Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
✍🏽 Avalikusta oma sahtlis olevad luuletused! Luuletus.ee Sulge

Esimene maailmasõda - sarnased materjalid

vers, esseerid, armee, enamlased, impeerium, tsaar, jutas, suurbritannia, bulgaaria, nnestus, imalik, interventsioon, gede, marne, lenin, ppes, hemlased, steem, meelel, valitsusest, juhus, dekreeti, haaramine, vaenlasi, kukutada, koridor, enamlastel, hinnake, kumb, astumine, snagi, omajagu, arvate, tagala, linnat, tagaj, itma, jana, kolooniaid
thumbnail
40
docx

Esimene maailmasõda

-30.august – Saksa väed purustasid Vene 2.armee Tannenbergi lahingus Ida-Preisimaal. 5.-6.september – Marne`i lahingus peatati sakslaste pealetung Pariisile; positsioonisõja algus läänerindel. 29.oktoober – Türgi sõttaastumisega Keskriikide poolel tekkisid uued rinded Kaukaasias, Egiptuses ja Mesopotaamias. 2.detsember – Austria-Ungari väed vallutasid Serbia pealinna Belgradi. 191 veebruar – Saksamaa alustas ulatuslikku allveesõda Suurbritannia 5 vastu. 22.aprill – sakslased kasutasid läänerindel (Ypres`, Belgia) esmakordselt gaasi. 23.mai – Itaalia astus sõtta Antanti poolel; uue rinde tekkimine Alpides. kevad-suvi – Saksa ja Austria-Ungari väed lõid tagasi Galiitsia vallutanud Vene väed. 14.oktoober – Bulgaaria astus sõtta Keskriikide poolel; Keskriikide väed vallutasid Serbia. oktoober – Sõjategevus idarindel stabiliseerus Riia-Daugavpilsi- Dubno-

11.klassi ajalugu
35 allalaadimist
thumbnail
5
doc

Esimene maailmasõda

said Antanti väed lüüa ja pidid taganema mitusada kilomeetrit. Alles Marne'i lahingus pandi Saksa vägede edasitung seisma ja algas positsioonisõda, mis püsis suhteliselt muutumatult sõja lõpuni. 1914. aasta Idarinne 17. augustil alustasid rünnakuid 2 Vene armeed. Nad kohtasid sakslaste poolt nõrka vastupanu. Kriitilisel momendil vahetasid sakslased oma vägedel idas juhtkonna välja ja asemele tulid kindral Hindenburg ja Luddendorf. Nad panid vene vägede liikumise seisma, hävitades 1 armee Tannenberg lahingus. Austria-Ungari kandis raskeid kaotusi Vene vägede vastu sõdides, kui ka Serbia vastu sõdides. Koos Saksamaaga tegid nad rünnaku Vene vägede vastu Poolas, mis muutis rinde stabiilsemaks, kuid ei muutunud positsioonisõjaks. 2. Sõjategevus 1915-1917 Positsioonisõda- sõjas tekkinud olukord, kus kaitserelvad ja ­vahendid muutsid ründerelvad nõrgaks ja rünnakud ohvriterohkeks Mürkgaas- 1915 aastal sakslaste poolt kasutusele võetud relv, millega prooviti teha

Ajalugu
10 allalaadimist
thumbnail
20
docx

Esimene maailmasõda

-30.august ­ Saksa väed purustasid Vene 2.armee Tannenbergi lahingus Ida-Preisimaal. 5.-6.september ­ Marne`i lahingus peatati sakslaste pealetung Pariisile; positsioonisõja algus läänerindel. 29.oktoober ­ Türgi sõttaastumisega Keskriikide poolel tekkisid uued rinded Kaukaasias, Egiptuses ja Mesopotaamias. 2.detsember ­ Austria-Ungari väed vallutasid Serbia pealinna Belgradi. 191 veebruar ­ Saksamaa alustas ulatuslikku allveesõda Suurbritannia 5 vastu. 22.aprill ­ sakslased kasutasid läänerindel (Ypres`, Belgia) esmakordselt gaasi. 23.mai ­ Itaalia astus sõtta Antanti poolel; uue rinde tekkimine Alpides. kevad-suvi ­ Saksa ja Austria-Ungari väed lõid tagasi Galiitsia vallutanud Vene väed. 14.oktoober ­ Bulgaaria astus sõtta Keskriikide poolel; Keskriikide väed vallutasid Serbia. oktoober ­ Sõjategevus idarindel stabiliseerus Riia-Daugavpilsi- Dubno-

Ajalugu
28 allalaadimist
thumbnail
6
doc

Esimene maailmasõda

organisatsiooni, mis oleksid suutnud korraldada suurriikide liidrite kohtumisi Antant ja Keskriigid: ANTANT KESKRIIGID · Prantsusmaa · Saksamaa · Venemaa · Austria-Ungari · Inglismaa · Itaalia · Jaapan · Türgi · USA · Bulgaaria Sõdivate poolte plaanid: · Saksamaa ­ Schlieffeni välksõja plaan (Prantsusmaa kiire purustamine ja seejärel vägede paiskamine Venemaa vastu, enamus meestest läänerindel, idas ainult katteüksused) · Prantsusmaa ­ Plaan 17. hoogne pealetung (Prantsuse-Saksa piirile rajati tugev süsteem, ajalooliste Prantsusmaa osade tagasi võitmine ning seejärel sissetung Saksamaale)

Ajalugu
160 allalaadimist
thumbnail
3
docx

Esimene maailmasõda

3. Inglismaal sõjaplaan puudus, koostoo Prantsusmaaga ja abiväe saatmine 4. Venemaa valis kahe rünnakusuuna, Ida-Preisimaa ja Austria-Ungari vahel esimese 5. Austria-Ungari suunas suuremad sõjajõud Venemaa vastu ja väiksead Serbia vastu Antant: · Inglismaa · Venemaa · Serbia · Jaapan · Itaalia · USA Kolmikliit ehk Keskriigid: · Saksamaa · Austria-Ungari · Türgi · Bulgaaria Marne'i lahing: · Saksamaa loobus Schlieffeni plaanist · Prantsuse ja Inglise väed panid sakslaste pealetungi Pariisile seisma · Algas positsioonisõda (ainult läänerindel) Positsioonisõda: · 1915.a aprillis esimene gaasilahing (Saksa vägede poolt) Ypres'is Verduni lahing: · 10 kuune Pariisi lähistel, kus hukkus ligi miljon meest · Saksamaal ei õnnestunud Prantslasi lüüa, sakslased kandsid ise suuremaid kaotusi · 01.07

Ajalugu
27 allalaadimist
thumbnail
6
doc

ESIMENE MAAILMASÕDA

Pikaajalise positsioonisõja pidamiseks oli vaja suurt armeed, et rindejoont pidevalt mehitada. Positsioonisõjas ehitati välja 2-3 üksteisele järgnevat kaevikute liini koos kuulipildujapesade ja suurtükipositsioonidega. Jalaväe jaoks rajati punkrid. 6.YPRES´I MÜRKGAAS-1915.a.aprillis kasutasid Saksaväed mürkgaasi, üritades selle toetusel inglaste kaitsest läbi tungida.Inglased suutsid rünnaku tagasi lüüa.Kasutusele võeti gaasimaksid(kaitseks). ITAALIA JA BULGAARIA SÕTTAASTUMINE 1915.a.kevadeks veendi Itaalia Kolmikliidust Antandi poolel sõtta astuma, lubades selle eest Itaaliale osa Austria-Ungari valdustest.1915.a.mais kuulutas Itaalia Austria-Ungarile sõja. Sakslased-austerlased pidid sinna oma jõude saatma. Esialgu suudeti itaallasi tagasi tõrjuda. Saksamaale tõi kergendust ammuse liitlase Bulgaaria sõtta asutimine. Serbia väed purustati. LAHINGUD TÜRGI RINDEL 1915.a. astus sõtta Türgi Kolmikliidu poolel

Ajalugu
23 allalaadimist
thumbnail
7
rtf

Esimene maailmasõda

Seda kasutasid keskriigid sõja alustamiseks. 23.juulil esitas Austria-Ungari ultimaatumi Serbiale. 28. juulil kuulutas Austria- Ungari Serbiale sõja. 29.juulil nõudis Saksamaa Venemaa sõjaliste ettevalmistuste katkestamist. 1. augustil kuulutas Saksamaa sõja Venemaale. 3. augustil kuulutas Saksamaa sõja Prantsusmaale, kuna aga Prantsusmaad taheti rünnata läbi Belgia, siis esitati viimasele 2.augustil ultimaatum. 4.augustil kuulutas Suurbritannia Saksamaale sõja. Sellega oli I maailmasõda alanud. Selles osales 34 riiki. Sõdivad riigid jagunesid kaolitsioonideks. Antant: Inglismaa, Prantsusmaa, Venemaa, Usa, Jaapan, Belgia, Serbia, USA, Rumeenia,, Tsernogooria. keskriigid: Saksamaa, Austria-Ungari, Bulgaaria ja Türgi. Suurriigid olid väljatöötanud oma sõjaplaanid: SAKSAMAA - Schlieffeni plaan: löök Prantsusmaale Belgia ja Luxemburgi kaudu. Prantsuse vägade surumine vastu Lotringi kindluste liini ja Sveitsi piiri

Ajalugu
82 allalaadimist
thumbnail
10
docx

Esimene maailmasõda

Preisi sõjas kogetud katastroofi. Hoogne pealetung. Rajati tugev kindlustuste süsteem vaid Saksa piirile. Inglismaal iseseisev plaan puudus. Lootis Saksamaa purustada liitlaste kätega, pakkudes neile finantsabi ja ise sõjaliselt vähe sekkuda. Venemaa oli nõrgalt valmistunud. Loodeti eelkõige oma elavjõu ülekaalule, sest armees oli 6 miljonit meest (nn aururulli taktika ehk sakslaste löömine massiga), Armee suur aga varustus vilets. Kaks rünnakusuunda. Austria-Ungari sõjaplaan. Arvestas Saksa toetusega, võitles mitmel rindel. 3. I MS lahingud: Marne´i lahing, Ypres´I lahing, Verduni lahing, Somme´i lahing, Jüüti merelahing (olulisemad märksõnad igaühe kohta) – Marne’i lahing: Läänerinne. Tekkis postisoonisõda, mille rinde pikkus oli 720.; Yrpes’i lahing: Läänerinne. Mürkgaas sakslaste poolt. Verduni lahing: Läänerinne

Ajalugu
7 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Esimene maailmasõda

Esimene maailmasõda Algus 28. juuli 1914, A-U kuulutas sõja Serbiale. 1. august 1914 kuulutab Sks sõja Venemaal.e 4. august sekkub ka Suurbritannia. Toimus ahelreaktsioon!!! Sõda lõppes 11. nov 1918, kui sõlmiti Compiegnei vaherahu. Miks maailmasõda? Sellise ulatusega sõjategevust ei ole ajaloos ennem olnud. Sõjategevus toimus mitmel mandril. Põhiliselt küll Euroopas: a) läänerinne b) idarinne (kõige liikuvam, Sks, A-U,Ven) c) Alpi rinne (Itaalia-Atanti poolelt) d) Balkani rinne. Aasias: a) okeaania piirkond nt Jaapan sõdis Sks vastu. b) Kaukaasia rinne- Venemaa ja Türgi vaheline. c) Kesk-Ida nt

Ajalugu
13 allalaadimist
thumbnail
14
rtf

Esimene maailmasõda

Alfred von Schlieffeni järgi Schlieffeni plaaniks. See nägi ette esiteks Prantsusmaa kiire purustamise ja seejärel vägede paiskamise itta Venemaa vastu. Plaani teostamiseks koondas Saksamaa enamuse oma jõududest Prantsusmaa vastu, eriti läänerinde paremale tiivale, kus väed pidid Belgia ja Luksemburgi kaudu Prantsusmaa tugevatest piirikindlustustest mööda marssima, mööduma kaares Pariisi põhja poolt ja seejärel läänest ning Prantsuse armee koos pealinnaga kotti haarama. See pidi toimuma 39 päevaga, kogu sõda tuli aga võita 3-4 kuuga. Itta jäid esialgu vaid väiksemad katteüksused, mis pidid piiridelt vajaduse korral Ida- Preisimaa sisemusse taanduma. 3.2. Prantsuse sõjaplaan Prantsuse sõjaplaan seadis eesmärgiks vältida 1870.-1971. aasta Prantsuse- Preisi sõjas kogetud katastroofi, kui prantslased said hävitavalt lüüa. Prantsuse- Saksa

Ajalugu
59 allalaadimist
thumbnail
7
doc

Esimene maailmasõda

Schlieffeni järgi Schlieffeni plaaniks. See nägi ette esiteks Prantsusmaa kiire purustamise ja seejärel vägede paiskamise itta Venemaa vastu. Plaani teostamiseks koondas Saksamaa enamuse oma jõududest Prantsusmaa vastu, eriti läänerinde paremale tiivale, kus väed pidid Belgia ja Luksemburgi kaudu Prantsusmaa tugevatest piirikindlustest mööda marssima, mööduma kaares Pariisist põhjapoolt ja seejärel läänest ning Prantsuse armee koos pealinnaga kotti haarama. Prantsuse sõjaplaan seadis eesmärgiks vältida 1870. ­ 1871. aasta Prantsuse-Preisi sõjas kogetud katastroofi, kui prantslased said hävitavalt lüüa. Prantsuse-Saksa piirile rajati tugev kindlustuste süsteem, kuid Belgia piirile seda ei tehtud. Prantsuse sõjaplaani nimetati plaaniks 17. See nägi ette lõuna pool asuvate Lotringi ja Elsassi ­ mida prantslased lugesid Prantsusmaa ajaloolisteks osadeks ­ hõivamise ning seejärel sissetungi Saksamaale

Ajalugu
46 allalaadimist
thumbnail
8
rtf

Esimene maailmasõda

Natuke hiljem ründab Saksamaa Luksemburgi ning Belgiat. Prantsuse-Briti väed saavad lüüa. Sakslased hakkasid lähenema Pariisile ning Prantsusmaa pani viimased reservid Pariisi alla. Marne’i lahingus sakslased peatati. Prantsumaa ründab Venemaa loal Saksamaad. Austria- Ungari kandid raskeid kaotusi. Positsioonisõda Sakslased võtsid inglaste vastu kasutusele gaasimaskid, mis tõi alguses vastaspoolele suuri kahjusid, kuid peale maskide kasutusele võttu kahju vähenes. Itaalia ja Bulgaaria sõttaastumine Itaalia astus Antandi poolele (lubati maid Austria-Ungarist), Itaalia ründab Austria-Ungarit. Kolmikliitu lisandus Bulgaaria, mis aitas purustada Serbia väed. Hiljem tuli Kolmikliidule appi ka Türgi. Somme’i lahing Inglased võtsid kasutusele tankid + kerge kaitserindest läbitungida (kuulipildujad jne) + vastaste seas paanika tekitamine -Suur ning lihtne tabada -Jäi kinniosades kohtades Sõda merel Allveelaevade kasutamine

Ajalugu
4 allalaadimist
thumbnail
5
doc

Esimene maailmasõda

Talupojad soovisid omada maad ja maksude vähendamist. Töölised hakkasid streikima Peterburis. Nende palvekirjale vastati tule avamisega, seda päeva nim. Veriseks pühapäevaks ja pärast seda usaldus tsaari hävis. Igal pool toimusid streigid ja mässud ning ülestõusmised. 17. oktoobril kirjutas Nikolai II alla manifestile, millega lubas demokraatliku vabadust, laiendada valimisõigust ja lubas kokku kutsuda Riigiduuma. Paljudes paikades kehtestati sõjakord. Tsaar oli oma rahvaga sõjas ning muutunud olukorra tõttu hakkas ta kärpima manifestiga antud lubadusi. Riigiduuma tegelik mõju oli väiksem tänu valitsuse koostatud seadustele. Paranesid tööliste töötingimused mingil määral, põllutöölistel tõsteti palka ja talupoegadel vähendati rendimaksu. Rahvas sai mitmeid poliitilisi õigusi, mis neil ennem puudusid. Kultuur ja igapäevaelu 20. sajandi algul. Suuri edusamme tehti teaduses ja tehnikas

Ajalugu
27 allalaadimist
thumbnail
5
docx

Esimene maailmasõda

Esimene maailmasõda (1914-1918) 1. Mõiste sõdivate riikide koosseisud -def. Maailmasõda-laiahaardeline sõda kuhu on tõmmatud märkimisväärne osa maailmariikidest. -sõdivate riikide koosseisud: 1) keskriikide blokk: Saksamaa, A-U, Türgi, Bulgaaria 2)Antant: SuurBritannia, Prantsusmaa, Venemaa, USA(1917), Itaalia, Jaapan, Belgia 2. sõja põhjused LK 36 1)Suurbritannia, ja S võitlus liidrirolli pärast maailmas 2)Venemaa, A-U konkurentsi mõjupiirkondade pärast Balkanil, 3)Kolooniate ümberjagamine S. 4) S. ja Pr vastasseis (prantsusmaa soovis saada revansi 1870/71 Prantsuse Preisi sõjas saadud kaotuse eest) 5)Natsionalismi levik 6)Suurriikide liinusuhete???? süsteem 7)Militarism, võidurelvastumine, Soov rakendada oma sõjaplaane

Ajalugu
39 allalaadimist
thumbnail
12
doc

Esimene maailmasõda

miljoni inimese langes lahingutes. Esimeses ilmasõjas kasutati esimest korda keemiarelvi, toimus esimene massiivne pommitamine lennukitelt ning 20. sajandi esimeste tsiviilisikute massimõrvad. Esimeses maailmasõjas võitlesid kaks vastandlikku sõjalist blokki: Keskriigid ja Antant (Entente; liitlased). Esimese tuumiku moodustasid Saksamaa ja Austria-Ungari, hiljem lisandusid Türgi ja Bulgaaria. Antanti kuulusid Inglismaa, Venemaa ja Prantsusmaa. Hiljem liitusid nendega Itaalia ja USA. Ameerika Ühendriikide majanduslik ja sõjaline abi aitaski liitlastel sõja lõpuks võita. Üheski varasemas konfliktis ei osalenud nii palju sõdureid. Sõja lõppedes oli sellest saanud ohvrite arvult teine konflikt ajaloos (Taipingi ülestõusu järel). Rohkem ohvreid on olnud hiljem ainult Teises maailmasõjas.

Ajalugu
38 allalaadimist
thumbnail
9
doc

Esimene Maailmasõda

sajandi esimesed tsiviilisikute massimõrvad. Sarajevo atentaat ja sõja algus Esimene maailmasõda on saanud oma nimetuse suure sõjatandri (üle 4 miljoni km²)¹ ja sõdivate riikide rohkuse tõttu (sõja lõpuks osales 38 riiki, kus elas 75% tolleaegsest maailma rahvastikust). Esimese maailmasõja põhjusteks olid imperialistlike suurriikide vastuolud: võitlus turgude, tooraineallikate, kapitali ekspordi võimaluste, mõjupiirkondade ja asumaade pärast. Tol hetkel oli maailm jaotatud Suurbritannia ja Prantsusmaa kasuks. Tormiliselt arenenud Saksamaa oli 1879. aastal sõlminud sõjalise liidu Austria-Ungariga. 1882. aastal ühines Itaalia sellega ja nii tekkis Kolmikliit. Vastukaaluks Kolmikliidule oli Prantsusmaa 1891­1893 sôlminud liidu Venemaaga, 1904. aastal Suurbritannia ning 1900. ja 1902. aastal salalepingu Itaaliaga; Suurbritannia oli lisaks sõlminud liidu Jaapaniga (1902) ja Inglise-Vene vastuolusid kolooniate pärast Aasias reguleeriva lepingu Venemaaga (1907). Need

Ajalugu
467 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Esimene maailmasõda

läänerinde paremale tiivale; Itta jäid esialgu vaid väiksemad katteüksused Prantsuse sõjaplaan seadis eesmärgiks vältida Prantsuse-Preisi sõjas kogetud katastroofi, kui prantslased hävitavalt lüüa said. Prantsuse-Saksa piiril tugev kindlustuste süsteem; nim plaaniks 17. See nägi ette Lotringi ja Elsassi hõivamise; hoogne pealetung Inglismaal iseseisev sõjaplaan puudus; valmis oldi vaid koostööks prantsuse vägedega; Venemaa oli sõjaks suhteliselt nõrgalt ettevalmistatud; armee oli küll suur aga viletsalt varustatud. Ka võttis selle kogunemine ja rindele saamine suurte vahemaade tõttu kaua aega; Austria-Ungari sõjaplaan oli koostatud arusaamadega , et A-U tuleb võidelda mitmel rindel; Lõunas Serbia ning Idas Venemaa vastu; Sõjategevus läänerindel Algas 2.augustil 1914. mil saksa väed hõivasid suurema vastupanuta Luksemburgi.4 august.1914 alustas Saksamaa sissetungi Belgiasse ja kohtas seal tugevat vastupanu; piirilahing 21-25.august 1914; Prantsuse-Inglise

Ajalugu
78 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Esimene maailmasõda

Euroopa suurriigid olid sõjaks juba mõnda aega valmistumis aega saanud,siis olid neil välja töötatud põhjalikud strateegilised sõjaplaanid. Saksamaa: Nimetati Schlieffeni plaaniks,Saksa kindralstaabi ülema krahv Alfred von Schlieffeni järgi.Selle plaani järgi oli kiire Prantsusmaa purustamine ja seejärel vägede paiskamine itta Venemaa vastu.Sõjaplaani koostamiseks pidi Saksamaa koondama enamuse oma jõududest Prantsusmaa vastu,kus lõpptulemuseks oli Prantsuse armee koos pealinnaga kotti haaramine.See kõik pidi toimuma kõigest 39 päevaga ning kogu sõda võita 3-4 kuuga. Prantsusmaa: Prantsusmaa seadis endale eesmärgiks vältida Prantsuse-Preisi sõjas kogetud katastroofi,kus prantslased said hävitavalt lüüa.Prantsuse-Saksa piirile rajati kindustustesüsteem,kuid Belgia piirile tugevat kindlustustesüsteemi ei rajatud.Belga piirile ei rajatud

Ajalugu
4 allalaadimist
thumbnail
4
sxw

Esimene maailmasõda

konservatiivsest monarhiast, mis oli iganenud. 4. Venemaa poliitika Balkani poolsaarel ­ pingestas A-U suhteid ja kiirendas ka kindlasti sõja algust SÜÜDLASED 1. Austria-Ungari ­ hoiab liiga kinni monarhia ideedest 2. Serbia ­ tahe iseseisvuda eelmise alt 3. Venemaa ­ sisepoliitilise kokkuvarisemise äärel, kuid üritab saada enda võimu alla Balkani poolsaart. Tekib küsimus, kas võidukas sõda või tsaarivõimu kokkukukkumine. 4. Suurbritannia ­ kahtleva seisukohaga riik, kes ei suuda otsustada, kas sekkuda või mitte. Kardab liialt Venemaa ofensiivset poliitikat. 5. Prantsusmaa ­ riiki liigutab edasi mõte kättemaksust, seda võimendab liit Venemaaga. 6. Saksamaa ­ tahab aidata liitlast Austriat, samas kiirendab sõja puhkemist, et vallutada lihtsamalt Prantsusmaa. Puudub tegelikult kindel eesmärk. SÕJA ALGUS 1914 Diplomaatilisel tasandil algas sõda väga segaselt. Sõjaks kõige rohkem valmistunud

Ajalugu
74 allalaadimist
thumbnail
6
doc

Esimene maailmasõda

Ajalugu II. Esimene maailmasõda 28.07.1914 - 11.11.1918.a. Balkani ­ ,,Püssirohu kelder" 1907.a. ­ Teravnesid suhted Austria-Ungari ja Serbia vahel. 1908-1909.a. ­ Bosnia kriis, Austria-Ungari liitis Bosnia ametlikult oma impeeriumiga. Tekkisid terroriorganisatsioonid: Noor-Bosnia, Must käsi. 1912 .a. ­ Esimene Balkani sõda. Ühendasid jõud Montenegro, Serbia, Bulgaaria, kes sõdisid Türgi vastu. Vallutati enamus Türgi Euroopa territooriumitest. 1913.a. ­ Teine Balkani sõda: Türgi, Rumeenia, Kreeka sõdisid Bulgaaria vastu. Bulgaaria kaotas võidetud alad ja põlisalad. Sarajevo atentaat. 28.06.1914.a. ­ Tapeti Ertshertsog Franz Ferdinand ja tema abikaasa Sophia. Gavrilo Princip ­ mõrvar. 23.07.1914 ­ Austria-Ungari saatis Serbiale diplomaadilise noodi (ultimaatum). 1. Nõuti atentaadiga seotud ohvitserite ja ametnike vallandamist. 2

Ajalugu
6 allalaadimist
thumbnail
8
odt

Esimene maailmasõda

....................................................................................7 KASUTATUD KIRJANDUS.......................................................................................................... 8 2 SISSEJUHATUS Esimene maailmasõda oli esimene suurt osa maailma maadest kaasanud sõda, mis kestis 28. juulist 1914 kuni 11. novembrini 1918. Sõdivad riigid jagunesid Antandiks (Prantsusmaa, Venemaa, Suurbritannia, Serbia, Jaapan, USA) ja Keskriikideks (Saksamaa, Austria-Ungati,Türgi, Bulgaaria) Üheski varasemas konfliktis ei osalenud nii palju sõdureid. Euroopa riikide piirid muutusid sõjategevuse tagajärjel drastiliselt: purunes neli impeeriumi (Saksamaa, Austria-Ungari, Osmanite riik ja Venemaa). Esimene maailmasõda sai tuntuks kaevikusõjana, seda eelkõige Läänerindel. Üle 9 miljoni inimese langes lahingutes

Ajalugu
4 allalaadimist
thumbnail
11
doc

Esimene maailmasõda

Sõja põhjused Esimene maailmasõda on saanud oma nimetuse suure sõjatandri (üle 4 miljoni km²) ja sõdivate riikide rohkuse tõttu (sõja lõpuks osales 38 riiki, kus elas 75% tolleaegsest maailma rahvastikust). Esimese maailmasõja põhjusteks olid imperialistlike suurriikide vastuolud: võitlus turgude, tooraineallikate, kapitali ekspordi võimaluste, mõjupiirkondade ja asumaade pärast. Tol hetkel oli maailm jaotatud Suurbritannia ja Prantsusmaa kasuks. Tormiliselt arenenud Saksamaa oli 1879. aastal sõlminud sõjalise liidu Austria-Ungariga. 1882. aastal ühines Itaalia sellega ja nii tekkis Kolmikliit. Vastukaaluks Kolmikliidule oli Prantsusmaa 1891­1893 sôlminud liidu Venemaaga, 1904. aastal Suurbritannia ning 1900. ja 1902. aastal salalepingu Itaaliaga; Suurbritannia oli lisaks sõlminud liidu Jaapaniga (1902) ja Inglise-Vene vastuolusid kolooniate pärast Aasias reguleeriva lepingu Venemaaga (1907). Need lepigud

Ajalugu
122 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Esimene Maailmasõda

toetusega positsioonisõda, kuna sõjanduses oli tekkinud olukord, kus kaitserelvad ja -vahendid olid ründerelvadest tõhusamad, oli võimalik arenenud industriaalühiskonnas. A Läänerinne Idarinne Muud rinded 1914 Saksamaa kuulutas sõja, tungis Venemaal rinne Kaukaasias Sõtta astus Jaapan kallale Belgiale, hõivati Luksemburg Vene armee sissetund Ida- Algab allveelaevade Inglismaa->Mesopotaamia, Egiptus Preisimaale sõda 21-25 august- piirilahingu Türgi sõttaastumine Austria- Ungari poolel Marne'i lahing Austria-Ungari pealetund Serbiasse Saksamaa+Austria-U.

Ajalugu
23 allalaadimist
thumbnail
4
docx

Esimene maailmasõda

siserajoonidesse. Saksamaa kartis Prantsusmaa liigset kontrolli ja sekkus, algatades teise Maroko kriisi. Rahvusvahelised suhted pingestusid ning valmistuti sõjaks. 1911. Aasta novembris sõlmiti Saksa-Prantsuse kokkulepe. Kriisi kasutas ära Itaalia, hõivates Aafrika põhjaosas Tripolitaania ja Kürenaika. 1913. aastal hakati neid alasid nimetama Liibüaks. Tollal oli Türgi-Hispaania soda meile tuntud kui Tripoli soda. Balkani "püssirohukelder" Serbia, Bulgaaria ja Montenegro lõid 1912. aastal Türgi-vastane liit. 1912. aastal vallandus Balkani sõda, kus Türgi sai lüüa. 1913. aastal sõlmitud rahuga kaotas Türgi kõik valdused Balkanil peale Istanbuli. Vallutatud alade jagamisel võitjate vahel puhkes teine Balkani sõda. Sõjad tugedasid Serbia positsiooni, millega kaasnes suhete pingestamine Austria-Ungariga. Balkan jäi endiselt ärevaks pingekoldeks ­ "Euroopa püssirohukeldriks". Sõja algus ja käik Sarajevo atentaat ja sõja algus

Ajalugu
57 allalaadimist
thumbnail
11
odt

I maailmasõda

Alfred von Schlieffeni järgi. Plaan nägi ette esiteks Prantsusmaa kiire purustamise ja seejärel vägede paiskamise itta Venemaa vastu. Plaani teostamiseks koondas Saksamaa enamuse oma jõududest Prantsusmaa vastu, eriti läänerinde paremale tiivale, kus väed pidid Belgia ja Luksemburgi kaudu Prantsusmaa piirikindlustustest mööda marssima, mööduma kaares Pariisist põhja poolt ja seejärelt läänest ning Prantsusmaa armee koos pealinnaga kotti haarama. See pidi toimuma 39 päevaga, kogu sõda tuli aga võita 3-4 kuuga. 7. Plaan 17 ­ Prantsuse sõjaplaan, mis nägi ette lõuna pool asuvate Lotringi ja Elsassi ­ mida prantslased lugesid Prantsusmaa ajaloolisteks osadeks ­ hõivamise ning seejärel sissetungi Saksamaale. Kogu sõjaplaani kandvaks ideeks oli hoogne pealetung. 8. Üldmobilisatsioon - 9. positsioonisõda ­ 1915

Ajalugu
90 allalaadimist
thumbnail
3
docx

Esimene maailmasõda

piirkondlikud sõjalised konfliktid, mis kestavad lühikest aega) Sõda romantiseeriti (arvati, et sõda on romantiline, ülev ja hiilgav, sooviti seda, oodati põnevusega) Rahvusvahelisi kriise reguleerivate institutsioonide puudumine Sõjaline mõtlemine osutus kaalukamaks kui diplomaatia (ei arvestatud sõjatehnika arengut ega uuendatud sellele vastavalt julgeolekupoliitikat, puudusid sõjaplaanid) Osapooled, ajendid: Suurbritannia vs Saksamaa 1)võitlus liidrirolli pärast maailmas, kuna Saksamaa noore koloniaalriigina soovis briti kolooniaid ümber jagada 2)suurbritannia ei saanud lubada Saksamaa muutumist mandri-Euroopa domineerivaks riigiks Prantsusmaa vs Saksamaa

Ajalugu
26 allalaadimist
thumbnail
13
doc

Esimene Maailmasõda

palju sõdureid. Sõja lõppedes oli sellest saanud ohvrite arvult teine konflikt ajaloos (Taipingi ülestõusu järel). Rohkem ohvreid on olnud hiljem ainult Teises maailmasõjas. 3 Sõja põhjused Esimene maailmasõda puhkes paljude vastuolude teravnemise tõttu suurriikkide vahel. Sõja peamine põhjus peitus arvatavasti Suurbritannia ja Saksamaa võistluses liidrirolli pärast maailmas. Kiirelt arenev Saksamaa soovis juhtpositsiooni Euroopas ning sakslaste seas oli tekkinud veendumus, et selleks tuleb kõigepeealt purustada Prantsusmaa. Aeg töötas peaaegu liitlasteta jäänud Saksamaa kahjuks. Saksamaal polnud tema juhtide meelest enam muud valikut ­ kui sõda tunnistati pikemas perspektiivis vältimatuks, nii seisneski Saksamaa ainus

Ajalugu
444 allalaadimist
thumbnail
31
odp

Esimene maailmasõda

Esimene maailmasõda 1914-1918 Esimene maailmasõda I Ms oli esimene suurt osa maailma maadest kaasanud sõda, mis kestis 28. juulist 1914 kuni 11. novembrini 1918 Sõdivad riigid jagunesid Antandiks ja Keskriikideks. Antant - 1907. aastal sõlmitud liit Venemaa, Prantsusmaa ja Suurbritannia vahel. Keskriigid - Saksamaa, Austria-Ungari, Türgi ja Bulgaaria Antant ja Keskriigid Sõja põhjused Võimuvõitlus kolooniate pärast Wilhelm II plaan Tehnika areng Imperialism Franz Ferdinandi surm 28. juunil 1914 tapeti Austria troonipärija Franz Ferdinand Serbia terroristide poolt Troonipärija ja tema abikaasa surid See sündmus vallandas I Ms Sõdade väljakuulutamine Saksamaa kuulutas Venemaale 1. augustil ja Prantsusmaale 3. augustil sõja.

Ajalugu
45 allalaadimist
thumbnail
10
doc

Esimene Maailmasõda

Sellele järgnes uus ebameeldiv üllatus: Itaalia kuulutas end neutraalseks, kes oli 1882. aastal ühinenud Saksamaa ja Austria-Ungari sõjaliiduga (Kolmikliit). Sõda laienes kiirest ka teistesse maailmajagudesse ja peagi oli sõdivate riikide koguarv 34. Sõja osapooled Euroopa suurriikidest olid pärast 4. augustit 1914 sõtta astunud Austria-Ungari ja Saksamaa ühelt poolt ning Venemaa, Prantsusmaa ja Suurbritannia teiselt poolt. Hiljem tuli sõtta Itaalia, Antandi poolel. Keskriikide poolel astusid peale Saksamaa ja Austria-Ungari välja, vaid Türgi ja Bulgaaria. Aastal 1914 23. augustil astus Antandi poolel sõtta Jaapan, kes vallutas Saksamaale kuulunud saared Vaiksel ookeanil ja tugipunktid Hiinas. Veel suurem mõju maailmasõja käigule oli Türgil. See avas maailmasõjas uued rinded: Inglismaal tuli hakata sõdima ka Mesopotaamias ja Egiptuses ning Venemaal tekkis rinne Kaukaasias. 27

Ajalugu
49 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Esimene maailmasõda

venemaa vastu. b)prantsuse sõjaplaan- plaan 17 - eesmärk oli vältida lüüa saamist nagu 1870-1871 Prantsuse- preisi sõjas. Saksa piir oli kindlustatud aga belgia oma mitte, sest ei uskunud, et sakslased belgia neutraliteeti rikuvad ja sealtkaudu ründavad. Lotringi ja elsassi hõivamine ja siis sissetung saksamaale c)Inglismaa iseseisev sõjaplaan puudus ­ olid valmis koostööks Prantsuse vägedega, toetamaks nende vasakut tiiba 70000 mehega d)venemaa- nõrk ettevalmistus ­ armee suur, aga vilets varustus. Vahemaade tõttu võttis iga ettevõtmine palju aega. Venemaa sai valuida kas ründab ida-perisimaad v A-U, valis prantsusmaa palvel ida-preisimaa, kuigi endale oleks kasulikum olnud A-U. e)Austria-Ungari sõjaplaan ­ tuleb võidelda mitmel rindel, lõunas Serbia ja idas venemaa vastu, sõjavägi tuli jagada kaheks, suurem osa venemaal, arvestades Saksamaa toetusega. 8) uued relvaliigid Positsioonisõda ­ okastraattõkked, kaevikud Ypres ­ mürkgaas 1915.04

Ajalugu
51 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Esimene maailmasõda

13-15. sept lahing Aisne´i jõel. Mõlemad pooled kaevusid nüüd maasse, algas positsioonisõda ehk kaevikusõda. 14. sept saadeti Moltke erru. Süüks pandi kaotust Marne´i all. Asemele määrati kindral Falkenhayn. Idarinne. (Vene rinne) 1914. a Jagunes Looderindeks (Saksamaa vastu) ja Edelarindeks (Austria-Ungari vastu, Bugi alamjooksust Rumeenia piirini). Looderinne. 14. aug tungisid Vene väed Ida-Preisimaale. 1. armee Rennenkampfi, 2. armee Samsonovi juhtimisel. Vene vägedes kasutati sifreerimata raadiosidet. Sakslased kuulasid pealt. Samsonovi armee piirati sisse. Lahing toimus Masuuria järvede piirkonnas. Seal hukkus ka palju eestlasi. Samsonov lasi enda maha. Edelarinne. Vene väed tungisid Galiitsiasse. Vene vägesid juhtis Brussilov. Võitlus Vene vägedele edukas. Massiline vangiandmine (eriti tsehhide poolt, kes ei tahtnud Austria-Ungari eest sõdida)

Ajalugu
3 allalaadimist
thumbnail
10
docx

Esimene Maailmasõda.

Esimene maailmasõda andis ainulaadse võimaluse iseseisvuda seni iseseisvuseta rahvastele. Üle 700 aasta tekkis eestlastel reaalne sanss astuda võitlusse iseenda peremeheks saamise eest. Ma arvan, et me peaksime oma riigi sünniloos tähtsustama ka Esimest maailmasõda, mis täitis eeltingimused omariikluse eest võitlemiseks. Sõja osapooled Euroopa suurriikidest olid pärast 4. augustit 1914 sõtta astunud Austria-Ungari ja Saksamaa ühelt poolt ning Venemaa, Prantsusmaa ja Suurbritannia teiselt poolt (väiksematest riikidest sattus Keskriikide rünnaku alla ainult Belgia). Hiljem tuli sõtta Itaalia, Antandi poolel. Keskriikide poolel astusid peale Saksamaa ja Austria-Ungari välja, vaid Türgi, liitus 1914.a novembris, ja Bulgaaria. 23. augustil 1914 astus Antandi poolel sõtta Jaapan, kes vallutas Saksamaale kuulunud saared Vaiksel ookeanil ja tugipunktid Hiinas. Veel suurem mõju maailmasõja käigule oli Türgi

Ajalugu
77 allalaadimist
thumbnail
4
odt

Esimene maailmasõda

· 21.-25. august piirilahing Saksamaa ja Prantsuse-Inglise vägede vahel · 2. september sakslased Pariisist 35 km kaugusel · ägedad lahingud inglaste poolt toetatud Prantsusmaa väed panid Marne'i lahingus Saksamaa väed seisma algas positsioonisõda · sõjategevus idarindel · 17. august 2 vene armeed alustasid sissetungi Ida-Preisimaale · Saksa armeel uus juhtkond kindralid Hindenburg ja Luddendroff üks Vene armee löödu puruks, tine suruti taanduma · Galütsia lahingutes kandsid Austria-Ungari väed suuri kaotusi (Venemaa vastu), ebaõnnestus ka pealetung Serbias · 1914 sügisel saatis Saksamaa osa jõude idarindele, et koos Austria-Ungariha alustada pealetungi Varssavile · aasta lõpus olukord stabiliseerud, aga ei muutunud positsioonisõjaks 3) 1915 Idarinne · sõtta sekkus Itaalia Antandi poolele

Ajalugu
372 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun