võivad metsad hävida. Selleks, et metsa juurdekasv ja raie oleksid tasakaalus, tuleb metsa eest pidevalt hoolt kanda: istutada ja külvata uut metsa, väetada, teha kahjurite tõrjet ja seal kus vaja hooldusraiet, varuda seemet jne. Kõige sellega tegeleb metsamajandus. Metsakultuure rajatakse kõige enam raiesmikele, peamiselt istutamise teel. Puid istutatakse ka endistele karjääridele, samuti põlendikele. Erametsades tehakse metsauuendustöid oluliselt vähem kui riigimetsades. Peamiselt imporditakse puitmööblit (30%), vineeri (19%), puidust ehitusdetaile (12%), saematerjali (12%), puitlaastplaate (10%). Puidu ja puidutoodete eksport Puit ja puidutooted on Eesti peamisi ekspordiartikleid. Selle osatähtsus kogu Eesti ekspordis on viimastel aastatel olnud 15%. Alates 1992.a. on eksport pidevalt suurenenud; 1997.a. oli see 5,9 miljardit krooni.
Eesti territooriumi metsasus oli 19. saj. teisel poolel 25, 1940. a 31, 1965. a 36 ja käesoleval ajal erinevatel andmetel 47 - 52%. Oletatakse, et metsasus suureneb aastaks 2030 58%-le. Probleemid: . rangelt kaitstavate metsade osakaal ei ole piisav kindlustamaks kõikide Eesti looduslike metsaliikide säilimist; . raied on koondunud okasmetsadesse, samas jääb lehtpuitu kasutamata ja tekib üha juurde lehtpuuvõsa; . erametsades ei tagata väärtuslike okas- ja lehtpuistute piisavat uuenemist; . ebaseaduslike raiete hulk on suur ja nendega tekitatakse keskkonnale suurt kahju; . on risk ületada puhkemaastike taluvuse piire; . erametsamaale jäävad kultuurmaastikud on hääbumas.
saamiseks, eluslooduse säilitamiseks, rekreatsiooniks ja toidu saamiseks. Ometi on üle Eesti paiku, kus märkame, et metsadest on jäänud alles üksnes platsid, kus on vaid mõni puu. See viitab liigselt metsa maha võtmisele. Praeguse ja esimese vabariigi aegsel metsamajandusel on üks oluline erinevus: nüüd kuulub riigile pool metsamaast ja kui seal jälgitakse raiutava metsa liigilist ja vanuselist jaotust ning raiesmikud taasmetsastatakse, siis erametsades võetakse maha suuremat tulu tõotavad langid. See tähendab seda, et inimesed ostavad endale metsasid, et neid maha võtta, ning endale sellega tulu teenida. Inimesed on läinud väga ahneks ja ei mõtle metsa kasulikkusele. Nafta on viimase sajandi jooksul olnud tõsiseks probleemiks nii USAle kui ka tervele maailmale, osaliselt tingitud asjaoludest, et me oleme liiga laisad või mõned inimesed on liiga kasupüüdlikud, et leida keskkonnasõbralikku lahendust meie
Fotoperiodism haavale ei mõju Populatsioonitüüp Haava populatsioonitüüp on kasvav, kuna haab annab väga rikkalikult juurevõsudest uusi taimi, eriti siis, kui vana puu maha raiuda, nii ei olegi temast võimalik metsas lahti saada. Eestis on haavikute pindala viimastel aastakümnetel suurenenud, mis on tingitud maade metsastamisest, kuid osaliselt ka okaspuuraiesmikele istutatud metsakultuuride ebaõnnestumisest ja lehtpuudega uuenemisest. Eestis on haava osatähtsus erametsades veidi suurem kui riigimetsades. · Haab ei kuulu kaitsvate taimede nimekirja · Haab kuulub ökosüsteemi mets. · Haava arvukuse regulatsioon toimub raiega. Toiduahelad Haavakoor->hiir->nirk-> kanakull Haavaoks->jänes->rebane->hunt Kokkuvõte Haab on pajuliste sugukonda kuuluv puuliik. Haab on kahekojaline puu, see tähendab, et ühel puul on ainult emasõied ja teisel ainult isasõied. Haab kasvab üksikult või väikeste saludena
[4], ehkki tollane talude rajamise põhjend tundub kindlasti tõsiselt võetavam kui tänapäevane idee varude ammendamisest majanduskasvu tagamise nimel. Mets sulle, raha mulle. Metsade puidutagavara on alates 1940. aastast ühtlaselt ja järjepidevalt suurenenud. Siin pole midagi imestada, sest väga tugeva raie tõttu oli koos metsade pindalaga selleks ajaks vähenenud miinimumini ka nende kogutagavara. Joonisel 2 on näha keskmise hektaritagavara muutused riigi- ja erametsades. Erametsade arvestusse on haaratud ka 1939. aasta põllumajandusloendusel selgunud metsaheinamaad ja -karjamaad, mida praeguse käsitluse järgi võib pidada metsamaaks [11]. Riigimetsade keskmise hektaritagavara suurenemine 1,6 korda ning erametsades 3,7 korda tähendab aga omakorda (koos metsade pindala laienemisega) üldtagavara suurenemist sajandi lõpuks riigimetsades 2,2 korda ning erametsades lausa 6,5 korda. Just nendele arvudele tuginevad praeguse metsakasutuse õigustajad.
osatähtsus (pindala järgi) meie metsades mõnevõrra kahaneb, siis viimaste andmete järgi on asi hoopis vastupidi. Riigimetsades on haavaenamusega puistuid üldiselt rohkem Eesti mandriosa kirde-edelasuunalisest poolitusjoonest lõuna pool (#2). Erandina on haavikuid siiski vähe Kagu- Eestis ning suhteliselt palju Lääne-Eestis (Kullamaa ja Varbla metskonnas) ning Saaremaa lõunaosas. Riigimetsade pindalast katavad haavikud vaid 2,1%, erametsades pisut rohkem – 2,7%. Seejuures on kõige rohkem eravalduses haavikuid Saaremaal (6,9% erametsade pindalast) ja Läänemaal (4,5% erametsade pindalast) ning õige vähe Hiiumaal (1,2%) ja Põlvamaal (1,5%). Hoopis suurematel pindadel on haaba segametsades. Kõrvalpuuliigina kasvab ta peamiselt viljakamate kasvukohtade kuuse- ja kaseenamusega puistutes. Üldiselt ongi Eestis ühe liigi metsi (puhtpuistuid) üsna vähe. Märgitakse, et koguni kaks kolmandikku meie metsadest on segapuistud [8]
ignoreerides metsa kui ökosüsteemi teisi tunnuseid, väärtuseid ja funktsioone; b) metsade raiumisele läheneb riik metsale kinnistupõhiselt, ignoreerides sellega metsa kui elusüsteemi terviklikku olemust ja sellest tulenevaid riske; c) metsaseaduse eelnõu välistab püsimetsanduse võimalikkuse ja propageerib kõige keskkonnavaenulikuma raieviisi - lageraie kasutamist.; d) uus seadus ei paku tõhusat lahendust Eesti metsade kõige väärtuslikumate osade nn vääriselupaikade kaitsele erametsades. 2007. aasta raiemaht oli raiedokumentide põhjal 6,9 miljonit m³, millest 72% raiuti lageraietega (4 998 634 m³), 15% harvendusraietega (1 027 622 m³), 5% sanitaarraietega (339 813 m³), 2% turberaietega (162 596 m³), 2% valgustusraietega (162 115 m³), 0,1% valikraietega (3703 m³) ja 3% (206 244 m³) muude raietega. Raiete kogumahust raiuti 35,9% riigimetsas, 63,5% erametsas ja 0,6% muul metsamaal. Võrreldes 2006. aastaga kasvas raiete kogumaht 17%.
11 see on või jääb jaotuse tagajärjel alla viie hektari. Eesti metsaseaduses selliseid piiranguid pole. Leedu metsaseaduses on kirjas, et erametsa omanikul pole õigust keelata isikutel oma metsas käia, ühtlasi võib korjata vilju, ravimtaimi, pähkleid, marju ja seeni. Eesti metsaseaduse järgi aga võib vabalt liikuda, korjata marju, seeni, pähkleid, iluoksi, ravimtaimi, ilutaimi ja nende osi vaid nendes erametsades, mis pole tarastatud või mida metsaomanik pole tähistanud ning metsaomanik võib võtta maksu marjade, seente, pähklite, iluokste, ravimtaimede, ilutaimede ja nende osade korjamise eest oma metsas, kui ta on teinud kulutusi nende metsasaaduste produktiivsuse parandamiseks. Leedu Vabariigi metsaseaduse järgi on raie ja selle piirangud diferentseeritud metsarühmade järgi (mis vastavad metsa funktsioonidele); maksimaalsed lubatavad
mis oli ka esimeseks ametlikuks dokumendiks. Ka RMK on võtnud enda peale kohustuse säilitada kõik registreeritud loodusväärtused, seda lisaks metsaseadusega reguleeritud vääriselupaikade kaitse kohustusele. Seetõttu võib öelda, et suuremal osal riigimetsa vääriselupaikadel on olemas kahekordne kaitse, mis tuleneb nii seadusest kui ka vabatahtlikult võetud kohustusest. (V.I.E LK 102-104) See vastu ei ole erametsades kulgenud loodusväärtuste kaitsmine eriti edukalt. Vääriselupaikade kaitse erametsades on tagatud vaid minimaalsel määral. Esimene vääriselupaiga kaitset sätestav leping riigi ja erametsaomaniku vahel sõlmiti 1999 aasta detsembris Sagadis. Tänaseks on taolisi lepinguid allkirjastatud juba 106 tükki. Need katavad kõik kokku pindalaliselt 288,6 hektarit. (V.I.E LK 102-104) Vääriselupaiga kaitsmine riigile maksab keskmiselt aga 1000 krooni hektari pealt aastas. On
metsakahjustuste ennetamiseks ning ärahoidmiseks. Metsaparanduse all mõistetakse metsateede ja olemasoleva kraavivõrgu korrashoidu. Illegaalne metsandus. Riigi väitel on moodustab illegaalsete raiete maht 1-2% kogu Eesti raiemahust. Eesti Rohelise Liikumise 2004 avaldatud analüüsis leiti, et koos maksupettuste ja metsaseadusest tuleneva lageraielankide uuendamiskohustuse arvestamisega võib erametsades raiutud puidust olla illegaalne kuni 50%. 2005 aastal avaldas riik satelliitpiltidel põhineva 1999-2002 aastal tehtud raiete inventuuri. Leiti, et 10% raietest oli rikutud metsaseadusest tulenevaid keskkonnanõudeid ning 15% raiete puhul ei olnud keskkonnateenistustele esitatud kohustuslikku raieteatist. Need numbrid tähendavad, et iga päev sõidab Eesti maanteedel ligikaudu 110 palgiveoautot, mis on täidetud keskkonda kahjustades raiutud puudega.
kogu teave Küprose taimestikust jäi hajutatuks suure arvu erinevate teaduslike väljaannete vahel kuni 1977 aastani, kui R.D. Meikle andis välja esimese raamatu ,,Küprose taimestik" ning töö sai lõpetatud teise väljaandega hiljem 1985 aastal. Need väljaanded sisaldavad üksikasjalikku iseloomustust kõigist kodumaistest ja sisse toodud taimeliikidest, mis on registreeritud Küprosel. Näiteks Eukalüpti liigid kuuluvad riiki sisse toodud liikide hulka. Erametsades majandamist ei toimu, sest kliima tõttu neil majanduslikku väärtust pole. Ainult riigimetsad on majandatavad. Me saame metsi jagada järgmisteks tüüpideks: 7.1. Kõrge mets katab 171.615 hektarit (18,55 % Küprose maismaast). Põhilisteks liikideks on kreeta mänd (Pinus brutia), mis on kõige enam levinud, Foto musta männi puistust Foto Kavo Greko Rahvuspargist must mänd (Pinus nigra), levides ainult saare kõrgemate mägede ümber, Troodose tipul,
Hiiumaakonnas (203 520m³) (lisa2). Raiemahu muutus aastail 1993–2013 (m3) 12,000,000 10,000,000 8,000,000 6,000,000 4,000,000 2,000,000 0 Joonis 2. Raiemahu muutus aastail 1993–2013 (m³) Raiete intensiivsust perioodil 1995-2013 iseloomustab vastav tabel (Lisa 3). Eespool mainitud tabeli põhjal on võimalik järeldada seda, et raiemahu intensiivsus on kogu perioodi vältel olnud suurem erametsades, see kehtib nii uuendus- kui ka hooldusraie kohta. Raiete intensiivsus on aastate lõikes paljuski kõikunud, lineaarset tõusutrendi kogu perioodi jooksul ei esine. Võrreldes ülejäänud aastatega oli raieintensiivsus kõige madalam 2005. ja 2007. aastal olles vastavalt 2.94 ja 3.31m³/ha/a ja kõige suurem 2013.aastal, mil vastav väärtus oli 5,88 m³/ha/a (lisa3). Küpsete puistute suurest olemist hoolimata raiuti, SMI andmetel perioodil 2002–2008, alla
Kasvab üksikpuudena ja rühmiti. Kasutatakse rohkesti linnahaljastuses, kuivõrd on õhusaastekindel. Alnus glutinosa (L.) Gaertn. sanglepp e. must lepp Valguslembene, kiirekasvuline ja sirgetüveline sanglepp e. must lepp (A. glutinosa) kasvab niiskel viljakal mullal, liikuva põhjaveega aladel lodudel, samuti liivastel rannikualadel, jõgede, järvede kallastel., iga hrl. 100 150, harva kuni 300 aastat. Sanglepikud moodustavad Eesti puistute pindalast riigimetsades 1,5% ja erametsades 2,2% (2005). Sanglepikuid esineb rohkem Ida- ja Edela-Eestis, ka Hiiumaal ja kohati Põhja-eesti rannikualadel. Sobilikes kasvukohtades kasutatakse ka haljastuses. Väga väärtusliku, vees mittemädaneva puiduga puuliik. Lehed äraspidilaimunajad või laiovaalsed, tömbi või pügaldunud tipuga, kahelisaagjad, pealt tume-, alt helerohelised, näärmetega, 4...8 cm pikad. Leheroots 1...2 cm pikk. Tänu puidu heale tekstuurile ja värvusele, kasutatakse seda mööbliks, leili- ja
Rootsis ulatub energeetiliste pajukultuuride kasvupind 13-16 tuhande hektarini (1). Eestis on üle poole metsaressursist tekkinud looduslikult viimase 80 aasta jooksul põllumajanduslikust kasutusest välja jäänud maade metsastumise teel. Sellised metsad moodustavad täna erametsade enamuse. Kuni 1991. aastani kuulusid need metsad peamiselt kolhoosidele ja sovhoosidele, kus metsade majandamine ei olnud nii aktiivne kui metsamajandites. Puitkütuste ressursist enamus paikneb erametsades. Tingitud on see ajaloolisest taustast valdav osa erametsadest on tekkinud II maailmasõja järgselt sööti jäetud põllumaadele. Pioneerpuuliigina on seal suure osatähtsuse säilitanud hall lepp, mis on aga peamiseks energeetilisel otstarbel kasutatavaks puuliigiks. Prognoosid näitavad, et järgnevate aastakümnete jooksul võib oodata kütteks kasutatava puitkütuse koguse vähenemist juhul, kui erametsaomanikud hakkavad halli leppa asendama teiste puuliikidega. Seni
elektri tootmiseks Eestis. Vastavalt kütuse- ja energiamajanduse pikaajalisele riiklikule arengukavale aastani 2015 on puidu kogu võimalik majanduslik aastane primaarenergia kogus 5,72 TWh. Viimasel kahel aastal on raiemahud näidanud langustendentsi (vaatamata väga soodsale olukorrale puiduturul) ja risk ületada juurdekasvu piiri pikema perioodi kestel on vähenenud. [4] 12 Puitkütuste ressursist enamus paikneb erametsades. Tingitud on see ajaloolisest taustast valdav osa erametsadest on tekkinud II maailmasõja järgselt sööti jäetud põllumaadele. Pioneerpuuliigina on seal suure osatähtsuse säilitanud hall lepp, mis on aga peamiseks energeetilisel otstarbel kasutatavaks puuliigiks. Prognoosid näitavad, et järgnevate aastakümnete jooksul võib oodata kütteks kasutatava puitkütuse koguse vähenemist juhul, kui erametsaomanikud hakkavad halli leppa asendama teiste puuliikidega
aastaga. Raiemaht oli 10,5 miljonit m3. Riigimetsa raiemaht kogu mahust oli 11%, erametsa maht 64% ja muudel aladel 25% 2010. aastal hakkas Eesti puidutööstus madalseisust taastuma. Puidutööstuse suurenenud nõudlus toorme järele viis üles puiduhinnad kogu sortimendi ulatuses. Planeeritud raiete maht kasvas 2009. võrreldes 40% võrra. Raiemaht oli 10,5 miljonit m3: riigimetsa tegelik raiemaht 3,34 mln, erametsades 7 mln ja muudel aladel 0,15 mln m3. Kõige rohkem raiuti kuuske (1 347 000 m3, 29,5%), järgnes kask (23,3%) ja siis tuli mänd (21,9%). Suuremas osas tegeleti uuendus raiega, vähemal määral hooldusraiega. Üleraiet teostatakse kuuse ja kasega. Alaraie on suur männi puhul, väike haava korral. Teiste liikide puhul on üleraie. 2. Milleks kasutatakse puiduistandustest pärinevat puitu? Millised on
Seega tasakaalustab Euroopa (sealhulgas ka väikese Eesti) metsasuse suurenemine mingil määral globaalset metsade hävitamist. Kõige kiiremini, umbes 60 00080 000 hektari võrra aastas, suureneb metsade pindala Hispaanias, Prantsusmaal ja Soomes. Looduslik uuenemine hõlmab pindalalt ligikaudu 40%, metsakultiveerimine aga 60% kogu metsauuendusest Euroopas (Sustainable Forest Management in Europe, 1998). Eestis on olukord seni vastupidine: domineeriv on looduslik uuenemine, eriti erametsades.(1) Metsasus kõigub riigiti suuresti, küündides eri Euroopa riikides 1%-st 75%-ni. Metsaga kaetud pindala hõlmab Soomes 74,2% ja Rootsis 74,1%. Samas on see Maltal vaid 1,1%, Islandil 1,4% ja Iirimaal 6,6%. Suur osa, s.o. 70% kogu Euroopa Liidu metsadest paikneb vaid neljas riigis: Rootsis, Soomes, Prantsusmaal ja Saksamaal. (http://eno.joensuu.fi/ Forests %20in%20Europe.htm). Iga eurooplase kohta tuleb keskmiselt alla poole hektari metsa.
kasutada suure tootlikkusega alalisi sead- meid. Tõhus logistika võimaldab suuren- dada varumispiirkonda, mis eriti oluliseks muutub suurte elektrijaamade kütusega varustamisel. Selliste masinate kasu- tamine erametsades eeldab metsaoma- nike head koostööd, sest üksikute väikeste Joonis 15. Raiejäätmete pallimine, lankide puhastamiseks pole otstarbekas P. Muiste foto. seda tehnoloogiat rakendada. P uitkütuse seadmed põletamise tehnoloogiad ja Ühepereelamute, talude ja väikemajade jaoks sobivad puitkütusekatlaid on traditsioo-
kolmandal kohal kuusk 16,7%. Viimase poolsajandi jooksul on okaspuude osatähtsus vähenenud ja lehtpuude osatähtsus suurenenud. Kõigi Eestipuistute tagavara on ligikaudu 458,5 milj m3/ha. Keskmiselt tuleb Eestis 1 elaniku kohta 1,68 ha metsa. Selleks, et metsad oleks järjepidavad ja et metsaressurss ei väheneks,ei tohiks aastane raiemaht ületada aastast juurdekasvu. Eesti puistute keskmine vanus on 56a. Riigimetsades 61 aastat ja erametsades 54 aastat. Eesti metsade keskmine boniteet on 2,0. Metsaomand jaguneb pindalajärgi: 40% riigimetsa,45% erametsa ja 15% määratlemata staatusega metsi (RMK) Erametsade ja riigimetsade liigiline struktuur: Riigimetsades männikuid (45%), hall-lepikuid (0,8%); erametsades kaasikuid (36%), hall-lepikuid (11%). Tingitud sellest, et suur hulk tagastatud metsamaid on endised põllud, mis viimastel aastakümnetel on looduslikul teel uuenenud pioneerpuuliikudega (peamiselt kase ja halli lepaga).
hektarini 2003.a. Metsade pindala suurenemine on tulnud eelkõige põllumajandusmaa, aga osalt ka soode metsastumise ja metsastamise arvelt. Metsamaa pindala on tõusnud 50,1 %-ni Eesti territooriumi pindalast ehk ligikaudu 2,4- kordseks võrreldes eelmise Eesti Vabariigi metsamaa pindalaga. Alates Eesti Vabariigi taastamisest on raiete maht Eesti metsades jõudsalt kasvanud. 1994. aastal raiuti 3,6232 milj. m3 puitu, sellest riigimetsades 2,82 milj., erametsades 450,8 tuhat tihumeetrit ja muudest metsadest 351,9 tuh. m 3. Üldraiest oli küttepuud 1,4143 milj m3. 1999.a. oli raiemaht Eestis 6,74 miljonit m 3, millest riigimetsades raiuti 2,73 milj m3, erametsades 3,72 milj m3 ja muudel maadel kasvavatest metsadest 261 179 m3. 2003.a raiuti Eesti metsadest 7,81 miljonit m 3 puitu. Raiete üldmahust moodustas 2003.a. uuendusraie 71 %, hooldusraie 26,2 % ning valikraied ja muud raied 2,9 %.
Metoodika väljatöötamisest võtsid osa Tartu Ülikooli ja Tartu Põllumajandusülikooli teadlased ja spetsialistid (Andersson jt. 1999b). Tuliseid vaidlusi tekitas mõiste "key biotope" tõlkimine eesti keelde. Ökoloogid (näit. prof. Jaanus Paal) ei nõustunud otsetõlkega ning lõpuks lepiti kokku, et mõiste "vääriselupaik" kirjeldab kõige paremini metsa väärtuslikku elupaika. 1999. a. viidi vääriselupaikade inventuur läbi üksnes erametsades ning inventeerijad olid maakondade metsaametite töötajad. 1999. a. inventeerisid 23 inventeerijat 167 500 ha metsi ja andsid omapoolseid kommentaare metoodika rakendatavuse kohta. Et inventeerimise metoodikat täiustada, teostati samal aastal ka auditeerimine. Kommentaare ja auditeerimise tulemusi arvestades tehti metoodikas vajalikud muudatused. Metoodika lõppvariant valmis 2000. a. kevadel (Andresson jt 2000 a, Andersson et al 2000b). 1999. a
Eesti metsatööstus on üles ehitatud lähtuvana Eesti metsades leiduvast toorainest, metsanduse arengukava mõõduka stsenaariumi kohaselt on jätkusuutlik raiemaht Eesti metsades 12-15 miljonit m3 aastas. Kuni aastani 2010 kehtinud metsanduse arengukava kohaselt loeti optimaalseks raiemahuks 12,6 miljonit m3 aastas. Riigimetsades on raiemaht olnud küllaltki stabiilne, teistele omanikele kuuluvates metsades aga on raiemaht tuntavalt vähenenud. Viimastel aastatel on siiski toimunud ka erametsades raie aeglane suurenemine, 2010. a toimus märkimisväärne tõus, põhjuseks soodne turukonjunktuur ja külmem talv. 2009. aasta raiemahust 6,60 miljonit m3 moodustas uuendusraie 5,04 miljonit m3 (sellest lageraie 4,63 miljonit m3) ja hooldusraie 1,33 miljonit m3 (sellest harvendusraie 1,10 miljonit m3). Suurem osa Eesti metsade raiest tehakse harvesteride abil, riigimetsas on nende osa uuendusraiel 96% ja hooldusraiel 60%.
H. vaher kasvab meil puistutes tavaliselt seguliigina, puhtpuistusid (vahtrikuid) moodustab väga harva vahel läänesaartel (Kõinastu laid) ja mandriosa soosaartel, samuti Põhja-Eesti klindialustes. Esimesel 10 eluaastal eriti kiirekasvuline, siis kasvukiirus aeglustub, kasvades 40...50 cm kõrgusse aastas. 2004. a. metsakorralduse andmete järgi on meie metsades vahtra üldtagavara 597000 tm, millest 85000 tm kasvab riigimetsades ja 512000 tm erametsades. Vaher kasvabki viljakamatel kasvukohtadel koos teiste omasugustega saare, tamme, jalaka ja pärnaga, kuid seltsib ka kase ja kuusega. Vaher on nõudlik mullaniiskuse suhtes, vältides kuivi kasvukohti. Talub kuni -40º C, kuid on tundlik hilis- ja varakülmade suhtes. Haigustest kipuvad vahtraid eriti parkides kimbutama ja südamemädanikku esile kutsuma vahtratarjak (Oxyporus populinus) vanemate tüvede alaosas näeme korrustena
Kui alusmets koosneb peamiselt tammel - 122 m 3 /ha. 1 elaniku kohta on Eestis Mets on ökosüsteem, mis koosneb metsamaast, põõsastest, siis seda nim. ka põõsarindeks. 1,3 ha metsa ja 185 m3 puitu.Eesti metsade sellel kasvavast taimestikust ja seal Alustaimestik metsas kasvavate samblike, keskmine puidu juurdekasv on ca 5,5 m 3 /ha/a, elunevast loomastikust. sammalde, rohttaimede ja puhmaste kogum. (erametsades 5,6 jariigimetsades 5,4) suurim on Metsamaa, mis vastab vähemalt ühele järgmistest Alustaimestik iseloomustab indikaatorina see hallil lepal (erametsades 8,3 ja riigimetsades nõuetest: kasvukohatingimusi. 7,4 m /ha/a) ja väikseim tammel (2,4 m 3 /ha/a) 1) on metsamaana maakatastrisse kantud; Puistud jagatakse I rinde liigilise koosseisu järgi Eesti puistute keskmine vanus on 55a
2005 1653,5 2006 1701,8 2007 2114,6 26 2008 1785,8 Allikas: Eesti Statistika ... 2009. Tabelis 4 toodud andmed näitavad aastate kaupa kogu Eestis tekitatud kahjustusi, mis tähendab, et arvesse on võetud nii riigi- kui erametsades tekitatud kahjud. Palju erametsaomanikke on kahjunõudeid esitanud, andmetest ei selgu. Kõige suuremat kahju, peaaegu 3000 hektarit on ulukid tekitanud 2004. aastal. 2005, 2006 ja 2008 on kahjustuste ulatus olnud sarnane, mille põhjal võib oletada, et ulukite arvukus ei ole oluliselt muutunud. Euroopa erametsaomanike konföderatsiooni CEPF juhatus on välja töötanud oma seisukohad jahinduse asjus (Euroopa metsaomanike ... 2009).
tm puitu, 1996. a. 4 milj., 1997. aastal 5,5 milj., 1998. a. 6,1 milj. tm., 1999. a. 6,7 ja 2000. a. 6,4 milj. tm. (Statistikaameti andmetel). SMI andmetel aga oli 2000. aastal kogu raiemaht Eestis 12,7 milj. tm. Kõigi Eesti metsade keskmine aastane juurdekasv on aga 11,6 milj. tm (2000. a.). Eesti metsade keskmine puidu juurdekasv on 5,5 tm/ha/a, suurim on see hallil lepal 7,6 tm /ha/a ja väikseim tammel (2,3 tm/ha/a) Eesti puistute keskmine vanus riigimetsades on 58 aastat ja erametsades 53 aastat. Suurim keskmine vanus tammikutel on (75 a.) ja väikseim hall-lepikutel (30 a.). Eesti metsade keskmine boniteet on 2,2. Kui varem oli tegemist riigi- ja kolhoosi-sovhoosimetsadega, siis praegu peamiselt riigi ja erametsadega. Korraldatud metsamaa pindala 2000. aastal oli riigimetsades 802 203 ha ja erametsades 363 219. Küllaltki erinev on erametsade ja riigimetsade liigiline struktuur, seda eriti männikute
Eestis puudub keskkonnahariduse strateegia ja tegevuskava. Keskkonda ohustavad tootmisest ja kemikaalide kontrollimatust kasutamisest tingitud ohud. Rahva tervist ohustavad saastatud toiduained. Väheneb kogu elanikkonnale avatud kvaliteetsete puhkemaastike pindala ja osakaal. Metsade ökoloogiliste ja sotsiaalsete funktsioonide täitmist ohustab mõtlematu ekspluateerimine, enam kui poolel raiutud pindalast on raide halva kvaliteedi tõttu raskendatud puiduvarude taastumine, erametsades uuendatakse vaid kümnendik raiesmikest. Keskerakond peab vajalikuks rakendada järgmised abinõud: 1. Rahva tervisenäitajate parandamiseks loome süsteemi keskkonnast tulenevate ohutegurite väljaselgitamiseks ning nendest põhjustatud riskide minimeerimiseks. 2. Tõhustame laste ja täiskasvanute looduskaitsealast koolitust. Lülitame keskkonnaõpetuse aineprogrammid kõikidesse kõrgkoolide õppekavadesse. 3
tähistamine ja korrashoidmine. keskmise tuleohuga maakonnad. 4. Metsadele 4.1 Suitsetamis- ja lõkketegemiskohtade Riigimetsad, inimtegevusest tuleneva rajamine ja tähistamine. erametsad, suure ja ohu vähendamiseks on keskmise tuleohuga erametsades senini vähe maakonnad. meetmeid rakendatud. 5. Metsatulekahjude 5.1 Parandada metsatulekahjudega Tallinn, Tartu. keskmine pindala on seotud erinevate struktuuride ja asutuste kasvanud, ja ligikaudu koostööd ja infovahetust. 1/3 tulekahjude puhul on nende tekkepõhjused jäänud välja selgitamata. 6. Metsatulekahjud 6
m3/ha/a (2017. a. andmed) ning väikseim tammel - 2,4 m3/ha/a (2013. a. andmed). Metsade kasvukiirus on viimastel kümnenditel oluliselt tõusnud, 1970.a hinnati Eesti metsade keskmiseks aastaseks juurdekasvuks vaid 2,6 m3/ha/a ja kuusikutes oli see toona vaid 2,9 m3/ha/a. Eesti puistute keskmine vanus on 55a., riigimetsades 61 aastat ja erametsades 50 aastat. Suurim keskmine vanus tammikutel on (ca 95 a.) ja väikseim hall-lepikutel (28 a). Eesti metsade keskmine boniteet on 2,2. Metsaomand jaguneb pindala järgi: 46% riigimetsa, 54% erametsa. Küllaltki erinev on aga erametsade ja riigimetsade liigiline struktuur, seda eriti männikute ja hall- lepikute osakaalus: kui riigimetsades on kõige rohkem männikuid (44% pindalast) ja
Kevadistest männikasvudest valmistatud teeaur aitab sisse hingates bronhiidi, gripi, angiini ja teiste hingamisteede haiguste vastu. Männikasve vannivette lisades saame leevendust nahahaiguste, reuma, närvihaiguste ja unetuse korral. Harilik mänd on meie levinuim metsapuu kattes ligi 33% (2005) kogu Eesti metsamaast. Kui riigimetsades moodustab mänd metsamaa pindalast ja tagavarast lõviosa (vastavalt 46,5% ja 47,2%), siis erametsades moodustab männikute pindala ja tagavara vaid 27,8% ja 28,9%, vastavalt kogu erametsamaa pindalast ja kogutagavarast. Kuigi Eesti metsamaa pindala on viimase 50 aasta jooksul oluliselt suurenenud, on männikute osakaal metsamaa üldisest pindalast samal ajal aasta-aastalt vähenenud. Meie männirikkamad piirkonnad on läänesaared, mandri loode- ja põhjaosa ning Kagu-Eesti. Saaremaal ja Hiiumaal moodustavad männi enamusega puistud
olemasolevat metsafondi, võtta arvesse tekkinud muutusi, analüüsida kasutatud metsanduslike abinõude efektiivsust ja planeerida tööde maht ja iseloom järgnevateks perioodideks. Riik kui omanik on huvitatud teada saama, milline on tema metsa väärtus ja seisund igas kohas ja igal ajahetkel. Traditsioonilise, kõiki metsaeraldisi kirjeldava inventeerimisega tegeldi aastani 1992. Sellest ajast alates toimub metsade inventeerimine riigi- ja erametsades. Tagastamata ja erastamata metsades aga on viimasest ülepinnalisest inventeerimisest möödunud juba 9.....18 aastat. Selleks, et koguda objektiivsemat ja aktuaalsemat informatsiooni metsamaade kohta, alustati 1999. a. statistilise metsainventeerimist. Riik tellib pakkumiskonkursi alusel metsamaade metsandusliku ja jahindusliku korraldamisteenuse. Korraldamise perioodilisus on riigimetsades tavaliselt 10 aastat. Riik laseb ka eelisostueesõigusega ja avalikel ning
Roostike vohamise, luhtade võsastumise ja jõesuudmete kinnikasvamise tõttu on kalade pääs koelmutele takistatud. Järv on risustunud vette jäetud nakkevõrkudega, mis mitte ainult ei reosta järve surnud kaladega, vaid muudavad ka elustikukooslusi (võrgud on kinnituskohaks näiteks rändkarbile). Kalade looduslik rändetee on inimese poolt (hüdroelektrijaama) tammidega tõkestatud. 19. Vääriselupaikade kaitse puudulikkus erametsades Erametsas on vääriselupaiga kaitsmine vabatahtlik, selleks on võimalik taotleda riigipoolset toetust. Lageraie hävitab metsa vääriselupaiga, sest kaob mets kui elupaik Ka muud raied võivad kahjustada vääriselupaiga struktuuri – ei tohiks raiuda ega metsast ära viia kõiki vanu, surevaid ja jämedaid puid, sest liigid vajavad neid eluks.
annaabi.ee 
