kui selleks oleks vahendeid. Aga on hulk institutsioone, kes katavad teisi valdkondi, ja see on tore. Siit teine oluline märksõna. Paljusus, mitmekesisus. Seda saab ainult tervitada nii tegijate, žanrite kui ka institutsioonide tasandil. Tähendab see ju paljude inimeste loovuse ja initsiatiivi alalhoidmist. Mis sellest, et kultuuriministeeriumi ametnikul oleks mugavam suhelda ühe superorganisatsiooni juhtfiguuridega. Koostöö ja ühisosa leidmine – see on paljude tegijate ja erihuvide korral vältimatu. Just loov koostöö peaks olema sellise katusorganisatsiooni nagu on Eesti Muusika Arenduskeskus mõte ja siht. Mõtestamine, enesepeegeldus on tähtis asi nii muusikas kui kogu kultuuris. Kirjutan seda lugu ajalehte Sirp, ühte vähestest väljaannetest, mis peaks mõtestama muusikakultuuri sellises vormis, et see oleks sillaks sügava (teadusliku) analüüsi ja meis kõigis peituva intuitiivse muusikataju ja hindamisvõime vahel
tegevuse tulemuslikkust ja süvendavad selle õiguspärasust kodanike silmis [5]. 6 EKAK põhineb arusaamal, et demokraatliku riigikorra püsimiseks ja arenguks on avalikul võimul vaja kuulata kodanikke ja teha koostööd võimalikult paljudega neist. Otsuseid langetades peab avalik võim arvestama paljude ühiskonnaliikmete ja nende ühenduste erihuvide, väärtushoiakute ja eesmärkidega ning neid tõsiselt kaaluma ka siis, kui nende kandjad moodustavad arvulise vähemuse. Ühtlasi kinnitab ajalooline kogemus kodanike omaalgatusliku aktiivsuse positiivset mõju, mis avaldub ühiskonna isereguleeruva toimimise sujuvuses. Kodanikeühiskonna ja demokraatia kindlustamise kaudu saavad ühiskonnaliikmed ja nende ühendused ning avalik võim töötada üheskoos
liikmete teadlikkusele mingil olulisel teemal. Traditsioonilise turunduse keskmes on toode. Inimesi ei mõjutata midagi ostma, vaid midagi mõistma, ja enamgi veel, midagi tegema, näiteks: inimesi mõjutatakse loobuma suitsetamisest, säästma keskkonda, märkama ja takistama perevägivalda. 2 tähtsat lähenemist sotsiaalturunduse kontekstis Suhtekorraldus peab olema sotsiaalsete vajaduste, mitte kellegi erihuvide kohane. Tegutsemise aluseks peab olema arusaam professionaalsest suhtekorraldusest kui sümmeetrilisest, dialoogil põhinevast kommunikatsioonist, mis saab toimuda vaid eetiliselt ja sotsiaalselt vastutustundlikult. Sotsiaalkampaania puhul ei ole alati võimalik teha selget vahet, kus lõppeb turundus ja algab suhtekorraldus. Mida integreeritum on kommunikatsioon, seda läbimõeldumalt pöördutakse sihtgrupi poole
parlamendi suhteid 3) Valitsusel on oma juht 4) Valitsus otsustab kollektiivselt 5) Valitsus on võimalik umbusaldushääletusega maha hääletada ˇ 6)Valitsus moodustatakse parlamendivalmiste tulemuste põhjal, seega valitsust juhivad parteid kel on arvukas esindus parlamendis Pluss: Paindlikkus Miinus: parteide erihuvide domineerimine ERINEVUSED: Parlamentaarses sõltub valitsusjuht valitsusega parlamendi usaldusest ja umbusalduse korral võidakse neid tagandada. Presidentaalse puhul ei saa presidenti umbusaldada. Parlamentaarse korral presidendi valib parlament presidentaalses rahvas. Parlamentaarses ühine või mitmeisikuline täidesaatev võim. Presidentaalses ainuisikluine jaotamata võimuga täidesaatev võim.
et lapsed mitte ilma vanemateta ei jääks. Ei ole põhjust oletada, et siin mingisugust silmapilkliselt mõjuvat abinõu võiks leida; sellepärast peab veel muude abinõude järel ümbervaatama. Peab tähendama, et kasvatustöös ka neis perekondades sagedasti häid tagajärgi ei saada, kus eelteadmised ja kasvatamise võimalus ei puudu. Sagedast! areneb laps kodus liig ühekülgselt, sest et seal suurt rõhku pannakse kas vanemate ehk laste erihuvide ja erimaitsete peale. Last kui tulevast seltskondlist olevust, peetakse koduses kasvatustöös õige vähe silmas. Nõnda tekkib tarvidus lapsele peale koduse kasvatuse varakult seltskondlist kasvatust pakkuda. Koduse kasvatuse puudulikule korraldusele peab abi Ieitama; seda on ka leitud -- meil vähem, mujal rohkem -- l a s t e a e d a d e korraldamises. Lasteaedade asutaja oli Fr. Fröbel, kes avas 1873. aastal Blankenburgis «väikelaste hoolekande ja tegevusasutuse" ehk ,
Balti liit Eestist sai rahvusvaheliste suhete täieõiguslik subjekt. Juba 1921. aastal Rahvasteliitu vastu võetud Eesti Vabariik ühines kõigi poliitiliste konventsioonide ja kokkulepetega, mis aitasid kindlustada julgeolekut ja vältida sõjalisi konflikte Euroopas. Eesti diplomaatia eesmärgiks oli regionaalse Balti liidu loomine Skandinaaviamaade, Soome, Poola, Leedu ja Läti osavõtul. See aga ei õnnestunud riikide erihuvide ja omavaheliste vastuolude tõttu. Balti Liidu sõlmimist takistas ka Nõukogude ja Saksa diplomaatia aktiivne vastutegevus. 1923. aastal sõlmis Eesti poliitilise ja sõjalise koostöö lepingu Lätiga. 1934. aastal kirjutati Genfis alla Eesti, Läti ja Leedu üksmeele ja mittesõjalise kostöö lepingule (Balti Antant). Eesti julgeoleku kindlustamine Saksamaa tugevnemine ja natside võimuletulek muutis jõudude vahekorda kogu Euroopas. 1935. aastal sõlmitud Briti-Saksa
Selliste teenuste hulka kuuluvad tavaliselt kommunaal- ja teised elutähtsad teenused (side, elekter, gaas, vesi, kanalisatsioon, prügivedu, esmatarbekaubad, ühistransport, kultuur), mida osutavad kohalikud omavalitsused või riigiettevõtted omahinnaga, st nende teenuste hinna sisse ei arvestata kasumit. · Äriettevõtete osutatavad avalikud teenused. Need on tavaliselt sellised teenused, mis on vajalikud inimestele nende erihuvide rahuldamiseks ja mida nad ostavad kasumile orienteeritud äriühingutelt (eratransport, luksuskaubad, lõbustus, turismireisid, puhkus jt). Loomulikult teenivad kapitaliühingud nende teenuste osutamise pealt kasumeid. Paljudes riikides on selliste teenuste vajajad asutanud ka ühistud, mille kaudu nad saavad endale vajalikud teenused omahinnaga. Millist avalike teenuste hinnasüsteemi või teenuste kompleksi ühes või teises riigis (omavalitsuses)
andma tehtud tööd üle Tellijale vastava üleandmis-vastuvõtuaktiga. Lepingu täitmisel peab Töövõtja olema majanduslikult sõltumatu asjaoludest, mille tõttu ta ei saa olla objektiivne Tellija huvide esindamisel ning teenusega seotud otsuste tegemisel. Kui Lepingu jõusolekul ilmnevad Töövõtja sõltumatust ja objektiivsust vääravad asjaolud, on Töövõtja kohustatud Tellijat sellest viivitamatult informeerima. Töövõtjalt ei saa lepingu täitmisel nõuda Tellija selliste erihuvide esindamist ja kaitsmist, mis võivad kaasa tuua kavandatava ehitise kasutaja seisukohalt õigustatud huviga vastuolus olevaid tagajärgi. Töövõtjal on Lepinguga võetud ülesannete täitmisel õigus kasutada Alltöövõtjana isikuid, kelle koolitus, oskused ja kogemused vastavad osutatava teenuse ulatusele, iseloomule ning keerukusele. Kui Töövõtja märkab vigu, vastuolusid või puudujääke Tellija või Kaastöövõtja poolt esitatud
Londoni konventsioonile, mis keelustas sõjalise kallaletungi. Kollektiivse julgeolekusüsteemi rajamisel tegid väikeriigid panuse Rahvasteliidule, mille põhikiri kohustas liikmeid üksteist agressiooni korral sõjaliselt toetama. BALTI LIIT Eesti diplomaatia eesmärgiks oli Läänemere piirkonnas sõjalis-poliitilise liidu loomine Skandinaaviamaade, Soome, Poola ja Balti riikide osavõtul. Sellest ei tulnud midagi välja riikide erihuvide ja vastuolude tõttu. Põhjamaad ei soovinud võtta julgeolekuriske ja siduda end väikeste ja nõrkade Balti riikidega, Poola ajas suurriiklikku poliitikat, pealegi oli tal terav olukord Leeduga Vilniuse küsimuses. Balti liidu sõlmimist takistas ka NSVL ja Saksa diplomaatia aktiivne vastutegevus. Soomes leiti, et Balti riikide seisnud on ebakindel ja liit nendega ähvardab Soome julgeolekut. Suhteid
EESTI VABARIIK AASTATEL 1918-1939 Referaat Sisepoliitika Demokraatia ajajärgu (1920-1934) poliitilist spektrit iseloomustab ühiskonnagruppide erihuvide suur lahknevus ja erakondade rohkus. Näiteks II Riigikogusse pääses 26 parteist tervelt 14. See põhjustas ägeda valimisvõitluse ja teravad parlamendivaidlused, mida hakati nimetama ,,lehmakauplemiseks". Riigikogu valimistel 1920, 1923, 1926 ja 1929 aastal said vasak- ja parempoolsed enam- vähem ühepalju hääli ning tsenter oli kergelt ülekaalus. Poliitilise ümberrühmitumise tõttu tugevnes 1932 a. Valitud V riigikogus parempoolne tiib. Valijate aktiivsus viie esimese
Varasemat vabadust hakati piirama ning loomuline areng justkui katkestati. Selle töö eesmärk ongi vaadelda okupatsiooniaegset ajajärku Eesti teatris ning selgitada ühiskondlike protsesside mõju teatrielule. Enne okupatsiooni Selleks, et mõista okupatsiooniajal toimunut, tuleks vaadelda ka iseseisvusajal olnud seisukorda. ,,1920. Aastaid iseloomustas ühiskonnagruppide erihuvide lahknevus. 1924. aasta 1. detsembri putsi läbikukkumise järel vähenes kommunistide mõju, juhtkohale asusid sotsialistid. 1930ndate alguses hoogustus vabadussõjalaste liikumine, mis viis 1934. Aastal võimu haaramisele K. Pätsi poolt ja edasisele ,,kõva käe" poliitikale. Sündmused poliitika- ja majanduselus (järjestikused majanduskriisid) mõjutasid teatud määral ka teatritegevust." (Epner jt 2006: 56)
maksed hetke võlakirja turuväärtusega. -Hetketulusus (current yield)- See näitaja iseloomustab lühiajalist tulusust, sest võtab arvesse praegust turuhinda ning aastase kupongimakse (mitte kõiki tulevasi makseid). CY=C/V0 12. Mis on ja mida iseloomustab krediidireiting ning kuidas see on seotud võlakirja oodatava tootlusega? Krediidireiting iseloomustab oodatavat laenamise hinda, näitab emitendi riskitaset. 13. Mida peetakse silmas nn ,,erihuvide" all ettevõtte finantsaruandluse analüüsil? (näiteks kreeditor versus omanik) Kõik huvigrupid ei vaja ühtset informatsiooni. 14. Mis informatsiooni pakub ettevõtte bilanss finantsanalüüsi seisukohalt? (avatud küsimus) Informatsioon ettevõtte finantsseisundist majandusaasta algul ja lõpul. Ettevõtte bilansis kajastub tema varade, kohustuste ning omakapitali hetkeseis. Bilansis eristub kaks poolt varad (aktivad) ja varade finantseerimise allikad (passivad). ..... 15
kiiresti oma positsioonid Eesti majanduses. Eesti suhteid Weimari vabariigiga komplitseeris radikaalne maareform ja baltisakslaste intriigid. 6 BALTI RIIK Eesti diplomaatia eesmärgiks oli Läänemere piirkonnas sõjalis-poliitilise liidu loomine Skandinaaviamaade, Soome, Poola ja Balti riikide osavõtul. Välja sellest midagi ei tulnud riikide erihuvide ja vastuolude tõttu. Neil oli ka piisav põhjus, ei soovitud võtta julgeolekuriske ning siduda end väikeste ja nõrkade Balti naabritega. Omavahel tülitsesid Poola ja Leedu. Balti liidu sõlmimist takkistas Nõukogude ja Saksa diplomaatia aktiivne vastutegevus, kes ei soovinud blokkide tekkimist oma piirkondadel. Neil põhjustel ebaõnnestusid 1920. aastail katsed sõlmida suurt Balti liitu ja Põhja blokki. RAHVASTELIIT
organisatsioonis enam muuta konflikt professionaalide ja juhtkonna vahel. · Eristuvad täitmise ja juhtimise funktsioonid (koolides, haiglates). Juhil organisatsiooni üldjuhti- mise funktsioon deprofessionaliseerumine konflikti süvenemine. · professionaalide töö hästi standardiseeritud. · grupi roll grupi ühtsus ja töövõime sõltub vähe üldisest organisatsioonist. Organisatsiooni ja grupi väärtuste konflikt. · professionaalsete erihuvide pakkumine ühiskonnale. 3) Allasutuste tüüp · bürokraatia hakkab keskasutustele andma rohkem funktsioone. · keskjuhtimine peakontoris, millel konkreetsed funktsioonid. · finantsüsteem on tsentraliseeritud peabki olema kontrollitud ja jäik. Peakorter tegeleb ka valdkonna arengustrateegiate välja töötamisega. 4) Adhokraatia (ad hoc siin ja praegu) · organisatsiooni struktuuri ja reeglite määratlemine vastavalt olukorrale
laiendamise tendents.*Mitmesugused huvigrupid võivad riigi poliitikat mõjutada sihipärase info ja lobitööga. Seejuures on see väikestel rühmadel (nt mingi ala ettevõtjad) parema organiseerituse (väiksemate poliitiliste transaktsioonikulude) tõttu lihtsam kui suurtel rühmadel (nt tarbijad).*Nii tekkivad nn riigitõrked võivad põhjustada olulisemaidki häireid ühiskonnas kui turutõrked majanduses Ratsionaalsus lõks (Dilemmastruktuur) olukord, kus erihuvide konflikt takistab ühishuvide realiseerimist*Tekib, kui osapooled võivad arvata, et teised neid koostöö puhul oportunistlikult alt tõmbavad*Igaühel eraldi on stiimul teiste arvel liugu lasta ("reeta")*Ohustatud nii horisontaalne kui ka vertikaalne koostöö e vahetustehingudHomo sociologicus - Inimene on oma sotsiaalse keskkonna 1 poolt programmeeritud. *Inimene käitub vastavalt oma rollile. Rollide süsteem tekitab käitumisootused, mis teeb kooselu võimalikuks
tundub et midagi räägitakse öudusnovellidest, tegelased iseäralikud, erilise saatused ning mingite võimetega kodust ja ühiskonnast irdunud tüüp. Tema stiili iseloomustab elunähtuste võiga kujutamine- tema tegelased on kättemaksja ja egoistid, tigedad ja ebaausad 24. 2 Vallaku novelli analüüs 25. Peet Vallaku loomingumeetod 26. 1922 Eesti Kirjanikkude liit Alustati 33 liikmega, see oli kutseühing, mis koondas kõiki kirjanikke ja erines põhimõtteliselt erihuvide alusel moodustatud rühmitustest. Peamine ülesanne oli hea seista kirjanike loomistingimiste eest ja tegeleda kirjanduselu üldprobleemidega. Ühelgi voolul liidus eelisõigusi polnud, valitses demokraatlik sallivus. Liidu esimeseks esimeheks valiti Tuglas. Tänapäeval Jan Kaus. 27. 1923 Looming Tuglase toimetatud, riigi majanduslik toetus tagas ajakirja ilmumise kuid samas säilitati loominguline vabadus. Kaastöö ainsaks avaldamise kriteeriumiks oli kunstiline tase.
2. Laenuandjad, võlakirjade omanikud 3. Analüütikud, konsultandid, ajakirjanikud 4. Advokaadid ja hagejad 5. Hankijad ja kreeditorid 6. Riigiorganid (n MTA) 7. Avalikkus 8. Ettevõtte juhtkond 9. Ettevõtte töötajad Kõigil on erinevad huvid. Nt tarnijaid ja konkurente huvitab, kui edukas on ettevõtte. Kliente huvitab kui usaldusväärne partner see firma oleks. Kõik grupid ei vaja ühtset informatsiooni, vaid neid võib eristada erihuvide kaudu. 14. Teate bilansi ning kasumiaruande põhilist loogikat. Teate olulisi kirjeid ning nende sisu (a la mis on debitoorne ning kreditoorne võlg, brutokasum jne, põhivara, EBITDA, EBIT jne) 4 Bilans - informatsioon ettevõtte finantseisundist majandusaasta algul ja lõpul. Kasumiaruanne - informatsioon ettevõtte majandusaasta tulemusest kindlal perioodil.
Esimene neist räägib teema lahti lihtsalt, väheste detailidega ja ilma spetsiilisi mõisteid kasutamata. Seejärel räägitakse sama materjal teist korda üle, kuid nüüd pikemalt, rohkemate detailidega ja tihti erialaterminite abil. Esimene lahtirääkimine on mõeldud tavalisele lugejale, kellel puudub teemavastu sügavam huvi ja ka eelteadmised, et kõigist nüanssidest aru saada. Teine lahtirääkimine on mõeldud just erihuvide ja suuremate teadmistega lugejale. Topeltpüramiidi saab kasutada nt uudistes seaduste, eelarvete, majandusaruannete jms keerukate teemade kohta, mis on igale lugejale olulised, kuid millest suure osa lugejate jõud ja huvi üle ei käi. Seda tasub kasutada majandusosakonna pühiuudistes, et tekitada ka tavalise lugejale huvi nende vastu. Samuti sobib ta hästi keerukate majandusuudiste esitamiseks, mis on nii olulised, et need tuuakse lehe üldosasse
3. Analüütikud, konsultandid, ajakirjanikud 4. Advokaadid ja hagejad 5. Hankijad ja kreeditorid 6. Riigiorganid (n MTA) 7. Avalikkus 8. Ettevõtte juhtkond 9. Ettevõtte töötajad Kõigil on erinevad huvid. Nt tarnijaid ja konkurente huvitab, kui edukas on ettevõtte. Kliente huvitab kui usaldusväärne partner see firma oleks. Kõik grupid ei vaja ühtset informatsiooni, vaid neid võib eristada erihuvide kaudu. 17. Majandusaasta aruande komponendid 1. Bilanss - informatsioon ettevõtte finantsseisundist majandusaasta algul ja lõpul. 2. Kasumiaruanne - informatsioon ettevõtte majandusaasta tulemusest 3. Rahavoogude (-käibe) aruanne info finantsseisundi muutustest, e/v raha allikatest ja nende kasutamisest 4. Omakapitali muutuste aruanne toob välja aruandeperioodil toimunud muutused e/v omakapitalis, annab infot ettevõtte jätkusuutlikkusest 5
Võim võib esineda: valitseva, poliitilise võimuna; mittevalitseva, korraldava ehk administreeriva võimuna. Mittevalitsev võim võib luua eeskirju reeglite täitmiseks, kuid tal ei ole vahendeid nende täitmise tagamiseks. Näiteks kiriku võim, ühiskondlikud organisatsioonid. Valitseva võimu nõudeid ei saa vältida. Valitsemine tähendab kuuletumise saavutamist. Riigi võimu ülesanded on sotsiaalsete gruppide ning klasside erihuvide lepitamine ja tasakaalustamine, ühiskonna kaitsmine. On olemas kolme erinevat võimu kasutuse tüüpi: Traditsiooniline on rajatud usule olemasolevate võimuinstitutsioonide seaduslikkuse ja pühadusse. Aluseks on sisse juurdunud kombed. Standardiks on feodaalühiskonnas valitsevad võimusuhted. Karismaatiline on rajatud võimu teostava isiku personaalsele veetlusele ja tema võimele inspireerida inimesi järgima oma tahet.
7. kodanikualgatuse tugisüsteemi arendamine; 8. heade koostöötavade ning ametiasutuste ja kodanike ning nende ühenduste koostööd soodustavate teadmiste levitamine; 9. kodanike ja nende ühenduste laialdasem kaasamine poliitikate ja õigusaktide väljatöötamis-, teostamis- ja analüüsiprotsessi ning selleks vajalike teabekanalite ja mehhanismide arendamine; 10. ebapiisavalt esindatud või tunnustamata kodanike ja nende ühenduste erihuvide ja vajaduste tunnustamine ja arvessevõtt avaliku elu korraldamisel; 11. heategevust ja filantroopiat soodustava keskkonna loomine ning ärisektori kaasamine . Põhimõtted ja väärtused: 1) kodanikuaktiivsus, 2) osalus, 3) austus, 4) partnerlus, 5) vastutus ja aruandmiskohustus, 6) kodanikualgatuse poliitiline sõltumatus, 7) korruptiivsuse vältimine, 8) säästev ja tasakaalustatud areng, 9) võrdne kohtlemine.
(nt. Mitterrnad vs Chirac 1988) · Kui peaminister ja president eri parteidest, siis presidendi mõju poliitikale väga piiratud · Soome 2000 a. võeti presidendilt õigus parlamenti laiali saata, president pole ka enam välispoliitika juht · Kokkuvõte: Presidentaalses süsteemi pluss: president saab tõusta kõrgemale parteide võitlusest. Miinus: süsteemi vähene paindlikkus Parlamentaarne süsteemi plussiks: paindlikkus. Miinuseks parteide erihuvide domineerimine Võrrelge omavahel presidentaalset ja parlamentaarset süsteemi! - Võrrelge omavahel presidentaalset ja poolpresidentaalset süsteemi! - Kui Eesti oleks presidentaalne süsteem, milline siis Eesti valitsemissüsteem välja näeks! Kirjeldage! - Kui Eesti oleks pool-presidentaalne süsteem, milline siis Eesti valitsemissüsteem välja näeks! Kirjeldage!
2. Laenuandjad, võlakirjade omanikud 3. Analüütikud, konsultandid, ajakirjanikud 4. Advokaadid ja hagejad 5. Hankijad ja kreeditorid 6. Riigiorganid (n MTA) 7. Avalikkus 8. Ettevõtte juhtkond 9. Ettevõtte töötajad Kõigil on erinevad huvid. Nt tarnijaid ja konkurente huvitab, kui edukas on ettevõtte. Kliente huvitab kui usaldusväärne partner see firma oleks. Kõik grupid ei vaja ühtset informatsiooni, vaid neid võib eristada erihuvide kaudu. 17. Majandusaasta aruande komponendid 1. Bilanss - informatsioon ettevõtte finantsseisundist majandusaasta algul ja lõpul. 2. Kasumiaruanne - informatsioon ettevõtte majandusaasta tulemusest 3. Rahavoogude (-käibe) aruanne info finantsseisundi muutustest, e/v raha allikatest ja nende kasutamisest 4. Omakapitali muutuste aruanne toob välja aruandeperioodil toimunud muutused e/v omakapitalis, annab infot ettevõtte jätkusuutlikkusest 5
ka üksikisikutega. Isegi argistena näivad inimlikkuse väljendused nagu õpilaste nimede ära Sel hetkel ütlesin ma sõna sekka, püüdes Vickit aidata: „Natuke keeruline on peale tunde ootama õppimine (ja alati ka kasutamine); rühma ja üksikisikute sõbralik tervitamine (isegi väljaspool jääda, sest me läheme koos, ühe autoga koju.“ klassi), nende isikupäraste joonte ja detailide (õpilaste hobide, erihuvide, sündmuste ja sün- Seepeale ütles õpetaja Green, „Ma arvan, et sinul pole sellega midagi pistmist! Ma ei usu, et sa tead, nipäevade) meelespidamine on kõik märgid, mis annavad tunnistust õpetaja jõupingutustest millest me räägime, nii et ära sega end vahele!“ luua ja säilitada positiivset töösuhet
posti või telefoni teel ja kesta enne lepinguni jõudmist nädalaid. Läbirääkimiste käigus toimub ostja ja müüja seisukohtade, käsitluste, vajaduste ja eesmärkide väljaselgitamine. Läbirääkimiste eesmärk on kujundada osaliste ühiste huvide taustal erihuvide osas kompromisse, selgitades ühes- koos välja mõlema poolt aktsepteeritavad seisukohad ja lepingutingimused. Ostuläbirääkimisteks valmistumisel tuleks pidada silmas järgmist: • selgitage välja, kas sel teemal pole juba varem peetud läbirääkimisi, kas on olemas mingeid Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR
annaabi.ee 
