28.01.2013 Sissejuhatus FÜÜSIKALISED OHUTEGURID MÜRA VIBRATSIOON MIKROKLIIMA Füüsikalised ohutegurid Müra on heli, mis koosneb suurest hulgast erineva kõrgusega ja tugevusega lihtsatest toonidest ning avaldab häirivat või tervistkahjustavat mõju organismile. Müratugevust mõõdetakse detsibellides (dB). Inimkõrvale on ebasoodne pidev müratugevus alates 60 dB. Lubatud maksimaalne müra tugevus on vastavalt kehtivale tööohutusstandardile 85 dB(A). Kindlate masinate poolt tekitatava müratugevuse saab teada müra mõõtmisel, mille teostamist organiseerib tööandja. Müra võib olla pidev, impulsiivne, madal-, kesk-, kõrgsageduslik, tonaalne. Puuride, freesidel ja saagidel tekivad töötamisel kesksageduslik (350800 Hz), kõrgsageduslik (üle 800 Hz) ja impulsiivmüra
Töö iseloom võib nõuda töötajalt oma emotsioonide välja näitamist või tagasihoidmist, mis ei pruugi mõjuda hästi töölisele. Näited minu eriala ohuteguritest ja nende vältimistest Müra Müra on heli, mis koosneb suurest hulgast erineva kõrgusega ja tugevusega lihtsatest toonidest ning avaldab häirivat või tervistkahjustavat mõju organismile. Müratugevust mõõdetakse detsibellides (dB). Inimkõrvale on ebasoodne pidev müratugevus alates 60 dB. Lubatud maksimaalne müra tugevus on vastavalt kehtivale tööohutusstandardile 85 dB. Kindlate masinate poolt tekitatava müratugevuse saab teada müra mõõtmisel, mille teostamist organiseerib tööandja. Müra võib olla pidev, impulsiivne, madal-, kesk-, kõrgsageduslik, tonaalne. Kõige kahjulikum töötajale võib olla impulsiivne ja kõrgsageduslik müra. Müra vältimiseks tuleb võimaluse korral kasutusele võtta seadmed, mille müra oleks madalam
õhurõhk; masinate ja seadmete liikuvad või teravad osad, valgustuse puudused; kukkumis- ja elektrilöögioht ning muud samalaadsed tegurid. Optometristi füüsikalised ohutegurid Müra- töötajat häiriv või tema tervist kahjustav heli. Müra saab hinnata vastavalt tehtavale tööle. Kuulmisekahjustuste risk on olemas, kui müratase on suurem kui 80 dB(A). Sellistes tingimustes on soovitav kasutada kuulmiskaitseid. Inimkõrvale on ebasoodne pidev müratugevus alates 60 dB. Optometristi müraallikad: Töötavad masinad ja arvutid; Printer; Trükkimine; Helisev telefon; Rääkimine klientidega; Ventilatsioon; Väljastpoolt tööruume tulev müra; Müra mõjud Müra on peaaegu alati organismile kahjulik, koormates kuulmiselundit ja peaaju. Ülepiirilise müra tagajärjel tekib kuulmisteravuse langus. Kestev müra kurnab närvirakke, mistõttu aeglustuvad inimese psüühilised protsessid (nt. mõtlemine, reageerimisvõime,
sissehingamise tõttu, ilma et ta selle peale ärkaks. Et päästa suure hulga inimeste elu, on kodud tarvis varustada tulekahju signalisatsiooniga. Odavaim ja efektiivne seadeldis on autonoomne suitsuandur, mille paigaldamisega oma koju saab inimene hakkama ilma eriteadmisi omamata. Suitsuandurid avastavad tulekahju põlemisel eralduva suitsu järgi ning annavad sellest märku valju piiksumisega, mille müratugevus on kolme meetri raadiuses u 85 detsibelli. Samasuguse müratugevusega (80-90 dB) on näiteks tipptunni liiklus, raskeveokite müra ja tehaste töö. Selle heli kuulmisega magamise ajal võib probleeme olla lastel ning eakatel inimestel, kes ei pruugi väga hästi kuulda kõrgeid helisid. Samuti pole eriti tõenäoline, et see suudaks äratada raskes joobes inimest. Merilin Jürine Tulekustutusained-ja vahendid Kasutatud allikad:
MÜRA · Müraallika olemus · Impulssmüra , pidev müra · Erineva sagedusega müra · Erineva sagedusega müra ( madal,- kesk ja kõrgsageduslik müra ) · sumbumine õhus · tuul · peegeldused · kaugus müraallikast · sademed · õhuniiskus · pinasesse neeldumine · temperatuur ja temperatuuride vahe · tõkked ehitised , tarad jne · peegeldused Müratugevust mõõdetakse detsibellides ( dB) . Inimkõrvale on ebasoodne pidev müratugevus alates 60 dB . Lubatud maksimaalne müra tugevus on vastavalt praegu kehtivale tööohutusstandardile 85 dB . Kõige kahjulikumad on kõrgsageduslikud ja impulsiivsed mürad . Puuride ja saagidel tekivad töötamisel kesksageduslik ja kõrgsageduslik müra , samuti impulsiivne müra . Traktoritel , veokitel , kompressoritel sageli on madalsageduslik müra . 4
niiskussisaldust. Oma töötajatest hooliv ettevõtja peaks laskma mõõta töökeskkonna nö tervislikkust, et välja selgitada tööd segavad asjaolud ning vältida personali tervisprobleeme nagu peavalu, üleväsimus, liigesevalu ja allergia. Vaimse töö tegemisel peab tööruum vastama järgmistele tingimustele: · temperatuur 22-24° C · suhteline niiskus 40-60% · õhu liikumise kiirus alla 0,1 m/s · valgustatus üle 300 luksi · müratugevus max 50 detsibelli Minu praeguses töökohas on töötingimused igati kaasaja nõuetele vastavad. Juhiabina töötan mugavas ja otstarbekas ruumis. Ainult minu ruumist on võimalik pääseda juhi tööruumi. Tööruum on heledates värvitoonides. Seinad on helerohelised ja mööbel on hall ning põrandat katab parkett. Riiuleid ja kappe on piisavalt, nii et puudust tunda ei ole vaja. Konservatiivsetes toonides kontorimööbel mõjub asjalikult ja ühtlasi sõbralikult. Rahulikud
sisekliima(õhuliikumise kiirus, õhutemp, niiskus, õhurõhk; plahvatus ja tuleoht, tervad osad masinatel, valgustuse puudused.. Keemilised ohutegurid Bioloogilised ohutegurid Füsioloogilised ja psühholoogilised ohutegurid: kuidas mõjutab töötaja tervist, mida peab ette võtma terviseriskide vältimiseks; 11. Töökeskkonna füüsikaliste ohutegurite piirnormid (nende kohta, mis toodi loengus ära); Müratugevus: inimkõrvale ebasoodne al 60dB. Lubatud max tööohutusstandard 85dB Vibratsioon: Lokaalne- 2,5m/s2, Üldvibratsioon- 0,5m/s2 Õhu relatiivne niiskus norm 40-60%(piirid 30-70%) Õhuruumi töötaja kohta 10m3 12.Töötajate tööohutusalane juhendamine ja väljaõpe. Mis etappides kulgeb, mis on sisu, kes teostab ja millega lõpeb?; 1)Sissejuhatav juhendamine (viib läbi töökeskkonnaspetsialist)
(1)Füüsikalised ohutegurid on: 1) müra, vibratsioon, ioniseeriv kiirgus, mitteioniseeriv kiirgus (ultraviolettkiirgus, laserkiirgus, infrapunane kiirgus) ja elektromagnetväli; (2) õhu liikumise kiirus, õhutemperatuur ja -niiskus, kõrge või madal õhurõhk (3)masinate ja seadmete liikuvad või teravad osad, valgustuse puudused, kukkumis- ja elektrilöögioht ning muud samalaadsed tegurid. Müra •Müratugevust mõõdetakse detsibellides (dB). •Inimkõrvale on ebasoodne pidev müratugevus alates 60 dB. Müra toime tervisele •Otsene toime - kuulmise (kuulmisteravuse) langus. Kuulmisteravus langeb aeglaselt. •Algselt nõrgeneb kõrgete toonide kuulmine •Intensiivses ja kestva müraga töökeskkonnas võib 15-20 aasta jooksul tekkida tunduv vaegkuulmine. •püsiv ja pöördumatu protsess •Müra kaudne toime -mõju eeskätt inimese närvisüsteemile ja selle kaudu kogu organismile. -kestev müra kurnab närvirakke
mitteioniseeriv kiirgus (ultraviolettkiirgus, laserkiirgus, infrapunane kiirgus) ja elektromagnetväli; (2) õhu liikumise kiirus, õhutemperatuur ja -niiskus, kõrge või madal õhurõhk (3) masinate ja seadmete liikuvad või teravad osad, valgustuse puudused, kukkumis- ja elektrilöögioht ning muud samalaadsed tegurid. 10.Töökeskkonna füüsikaliste ohutegurite piirnormid (nende kohta, mis toodi loengus ära); Inimkõrvale on ebasoodne pidev müratugevus alates 60 dB. • Lubatud maksimaalne müra tugevus on vastavalt praegu kehtivale tööohutusstandardile 85 dB(A). Kõige kahjulikumad on kõrgsageduslikud ja impulsiivsed mürad. • Puuride, freesidel ja saagidel tekivad töötamisel kesksageduslik (350 – 800 Hz) ja kõrgsageduslik (üle 800 Hz) müra, samuti impulsiivne müra. • Lokaalse ehk kohtvibratsiooni tervisele ohtlik võnkesagedus on 25-150 Hz (kuni 300 Hz)
(1) Füüsikalised ohutegurid on: 1) müra, vibratsioon, ioniseeriv kiirgus, mitteioniseeriv kiirgus (ultraviolettkiirgus, laserkiirgus, infrapunane kiirgus) ja elektromagnetväli; (2) õhu liikumise kiirus, õhutemperatuur ja -niiskus, kõrge või madal õhurõhk (3) masinate ja seadmete liikuvad või teravad osad, valgustuse puudused, kukkumis- ja elektrilöögioht ning muud samalaadsed tegurid. Müra - Müratugevust mõõdetakse detsibellides (dB).• Inimkõrvale on ebasoodne pidev müratugevus alates 60 dB. • Lubatud maksimaalne müra tugevus on vastavalt praegu kehtivale tööohutusstandardile 85 dB(A).• Müra võib olla pidev, impulsiivne, madal-, kesk-, kõrgsageduslik, tonaalne (kindla tooniga). • Kõige kahjulikumad on kõrgsageduslikud ja impulsiivsed mürad.• Puuride, freesidel ja saagidel tekivad töötamisel kesksageduslik (350 – 800 Hz) ja kõrgsageduslik (üle 800 Hz) müra, samuti impulsiivne müra. • Traktoritel, veokitel, kompressoritel sageli
1) müra, vibratsioon, ioniseeriv kiirgus, mitteioniseeriv kiirgus (ultraviolettkiirgus, laserkiirgus, infrapunane kiirgus) ja elektromagnetväli; 2) õhu liikumise kiirus, õhutemperatuur ja -niiskus, kõrge/madal õhurõhk 3)masinate ja seadmete liikuvad või teravad osad, valgustuse puudused, kukkumis- ja elektrilöögioht ning muud samalaadsed tegurid. - Müra ·Müratugevust mõõdetakse detsibellides (dB). ·Inimkõrvale on ebasoodne pidev müratugevus alates 60 dB. ·Lubatud max. müra tugevus vastavalt tööohutusstandardile 85 dB(A). ·Müra võib olla pidev, impulsiivne, madal-, kesk-, kõrgsageduslik, tonaalne (kindla tooniga). ·Kõige kahjulikumad on kõrgsageduslikud ja impulsiivsed mürad. ·Puuride, freesidel ja saagidel tekivad töötamisel kesksageduslik (350 800 Hz) ja kõrgsageduslik (üle 800 Hz) müra, samuti impulsiivne müra.
annaabi.ee 
