· Propaganda inimeste meelsuse pidev töötlemine · Interventsioon välisriikide relvastatud sekkumine Venemaa asjadesse. · Sõjakommunism kodusõja eelne poliitika · Uus majanduspoliitika kodusõja järgne poliitika, vabam kui sõjakommunism · Industrialiseerimine suutööstuste eelisareng · Plaanimajandus majanduse plaanipärane arendamine ja suunamine riigi poolt. · Kollektiviseerimine eraomandusele tuginevate talumajapidamiste vägivaldne ühendamine ühismajanditesse · Kolhoos põllumajandusettevõtte võte, milles tootmisvahendid on kolhoosi liikmete ühiomand. · Gulag vangilaagrite süsteem · Kulak rikas talupoeg · Duce itaalias juht · Kolmas riik natsliku Saksamaa nimetus, mis tuleb arusaamast, et esimene riik oli Püha Rooma, teine Saksa Keisririik, ning kolmas Hitleri juhitud Suur Saksamaa
Itaalia armee ei suutnud näidata erilist sõjalist oskust: kogu sõja jooksul võitsid nad vaid ühe lahingu.Sõjajärgsetel aastatel oli Itaalia siseriiklik olukord üsna keeruline. Pidevalt vahetuvad valitsused ebaõnnestusid üksteise järel ,seepärast leidis rahva poolehoidu fasistlik liikumine, mille etteotsa sai Benito Mussolini. 1920. aastate võimuvõitlusest väljus võitjana Jossif Stalin, kelle eestvedamisel rajati sotsialistlik suurtööstus ning eraomandusele tuginev talumajapidamine asendati kolhoosikorraga.Suurt tähelepanu hakati pöörama riigi sõjalise võimsuse tugevnemisele. Uue ühiskonna ülesehitamisega kaasnes pidev vägivald ja poliitiliste vastaste hävitamine, mis lõpes 1930. Aastate keskpaigas ,, suure puhastusega,,. Majanduslikult ja sõjaliselt tugevnenud Nõukogude Liit hakkas mõtlema uutele vallutustele. Kuna peale Esimest maailmasõda kehtestati Saksamaale karmid reparatsioonid ja Saksamaa oli oma olukorraga hädas
mis pole ehtne ja selle andnud isiku kogemustel põhinev. Tunnistusi või heakskiitu, mis on iganenud või mis ei ole mingil muul põhjusel enam kohaldatav, ei tohi kasutada. Reklaam ei tohi kujutada ühtegi isikut, ei eraisikuna ega avaliku elu tegelasena, niisamuti talle viidata seni, kuni selleks on hangitud eelnev nõusolek; samuti ei tohi reklaamides ilma eelneva nõusolekuta kujutada ega viidata ühegi isiku eraomandusele sellisel moel, et see jätab üldsusele mulje omaniku isiklikust heakskiidust. Reklaamis ei tohi põhjendamatult kasutada teise firma, asutuse või organisatsiooni nime, initsiaale, logo ja/või kaubamärki või lubamatult ära kasutada ühegi isiku, firma või institutsiooni nime, kaubamärki või muu intellektuaalse omandi head mainet või reklaamikampaania käigus saavutatud head mainet.
vaesed jäävadki vaeseks ja jõukad elavad nii, et nad ei aita teisi vähemedukaid ühiskonnaliikmeid) kujundada riikliku majandussektori ja eramajanduse kombinatsioon. Sotsiaaldemokraatia eeldab, et majanduspoliitika peaks olema riigis selline, mille järgi riik reguleerib eraomandusele rajanevat turumajandust (sekkub majandusse), ergutab riiklike krediitidega tarbimist ja investeerimist Millist ideoloogiat (ühiskonnakorraldust) Te pooldate ja miks? Millise ideoloogia kandjad on Eesti erakonnad?
Sellega kehtestati laialdased projekt, mis koondas peaaegu kogu kodanikuõigused: kõigi kodanike võrdsus võimutäiuse rahva poolt otse valitava seaduste ees, isiku- ja korteripuutumatus, riigivanema kätte. ühinemise koosolekute südametunnistuse, Aprillis 1934 pidid toimuma riigivanema ja usu- ja sõnavabadus, õigus eraomandusele, uue riigikogu valimised. Vältimaks streigivabadus. Põhiseaduslikke õigusi vabadussõjalaste võitu ja koondamaks kitsendas aga Tallinnas ja piiriäärsetes võimu enese kätte, teostasid riigivanema rajoonides kehtinud kaitseolukord. kandidaadid K. Päts ja erukindral J. Kaitseolukord oli mõeldud võitluseks Laidoner 12
Kuna Eesti arenes kiiresti siis loodi esimene põhiseadus. Vastavalt sellele oli meil kõrgeimaks võimu kandjaks rahvas. Seadusandlikku võimu teostas aga riigikogu, kuhu kuulus 100 liiget. Täidesaatva võimu teostas valitsus, mis vastutas riigikogu ees ja mida juhtis riigivanem. Kohalikel omavalitsustel oli nüüdsest otsustamisel suur iseseisvus ning kehtestati kodanikuõigused. Neist olulisemad olid kodanike võrdsus seaduse ees, hulgaliselt vabadusi ja õigus eraomandusele. Põhiseaduse halvaks küljeks oli aga see, et see ei kehtinud Tallinnas, piiriäärsetes rajoonides ja raudtee piirkonnas, seal kehtis kaitseseisukord. Välispoliitika: Eestit tunnustati kui iseseisvat riiki juba 1918.a Prantsusmaa ja Inglismaa poolt. Eesti probleemide lõplik lahendamine pidi jääma Pariisi rahukonverentsi hooleks, kuid sealt abi ei tulnud. Seejärel otsiti uusi lahendusi ja otsustati lõpetada sõda Nõukogude Venemaaga. 1920
konkurendid kõrvale tõrjuda ja end lõplikult võimul kindlustada. Välja kujunes Staini ainuvõim. Tema võimuletulekuga kaasnesid olulised muudatused senses majanduspoliitikas. Stalin hakkas tööstust eelisarendama industrialiseerima. See pidi muutma Venemaa kiirelt tööstusriigiks, tagama sõjalise võimsuse kiire kasvu ja võimaldama tulevikus edukat maailmarevolutsiooni. Võeti kasutusele ka plaanimajandus. Põllumajanduses toimus kollektiviseerimine, mis tähendas seniste eraomandusele tuginevate talumajapidamiste vägivaldet ühendamist ühismajanditesse, sh kolhoosidesse. Viimaste loomiseda mingi üle põllumajanduslikule suurtootmisele. Kolhoseerimisega likvideeriti rikkad talupojad, ligi 9 miljonit talupoega küüditati. 1930. aastatel tabas NSV Liitu ulatuslik näljahäda, 7 miljonit hukkunud. Rahvas talus ühiskonnas toimuvat vägivallapoliitikat sest rahvaga manipuleeriti: aktiivne propaganda, vägivallapoliitika, terror, hirm. 1930
Algas 1918 märts ja lõppes 11.nov.1918. Kestis 9 kuud. Miks algas Vabadussõda? Sest Nõukogude Venemaa ei tunnustanud Leedu ja Läti iseseisvust ning alustas 1918 sõda Baltikumi vallutamiseks. Kirjelda Eesti Vabariigi I põhiseadust. Võeti vastu 15.juunil 1920 Asutava Kogu poolt. Sellega kehtestati laialdased kodanikuõigused: kõigi kodanike võrdsus seaduse ees, isiku ja korteripuutumatus, ühinemise, koosolekute, südametunnistuse, usu ja sõnavabadus, õigus eraomandusele, streigivabadus. Põhiseaduslikke õigusi kitsendas aga Tallinas ja piiriäärsetes rajoonides kehtinud kaitseseisukord. Eesti Vabariik hoolitses vähemrahvuste eest. Suurimad rahvused venelased, sakslased, rootslased ja juudid said avarad võimalused rahvuskultuuriliste küsimuste lahendamisel kultuuriautonoomia. Võim kuulus 100liikmelisele parlamendile Riigikogule, mis valiti iga kolme aasta tagant. Täidesaatev võim oli
tunnustasid Itaaliat kui hästitoimivat riiki. Nõukogude riigi kujunemine algas 1917 peale esimest maailmasõda. Paari aasta jooksul keelustati muud parteid peale kommunistliku partei ja kehtestati üheparteisüsteem. Samuti toimusid olulised muudatused majanduses algas Venemaa muutmine võimsaks tööstusriigiks, majanduse arendamine allutati plaanimajandusele ja rangele kesksele juhtimisele. Põllumajanduses toimus kollektiviseerimine, mis tähendas eraomandusele tugineva talumajapidamise vägivaldse ühendamise ühismajanditesse ehk kolhoosidesse. Kolhoosidesse astumise vastaseid tituleeriti nõukogude võimu vastasteks. Lisaks majanduslikule jõupoliitikale kaasnes Venemaal ka poliitiliste vastaste hävitamine, mille elluviimiseks loodi laiaulatuslik vangilaagrite süsteem. 1930ndatel algas Venemaa sõjaline relvastumine ja ettevalmistumine sõjaks. Peale esimest maailmasõda levis Saksamaal kommunismi hirm, mida kardeti ka teistes Euroopa riikides
on kasutusel demokraatlikud vabadused. Demokraatlikud vabaduse- sõnavabadus, trükivabadus, koosolekute vabadus, elukoha valimis vabadus. Diktatuur- mitte milleski piiratud, jõule toetuv jõud. Fasism-äärmuslik diktatuurivorm Itaalias, mida iseloomustas juhikultus, militarism, rassism. Industrialiseerimine-suurtööstuste arendamine. Interventsioon- välisriikide relvastatud sekkumine teise riigi siseasjadesse. Kapitalism- eraomandusele ja vabaturumajandusel põhinev ühiskondlik süsteem. Koalitsioonivalitsus-erinevate poliitilistejõudude poolt moodustatud valitsus. Kolhoos- põllumajandusettevõte, milles tootmisvahendid on kolhoosi liikmete ühisomand. Kollektiviseerimine e kolhoseerimine-talude vägivaldne ühendamine kolhoosideks. Kolmas riik-natsliku Saksamaa nimetus, esimene riik oli Püha Rooma riik, teine ühendatud Saksa keisririik
organisatsioon. 1921. a. uue majanduspoliitikaga kaotati toiduainete riigile andmise kohustus ning asendati see rahalise maksuga. 1921. jäi Lenin haigeks, suri 21. jaan. 1924. 1922. a. sai peasekretäriks J. Stalin, kelle vastaseks oli L. Trotski, Stalin kõrvaldas konkurendid 1927. a. Kujunes välja Stalini ainuvõim, eelistati industrialiseerimist. 1920. aastatel võeti vägivaldselt talupoegade käest vili ära (riigivaru). Viidi läbi kollektiviseerimine (eraomandusele tuginevate talumajapidamiste vägivaldne ühendamine kolhoosiga). Majanduselus juurdus plaanimajandus (majanduse plaanipärane arendamine). Tugev poliitiline terror. Industrialiseerimine on suurtööstuse rajamine ja arendamine, väiketootmise asendamine suurtootmisega. Kolhoos on põllumajandusettevõte, milles tootmisvahendid on kolhoosi liikmete ühisomand. Põhjus, miks natsionalistid pääsesid võimule oli see, et parlamentarism ei leidnud Sakslaste hulgas toetust
1922- moodustati Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit (NSVL) 1918- 1920ndate algus- kodusõda Interventsioon- välisriikide relvastatud sekkumine Venemaa siseasjadesse Punaarmee- bolsevike ehk kommunistide armee Komintern- Kommunistlik Internatsionaal, kommunistliku liikumise keskne organisatsioon 1927- Stalin sai võimu, kaasnes poliitiliste vastaste arreteerimine Industrialiseerimine- suurtööstuste eelisareng Kollektiviseerimine- eraomandusele tuginevate talumajapidamiste vägivaldset ühendamist ühismajanditesse ehk kolhoosidesse Kolhoos- põllumajandusettevõte, milles tootmisvahendid on kolhoosi liikmete ühisomand Kulak- rikkad talupojad GULAG- laiaulatuslik vangilaagrite süsteem Saksamaa 1919- loodi Saksamaa Kommunistlik Partei 1920- Saksa Töölispartei nimetati ümber Natsionaalsotsialistlikuks Saksa Töölisparteiks. Erakonna esimees Adolf Hitler. Pruunsärklased- Hiterlaste rünnakrühmad
lõplikult võimul kindlustada. 6) Plaanimajandus majanduse plaanipärane arendamine ja suunamine riigi poolt. Igale ettevõttele, hiljem ka kultuuri-, tervishoiu-, teadus- ja sotsiaalsfääri asutusele koostati kohustuslik plaan. Industrialiseerimine tööstuse eelisareng. Riigi lühikese ajaga tööstusriigiks muutmine ning riigi sõjalise võimsuse kiire kasv, mis pidi tulevikus võimaldama edukalt maailmarevolutsiooni teostada. Kollektiviseerimine seniste eraomandusele tuginevate talumajapidamiste vägivaldne ühendamine ühismajanditesse Kolhoos põllumajandusettevõte, milles tootmisvahendid on kolhoosi liikmete ühisomand. 7)Millal, miks ja kuidas tekkis fasistlik partei Itaalias? Kirjelda Mussolini õpetust. Sõjajärgse Itaalia sisriiklik olukord oli nõrk, ning valitsused vahetusid pidevalt. Nendes tingimustes tekkis üks väike rühmitus nimega Võitlusliit, kuhu kuulusid endised sõjaväelased ja töötud. Neid hakati kutsuma fasistideks
alla, kuid samas oli osaliselt lubatud ka erasektor. Industrialiseerimine suurtööstuse eelisarendamine. Plaanimajandus majanduse plaanipärane arendamine ja suunamine riigi poolt. Igale ettevõttele, hiljem ka kultuuri, tervishoiu, teadus ja sotsiaalsfääri asutusele koostati kohustuslik(kvartali, aasta, viisaastaku) plaan. Kollektiviseerimine e kolhoseerimine on seniste eraomandusele tuginevate talude vägivaldne ühendamine ühismajanditesse e kolhoosidesse. Puudus eraomand. GULAG Venemaal ulatuslik vangilaagrite süsteem. Sunnitöölaagrid. Kulakud, intelligendid. KGB NSV liidu riikliku julgeoleku komitee. OVRA Itaalia salapolitsei. Mussolini poolt loodud. Pidi peatame igasuguse fasismi vastase tegevuse. Balilla Mussolini ajal Itaalias noorteorganisatsioon. Kasvatati lapsi fasistlikult.
tunnistus või tõend. Neile, kellel puudub vajalik tunnistus, on juurdepääs osale ametikohtadele suletud. See aga tähendab, et normatiivselt kindlaks määratud lävendid muutuvad omaette väärtusetuks. 2. Liberaalne ja koordineeritud turumajandus – selgitage nende olemust ja erisusi tööturu kontekstis. Liberaalne turumajandus – ülimaks väärtuseks on indiviidi vabadus ning riigi ülesandeks on vabaduste kindlustamine. Majanduses pannakse rõhku eraomandusele ning vabale turule. Kehtivad madalad maksud ning riik sekkub majandusse vähe. Kehtib arusaam, et ka rikkaid ei peaks karistama suurte maksudega, kui nad juba selle raha on endale välja teeninud. Riigi ülesandeks pole pühenduda sotsiaalprogrammidele, vaid pigem motiveerida inimesi rohkem tööle asuma (suurem sotsiaalne ebakindlus). Pooldatakse erasektorit ehk väärtustatakse ettevõtjaid ja ettevõtlust. Selle tõttu on ühiskonnas suur varaline kihistumine ning töösuhetes
koalitsioonivalitsusi. Koalitsioonivalitsus – valitsus, mille aluseks on kahe või mitme partei vaheline liiduleping, kusjuures valitsuse tegevus tugineb nende parteide enamusele parlamendis. Tihti tekkisid valitsuskoalitsioonis lahkhelid ja valitsused lagunesid - valitsuskriisid (1921 – 1931 tegutses 11 valitsust). II Põhiseadus kehtestas ka laialdased kodanikuõigused: 1. Kodanike võrdsus seaduse ees 2. Isiku- ja varapuutumatus 3. Õigus eraomandusele 4. Usu-, sõna- ja südametunnistusevabadus 5. Ühinemis, koosoleku ja streigivabadus III Eesti Vabariigi põhiseadus ja vähemusrahvused Suurematele vähemusrahvuste kogukondadele ( vene, saksa, rootsi, juudi) anti kultuurautonoomia – õigus enesemääramisele kultuurilistes küsimustes. IV Majandus 1920. aastatel Enne iseseisvumist oli Eesti majandus (ka mõisamajandus) suunatud idaturu vajadustele.
Eesti saavutas teda rahuldava riigipiiri kehtestamise. Venemaal viibivad eestlased said õiguse kodumaale tagasipöördumiseks ning Nõukogude valitsus lubas tagastada kõik Eestile kuulunud varad. 15. juun. 1920 võttis Asutav Kogu vastu Eesti Vabariigi I põhiseaduse, millega kehtestati laialdased kodanikuõigused (kõigi kodanike võrdsus seaduste ees, isiku- ja korteripuutumatus, ühinemise, koosolekute, südametunnistuse, usu- ja sõnavabadus, õigus eraomandusele, streigivabadus). Põhiseaduslikke õigusi kitsendas aga Tallinnas ja piiriäärsetes rajoonides kehtinud kaitseseisukord (võitluseks kommunistide vastu). Suurimad rahvused said avarad võimalused rahvuskultuuriliste küsimuste lahendamisel kultuuriautonoomia. Vastavalt põhiseadusele kuulus Eestis seadusandlik võim Riigikogule, mis valiti iga 3-e aasta tagant
(A.Rei, A.Oinas, M.Martna, E.Joonas, A. Jõeäär). 7) Eestimaa Kommunistlik Partei 1920. Salajane. I põhiseadus: Võeti vastu 15. juunil 1920. Võimukandjaks rahvas, seadusandlikku võimu teostas Riigikogu, täidesaatvat võimu valitsus, valitsusse kuulusid ministrid ja riigivanem, olid kohalikud omavalitused, kehtestati kodanikuõigused(võrdus seaduse ees arvestamata rahvust, sugu, usku, varanduslikku seisu jne, tagati isiku ja korteripuutumatus, kaitseseisukohad, õigus eraomandusele ja streigivabadusele, ühinemise-, koosolekute-, usu-ja sõnavabadus) Võitlus riigivastastega: EV tuli võidelda kommunistide, vene immigrantide ja baltisaksa parunitega, probleemiks oli Eesti iseseisvuse vastane tegevus. Suure kriisi aastad Milles seisnes Suur Kriis? Tabas põllumajandust, kauba pakkujaid oli rohkem kui ostjaid, hinnad langesid, ekspordi sissetulekud vähenesid, tööstuse nõrgenemine, väliskaubanduse
See on viinud üleüldise sissetulekute võrdsustamiseni hoolimata asukohast, soost, vanusest või elualast, ning on aidanud luua varanduslikult ja sotsiaalselt ühtlase ühiskonna. 2. NORRA KUNINGRIIGI MAJANDUS Norra majandust kirjeldatakse üldiselt kui segamajandust kapitalistlik turumajandus selgete riigi mõjudega. Nagu ka mujal Lääne-Euroopas, on Norra tööstuse edenemises juhtrolli mänginud õigus eraomandusele ja selle kaitsele ning erasektor. Siiski on osa tööstusest riigi omanduses või valitsemise all. Riigiomand ja erasektori reguleerimine teevadki Norra majandusest turu- ja plaanimajanduse segu. Riigi valitsemine väljendub maksudes, aktsiisides ja toetustes, samuti on seda näha litsentside andmisel ja erinevate valdkondade regulatsioonis, nagu töökeskkond, raamatupidamistoimingud, saaste ja toodang. 1990. aastatel tegi riik talle kuuluvasse tööstusesse suuri investeeringuid.
omapäradele: sotsialistid-revolutsionäärid (esseerid) pidasid talupoegade kogukonda tulevase sotsialistliku riigikorra aluseks; enamlased lootsid oma proletaarse revolutsiooni teostada tööliste ja talupoegade liidule toetudes · Vene talupoja ükskõiksusele liberaalsete ideede suhtes lootis sajandi algul ka valitsus, kuid 1905. aasta revolutsiooni kogemus näitas, et Vene talupoegkond ei toeta eraomandusele rajatud ühiskonnakorraldust. · Stolõpini reform 1906-1909. Talupoeg sai õiguse oma hingemaa enda omandisse kinnistada. Eesmärk oli luua külas suurearvuline väikeomanike kiht. Reformi teostamiseks oleks kulunud umbes 20 rahuaastat 2. Vene revolutsioonid 1905-1906 · Põhjused: kapitalismi kiire areng teravdas kõiki Venemaa probleeme: isevalitsus, isegi majanduslikku võimu omaval kodanlusel puudusid poliitilised õigused, demokraatlike
11. nov. 1918 peale Saksa võimu kokkuvarisemist alustas taas tegevust Eesti Ajutine Valitsus. Aprillis 1919 algul valiti valitsevaks organiks lõunarindel Asutav Kogu (peamiseks ülesandeks põhiseaduse ja maaseaduse koostamine). 15. juun. 1920 võttis Asutav Kogu vastu Eesti Vabariigi I põhiseaduse, millega kehtestati laialdased kodanikuõigused- kõigi kodanike võrdsus seaduste ees, isiku- ja korteripuutumatus, ühinemise, koosolekute, südametunnistuse, usu- ja sõnavabadus, õigus eraomandusele, streigivabadus. Suurimad rahvused said avarad võimalused rahvuskultuuriliste küsimuste lahendamisel. Vastavalt põhiseadusele kuulus Eestis seadusandlik võim Riigikogule, mis valiti iga 3-e aasta tagant. 1920-ndatel teostati põhjalik maareform, mille alusel riigistati mõisnike maavaldused, põllumajandustehnika ja loomad. Maad jagati kõigile soovijatele välja asundustaludena. 1923. a tabas Eestit majanduskriis. Kriisist väljumiseks hakati ellu viima uut
majandusvaldkonnad. 1920. aastate teisel poolel tekkisid talupoegadel probleemid viljavarustamisega. Talupojad ei olnud enam viljamüügist huvitatud. Nii otsustatigi vägivaldse viljavarumise kasuks: talupoeg pidi kõik oma vilja ülejäägid riigile andma. Vilja varjamise eest karistati surmanuhtlusega. Riik vajas vilja kasvava tööliskonna ja sõjaväe toitmiseks. Samas toimus põllumajanduses kollektiviseerimine ehk kolhoseerimine, mis tähendas seniste eraomandusele tuginevate talumajapidamiste vägivaldset ühendamist kolhoosidesse. Kolhooside loomisega mingi üle põllumajanduslikule suurtootmisele. Sellega kaasnes ka ulatuslik vägivald, mille käigus likvideeriti rikkad talupojad kui omaette klass. Aastatel 1929-1933 küüditati eelkõige riigi põhjapiirkondadesse ligi 9 miljardit talupoega. Sunniviisiline viljavarumine laastas põllumajanduse ja 1930. aastate algul tabas NSV Liitu näljahäda, kus hukkus 7 miljonit inimest.
muuta- vägivaldusus ■ Marx arvas, et ta teeoria on teaduslik, “teaduslik sotsialism” ■ ___________________ ■ Ühiskond koosneb konfliktsetest gruppidest- Marx pooldab selle kaotamist ja ühiskonna ühtlustamist ■ Marx väitis, et kogu inimkonna areng kulgeb ürgkogukondlikust korrast läbi orjandusliku korra feodaalaega, sealt kapitalisi ja edasi sotsialismi. ■ arvamusel, et eraomandusele tuleks lõpp teha, sest see käivitab võõrandamise mehhanismid, kodanlikud majandussuhted tuleb purustada, “klassideta ühiskond”- tootlikud jõud ei ole eraomanduses ja kasumi väärtust peetakse täiel määral selle tootnud tööjõu kasuks- ühiskond ilma kapitalita (ühiskond ilma “lisaväärtuseta”) ■ toote väärtus on määratud tööjõuga, mis selle tootmiseks on kulunud. Kuna töölised ei
tõend. Neile, kellel puudub vajalik tunnistus, on juurdepääs osale ametikohtadele suletud. See aga tähendab, et normatiivselt kindlaks määratud lävendid muutuvad omaette väärtusetuks. 2. Liberaalne ja koordineeritud turumajandus – selgitage nende olemust ja erisusi tööturu kontekstis. Liberaalne turumajandus – ülimaks väärtuseks on indiviidi vabadus ning riigi ülesandeks on vabaduste kindlustamine. Majanduses pannakse rõhku eraomandusele ning vabale turule. Kehtivad madalad maksud ning riik sekkub majandusse vähe. Kehtib arusaam, et ka rikkaid ei peaks karistama suurte maksudega, kui nad juba selle raha on endale välja teeninud. Riigi ülesandeks pole pühenduda sotsiaalprogrammidele, vaid pigem motiveerida inimesi rohkem tööle asuma (suurem sotsiaalne ebakindlus). Pooldatakse erasektorit ehk väärtustatakse ettevõtjaid ja ettevõtlust. Selle tõttu on ühiskonnas suur varaline kihistumine ning töösuhetes
Sotsialismiõpetuse järgi ei ole riik ühiskonna arengu käigus tekkinud organisatsioon, mis korraldab ühiskonnasuhteid ühistes huvides. Riik on valitseva klassi instrument, millega surutakse alamate taotlusi saavutada võrdusust teistega. Pööratakse suurt tähelepanu sotsiaalsetele ja majanduslikele probleemidele. Poliitilised eesmärgid: poliitiline liberalism ja pluralism, riikliku majandussektori ja eramajanduse kombinatsioon, üldise heaolu riik, keinistlik majanduspoliitika(regul eraomandusele põhinevat turumajandust, riiklikud krediidid), sotsiaalse võrdususe väärtustamine Kommunistlik ideoloogia töötavad klassid on ühiskonna kõigi hüvede looja ja ühiskonna progressiivse arengu peamiseks sotsiaalseks teguriks. Ühiskondlike vastuolude lahendamine ei ole võimalik rahumeelsena. Oluline on sotsiaalsete klasside huve esindatavatel parteidel. Kaitseb väidetavalt töölisklassi huve, kuid tegelikult on ühiskonnast eraldunud intelligentsi ideloogia. Fasistlik ideoloogia
süsteemi kord (majanduslik kord). Süsteemi kord määrab ära süsteemi motivaatorid (näiteks turuosaliste omavahelises suhtlemises). Põhimõtteliselt võib eristada kahte majanduskorda (Raudjärv, 1995, lk 3639): detsentraliseeritud plaanimisega majanduskord (turumajandus) tsentraliseeritud plaanimisega majanduskord (käsumajandus). 18. Turumajanduskord Turumajanduskorraga ühiskonnas on majanduselu korraldamise aluseks vabadus, mis tugineb eraomandusele, erakapitalile. Ettevõtete tegutsemise eelduseks on siin eelkõige omandi kasutamis- ja käsutamisvabadus (Raudjärv, 1995, lk 3941). Vabadus ei tähenda aga kindlasti seda, et igaüks võib täiesti suvaliselt käituda. Selles osas näeb turumajanduskord ette kindlad põhimõtted ja raamtingimused. Turumajanduskorra üheks institutsiooniliseks eelduseks on kindlasti ameti- ja kutsevabadus. See vaba valik on siiski mõeldud pigem põhimõtteliselt, mitte sõna-sõnalt. Peetakse silmas
selle andnud isiku kogemustel põhinev. Tunnistusi või heakskiitu, mis on iganenud või mis ei ole mingil muul põhjusel enam kohaldatav, ei tohi kasutada. Artikkel 9 Reklaam ei tohi kujutada ühtegi isikut, ei eraisikuna ega avaliku elu tegelasena, niisamuti talle viidata seni, kuni selleks on hangitud eelnev nõusolek; samuti ei tohi reklaamides ilma eelneva nõusolekuta kujutada ega viidata ühegi isiku eraomandusele sellisel moel, et see jätab üldsusele mulje omaniku isiklikust heakskiidust. Artikkel 10 Reklaamis ei tohi põhjendamatult kasutada teise firma, asutuse või organisatsiooni nime, initsiaale, logo ja/või kaubamärki või lubamatult ära kasutada ühegi isiku, firma või institutsiooni nime, kaubamärki või muu intellektuaalse omandi head mainet või reklaamikampaania käigus saavutatud head mainet. Artikkel 11 1
enam hooldamist või hoopis uuendamist. Soostunud aladele rajati ulatuslikke metsakuivendus süsteeme ja teedevõrk, mis omakorda võimaldas täiendavaid metsavarusid kasutusele võtta ja suurenes metsade juurdekasv. Erametsaomandi taastamine Möödunud sajandi 80. aastatel jõudis Nõukogude Liit olukorda, kus suured ümberkorraldused olid möödapääsmatud. Sellega kaasnenud poliitilises ja majanduslikus määramatuses õnnestus Eestil 1991. aastal taas iseseisvuda ja alustada põhiliselt eraomandusele rajatud majanduse taastamist. Algas metsamaade tagastamine endistele omanikele, loodi võimalusi metsamaade ja metsatööstuse erastamiseks pikaajaliste laenude baasil. Metsamaad ja metsaomand Reformimata metsamaa on endine eramaa, mida võimalikud omanikud ei soovinud tagasi või puudusid nendele õigustatud subjektid. Reeglina ei ole neid viimased 15 aastat majandatud, v.a tormi ja tulekahju tagajärgede likvideerimine
ühiskonna kirjutamata reeglid ning indiviidide eelistused – traditsioonid, tavad, harjumused, tabud jms. Seejuures peavad majanduspoliitika kujundajad ja elluviijad lähtuma eeldusest, et (majan- dus)praktikas on nii reeglid kui ka nende rakendamine ebatäiuslikud. Turumajanduskorraga ühiskonnas on majanduselu korraldamise aluseks vabadus, mis tugi- neb eraomandusele, erakapitalile. Ettevõtete tegutsemise eelduseks on siin eelkõige omandi kasutamis- ja käsutamisvabadus (Raudjärv, 1995, lk 39–41). Vabadus ei tähenda aga kindlasti seda, et igaüks võib täiesti suvaliselt käituda. Selles osas näeb turumajanduskord ette kindlad põhimõtted ja raamtingimused. Majanduspraktika on veenvalt tõestanud, et vaid konkreetse omaniku, just eraomaniku,
annaabi.ee 
