„Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames. Õppematerjali (varaline) autoriõigus kuulub SA INNOVEle aastani 2018 (kaasa arvatud) ISBN 978-9949-513-16-1 (pdf) Selle õppematerjali koostamist toetas Euroopa Liit Toimetaja: Raul Adlas – Tallinna Kiirabi peaarst Koostajad: Andras Laugamets – SA Tartu Kiirabi erakorralise meditsiini õde, koolituskeskuse instruktor, Tartu Tervishoiu Kõrgkooli lektor Pille Tammpere – Sotsiaalministeeriumi peaspetsialist, Tallinna Kiirabi õde-brigaadijuht, Tartu Tervishoiu Kõrgkooli ja Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli lektor Raul Jalast – SA Tartu Kiirabi erakorralise meditsiini õde, koolituskeskuse instruktor, Tartu Tervishoiu Kõrgkooli õppejõud Riho Männik – Tallinna Kiirabi õde-brigaadijuht, koolituskeskuse instruktor
SÜDAMEVERESOONTE SÜSTEEM. VERI 1. Arterid on veresooned, milledes veri voolab a. südamest elundite suunas b. elunditest südame suunas 2. Veenid on veresooned, milledes veri voolab a. südamest elundite suunas b. elunditest südame suunas 3. Selgitage mõisted: Kollateraal lisa ehk kõrvalveresooned, mida kaudu veri voolaks, kui peaveresoon on vigastatud või umbes. Anastomoos Veresooned, mille kaudu veri voolab ühest veresoonest teise. Kapillaar Kõige peenemad veresooned, mida näeb vaid mikroskoobis ja neis veri voolab kõige aeglasemalt. 4. Nimetage erinevused arteri ja veeni seina...
KORDAMISKÜSIMUSED NÄRVISÜSTEEMIST 1. Selgitage mõiste INNERVEERIMA. Närvidega varustama 2. NS ülesanded 1. loob organismi sideme väliskeskkonnaga 2. ühendab ja kooskõlastab keha organ süsteemide tegevust organismis kui tervikus Kuidas jaguneb närvisüsteem? s o m a a t i l i n e e. kehanärvisüsteem v e g e t a t i i v n e e. siseelundite närvisüsteem 3. Teadlik ja tahtlik on a. vegetatiivne b. somaatiline NS, mis reguleerib (mida?) Reguleerib skeletilihaste tegevust ja koordineerib meeleelunditest saabuvate signaalide põhjal kehaosade talitlusi, luues seose organismi ja väliskeskkonna vahel 4. Hallollus koosneb a. neuroni kehadest b. neuroni jätketest 5. Valgeollus koo...
MEELEELUNDID JA NAHK SILM (nägemiselund) ladina keeles occulus koosneb silmamuna, ja silmaaparaat (lihased, silmalaud, kulmud ja pisaraaparaat). Selgitage mõisted: Silma adaptatsioon Inimese silmal on võime kohaneda esemete vaatlemiseks mitmesugusel valgustugevusel. Silma akommodatsioon Inimese silm eristab mitmesugusel kaugusel olevaid esemeid. Silma sellist kohanemisvõimet nim. akommodatsiooniks. Nägemisteravus silma võimet eraldada kaks punkti nende minimaalse kauguse puhul üksteisest. Valgusärritusi võtab vastu silma võrkkest Esemete vaatlemisel tekib võrkkestal pöördkujutis vähendatud kujutis. Kepikesed ja kolvikesed on võrkkesta valgustundlikud elemendid. Kolvikestega on seotud mustvalget nägemine, kepikestega aga nägemine värvilist . Nägemisanalüsaatori t...
LIHASED 1. Milles seisneb skeletilihaste funktsioon? Skeletilihaste tähtsaim ülesanne on liigutada skeleti osi ja kindlustada sel teel keha ja selle üksikosade liikumist ruumis, moodustades nn. aktiivse liikumisaparaadi. 2. Nimetage skeletilihaste põhiomadused Koosnevad mitmesuguse pikkusega erinevatest kiududest, mis on koondunud kimpudesse. Lihaskiud on ümbritsetud endomüsiuumiga. On võimelised muutma oma pikkust valkude abil ning erutuvad. Igal lihasel on närvid ja veresooned. 3. Selgitage mõisted: Kõõlus Organismi osa, mille abil lihas kinnitub luule Aponeuroos Kilekõõlused, mis ühendavad ülakeha laiu lihaseid kerega või paiknevad kõhuõõnes Innerveerima Närvidega varustamine Sidekirme Spetsiaalne kiht, mis isoleerib lihased ja lubab neil va...
SISESEKRETSIOONINÄÄRMETE SÜSTEEM Hormooni mõiste ja funktsioon Hormoon on bioloogiline ühend (sisenõre), mis reguleerib ainevahetust, keha talitlust ning protsesse Hormoonide toime soodustavad vaimset, füüsilist ja sugulist arengut toetavad reproduktsiooni põhilisi protsesse nagu sugurakkude produktsioon, viljastumine, loote kasv ja areng, sünnitus tagavad organismi kohastumise mitmesuguste tingimustega (stress, trauma, temperatuuri kõikumine) hormoonid on vajalikud teatud füsioloogiliste parameetrite hoidmisel suhteliselt püsival tasemel (osmootne rõhk, veresuhkrupeegel), s.t. homöostaatiline funktsioon reguleerivad ainevahetuslikku ja energeetilist tasakaalu Nimetage sisesekretoorsed näärm...
1. KORDAMISKÜSIMUSED HINGAMISELUNDITE SÜSTEEMIST 1. Selgitage hingamise mõistet ja tähtsust. Hingamise all mõistetakse füsioloogilist protsessi, mis kindlustab organismi kudede hapnikuga varustamist ja vabaneb ainevahetuse käigus tekkinud süsihappegaasist. Hingamiselundite süsteem täidab väliskeskkonna ja organismi vahel gaasivahetuse ülesannet. 2. Nimetage hingamiselundid (järgnevuses) ninaõõs cavum nasi kõri larynx hingetoru trachea peabronhid bronchi, principales kopsud pulmones http://image.wistatutor.com/content/feed/ 3. Kuidas jaotuvad hingamiselundid vastavalt talitlusele? * pärishingamiselundid need on kopsude alveoolid, kus toi...
KORDAMISKÜSIMUSED KUSESUGUELUNDITE SÜSTEEMIST 1. Nimetage eritusfunktsiooni täitvad elundid organismis (lisage, mida eritavad) Kopsude kaudu eritatakse süsihappegaasi ja vett auru näol (umbes 0,30,4 l) ja mitmeid teisi lenduvaid aineid. Kopsude kaudu saame kiiresti ja efektiivselt reguleerida happeleelistasakaalu. Nahas peituvate higinäärmete abil eemaldatakse organismist umbes 0,40,5l vett, soolasid, erinevaid jääkprodukte (kusiaine e. uurea, kusihape, kreatiniin). Seega võib nahk teatud määral kompenseerida neerude vaegtalitlust, kuid täielikult neeru asendada ei saa. Seedetrakti sekretoorne osa seisneb peamiselt raskemetallide soolade eritamises, sapi ja vee eritamises soolestikku. Vett eritub seedetrakti kaudu umbes 0,15 l ööpäevas. Neerud eritavad uriini, päevas 11,5l ...
Seedeelundite süsteemi kordamisküsimused 1. Nimetage seedekanali osad järgnevuses suuõõs cavum oris neel pharynx söögitoru oesophangus magu ventriculus, gaster peensool intestinum tenue jämesool intestinum crassum Pärak 2. Nimetage suured seedenäärmed ja mida nad toodavad * Maks Sapisoolad, sapipigmendid, kolesterool * KõhunääreToodab amülaasi, trüpsinogeeni ja lipaasi * Suured süljenäärmedToodavad amülaasi 3. Selgitage mõisted: Peristaltika soole lainelised lihaskontraktsioonid, mille abil liigub edasi soole sisu, mis segatakse seedemahladega Dentitsioon kahe hammastuse esinemine Defekatsioon roojamine Toitaine on süsivesik, lipiid, proteiin Toiduaine on to...
1. KORDAMISKÜSIMUSED SKELETISÜSTEEMIST 1. Nimetage skeleti funktsioone (3) Toetada ja kaitsta keha, teostada keha liigutusi, toota vererakke, moodustab mineraalainete varu. 2. Nimetage lülisamba osad ja lülide arv nendes kaelaosa 7 kaelalülist rinnaosa 12 rinnalülist nimmeosa 5 nimmelülist ristluuosa 5 lüli, mis on omavahel kokkukasvanud ja moodustavad ristluu õndraosa 45 lüli, mis on omavahel kokkukasvanud ja moodustavad õndraluu 3. Roideid on inimesel 12 paari ja vastavalt kinnitumisele jagunevad: * pärisroided I VII roidepaar , kinnituvad rinnakule kõhre varal * ebaroided VIII X roidepaar, kinnitub kõrgemal asuvale roidele ja moodustab roietekaare * vallasroided XI XII roidepaar, kinnituvad lihastes 4. Nimetage õlavöötme...
HISTOLOOGIA 1. Selgitage mõisted: HISTOLOOGIA õpetus kudedest uurib rakkude, kudee ja ka organite ehitust ja talitlust mikroskoopilisel tasandil. KUDE on ühtse ehituse, arengu ja funktsioonidega rakkude ja nende tekiste süsteem. Regeneratsioon Pärilikkusaine/Rakkude/kudede paraneminetaastumine. 2. Nimetage kudede põhiliigid * epiteelkude * sidekude * lihaskude * närvikude. 3. Kuidas jaotatakse sidekoed? Lisage näited koe liikidest. Troofilised (veri, lümf, retikulaarne sidekude, kohev sidekude, rasvkude) Toetavad funktsiooniga (tihe sidekude, skeletikoed, kõhrkude, luukude) 4. Kuidas jaotuvad lihaskoed? Tooge näited lihaskudede liikidest ja nende erinevustest Lihaskoed...
Embrüoloogia Inimorganismi individuaalne arenemine (ontogenees) jaguneb kahte perioodi: 1. Üsasisene ehk embrüonaalseks ehk prenataalseks nimetatakse arenguperioodi, naise suguraku viljastumisest (raseduse algus) kuni lapse sündimiseni [ Embrüonaalne kestab viljastumisest 8nda nädalani ehk 56 päeva. Üsasisene kestab viljastumisest kuni sünnini. Perinataalne periood algab 22. rasedusnädalal ja lõppeb 7 päeva pärast sündi.] 2. Üsaväline ehk postnataalne periood vältab sünnist surmani. O(v)ogenees Ovogenees on munaraku areng ovogoonist kuni küpse munarakuni. Fertilisatsioon on munaraku viljastamine. Spermatogenees on meessugurakkude küpsemine munandites ehk testistes, täpsemalt väänilistest seemnetorukestes. Süg...
Ta juhtis ka tähelepanu, et vereringlemine võimaldaks seletada suurt kiirust, millega mürgid organismis levivad. Harvey tähelepanekuid ja katseid ei usutud, oma ideede sellisel viisil esitamisega oli Harvey oma ajast ees. Tal oli vähe mõju tollaegsele meditsiini tavadele – aadrilaskmine jäi endiselt väga populaarseks tegevusks. Alles peale mikroskoobi leiutamisele järgnenud kapillaaride avastamist hakati Harvey ideid vereringlusest tõsiselt võtma. Haiglaeelse erakorralise meditsiiniabi (kiirabi) ajalugu Varaseim teadaolev erakorralist meditsiiniabi kirjeldav tekst Erakorralist meditsiiniabi on antud ajast kui inimesi üldse ravima hakati. Seejuures ei saa aga kuni 20 saj keskpaigani vaadelda erakorralist meditsiiniabi (sh kiirabi) eraldi meditsiiniharuna. Erakorraline meditsiini tunnustati omaette kliinilise erialana alles 1960 aastatest. Erakorraline meditsiin on lähedalt seotud sõjameditsiiniga ning sellest valdkonnast
suurest rahakokkuhoidmishimust püüavad vältida maksude maksmist, kuid samal ajal tahavad elada tsiviilse ühiskonnana arenenud riigis. § 37. Igaühel on õigus haridusele. Õppimine on kooliealistel lastel seadusega määratud ulatuses kohustuslik ning riigi ja kohalike omavalitsuste üldhariduskoolides õppemaksuta. § 106. Rahvahääletusele ei saa panna eelarve, maksude, riigi rahaliste kohustuste, välislepingute ratifitseerimise ja denonsseerimise, erakorralise seisukorra kehtestamise ja lõpetamise ning riigikaitse küsimusi. § 113. Riiklikud maksud, koormised, lõivud, trahvid ja sundkindlustuse maksed sätestab seadus. § 157. Kohalikul omavalitsusel on iseseisev eelarve, mille kujundamise alused ja korra sätestab seadus. Kohalikul omavalitsusel on seaduse alusel õigus kehtestada ja koguda makse ning panna peale koormisi.
Koondamine ja selle rakendamine töösuhtes Koondamine on tööandja poolt lepingu erakorraline ülesütlemine. Lepingu ülesütlemisel peab olema mõjuv põhjus mis on seotud tööandja ettevõttega ehk tegemist on majanduslike põhjustel töölepingu erakorralise ülesütlemisega. Koondamise puhul on tegemist töömahu vähenemise, töö ümberkorraldamise, tööandja tegevuse lõppemise, pankroti väljakuulutamisega vöi muude töö lõppemis juhtudega, mis on tingitud majanduslikest asjaoludest. Koondades eksitakse sageli selle vastu, keda eelistada tööle jäämisel ja millest üldse lähtuda valikute tegemisel. Tööandja peab alla 3-aastase lapse vanema välistama
Tartu Tervishoiu Kõrgkool Erakorralise meditsiini tehniku õppekava SVETLANA KAVALEROVA, NATALJA GAVRILOVA, GENNO NURK KIIRABITEHNIKU JA EMT KUTSEOSKUSTE VÕRDLUS. MIDA EMT PEAKS ROHKEM OSKAMA? Referaat Juhendaja: Margit Reimets Tartu Tervishoiu Kõrgkool Tartu 2012 SISUKORD SISUKORD...............................
ülesehituse, juhtimise alused ja jõu kasutamise alused • Kaitseliidu seaduses sätestatakse Kaitseliidu koht riigikaitses, tema ülesanne, ülesehitus, tegevuse ja juhtimise õiguslikud alused ning koostöö teiste isikutega • Riigikaitseseadus reguleerib riigikaitse rahu- ja sõjaaegset korraldust ning mobilisatsiooni ja demobilisatsiooni korraldust, Eesti Vabariigi osalemist rahvusvahelises sõjalises koostöös ja riigikaitseobjektide kaitset • Erakorralise seisukorra seadus reguleerib erakorralise seisukorra väljakuulutamise põhialused ja korralduse • Hädaolukorra seadus sätestab kriisireguleerimise, sealhulgas hädaolukorraks valmistumise ja lahendamise ning elutähtsate teenuste toimepidevuse tagamise õiguslikud alused, samuti reguleerib eriolukorra väljakuulutamist, lahendamist ja lõpetamist ning Kaitseväe ja Kaitseliidu kasutamist hädaolukorra lahendamisel, päästetöö tegemisel ja turvalisuse tagamisel
NSV Liidu president ja 9 liiduvabariigi juhid jõudsid kokkuleppele Suveräänsete Riikide Liidu moodustamiseks, mis poleks föderatsioon, vaid lõdvemalt seotud konföderatsioon. Gorbatsov lootis nii impeeriumit säilitada, kuid Balti riigid keeldusid läbirääkimistel osalemast ning teatasid, et ei kirjuta lepingule alla. Gorbatsov oli oma autoriteedi kaotanud ning arvati, et Gorbatsov tuleks võimult kõrvaldada. RIIGIPÖÖRDE KATSE 19.-21. August 1991. Ettevalmistused NSV Liidu erakorralise olukorra kehtestamiseks algasid 1991 algul ja esialgu osales neis ka Gorbatsov. Kevadel jätkusid ettevalmistused ilma Gorbatsovita. Erakorralise olukorra väljakuulutamise taga olid · Julgeolekuorganid · Kõrgemad sõjaväelased · Sõjatööstuskompleksi esindajad · Nõukogude Liidu Kommunistliku Partei juhid Püüti ära hoida NSV Liidu lagunemist. Gorbatsov oli läinud puhkama Krimmi ning vandenõulased kasutasid aega riigipöörde ettevalmistamiseks
Lp. Meelis Tomberg Pärnu, 15.08.2009 Projektijuht Ehitus OÜ TEATIS töölepingu erakorralise ülesütlemise kohta Seoses töömahu vähenemisega ja analüüsides meie ettevõtte I poolaasta majandustulemusi millest selgus käibe langus ja negatiivne majandustulemus otsustas OÜ Ehitus juhatus 15. Augustil 2009 äriühingu töö efektiivsemaks muuta ning töö ümber korraldada. Seoses sellega kaob vajadus ühe projektijuhi ametikoha järgi. Allesjääv töö tehakse ära allesjäänud kolme projektijuhiga.
korral lõpetada neile majandusabi andmise. Ettevalmistused uue liidulepingu slmimiseks Uus poliitiline surve-üleliiduline referendum. Gorbatsovi populaarsus NSVL Liidus langes, kui üritas tagandada Boriss Jeltsinit. Jeltsini mõjuvõim selle tulemusena suurenes ja sai Venemaa presidendiks. Nurjus ka Gorbatsovi uus katse NSVL koos hoida, sõlmides liidulepingu. Balti riigid keeldusid alla kirjutamast. Sõjaväelise riigipöörde katse19.-21. august 1991 Erakorralise seisukorra kehtestamine, et üritada vältida NSV Liidu lagunemist. Riiklik Erakorralise Seisukorra Komitee (RESK) loomine, samal ajal kui Gorbatsov Krimmis puhkas. Eesotsas NSV Liidupresident Gennaadi Janjev. Riigipööre oli halvasti korraldatud ja ignoreeriti RESK-i poolt antud korraldusi. Jeltsin kindlustas oma oleku valges majas ja tetas, et RESK-i tegevus on seadusvastane. Nõukogude Liidu ametlik laialisaatmine
Klienditeenindussituatsiooni analüüs Situatsioonikirjeldus Pöördusin hommikul erakorralise meditsiini osakonda kõhuvaluga, olles öösel sealt koju saadetud soovitusega võtta valuvaigistit. Registratuuris näitasin öösel saadud paberit, kus oli kirjas, et kõhuvalu püsimisel tulla tagasi ja hoopis teise probleemiga pöörduda perearsti juurde. Registratuuri töötaja vaatas paberit ja nähvas: "Siin on ju kirjas, et minge perearsti juurde!" Tunded Klient: Teenindaja: Pettumus Tüdimus Arusaamatus Arusaamatus Ärritus Väsimus Abitus Kurnatus Süütunne
võimalikult ühtlasel tasemel kvaliteetne õdede poolt osutatud kiirabiteenus. Hindamine toimub jooksavalt, tehtud tööd analüüsides. Töö analüüsiks, on välja töötatud indikaatorid. Kirjeldatud osakonna õed on kogemustega, pidevalt ennast täiendanud ja aastaid seda tööd teinud. Osakonna paremaks toimimiseks on iga õde vaheldumisi nii brigaadi I kui II liige. Otse kooli lõpetanud kiirabiõeks saada sooviv õde peab kõigepealt mõnda aega töötama erakorralise meditsiini osakonnas. See on hea ettevalmistus kiiret reageerimist vajavate olukordade ja intensiivse tööprotsessiga kohanemiseks. Samuti on kohustus läbida enne kiirabiõena tööle asumist nädalane elustamiskoolitus. Edaspidi brigaadi esimeseks liikmeks saada sooviv õde peab olema töötanud teatud aja ja läbima eksami, mis annab võimalise saada erialalt erakorralise meditsiini õeks ja olla kiirabibrigaadi I liige. Aastas on igal õel ette nähtud
RT 1921, 47, 43. Kinnitatud Riigikogu poolt 30. juulil 1921. RT 1921, 70, 79. · Seadus piirituse- ja viinamüügi seaduse muutmise ja täiendamise kohta. RT 1921, 48, 44. Kinnitatud Riigikogu poolt 30. juulil 1921. RT 1921, 70, 80. · Seadus Baltiski vabasadama kohta. RT 1921, 59, 62. Kinnitatud Riigikogu poolt 30. juulil 1921. RT 1921, 70, 88. 3. juunil 1921 · Määrus põllutööministeeriumile metsade peavalitsuse alal erakorralise eelkrediidi kohta. RT 1921, 46, 40. Kinnitatud Riigikogu poolt 30. juulil 1921. RT 1921, 70, 78. · Määrus a.-s. "Volta" 15.000.000 marga laenu kindlustamise kohta. RT 1921, 46, 41. Kinnitatud Riigikogu poolt 21. juulil 1921. RT 1921, 70, 76. 8. juunil 1921 · Seadus maade võõrandamise kohta Tartu sadama raudteeharu ehitamiseks. RT 1921, 48, 45. Kinnitatud Riigikogu poolt 30. juulil 1921. RT 1921, 70, 82.
1. Šokk on sündroom, mida iseloomustab kudede hapnikutarbe ja hapnikuga varustatuse mittevastavus. 2. Obstruktiivse šoki korral: *Infusiooni tegemisel tohib manustada ainult kolloidi 3. Ägedaks koronaarsündroomiks loetakse: *Ägedat müokardiinfarkti (ÄMI) 4. Šoki esmases ravis rakendatakse: *VIPP printsiipi 5. Nimeta šoki liigid etioloogia alusel: Hüpovoleemiline, kardiogeenne, septiline, anafülaktiline, põletusšokk, traumašokk 6. Nimeta erakorralise meditsiini valdkonnad:kiirabi, erakorralise meditsiini osakond, tegevus katastroofi ja suurõnnetuste likvideerimisel 7. Milline väide on vale? *Kardiogeense šoki põhjuseks võib olla sepsis 8. Šoki sündroomi tunnused on: *Madal arteriaalne vererõhk, külm higi 9. Hüpovoleemilise šoki korral: *Infusiooni tegemisel tohib manustada ainult kolloidi 10.Ägeda koronaarsündroomi esmases ravis rakendatakse: *MONA printsiipi *LISA printsiipi 11
Esimene rünnak toimus Leedus, siis Lätis ning seda oli oodata ka Eestis. Kuid rünnak Eestile jäi ära, sest EL ja USA ähvardasid sõjaliste aktsioonide jätkumise korral lõpetada majandusabi andmise NSV Liidule. 1991.aasta jaanuarikriis lõppes Baltimaade võiduga, tugevdas nende rahvusvahelist positsioonu ning viis Balti küsimuse tõeliselt rahvusvahelisele areenile. Ettevalmistused NSV Liidus erakorralise olukorra kehtestamiseks algasid juba 1991.aasta algul ning esialgu osales neis ka M. Gorbatsov. Kuid mitte pärast kevadet. 18.22. augustil 1991 toimus Nõukogude Liidus riigipöördekatse tollane nimetus Augustiputs. Võimu ülevõtmiseks moodustati isehakanud Riiklik Erakorralise Seisukorra Komitee(RESK), rühm NLKP Keskkomitee juhtkonda ja Nõukogude Liidu valitsusse kuulunud vandenõulasi püüdis vägivaldselt kõrvaldada
Balti riigid keeldusid nendel läbirääkimistel osalemast ning teatasid, et nemad lepingule alla ei kirjuta. Gorbatsov ähvardas keeldujaid majandussanktsioonidega, kuid sellest ei hoolitud. Gorbatsov oli autoriteedi kaotanud nii uuendusmeelsete jõudude kui ka tagurlaste silmis. Impeeriumi kooshoidmisest unistavate tegelaste meelest tegutses Gorbatsov ebakindlalt ning tuli seetõttu võimult kõrvaldada. Sõjaväelise riigipöörde katse 19.-21. august 1991 Ettevalmistused NSV Liidus erakorralise olukorra kehtestamiseks algasid juba 1991. aasta algul ning esialgu osales neis ka Mihhail Gorbatsov. Kevadel jätkusid ettevalmistused juba ilma Gorbatsovita, kuigi loodeti temalt toetust sedalaadi aktsioonidele. Erakorralise seisukorra väljakuulutamise taga seisid julgeolekuorganid, kõrgemad sõjaväelased, sõjatööstuskompleksi esindajad ja NLKP juhid, kes üritasid sel moel ära hoida NSV Liidu lagunemist. Eriti ärevaks tegi neid 20
kaevanduste rajamise vastu Tunne Kelam - Eesti Komitee esimees Baltikett - kolmes Balti riigis toimunud poliitiline massimeeleavaldus 23.08.1989 Lagle Parek - ERSP esimees 1988-1993 Arnold Rüütel - ENSV Ülemnõukogu esimees pärast 1990. aasta valimisi Vaino Väljas - Eesti Kommunistliku Partei esimene sekretär alates 1988. Aastast ERSP - esimene valitsevale Kommunistlikule parteile alternatiivne partei ENSV Gennadi Janajev - Vanameelsetest kommunistidest moodustatud Riikliku Erakorralise Seisukorra Komitee esimees. DAATUMID 1985 märts - uueks NLKP peasekretäriks sai Mihhail Gorbatsov ja sai alguse perestroika. 1986 - glasnost e avalikustamispoliitika. 1987 - Washingtonis sõlmiti kokkulepe keskmise ja lühimaa tuumarakettide likvideerimiseks. 1986-1987 - uue ärkamisaja algus Eestis (fosforiidikampaania) 1987 august - loodi esimene poliitiline ühendus: Molotov - Ribbentropi Pakti Avalikustamise Eesti Grupp.( MRP-AEG) 23
Lauluväljakul 1988 kus osales 300 000 inimest. eestlased suutsid vastu võtta suveräänsus deklaratsiooni 16. novembril 1988, millega sätestati Eesti NSV seaduste ülimlikkus üleliiduliste seaduste ja määruste suhtes. Eesti taasiseseivumisele andis viimse võimaluse Augustiputš, mis leidis aset Moskvas 1991. Aastal. Taolise riigipöörde katsega näidati rahulolematust perestroika suhtes ja püüti ära hoida Nõukogude Liidu lagunemist. Riigipöörajad moodustasid Riikliku Erakorralise Seisukorra Komitee (RESK), sulgesid president Gorbatšovi koduaresti, kuulutasid kogu riigis välja erakorralise seisukorra, keelasid miitingud, streigid ja meeleavaldused. Venemaa demokraatlikud jõud eesotsas B. Jeltsiniga astusid selle vastu aga välja ning riigipööre ebaõnnestus. Kõikide nende sündmuste keskel suutis lõpuks erinevate poliitiliste jõudude kokkulepete alusel võtta Eesti Ülemnõukogu 20. augustil 1991. aastal vastu „Otsuse Eesti riiklikust iseseisvusest“
• tervislikel põhjustel kuni neli semestrit; • kaitseväeteenistuse korral kuni kaks semestrit; • lapse hooldamiseks kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni. Edasiõppimise võimalused • Tartu Ülikool: Arstiteaduskond-Õendusteadus, osakoormusega, magistriõpe-nominaalaeg 2a. • Õe põhiõppe alusesel olevad koolitused TTK-s • õe eriala koolitus (terviseõde) • õe eriala koolitus (kliiniline õde) Meditsiinialased koolitused • Tallinna Tervishoiu Kõrgkool • Erakorralise meditsiini tehnik (kandideerimise eelduseks vähemalt keskharidus ja eesti keele oskus B2-tasemel) Nominaalne õppeaeg: 1 aasta Õppekeel: eesti keel Õpe toimub Tallinnas. • Hooldustöötaja: nii põhi- ja kutsehariduse baasil • Nominaalne õppeaeg: 2 aastat • Õppekeel: eesti keel (Tallinnas), vene keel (Kohtla-Järvel) • Lapsehoidja (erilise ja erivajadusega lapse hoidmine): keskhariduse baasil. • Nominaalne õppeaeg: 1 aasta. Õppekeel: eesti keel.
Valgevene ja Ukraina 8.dets 1991. Minskis omavahelise liidu. Jaanuarikriis 1991 - Tallinnas kirjutati alla Balti riikide ja Vene NFSV ühisavaldusele, millega tunnustati teineteise riiklikku suveräänsust ja seaduslikult valitud võimorganeid ning tauniti igasuguse jõu kasutamist siseprobleemide lahendamisel. 3. märtsi 1991 - toimus Eesti iseseisvusreferendum. 17. märts 1991 - üleliiduline referendum NSVL säilitamise küsimuses. 19. august 1991 - püüdis võimule tulla riiklik erakorralise seisukorra komitee. Gennadi Janajev - Riikliku Erakorralise Seisukorra Komitee esimees. 1991. august - Eesti, Läti, Ukraina, Valgevene kuulutasid välja iseseisvuse (keeldusid Gorbatšovi liidulepingust). 20. august 1991 - Eesti Vabariigi Ülemnõukogu otsus Eesti riiklikust iseseisvusest. Ülo Nugis - ENSV Ülemnõukogu juhataja, kuulutas välja Eesti iseseisvuse. Augustiputš - 1991. aastal Nõukogude Liidus korraldatud vanameelsete riigipöördekatse. 25
RIIGIKOGU ÜLESANDED: Seaduste ja otsuste vastu võtmine. Valib presidendi. Korraldab rahvahääletusi. Võtab vastu riigieelarve. Nimetab ametisse Riigikogu esimehe, Eesti Panga nõukogu jne. VALITSUSE ÜLESANDED: Koostab riigieelarve. Kuulutab välja erakorralise elukorra. Korraldab suhtlemist välisriikidega. Viib ellu riigi sise-ja välispoliitikat. Esitab Riigikogule seaduseelnõusid. PRESIDENDI ÜLESANDED: Esindab EV-i. Kuulutab välja seadused. Juhib riigikaitset. Määrab peaministri kandidaadi. Kuulutab välja valimised. VALIMISED: Referendum ehk rahvahääletus- inimesed otsustavad ise. Valimised- valitakse see, kes inimeste eest otsustab.
9) nimetab Eesti Panga nõukogu liikmed; 10) otsustab Vabariigi Valitsuse ettepanekul riigilaenude tegemise ja riigile muude varaliste kohustuste võtmise; 11) esineb avalduste ja deklaratsioonidega ning pöördumistega Eesti rahva, teiste riikide ning rahvusvaheliste organisatsioonide poole; 12) kehtestab riiklikud autasud, sõjaväelised ja diplomaatilised auastmed; 13) otsustab umbusalduse avaldamise Vabariigi Valitsusele, peaministrile või ministrile; 14) kuulutab riigis välja erakorralise seisukorra vastavalt põhiseaduse §-le 129; 15) kuulutab Vabariigi Presidendi ettepanekul välja sõjaseisukorra, mobilisatsiooni ja demobilisatsiooni; 16) lahendab muid riigielu küsimusi, mis ei ole põhiseadusega antud Vabariigi Presidendi, Vabariigi Valitsuse, teiste riigiorganite või kohalike omavalitsuste otsustada. §66. Riigikogu uue koosseisu esimene istung toimub kümne päeva jooksul arvates Riigikogu valimistulemuste väljakuulutamisest
esimehe, riigikontrolöri ja õiguskantsleri ametissenimetamiseks (§78 p 11) - nimetab Eesti Panga nõukogu ettepanekul ametisse Eesti Panga presidendi (§ 78 p 12) - nimetab Riigikohtu ettepanekul kohtunikud (§ 78 p 13) • Riigikaitselised pädevused - on Eesti riigikaitse kõrgeim juht (§ 78 p 16) - teeb Riigikogule ettepanekud sõjaseisukorra, mobilisatsiooni ja demobilisatsiooni ning vastavalt põhiseaduse §-le 129 erakorralise seisukorra väljakuulutamiseks ( § 78 p 17) - kuulutab Eesti vastu suunatud agressiooni korral välja sõjaseisukorra ja mobilisatsiooni vastavalt põhiseaduse §-le 128 (§78 p 18) • Seadusandlus - annab seadlusi vastavalt põhiseaduse §-dele 109 ja 110 ( § 78 p 7) - Kui Riigikogu ei saa kokku tulla, võib Vabariigi President edasilükkamatute riiklike vajaduste korral anda seaduse jõuga seadlusi, mis kannavad Riigikogu esimehe ja peaministri kaasallkirja (§ 109)
Kaupluses käisid parajasti uuendustööd, mille käigus asendati vanad külmikud uutega. Rimi pressiesindaja K.Bats selgitas, et tööde käigus tekkis olukord kus sulgurkraan vedas alt ning õhku paiskus külmainet. K.Balts kinnitas, et tegemist on inimese tervisele ohutu ainega, ehkki see surub hingamiseks vajaliku õhu madalale ja võib tekitada ebamugavustunnet, ei ole see tema sõnul vastavalt tooteinfole ohtlik. Siiski pöördus üks klientidest hiljem Põhja-Eesti Regionaalhaigla erakorralise meditsiini osakonda. Bats ütles, et tal tekkisid hingamisraskused ja kõri läks paiste. Selle naisega on oldud kirjavahetuses ja helistatud. Bats lisas veel, et igal juhul on see juhtub väga ebameeldiv nind ollakse mures, et selline asi juhtus. Ta lisas veelgi, et sellist juhtumit nad ei suutnud tõesti ette näha ja see on kindlasti neile suureks õppetunniks. PERHi pressiesindaja Inga Lill ei osanud juhtunut kommenteerida, kuna üleeile oli EMOsse pöördujaid
Nimeta meditsiinialaseid elukutseid (4-5) ja meditsiinialast haridust andvaid õppeasutusi . Farmatseut, Hooldusõde, Ämmaemand, Erakorralise meditsiini tehnik, Optometrist. Meditsiinilist kallakut saab õppida juba enamuses gümnaasiumites. Põhiliselt meditsiinile pühenduvad koolid on Tallina Tervishoiu Kõrgkool. Tartu Tervishoiu Kõrgkool, Kotla-Järve Meditsiinikool, Tartu Ülikooli arsti teaduskond. Kui saaksid valida tasuta reisi ühte riiki , kuhu siis sa sõidaksid ? Põhjenda oma valikut mitmekülgselt Kui ma saaksin valida tasuta reisi ühte riiki, siis sõidaksin ma Inglismaale. Sinna sõidaksin ma
5. Riikliku kriisiplaneerimisplaani koostab Siseministeerium, mis kooskõlastatakse teiste ministeeriumitega. Riskianalüüsi ei tee kaitseministeerium. Riskianalüüsi teostamise tasandid Eestis? 6. Erinevad tasandid: 1) EV valitsus. EV kriisikomisjon. 2) siseministeerium.+ teised ministeeriumid 3) maakonnad ja selle riskianalüüs 4) valla/linna omavalitsuse riskianalüüs 5)ettevõtted, asutused. Millal rakendatakse Eestis eriolukorra seadust ja millal erakorralise seisukorra seadust? Kes kuulutab selle välja? 7. Eriolukorra kehtestab EV valitsus, kuulutatakse välja loodusõnnetuse jne katastroofi korral või nakkushaiguse leviku tõkestamiseks. On vaja rakendada ulatuslikke abinõusid. Eriolukorra seadus sätestab loodusõnnetuste ja katastroofi korral ning nakkushaiguste leviku tõkestamisel vajalike abinõude aluseks. Vabariigi Valitsuse määruse eriolukorra
Keskerakond- 27 liiget, Sotsiaaldemokraadid- 15 liiget. Rk-s on 101 liiget. 4. RK töökorraldus ja töö juhtimine: Parlament on alaliselt töötav võimuorgan. Parlamendil on aastas tavaliselt kaks hooaega ehk korralist istungijärku. Riigikogu esimene istungijärk kestab jaanuarist jaanipäevani, teine septembrist jõuludeni. Juulis parlament puhkab. Istungijärkude vaheajal võib pakiliste küsimuste otsustamiseks kokku kutsuda ka erakorralise istungijärgu. 5. Parlamendi töö juhtimiseks valivad saadikud enda hulgast juhatuse. Riigikogu juhatusse valitakse esimees ja kaks aseesimeest. Riigikogu ülejäänud liikmed kuuluvad komisjonidesse. Komisjonid: 1) Maaelukomisjon- Helir-Valdor Seeder 2) Riigikaitsekomisjon- Hannes Hanso 3) Euroopa Liidu asjade komisjon- Toomas Vitsut 4) Majanduskomisjon- Aivar Kokk 5) Sotsiaalkomisjon- Helmen Kütt 6) Keskkonnakomisjon- Rainer Vakra 7)
........................................... 11 5.2. Sidepidamise reeglid.................................................................................. 12 KOKKUVÕTE.......................................................................................................... 13 KASUTATUD MATERJALID....................................................................................... 14 2 SISSEJUHATUS Igapäevaelus puutume kokku erakorralise meditsiiniga. Kas aidates teisi tavainimestena või meditsiinitöötajana. Kuid tihtipeale me ei mõista, mille abil infot vahendatakse ja mis on erinevate infotehnoloogiliste vahendite funktsioonid. Sageli mõtleme ainult seda, et kuidagi info jõuab meieni või siis teisteni, ei midagi muud täpsemalt. Kuid tegelikkuses on info vahendamise allikaid mitmeid ning tänu sellele jõuab info läbi mitme kanali, millest pole me teadlikudki. Hetkel on käimas 21
V: Fraktsiooni võivad moodustada ja sinna peavad kuuluma vähemalt viis Riigikogu liiget, kes on valitud sama nimekirja järgi. Ühte nimekirja kuuluvad Riigikogu liikmed võivad moodustada ainult ühe fraktsiooni. 12) Mitmesse fraktsiooni võib riigikogu liige kuuluda? V: Ühte 13) Kuidas jaguneb erinevate tegevuste vahe riigikogu töö tsükkel --------------------------------------- V: 14) Kes kutsub kokku riigikogu erakorralise istungi järgu? V: Riigikogu komisjoni erakorralise istungi kutsub kokku komisjoni esimees oma algatusel või siis, kui seda nõuab vähemalt kolmandik komisjoni koosseisust 15) Kuidas antakse avalikkusele teavet kinnisel istungil toimuvast? V: Riigikogu juhatusel on kohustus anda massiteabevahendite ülevaatel Riigikogu kinnisel istungil toimunust. 16) Millistel tingimustel on riigikogu otsustusvõimeline? V: kui kohal on üle poole tema koosseisust.
2) nimetab ja kutsub tagasi Vabariigi Valitsuse ettepanekul Eesti Vabariigi diplomaatilised esindajad ning võtab vastu Eestisse akrediteeritud diplomaatiliste esindajate volikirjad; 3) kuulutab välja Riigikogu korralised valimised ja vastavalt põhiseaduse §-dele 89, 97, 105 ja 119 Riigikogu erakorralised valimised; 4) kutsub kokku Riigikogu uue koosseisu vastavalt põhiseaduse §-le 66 ja avab selle esimese istungi; 5) teeb Riigikogu esimehele ettepaneku Riigikogu erakorralise istungjärgu kokkukutsumiseks vastavalt põhiseaduse §-le 68; 6) kuulutab välja seadused vastavalt põhiseaduse §-dele 105 ja 107 ning kirjutab alla ratifitseerimiskirjadele; 7) annab seadlusi vastavalt põhiseaduse §-dele 109 ja 110; 8) algatab põhiseaduse muutmist; 9) määrab peaministrikandidaadi vastavalt põhiseaduse §-le 89; 10) nimetab ametisse ja vabastab ametist valitsuse liikmed vastavalt põhiseaduse §-dele 89, 90 ja 92;
töölepingute kollektiivseks ülesütlemiseks ehk kollektiivseks koondamiseks. 5 töötajaga, kui ettevõttes töötab keskmiselt kuni 19 töötajat; 10 töötajaga, kui ettevõttes töötab keskmiselt 20 99 töötajat; 10 protsendiga töötajatest, kui ettevõttes töötab keskmiselt 100 299 töötajat; 30 töötajaga, kui ettevõttes töötab keskmiselt vähemalt 300 töötajat. Tööandjapoolse töölepingu erakorralise ülesütlemise piirangud ja erisused TLS § 92 lg 1 kohaselt ei või tööandja töölepingut üles öelda põhjusel, et: töötaja on rase või töötajal on õigus saada rasedus ja sünnituspuhkust; töötaja täidab olulisi perekondlikke kohustusi; töötaja ei tule lühiajaliselt toime tööülesannete täitmisega terviseseisundi tõttu; töötaja esindab seaduses sätestatud alusel teisi töötajaid;
referendumiga ennetati Moskva soovi läbi viia NSV Liidu koospüsimist käsitlev rahvaküsitlus. Referendumil osalenutest toetas lõviosa (77,8%) Eesti Vabariigi iseseisvuse ja sõltumatuse taastamist ning seega välistasid referendumi tulemused ka igasugused läbirääkimised keskvõimudega liidulepingu üle. 1991 aasta 19.-21.august- NSV Liidus toimus nn. augustiputs: riigipöördekatse millega püüti hoida ära NSV Liidu lagunemist. Riigipöörajad moodustasid Riikliku Erakorralise Seisukorra Komitee, panid Krimmis puhkusel oleva Gorbatsovi koduaresti, kuulutasid kogu riigis välja erakorralise seisukorra, keelasid miitingud, streigid ja meeleavaldused. 1991 aasta 20.august- Eesti Vabariigi Ülemnõukogu otsus riikliku iseseisvuse taastamise kohta. Keerulises olukorras suutsid iseseisvusliikumise mõõdukas ja radikaalne tiib omavahel kokku leppida- lisaks iseseisvumise taastamise otsusele taotleti ka
lõppema omariikluse taastamisega. Samal aastal lõpetati Eesti NSV sümbolite (hümn, lipp,vapp) kasutamine ja taastati Eesti Vabariigi nimetus. Eesti taasiseseivumisele andis lõpliku tõuke riigipöördekatse (nn augustiputš) Moskvas 1991. aasta augustis, millega näidati rahulolematust perestroika suhtes ja püüti ära hoida Nõukogude Liidu lagunemist. Riigipöörajad moodustasid Riikliku Erakorralise Seisukorra Komitee (RESK), sulgesid president Gorbatšovi koduaresti, kuulutasid kogu riigis välja erakorralise seisukorra, keelasid miitingud, streigid ja meeleavaldused. Venemaa demokraatlikud jõud eesotsas Boriss Jeltsiniga astusid selle vastu aga välja ning riigipööre ebaõnnestus. Selles segaduses nägi Eesti ja ka mitmed teised impeeriumi väikerahvad head võimalust omariikluse taastamiseks. Erinevate poliitiliste jõudude kokkuleppe alusel võttis Eesti Ülemnõukogu 20
Pärnu 2010 1 1) Riigikogu töökorraldus: Riigikogu töökorraldus (1) Riigikogu tööd juhivad esimees ja kaks aseesimeest, kes on valitavad. Ülejäänud Riigikogu liikmed kuuluvad komisjonidesse. Alalisi komisjone on 10. Komisjonid kujundavad konkreetse valdkonna küsimustes esmalt oma seisukoha ja seejärel arutab alles Riigikogu . Riigikogul on aastas kaks korralist istungjärku. Istungite vaheajal võib kokku kutsuda erakorralise istungjärgu. Riigikogu istungid on avalikud. Riigikogu töökorraldus (2) Erakondi esindavad Riigikogus fraktsioonid (saadikurühmad). Igal Riigikogus esindatud erakonnal on oma fraktsioon. Iga saadik võib kuuluda ainult ühte fraktsiooni. Fraktsioonis kujundatakse erakonna seisukohad arutlusele tulevates küsimustes, koostatakse seaduseelnõude parandusettepanekud ning kooskõlastatakse, kuidas hääletada. Riigikogu töökorraldus (3)
Kohalik haigla Erihaigla Taastusravihaigla Hooldushaigla Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Üldhaigla 2 1) erakorraline meditsiin; 2) sisehaigused; 3) üldkirurgia; 4) anestesioloogia; 5) laborimeditsiin; 6) radioloogia. Ööpäevaringselt peavad töötama 2 arsti, kelles üks on erakorralise meditsiini arst või anestesioloog Teeninduspiirkond 50 000-100 000 elanikku Üldhaiglad 2 1) AS Järvamaa Haigla; 2) Kuressaare Haigla SA; 3) SA Läänemaa Haigla; 4) AS Rakvere Haigla; 5) AS Lõuna-Eesti Haigla; 6) SA Narva Haigla; 7) SA Viljandi Haigla; 8) AS Valga Haigla; 9) SA Hiiumaa Haigla; 10) AS Põlva Haigla; 11) SA Rapla Maakonnahaigla. Urmas Lepner: sotsiaalministeerium õigel teel Postimees 2008 8
Sotsialismi kokkuvarisemine Ida- ja Kesk-Euroopas andis märku, et sama saatus võib tabada ka NSVLi.11. Märtsil 1990 kuulutas Leedu Seim iseseisvuse taastatuks, Läti ja Eesti valisid alalhoidlikuma taktika ja kuulutasid välja üleminekuperioodi. Baltimaade eeskuju julgustas iseseisvusliikumisi kogu NSVLis. 1990. aastal hakkasid Nõukogude liiduvabariigid üksteise järel ennast suveräänseks kuulutama Sõjaväelise riigipöörde katse 19.-21. august 1991 Ettevalmistused NSVLis erakorralise olukorra kehtestamiseks algasid juba 1991. aasta algul ning esialgu osales neis ka Gorba. Kevadel jätkusid ettevalmistused juba ilma Gorbata, kuigi loodeti temalt toetust sedalaadi aktsioonidel. Erakorralise seisukorra väljakuulutamise taga seisid julgeolekuorganid, kõrgemad sõjaväelased, sõjatööstus- kompleksi esinadajad ja NLKP juhid, kes üritasid sel moel ära hoida NSVLi lagunemist. Eriti ärevaks tegi neid 20.08
EV VALITSUS EV kriisikomisjon korral või nakkushaiguse leviku tõkestamiseks. Eriolukord kuulutatakse välja tingimusel, et loodusõnnetuse ja katastroofi korral või nakkushaiguse leviku tõkestamiseks on vaja viivitamatult rakendada ulatuslikke abinõusid, sealhulgas päästetöid, ning ohu kõrvaldamine ja kannatanute abistamine ei ole võimalik käesolevas seaduses sätestatud abinõusid rakendamata. Erakorralise seisukorra väljakuulutamise alus ja tingimused Erakorraline seisukord kuulutatakse välja Eesti Vabariigi põhiseaduse § 129 alusel Eesti põhiseaduslikku korda ähvardava ohu puhul. Erakorraline seisukord kuulutatakse välja tingimusel, et Eesti põhiseaduslikku korda ähvardava ohu kõrvaldamine ei ole võimalik käesolevas seaduses sätestatud abinõusid rakendamata. Erakorralise seisukorra võib Riigikogu Vabariigi Presidendi või Vabariigi
1) RIIGIKOGU * Eesti Vabariigi, seaduseandliku vimu kandja, koosneb 101 liikmest ja valitakse neljaks aastaks. Riigikogu thtsaim t on seaduste vastuvtmine. Selleks esitatakse rahvaesindusele seaduseelnusid. Riigikogu juhatusse kuulub esimees ja kaks aseesimeest. Riigikogu phi lesanded: vtab vastu seadusi ja otsuseid, riigi eelarve, valib presidendi, otsustab rahvahletuse korraldamise, nimetab Eesti panga nukogu liikmed, kuulutab riigis vlja erakorralise seisukorra, nimetab riigikohtu esimehe ettepanekul ametisse riigikohtu liikmed, ketestab riiklikud autasud, sjavelised ja diplomaaatilised auastmed ja veel palju muud thtsat. Riigikogus on oma kantselei, mille lesanne on riigikogule tema tlesannete titmiseks vajalike tingimuste loomine. 2) VALITSUS * Ministritest koosnev krgeim tidesaatva riigivimu oragan. Koosneb kuni 15 ministrist, ametis on veel ministeeriumita minister. Valitsusel on oma peaminister. valitsus on kogu rahva teener
Eesti Vabariigi põhiseadusest maksusid puudutavad sätted: VII. peatükk SEADUSANDLUS § 106. Rahvahääletusele ei saa panna eelarve, maksude, riigi rahaliste kohustuste, välislepingute ratifitseerimise ja denonsseerimise, erakorralise seisukorra kehtestamise ja lõpetamise ning riigikaitse küsimusi. § 110. Vabariigi Presidendi seadlusega ei saa kehtestada, muuta ega tühistada põhiseadust ega põhiseaduse §-s 104 loetletud seadusi, riiklikke makse kehtestavaid seadusi ega riigieelarvet. VIII. peatükk RAHANDUS JA RIIGIEELARVE § 113. Riiklikud maksud, koormised, lõivud, trahvid ja sundkindlustuse maksed sätestab seadus. XIV. peatükk KOHALIK OMAVALITSUS § 157
maailma jaoks?- külma sõja taandumine; ida ja lääne suhete paranemine Gorbatsov- peasekretär(1985-1989) hiljem NSVL president. Perestroika poliitika algataja Jeltsin- vene föderatsiooni juht lõi SRÜ Jakovlev- avalikustamispoliitika eestvedaja, proovis läänemaailma demokraatia kogemusi sobitada nõukogude ühiskonda Gorbatsovi lähikóndlane liiduleping- NSVL presidendi teadmata sõlmitud Venemaa, Valgevene ja ukraina omavaheline leping 8 september 1991 Riikliku Erakorralise Seisukorra Komitee- RESK 19august 1991 Gorbatsovi koduarest-keeld mille järgi ei tohtind ta riigist lahkuda 19.august 1991 augustiputs-riigipöördekatse 1991 19 august Sõltumatute Riikide Ühendus- SRÜ 08.12.1991 loodud liiduleping venemaa, valhevene ja ukraina vahel
annaabi.ee 
