*Seotus põllumajanduse või kirikuga *Massimeedia 7.MIKS KASUTATAKSE EELHÄÄLETAMIST? Selleks, et inimesed, kellel pole valimispäeval valima minna, saaksid ka oma hääle anda. 8.MIKS VÕIME ÖELDA, ET KAASAJA ERAKONNAD ON POPULISTLIKUD? Püütakse olla kõigi valijagruppide meelejärgi ning seetõttu antakse palju katteta lubadusi. 9-MILLISED EESTI ERAKONNAD ON PAREM- MILLISED VASAKPOOLSED? Parem: Reformierakond ja IRL Vasak: Keskerakond ja Sotsiaaldemokraadid. 10.MIS VAHE ON ERAKONNAL JA SOTSIAALSEL LIIKUMISEL? Sotsiaalsel liikumisel puudub kindel liikmeskond ja nad on rahvusvahelised võrgustikud. 11.MIS ON POLIITILINE SOTSIALISEERUMINE Elukestev protsess, millega kujundatakse inimeste hoiakuid poliitilise süsteemi kohta. 12.MILLISED PÕHIMÕTTED KEHTIVAD EUROOPA KODAKONDSUSE PUHUL? *Pensionikindlustusztaaz ja -maksed kehtivad kõikjal. *Tervisekindlustus tagab arstiabi. *Saab valida ja kandideerida kohalikesse omavalitsustesse ja europaralmenti.
Teema 12: erakonnad ja valimised 1. Mis vahe on majoritaarsel ja proportsionaalsel valimissüsteemil? Majoritaalses saab võitja parlamendis kõik kohad, proportsionaalses saab nii palju kohti, kui palju on saadud hääli. 2. Mis valimissüsteem on kasutusel Eestis? Proportsionaalne valimissüsteem 3. Mida tähendab määratlus vasakpoolne erakond või parempoolne erakond? Vasakpoolsel erakonnal on suur roll riigis ja parempoolsel väike roll riigis. 4. Mis Eesti erakonnad on vasakpoolsed, mis parempoolsed? Vasakpoolsed on SDE ja keskerakond ja parempoolsed on Irl ja reformierakond. Teema 13: kohalik omavalitsus 1. Nimeta kohaliku omavalitsuse üksuseid ja omavalitsusüksuste valitsusorganeid. Volikogu ja valitsus 2. Kuidas toimuvad kohaliku omavalitsuse valimised (millal, kes saab valida/kandideerida, mida valitakse jne)
- Võimalus süsteeme kontrollida ja võimalus saada ülevaadet erakondade populaarsusest Miks võime öelda, et kaasaja erakonnad on Antakse katteta lubadusi häälte võitmise nimel populistlikud? Millised Eesti erakonnad on parempoolsed, P Reformierakond, IRL millised vasakpoolsed? V Keskerakond, Sotsiaaldemokraadid Mis vahe on erakonnal ja sotsiaalsel Erakonnal on kindel liikmeskond ja programm, nad tahavad liikumisel? pääseda võimule ning tegutsevad korraga ühes riigis. Sotsiaalsel liikumisel on kõik vastupidine. Mis on poliitiline sotsialiseerimine? Elukestev protsess, mis lõppeb tavaliselt kodakondsuse saamisega
Keerukus, tekitab arusaamatust ja rahulolematust. 2. kui vanalt võib kandideerida & hääletada? Hääleõigus saadakse 18-aastaselt. Valla/linna volikogusse alates 18 a, riigikogusse 21 aastaselt kandideerida. 3. millised piirangud on valimistel? Kohalikel valimistel on õgis hääletada selles paikkonnas püsivalt elavatel välismaalastel, saadikuks kandideerida ei saa. 4. eesti valimissüsteem(iseloom) Eesti valimissüsteem on proportsionaalne. Valimiskünnis on eestis 5% mis erakonnal ületada tuleb. Kasutatakse suletud ja avatud nimekirju. Isikumandaat- kandidaat ületab isiklikult kvoodi Ringkonnamandaat- antakse erakonnale avatud nimekirja alusel Kompentsatsioonimandaat- antakse erakonnale suletud nimekirja alusel 5. valimiskümnis, kvoott % mis tuleb erakonnal ületada Kvoot- häälte miinimum norm [3000(hääled) : 10(mandaadid) = 300(kvoot)] 6. avatud ja suletud nimekiri Avatud nimekiri on ühe ringkonna piires ja reastatakse ümber. Suletud nimekiri on kõik
otsustab liikmelisuse küsimusi. · Kui kongress toimub enne europarlamendivalimisi, võetakse seal vastu ühine valimisplatvorm. · Igal ilma kongressita aastal toimub otsustuskoguna nõukogu, mille suurus on veerand kongressi omast. · Igapäeva otsustuskogu on presidentuur, mis kohtub iga 2-4 kuu tagant ja mille valib kongress. · Poliitilised täitevorganid koosnevad juhtidest ja sekretariaadist. Erakonnal on president, kes on poliitiline juht ja esindusisik ja keda abistavad abipresidendid- valitud kongressi poolt. Milline on Eesti liikmeserakond Eesmärk · Eesti sotsiaaldemokraatide eesmärk on saavutada Eesti rahva väärtushinnanguis pööre inimestest hooliva poliitika suunas. Missioon · Missioon on luua Eestis rahva üksmeelele rajanev heaoluriik, milles iga inimene tunneb ennast tähtsa ja väärtuslikuna. Visioon
Kui ma kuuluksin mõnda erakonda siis oleks see parempoolne, sest nii palju kui minu mõtted poliitikasse jõuavad on need parempoolsed. Samuti on sellised ka minu huvid. Minu üks vanematest teenib märkimisväärse summa tehes selle jaoks rasket tööd. Kui sealt võtta maksudeks maha suurem summa, kui neil kes teenivad palju väiksema töö eest vähem raha, oleks see, minu arust, ebavõrdus. Samasugune ebavõrdsus lasub Keskerakonnal. Erakonnal millesse ma kindlalt kuuluda ei taha, noorte seas suurt ebapopulaarsust kogunud erakonna juhi, Edkar Savisaare, tõttu. Minu arvates on väga tülgastav vaadata Savisaart kellel on roos hambus. See tundub justkui oleks Edkaril Sots Demokraadid ,,käpa all". Tegelikult on asi nii, et mina ei tahaks üldse erakonda kuuluda. Ma ei poolda mitte ühtegi poliitilist vaadet ja mind ei huvita poliitika. Vahel on hea Savisaart või mõnd teist
II. Pärast valitsuskriisi, mille tagajärjel riigkogu avaldab umbusaldust peaministrile. S.t kogu valitsuse tagandamist President määrab peaministrikandidaadi ning riigikogu otsustab. Kui on poolt, hakkab see minister moodustama valitsust. Kui vastu, esitab president uue kandidaadi. Mida rohkem on valitsusel parlamendis toetajaid, seda pikem on ta iga. Aitab ka see , kui kõik ministrid kuuluvad samasse erakonda. Kuid erakonnal on vaja selleks vähemalt pool parlamendikohtadest üheparteiline valitsus. Parlamentaarses riigis vahetub valitsus kiiremini kui parlament, sest esinevad valitsuskriisid. Need on erimeelsused valitsuses või valitsuse ja parlamendi vahel. Kõige radikaalsem lahendus on umbusaldushääletus. Kui vähemalt 51 liiget on valitsuse vastu, peab see tagasi astuma. Teine viis on vahetada välja üksikuid ministreid.
Panustame lahendustesse ja tehnoloogiatesse, mis aitavad meil toime tulla tervetena ning väiksema keskkonnamõjuga, elamata tulevaste põlvede arvelt. Selle eelduseks on sisukam haridus, innovaatiline teadus ja tehnoloogiaarendus ning võime mõista maailmas toimuvat. Meie roheline maailmavaade pole mitte poliitiline ideoloogia, vaid paratamatus. Eestkõnelejad *Marek Strandberg *Mart Jüssi *Valdur Lahtvee *Ahto Oja (Turba Gümnaasiumi vilistlane) *Mikk Sarv Roll praeguses Eestis Erakonnal Eestimaa Rohelised on hetkeseisuga Riigikogus 6 saadikut. See võiks olla oluliselt suurem, sest inimesed ei ole piisavalt teadlikud vajadusest kaitsta ja hoida planeet Maad. Miks mulle meeldib? Roheliste põhimõtted on planeeti säästvad ja see on planeedi Maa elanike ühine huvi, siis valisin selle. Tegelikult ei meeldi mulle poliitika, ega ka ükski poliitiline erakond. Eelkõige seetõttu, et tänapäeval
Ülejäänud Riigikogu liikmed kuuluvad komisjonidesse. Alalisi komisjone on 10. Komisjonid kujundavad konkreetse valdkonna küsimustes esmalt oma seisukoha ja seejärel arutab alles Riigikogu . Riigikogul on aastas kaks korralist istungjärku. Istungite vaheajal võib kokku kutsuda erakorralise istungjärgu. Riigikogu istungid on avalikud. Riigikogu töökorraldus (2) Erakondi esindavad Riigikogus fraktsioonid (saadikurühmad). Igal Riigikogus esindatud erakonnal on oma fraktsioon. Iga saadik võib kuuluda ainult ühte fraktsiooni. Fraktsioonis kujundatakse erakonna seisukohad arutlusele tulevates küsimustes, koostatakse seaduseelnõude parandusettepanekud ning kooskõlastatakse, kuidas hääletada. Riigikogu töökorraldus (3) Parlamendi otsused langetatakse (tavaliselt) avalikul hääletamisel. Salajast hääletamist kasutatakse ametiisikute valimisel . Poolthäälteenamus
peab olema teovõimeline ning Eesti Vabariigi kodanik.Kandideerimisõiguse saab kodanik 21aastaselt.Aktiivsetel kodanikel on võimalus osaleda poliitilistes erakondades, parteides, kodanike organiseeritud vabaühendustes, toetus- ja survegruppides. Meie riigis on propotsionaalne valimisüsteem, mis on keeruline, kuid õiglane. Iga partei saab parlamendis kohti vastavalt häälte arvu suurusele, näiteks Keskerakond sai valimistel 21% häältest ning seega on erakonnal 21 saadikukohta. Rahvahääletusele ehk referendumile pannakse riigi iseseisvuse ja tuleviku seisukohast olulised küsimused. Põhiseadus keelab referendumile panna: riigi rahaliste kohustuste, riigikaitse, välislepingute, eelarve ja maksudega seotud küsimusi. Otsus on referendumiga vastu võetud, kui otsuse poolt on üle 50% hääletanuid. Hääletatud otsus on riigiorganitele kohustuslik. Üksikisiku või kodanikuühenduse tegevus poliitiliste otsuste mõjutamiseks (nt
Fifth level Andrus Ansip Andrus Ansip Erakond Isamaa ja Res Publica Liit Erakond Isamaa ja Res Publica Liit (lühend IRL) on maailmavaatelt konservatiivne, rahvaerakonna tüüpi partei, mis oma tänasel kujul sündis erakondade Isamaaliit ja Res Publica ühinemise tagajärjel. Erakonnal on üle 9700 liikme. IRL on Euroopa konservatiivseid, paremtsentristlikke ja kristlikdemokraatlikke erakondi ühendava Euroopa Maailmavaade[muuda | redigeeri lähteteksti] IRL on oma põhikirja järgi "Eestis tegutsev alalhoidliku maailmavaatega aatekaaslaste vabatahtlik liit." Traditsioonilisel paremvasakskaalal peetakse IRLi paremtsentristlikuks erakonnaks, erakonna põhikirjas [1] sätestatud alalhoidliku maailmavaate all peetakse üldaktsepteeritult silmas konservatismi
6. Mille poolest erinevad paremerakonnad vasakpoolsetest? Vt. küs 5. 7. Mis on ametiühing? Kelle huve see kaitseb? Ametiühing on tööliste majanduslikke huve kaitsev organisatsioon. Kaitseb tööliste huve. 8. Mille poolest erineb siht. e. huvigrupp erakonnast? Kaks erinevust. Erakonnad koondavad valijate enamust, huvigrupid on aga huvitatud vähemuste huvide kaitsest; Erakonna eesmärgiks on oma huvide realiseerimine poliitikas, huvigrupil aga poliitika mõjutamine; Erakonnal on kindel liikmeskond. 9. Mis on kodanikuosalus? Tooge näiteid Kodanikuosalus - inimeste omaalgatuslik kaasalöömine ühiskondlikus tegevuses näiteks heakorrakampaanias, Teeme Ära, loomakaitseühingus, õpilasesinduses. 10. Mis on kodanikualgatus? Tooge näiteid Kodanikualgatus - inimeste omaalgatuslik tegevus mõne probleemi arutelu algatamiseks või lahendamiseks näiteks naabrivalve. 11. Millised on kodanikuosaluse vormid? Nimetage.
· side- ja postikuludeks üle 490 000 krooni · suhtekorralduseks üle 139 000 krooni · muudeks kuludeks üle 1,2 miljoni krooni 1 437 952 krooni saadi riigieelarvelistest laekumistest, 3 miljonit krooni saadi laenu Sampo Pangalt. Erakond jäi võlgu umbes 3,5 miljonit krooni. Ja siin kohal tasuks veel mainida et enamus või kogu raha tuli siiski meie, maksumaksjate rahakotist. No proovi siis mõnda erakonda siin eelistada. Muidugi see pronkssõduri trall aitas nii mõnelgi erakonnal hääli võita. Ja mis kõige hullem peale valimise tralli olid jälle kõik suured ja parimad sõbrad. Kuid ühte ma tean öelda Savisaart küll ei oleks tahtnud peaministrina näha.
Parteidesse koonduvad inimesed, kellel on samad põhimõtted ja ilmavaated, kes taotlevad riigijuhtimise võimu demokraatlikel valimistel. Hetkel on Riigikogus esindatud kuus erakonda. Need on Eesti Reformierakond, Eesti Keskerakond, Isamaa ja Res Publica Liit, Sotsiaaldemokraatlik Erakond, Erakond Eestimaa Rohelised ja Eestimaa Rahvaliit. Mina räägin lähemalt Keskerakonnast. See partei ei meeldi mulle üldse. Nendega käib kaasas alati halb aura. Sellel erakonnal on võrreldes teiste erakondadega kõige kehvemad lood eetika ja põhimõtetega. Valetamine on seal pigem trend kui erand. Kui mingisugune ,,asi" päevavalgele tuleb, siis seda ei tunnistata, vaid salatakse pigem maha. Kasvõi Edgar Saavisaare lindiskandaal. Ta lubas peale seda skandaali jäädavalt poliitikast lahkuda. Nii see küll siiani juhtunud pole. Pidevalt käib teiste erakondade mustamine, mis on minu meelest sageli väga labased! Keskerakonnalt ei tule eriti
ja tegutsemine. 6. Miks on erakondadega seonduv seadustega reguleeritud? Põhjendage. Esiteks on erakondadega seonduv seadustega reguleeritud seetõttu, et erakonnad esindaksid eelkõige rahva, mitte endi isiklikke huve. Teiseks on seadused loodud erakondadele selleks, et kõikidel erakondadel oleksid samaväärsed õigused ja võimalused. Väldib olukorda, kus mingil erakonnal on näiteks suuremad rahalised ressursid ning too erakond hakkaks niiöelda riiki oma võimuga valitsema. 7. Kui suur on erakonna nõutud minimaalne liikmete arv? Miks see teie arvates on kehtestatud? Liikmete arv: 1000 Liikmete arv on kehtestatud selleks, et ei tekiks meeletult palju erinevaid erakondi. Igal erakonnal on oma põhimõtted ning vaateväljad ja kui neid erakondi oleks tohutult palju, millest
teovõimeline Euroopa Liidu kodanik, kes ei ole Eesti kodanik, kuid kes elab püsivalt Eestis. Üheaegselt võib kuuluda ainult ühte Eestis registreeritud erakonda. • Erakonna liikmeks ei või olla: 1) õiguskantsler ja tema nõunikud; 2) riigikontrolör ja Riigikontrolli peakontrolör; 3) kohtunik; 4) prokurör; 5) politseiametnik; 6) tegevteenistuses olev kaitseväelane. • Vabariigi President peatab ametisoleku ajaks oma erakondliku kuuluvuse. • Erakonnal ei või olla kollektiivliikmeid • Erakond registreeritakse, kui tal on vähemalt 500 liiget • Erakonnal on põhikiri ja programm • Registreeritud erakonnad: • Eesti Iseseisvuspartei • Eesti Keskerakond • Eesti Konservatiivne Rahvaerakond • Eesti Reformierakond • Eesti Vabaduspartei - Põllumeeste Kogu • Eestimaa Ühendatud Vasakpartei • Erakond Eesti Kristlikud Demokraadid • Erakond Eestimaa Rohelised • Erakond Isamaa ja Res Publica Liit
kohtumistel teatud organisatsioonide või asutustega ERP-s. Eesmärgid ERP-i eesmärk on läbipaistev, tõhus ja demokraatlik kodanikulähedane Euroopa. Kristlikud demokraadid rõhutavad ühiskonna terviklikkust ja solidaarsust ning soosivad heaoluriiki ja mõõdukat sotsiaal-majanduslikku ümberjagamist. Eestist kuulub ERP-i Isamaa ja Res Publica Liit. Struktuur Poliitilised täitevorganid koosnevad juhtidest ja sekretariaadist. Erakonnal on president, kes on poliitiline juht ja esindusisik ja keda abistavad asepresidendid, kõik kongressi poolt valitud. Erakonna peasekretär juhib korraldustöö eest vastutavat sekretariaati ja 4-5 korda aastas kogunevat PES:i koordinatsioonitöörühma, millesse kuuluvad liikmes erakondade ja täisliikmes ühenduste välissekretärid. Sekretariaat paikneb Brüsselis ja korraldab PES-i igapäevatööd, otsuste elluviimist ja kohtumiste toestamist.
poliitikute üldisele renomeele, erinevate tegude kajastamisega kujundatakse inimesest/erakonnast teatud kujund. Näiteks Keskerakonna tegusid kajastatakse ajakirjanduses enamasti negatiivselt. Tasuta ühistransport oli Tartus Reformierakonna poolt juba varem ellu viidud ning ei saanud negatiivset vastukaja, samas Keskerakond Tallinnas sai. Maine on oluline faktor loomulikus sotsiaalses ühiskonnas, kui mainet aina maatasa tehakse, pole poliitikul/erakonnal üldiselt suur pooldajaskond. Meedia loob mulje, et inimene on ilus siis, kui tal on ilus keha, tähelepanuta jäetakse sisemine ilu. Luuakse ideaalkujud ning propageeritakse seda. Eriti negatiivset mõju avaldab see teismelistele, kes on väga mures oma välimuse pärast. Tütarlapsed näljutavad end kaunima keha nimel, halvemal juhul või see lõppeda tõsiste tervisehäiretega, näiteks anoreksia ja viljatus. Suurbritannias 2006. aastal tõsielusarjaga "Big Brother" tuntuks saanud
Kui enamus valib nt. Jukut, siis ta ta ka saab selleks. Tundides õpetaja ikka teeb hääletusi, näiteks tundi paremaks muuta, millist tööd teha, kontrolltööd või tunnikontrolli, jne. Üldiselt kui on hääletus toimunud, siis seda otsust ei muudeta, välja arvatud kui selgub selle asja juures midagi ebamäärast, siis kehtib demokraatia ja enamus otsustab, aga see saab ainult kehtida kodus, koolis, mitte mingitel riigikogu valimistel või muul säärasel. Tegelikult loogiline oleks, kui erakonnal on hea reklaam, nad lubavad kõike teha ja muuta asju paremaks rahvale. Kindlasti midagi tehakse aga siiski, hiljem selgub, et kõik see oli ainult jutt, ja midagi erilist ei tehta, siis võiks küll olla võimalus oma hääl tagasi võtta ja pooldada kedagi teist või tuleks teha uued valimised, kui enamus oleks sellega nõus. Riigikogu valimistel arvestatakse rahva häält kaasa arvatud ka minu. Demokraatia Eesti Vabariigis toimib ainult, kui me kodanikud oleksime
Valitud esindajate vaated näitavad ära palju, millised on Eesti rahva arusaamad toimivast riigist. Kuid siiski ei ole paljud eestlased oma esindajatega rahul. Ma arvan, et sellel on suur osatähtsus võõrastel rahvustel Eestis. Teistel rahvustel on omad arusaamad, milline on hea riik. Näiteks paljud venelased pooldavad Keskerakonna vaateid. Paljudele eestlastele see erakond aga meeltmööda ei ole. Venelasi elab aga Eestis väga palju ja seetõttu on sellel erakonnal ka palju pooldajaid. Teisalt arvan ma, et eestlane ongi selline rahvus, kelle jaoks ei ole kunagi kõik piisavalt hästi. Samas ei võta eestlased midagi ka vea parandamiseks ette, kuigi riigis on kõrgeimaks võimukandjaks rahvas. Arvan, et eestlane on oma loomu poolest kritiseerija. Ma arvan, et meie riigi üheks tugevaimaks näojooneks on tantsu- ja laulupeod. Eestlasi peetakse tantsu- ja laulurahvaks. Need peod näitavad eestlaste ühtsust ja nagu keegi tundmatu on öelnud:
Kantsler-ametnike hierarhia kõrgeimal astmel , kes peab tagama ministeeriumi igapäevatöö ning kindlustama järjepidavust ministite vahetumise puhul . Peaminster - määratud ametnikkonna tööd korraldama ja presidendi otsuseid ellu viima Kaheparteiline parlamentaarne riik-riigipeale jääb vaid formaalne ülesanne kinnitada kahekordse valiku tulemusi . Mitmeparteilne parlamentaarn riik-ühelgi parlamentis esindatud erakonnal pole ülekaalukat enamust ,jääb riigipeale suurem mänguruum peaministrikandidaadi leidmisel Ministrite nimetamine-pliitiline läbirääkimine , mida juhib värske peaminister. Peaministri meeskond-saavutada häälte ülekaal parlamendis ja kindlustada oma erakonna programmi elluviimine. Kolatsioonivalitsus-mitme erakonna esindajad koos . Moodustatakse parteicaheliste läbirääkimiste käigus kinniste uste taga , mis teeb valijaskonnal võimatuks protsessi mõjutada .
kohta, mõningate kõikumistega. Liidererakonnal on üpriski tihedalt kannul teine partei, kolmas partei tuleb juba suurema vahega ning ka neljanda partei positsioon on selgesti eristatav ja ülejäänud erakonnad püsivad künnisepiiri lähedal. Kas ka meie lähinaabrite valimistel saame vaadelda taolist tulemuste peaaegu kattumist erinevatel aastatel? Soomes viitavad viimaste aastate valimised kolmeparteilise süsteemi kujunemisele. Võidetud kohtade hulk parlamendis kolmel erakonnal pole märkimisväärselt erinev, kuid neljas erakond jääb oma tulemustega selgelt maha teistest. Rootsi parlamendis domineerib aga selgelt üks erakond, kes on võitnud aastate jooksul keskeltläbi 40% parlamendikohtadest. Teise erakonna positsioon on samuti üpris selgesti määratav- see on püsinud 20% juures, vahel natuke kõrgemal või madalamal. Kolmas erakond püsib 15% juures ning sageli läheneb talle neljas erakond. Lätis on nelja erakonna vahed üsna kokku surutud
saamises. Kodanikul on värskelt meeles just see partei, kelle reklaame on ta lähiajal kõige rohkem näinud. Vaieldav on, kas valija just sellele erakonnale ka hääle annab, kuid oht on sellegipoolest olemas, et otsus võib tulla lähtuvalt hiljuti nähtud reklaamist. Erakondi peab valimistel kohtlema võrdväärsetena. Seega on lubamatu, kui ühel parteil on raha tõttu eelis teise ees eeldades, et rohkem reklaami investeerinud erakonnal on suurem võimalus hääli saada. Iseenesest eesmärk on vägagi põhjendatud, sest ideeliselt aitaks see tagada valimiste ausamad ning vähem mõjutatud tulemused. Probleem tekib valitud vahendiga välireklaami keelamine aktiivse agitatsiooni ajal. Keeld on sobilik ning vajalik, sest reklaami mõju vähendamiseks on viimase keelamine kõige tõhusam meetod. Kuid antud norm on praegusel kujul liiga piiratud, et olla efektiivne
kajastub paremini Väiksematel parteidel on suurem Parlamenti võib pääseda suur arv võimalus pääseda parlamentiparteisid - ei suudeta moodustada stabiilset valitsust Eesti valimissüsteem Isikumandaat- kandidaat ületab isiklikult kvoodi Ringkonnamandaat- antakse erakonnale avatud nimekirja alusel Kompentsatsioonimandaat- antakse erakonnale suletud nimekirja alusel - valimiskünnis 5% mis erakonnal ületada tuleb. - kasutatakse kõikjal proportsionaalset valimissüsteemi Riigikogu valimised: 1) kehtib avatud nimekirja põhimõte 2) eesti on jagatud 12ks valimisringkonnaks (Tallinn moodustab 3, Tartu1) Euroopa parlamendi valimised: 1) kehtib suletud nimekirja põhimõte 2) 6 mandaati 3) moodustatakse üks üleriigiline valimisringkond ja Riigikogu valimisõiguse piirangud Riigikogu valimisõiguse piirangud Kohalikel valimistel on õigus hääletada selles paikkonnas püsivalt elavatel
· Miinused häältelugemine keerukas ja erakondade suur mõju valimistulemustele (kehtestatakse kvoot), hajub saadiku isiklik vastutus · Plussid hääled ei lähe tänu ülekandmisel kaduma, parteidel on võrdsed sansid saada parlamendis esindatud tagab pluralismi 5. Erakonnad, nende eesmärgid, rahastamine, parlamendierakonnad Erakond on kodanike ühendus, mille eesmärgiks on teostada võimu. Poliitiline eesmärk. Igal erakonnal on kindel ideoloogia: IRL konservatism, Reformi erakond liberalism, Keskerakond igalt poolt midagi laenanud, Rohelised konservatiivne, Rahvaliit konservatiivne. Ühe Riigikogu liikme keskmiseks kampaania hinnaks kujunes miljon krooni. Kamba peale saavad 60 miljonit krooni. Erakond: · MTÜ, mille eesmärk poliitiliste huvide väljendamine ja võimu teostamine · Eesmärk määratlevad põhikiri ja programm · Liikmed vähemalt 18a kodanikud
Eestis on ka palju vaieldud selle üle, kas kasutada avatud või suletud nimekirju. Praegusel hetkel on kasutusel mõlemad nimekirjatüübid Riigikogu valimistel, kuid europarlamendi ja kohalike volikogude valimistel ainult avatud nimistute printsiip. Sellest tulenevalt on Riigikogu valimistel, kus suletud nimekirja puhul ei ole võimalik kandidaatide pingerida muuta, väga suur võimalus saada võimule inimesel, keda rahvas ei poolda, isegi, kui tal on samad maailmavaated kui kogu ta erakonnal. Rahvas ei tea, et nad valivad suuremal osal vaid erakonda, kes saab võimule. Praegune valimissüsteem on väga keeruka ülesehitusega ning keskmine Eesti inimene ei ole üldjuhul selle olemusest teadlik. Suurem osa inimestest lähevad valima üksikisikut, kes on neile meelepärane ning kelle lubadused tunduvad usutavamad teadmata aga seda, et esiteks hääli on võimalik liigutada ning teiseks, et kandidaadil ei ole kohustust oma valimislubadusi täita
Ühiskonna kontrolltöö Kodanikuühiskond on vabade inimeste suhtlemine ja toimetamise keskkond. Nende tegevus on loomult sotsiaalne ehk ühiskondlik ja pole suunatud kasumi saamisele, mistõttu nimetatakse kodanikuühiskond ka mittetulundussektoriks. Inimene saab oma hääle kuuldavaks teha erakondade kaudu. Hääletamisega on võimalik aidata kaasa oma huvide arvestamisele poliitikas. Erakonnal ehk parteil on kindel struktuur, liikmeskond ja ideoloogia. Erakond osaleb valimistel, et taotleda sellega pääsu võimu juurde. Erakond püüab teha võimalikult laia valijaskonna huvidele vastavad valimiskampaaniat, et nad saaks palju hääli. Kõigil täiskasvanutel on õigus kuuluda oma valitud parteisse või ka rajada oma erakond. Mitmeparteilisus on hea, sest siis kajastatakse erinevate inimeste huve poliitikas. Erakondadesse võivad kuuluda vaid Eesti riigi kodanikud.
Sotsiaalpoliitika kodune töö Erakonna analüüs Valisin just selle erakonnas, sest arvasin, et enamik teeb, kas Reformi erakonnast või Keskerakonnast, sest nendest räägitakse ka rohkem. Kuna Isamaa ja Res Publica Liidust võrreldes eelneva kahe erakonnaga nii palju ei räägita otsustasingi tutvuda selle erakonnaga lähemalt. Üldised eesmärgid sellel erakonnal Isamaa ja Res Publica Liit (edaspidi IRL), tegutseb selle nime, et Eesti rahval läheks hästi nii sellel, kui ka järgmistel põlvkondade. Nende sooviks on näha Eestit maana, kus igal inimesel on tore elada: maana, kus meid ümbritsevad sõbralikud inimesed, kus kultuur õitseb ning kus keegi ei pea toimetuleku pärast muretsema. Eesti olgu nende arvates õnnelik maa! · Me usume, et mõte on ainult sellisel poliitikal, mille tulemusel muutuvad inimesed õnnelikumaks
Kuid sellegipoolest olen arvamusel ,et just Reformierakond on see üks ja õige. Viimasel ajal on rohkem just seda ,et Reformi-ja Keskerakond ei saa läbi ning tehakse üksteist maha võimalikult hästi ,et inimesed ei valiks kumbagi erakonda enam. Kuid samas nad saavad meedia tähelepanu sellega ning siis inimesed ei teagi nagu eriti teistest erakondadest enam midagi kui ainult neid kahte erakonda. Ning nii nad valituks saavadki. Eks igal erakonnal ole häid ja halbu külgi ning alati ei paista need head küljed halbade külgede varjust välja. Reformierakond ongi selleks minule kõige rohkem sümpatiseerinud kuna näen ,et nende head küljed kaaluvad üle halvad küljed ning nad ei täida võib-olla kõikki enda ette antud lubadusi aga sellepoolest nad täidavad enda lubadustest alati midagi. Kui näiteks võtta meie oma Kuressaare linnapea Urve Tiidus siis
Ka see on praegu ühiskonnas selgelt kehtiv arusaam. Näiteks Eesti põhiseaduses on kirjas: „Kõik on seaduse ees võrdsed. Kedagi ei tohi diskrimineerida rahvuse, rassi, nahavärvuse, soo, keele, päritolu, usutunnistuse, poliitiliste või muude veendumuste, samuti varalise ja sotsiaalse seisundi või muude asjaolude tõttu.“ Ka poliitikas üritavad parteid näidata, et nende programm toob maksimaalse heaolu kõigile. Samas säilib ikkagi igal erakonnal oma sihtgrupp, näiteks Reformierakonna poliitika eelistab ettevõtlikke inimesi ning Isamaa ja Res Publica Liidu oma peresid. Jeremy Benthami filosoofia kasulikkusest on umbes 200 aastat hiljem valitsev rohkem kui pooltes maailma riikides(lääne liberaalsetes demokraatiates), kaasa arvatud Eestis. Populaarsus tuleneb iga inimese võimalusest saada võimalikult palju naudinguid, sest on igati loogiline, et iga inimene on
Ajaloo KT EESTI VABARIIK 1. 1920ndad a) 1920. aastatel oli Eesti äärmiselt parlamentaarse riigikorraldusega demokraatlik vabariik. Põhiseadus võeti vastu 1920. aastal. Sellega moodustati 100 liikmeline riigikogu, mis moodustas valitsuse. Valitsusjuht, riigivanem täitis ka riigipea kohustusi. Parlamendis polnud kunagi ühel erakonnal valitsuses enamust ja seetõttu vahetus valitsus pidevalt, mis tähendas ebakindlat sisepoliitikat. b) Majandus oli 1920. alguses kehva ning teiste riikidega ei õnnestunud mitte mingisuguseid majandussuhteid luua. Majandus hakkas mõne aasta pärast Otto Strandmani ja teiste majandusmeeste abiga paranema ja 1923. aastaks tunnustasid paljud riigid Eestit iseseisvaks. Maareform 1923. aastal tähendas, et mõisnike maad riigistati kaasarvatud loomade ja põllutehnikaga. Rajati 56000 uut talu
Erakonna põhiväärtused on tööd väärtustav majandusmudel, võrdsus, õiglus ja solidaarsus. Erakond määratleb end vasaktsentristliku parteina. Erakonna noortekogu nimi on Noored Sotsiaaldemokraadid. Liikmete arv 2015.a seisuga on u 6186. Erakond Isamaa ja Res Publica Liit Erakond Isamaa ja Res Publica Liit (lühend IRL) on maailmavaatelt konservatiivne, rahvaerakonna tüüpi partei, mis oma tänasel kujul sündis erakondade Isamaaliit ja Res Publica ühinemise tagajärjel. Erakonnal on üle 9700 liikme. IRL on Euroopa konservatiivseid, paremtsentristlikke ja kristlik-demokraatlikke erakondi ühendava Euroopa Rahvapartei liige. IRL on oma põhikirja järgi "Eestis tegutsev alalhoidliku maailmavaatega aatekaaslaste vabatahtlik liit." Traditsioonilisel parem-vasakskaalal peetakse IRLi paremtsentristlikuks erakonnaks, erakonna põhikirjas sätestatud alalhoidliku maailmavaate all peetakse üldaktsepteeritult silmas konservatismi.
selle poolt just. Survegrupid ja sotsiaalsed liikumised kui huvide vahendajad: Survegrupi ja erakonna erinevusederakond püüab oma eesmärke saavutada valimiste tulemusel võimule pääsedes ja valitsuses olles neid ellu viies,survegrupp taotle aga valitsuse või poliitikute mõjutamist väljastpoolt,ilma ise võimul olemata.erakonna programm katab kogu valdkondade spektri,survegrupp keskendub aga ühele valdkonnale või probleemile,erakonnal on alati kindel liikmeskond ja organisatsioon koos põhikirjaga. Survegruppide liigid kategooriakaitse grupid:kaitsevad mingi kindla sotsiaalse kategooria huve.hästi väljakujunenud organisatsioon,tegevus ja nõudmised on suht püsivad,nad huvituvad eeskätt enese eluvõi äritingimuste parandamisest.edendamisgrupid:liikmeskond võib kiiresti muutuda,pole piiratud ei sotsiaalse klassi ega kategooriaga.tekib tavaliselt kodanikualgatuse
valimisringkond; esindab võrdeliselt valimistel saadud häälte protsendiga erakonda parlamendis; kandidaadid seatakse üles parteide, valimisliitude kaupa; osaleda võivad üksikkandidaadid. Miinused: Koalisatsioonivalitsused; sõltumine väikestest parteidest; keerukas häältelugemine; saadiku isiklik vastutus hajub. 10. Iseloomusta Eesti valimissüsteemi- Eesti valimissüsteem on proportsionaalne. Valimiskünnis on eestis 5% mis erakonnal ületada tuleb. Kasutatakse suletud ja avatud nimekirju. Isikumandaat- kandidaat ületab isiklikult kvoodi Ringkonnamandaat- antakse erakonnale avatud nimekirja alusel Kompentsatsioonimandaat- antakse erakonnale suletud nimekirja alusel Kes ja millistest valimistest võivad osa võtta, kandideerida?- osa võivad võtta kõik kodanikud, kellel on hääleõigus (st kes on 18aastat vanad). Ei rakendata piiranguid, mis põhineksid sool, usul, rassil Kuidas saab kandideerida
arvestades peaministrikandidaadi. Kui kandidaat on oma plaane tutvustanud, hääletavad saadikud kandidaadi poolt või vastu. Kui poolt, siis asub kandidaat valitsust komplekteerima. Uus valitsus annab Riigikogu ees ametivande ning president nimetab valitsuse ametisse. Kui Riigikogu hääletab peaministrikandidaadi vastu, tuleb presidendil leida uus kandidaat. Üheparteiline valitsus valitsus, kuhu kuuluvad vaid ühe partei liikmed. See saab võimalik olla vaid erakonnal, kellele kuulub vähemalt pool parlamendikohtadest. + See valitsus püsib kauem. - Arvestatakse vaid ühte moodi ühiskondlikke huve. 18. Mis on koalitsioonivalitsus? Millised on selle positiivsed ja negatiivsed küljed? Koalitsioonivalitsus on valitsus, mis on mitmeparteriline. Sinna lähevad need parteid, kes suudavad tulevase poliitika suhtes omavahel kokku leppida. + arvestab oma poliitikas erinevaid ühiskondlikke huve - vähepüsivam. 19. Mis on valitsuskriisid? Miks need puhkevad
oktoobril 2010. Rootsi riigipea on kuningas Carl XVI Gustaf, kelle osa riigivalitsemises piirdub esindusfunktsiooni täitmisega. Rootsis on ühekojaline 349-liikmeline parlament (Riksdag). Riksdag on Rootsis ülim seadusandlik võim, üleriigilised rahvahääletused on vaid nõuandva iseloomuga. Parlamendisaadikud valitakse otsestel valimistel nelja-aastaseks perioodiks proportsionaalsuse põhimõttel. Parlamenti pääsemiseks on erakonnal vaja koguda vähemalt 4% koguhäältest. Rootsi poliitikamaastikul olulist rolli mängivaid erakondi liigendatakse laias laastus vasak- või parempoolseteks (tsentristlikeks). 2. Presidentaalses vabariigis on presidendil oluline roll: ta on korraga riigipea ja valitsusjuht. Peaministrit sellistes vabariikides ei ole. Valitsus moodustatakse väljaspool parlamenti: president nimetab valitsuse liikmed parlamendist sõltumata (USAs senati heakskiidul)
Peaministrikandidaadi nimetamine on riigipea ül. Tal tuleb arvestada riigi põhiseaduse, poliitiliste jõudude vahekorraga ning poliitiliste traditsioonidega. Kaheparteilises parlamentaarses riigis (nt UK) jääb riigipeale vaid formaalne ül kinnitada kahekordse valiku tulemus. Valimiskampaania käigus valiv oma peaministrikandidaaid erakond, seejärel annavad ühele või teisele parteile oma hääle kodanikud. Mitmeparteilises parlamentaarses riigis, kus ühelgi parlamendis esindatud erakonnal pole ülekaalukat enamust, jääb riigipeale suurem mänguruum peaministrikandidaadi leidmisel. (nt Itaalia, Portugal). Üldiselt on presidendi roll formaalne peaministrikandidaadi nimetamisel Ministrite nimetamine kujutab endast poliitilisi läbirääkimis, mida juhib värske peaminister. Valitsuste elueast See kui kaua valitsus püsib, sõltub mitmest tegurist, nagu valitsemise põhiseaduslik ülesehitus, parlamendi erakondlik jaotus, parteispekri iseloom ning ministrikohtade jaotus
Parlamendid: 1) Ühekojalised (meil) 2) Kahekojalised (riigi nõukogu 40 liiget, riigi volikogu 80 liiget) Kahekojalise parlamendi vastased leidsid, et ülemnõukogu ei ole demokraatlikult moodustunud. Tädesaatev võim kuulub valitsusele (liigitatakse): 1) Poliitiline valitsus-koalitsiooni läbirääkimised 2) Spetsialistide valitsus-ministriks saab vastava valdkonna spetsialist Enamus- ja vähemusvalitsused: 1) Enamusvalitsused (erakonnal on riigikogus üle 50% saadikukohti) · Tavaline (3-4 enam vähem võrdset erakonda) · Ekstraenamusvalitsus (koosneb 2st tugevast erakonnast) 2) Vähemus valitsus (riigikogus alla poole saadiku koha) Eestis tavaks koalitsioonivalitsused e. enamusvalitsused. Valitsuste eluiga erinev: (kõige lühem valitsus 3 päeva, kõige pikem valitsuse eluiga 1-partei valitsus (Inglismaa) Keskmine valitsuse eluiga on 20-24 kuud.
enda omadega sarnased. Selle tagajärjel läksid Riigikogu V kooseisu valimistele kolm suurt erakonda ühinenud põllumehed, keskerakondlased ja sotsialistid. Mais 1932 toimunud valimistel ei saanud ükski partei absoluutset enamust, kuid need valimised tõid kaasa põhimõtteliselt uue olukorra Riigikogus. Kui varem oli parlamendis umbes kümme erakorda, kes kõik võisid osaleda valitsuse moodustamisega, siis nüüd oli otsustav roll vaid kolmel erakonnal ning väiksemad erakonnad mängisid järjest ebatähtsamat osa. Kuid erakondade ühinemine ei toonud kaasa endaga poliitilist stabiilsust, vaid killustus just süvenes. Seda on näha valitsuse moodustamise raskusest. Nii kulus Karl Einbundil oma kabineti moodustamiseks 29 päeva ja 76 päeva pärast kukkus ta koalitsioonivalitsus kokku. Järgnes 29 päeva valitsemiskriisi, mis lõppes Konstantin Pätsi
kui pole vastavses Põhiseadusega, saadab need muutmiseks Riigikogule tagasi, Nimetab ametisse ja vabastab ametist Valitsuse liikmeid, kaitseväe juhtkonna jt., annab riiklike autasusi ja auastmeid, on riigikaitse kõrgeim juht eesti vastase agressiooni korral kuulutab välja sõja olukorra ja mobilitsiooni, annab süüdimõistetutele nende palvel armu. presidendi valimine Kandidaadi esitamis õigus on vähemalt 21 liikmelisel erakonnal (1/5 riigikogust). Presidendi valimine riigikogus tohib toimuda kõige rohkem 3-korda. Selleks et kandidaat saaks valitud kandidaadiks, peab saama 68 häält (2/3). Kui riigikogus jääb president valimata, siis riigikogu esimees kutsub kokku valimiskogu riigikogu liikmed ja igast valla või linna volikogust 1 esindaja. Valimiste lõppvooru pääseb 2 enim hääli saanud kandidaate. Selleks et valimiskogul osutuks kandidaat valituks peab saama
püüavad mõjutada poliitikat, pakuvad alternatiive, kasvatavad liidreid ja hoiavad ühikonna pluralismi Survegurpi ja erakonna erinevused. Erakond püüab saavutada oma eesmärke valimiste tulemusel võimule pääsedes ja valitsuses olles neid ellu viies. Survegrupp taotleb valitsuse või poliitikute mõjutamist väljastpoolt, ilma ise võimul olemata. Erakondade programm haarab poliitika kõiki valdkondi, survegrupp keskendub ühele valdkonnale või probreemile, nt keskkonnahoid. Erakonnal on alati kindel liikmeskond ja organisatsioon koos põhikirjaga. Survegruppides esineb ühendusi, mille liikmeskonda on raske määratleda. Erakonna teavitamise viis on avalik tähelepanu meedias, survegrupil lobism ehk kuluaariapoliitika- mõjutada poliitikuid isiklike kontaktide ja vastastikku kasulike tehingute kaudu. Survegruppide liigid Kategooriakaitsegrupid- kaitsevad mingi kindla sotsiaalse kategooria (põllumeeste, tööstustööliste, riigiteenistujate, trabijate) huve
aasta Riigikogu valimistel oli see 63,0% (Vikipeedia, 2015). 2015. aasta valimistel olid edukad kaks uut parteid, mis näitab, et rahvas ootab valitsusse muutusi ja uusi tuuli. Vabaerakond ja Eesti Konservatiivne Rahvaerakond said Riigikogusse vastavalt 8 ja 7 mandaati, mis oli suhteliselt üllatav tulemus. Sellel on nii positiivseid kui ka negatiivseid külgi. Demokraatia paraneb, sest Riigikogusse jõuab erinevaid vaateid ja arvamusi ning ühel erakonnal on raskem võimutseda. Samas on oht Riigikogu killustumiseks, sest erakonnad omavad erinevaid vaateid ning on oht lahkhelideks. Seda eriti, mis puudutab Eesti Konservatiivset Rahvaerakonda, kes kogub tuntust oma äärmuslike vaadete puhul. Siiski arvan, et on oluline, et Riigikogusse jõuaks ka väiksemate parteide hääl. Kohaliku omavalitsuse valimistel on valimisaktiivsus üldiselt veelgi madalam, kuigi valitakse enda omavalitsuse otseseid juhte. 2013
Põllumeeste Kogul on eelnevalt jäänud venima ühinemine Isamaaliiduga (IL). Ühinemine jääb siiski ära, sest 25.10.2006 ühineb Põllumeeste Kogu siiski Isamaaliiduga. 31.10.2006 saab Rohelise Erakonna Algatusgrupp (REAG) kokku 1000 liitumisavaldust, ja valmistub erakonda registreerima. Arvatavaks erakonna nimeks pakutakse Erakond Eestimaa Rohelised. 25.11.2006 ülkoosekul reorganiseeriti Rohelise Erakonna Algatusgrupp ümber Erakonnaks Eestimaa Rohelised (EER). Üldkogu hetkel oli erakonnal 1203 liiget. 30.11.2006 esitati taotlus erakonna registreerimiseks ja 06.12.2006 registreeriti ametlikult erakonnana. osalemine Riigikogu valimistel: 200 7,14 % 39 279 6 Erakond Eestimaa Rohelised (EER) 7 vaata ka: Eesti Roheline Partei (1989-1991) Eesti Roheline Erakond (1990-1991) Erakond Eesti Rohelised (1991-1998) Erakond Isamaa ja Res Publica Liit (IRL) Mart Laar kaasesimehed: Tõnis Lukas (IL) Taavi Veskimägi (RP) 26.05.2007 - ... 04.06.2006 - 26.05.2007 04.06.2006 - 26.05
Ülejäänud Riigikogu liikmed kuuluvad komisjonidesse. Alalisi komisjone on 10. Komisjonid kujundavad konkreetse valdkonna küsimustes esmalt oma seisukoha ja seejärel arutab alles Riigikogu. Riigikogul on aastas kaks korralist istungjärku. Istungite vaheajal võib kokku kutsuda erakorralise istungjärgu. Riigikogu istungid on avalikud. Erakondi esindavad Riigikogus fraktsioonid (saadikurühmad). Igal Riigikogus esindatud erakonnal on oma fraktsioon. Iga saadik võib kuuluda ainult ühte fraktsiooni. Fraktsioonis kujundatakse erakonna seisukohad arutlusele tulevates küsimustes, koostatakse seaduseelnõude parandusettepanekud ning kooskõlastatakse, kuidas hääletada. Parlamendi otsused langetatakse (tavaliselt) avalikul hääletamisel. Salajast hääletamist kasutatakse ametiisikute valimisel. Poolthäälteenamus tähendab seda, et positiivse otsuse langetamiseks peab poolt hääletama rohkem saadikuid kui vastu
Ülejäänud Riigikogu liikmed kuuluvad komisjonidesse. Alalisi komisjone on 10. komisjonid kujundavad konkreetse valdkonna küsimustes esmalt oma seisukoha ja seejärel arutab alles Riigikogu. Riigikogul on aastas kaks korralist istungjärku. Istungite vaheajal võib kokku kutsuda erakorralise istungjärgu. Riigikogu istungid on avalikud. Erakondi esindavad Riigikogus fraktsioonid (saadikurühmad). Igal Riigikogus esindatu erakonnal on oma fraktsioon. Iga saadik võib kuuluda ainult ühte fraktsiooni. Fraktsioonis kujundatakse erakonna seisukohad arutlusele tulevates küsimustes, koostatakse seaduseelnõude parandusettepanekud ning kooskõlastatakse, kuidas hääletada. Parlamendi otsused langetatakse (tavaliselt) avalikul hääletamisel. Salajast hääletamist kasutatakse ametiisikute valimisel. Poolthäälteenamus tähendab
kandineerida presidendiks, seda just Keskerakonna vajadusi silmas pidades. Siiri Oviir on kindel, et Keskerakonnas tulevad muutused ja praegune Keskerakonna juht Edgar Savisaar on ennast ammendanud. Aeg on võrreldes aastaga 1990 muutunud ja vanadest mõttemallidest enam kinni hoida ei saa. Siiri on seisukohal, et Keskerakonna programm on inimest väärtustav, erakonnas on väga palju tublisid ja ausaid inimesi ning mõttekaaslasi, kellega koos saab muutusi läbi viia. "Tahan, et erakonnal, mille liige ma esimestest päevadest olen olnud, oleks võimalik teha taas koostööd kõigi teiste poliitiliste jõududega, et meie erakond saaks jälle partneriks, kellega teised erakonnad oleksid nõus ühise laua taha istuma". Siiri Oviir: Keskerakonna praegune juht on end ammendanud. www.delfi.ee 12.08.2011 Siiri Oviiri sõnul ei ole erakonnale vaja võimu võimu pärast, vaid selleks, et oma ideesid realiseerida. Siiri on pigem ehitaja kui sõdalane.
kodanikku. Muret tekitab, et Eesti riigimehed ei näe venelastes poliitilist ressurssi. Kui ma arutan seda küsimust erakondade esindajatega, siis püüavad nad kas tagasihoidlikult teemat vahetada või kõlab vastuseks umbes selline fraas: "Aga meie erakonnas on ju palju tublisid vene inimesi, kes osalevad aruteludes ja on väga teretulnud!" Suurepärane, aga kes teab nende inimeste nimesid? Kas neil on tõesti võimalik mõjutada otsustusprotsessi? Kas erakonnal on oma järjepidev poliitika, mis näitaks vene valijale, et tema on siin tõesti teretulnud? Äraantud infoväli Teatud erandiks on Keskerakond, kuid ka seal ei ole vene päritolu poliitikutel erilist mõjuvõimu. Ülejäänud poliitilised jõud aga on nii veendunud selles, et vene valija on Savisaare valija, et ei püüagi Ninasarvikuga konkureerida. Nende jõupingutused on suunatud ainult sellele, et Savisaare toetaja ehk vene valija häält oleks võimalikult vähe kuulda.
Keskparteid- Eestimaa Rahvaliit (raske määratleda, kuna selge visioon puudub), Erakond Eestimaa Rohelised. 4. Survegrupid ja sotsiaalsed liikumised. Kui erakond üritab oma eesmärke ellu viia võimule pääsedes, siis survegrupp taotleb aga valitsuse ja poliitikute mõjutamist väljast poolt, ilma ise võimul olemata. Erakonna programm katab kogu valdkondade spektri, survegrupi oma aga ainult teatud valdkonna või probleemi. Erakonnal on kindel liikmeskond, enamasti on see ka survegruppidel. Survegruppe liigitatakse: kategooriakaitsegrupid (kaitsevad kindla sotsiaalse kategooria huve, nt põllumehed, naftaärimehed jne. Huvituvad eeskätt enese elu- ja äritingimuste parandamisest); edendamisgrupid (liikmeskond ja organisatsioon hägusam, edendavad väärtusi või tegevusi, mis on kasulikud kogu ühiskonnale, tekivad kodanikualgatuse põhjal). Survegruppide
kinnitada kahekordse valiku tulemus. Algul, juba valimiskampaania käigus, valib oma peaministrikandidaadi erakond, seejärel annavad ühele või teisele parteile oma hääle kodanikud. Parlamentarismi tava kohaselt nimetab riigipea peaministrikandidaadiks valimised võitnud erakonna liidri. Seejärel pannakse valitsusjuhi kandidatuur hääletusele parlamendis. Mitmeparteilises parlamentaarses riigis, kus ühelgi parlamendis esindatud erakonnal pole ülekaalukat enamust, jääb riigipeale suurem mänguruum peaministrikandidaadi leidmisel. Ta peab läbirääkimisi erakondadega ning võib arvestada avalikkuse seisukohaga. Üldiselt on riigipea roll peaministrite ametisse nimetamisel parlamentaarses riigis formaalne, sisulise otsustamise õiguse on ta loovutanud poliitilistele parteidele. Ministrite nimetamine kujutab endast poliitilisi läbirääkimisi, mida juhib värske peaminister
Euroopa Liidu kodanik, kes ei ole Eesti kodanik, kuid kes elab püsivalt Eestis. Uheaegselt võib kuuluda ainult ühte Eestis registreeritud erakonda. · Erakonna liikmeks ei või olla: 1) õiguskantsler ja tema nõunikud; 2) riigikontrolor ja Riigikontrolli peakontrolor; 3) kohtunik; 4) prokuror; 5) politseiametnik; 6) tegevteenistuses olev kaitseväelane. · Vabariigi President peatab ametisoleku ajaks oma erakondliku kuuluvuse. · Erakonnal ei või olla kollektiivliikmeid · Erakond registreeritakse, kui tal on vähemalt 500 liiget Erakonnal on põhikiri ja programm Eestis registreeritud erakonnad · Eesti Iseseisvuspartei Sven Sildnik · Eesti Keskerakond Jüri Ratas · Eesti Konservatiivne Rahvaerakond Mart Helme · Eesti Uhendatud Vasakpartei Valev Kald · Eesti Reformierakond Kaja Kallas · Eesti Vabaduspartei - Põllumeeste Kogu Rein Koch · Eesti Vabaerakond Andres Herkel
annaabi.ee 
