Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Arvamuslugu "Teine Jeruusalemm" (0)

1 Hindamata
Punktid




Arvamuslugu „Teine Jeruusalemm“ Jeruusalemma on kokku kogunenud kolme usundi esindajad: kristlased, moslemid ja juudid. 
See on neile kõigile väga pühaks paigaks ning seal asuvad nende usundite alustalad, seega ei 
ole nõus keegi sealt ka taganema. Olukord on muutunud väga pingeliseks ning see kõik on 
lõppenud sellega, et pidevalt saboteeritakse ja alavääristatakse üksteist, püüdes ise samal ajal 
vaevu „vee pinnal püsida“.  Jeruusalemm on iidne paik. Seal paikneb juutide jaoks kõige püham paik- Nutumüür,  mis on väidetavalt ehitatud kuningas Saalomoni poolt. Nutumüür ei asetse ainult maa peal, 
vaid ka maa all ning selle välja kaevamisete käigus on õõnestatud kogu linna alust maapinda 
ning samamoodi ka judaismi, kristluse ja islami läbisaamist. Nüüd ähvardab kogu linna 
kokku kukkumine, sest usulised erimeelsused on niivõrd suured. Jeruusalemmas käib pidev sõda maa ja elukohtade pärast. Filmist nägime, kuidas  palestiinlased terroriseerivad juute ning lammutavad maha nende valdusi jättes endast maha 
rusudes ja rikutud linnapildi. Palju maju lõhutakse nende ebaseadusliku ehitamise pärast ning
palju inimesi tõstetakse nende kodudest välja. Ebaseadusliku käitumise puhul on majade 
lõhkumine küll seadusesilmis õige, kuid üleüldiselt rahva heaolu peale mõeldes peaks 
inimesed ka mõistma, et enda tagant tuleb sodi ka ära korjata. Tänu selle eiramisele ongi pea 
kogu Ida-Jeruusalemm betoonprahti ja muid ehitusjääke täis, takistades seal ükskõik millise 
rahva elamist. Samuti ei ole teise inimese kodu ära võtmine põhjendatud. Kui inimene käib 
tööl ning teenib oma riiki, siis peaks teda ka austama, mitte tänavale tõstma ning tema 
esivanemate maa ära võtma. Filmis lähtu põhjal tegin järelduse, et Jeruusalemmas tehakse 
väga paljudele liiga ning olukord ei paista laabuvat. Jeruusalemmas käib tihe üksteise 
kohtusse kaebamine ning teiste alavääristamine. Selline seis ei ole enam kaua rahulik ning 
see võib väga kergelt sõjaks paiskuda.  Ka filmis arutleti võimalike lahenduste üle ning peamiseks arvamuseks jäi, et  Templimäele tuleks ehitada kolmas mošee, mis rahuldaks kõigi kolme usundi vajadused. 
Pühapaikade hävitamine tooks kaasa terve rahva viha ning sellega ei ole mitmed sealolijad 
arvestanud. Kõrvaltvaatajana on olukorda küll lihtne hukka mõista, kuid olukorra 
parandamiseks tuleb midagi ka ette võtta. Teada on, et ükski rahvus ei kavatse 
Jeruusalemmast lahkuda ning teistele võitu loovutada, ning sellest võibki saada nende 
hukatus. 
Arvamuslugu-Teine Jeruusalemm #1
Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
Leheküljed ~ 1 leht Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2020-09-27 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 2 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor MaAnNnNiI Õppematerjali autor
Arvamuslugu filmist "Teine Jeruusalemm". Kirjutis on 345 sõna pikk ning kirjutatud põhikoolis, 9.klassis.

Sarnased õppematerjalid

Iisraeli-Palestiina konflikti ajaloolised tagamaad
35
doc

Iisraeli-Palestiina konflikti ajaloolised tagamaad

religioossetel ja ajaloolistel põhjustel. Töös käsitletakse Iisraeli riigi sisest juutide ja palestiinlaste vahelist konflikti, mitte konflikti, mis arenes Iisraeli ja seda ümbritsevate Araabia maade (Egiptuse, Jordaania, Süüria, Liibanoni ning Saudi-Araabia ja Iraagi) vahel ja mida tuntakse kui Iisraeli-Araabia konflikti. Uurimustöö sisuline osa on parema ülevaate saamiseks jagatud neljaks peatükiks. Esimeses peatükis vaatleb autor piirkonna kaugemat ajalugu. Teine peatükk analüüsib olulisemaid ajalooetappe ja valitsejaid. Kolmandas peatükis keskendub autor konkreetselt sündmustele, mis viisid Iisraeli riigi loomiseni. Neljandas peatükis käsitletakse Iisreaeli riigi loomist. Uurimistöö eesmärk on kirjeldada Iisraeli-Palestiina konflikti põhjusi ja tagamaid ning selgitada, mis on piirkonnas toimuva ajendiks ning tõestada, et antud konflikti juured ei peitu kaugemas ajaloos, vaid jäävad pigem viimase saja aasta piiridesse

Politoloogia
Iisreali usundilugu - Kordamisküsimuste vastused eksamiks
48
doc

Iisreali usundilugu - Kordamisküsimuste vastused eksamiks

rahvas uuesti ja seda tänu arheoloogiale. KIRJALIKUD ALLIKAD: Pilt, mille moodustab ajalookirjutis iisraeli ajaloost sõltub olulisel määral allikate hindamisest ja nende kasutamismetoodikast. VANA TESTAMENT- Kui VT raamatuid Genesisest Joosuani- mis arvestatavad ajalooliste faktidena ja isikute enamvähem otseseks ja usaldusväärseks kahajstuseks, siis kujuneb Iisraeli ajaloo käsitlus ,,konservtiivseks"- sarnane piibliloo omale (omane anglo-ameerika ajaloolastele). Selle kõrval on teine meetod- näha mainitud VT raamatutes sisalduvat pärimustikku kui Iisraeli saagalaadseid usutunnistuslikke traditsioonialgeid. See meetod on omane kirjanduskriitilisele ja pärimuskriitilisele analüüsile. Säärase lähenemise korral on soovitav alustada Iisraeli ajaloo kujutamist sealt, kus see tegelikult algas ehk Kaananis. VT kasutamisel iisraeli ajaloo konstrueerimiseks tuleb arvesse võtta saagalaadseid pärimusi (Nt Pentateuhhis ja Joosua raamatus)

Üldine usundilugu
Üldine usundilugu konspekt
83
docx

Üldine usundilugu konspekt

taevasse kõik head surnud ja andis neile seal igavese elu · Jeesus tõusis surnust üles ja elab siiani · Kristlased usuvad, et nad moodustavad ühe kogukonna, ühe perekonna · Jeesus suri inimeste pattude eest · Pärast surma keha hävib aga inimene elab ise edasi ­ elu jätkumine pärast surma · 300. a sai Armeeniast esimene kristlik riik KRISTLUSE LEVIK · 615.a rüüstasid pärslased () Jeruusalemma · 638. a Jeruusalemm araablaste käes · 10991187 ­ Jeruusalemm ristisõdijate valduses · 1453 ­ Konstantinoopoli langemine ­ Bütsantsi keisririigi lõpp · Ameerika ja LõunaAafrika ­ kristlik piirkond · Venemaa kritlik riik 988.aastast · Tänapäeval kristlus levinud kõikjale JUMALATEENISTUS · ,,kirik" = usklike rühm · Preester · Jumala austamine · Jumalateenistused pühapäeva hommikuti

Üldine usundilugu
Maailma usundid
30
docx

Maailma usundid

teine lõppes. Iisrael tekkis ~1000 eKr, enne olid vaid eraldiseisvad kaananlaste hõimud. Esimene kuningas oli Saul. Järgnev kuningas oli Taavet, kes muutis Jeruusalemma riigi pealinnaks ning alustas seal ulatuslikke ehitusi. Taaveti poeg Saalomon lasi ehitada Jeruusalemma templi. Need kolm on tähtsaimad kuningad. Vana-Iisraeli usunditel on sarnaseid jooni teiste Lähis-Ida vanade religioonidega (nt. Mesopotaamia, Egiptuse): Palju pühapaiku mitte üks kindel (judaismis kuni ajani, kui Jeruusalemm muutus usukeskuseks) Suur rõhk kultustoimingutel Usundi tunnused: Monoteistlik, täpsemalt välistav monoteism (kinnitus 6. saj eKr) ­ keelab kõikide teiste jumalate austamine/tunnustamine ainujumala JHVH (jahve) kõrval. Muid jumalaid ei peeta tõelisteks. Algselt oli usund siiski polüteistlik. Jumala nime lausumine oli keelatud ja seega tekkisid talle austusnimed, sh. adonai ­ 'minu isa/issand' JHVHst sai ainujumal tänu prohvetlusele

Religioon
Konspekt-üldine usundilugu
33
doc

Konspekt: üldine usundilugu

Eetika ja ususeadustiku aspekt ­ iga traditsioon seab oma nõuded kogukonnale: nt 10 käsku, kuldreegel. Rituaalid võivad erineda, müüdid on natukene erinevad, aga eetika erinevate 2 traditsioonide vahel on sarnane ­ ära tee teistele seda, mida sa ei taha, et sulle tehakse; tee teistele seda, mida sa endale tahad; Seda nimetatakse erinevates usundites universaalselt kuldreegliks. Erinevused tulevad seal sisse, kes on see Teine, ligimene ­ on see usumaastikul või on see sõber, vaenlane jm. Sotsiaalne aspekt ­ institutsioonid annavad traditsiooni edasi, nad on trad kandjad ­ kirik, umma, sangha. Olulised on ka religioossed ametikandjad ­ preester, samaan, prohvet, guru, rabi. Sekulariseerimine, ilmalikustumine ­ religioossete institutsioonide ja uskumuste tähenduslikkuse vähenemine ühiskonnas. Materiaalne ­ indiaanlastel mask; altarid, templid, riided.

Üldine usundilugu
Maailma usundid
28
docx

Maailma usundid

Religioon on inimese kohustu austada jumalaid. Cultus on tulnud religiooni mõiste alla, aga pole sünonüüm. Kultus on ühe kindla jumala austamine ja uskumused selle jumalaga seoses. Teise võimalusega saab kultust kasutada ka teise küljena ehk religiooni üks külg. Roomlaste arvates sõltub inimeste käekäi jumalata käekäigust. Pilt Rooma kultuurist on muutunud, ene arvati, et see oli külm, aga nüüd on arvamus hoopis teine. Ristiusk on ainus tõeline religioon, kuid see on vale arusaam. Idilolatria – kummardamine Superstitsio – ebausk Secta – (tuleneb ka sekt) sekt on rühm, milles on väike pooldajaskond. Sektandid on usuhullud. Varasel uusajal hakkab reliigo mõiste muutuma, sest eurooplaste kontaktid kipuvad laienema. Tasmaania religioon suri välja, kuid seda on misjonäride poolt kirjeldatud. Mission aitas kaasa religiooni teaduslike uuringute tekkimiseks. 17. Sajandi teiseks pooleks toimub selline

Usundiõpetus
Maailma usundid
27
docx

Maailma usundid

) Nende vestlusest algas allakäigu põhjustanud lahing. Tulejumal Agni tuli appi arialastele edasijõudmiseks, aga lõpuks nad jäid ikkagi paikseks. Maailma kavatseti muuta iseenda muutmise teel. Paljud hülgasid Vedade autoriteedi (ja pole seega hinduistid) Akasa ­ tühi ruum, mis on maailma loonud. Upanisali puhul õpilased: ,,Mis on absoluut?" Õpetaja võib vastata vaikusega, mis näitab, et sellest ei saa kõnelda, seda saab vaid tunnetada. Teine võimalus on kirjeldada kõike seda, mida absoluut ei ole, aga ise pead aru saama, mis ta siis on. Kolmas võimalus: tattvamasi ­ ehk absoluut on kõigis meis ­ a:tman. Moksa ehk vabanemiseni jõudmine ja absoluudiga ühinemine on kõrgeim eesmärk. (Selleni ei aita positiivne karma.) Ahimsa ­ vägivallatuse põhimõte(füüsiline, vaimne ja ka vaid mõttes ­ hinduismi jaoks on need samaväärselt halvad, vahet ei ole) Upanisadide põhimõte ka, et meil on palju elusid

Maailma usundid
Maailmavaated ja usundid
39
docx

Maailmavaated ja usundid

Püha ala, kus teenistuti peeti oli nelinurkne vaoga eraldatud plats (et kurjad jõud välja jätta), preester istus jalad risti maas, hoidikus tuli, luges palveid, teenistuses kasutatavad nõud puhastati ja pühitseti selleks korraks, eraldi olulisi kohti ei olnud Kultusejumalad ­ vesi, tuli, haoma Samuti ka taevas, päike, kuu 2 tuulejumalat ­ Vata ja Vayo Vata on puhuva tuule jumal, Vayo on müstilisem, elu hing ise Tihti jumalad eksisteerisidki nii, et 1 on lähedasem inimestele ja teine tema vaste oli müstilisem, kõrgem, meile lähedasema jumala raevukam aspekt Indoiraanlased uskusid, et maailm jaotatud 7 regiooniks Keskel see, kus elutseb inimene, selle ümber ringides on kõik teised (3 ringi) Keskel ka mägi, mille ümber tiirleb päike, pool mäest alati pime Taoline loomulik kord, mis lubas sellel eksisteerida ­ Asha (sanskritis, India usundis ­ Rta? Ita?) Ohverdamine ja teenistused olidki osa loomulikust korrast, pidid Ashat üleval hoidma

Usundiõpetus




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun