filosoofilistele arutlustele kui ka proosateostele, mis püüavad kirjeldada elu, nii nagu see tegelikult on. Probleemidest eri generatsioonide ja inimtüüpide vahel ei ole saanud ei üle ega ümber ka A.H. Tammsaare oma suurteoses "Tõde ja õigus". Teoses on Tammsaare paigutanud nii tüübilt kui generatsioonilt erinevad karakterid eestlaste ellu suuri muutusi toonud ajajärku, et leida vastust küsimusele: millised on eri põlvkondade ja inimtüüpide vahelised vastuolud ja erimeelsused ning millest on need tingitud? Mõistmaks romaanis käsitletud probleemide olemust tuleb esmalt keskenduda kirjeldatud ajastule ja tollase eestlase mõttemaailmale. Ajastu, mil toimusid "Tõe ja õiguse" I osa sündmused, oli eestlastele keeruline alguse oli saanud rahvuslik liikumine, kuid samas polnud veel unustatud orjaaeg; läbi raskuste oli võimalik omandada hea haridus, kuid eestlaste seas leidus palju neidki, kes selle väärtust veel endale ei teadvustanud. Viimati
19. sajandil tärkas kogu maailmas huvi rahvuste ja nende kultuuriliste eripärade vastu. Sellest ei jäänud puutumata ka Vene impeeriumi koosseisu kuuluv Eesti. 1840. aastal maad tabanud vapustused (rahutused, väljarändamine, usuvahetus) ning kiirelt muutuvad ühiskondlikud olud sundisid rahvast oma olemuse üle sügavamalt juurdlema. Selle vaimus tegi eesti rahvas palju koostööd, kuid igal mündil on kaks poolt ning ei puudunud ka erimeelsused. Rahvuslik liikumine liitis inimesi ja pani inimesed ühtemoodi mõtlema ja tegutsema. Üks esimestest koostöödest, mida ühiselt koos teha prooviti, oli esimese eestikeelse kooli rajamine. Pikka aega oli eestikeelse hariduse mõte õhus rippunud, kuid erinevatel põhjustel selleni ei jõutud. Minu meelest on see edasise arengu jaoks tähtis üritus, sest kooli rajamise idee ühendas erinevaid rahvuslasi ja kaasas tavainimesi. Saadi kogemus ühise eesmärgi nimel töötamisest ning
Miks lõppes ärkamisaeg? 1) juhtide vahelised erimeelsused 2) suur lõhe kahe peamise suuna vahel 3) Jakobsoni surm jm sellised sündmused 4) Iga hea asi saab korda otsa 5) venestamise pealetung Venestamine - 1880.keskpaigast kuni I Maailmasõjani. Põhjused: 1) eestlase pürgmised ja ideaalid olid erinevad 2) rahvusliku liikumise tulemusena poliitilised olud ei paranenud 3) rahvusliku liikumise hoog vaibus ja selle juhid lahkusid vaateväljalt Kaasnenud ümberkorraldused:
Euroopa Rahasüsteemi algus Euroopa Monetaarsüsteem (Euroopa Rahasüsteem) sai alguse pärast Bretton Woodsi süsteemi kokkuvarisemist. Enne seda lõid aga liikmesriigid ebastabiilse olukorra parandamiseks 1972. aasta märtsis valuutakoridori süsteemi oma valuutakursside kõikumiste juhtimiseks ja piiramiseks dollari suhtes. Valuutakoridor, mida tabasid naftakriisid, poliitilised erimeelsused ja dollari nõrkus, kaotas kahe aasta jooksul mitmeid osalisi ning hõlmas vaevu rohkem kui Saksa marga tsooni ehk Saksamaad, Taanit ja Beneluxi (Belgia, Hollandi ja Luksemburgi vaheline majandusliit) riike. Valuutakoridor hääbus kiirelt, kuid sellegipoolest taheti luua stabiilse valuutaga piirkond. 1979. aasta märtsis loodigi Euroopa Rahasüsteem (ERS), millesse kaasati kõigi liikmesriikide valuutad.
Euroopa Monetaarsüsteem Sisukord Euroopa Rahasüsteemi algus ERS-i olemus Eküü Euroopa Rahandussüsteemi lõpp Majandus- ja rahaliit (EMU) Euroopa Rahasüsteemi algus Bretton Woodsi lagunemine 1972. Valuutakoridor 1979. Euroopa Rahasüsteem (ERS) ERS-i olemus 3 peamist tunnusjoont Euroopa valuutaühik eküü (ECU - European Currency Unit) Vahetuskursimehhanism (ERM - Exchange Rate Mechanism) Osalevate keskpankade vahelised krediiditingimused ERS-i olemus Euroopa Rahasüsteem rajatud stabiilsetele ja muudetavatele vahetuskurssidele Peamine eesmärk - vähendada vahetuskursside ebastabiilsust Liikmesriikide uus ühine seisukoht - majanduse prioriteediks peab saama inflatsiooni kontrolli alla saamine ja vähendamine Eküü Arveldusühik Ülesanded Keskkursi arvutamise alus Reservvaluuta, keskpankade vaheliste ülekannete arveldusühik Euroopa Rahandussüsteemi lõpp ERS-st saadeti välja naelsterling ja liir 3 valuutat devalveeriti (es...
ja mis pani võimud isegi pisut hirmu tundma. Sealt alates sai vabadusliikumine hoo sisse. 2) Miks pöörati loominguliste liitude ühispleenumil rahvuskultuurile suurt tähelepanu? Sest rahvuskultuur on midagi, mis ühendab kõiki inimesi terves riigis. Kui rahvalt võtta ära kultuur, siis sisuliselt ei ole ,,rahvas“ enam olemas, sest neid vaevu ühendab miski. Kui võideldi omariikluse eest, siis võideldi kogu rahvuskultuuri eest. 3) Millised olid poliitiliste grupeeringute erimeelsused 1988. aastal? Vastukaaluks Rahvarindele sündis interrinne, mille eesmärk oli ühendada kogu Eestimaa venekeelne kogukond. Kui eestlased st Rahvarinne pööras erilist tähelepanu just rahvuslik-riiklikele ja kultuurilistele väärtustele, siis interrinne hakkas vastukaaluks propageerima üleliidulisi, internatsionaalseid, nõukogulikke ja sotsialistlikke väärtusi. Nende eesmärk oli blokeerida rahvarinnete tegevust ja vabadusliikumist, ka taheti neid mõjutada
kahtlust, et Kolmikliidu loomine tugevdas eeldusi sõja puhkemiseks. Prantsusmaa eesmärk Antandiga liitumisel oli Saksamaa mõjuvõimu vähendamine Euroopas ja saada tagasi Elsassi ja Lotringit. Neid eesmärke ei ole võimalik täita ilma sõjata. Venemaal oli samuti eesmärgiks Saksamaa mõjuvõimu vähendada aga samas oli tema peamine vaenlane ikkagi Türgi. Samuti vallutada Balkan. Inglismaal ei olnud liitumisel mingeid sõjalisi eesmärke, kuhugi pidi kuuluma ning erimeelsused Prantsusmaaga olid ületatavad. Nagu näha on Atandi loomise eesmärgiks Saksamaa mõjuvõimu vähendamine. Liitud olid algsed loodud kaitseeesmärgil aga kelle eest ennast kaitsta, kui kõik ennast kaitsevad? Liitude loomisega algas riikidevaheline võidurelvastumine, mis näitas ka seda et valmistutakse suureks sõjaks. Kuigi Kolmikliidu ja Atandi formaalseks eesmärgiks oli algselt rahu säilitamine, leian et nii see siiski ei olnud. Pigem oli eesmärgiks saada tugevamaks ning suuremaks
Rahvuslikud organisatsioonid omandasid vajalikke tegutsemiskogemusi, rahvusteadvus levis aina laiematesse kihtidesse ning muutus argipäevaseks nähtuseks. Ärkamisajal ei saadud küll veel reaalselt mõelda omariikluse tekkimisele, kuid saadud organiseerimisoskused ja ühtekuuluvustunne pani sellele kõva vundamendi. Just nimelt seda pean mina tähtsaimaks õnnestumiseks ärkamisaja vältel. 1878. aastal tekkisid erimeelsused Hurda ja Jakobsoni vahel. Süvenesid ka vanad pinged Jannseni ja Jakobsoni vahel. Tülid ei piirdunud ainult ajakirjandusega, vaid kandusid varsti üle ka rahvuslikesse organisatsioonidesse. Rahvuslikku liikumist mõjutas ärevuse kasv kogu riigis. Tülid tekkisid ka Hurda ja Köleri pooldajate vahel. Rahvuslik liikumine oli sattunud sügavasse kriisi, mida algav venestamine veelgi süvendas. Lõhet rahvuslikus liikumises saab muidugi vaadata mitme nurga alt
paljud kannatama hakkavad. A. D. Lehmann ütles oma raamatus ,,Hitleri punkris" nii: ,,Kui ameeriklased mind pärast meie kaotust üle kuulasid, ei suutnud ma uskuda, mida nad rääkisid mulle koonduslaagritest ja Hitleri kavandatud ,,lõpplahendusest". Kuidas see võis ometi juhtuda?" Arvan, et valitsus peaks rahvast harima, et ta oleks tolerantsem ja oskaks olukorda ise analüüsida. Kuid lõplikult ei ole võimalik kõiki probleeme lahendada, sest erimeelsused on ja jäävad. Paljud inimesed mõtlevad, et need probleemid ei puuduta neid ja ootavad, et lahenduse mõtleks välja valitsus. Nii see tegelikult ei ole. Kõik inimesed koos moodustavadki ühiskonna. Öeldakse ju, et maailma muutmist tuleb alustada iseendast. Kõige loogilisemana tundub mitte kaasa minna isehakanud juhtidega. Selline teisitimõtlemine ja kaine olukorra analüüs on ajaloos toonud mitmetele inimestele kaasa tagakiusamise. Sellest hoolimata arvan,
liitlauseid ja tekste. Selle arengu juures mängib suurt rolli see, kus laps ülese kasvab. Kasvades üles perekonnas, kus inimesed räägivad rikkalikku keelt, hakkab ka laps taolist sõnavara kasutama. Peres, kus vanemad kasutavad lihtsamat ja väljendite poolest vaesemat keelt, omandab laps sarnase kõnepruugi. Kool üritab selliseid konarusi tasandada, kuid vaod jäävad suuremal või vähemal määral sisse. Mis toob kaasa endaga mitmetimõistetavuse ja erimeelsused. Erimeelsused just ellu suhtumise, selle mõistmise ja tõlgendamise osas. Teisitimõtlemisega avastati tänapäeval olemas olevad tehnika, teaduse ja füüsika alased teadmised ning esemed, milleta me elu ette ei kujuta. Iga teadlase ja leiutaja teisitimõistmine tõi endaga kaasa elektri; aatomi ja selle osakeste avastamise; teadmise, et maa ei ole päikesesüsteemi naba... See kõik oleks olemata, kui poleks erinevaid tõlgendusi ja erineva mõttemaailmaga geniaalseid inimesi.
Musternäited, ühismõõdutus ja revolutsioonid Vaidluse abivahend on veenmine, mil kaks inimest tajuvad üht situatsiooni erinevalt, kuid rakendavad selle üle arutlemisel ühesugust sõnavara. Sel juhul peavad nad kasutama sõnu erinevalt, mida nimetatakse seda ühismõõduta seisukohaks. Vaidluste käigus saab fakte tõestada musternäidetega, mis on saanud mingi aeg tõestuse. Juhul, kui mõlemal on mingitsorti õigus, tulevad mängu spetsialistid. Vaidlused ja erimeelsused tekivad tavaliselt sarnasussuhete muutumise pärast, mis on revolutsiooni üks kekseid aspekte. Kasutatakse erinevaid, kuid sarnaseid teooriaid, mis pärinevad eri aegadest ja millede puhul kasutati erinevaid sõnavarasid ja seletusi. Sellest tulenebki vaidlused ja erimeelsused. Revolutsioonid ja relativism Iga revolutsioonil on oma lugu ja sellest ka erinevad teooriad ja relativismid. Üks teooria tundub tavaliselt parem kui eelmine oma mõistatuste lahenduse poolest ning kirjeldab
käigus ilmnes, et vaatamata arvulisele vähesusele oli eestlaste hulgas pinda erinevatele pürgimustele ja ideedele. Tingituna Eesti ala kuulumisest Vene impeeriumi koosseisu aga ei paranenud siin rahvusliku liikumise tulemusena veel oluliliselt poliitika olud ning tänu sellele ka tekkisid teravad vastuolud rahvusliku liikumise juhtitel. Minu arvates oleks võib-olla jäänud venestamine ära, kui rahvusliku liikumise juhid oleks teinud rohkem koostööd ja jätnud kõrvale oma erimeelsused ning pingutanud Eesti nimel. Venestamisele aitas samuti kaasa see, et eestlastel ja sakslastel olid omavahelised vastuolud ning nad ei suutnud ühiste huvide nimel koostööd teha. Ma võin öelda, et need erimeelsused olid lausa vesi venestamispoliitka veskile. Minu arvates kõige suuremat kahju tõi eestlastele kultuuriline venestamine. Algul muudeti vene keel rahvakoolides alates kolmandast klassist ainsaks lubatud õppekeeleks, kuid juba 1892
Riigi tunnused: piiramatu ainuvalitsus, eesmärk saavutada riigis ühtsus, sõjaväe kohustus, tugeva ametnikkonna olemasolu// 1614-saadeti laiali Prantsusmaa generaalstaadid; kardinal Rochellei - Prantsusmaa peaminister; Louis 13- Prm kuningas,hävitas suurfeodaali võimu riigis, surus maha hugenottide võimu; Louis 14- päikesekuningas; Louis15- Pärast mind tulgu vee uputus; Louis16-ta raha riigile sisse ei toonud kui laristad. Ususõjad Prantsusmaal: 1562-1593; Põhjused:usulised erimeelsused, hugenottide ja katoliiklaste vahelised erimeelsused, hugenottide tegevus riigis oli piiratud. Olulisemad sündmused: 1573-pärtliöö, 1593-kuningas võttis vastu katoliku usu, 1598-Nantesi edikt. Tulemused: valitsev katoliku usk, võimu piirati aga ei keelatud. Valgustusajastu- 18.saj.-valgustus ideede levik (kõige rohkem Inglismaal ja Prantsusmaal), Tekkis usk inimmõistusesse e. ei usutud enam nii palju kirikut, vaid iseennast. Tähtsaks
piiramatut võimu talupoegade üle · Keskvõim otsis aadlikega ühist keelt, seda kergendas usubarjääri puudumine. Aadel Põhja -Eestis · Aadlikud moodustasid Eestimaa rüütelkonna, millel olid oma ametnikud ja ametiasutused · Tähtsaim organ oli mõisnike üldkoosolek, mida siingi nimetati maapäevaks. · Kuningavõimu kõrgeimaks esindajaks oli Tallinnas resideeriv kuberner. Sõja puhkemine · 1600 a ületamatud erimeelsused kuningas Sigismundi ning hertsog Karli vahel viivad avaliku vaenutegevuseni · Sigismund lubab aadlile, et võidu korral liidetakse Eestimaa Poola külge · 1604 a hertsog Karl kroonitakse kuningaks KARL IX nime all. Poola riigi tegevus 1600 a.-l · Mõisnike privileege kärbiti · Isepäist aadlit suruti ühtse riigikorralduse raamidesse · Liivimaa aadli eesmärk oli kohalik iseseisvus, aadli autonoomia · Poolakate leedulaste eesmärk oli ühtne riik
Teraseühendus , hiljem tuntud kui Euroopa Liit. Marsahli plaan, valuutafond. 6. Mis on majanduslik integratsioon? Too näiteid. Euroopa riikide majandus tegevuse lõimumine, ühtlustamine NT: EU liit. 7. Mis on thatsherism? (kus tekkis, tunnused) Tekkis SB's Tunnused : vaba ettevõtluse toetamine; riigiettevõtete erastamine, suure sissetulekuga inimeste maksude vähendamine, tööpuuduse suurenemine; ametiühingute õiguste kärpimine, sots. kulutuste vähendamine 8. Millised erimeelsused valitsesid liitlaste vahel Saksamaa küsimuses? Reparatsioonimaksud ja rahulepingu sõlmise venimine. 9. Millised riigid ja millal tekkisid Saksamaa lõhenemisel? Miks see toimus? NL ja Lääneriigid(USA, Prants. SB) 1947-1949. Erimeelsused. Lääne pool taastati majandus aga ida pool mitte, erinevus suurenes. 10. Kirjuta sotsiaalse turumajanduse tunnused. Võrdle neid thatcherismiga. Kõrgelt arenenud sotsiaalpoliitika oli vastand thatcerismile. 11. Kes on Konrad Adenauer
Sõda Daatum Osapooled Põhjus Tulemus 30. 1618-1648 Habsburgide Usulised Sõda lõppes Vestfaali rahuga.*Püha aastane dünastia ja erimeelsused-Rooma Saksa-Rooma keiser kaotas nii sõda katoliiklik katoliku kiriku ja territooriumi ja ka oma liiga, böömi, protestantide vahel, võimu.*Saksa vürstide võim taani, rootsi ja kalvinistidel puudus suurenes.*Usulised piirid jäid prantsusmaa usuline tunnustus, samaks.*Hollandit tunnustati prantsusmaa soovis iseseisva riigina.*Saksa alad nõrgestada jagunesid 300 väikeriigi vahel(oli habsburgide dünastiat. killustatud).*Kalvinismi ...
Perekond ja abielu 1. Perekonnas põhjustavad kriise Vanemate erimeelsused Rasked ajad (rahaline seis, lähedase kaotus) Perevägivald Alkoholism… (kirjuta 5 põhjust) 2. Abielulahutust soodustavad tegurid on Perevägivald – alkoholism, psühhoterror Eluliste oskuste vähesus- ei osata probleeme lahendada Ühiskonna moraal – kergelt lubatakse Rahvuslik omapära – ei otsita kriisis abi Eeskuju – palju lahutatakse ….jne. 3. Abielulahutust takistavad tegurid on Laste olemasolu
Layer of travertine "The building is a good example of how environmentally friendly objectives can be combined with beautiful architecture" - Kim Herforth Nielsen, creative director and founder of 3XN. Worth reading it? YES self shielding design isekaitsev disain? travertineclad traventiiniga kaetud intricate geometrical pattern keeruline geomeetriline muster spatial experience ruumiline kogemus? discrepancies amongst erimeelsused millegi hulgas Thank you for your attention! http://www.3xn.dk/en/#/home/studio/history/ http://blog.kreysler.com/?p=623 http://www.archdaily.com/43658/hortenheadquarters3xn/
GETRIIN MEISTER Koosseis 1960 Liverpool, Inglismaa John Lennon George Harrisson Paul McCartney Ringo Starr Muusika Muusikastiilid Rock Reggae Bluus Popp 1963 debüütalbum “Please Please Me” “Love Me Do” “Hey Jude” “Don’t Let Me Down” Saavutused Plaate müüdud üle miljardi eksemplaari Elutööpreemia Suurimad muusikaartistid ajaloos The Beatlesi lagunemine Erimeelsused muusikas John Lennoni eraelu Yoko Ono Paul McCartney lahkumine Soolokarjäärid 1970 John Lennon Soolomuusik Poliitiline aktivist Kirjanik Edukaim soolokarjäär kaks järeltulijat 8. detsember , 1980, New York Lennoni surm Mark David Chapman George Harrisson Laulukirjutaja “Something” “Here Comes the Sun” Produtsent Terviseprobleemid Võitlus kõrivähk 1999 pussitamine
Kui sa sõdiksid valgete poolel, kas sa läheksid uuesti oma Kodumaad kaitsma , kui vaenlane ründaks? Kuidas sa käituksid, kui oleksid sattunud silmitsi oma vennaga lahinguväljal? Kas oleksid teda püssiga lasknud või mitte? Kas pärast sõda muutusid sa kuidagi teistsuguseks? Kui sa venda taas kohtad, kas sa ütled talle, et sõdisid valgete poolel? Rohkem mul küsimusi pole. Soovin sulle edu edaspidiseks ning loodan, et kunagi kohtad sa taas oma venda. Unustate oma erimeelsused ning olete vennad edasi. Parimate soovidega Liisi Vaab Ps. Tervita teisi koolivendi ning soovi neilegi jõudu ja jaksu edaspidiseks.
Selle vähendamiseks võiksid hakata autotootjad näiteks toot- ma rohkem hübriidautosid,mis saastaksid õhku väga vähe.Kuna kliimasoojenemise hirmuära- tavaid tagajärgi me kõik kardame,siis võiksime me ka anda endast kõik,mis meie võimuses,et heitgaase sattuks atmosfääri võimalikult vähe.Inimesed võiksid näiteks sõita jalgrattaga alati, kui võimalik ning autot kasutada vaid pikemate vahemaade läbimiseks. Nüüdisaja rahavastevahelised konfliktid ja erimeelsused on kohati nii teravad,et võivad põhjustada suuri sõdasi.Tavaliselt pärinevad need erimeelsused ja tülid erinevate rahvaste va- rasemas ajaloos toimunud sündmustest.Näiteks on mõni riik sõdade käigus kaotanud oma ala- sid ning soovib oma endist territooriumi tagasi saada,kasutades selleks kasvõi sõjalist jõudu. Vahel tekivad konfliktid aga sellest,et mingi osa mõnest riigist soovib saada iseseisvaks ja luua oma riik
Sageli tõrjuvad vähemintelligentsed inimesed endast targemad eemale, mis tekitab intelligentsemates inimestes vaimseid probleeme. Nad tunnetavad ebaõiglust, on depressioonis, üksikumad, vihasemad ja närvilisemad. Kõrgelt- ja madalamalt haritud inimeste mõttemaailmad on väga erinevad, madalamalt haritud inimesed lahendavad probleeme elukogemuse arvelt, targemad aga teaduslikult. Tihti ei saada üksteisest aru ja tekivad erimeelsused. Väga intelligentsed inimesed on liiga otsekohesed, mis ei ole mõnes olukorras kasulik. Neil on väga palju teadmisi ja nad tunnevad ennast kindlalt, kuid vahest nad kaotavad neile lihtsana näivas ülesandes, reageerides närvilisusega. Nad on väga halvad kaotajad. Minu arvates saavad elus väga hästi hakkama inimesed, kes omavad keskmisest natukene kõrgemat IQ-d, vähem edukamad on need, kelle IQ on üks kõrgemaid maailmas, sest nad on targad, kuid puudub elukogemus.
Esimene maailmasõda 20.sajandi algul olid vastuolud Euroopa kahel suurriigil. Euroopa jagunes sel hetkel kahte leeri. Saksamaa ja tema liitlased ehk siis Austria-Ungari ning Itaalia. Teisel pool leeris olid, aga Prantsusmaa, Venemaa ja Inglismaa. Üheks ohtlikumaks pingete allikakas kujunes Balkani poolsaar, kus saidki kokku riikide erimeelsused. Kui 1914.aasta juunis tapsid Serbia salaorganisatsioonid Saravjevos Austria-Ungari troonipärija Franz Fredinandi, saigi algus suurel sõjal, sest Austria-Ungari taga seisis Saksamaa, Serbiat toetasid, aga Venemaa ja tema liitlased. Kõigi sõtta astunud riikide tegelik eesmärk oli oma territooriumi laiendamine. Sõda käis korraga mitmel rindel. Läänerindel sõdisid näiteks: Luxemburg, Belgia, Inglismaa, Prantsusmaa, Saksamaa jne
ESIMENE SLIDE 16. sajandi teisel poolel ja 17. sajandil toimusid Prantsusmaal kodusõjad, mida tuntakse ususõdade nime all. Nende põhjuseks oli kuningavõimu tõus ja reformatsioon. Kokku oli 8 sõda, mis peeti Lõuna-Prantsusmaa aadlikest hugenottide ja kodanlaste ning absolutistliku kuningavõimu toetavate katoliiklaste vahel. TEINE SLIDE Katoliiklased leidsid toetust Hispaanialt ning hugenotid Inglismaalt ja Saksamaalt. Hugenottide ja katoliiklaste vahelised kasvavad erimeelsused tõid enesega kaasa vägivalla ja sagedased konfliktid igapäevaelus: hugenotid üritasid katoliiklikes kirikutes korraldada pildirüüsteid ning töötasid katoliiklike pühakute päevadel, katoliiklased korraldasid hugenottide vastaseid pogromme ning süüdistasid neid jumalateenistustes, kus ohverdatakse lapsi jms. 1559.a lõppenud Itaalia sõjad andsid võimaluse pöörata rohkem tähelepanu siseasjadele ning viisid ligikaudu 30 aastat kestnud ususõdadeni. KOLMAS SLIDE
W.Churchill, kohut,arutleti Saksamaa reparatsioonide küsimusi peale Saksamaa jagati okupatsioonitsoonidest (Stalini valimiskaotu nõudel said lisaks NSV Liidule, Inglismaale ja st aga USA-le okupatsioonitsooni ka Prantsusmaa- C.Attlee. ettepanekuga üritati lääneriike omavahel tülli ajada). Teravaid vaidlusi põhjustasid erimeelsused Ida- Euroopa küsimuses, eriti Poola-Saksa piiri küsimuses ning Nõukogude Liidu tegevuse suhtes Ida-Euroopa okupeeritud riikides, kus oli juba tasahilju alustatud sovietiseerimist
NIMEVAHETUS TAGAJÄRJE- EETIKA (kas ja miks või miks mitte lubada nimevahetust?): Nimevahetust võiks lubada siis, kui Sa lähed sellisesse riiki elama, kus Sinu nimi tähendab sealses keeles midagi kummalist või ebameeldivat ja sealsed inimesed naljatlevad ja naeravad Sinu nime üle. Ei tohiks lubada nimevahetust, kui inimene lihtsalt arvab, et talle ei sobi oma nimi vms, peab olema mõjuv põhjus. Kui korraga tekib tuju, et muudaks nime, siis ka ei ole õigustatud. NORMATIIVNE EHK REEGLI-EETIKA ( Kui inimesele on vanemate poolt nimi antud, siis ei tohiks tegelikult tal olla õigust seda muuta. Vanemad on siiski mõelnud, millise nime nad oma järeltulijale panevad ja ju nende arvates oli see talle sobiv. VÄÄRTUSEETIKA (erimeelsused lapse ja lapsevanema vahel): 1. Laps soovib nime vahetada, aga vanemad ei ole sellega nõus. 2. Laps ei taha nime vahetada, aga vanemad arvavad, et ei pannud talle piisavalt sobilikku nime. 3. Nii laps kui lapsevan...
1.Selgita diktatuuri ja demokraatia mõisted. Diktatuur-piiramatu jõule toetuv võim Demokraatia-rahvavõim, rahva määrav osa ühiskonna tähtsamate küsimuste lahendamises, kodanikuvabaduste ning kodanikuõiguste olemasolu. 2.Miks kehtestati fasistlik diktatuur Itaalias? 1) Esimese Maailmasõja rasked tagajärjed 2) Tohutu välisvõla tekkimine 3) Pettumine Pariisi rahulepingus 4) Keskvalitsuse nõrkus ja sagedased valitsuse vahetused 5) Palju parteisid ja sellest tulenevad erimeelsused 6) Kommunistide mõju kasv 3.Kuidas kujunes totalitaarne süsteem Nõukogude Liidus? 1) 1917 oktoobripöördega tulid kommunistid võimule 2) 1922 sai riigi nimeks NSV Liit 3) Suri 1924, 1920. aastate teisel poolel kujunes välja totalitaarne diktatuur Staliniga eesotsas 4) 1930. aastatel viidi läbi kollektiviseerimine ja industrialiseerimine, toimusid massirepressioonid 5) Suures Isamaasõjas (1941-45) saavutati võit sakslaste üle, Stalini võim
kuid ei saavutanud tulemusi Fulco- Prantsusmaalt pärit munk, kes pühitsesti 1167. aasta paiku Eesti piiskopiks Nicolaus- Eesti päritoluga munk, kes oli Fulco abiline Meinhard- Augustiinlaste ordu koorihärra, kes tuli 1184. aasta paiku kaupmeeste vahendusel liivlaste juurde ning alustas seal ristiusu levitamist, hilisemalt pühitseti ta ka Liivimaa piiskopiks Theoderich- Piiskop Meinhardi abilisena tuntud olnud munk Berthold- Piiskop, kel oli liivlastega erimeelsused, mistõttu ta Saksamaale tagasi pöördus Albert- Breemeni toomhärra, kes pühitseti pärast Bertholdi piiskopiks, oli vallutussõja peamine juht ning rajas 1201. aastal liivlaste asula kohale Riia linna Neitsi Maarja- Algupäraselt Jeesuse ema, kelle järgi hakati vallutatud Eesti ja Läti ala nimetama Maarjamaaks Kaupo- oli liivlaste olulisemaid vanemaid 13. sajandi alguses Lembitu- Lõhavere linnuse vanem, keda on mainitud Läti Hendriku kroonikas, kus ta
Võib öelda, et ärkamisajal olid koostöö tulemused tähtsamad kui erimeelsuste. Mõisteti, et millegi saavutamiseks peab koos tegutsema ning koonduti organisatsioonidesse ja seltsidesse. Läbi kultuuri tugevnes rahva ühtsustunne, pandi alus eesti keele, kultuuri ja ajaloo uurimisele. Eestlased said kogemusi ürituste ja kampaaniate koos korraldamiseks ning periood andis õppetunni sellest, kuidas liidrite erimeelsused võivad ühised üritused ära rikkuda. Vaatamata küllaltki tugevatele ja läbivatele erimeelsustele oli kokkuvõttes ärkamisaeg eestlastele pigem õnnestunud ja edasiviiva koostöö periood.
Kui on poolt, hakkab see minister moodustama valitsust. Kui vastu, esitab president uue kandidaadi. Mida rohkem on valitsusel parlamendis toetajaid, seda pikem on ta iga. Aitab ka see , kui kõik ministrid kuuluvad samasse erakonda. Kuid erakonnal on vaja selleks vähemalt pool parlamendikohtadest üheparteiline valitsus. Parlamentaarses riigis vahetub valitsus kiiremini kui parlament, sest esinevad valitsuskriisid. Need on erimeelsused valitsuses või valitsuse ja parlamendi vahel. Kõige radikaalsem lahendus on umbusaldushääletus. Kui vähemalt 51 liiget on valitsuse vastu, peab see tagasi astuma. Teine viis on vahetada välja üksikuid ministreid. Valistus: kuni 15 liiget, seda juhib peaminister. Peaminister peab juhtima valitsuse tegevust ning esindama seda. Valitsuse liikmed on ministrid. Nemad töötavad ministeeriumites, need luuakse selleks,
Nulltolerants täisleppimatus. St et teatud ühiskondlikke nähtusi ei sallita. Nt ei saa ühiskond olla salliv ehk tolerantne kuritegevuse suhtes. Oma huvide väljendamiseks on erinevaid võimalusi. Aktiivsed kodanikud seisavad oma tõekspidamiste eest kuuludes ühiskondlikesse liikumistesse, surverühmadesse, erakondadesse. Kõigil inimestel on võimalik korraldada protestiavaldusi või neis osaleda. Igas inimkoosluses tekivad paratamatult erimeelsused. Demokraatlikus ühiskonnas järgitakse erimeelsuste lahendamisel kindlaid põhimõtteid: - Tegutseda tohib ainult seadusega lubatud raamides. - Sõlmitud kokkulepet tunnustavad kõik osapooled. - Otsustamisel peab lähtuma ühisest kasust ja enamuse tahtest, unustamata seejuures vähemust. Võimalused erimeelsuste lahendamiseks demokraatlikus ühiskonnas: - Enamusotsustus otsustatakse enamuse tahte järgi. (Hääletamine)
kohta. Ka seda rekordit pole tänaseni korrata suudetud. Oma viimase tasulise kontserdi andis The Beatles 29. augustil 1966. aastal San Franciscos.Kuni 1970. aastani millal nad laiali läksid tegelesid nad rohkem stuudisalvestustega. Suuresti tänu McCartney pingutustele salvestasid nad 1969. aasta suvel oma viimase albumi "Abbey Road". The Beatles läks ametlikult laiali 1970. aasta 10. aprillil. Põhjuseks olid suured erimeelsused bändi sees. Kõik bändi liikmed alustasid eraldi soolokarjääre, püüdes saavutada samasugust menu üksikult. Taasühinemisplaanide mõtted kustutati peast kui 1980. aasta 8. Detsembril lasi hullunud fänn John Lennoni tema koduväravas maha.
Ühiskonnaõpetus 1.Millised on parempoolsed/vasakpoolsed/tsentristlikud partied( + näited parteidest) *Parempoolsed- toetuste ja abirahade mittemaksmine, vaid inimeste motiveerimine, et otsida tööd ja arendadakutseoskusi. Nende arvates peab inimene oma toimetuleku ja käekäigu eest ise vastutama. Loovad palju võimalusi eraettevõtete loomiseks. (Reformierakond, IRL) * Vasakpoolsed- sotsiaalne õiglus ja võrdsus.Lõhed inimeste sissetulekutes ja võimalustes pole eriti suured. (Keskerakond, Sotsiaaldemokraadid) * Tsentristlikud- kõikuvad. Mõnes küsimustes kalduvad vasakpoolsuse, teises aga parempoolsusse. (Rahvaliit) 2.Milline roll on kodanike ühendusel ühiskonnas? *kodanikuühiskond edendab ühiskonnas vabameelsust, omaalgatust ja rahva järelevalvet võimude tegevuse üle. Need tegevused pole otseselt seotud võimu ja valitsemisega. 3.Too 4 näidet kodaniku osaluse kohta. *”Teeme ära” ...
Mõned vanavanemad elavad metsade ja põldudega ümbritsetud maakohtades. Noored seevastu on aga koondunud linnadesse. Kiire elutempo ja töö kõrvalt ei leita aega ega viitsimist maale vanavanematele külla sõita. Ka lapselapsed ei saa siis vanavanematega aega veeta ning nii eraldutakse teineteisest. Ei suhelda pikka aega ning kohtudes ei leita ühist teemat või ei juleta kõigest avameelselt rääkida. Pikapeale võib tekkida isegi täielik võõrandumine. Erinevad probleemid ja erimeelsused tuleb lahendada, peab olema mõistlik ja vahel ka allaandlik. Sugulastega ei tohi tülitseda, vaid hoopis palju suhelda ning vastasikku toetust jagada. Perekonnaliikmed on need, kelle peale saab alati loota ja seepärast tuleks nendega häid suhteid sälitada ja neist hoolida.
Ta oli sellel ajal väga kuulus laulja ning ta oli edukas väga pikka aega kuni ta abiellus juba teist korda. Aastal 2004 abielus Briney Kevin Federline'ga ning 14. septembril 2005. aastal sündis neil poeg, kes sai nimeks Sean Preston. 12. septembril 2006 said Britney ja Kevin teise poja vanemateks, tema nimeks sai Jayden James. 2007. aastal nad lahutasid ,sest neil olid erimeelsused. Oktoobris 2007 kaotas ta oma õigused poegade üle, ning sai neid edaspidi ainult külastada. Sellega käis tema elu täielikult alla. 16 Feb 2007 lasi Britney Spears oma pea kiilakaks ajada ning müüs oma juuksed suure raha eest maha. Peale seda lasi ta oma kehale tatoveerida tattoo. Tal tekkisid võlad, mis ähvardasid teda kodust välja tõsta. Ta võttis kaalus palju juurde ning tema hääl justkui oleks halvemaks läinud. Kõigega seoses tehti talle ka tapmis ähvardus. 2007
tihtipeale olnud usk, religioon. Aktsepteerimatus kellegi tõekspidamiste vastu on viinud veriste lahinguteni (nt ristisõjad). Kui leida mingites olukordades kompromissi, siis võidaks ära hoida mitmeid sõdu ja probleeme riikide vahel. Tulevikus ei tohiks olla enam niisugust vihkamist ei riikide ega inimeste vahel. Sõda võiks juba ometi kord lõppeda. Tähtis on leida kompromissi ka perekonnaelus. Naise ja mehe vahel peab olema kokkulepe ning mõistmine. Erimeelsused perekonnas võivad viia isegi lahutuseni ning siis jäävad väikesed lapsed isa või emata. Siinkohas ei tohiks mõelda ainult iseendale vaid ka enda lähedastele inimestele ning sellest, mis nende jaoks kasulikum oleks. Võib-olla tundub alguses see raske olevat ja ülejõu minevat, aga see on kõik näiline, kuna armastatud inimese pärast oleme valmis minema kas või maailma lõppu. Kompromissile on vajalik minna selleks, et saavutada enda tahtmist või unistust.
oleva ametiühinguga kui ka iga teise ametiühinguga. Ametiühingud üritavad konflikti korral jõuda kokkuleppeni tööandjaga, üritades seista võimalikult palju töötaja huvide eest. Tavaliselt tööandja ja ametiühing saavutavad konsensuse, aga äärmuslikemal juhtudel, kui kokkuleppele ei jõuta, algatab ametiühing tööseisaku e. streigi. Viimase eesmärk on saavutada omapoolsete nõudmiste täitmine tööandja poolt. Levinum streikide põhjus on näiteks erimeelsused palgatõusu osas. Üks hetk annab üks osapool streigile järgi. Mõnikord loobub streigist ametiühing ise ja mõnikord annab nõuetele järele tööandja. Streikimine on väheste eranditega iga töötaja õigus ning see on kirjas ka Eesti põhiseaduses. Eranditeks on mõned riigiasutused (nt Riigikontroll), mille ametnikel on streikimine seaduse alusel keelatud. Streigid on läänemaailmas toimunud juba aastakümnete eest. Üsna kuulus on näiteks 1941.
Näiteks Eesti kalurite püütud kilude mass (tonnides) peab jääma läänemeres kehtestatud kilupüügikvoodi piiresse. 10. Kirjelda maailmamere ökoloogilist seisundit ja kalavarude olukorda. Viimase saja aasta jooksul on maailmamere ökoloogiline seisund halvenenud ja bioloogiline produktiivsus vähenenud.Igal aastal satub merre tankeriõnnetuste või lohakuse tagajäriel miljoneid tonne toornaftat ja nafta tooteid. Kalavarude taastamist võivad takistada erimeelsused riikide vahel ja kehv sotsiaalmajanduslik olukord.
Näiteks Eesti kalurite püütud kilude mass (tonnides) peab jääma läänemeres kehtestatud kilupüügikvoodi piiresse. 10. Kirjelda maailmamere ökoloogilist seisundit ja kalavarude olukorda. Viimase saja aasta jooksul on maailmamere ökoloogiline seisund halvenenud ja bioloogiline produktiivsus vähenenud.Igal aastal satub merre tankeriõnnetuste või lohakuse tagajäriel miljoneid tonne toornaftat ja nafta tooteid. Kalavarude taastamist võivad takistada erimeelsused riikide vahel ja kehv sotsiaalmajanduslik olukord.
kuulutada välja erakorralised valimised Positiivsed küljed Valitsused pikaajalised Negatiivsed küljed Vastastiku tegevuse Erimeelsused pärssimine või täidesaatva ja blokeerimine, seadusandliku võimu Kongressi ja Valge vahel võivad viia Maja poliitilise liini võimukriisini vastuolulisus
Iga uus põlvkond on kindlasti mõelnud selle üle, et kuidas küll nemad tulevad hakkama tulevikus oma maa valitsemisega. Riigi peremehed ning juhtkond vahetub tegelikult kogu aeg sujuvalt. Kuna aga iga uus põlvkond on üles kasvanud uues keskonnas, siis seetõttu muudab iga uus põlvkond meie ühiskonda ja nende elukorraldust nii, nagu nende arust on kõige sobivlikum. Kuigi arvan, et noortel ja vanadel on alati mingisugused erimeelsused nende vaadete ning arvamuste pärast. Kuidas saaksid tänapäeva noored siiski olla tulevikus arukad ning head juhid? Ma arvan, et ühel õigel juhil ning tippametnikul peaks kindlasti olema hea haridus ja arusaam maailmast. Haridus tagab ühele noorele kindla tee tulevikku. Nõustun vanakreeka filosoofi Sokratesega, kes ütles: ,,Iga inimene peab õppima ja harjutama seda, milles ta tahab saavutada täiust." Seega, selleks et Eesti riigil oleksid head juhid tulevikus, peaksid
Armastus kui ka viha on pimedad Esimesest klassist alates istusid väike tüdruk ja poiss koos ühes kooli pingis. Said lähemalt tuttavaks ning mängisid õues hiliste õhtu tundideni. Teismelise eas muutus sõprus enamaks. Nende vahel tekkis armastus, mis pimestas mõlemaid. See oli suurepärane ning tundus nagu sellel õnnel ei tulegi lõppu. Kuid ühel päeval hakkasid vaidlused tekkima ja erimeelsused. Nendest arenesid edasi tülid, mis viis lahkuminekuni. See oli mõlemale valus ja tekitas südamesse armastuse asemel viha. Viha pimestas kaotades viimsegi lootuse asja parandada. Armastus on kui lill, mis ühel hetkel nii kauniks muutub, et päikese käes pimestab su silmi. See tekitab su sees midagi ootamatut, kus unustad kõik, mis on sinu ümber. Ta suudab sind pimestada nii, et sa ei märka ühtegi tumedat tooni selle juures. Kõik on ere ja kaunis. Novellis
· http://dark.pozadia.org/wallpaper/Devil-Holding-Pentagram-Symbol/ Püha kolmainsus · Jumal, Kristus ja Püha vaim moodustavad Püha kolmainsuse. Sakramendid · Jumala armust oli võimalik osa saada sakramentide ehk kiriku õnnistavate toimingute kaudu. · Need olid ristimine, usukinnitus, armulaud, pihtimine, viimne võidmine, kiriklik laulatus ja vaimulike ametisse pühitsemine. Suur kirikulõhe · Juba varakeskajal hakkasid tekkima erimeelsused Rooma paavsti ja Konstantinoopoli patriarhi vahel. · 1054. aastal saatis paavst oma saadiku Konstantinoopolisse. · Saadik ja patriarh läksid tülli. · Paavst ja patriarh panid teineteise kirikuvande alla. · Sellega oli tekkinud suur kirikulõhe. · Kirik jagunes roomakatoliku ja kreekakatoliku ehk õigeusu kirikuteks. Ordud · IX-X sajandil olid kloostrid peaaegu ainsad vaimuelu keskused. · Euroopas domineerisid Benediktiini kloostrid.
ja määrata kindlaks maailma sõjajärgne korraldus. Selles osalesid 26 riigi esindajad. Otsustavad hääled kuulusid neljale riigile - Suurbritannia, Prantsusmaa, USA ja Itaalia. Kahel viimasel sõjaaastal suuremad raskused sõjas. "Suur kolmik" USA president Woodrow Wilson, Prantsusmaa peaminister Georges Clemencean, Inglismaa peaminister David Lloyd George. Itaaliat hakati nim. kaotajateks võitjate hulgas. Itaalia liitus Saksamaaga (II MS-s). Selles kolmikus olid ka suured erimeelsused rahulepingi osas. Prantsusmaa nõudis karmimaid nõudmisi rahulepingus. USA ja Inglismaa olid selle vastu kahel põhjusel - 1) nad ei tahtnud, et Prantsusmaast saaks EU-s riik #1 2) USA oli huvitatud, et Saksamaa säiliks turuna Rahulepe kujunes üsna karmiks. 28. juuni 1919 sõlmiti rahuleping Saksamaaga ja tema liitlastega sõlmiti eraldi leping. Rahulepingu tingimused 1) Sõjalised piirangud *saksa sõjavägi võis olla kuni 100 000 meest
vaevu „vee pinnal püsida“. Jeruusalemm on iidne paik. Seal paikneb juutide jaoks kõige püham paik- Nutumüür, mis on väidetavalt ehitatud kuningas Saalomoni poolt. Nutumüür ei asetse ainult maa peal, vaid ka maa all ning selle välja kaevamisete käigus on õõnestatud kogu linna alust maapinda ning samamoodi ka judaismi, kristluse ja islami läbisaamist. Nüüd ähvardab kogu linna kokku kukkumine, sest usulised erimeelsused on niivõrd suured. Jeruusalemmas käib pidev sõda maa ja elukohtade pärast. Filmist nägime, kuidas palestiinlased terroriseerivad juute ning lammutavad maha nende valdusi jättes endast maha rusudes ja rikutud linnapildi. Palju maju lõhutakse nende ebaseadusliku ehitamise pärast ning palju inimesi tõstetakse nende kodudest välja. Ebaseadusliku käitumise puhul on majade lõhkumine küll seadusesilmis õige, kuid üleüldiselt rahva heaolu peale mõeldes peaks
Seadusandlikku võimu teostas - RIIGIKOGU , täidesaatvat võimu VALITSUS Riigivanem täitis kahte ülesannet : 1)Juhtis valitsuse tegevust 2)täitis riigipea esinudus ülesandeid . Esimine põhiseadusoli väga demokraatlik : a)Valimisõigus( alates 20.aastast ) b)Kodanikel võrdsus seaduste ees c)Rahva osavõtt riigivalitsemisest 1920.aastatel olid koalitsioonivalitsused s.t : valitsus, mis koosneb erinevate parteide juhtidest. Koalitsioonivalitsuste puuduseks oli see,et :olid erimeelsused ja need ei püsinud aasta aegagi koos. 2.Poliitiline elu 1930.aasatel . Mida tähendas majanduskriis Eestile ? * Majanduskriis tõi kaasa tehaste,äride ja talude pankrotti mineku. * Tööpuuduse * Elatustaseme languse. Kuidas oli majanduskriis seotud poliitilise olukorra tervanemisega? *Rahvas hakkas elu halvenemises süüdistama erakondasid,parlamenti ja valitsust. Miks hakkati nõudma põhiseaduse muutmist? * Kuna rahvas oli rahulolematu tööpuuduse ja muude majanduskriisi tagajärgedega ,
Saadeti erru. J. Necker: Kokkuhoid kõrgseltskonnas oli tema eesmärk, kuid ebaõnnestus. Ch. Calonne: "Mitte kokku hoida vaid rohkem raha kulutada1". Viis riigi katastroofi äärele. Lihtrahvas pidi järgmise aasta maksud ette maksma. Kuningas oli lõpuks sunnitud kokku kutsuma seisustekogu generaalstaadid, et vähendada rahva rahulolematust(vaimulikke 300, aadlikke 300, lihtrahvast 600) 5. mail tulid kokku, kuid tekkisid erimeelsused. Kolmas seisus eraldus ja kuulutas ennast Rahvuskoguks(lihtrahva parlament). Varsti ühinesid nendega ka aadlikud ja vaimulikud ning kuulutasid välja uue parlamendi e Asutava Kogu. Rõhutati soovi kehtestada riigis uus kord ja töötada välja põhiseadus. Tekkisid rahvarahutused kuningavõimu vastu, mida püüti sõjaväega maha suruda. Rahvas vastas Rahvuskaarti loomisega. 14. juuli 1789 vallutas rahvas kuningliku Bastille kindlusvangla-
Õppimine seal oli tasuta ning põhiainete kõrvalt õpetati ka muusikat ja laulmist. Tasuta õppimise tõttu pidi Tubin kolm aastat peale lõpetamist veel töötama kooliõpetajana. Tubin töötas Nõo Algkoolis, kus andis matat ja füssat. 1924ndal aasta sügisel läks Tubin Tartu Kõrgemasse Muusikakooli, kus õppis Johannes Kärti oreliklassis ja Heino Elleri juures, samal ajal jätkas õpinguid ka Tartu Õpetajate Seminaris. 1927ndal aastal jättis pooleli, sest tal olid erimeelsused direktoriga. Hiljem asutati Tartusse teine kõrgemmuusikakool kus Tubin jätkas õpinguid Heino Elleri juures. MUUSIKAST Esimesed kokkupuuted muusikaga olid tal juba karjapoisi põlves. Venna surma järel päris ta pikoloflöödi ja viiuli ning hakkas iseseisvalt flöödimängu õppima. Esimese sümfoonia kirjutas Tubin 1934ndal aastal. Esimesed neli sümfooniat on loodud kodumaal, ülejäänud kuus Rootsis, Tubin alustas ka 11nendat sümfooniat kuid see jäi poolikuks.
Sõdadeta maailm 21. sajandil Wikipeedia andmetel on sõda riikide, rahvaste või muude rühmituste vaheline organiseeritud konflikt, surumaks ühe osapoole tahet, huvisid või ideoloogiat jõuga peale vastas poolele ja põhiliseks edu saavutamiseks on üldjuhul lahing. Kuid kas sõdadeta maailm on 21. sajandil võimalik? Teisest maailmasõjast alates pole möödunud ühtki päeva relvakonfliktita. Alati on olnud riikide vahel erimeelsused, mille tõttu on arenenud mitmed kriisid (näiteks Korea sõda, Suessi kriis või Vietnami sõda). Kohati võib jääda mulje, et inimene ei oskagi enam ennast muul moel väljendada kui ainuüksi vere valamisega. Tänapäeval, 21. sajandil, haaravad sõjad aina rohkem riike endaga kaasa. Agressiivse poliitika jätkumisel ei ole kolmas maailmasõda enam kaugel, ennekõike silmas pidades kõige teravamat vastasseisu läänemaailma ja idamaade vahel,
ja elada. Leidub inimesi, kes mõtlevad kõike oma peaga ja ei talitle levinud vanada standardite järgi. Suurem hulk siiski ei julge või ei taha jääda alati iseendaks ja lähevad vooluga kaasa ja talitlevad nii nagu kõik teised. Siin tekibki küsimus, kas mõtleda oma peaga tähendab riskimist? Oma peaga mõtlejaid ei vaadata alati hästi. Inimesed, kes alati teistest erinevad ja omavad üldjuhul teistest kõikvõimalikes valdkondades oma arvamust , võivad sattuda pahameele alla. Erimeelsused võivad tekkida poliitilistest vaadetest, väärtushinnangutest ja veel paljudest muudest suurematest ning väiksematest teemadest. Näiteks võib tuua sõja USA ja Iraagi vahel. Meedia ja üldiselt kogu läänemaailm oli kujundanud seisukoha, et Ameerika Ühendriigid on hea ja Iraak paha osapool. Selline oli ka kõikide hästi arenenud riikide rahva üldine arvamus. Siiski leidus ka nende seas käputäis neid, kes oma mõtterännakutel olid vastupidise seisukohani jõudnud
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
