EESTI 18.SAJANDIL Vene võimu all 8.klass Baltikumi eriseisund - Balti erikord · Eesti ala jagunes Eestimaa ja Liivimaa kubermanguks. · Püsima jäid rüütelkonnad ja aadli omavalitsus. · Rootsi ajal riigistatud mõisad anti omanikele tagasi. See kindlustas uuele võimule siinse aadli toetuse. · Eesti ja Läti ala jäi luterlikuks, Venemaa riigiusk õigeusk. · Ametnikeks sakslased, asjaajamiskeeleks saksa keel. · Kehtima jäi suurem osa Rootsi-aegsetest seadustest. Eesti talurahvas Riigistatud mõisate tagasiandmine
Kattuv ja jagatud võim, lõdvalt struktureeritud isiklike ja kliendisuhete süsteem (isand e senjöör ja vasall), mis moodustab püramiidse hierarhia Erasõjaväed, -vaenused, -maksud, sisuline riigitus Senjööri ja vasalli sideme muutus võib tuua vasallile kuuluva ala kuuluvuse muutuse (Dauphine, Sileesia) Lojaalsusel, korduvusel ja ettemääratusel põhinev feodaalmajandus (põlastusväärne kaupmeheamet) Kiriku eriseisund ja vaimne ülemvõim (sau ja mõõk, paavst vs keiser, Canossa, Rooma ja Rencaglia) Linnade eriseisund ja järkjärguline tugevnemine Euroopa eritüüp (lähim vaste Jaapan) Saksa Rahva Püha Rooma Riik 800-1806 Seisusteriik Feodalismi-absolutismi vahejärk, kus oluliselt on suurenenud linnade tähtsus. Kaupmehed (gildid) ja käsitöölised (tsunftid) nõuavad sei- sustena tunnustust ja esindust aadlike suhtes Kuningas kõrgemalseisva vahendajana
Kordmisküsimused teemal ,,Rootsi aeg" HALDUSKORRALDUS 1. Mis oli halduskorralduses sarnastt eelmise perioodiga? Rootsi võimu kehtestamisega kujunes uus halduskorraldus, mis jäi püsima kauemaks kui Rootsi võim. Eesti ala ei moodustanud halduslikku tervikut vaid jäi jagatuks kahe kubermangu vahel. 2. Millised kubermangud moodustati? Eestimaa kubermang (keskus Tallinn) ja Liivimaa kubermang (keskus Riia). 3. Milline oli Saaremaa seisund? Saaremaa eriseisund: vormiliselt kuulus Liivimaa kubermangu, kuid oli oma asehaldur, rüütelkond, kirikuvalitsus ja maksusüsteem. 4. Kes oli kindralkuberner ja millised olid tema ülesanded? Rootsi kuningas määras ta ametisse, korraldas kubermandus eluolu. RÜÜTELKONNAD 5. Keda ühendasid Rüütelkonnad ja milline oli nende ülesanne? Rüütelkonnad olid aadlikke esindusorganid, kes kaitses siinsete aadlikke huve Rootsi riigivõimu ees ning lahendas kohaliku elu küsimusi. KOHTUVÕIM 6
kasvab, saab suureks hinge teenistuski sees. Võib- olla armastab ta küll sind nüüd ning ükski plekk või kavatsus ei määri ta tahte voorust. Aga kartma pead, et tema suurus köidab tema tahet, sest ta on oma sünnipära ori. Ei tohi ta kui lihtne surelik kust tahest võtta: tema valikust on sõltuv riigi tervis ning heakäekäik. Seepärast valikut tal piirama peab selle keha hääle ja nõustumine, mil tema peaks on. tema armusõnu su tarkus uskuda võib sedavõrd, kuivõrd ta eriseisund ja ta koht teoks teha lubab sõnu: mitte rohkem, kui taani ühistahtel kiidab heaks. Seepärast vae, mis kahju saaks sua au, kui kergeusklik kõrv sul võtaks kuulda ta laulu ning sa kaotaks südame või oma neitsiaarde avaksid ta läbimatu tükkimise eest!...... "(LK 20-21) Pärast Laertese isa surma suhted halvenesid. Laertes tahtis Hamleti tappa oma isa surma eest. LK 93 - Laertes vihane kuninga peale, kuna arvab algul, et tema tappis ta isa. LK 94- algus Laertes ütleb: .
VENE AEG - XVIII SAJAND 1710 faktiliselt 1721 juriidiliselt Uusikaupunkki rahu Balti erikord Eestimaa ja Liivimaa eriseisund Vene riigi koosseisus. Vajalik selleks, et võita kohalike aadlike toetus. Balti aadel ja linnad säilitasid laialdase omavalitsuse. Rüütelkonnad Aadli omavalitsus Liivimaal taastati, Saaremaal ja Eestimaal kinnitati. Koostati aadlimatriklid rüütelkonna liikmete nimekirjad, eesmärk kaitsta siinsete aadlisuguvõsade privileege Kehtima jäid senised seadused ja maksukorraldus. Säilis tollipiir. Saksa keel asjaajamiskeelena Luteri usk
ÜRO ALLÜHENDUSED(UNESCO, ILO, UNICEF, FAO jt) Eraldi: Punane Rist Regionaalsed liidud(NATO, EN, OSCE, Araabia Liiga, ASEAN, Aafrika liit jt) Riikide lepingusüsteemid OECD, G8, G48, IMF, WB, WTO, GATT Hargmaised ettevõtted(UNCTAD) Vabaühingud: Greenpeace, ATTAC, al-Qaida Eripiirkonnad maailmas Üro halduse alad(olnud nt Kosovo, Afganistan jt), Antarktika eriseisund, sõjaväebaasid ja elanike saared. Maailmastumise jõukus ja eluviisideerisusest, aga ka rahvamõrvadetõttu kasvab pidevalt sisserändesurve nn tuuma riikidele: erivööndid ja laagrid. Rahvusv vabastusliikumiste kontrollitud alad: nn Somaalimaa, Ida-Kongo jt. Maksuparadiisid ja tagaotsitavate asüülid: Bahama jt. Olematud riigid: Patagoonia, talud, Kuu, Mars jt. Välispoliitika
3. konfliktid sots. maade vahel ja sotsialistlik sõprusühendus - Esimene konflikt leidis aset 1948.a. juunis Jugoslaaviaga - nimelt tahtis Tito luua Moskvale vastukaaluks Doonau riikide föderatsiooni, samuti otsustas ta vastu võtta Marshalli plaaniga pakutud abi. Selle peale heitis Stalin nii Jugoslaavia kompartei kommunistlikust liikumisest kui Jugoslaavia riigi sotsialismileerist välja. NSVL ja J lähenesid uuesti alles pärast Stalini surma, kuid ka siis säilis Jugoslaavia eriseisund. - Suhted Hiinaga - hakkasid halvenema 50.aastate lõpul, 1960 toimus esimene piirikonflikt, 1966.a. katkestati sidemed NLKP ja HKP vahel ja 1969.a. toimus piiril tulevahetus. Hiina-meelsed olid teistest sotsmaadest Albaania ja teatud määral ka Rumeenia, kes küll püüdis mõlemaga hästi läbi saada. Nende konfliktide ja erimeelsuste pärast hakati Moskvas omade ja pool-omade vahel vahet tegema. Nimelt võeti kasutusele termin:
1 Tutvusta erinevaid riigi tekke teooriaid (Varrak). Riigi tekke teooriad: · teokraatlik · patriarhaalne · lepinguteooria · orgaaniline teooria · vallutuste teooria · marsksistlik teooria 1 Tutvusta ajaloolisi riigitüüpe. Ajaloolised riigitüübid: 1)Traditsioonilised impeeriumid maa-alalt suured ent lõdvalt seotud,võim on suurem keskustes 2)Feodaalriik suhete süsteem,kiriku eriseisund ja ülemvõim,linnade eriseisund 3)Seisusteriik linnade tähtsus, kaupmeeste,giltide seisus,suurem institutsionaliseeritus 4)Absoluutne riik suveräänsus,territoriaalsus,bürokraatia,kontroll sunnivahendite üle,maksustamine 5)Moderne rahvusriik kontroll sunnivahendite üle,avalik bürkoraatia,territoriaalsus,suveräänsus,põhiseaduslikkus,umbisikuline võim,legitiimne võim,kodakondsus,maksustamine 1 Tutvusta modernse riigi tunnuseid.
Pärast Põhjasõda ja katku oli siia jäänud arvestuslikult 120 000-170 000 inimest. Sajandi lõpuks oli Eesti aladel 500 000 inimest küllaltki kiire rahvaarvu kasv. Massilist sisserännet ei toimunud, rahvaarvu kasv toimus loomuliku iive arvelt, laste üleskasvamist soodustas suhteline sõjategevuse puudumine ning Eesti aladelt ei võetud ka mehi Vene sõjaväkke. Ka suuri epideemiaid pärast katku sel sajandil enam ei olnud. Balti erikord Eesti ja Liivimaa eriseisund Vene riigi koosseisus. Suures osas eksisteeris see läbi 18.saj, arvestati siinsete baltisaksa aadlite huve. Vene võimud kartsid, et nende riik pole püsiv kardeti Rootsi uut pealetungi, et baltisakslased pole riigitruud, aga nende järeleandmiste tulemusena saavutati see, et baltisaksa aadel oli Vene riigi truu. Balti erikord sisaldas endas restitutsiooni riigistatud mõisate tagasiandmine endistele omanikele. Enne oli
kliendisuhete süsteem (isand e senjöör ja vasall), mis moodustab püramiidse hierarhia n Erasõjaväed, -vaenused, -maksud, sisuline riigitus n Senjööri ja vasalli sideme muutus võib tuua vasallile kuuluva ala kuuluvuse muutuse (Dauphine, Sileesia) n Lojaalsusel, korduvusel ja ettemääratusel põhinev feodaalmajandus (põlastusväärne kaupmeheamet) n Kiriku eriseisund ja vaimne ülemvõim (sau ja mõõk, paavst vs keiser, Canossa, Rooma ja Rencaglia) n Linnade eriseisund ja järkjärguline tugevnemine n Euroopa eritüüp (lähim vaste Jaapan) n Saksa Rahva Püha Rooma Riik 800-1806 Seisusteriik n Feodalismi-absolutismi vahejärk, kus oluliselt on suurenenud linnade tähtsus. Kaupmehed (gildid) ja käsitöölised (tsunftid) nõuavad sei-sustena tunnustust ja esindust aadlike suhtes
kehtestab riiklikud autasud, sõjaväelised ja diplomaatilised auastmed; otsustab umbusalduse avaldamise vabariigi valitsusele, peaministrile või ministrile; kuulutab riigis välja erakorralise seisukorra; kuulutab vabariigi presidendi ettepanekul välja sõjaseisukorra, mobilisatsiooni ja demobilisatsiooni 20. Riigikogu liikme õiguslik staatus (immuniteet, indemniteet ja ametite ühildamatus) immuniteet – isikupuutumatus, kõrgete võimuesindajate eriseisund. Neid ei tohi parlamendi enamuse koosseisu nõusolekuta kriminaalvastutusele võtta indemniteet e vastutamatus – Riigikogu liige ei kanna õiguslikku vastutust hääletamise ja poliitiliste avalduste eest Riigikogus või selle organites. Rk liiget ei saa vastutusele võtta nt solvangute või laimu eest Rk-s tehtud avalduste puhul. Vastutusele võtu keeld jääb püsima ka pärast Rk liikme mandaati
kattuv ja jagatud võim, lõdvalt struktureeritud isiklike ja kliendisuhete süsteem (isand e senjöör ja vasall), mis moodustab püramiidse hierarhia, erasõjaväed, -vaenused, -maksud, sisuline riigitus, senjööri ja vasalli sideme muutus võib tuua vasallile kuuluva ala kuuluvuse muutuse, lojaalsusel, korduvusel ja ettemääratusel põhinev feodaalmajandus (põlastusväärne kaupmeheamet), kiriku eriseisund ja vaimne ülemvõim (sau ja mõõk, paavst vs keiser), linnade eriseisund ja järkjärguline tugevnemine. Seisusteriik - feodalismi-absolutismi vahejärk, kus oluliselt on suurenenud linnade tähtsus. Kaupmehed (gildid) ja käsitöölised (tsunftid) nõuavad seisustena tunnustust ja esindust aadlike suhtes, kuningas kõrgemalseisva vahendajana, suurem institutsionaliseeritus. Absolutistlik riik - riigivorm, mis põhines väiksemate ja nõrgemate poliitiliste üksuste sulatamisel
otsustab umbusalduse avaldamise vabariigi valitsusele, peaministrile või ministrile; kuulutab riigis välja erakorralise seisukorra; kuulutab vabariigi presidendi ettepanekul välja sõjaseisukorra, mobilisatsiooni ja demobilisatsiooni 9 22. Riigikogu liikme õiguslik staatus (immuniteet, indemniteet ja ametite ühildamatus) immuniteet isikupuutumatus, kõrgete võimuesindajate eriseisund. Neid ei tohi parlamendi enamuse koosseisu nõusolekuta kriminaalvastutusele võtta indemniteet e vastutamatus Riigikogu liige ei kanna õiguslikku vastutust hääletamise ja poliitiliste avalduste eest Riigikogus või selle organites. Rk liiget ei saa vastutusele võtta nt solvangute või laimu eest Rk-s tehtud avalduste puhul. Vastutusele võtu keeld jääb püsima ka pärast Rk liikme mandaati lõppemist endist Rk liiget ei saa võtta vastutusele tema
mõistet ega üldistust, on vaid üksainus mina-olemine mina ja valik, isiklik vastutus, kogetud elu ja teod.(Saarinen 1985) 4. Eksistents Eksistents ei ole iseenesestmõistetavus. Suurem osa ajast, mil inimene elab, inimene tegelikult ei ela. Seda teemat, mis on aluseks meie sajandi eksistentsi-filosoofiale ja eksistentsialismile, käsitleb esimesena Kierkegaard.(Meos 2000) Subjekti eksistentsil minul on filosoofiline eriseisund. Kierkegaard lõhub armutult need piirid, mis Descartes'i tunnetuslik positsioon on üksikisiku ümber püstitanud. Need müürid on seisnud puutumatuna kakssada aastat; nüüd lööb Kierkegaard nendesse lõhe, mille kaudu eksistentsialism saab läbi tungida.(Meos 2000) Lähtepunktiks on siin mõte, et mittetunnetatud ja tahtevaba olemine ei vääri eksistentsi nime. Kuivõrd kerge on inimesel saada mingi grupi osaks, ühineda teiste
3. konfliktid sots. maade vahel ja sotsialistlik sõprusühendus - Esimene konflikt leidis aset 1948.a. juunis Jugoslaaviaga - nimelt tahtis Tito luua Moskvale vastukaaluks Doonau riikide föderatsiooni. Selle peale heitis Stalin nii Jugoslaavia kompartei kommunistlikust liikumisest kui Jugoslaavia riigi sotsialismileerist välja. NSVL ja Jugoslaavia lähenesid uuesti alles pärast Stalini surma, kuid ka siis säilis Jugoslaavia eriseisund. 4. sotsialismileeri blokid VMN (Vastastikuse Majandusabi Nõukogu) - 1949 - kuulusid Euroopa sotsmaad (v.a. Jugoslaavia ja alates 1968 Albaania) ning Mongoolia, Kuuba, Vietnam. VLO (Varssavi Lepingu Organisatsioon) - 1955 - Euroopa sotsmaad (v.a. Jugoslaavia ja Albaanias alates 1965) 5. Sotsialistlikule süsteemile iseloomulikud jooned Ühepartei- või riigiparteisüsteem (üks domineeriv partei) Üksikisiku huvid allutatud üldistele
linnaõiguse esmamainimine 1262), Haapsalu (1279 Saare-Lääne õigus), Viljandi (Riia õigus 1283) Paide (Riia õigus 1291), Rakvere (Lübecki õigus 1302), Uus-Pärnu (Riia õigus 1318) ja Narva (Lübecki õigus 1345). 1296. aastal andis Põhja-Eesti suurvasall Helmold Lode linnaõigused kahele asulale: Loderodele ja Koilale, kuid pärast nende asutamisürikut pole neid enam mainitud, seetõttu võib arvata, et nende linnade rajamine nurjus täielikult. Peale linnade oli eriseisund ka Toompeal, mis kuulus aga siiski Tallinna komtuuri otsese võimu alla. Linnalaadne staatus oli 13. sajandi esimesel poolel ka Lihulal, kuid kui Saare-Lääne piiskop oma residentsi mujale viis, langes selle tähtsus oluliselt. Kuni Liivi sõjani püsis seal siiski kaubaalev. Alevid asusid ka Keilas, Otepääl, Kirumpääl, Kuressaares ja Valgas. Kaks viimast said linnaõigused varsti pärast keskaja lõppu (vastavalt aastatel 1563 ja 1584). Keskaegsele linnale andis tema staatuse linnaõigus
prognoosi täpsusest. (Lubatava pinge võte on piirpingemeetodi erijuhtum lineaarselt töötavate konstruktsioonide arvutamiseks, milles põhiliseks karakteristikuks on lubatav pinge. Selle võtte aluseks on tugevustingimuse kuju, mille kasutamiseks tuleb määrata materjali piirpinge. Piirpinge leidmine sõltub sellest, kas vaadeldavas punktis on joonpingus või liitpingus, mille all mõistame nii tasand- kui ka ruumpingust. Joonpinguse eriseisund liitpingusega võrreldes on tingitud sellest, et seda pingust on lihtne tekitada tõmbeproovikehas või surveproovikehas. Tugevustingimuses esinevat pinge taset, mida tegelikult esinev pinge ei tohi ületada, nim lubatavaks pingeks. Ühekordsel koormamisel on hapra materjali piirpingeks tugevuspiir. Et selle materjalitüübi tõmbetugevus on üldiselt survetugevusest väiksem, siis ka lubatav tõmbepinge on väiksem lubatavast survepingest
Tänapäeva uuringud on näidanud nende seost geenidefektiga. Reaktiivsus on organismi võime vastata teatud kindlal viisil nii tavalistele kui haiguslikele ärritajatele. Reaktiivsus on haigustele, eriti nakkuslikele, vastupanuvõime omapära aluseks. Organismi kohastumise seisukohast on see küllaltki oluline omadus. Eristatkse liigispetsiifilist (n. inimese, ahvi, sea, koera) ja individuaalset (üksikute inimeste) reaktiivsust. Immuunsus on organismi eriseisund, mis kindlustab tema vastuvõtmatuse väliskeskkonna kahjulike tegurite suhtes või ka organismis endas tekkinud võõrstruktuuride suhtes. Väliskeskkonna tegurid võivad olla infektsioossed, milleks on mitmesugused mikroobid ja viirused või nende poolt tekitatud toksiinid ehk mürgid. Väliskeskonna tegurid võivad aga olla ka mitteinfektsioossed. Organismis endas võivad mitteomased võõrstuktuurid tekkida vale ainevahetuse ja mutatsioonide tulemusel.
Eoskott - kottseentele omane rakk, mille sees valmivad eosed. Eoskupar - sammaltaimede organ, milles valmivad eosed. Epigeneetika - teadus, mis uurib DNA modifitseerimist (nt. metüülimist), kromatiini struktuuri ja RNA ning valkude töötluse vorme, mis kontrollivad geenide avaldumist rakkudes. Epigeneetiliste tegurite tõttu on hulkrakse organismi genotüübilt identsed rakud fenotüübilt erinevad, olenevalt nende asupaigast ja ajast. Epigeneetiline - raku selline geneetiline eriseisund, mis ei ole tingitud geenide (DNA) mutatsioonidest. Epigeneetilised muutused tulenevad geenide avaldumise regulatsioonist kromatiini struktuuri, DNA inaktiveerimise või mRNA translatsiooni tasemel. Epiteelkude - kude, mis katab väliskeskkonna või kehaõõnega ühenduses olevaid pindu. Eribioloogia - bioloogiaharud, mis tegelevad ainult mingile kitsamale organismirühmale omaste elunähtuste uurimisega. Erimaine liigiteke (allopatriline e
LAERTES: Ei muud. Võib-olla tõesti armastab ta sind, kuid tema tungidel on piirid ees, sest tema seisus teda kammitseb. Ei oma saatust ise määra ta, sest riigi hüvang sõltub valikust. Ta armutõotusi, sa mõistad ju, võib tõena võtta ainult sedavõrd, kuivõrd ta eriseisund ja ta koht teoks teha võimaldab - mis tähendab, et piiri määrab Taani ühishääl. Niisiis, sa kaalu omaenda au ja ohtu, mida kergeusklik kõrv võiks tuua kuulda võttes tema häält - mis siis, kui südame, veel halvem, kui sa neitsiaarde talle kaotaksid? Ophelia, karda seda, karda, õde, su valvsus sulle parim kaitsja on.
Nikita Hrustsov pakkus arvuliselt ajastut, millal NSVL jõuab kommunismini, 1980. Selleks, et jõuda kommunismi, tuleb ettevalmistada inimesed. Selle jaoks oli vaja sissetuua uue aine, milleks oli teaduslik kommunism, mida hakati õpetama kõrgkoolides 1964. a. Aine toimus kahel viimasel kursusel, ainemaht 80 tundi. Lõpueksamiks tehti kohustuslikuks teadusliku kommunismi. 60ndatel muutus kohustuslikuks ülikoolides sõjaline õppe (1 päev nädalas). Välis-Eesti: Rahvusteaduste eriseisund paguluses. - Allikmaterjalid puudusid, uurimist oli keeruline teostada. Selletõttu 20. saj paguluse uuring ajaloos pole põhjalik. Institutsionaalne tugi - Balti Teaduste Edendamise Ühing (1968, AABS) - Tegutseb tänapäevani, korraldab konverentse, annab välja ajakirju, edendas ajaloo uurimist. Üksikuurijate panus (R. Taagepera, T. Parming jt.) - Rein Taagepera kirjutas Balti riikide ajaloolise ülevaate (panustas pagulus ajaloosse). Tartu Ülikooli ajaloo osakond:
sekundaarsed naissugutunnused o Androgeenide liigproduktsioon neerupealise koores Sugunäärmete alaareng – meestel kuni suguvõime kaoni, naistele tekivad meestele omased sekundaarsed sugutunnused XI. Immuunsus ja selle liigid. 1. Antigeenid ja antikehad ning nende osalus organismi kaitsereaktsioonides ja haiguslikes protsessides. Immuunsus ja selle liigid: organismi eriseisund, mis kindlustab tema vastupanuvõtmatuse väliskeskkonna kahjulike tegurite suhtes/organismis endas tekkinud võõrstruktuuride suhtes. 1. Loomulik immuunsus – küllaltki püsiv a. Liigispetsiifiline b. Individuaalne – kindlustatakse emalt platsenta kaudu edastavate antikehadega 2. Omandatud immuunsus 42
Ohtlik on rasvlahustuvate vitamiinide üledoseerimine, kuna need püsivad kaua organismis. Kõige ohtlikum on organismile vitamiin D üleküllus(väga võimas bioloogiline mõju ja neid on väga vähe vaja. Vitamiinide puuduse all kannatavad riskirühmad : I - ühekülgne toit. II - Mõnuainete tarbijad (suitsetajatel 4x annus vitamiin Cd) III - Maksahaiguste põdejad. IV - ühekülgsete dieetide harrastajad e. nälgijad. V - füsioloogiline eriseisund. Rasedad emad, eelkooliealised, tippsportlased ja vanurid. VI - Antivitamiinide tarbijad - Antibiootikumide ja teiste ravimite võtjad. VII - Kaalulangetamispreparaatide kasutajad. ------- Hormoonid : - bioaktiivsed ühendid, mida sünteesivad sisenõrenäärmed kesknärvisüsteemi kontrolli all, kusjuiures hormoonid erituvad otse kehavedelikesse. Humoraalne regulatsioon. humor - niiskus, vedelik (lad. k.) Hormiinide eriomadused - *toimivad väga väikestes kogustes(nanogrammides).
o Meestel feminiseerumine – sekundaarsed meessugutunnused kaovad ja ilmuvad sekundaarsed naissugutunnused Androgeenide liigproduktsioon neerupealise koores o Sugunäärmete alaareng – meestel kuni suguvõime kaoni, naistele tekivad meestele omased sekundaarsed sugutunnused X. IMMUUNSUS JA SELLE LIIGID Immuunsus ja selle liigid: organismi eriseisund, mis kindlustab tema vastupanuvõtmatuse väliskeskkonna kahjulike tegurite suhtes/organismis endas tekkinud võõrstruktuuride suhtes. 1. Loomulik immuunsus – küllaltki püsiv 1. Liigispetsiifiline 2. Individuaalne – kindlustatakse emalt platsenta kaudu edastavate antikehadega b. Omandatud immuunsus 1. Loomulikult omandatud – tekib mingi haiguse põdemise käigus või selle järgselt
Esimene riigipööre oli küll toimunud 1963. a Togos, aga alates 1966. a oli Nigeerias nt klmekümne aasta jooksul vähem kui viis aastat tsiviilvalitsust. Perioodil 1952-1997 (alates Egiptuse riigipöördest) on Aafrikas toimunud vähemalt 85 riigipööret. Need on ühtlasti olnud verised nin ligikaudu 25 presidenti või peaministrit on nende käigus hukatud. Stabiilsuse puudumine tähendab, et armeel kui institutsionil on eriseisund ühiskonnas. Mitmed Aafrika riigid leiavad, et militaarrežiim on realistlik alternatiiv demokraatiale. Perioodil 1960-90 on 2/3 Aafrika riikidest kokku puutunud sõjaväeliste valitsustega. Armeel võib olla kas edumeelne või tagurlik roll: Ghanas tuli nt 1979. ja 1981. a võimule Jerry Rawlings – esimesel korral andis ta võimu üle tsiviilvalitsusele, kes aga ei saanud hakkama. Rawlings tuli võimule mundris mehena ning ta on leidnud, et armeevalitsuse aastetel
Teiseste õigusaktide andmise alused, nende aktide jõustumise, kehtivuse, rakendamise, muutmise, lõpetamise alused ei ole rahvusvaheliste lepingute õiguses, vaid alus on asjaomase rahvusvahelise organisatsiooni õiguses (konstitutsioonilises alusaktis, aga ka selle alusel võetud muudes aktides).·Teisestel õigusaktidel on liikmesriikides otsene õiguslik mõju.·Rahvusvahelise organisatsiooni autonoomia. Euroopa Liit kui uus õiguskord. Euroopa Liidul on rahvusvahelises õiguses eriseisund riigiülese Euroopa Ühenduse tõttu. Riigiülesus tähendab kõrgendatud integratsioonitaset, mis mõjutab liikmesriike kõige rohkem. Rahvusvahelise organisatsiooni riigiülesuse kriteeriumid (Peter Malanczuk): Rahvusvahelise organisatsiooni: organid ei koosne riigiametnikest; organid võtavad otsuseid häälteenamusega; organitel on pädevus anda kohustuslikke akte; aktidest osal on üksikisikutele otsene õiguslik mõju; asutamisleping koos organite
annaabi.ee 
