel, mil Saksa väed hõivasid Luksemburgi. 4.augustil 1914 alustas Saksamaa sissetungu Belgiasse ja sai sealttugevat vastupanu.

Ajalugu
23 allalaadimist
thumbnail
7
doc

Esimene maailmasõda

­ 1871. aasta Prantsuse-Preisi sõjas kogetud katastroofi, kui prantslased said hävitavalt lüüa. Prantsuse-Saksa piirile rajati tugev kindlustuste süsteem, kuid Belgia piirile seda ei tehtud. Prantsuse sõjaplaani nimetati plaaniks 17. See nägi ette lõuna pool asuvate Lotringi ja Elsassi ­ mida prantslased lugesid Prantsusmaa ajaloolisteks osadeks ­ hõivamise ning seejärel sissetungi Saksamaale. Kogu sõjaplaani kandvaks ideeks oli hoogne pealetung. Inglismaal iseseisev sõjaplaan puudus. Valmis oldi vaid koostööks Prantsuse vägedega, toetamaks nende vasakut tiiba. Venemaa oli teiste Euroopa riikidega võrreldes sõjaks suhteliselt nõrgalt ette valmistatud. Armee oli küll tunduvaltsuurem, kuid viletsalt varustatud. Ka võttis selle kogunemine ja rindele saamine suurte vahemaade tõttu aega. Venemaa sõjaplaan võimaldas valida kahe rünnakusuuna, Ida-Preisimaa ning Austria-Ungari vahel. Prantsusmaa palvel võttis Venemaa

Ajalugu
46 allalaadimist
thumbnail
5
doc

Esimene maailmasõda

Saksa väed kohtasid ainult Inglise vägedelt tugevat vastupanu. Nn 21.-25. augusti piirilahingutes said Antanti väed lüüa ja pidid taganema mitusada kilomeetrit. Alles Marne'i lahingus pandi Saksa vägede edasitung seisma ja algas positsioonisõda, mis püsis suhteliselt muutumatult sõja lõpuni. 1914. aasta Idarinne 17. augustil alustasid rünnakuid 2 Vene armeed. Nad kohtasid sakslaste poolt nõrka vastupanu. Kriitilisel momendil vahetasid sakslased oma vägedel idas juhtkonna välja ja asemele tulid kindral Hindenburg ja Luddendorf. Nad panid vene vägede liikumise seisma, hävitades 1 armee Tannenberg lahingus. Austria-Ungari kandis raskeid kaotusi Vene vägede vastu sõdides, kui ka Serbia vastu sõdides. Koos Saksamaaga tegid nad rünnaku Vene vägede vastu Poolas, mis muutis rinde stabiilsemaks, kuid ei muutunud positsioonisõjaks. 2. Sõjategevus 1915-1917

Ajalugu
10 allalaadimist
thumbnail
8
rtf

Esimene maailmasõda

Saksamaa ei tohi rünnata Prantsusmaad ning Venemaa Austria-Ungarit.  Alahinnati ohtu (ei usutud, et sõda juhtub)  Sõda romantiseeriti  Rahvusvahelied kriisi reguleerivad institutsioonid puudusid  Diplomaatia väiksem osakaal sõjalise mõtlemise kõrval  Lisaks õhutasid sõda sõjatehnika areng ning võidurelvastumine Sõja ajend Franz Ferdinandi atentaat Sarajevos 28.06.1914 Serbia toetamine Venemaa poolt, mis ajas sakslased vihale ning õhutasid Austria- Ungarit kuulutama Venemaale sõja. Seepeale mobiliseeris Venemaa väed ning hiljem 01.08.1914 kulutas Saksamaa Venemaale sõja, ning hiljem ründas Prantsusmaad ja siis Belgiat, mille peale (Belgia tõttu) kuulutas ka Inglismaa sõja kolmikliidule. Hiljem liandus Antandi poolele ka Jaapan. Natuke hiljem ründab Saksamaa Luksemburgi ning Belgiat. Prantsuse-Briti väed saavad lüüa.

Ajalugu
4 allalaadimist
thumbnail
5
doc

Esimene maailmasõda

Venemaad ja Prantsusmaad. Euroopasse kavatseti sõdima saata üksnes 70 000 mehelise armee. Läänerinne Sõjategevus läänerindel algas Saksa vägede ootamatu sissetungiga Luxenburgi, Belgiasse. Kuid oodatud läbimurret ei toimunud, sest Belgia kindlused osutasid Saksa vägedele visa vastupanu. 1914. aasta augusti lõpus toimus 250 km pikkusel rindel piirilahing. Prantsuse ja üks Inglise armee olid sunnitud taganema. Sakslased jätkasid pealetungi ja jõudsid Pariisi lähistele. Kuid Saksa väed paisati tagasi ning sellega nurjati lõplikult Schlieffeni välksõja plaan. Läänerindel algas positsioonisõda. Aprillis aastal 1915 kasutasid sakslased Ypres`i lähedal esimest korda sõjategevuses mürkgaasi. Kloori balloonid paigutati 6 km kauguses rindele. Gaasirünnaku ohvriks langes üle 15 000 sõduri, kellest kolmandik suri

Ajalugu
69 allalaadimist
thumbnail
10
doc

Esimene Maailmasõda

Belgia ja Luksemburgi kaudu Prantsusmaa tugevatest piirikindlustest mööda marssima ja kui see oleks olnud võimalik, siis seejärel suunata jõud Venemaa vastu. Prantsuse sõjaplaani eesmärk oli vältida Prantsuse- Preisi sõjas kogetud katastroofi, kus prantslased hävitavalt lüüa said. Prantsuse-Saksa piirile rajati tugev kindlustuste süsteem. Kahjuks nad ei tugevdanud oma kindlust Belgia piiri ääres, sest nad ei uskunud, et sakslased Belgia neutraliteeti rikuvad. Prantsuse sõjaplaani nimetati plaaniks 17. See nägi ette lõuna pool asuvate Lotringi ja Elsassi hõivamise ning seejärel sissetungi Saksamaale. Kogu sõjaplaani kandvaks ideeks oli hoogne pealetung. Inglismaal puudus iseseisev sõjaplaan. Oldi vlmis koostööks Prantsusmaaga, toetamaks nende vasakut tiiba. Inglismaa lootis sõjas rohkem oma sõjalaevastiku peale. Venemaa oli teiste Euroopa riikidega võrreldes nõrgalt ette valmistatud

Ajalugu
49 allalaadimist
thumbnail
12
doc

Esimene maailmasõda

piirile, vältimaks 1870.-1871. aasta Prantsuse-Preisi sõjas kogetud katastroofi, kui prantslased said haledalt lüüa. Kahjuks nad ei tugevdanud oma kindlust Belgia piiri ääres, sest nad ei uskunud, et sakslased Belgia neutraliteeti rikuvad. Prantsuse sõjaplaani nimetati plaaniks 17. See nägi ette lõuna pool asuvate Lotringi ja Elsassi hõivamise ning seejärel sissetungi Saksamaale. Kogu sõjaplaani kandvaks ideeks oli hoogne pealetung. Inglismaal puudus iseseisev sõjaplaan. Ta kavatses oma eesmärkid saavutada teiste abiga, selleks toetas ta rahaliselt oma liitlasi Venemaad ja Prantsusmaad. Euroopasse kavatseti sõdima saata üksnes 70 000-meheline armee. Inglismaa lootis sõjas rohkem oma sõjalaevastiku peale. Venemaa oli teiste Euroopa riikidega võrreldes nõrgalt ette valmistatud. Armee oli küll tunduvalt suurem, kuid viletsalt varustatud. Ka võttis selle kogunemine ja rindele saamine suurte vahemaade tõttu aega

Ajalugu
38 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Esimene Maailmasõda

Vene vasturünnak 1915 Positsioonisõda Inglaste püüd hõivata Musta Itaalia kuulutas sõja mere ja Vahemere alad Austria-Ungarile Saksamaa alustas allveesõda Saksa rünnak, Gorlice Türgi sõttaastumine Ypresi lahingus kasutasid sakslased operatsioon kolmikliidu poolel mürkgaasi Saksa taotlus kaotada sõda kahel rindel 1916 Eesmärk lõpetada positsioonisõda Vene pealetund Galiitsias Verduni lahing Rumeenia asuts Antanti Somme'i lahing poolele, keskriigid purustasid

Ajalugu
23 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Esimene maailmasõda

Belgia neutraliteeti. Selle plaani ellu viimise tähtsaim eeldus oli, et põhiliselt suurim sõjaline jõud tuli koondada läänerindele. Lr. Vasaktiib tuli jätta nõrgemaks. Schieffeni plaan ebaõnnestub, sest läbi murdmine Belgiast ei olnud piisavalt jõuline, parempoolne läänerinne oli nõrk. b) Prantslaste plaan: löögijõud piirile Sks-ga 17. plaan! Ei õnnestunud. 1914 sept oli selge, et Sks plaan on läbi kukkunud. Marne'e lahing- jõgi kirde prantsusmaal. Sks pealetung peatati. Positsioonisõda 1914- kurnamissõda, vastu peab see riik, kes suudab oma varusid täiendada. 1914 20. august alustab Venem rünnakuga, Prantsusmaa nõudmisel, et võtta ära pinget läänerindelt. Venemaa polnud veel valmis.1914 Idarinne: Sks Vene ja A-U vahel, Ven pealetung oli alguses edukas. Tähtsaim lahing: 23-30 augusti lõpus Teine Tammenbergi lahing, Sks-Ven vahel, vene väed saavad hävitavalt lüüa. Erich Lundendroff- sks väejuht

Ajalugu
13 allalaadimist
thumbnail
7
rtf

Esimene maailmasõda

taganema. Prantsuse valitsus evakueerus Bardeaux'sse. Venemaa pealetungi tõttu nõrgenes saksalaste surve Prantsusmaal ja Lääne rinne stabiliseerus. Algas kaevikusõda. IDARINNE: Idas oli kavas pidada kaitsesõda kasutades eelkõige Austria-Ungari vägesid. Sakslaste vallutuskäik VArssavisse ebaõnnestus ja nii stabiliseerus ka idarinne. Serbia vastupanu tõttu ei saavutatud Austria mingit edu. Venemaa alustas kahte pealetungi: operatsioon Galiitsias õnnestus, pealetung Ida-Preisimaal lõppes aga venelaste lüüasaamisega. TEISED SÕJATANRID: VEne plaan eeldas pealetungi Galiitsias ning kaitsetegevust Poolas ja Kuramaal. Inglased vallutasid Saksa koloonias. Algas allveesõda. 1915 LÄÄNERINNE: Läänerindel ei suutnud edu saavutada kubki pool. 22. aprill kasutasid sakslased keemiarelva, kuid ka see ei toonud edu. GAASISÕDA. IDARINNE: Saksamaa alustas pealetungi idasse, tekitades Venemaale suuri kaotusi ja sundides

Ajalugu
82 allalaadimist
thumbnail
7
docx

Esimene maailmasõda

- Neljandaks , sõjaline mõtlemine osutus kaalukamaks kui diplomaatika Esimene maailmasõda oli esimene suurt osa maailma maadest kaasanud sõda. Üheski varasemas konfliktis ei osalenud nii palju sõdureid. Sõja lõppedes oli sellest saanud ohvrite arvult teine konflikt ajaloos. Rohkem ohvreid on olnud hiljem ainult Teises maailmasõjas. Esimese maailmasõja puhkemist soodustasid Saksa-Prantsuse vastu- olude suurenemine Maroko pärast, Venemaa ja Austria-Ungari vastuo- lude suurenemine seoses sellega, et viimane annekteeris Bosnia ja Hertsegoviina (1908), ja põhjuseks olid kaBalkani sõjad. Saksamaa eesmärk oli kaotada Suurbritannia ülekaal merel, võtta endale Prant- susmaa, Belgia jaHolland asumaad ning vallutadaBaltimaad, Poola ja Ukraina. Austria-Ungari tahtis endale Serbia jaTsernogooria. Türgi tahtis endale Taga-Kaukaasiat. Suurbritannia tahtis lüüa Saksamaad ja vallutada Türgilt Mesopotaamia

Ajalugu
53 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Esimene maailmasõda

1)Imperialism ­ suurriiklik poliitika. Maailma valitsevad 1-2 suurriiki ja soovitatakse mõjuvõimu laiendada kogu maailmale. 2)Tähtsamad kolooniad : Prantsusmaa ­ sveits, maroko, tuneesia, madagaskar, indohiina Inglismaa ­ egiptus, sudaan, nigeeria, iirimaa, tseilon Holland ­ uus- guinea, borneo, indoneesia Portugal ­ Angola, siiam Hispaania ­ hispaania sahara Taani ­ gröönimaa Saksamaa ­ saksa edela-aafria, saksa ida-aafrika Itaalia ­ liibüa, itaalia-somaalia Belgia ­ belgia kongo USA ­ ameerika ühendriigid Inglismaa dominioonid ­ kanada, austraalia, LA liit 3) 20 saj alguse tuntumad ideoloogiad, nende isad v autorid

Ajalugu
51 allalaadimist
thumbnail
10
docx

Esimene maailmasõda

ehitati Prantsuse-Saksa piirile, vältimaks 1870.-1871. aasta Prantsuse- Preisi sõjas kogetud katastroofi, kui prantslased said haledalt lüüa. Kahjuks nad ei tugevdanud oma kindlust Belgia piiri ääres, sest nad ei uskunud, et sakslased Belgia neutraliteeti rikuvad. Prantsuse sõjaplaani nimetati plaaniks 17. See nägi ette lõuna pool asuvate Lotringi ja Elsassi hõivamise ning seejärel sissetungi Saksamaale. Kogu sõjaplaani kandvaks ideeks oli hoogne pealetung. Inglismaal puudus iseseisev sõjaplaan. Ta kavatses oma eesmärkid saavutada teiste abiga, selleks toetas ta rahaliselt oma liitlasi Venemaad ja Prantsusmaad. Euroopasse kavatseti sõdima saata üksnes 70 000- meheline armee. Inglismaa lootis sõjas rohkem oma sõjalaevastiku peale. Venemaa oli teiste Euroopa riikidega võrreldes nõrgalt ette valmistatud. Armee oli küll tunduvalt suurem, kuid viletsalt varustatud. Ka võttis selle kogunemine ja rindele saamine suurte vahemaade tõttu aega

Ajalugu
52 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Esimene maailmasõda

haaramine.See kõik pidi toimuma kõigest 39 päevaga ning kogu sõda võita 3-4 kuuga. Prantsusmaa: Prantsusmaa seadis endale eesmärgiks vältida Prantsuse-Preisi sõjas kogetud katastroofi,kus prantslased said hävitavalt lüüa.Prantsuse-Saksa piirile rajati kindustustesüsteem,kuid Belgia piirile tugevat kindlustustesüsteemi ei rajatud.Belga piirile ei rajatud kindlustustesüsteemi,kuna arvati,et sakslased Belgia neid sealt kaudu rünnata püüavad. Prantsuse sõjaplaani hakati nimetama plaan 17.See nägi ette lõuna pool asuvate Lotringi ja Elsassi ­ mida prantslased pidasid Prantsusmaa ajaloolisteks osadeks-hõivamise ja seejärel tungi Saksamaale.Terve Prantsusmaa sõjaplaani ideeks oli hoogne pealetung! Inglismaa: Vastupidiselt teistele riikidele puudus Inglismaal iseseisev sõjaplaan.Inglismaa valmistas ette koostööks Prantsuse vägedega,toetamas nende vasakut tiiba

Ajalugu
4 allalaadimist
thumbnail
8
docx

I MAAILMASÕDA

I MAAILMASÕDA 5.ESIMESE MAAILMASÕJA PÕHJUSED JA ALGUS Maailmasõja põhjused Maailmasõja puhkemise peamiseks põhjuseks olid 20.saj alguses teravnenud vastuolud maailma suurvõimude vahel, kus ühel pool seisid Prantsusmaa ja Inglismaa ning teisel pool Saksamaa. Saksamaa soovis juhtpositsiooni Euroopas ning sakslased arvasid, et selleks tuleks kõigepealt purustada Prantsusmaa. Balkanil põrkusid aga A-U ja Venemaa taotlused. Maailmasõja puhkemisele aitasid kaasa järgmised asjaolud 1. Alahinnati ohtu- Suurriikide valitsused ei uskunud maailmasõja võimalikkusele ja ei pingutanud selle ärahoidmiseks. 2. Sõda romantiseeriti- 20.saj algul oli levinud kujutelm, et sõda on romantiline, ülev ja hiilgav. 3. Rahvusvahelisi kriise reguleerivate institutsioonide puudumine- maailmas polnud

Ajalugu
19 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun