Ämblikud KENDRA-SHERIL JOASOON 8.A 2018 Kehaehitus · Ämbliku keha on kuni 10 cm pikk · Keha koosneb pearindmikust ja tagakehast · Neil on 8 lülilist jalga · Neil on 8 lihtsilma, millega nad näevad vaid mõne cm kaugusele · Ämblikutel on lõugtundlad, mis lõppevad terava küünisega Toitumine ja seedeelundkond Ämblikud toituvad väga erinevatest saakloomadest, kes võrku satuvad. Ämbliku seedeelundkond läbib kogu keha, ning eritamiseks on peened torukesed Hingamine Hingab läbi raamatkopsude avatud vereringe https://youtu.be/08WoRKw1VyQ Paljunemine Emas ämblikud hoiavad oma poegi enne koorumist kookonis. Kookoni koos munadega kinnitavad nad kas oma tagakeha lõpul paiknevate võrgunäsade külge või võrku, kuhu see jääb 2-3 nädalaks, kuni munad arenevad. Tähtsus looduses ning inimese elus Looduses: Ämblikel on koht toiduahelas Inimese elus: Ämblikud toituvad enamikest kahjuritest
Uni ja hüpnoos Uni Uni ajukoorele ja selle alumisele osale levinud üldine pidurdus Funktsioonid: meeleelundite, lihaskonna ja kesknärvisüsteemi töövõime taastamine Aeg kasvuhormoonide eritamiseks organismis Neuronite taastumine Keharakkude taastumine Olulise info ja seoste säilitamine Une staadiumid Rahulik ehk aeglane uni Kerge uni kuni 2 minutit Uinumine u 20 minutit Üleminek deltaune staadiumisse Sügav uni ehk deltauni Kiire ehk paradoksaalne ehk REM uni unenäod Unevajadus Imikud keskmiselt 16 tundi (50% REMuni) Noorukid 9 tundi Täiskasvanud 78 tundi Vanemaealised (65+) 6 tundi ja vähem
Närvisüsteem, mis on vastu võtmiseks ning töötlemiseks väliskeskkonnast kui ka organismi enesest saadud informatsiooni ning selle põhjal juhtimiseks ning kooskõlastamiseks kõikide elundite talitlust. Katteelundkond, mis on inimese keha katmiseks. Eritusosakond, mis on organismist kahjulike jääk- ja mürkainete eelmaldamiseks. Sisenõrenäärmed, mis on hormoonide tootmiseks ja nende verre eritamiseks. Meeleelundid, mis on kuulmiseks, nägemiseks, maitsmiseks, kompimiseks, haistmiseks ja tasakaaluks. Immuunsüsteem, mis on organismi kaitsesüsteem võõrvalkude vastu. Suguelundkond, mis on järglaste saamiseks. ANATOOMIA on organismide väliskuju ja siseehitust ning nende elundite asendit, kuju ja ehitust uuriv teadusharu. FÜSIOLOOGIA uurib organismi ja selle ehituse talitust.
Adrenaliin ehk epinefriin (keemiline valem C9H13NO3) on katehhoolamiinide hulka kuuluv virgatsaine ja neurohormoon, mis eritub koos noradrenaliiniga stressiolukorras. Feromoonid Feromoonid on loomade poolt keskkonda eritatavad bioaktiivsed ained, mis samasse liiki kuuluvatel isenditel kutsuvad esile käitumuslikud, harvem füsioloogilised, muutused. Mida teevad, kuidas töötavad? Feromoonide eritamiseks on loomadel spetsiaalsed näärmed, mis asuvad näiteks peas ja tiibadel, nende ainete vastuvõtmiseks on loomadel erilised retseptorid ehk sensillid. Põllumajanduses kasutatakse feromoone sageli taimekasvatuses seoses kahjurputukate tõrjega. Suguferomoonid Suguferomooid on sellised keemilised ühendid, mis meelitavad kohale sama liigi vastassoo esindajaid. Reeglina on tegemist lenuvate ühenditega, seega tajutakse neid distantsilt
kuni 10 tundi, täis. Samuti küsin neilt, kas nende enese hinnangul esineb neil unehäireid, aga ei uuri, millised unehäired neil täpselt esinevad. 3 1 UNI ,,Uni on ajukoorele ja selle alumisele osale levinud üldine pidurdus, mille funktsioon on kesknärvisüsteemi, lihaskonna ja meeleelundite töövõime taastamine. Organism kasutab uneaega ka kasvuhormoonide eritamiseks, sellega on seletatav noorte inimeste suurem unevajadus." (Puhkus ja uni) ,,Kolmandiku oma elust me magame. Unevajadus on väga individuaalne ja unevajaduse määr jääb vahemikku 6,5 tunnist 8 tunnini. Kui inimene magab piisavalt, tema vastupanuvõime tugevneb ja organism suudab paremini võidelda kõiksugu nakkushaigustega. Haigestumisel vajab inimene piisavalt lebamist ja und, sest lamamine kiirendab vigastuste ja põletike paranemist." (Puhkus ja uni)
Gregor Mikk Maasik Süstemaatiline kuuluvus Riik Loomad Rühm Pärislestalised Ülemsugukond Trombea Liik Sametlest Rohkem infot ei leidnud Välimus ja üldtunnused Erkpunane Kaheksa jalga Sametjas karvastik Elavad maapinnal, varjatud kohtades Väike, pikkus kuni 3-5 mm Tal on 8 jalga Siseehitus ja elundkonnad Närvisüsteem on neil kõhtmine Neil on kuni 5 paari silmi Hingamiseks on raamatkopsud Neil on avatud vereringe Eritustorukesed on jäätmete eritamiseks Neil on lihtne siseehitus Käitumine, toitumine, sigimine, vaenlased Nad on lahksugulised Sugunäärmed asuvad tagakehas Neil esineb pulmatantsu Nad paljunevad munedes Nad söövad taimi ja endast väiksemaid olendeid Levik ja elupaik Niiske pinnas Niisked mullad (tänu sellele on neil Eestis hea elada) Kasutamine, osa looduses Ininmesed neid ei kasuta Nad on looduses osa toiduahelast Ja veel midagi... Nende keha koosneb kahest erinevast osast Nendeks on pearindmik ja tagakeha Küsimused
Gaasivahetus on hapniku ja CO2 vahetus organismi ja väliskeskkonna vahel. Gaasivahetuse mehhanismi aluseks on gaaside difusioon kontsentratsioonigradiendi suunas. Hapniku kasutamise võimalused sõltuvad eelkõige hapniku kontsentratsioonist keskkonnas organismi vahetus läheduses. 11. Feromoonid on loomade poolt keskkonda eritatavad bioaktiivsed ained, mis samasse liiki kuuluvatel isenditel kutsuvad esile käitumuslikud, harvem füsioloogilised muutused. Feromoonide eritamiseks on loomadel spetsiaalsed näärmed, mis asuvad näiteks peas ja tiibadel, nende ainete vastuvõtmiseks on loomadel erilised retseptorid ehk sensillid. 12. Vivipaaria eelised võrreldes ovopaariaga Kui loode kinnitub emase suguteede külge ja saab oma toitained ema vereringest, on tegemist vivipaariaga. Munevaid loomi nimetatakse ovopaarideks. 1. Vivipaarsete loomade embrüod on tõhusamalt kaitstud. 2. Ema on nö. kõndiv inkubaator, ei pea istuma pesal ja hauduma, saab hankida toitu. 13
tekivad nt. lehtede lagunemisel; Eritamine: Selles on pulseeriv vakuool; Sigimine: Silmviburlasel esineb pikipooldumine. Ebasoodsates tingimustes moodustab ta tsüste. Kingloom Elupaik: lombid, ojad jt. mageveekogud; Suurus: 0,1-0,3mm; Toitumine: toitub peamiselt heinabakteritest. Ripsmete (tõõgu?) suunab ta bakterid rakusuule ja sealt edasi rakuneelu. Seedimatud bakterite kestad jäägid eritatakse rakupäraku kaudu. Eritamine: Vedelate jääkide eritamiseks on tal kaks pulseerivat vakuoolt. Sigimine: Paljuneb pooldumise teel, kuid aegajalt liituvad kaks kinglooma suurväljade kohalt. Seejärel vahetavad nad pisituumade materjale ning siis poolduvad uuesti. Tähtsus looduses: 1.Algloomad toituvad ainuraksetest vetikatest ja surnud organismide ainetest ning on ise toiduks väikestele vähikestel, kala maimukestele, vee loomadele ja on olulised aineringis. 2.Algloomad elavad ka mäletsejate maos ning aitavad neil loomadel koos bakteritega seedida
· rasvade sisalduse kontroll, · vitamiinide varu säilitamine, · kolesterooli süntees. Eritamine ja veebilanss Inimese keha koosneb põhiliselt veest. Neerud tagavad, et ainevahetuse jääkproduktid ei koguneks organismi. Ainevahetuse jääkide eemaldamist kehast nimetatakse eritamiseks. Uriin on neerus toimuvate protsesside lõpp-produkt. Kehavedelikes lahustunud ainete sisalduse reguleerimist nimetatakse osmoregulatsiooniks. Neerudesse sisenev veri peab olema kõrge rõhu all, muidu ei saaks neerud seda filtreerida. Inimese neerud talitlevad ultrafiltratsiooni põhimõttel. Mida rohkem on veres antidiureetilist hormooni, seda rohkem vett
Uni Uni ja unenäod on spontaansed seisundid (iseeneslikud). Und on vaja meie seesmiste jõuvarude taastumiseks. Uneaega kasutab organism ka kasvuhormoonide eritamiseks, seetõttu vajavadki noored rohkem und kui vanemad inimesed. Kui inimene ei maga piisavalt, ilmenevad tal tõsised psüühikahäired. Suur hulk sellest, mis me tänapäeval unest teame, on saadud EEG-ga ning silmaliigutuste ja lihasaktiivsuse registreerimisega. Saab eristada kahte erinevat uneseisundit aeglast ja kiiret und. Uni algab tavaliselt aeglase unega. Aeglase une seisund jagatakse veel neljaks staadiumiks.
· sapi tootmine, · rasvade sisalduse kontroll, · vitamiinide varu säilitamine, · kolesterooli süntees. Eritamine ja veebilanss Inimese keha koosneb põhiliselt veest. Neerud tagavad, et ainevahetuse jääkproduktid ei koguneks organismi. Ainevahetuse jääkide eemaldamist kehast nimetatakse eritamiseks. Uriin on neerus toimuvate protsesside lõpp-produkt. Kehavedelikes lahustunud ainete sisalduse reguleerimist nimetatakse osmoregulatsiooniks. Neerudesse sisenev veri peab olema kõrge rõhu all, muidu ei saaks neerud seda filtreerida. Inimese neerud talitlevad ultrafiltratsiooni põhimõttel. Mida rohkem on veres antidiureetilist hormooni, seda rohkem vett imetakse neerudes
Ma arvan, et see huvitab kõiki inimesi, kes näevad unenägusid. Võtsin käsile just selle teema sest aegade juuksul olen märganud, et unenägudemaailm ja reaalsus on kaks tihedas seoses olevat asja. 3 1 Uni Uni on ajukoorele ja selle alumisele osale levinud üldine pidurdus, mille funktsioon on kesknärvisüsteemi, lihaskonna ja meeleelundite töövõime taastamine. Organism kasutab uneaega kasvuhormoonide eritamiseks, sellega on seletatav noorte inimeste suurem unevajadus. Keskmise elueaga inimene veedab magades ligi 200 000 tundi. Uni on vajalik selleks, et organism saaks puhkust. Unel on kaks põhifaasi: NREM (non rapid eye movement) ehk rahulik, aeglane, ilma silmaliigutusteta uni ja REM (rapid eye movement) ehk kiirete silmaliigutustega uni. 1.1 Rahulik ja kiire uni 1.2 Kuna aju elektriline aktiivsus une ajal pidevalt muutub, siis jagatakse une seisundid järgnevatesse astmetesse:
munandimanustesse säilitamiseks. Samuti toodetakse siin testosterooni meeshormooni · Munandimanused on spermatosoidide hoidlaks · Seemnejuhad on seemnevedeliku ja seemnerakkude juhteteedeks · Prostata, seemnepõieke toodetakse seemnevedelikku, mis on toitekeskkonnaks spermidele Meeste välissuguelundid · Kube meestel on kubemekarvkate rombikujuline, mitte kolmnurgakujuline, nagu naistel · Peenis peenis on nii eritamiseks kui ka sigimiseks. Suguühte ajal viiakse peenis tuppe ja toimub seemnepurse, tänu millele saab viljastumine aset leida. Korgaskehad täituvad verega ja nii tekib erektsioon ehk suguti jäigastumine. Seksuaalset viljakust ega mehelikkust peenise suurus ei näita. Pärlpaapulid. · Munandikott ehk skrootum on ainult üks, hoiab endas kahte munandit juhade ja munandimanustega. Munandikotil on munandikotiõmblus.
Puiduparenhüüm rakud varuainete talletamiseks. Lehtpuudel 2-15% massist, okaspuudel 1% Sooned ehk trahheed tüüpiline anatoomiline element lehtpuudel. (suured/väiksed). Säsikiired vee ja toitainete liikumine radiaalselt. Varuainete talletamiseks. Üherealine säsikiir Üks rida rakke mis moodustavad radiaalserea. Mitmerealine säsikiir ristlõikes riba mis, kõrvuti asuvad rakud. Laialsäsikiirel on üle viie rakkude rea. Vaigukäigud vajalikud vaigu eritamiseks ja kogumiseks. Poorid võimaldavad puidu radiaalsuunas vedelikke transportida. Puidu keemiline koostis tselluloos 40-50%, hemitselluloos (polüsahhariidid) 25-35%, ligniin (puitaine) 20-30%. Puidu põhimass koosneb orgaanilistest ühenditest. Koostisesse kuulub: 50% süsinikku, 43% hapniku, 6% vesinikku, 0,1% lämastikku. Vähesel määral on puidus ka mineraalühendeid, mis põledes moodustavad tuha (0,4%). Kõik algkomponendid asuvad glükoosimolekulides, mis omakorda moodustavad pikad
Glükagoon – suhkrut liiga vähe Vesi ja jääkained 70% inimese kaalust on vesi, et rakud saaksid normaalselt talitleda, peab organismis oleva vedeliku hulga ja koostise hoidma peaaegu muutumatuna. Neerude ülesanne on vedeliku hulka stabiilsena hoida, anorgaaniliste ioonide hulka reguleerida ja verest jääkained eemaldada. Neerud suudavad viia soolasisalduse jälle normaalsele tasemele, eritades soola uriini. Et oleks võimalik ülearuse soola eritamiseks piisavalt uriini toota, on soolast toitu tarbides vaja ka ohtralt juua.Rohke higistamise korral kaotab aga veri palju ioone. Selle kompenseerimiseks vähendavad neerud soolade eritamist uriini. Neerud koosnevad nefronitest, nefronites tekib uriin. Nefronid talitlevad kolmes etapis: filtreerimine, tagasiimendumine ja aktiivne eritamine. 6. Energiavajadus Energiat on vaja: Kehatemperatuuri hoidmiseks, ainete transpordiks,
valida või alati kontrollida. 3 Uni Uneks peetakse psühho-füüsilist nähtust, kus on mitmeti muutunud nii meie kehalised protsessid kui ka meie hingeelu. Inimesed vajavad und mitmetel põhjustel, kuid peamiseks on seesmiste jõuvarude taastumine ning lisaks võin uni kaitsta organisme sel ajal, kui ärkvelolemine ohtlik oleks. Und kasutab elusorganism ka näiteks kasvuhormoonide eritamiseks ning seetõttu vajab noor kasvav organism und rohkem kui vanem organism. Une käigus toimuvatest kehalistest protsessidest paistavad mõned neist meile juba kohe silma. Näiteks lihaste lõtvumine: inimene, kes istudes jääb magama, ei suuda enam oma pead püsti hoida - tema kaelalihased ei ole enam küllalt pingul. Magaja juures on omane ka muutused hingamises ja pulsi sageduses. Hingamine on 18 kuni 20 korra asemel ainult 14 kuni 15 korda minutis, pulss on langenud täiskasvanuil 70-lt
•Need tuubulid eritavad lahjendatud vedelikke. Metanefriidid: •Ehk avatoruneerud •Nt rõngussidel –Igas lülis avatud otsaga metanefriidide paar –Contain a ciliated funnel called a nephrostome –Wastes pass through a coiled collecting tubule –Passed into bladder and then are secreted from nephridopores. •Metanefriidid koosnevad avatud otsaga tuubulitest, mis koguvad kehavedelikke tsöloomist ning toodavad lahjendatud uriini eritamiseks. Malpighi sooned: •Neermõigud •Putukatel ja teistel maismaalse eluviisiga lülijalgsetel eemaldavad hemolümfist lämmastikuühendeid ning osalevad osmoregulatsioonis. Selgroogsete neerud: *osalevad nii eritamises kui ka osmoregulatsioonis. From filtrate to urine •Filtrate contains water, salts (like NaCl), bicarbonate ions, hydrogen ions, urea, glucose, amino acids
muutused hingamises ja pulsi sageduses. Hingamine on 18 kuni 20 korra asemel ainult 14 kuni 15 korda minutis, pulss on langenud täiskasvanuil 70-lt 60-le ja lastel 100-lt 89-le. Üldine keha temperatuur langeb umbes poole kraadi võrra. Unel on väga suur tähtsus nii meie füüsilises kui vaimses elus. Une läbi uueneb meie kehaline ja vaimne jõud, uni on meile värskendava toimega ning annab meile endise energiaga taas tööle asuda. Organism kasutab uneaega ka kasvuhormoonide eritamiseks, sellega on seletatav noorte inimeste suurem unevajadus. Inimene kannatab palju kauem toidu puudust kui une puudust. Õnnelikud inimesed on need, kellel on hea, rahulik ja sügav uni ja kes jäävad kergesti ja kohe magama ning magavad sügavalt ja rahulikult. UNENÄGUDE PÕHJUSED Unenäod tekivad sellest, et aju ka magamise ajal edasi töötab. Kõik, mis on talletatud mälus, võib magamise ajal kombineeruda kõige kummalisemateks piltideks. Unes ei saa näha seda,
kahjulik. Usun, et kõik, kes seda loevad, leiavad endale siit kasulikke nippe ja hakkavad und rohkem väärtustama. Uni Ennem kui asume unenägude juurde. Uurime kõigepealt, mis asi on "uni" ? Uni on inimesele eluliselt vajalik füsioloogiline funktsioon. Uni on ajukoorele ja selle alumisele osale levinud üldine pidurdus, mille funktsioon on kesknärvisüsteemi, lihaskonna ja meeleelundite töövõime taastamine. Organism kasutab uneaega ka kasvuhormoonide eritamiseks, sellega on seletatav noorte inimeste suurem unevajadus. Uni jaguneb viieks astmeks: Esimesed neli saadiumit on mitte-Rem-uni. Une esimene staadium: See on kerge uni kestusega kuni 2 minutit. Teeta-lainete ilmumine kaovad ärkveloleku ajal valitsenud alfalained, keha lõdvestub. Une esimesest staadiumist toimub üleminek ärkvelolekust uneseisundisse, kus inimene on kergesti äratatav. Paljud kogevad selles staadiumis ootamatuid
tuju, üldine heaolutunne, suhteliselt harvad närvilisuse ja masenduse ilmingud. 4.1.1 Hormonaalregulatsiooni täiustamine Treeningu tüüpiliseks tulemuseks on hormonaalreaktsioonide vähenemine submaksimaalsete pingutuste sooritamisel. Seevastu ilmnevad hästitreenitud sportlastel äärmuslike pingutuste teostamisel väga ulatuslikud muutused vere hormonaaltasemetes. Võimaluse hormoonide rohkeks eritamiseks verre kindlustavad mõningate näärmete (neerupealsed) suurenemine kui ka muutused näärmete rakustruktuurides. Treeningu mõjul muutub kudede tundlikkus hormoonide mõju suhtes. Seda põhjustab muutus rakkude hormooniretseptorite hulgas, samuti ka protsesside ahelas, mille käivitab hormooni ühinemine retseptorvalguga. Treening mõjutab ka hormoonide metabolismi, mis suurendab hormonaalregulatsiooni labiilsust. 4.1.2 Energiavarude suurenemine
Spontaansed teadvuse seisundid - Unistamine - Uni ja unenäod Esilekutsutud teadvuse seisundid - Hüpnoos - Meditatsioon - Mitmesuguste ainete tarbimisest mõjutatud seisundid. Uni - ... on ajukoorele ja selle alumisele osale levinud üldine pidurdus, mille funktsioon on kesknärvisüsteemi, lihaskonna ja meeleelundite töövõime taastamine. - Miks inimene magab? o Organism kasutab uneaega kasvuhormoonide eritamiseks Une staadiumid 1. aste - kerge uni, kestusega kuni 2 minutit 2. aste - uinumine, kestusega umbes 20 minutit 3. aste üleminek sügava une staadiumisse 4. aste - sügav uni ehk deltauni. See aste hõlmab 10-15% kogu uneajast. 5. aste - kiire ehk paradoksaalne uni. Tuntud unenägude nägemise staadiumina (viimase aja uurimused on näidanud, et unenägusid võib näha ka muude unestaadiumite ajal). Seda
Uni Mis on uni? On ajukoorele ja selle alumisele osale levinud üldine pidurdus Funktsioon on töövõime taastamine Kasvuhormoonide eritamine Vajalik puhkuseks Kaks põhifaasi: NREM (non rapid eye movement) ja REM (rapid eye movement) Rahulik ja kiire uni Eristatakse viit astet 1. aste kerge uni (2 min) 2. aste uinumine (20 min) 3. aste üleminek deltaune staadiumisse (3-8 % uneajast) 4. aste sügav uni ehk deltauni (10-15 % uneajast) 5. Aste ehk REM uni REM - Rapid Eye Movement ehk kiire silmaliikumine Unenägude nägemine 70-90 min pärast uinumist esimese unetsükli lõpus Magava inimese aju ei lülita ennast välja Iseloomustus Lihastoonus on väga madal Kiired silmaliigutused Esineb imetajatel ja lindudel Stimuleeritakse ajupiirkondi, mis seonduvad õppimisega Öö jooksul 4-4 REM - une faasi Unenäod Tänan kuulamast!
tekib alles hiljem. Enesekeskne kõne on aga alguses sotsiaalset laadi ja muutub hiljem sisekõneks. 8. Mis on teadvus? Teadvus on teadlikkus iseendast ja oma keskonnast. 9. Mis on uni, miks me vajame und? Uni on inimesele eluliselt vajalik füsioloogiline funktsioon. Uni aitab hoidude aktiivsusest ja säilitda energiat. Und on vaja seesmiste jõuvarude taastamiseks. Organism kasutab uneaega kasvuhormoonide eritamiseks. 10. Unefaasid Aeglane ja kiire uni. Aeglane uni: kerge une staadium, 2minutit, tajutakse kukkumistunnet, võpatatkse, tunnetatakse hõljumist, keha lõdvestub üha enam uinumine, kestab 20 minutit. Mõlemas aeglustuvad südametöö ja hingamine, silmad liiguvad suletud laugude taga pikkamööda. 3-4 staadium ehk sügav uni. Kestab 30 minutit, sellel ajal võimalik unes käimine ja rääkimine, sest aju alles aktiivne. Üleminekuseisund, sarnaneb uinumisega
bikarbonaadi rakuvaheruumi. Vesinikioonide transporti viivad läbi (läbi epiteeliraku apikaalse plasmamembraani): * Na+/H+ vahetaja – sek. akt. transport (Na+K+ATPaas tekitab gradiendi). Nt H+ toru valendikku, Na+ epiteelirakku. Toimub prox torus & ülenevas jämedas osas (Henle ling). * H+ATPaas – aktiivselt transpordib H+ toru valendikku * H+K+ATPaas - kogumisjuhas 3. puhvrid, mis vähendavad H+ konts toru vedelikus. Puhverdamine toru vedeliku on vajalik happe tõhusaks eritamiseks. Puhvrid võtavad vastu sekreteeritud H+ ja min. toru vedeliku pH languse. Olulised puhvrid on: bikarbonaat, fosfaat, ammoniaak - NH3. Vähem: kreatiniin, tsiraat. Lindudel on olulised uraadid. Prox. tuubulis HCO3- on olulisim rakusisene puhver. Sekreteeritud H+ kombineerub valendiku HCO3- -ga, mida toru valendikus on palju – tekib apikaalses plasmamembraani ensüümi abil H 2O & CO2. CO2 läbib apikaali ja basolateraali membraani – difusiooni ja akvaporiini kanalid (gaas ka sealt läbi).
mitmest kõrvuti asuvast rakkude reast; tangentsiaallõikes on säsikiir läätsjas, koosnedes mitmest rakkude reast nii rist- kui ka pikisihis. Kui säsikiirel on laiuses (ristlõikes) üle viie rakkude rea, siis nimetatakse seda laiaks säsikiireks. · Üherealised säsikiired (tagentsiaalpind) harilik kuusk · Mitmerealised säsikiired (tagentsiaalpind) harilik vaher · Laiad säsikiired (tagentsiaalpind) harilik tamm Vaigukäik Vaigukäigud on vajalikud vaigu eritamiseks ja kogumiseks. Ehitus: · 1 eritusrakud · 2 mehaanilised · 3 kanal · 4 saaterakud Poorid Poorid võimaldavad puidus radiaalsuunaliselt vedelikke transportida · lihtne poor · koobaspoor · poo lihtne Lülistumine Koobaspoori sulgumine Lülistumine Tüllid täidavad sooned Puidu keemiline koostis Puidu põhikomponendid: · tselluloos 40...50%; · hemitselluloos (polüsahhariidid) 25...35%; · ligniin (puitaine) 20...30%.
Arenevad peremehe vahetusega. Tuntumad perekonnad on Eimeria ja Toxoplasma, mujal maailmas aga malaaria plasmoodiumi mitmed liigid Plasmodium sp. Hõimkond: Ripsprotistid Ciliata Enamasti vabalt elavad organismid, kelle keha on kaetud liikumist tagavate lühikeste jätkete ehk ripsmetega. Tsütoplasmas on kaks tuuma, väiksem (pisituum) ja suurem (suurtuum). Ripsprotistide keha katab üsna tihe kest. Seetõttu on neil kujunenud toidu vastuvõtmiseks ja jääkainete eritamiseks kindlad raku piirkonnad. Palju sümbionte. Enesekaitseks ja saagi püüdmiseks on vabaltelavatel liikidel kehapinnal paisatid. Viimastest paiskub välja niitjas, teravatipuline moodustis, mille abil halvatakse saak või tõrjutakse eemale ründaja. Sigivad risti pooldumise ning erilise sugulise sigimisviisi, konjugatsiooni teel. Tavalisemad esindajad on: kingloom Paramaecium sp., vesikelluke Vorticella sp., tõrilane Stentor sp., harjaslane Stylonychia sp., koli pusarake e
- Analüüsivõime – loetu mõistmine, järelduste tegemine Palju viise kuidas lugema õppimine ja lugemine võib häiritud olla 1. Fonoloogiline lugemine – tähed või tähtede grupid häälikueks-helideks, raskused lugema õppimise alguses 2. Grafeerimiline lugemine – sõna jäetakse meelde, raskused hiljem - miks hea lugeja kirjavigu ei märka? Sõna võtame tervikuna, kui vead on sees siis see ei häiri meid Tähelepanu puudulikkus lugemishäirel - Düsleksikutel vaja eritamiseks pikemat intervali stiimulite vahel - Mitte tähe ja selle tähega seotud hääliku äratundmine, vaid viivisega tähelepanu nihutamine - Tähelepanuprobleemid tulenevad parietaalsagara assotsiatsioonialadest (pole vaja teada) kuhu tuleb info kõikidest sensoorsetest süsteemidest mille järel algatatakse liigutused lugemise ajal - Tähelepanu ümberlülitse defitsiidid on laiemad Sensoorsed defitsiidid
hingamine ja eritamine läbi hiljusejalgade, naha sees lubiplaadid, millest lähtuvad kehaseinast välja ogad, külgedel seenekujulised paksillid, lahksoolised. Madutäht keha koosneb kesksest kettast ja enamasti 5 pikast ja liikuvast kiirest. Kiiri katavad okkalised kilbid, seest toestavad selgroolülid, hiljusjalad kupaldeta ja iminappadeta, väliseid hiljusevagusid pole. Ketas väljast lubikilbiga kaetud, kiviplaat suuküljel, hingamiseks ja heitainete eritamiseks 10 hingamispauna. Soolt ega pärakut pole 75. Merisiilik kiirteta, ümarat kha katvad lubikilbid on kokku kasvanud rüüks, millele kinnituvad liikuvad okkad, katmata suu ja päraku ümbrus. Kilbid paiknevad 20 meridiaanse reana, millest 5 augukesed hiljusejalgade jaoks.suuvastsel küljel kiviplaat ja pärak. Suus Aristotelese latern- mälumisaparaat, 5 hammast. Okaste vahel haarlad, okkad ja haarlad mürgised. Jaguneb - korrassiilikud ja ebakorrassiilikud . Meripura pehme usja või
Hingamine ja eritamine läbi hiljusejalgade. Keha katavad lubiogad. Madutähtede ehitus: Keha koosneb kesksest kettast ja enamasti viiest pikast, väga liikuvast kiirest. Kiiri katavad okkalised kilbid; seest toestavad neid omavahel liigenduvad lubjast "selgroolülid". Hiljusejalad on kupaldeta ja iminappadeta; väliseid hiljusevagusid pole. Ka ketas on lubikilpidega kaetud. Kiviplaat asub suumisel küljel. Hingamiseks ja heitaineid täis tsölomotsüütide eritamiseks avanevad kõhupoolel kümme hingamispauna (bursat). 75. Merisiilikute (Echinoidea) ja meripurade (Holothuroidea) ehituse võrdlus Merisiilikute (Echinoidea) ehitus: Kiirteta. Ümarat keha katvad lubikilbid on kokku kasvanud rüüks, millele kinnituvad liikuvad okkad. Katmata on vaid suu ja päraku ümbrus. Kilbid paiknevad 20 meridiaanse reana, millest viiel paaril on augukesed hiljusejalgade jaoks. Suuvastasel küljel asub kiviplaat, ja enamasti ka pärak. Suus on nn
kontsentratsioonilt kõrgemale. Vajatakse ülekande valke. Kasutatakse ATP energiat. (N: Na/K tarnsport. Na viiakse rakust pidevalt välja ja kaalium liigub sisse.) 2. Piiristamine. - Rakumembraan ei lase tsütoplasmal välja valguda. - Annab loomarakule kuju. 3. Sopistumine. a) sissesopistumine. Toiduosakeste haaramine(haarata võib toiduosakesi - fagotsütoos, ja tilku - pinotsütoos.) b)Väljasopistumine jääkainete eritamiseks. 4. Liikumine (amöboidne liikumine) - virvituskile = viburile antakse suurem kinnituspind. - Purianaloogina. 5. Rakumembraan tekitab ja edastab laengut. (laengulises vormis antakse edasi närvisignaale. 6. Rakkudevahelised membraanid kindlustavad õiged rakkudevahelised kontaktid. (vajalik arengu kägus ja biosignaalide edastamisel) Raku sisemembraanistik : - sinna kuuluvad : 1. tuumaümbris. 2. siledapinnaline endoplasmaatiline võrgustik(EPV) e. endoplasmaatiline retiikulum
hulgas aga võib olla ensüüme ja transkriptsioonifaktoreid, mis omakorda aktiveerivad teisi geene. Tekib aktivatsiooni-kaskaad, mille tagajärjel hakatakse mingit valku tootma (vastuseks väliskeskkonna signaalile). 12. Miks on vaja rakusisest kompartmentaliseeritust ja signaali ülekannet? Too näiteid, mis rakuga juhtub vastavate protsesside/struktuuride puudumisel või vigasuse korral. Kompartmentaliseeritus on vajalik, et eri protsessid ei hakkaks üksteist segama. Et rakust välja eritamiseks mõeldud ainet ei satuks raku sisse, ning ei looks seal metaboolset vastust. Ilma membraanideta ei saa luua membraanipotentsiaali. 42 13. Aktiivsed filamendid ja mikrotorukesed osalevad eukarüootsete rakkudele iseloomuliku kuju tekitamises ja hoidmises, ometi ei ole need permanentsed struktuurid. Põhjenda, miks dünaamiline
* Milline on nende ehituse ja elutegevuse eripära? * Millised algloomad on meie looduses tavalised? * Milline tähtsus on algloomadel looduse aineringes? * Miks on osa algloomi teistele organismidele kahjulikud? Olulised mõisted * algloom * tsüst Kes on algloomad? Algloomad on üherakulised ehk ainuraksed rakutuumaga organismid. Seega on nad päristuumsed. Kogu nende elutegevus toimub ühes rakus. Neil on eluks vajalike ülesannete täitmiseks, näiteks seedimiseks ja eritamiseks, eri struktuurid. Kõigil algloomadel on kas üks või mitu tuuma. Enamikku algloomi ümbritseb väga õhuke tsütoplasma tihenenud väliskiht, mis aga ei kaitse neid kuivamise eest. Seetõttu saavad algloomad elada ainult märjas või niiskes keskkonnas, näiteks vees või niiskes mullas; paljud parasiteerivad teiste organismide sees. Eamasti elavad algloomad üksikrakkudena, vähesed liigid
annaabi.ee 
