Eestimaa Rahvaliit Juhendaja: Teostajad: Erakonna asutamine Rahvaliit (ERL) asutati 2000. aasta juunis kolme erakonna poolt: *Eesti Maaliit (EML, asutatud 1917.a, taasasutatud 1991.a); *Eesti Pensionäride ja Perede Erakond (EPPE, asutatud 1991.a); * Eesti Maarahva Erakond (EME, asutatud 1994.a, aastal 1999 muutis nime Eestimaa Rahvaliiduks). 2002. aastal ühines Rahvaliiduga erakond Uus Eesti. Erakonna ideoloogia Rahvaliit toetub : 1. mõõdukale rahvuslusele 2. konservatismile 3. esindab eeskätt põllumajandustootjate huve
päris mitmes maakonnas,» tõdes ta. Ta tõi võrdluse, et kui Isamaaliidu ja Res Publica ühinemise ajal lepiti kokku juhtide tasandil ning ühinemine tuli avalikkusele ootamatult, siis Keskerakond soovib Rahvaliiduga arendada koostööd avalikult ja altpoolt üles ehk maakondades selgitust tehes jõuda ka juhtideni. «Aegamööda tegutsedes pole ühinemine üldse ebareaalne,» leidis Simson. «Juba kohalikel valimistel oli näha, kuidas rahvaliitlased peitusid erakonna nimekirja asemel valimisliitudesse.» Simson tõdes, et kui Rahvaliidu nüüdne olukord jätkub, siis ei ole 2011. aastal neid enam riigikogus oma ideid ja valijaid esindamas. Seda versiooni, et kui tuleb iseseisvalt jätkamise otsus, siis need parteilased, kes on huvitatud reaalse poliitika tegemisest, jagunevad lihtsalt Keskerakonna ja sotside vahel laiali, on pakkunud paljud poliitvaatlejad. Sotsiaaldemokraatide riigikogu fraktsiooni juht Eiki Nestor tõdes, et Rahvaliidu otsus ei tulnud
Sotsiaaldemokraatlik erakond Mis on sotsiaaldemokraatia? Sotsiaaldemokraatia on vasaktsentristlik ideoloogia. Pooldab sotsiaalset õiglust, riigi sekkumist majanduse stabiilsuse huvides ja demokraatiat. Moodustumise aeg 28.04.1996 - Erakond Mõõdukad 27.11.1999 - Rahvaerakond Mõõdukad 13.12.2003 Sotsiaaldemokraatlik erakond Erakonna juhid Esimees Sven Mikser Peasekretär Indrek Saar Aseesimehed Andres Anvelt, Heljo Pikhof, Jevgeni Ossinovski ja arel Rüütli Logo Logol olev punane roos osutab ühiskonna kooskõlale SDE fraktsioon riigikogus Riigikogu fraktsiooni kuulub 17 sotsi Piirkonnad ja osakonnad Sotsiaaldemokraatlik Erakond jaguneb 17 piirkonnaks Osakonna võivad moodustada vähemalt seitse erakonna liiget SDE töö Sotsiaaldemokraatia seab toimetuleku-
Sotsiaaldemokraatliku erakonna hariduskorralduslikud põhiseisukohad Valisime antud teema seoses sellega, et täna toimub Tartus Sotsiaaldemokraatliku erakonna üldkogu, kus muuhulgas on päevakorras ka hariduskorralduslikud küsimused. 1.Haridus on inimarengu tähtsaim osa Sotsiaaldemokraatlik erakond näeb Eestit kui õppivat ühiskonda. Hea haridus loob eelduse majanduse tugevnemisele ja kindlustab Eesti tulevikku. Haridus on tähtsaim tuleviku suunatud investeering, mis loob eelduse isiklikule eneseteostusele ja rahvuslikule konkurentsivõimele. Avatud maailma ja teabeühiskonna ajastul on haridussüsteemi üks
EESTI ERAKONNA TUTVUSTUS EESTI KONSERVATIIVNE RAHVAERAKOND Erakonna nimi: Eesti Konservatiivne Rahvaerakond (edaspidi EKRE) Erakonna esimees: Mart Helme Liikmete arv: üle 7700 liikme Moodustamise aasta: 2012a. (täpsustus: EKRE kasvas välja Eestimaa Rahvaliidust selle ühinemisel Eesti Rahvusliku Liikumisega 24 märtsil 2012 a, EKRE oli Eesti erakond ka aastatel 1990- 1992a.) Erakonna tegevuse põhieesmärgid (maailmavaade): EKRE on rahvuskonservatiivse maailmavaatega, mis liidab rahvusriigi, sotsiaalse sidususe ja demokraatlike põhimõtete eest seisvaid inimesi. EKRE sise- ja välispoliitika eesmärgiks on Eesti iseseisvuse ja sõltumatuse kindlustamine ning lähtumine Eesti rahva ja riigi huvidest. Nende poliitiliseks baasiks on demokraatial ja võimude lahususel rajanev õigusriik, kus seadused kehtivad võrdselt kõikide inimeste suhtes.
kuuluvad Eesti Keskerakonna fraktsiooni selle esimees Kadri Simson ja aseesimehed Valeri Korb ja Mailis Reps, peasekretär on Priit Toobal. Eesti Keskerakond on valitsuse opositsioonis. Eesti Keskerakonna peakontor asub Tallinnas ning liikmete arv on 14 239 inimest (10.09.2014 seisuga). Nende Europarlamendi fraktsioon on Euroopa liberaalsete ja reformiparteide ühendus. Alates 18. augustist 1999 ilmub erakonna kuukirja „Seitse Päeva“ kõrval ka nädalaleht „Kesknädal“. Eesti Keskerakond kuulub kokku Reformierakonnaga, Euroopa liberaalsete ja reformiparteide ühendusse. Kuid minevikus kuulus sellesse ühendusse ka Koonderakond. Keskerakonna majanduspoliitikaks on sotsiaalse turumajanduse arendamine. Keskerakond väidab enda eesmärgiks olevat tugeva keskklassi moodustamine Eestis.
Küsimustik Eesti erakonna kohta 1) Erakonna nimi: Eesti Konservatiivne Rahvaerakond 2) Erakonna esimees: Martin Helme 3) Liikmete arv: 8945 4) Moodustamise aasta: Asutati 29.09.1994 Tallinnas 5) Erakonna tegevuse põhieesmärgid (maailmavaade): Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna eesmärk on kindlustada Eesti iseseisvus ja sõltumatus ning lähtuda Eesti rahva ja riigi huvidest. Erakonna poliitiliseks baasiks on demokraatial ja võimude lahususel rajanev õigusriik 6) Erakonna majanduspoliitilised põhiseisukohad: Eesti Konservatiivne Rahvaerakond eelseisvateks Riigikogu valimisteks kokku majandusplaani, mille eesmärk on tõsta Eesti inimeste jõukust lähiriikidest kiiremas tempos. Riigikogu EKRE fraktsiooni esimehe Martin Helme sõnul pakub erakond peenhäälestuse asemel Eesti majandusele välja julge kasvuplaani, mis
Mina pooldan Eesti Reformierakonda Reformierakond on Eestis liberaalse maailmavaate eestvedaja ja Eesti eduloo kandja. Reformierakond seisab vaba ja võimalusterohke keskkonna eest, kus saavad sündida meie kõigi elu edasi viivad uued ja paremad mõtted. Meie poliitika rajaneb lihtsatel liberaalsetel väärtustel, nagu üksikisiku vabadus ise otsustada, ettevõtlike inimeste ja ettevõtjate kaitse, madalad maksud ja sallivus. Esikohale seame inimese vabaduse Reformierakonna eelkäijaks oli Eesti Liberaal-Demokraatlik Partei, millest 13. novembril 1994. aastal arenes koostöös uute liberaalide algatusrühmaga Eesti Reformierakond. Mõiste "liberalism" pärineb sõnast "vaba" (ladina keeles - 'liber'). Vabadusest lähtub ka Reformierakonna ideoloogia. Täpsemalt inimese vabaduse ülimuslikkusest mis tahes ühiskondlike institutsioonide ja eeskätt riigi suhtes. Liberaalidena usume, et iga inimene on parim otsustaja omaen...
Sotsiaalpoliitika kodune töö Erakonna analüüs Valisin just selle erakonnas, sest arvasin, et enamik teeb, kas Reformi erakonnast või Keskerakonnast, sest nendest räägitakse ka rohkem. Kuna Isamaa ja Res Publica Liidust võrreldes eelneva kahe erakonnaga nii palju ei räägita otsustasingi tutvuda selle erakonnaga lähemalt. Üldised eesmärgid sellel erakonnal Isamaa ja Res Publica Liit (edaspidi IRL), tegutseb selle nime, et Eesti rahval läheks hästi nii sellel, kui ka järgmistel põlvkondade
Isamaa ja Res Publica Liit Lühidalt IRL-ist 04.06.2006 loodi erakond Isamaa ja Res Publica Liit. IRL-il on pea 9800 liiget ning seetõttu on IRL suuruselt kolmas erakond Eestis. 28.01.2012 valiti erakonna uueks juhiks Urmas Reinsalu. Aseesimeesteks on Ene Ergma, Juhan Parts ja Tõnis Lukas. Erakonna auesimees on Mart Laar. IRL-i logo (kaheksakand) Urmas Reinsalu Kultuuripoliitika IRL soovib luua paremaid tingimusi kultuuri edendamiseks ja õitsenguks, sest põhiseaduse kohaselt peab Eesti riik tagama Eesti rahvuse ja kultuuri säilimise läbi aegade. IRL suurendab kõrgharidusega kultuuritöötajate palku. IRL parandab kodumaise tippkultuuri kättesaadavust väljaspool suurlinnu. Hariduspoliitika Isamaa ja Res Publica Liidu eesmärgiks on
Inimeste kaasamine ja sidumine poliitilise süsteemiga – loovad kodanikele tunde, et keegi seisab nende huvide eest, mis toetab usku demokraatia toimimisse Poliitikute värbamine ja erakond kui poliitilise eliidi kasvulava – erakondade kaudu tõusevad esile võimekas poliitilised liidrid, kes hiljem hakkavad riiki valitsema Valitsemine – erakonnad viivad valitsuses ellu poliitikaid, teostavad reforme, juhivad riiki 2) Erakonna organisatsioon ja rahastamine. Erakonnaorganisatsioonis võib eristada kolme kihti: Erakonna juhtkond – tegeleb sisulise juhtimisega. Erakonna juht, otsustab kõige olulisemaid küsimusi. Aktivistid – erakonna liikmed, kes juhtkonda ei kuulu, kuid löövad parteis aktiivselt kaasa Lihtliikmed – enamasti passiivsed, osalevad mõnel parteiüritusel ning maksavad liikmemaksu Parteid saavad raha kolmest allikast:
Sotsiaaldemokraatlik erakond (SDE) Moodustamise aeg · Sotsiaaldemokraatlik liikumine sündis 1905. aastal. · 1990 asutati sotsiaaldemokraatlik erakond Liikmed · Juhatus · Volikogu · Piirkondade esimehed Programm · Kuulub vasakpoolsete parteide hulka · Erakonna eesmärk · Mission · Väärtused Aktiivsus poliitikas · Kohti riigikogus 15 · Liikmete arv 6007 · Koalitsioonis · Viis ministrit · Üks Europarlamendis SDE ministrid · Jevgeni Ossinovski (tervise- ja tööminister) · Andres Anvelt (siseminister) · Sven Mikser(välisminister) · Urve Palo (ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister) · Indrek Saar (kultuuriminister SDE Euroopa Parlamendis · Marju Lauristin Sümbolika · Punane roos Aitäh kuulamast!
Eesti Keskerakond Eesti Konservatiivne Rahvaerakond Eesti Reformierakond Eesti Vabaduspartei – Põllumeeste Kogu Eesti Vabaerakond Eestimaa Ühendatud Vasakpartei Erakond Eestimaa Rohelised Erakond Isamaa ja Res Publica Liit Rahva Ühtsuse Erakond Sotsiaaldemokraatlik Erakond Eesti Keskerakond Eesti Keskerakond on Eesti partei. See asutati 12. oktoobril 1991 Tallinnas. Erakonna esimees on Edgar Savisaar. Erakond paigutab ennast poliitilisse tsentrumisse. Keskerakond kuulub Euroopa liberaalsete ja reformiparteide ühendusse. Keskerakonna majanduspoliitika nurgakiviks on sotsiaalse turumajanduse arendamine. Liikmete arvult on Keskerakond 2015. aasta juuni seisuga suurim partei Eestis. Juunis 2013 ületas Keskerakonna liikmete arv 14 000. Alates 18. Augustist 1999 ilmub erakonna kuukirja Seitse Päeva kõrval ka laiale lugejaskonnale mõeldud nädalaleht Kesknädal.
Koonderakonna "Isamaa" ametliku ühinemise teel, aga tema lätted ulatuvad aega, kui meie maal valitses veel võõras võim. Paljud nimetatud kahe partei liikmetest olid juba varem töötanud koos kodanike komiteede liikumises ja Eesti Kongressis. Ühinemine oli Eesti iseseisvuse eest võitlemisel tehtud koostöö loogiline kulminatsioon. Esimees: Tõnis Lukas Isamaaliidu aseesimeesteks kinnitati 15. mail 2005 Narvas toimunud erakonna volikogus Kaia Iva ja Andres Herkel Isamaaliidu juhatus Juhatus juhib erakonna tegevust suurkogude ja volikogude vahelisel ajal. Juhatus peab oma tegevuses lähtuma suurkogu ja volikogu otsustest. Juhatusse kuulvad suurkogu poolt valitud esimees ja 14 liiget. Isamaaliidu volikogu Volikogu on Isamaaliidu kõrgeim esinduskogu suurkogude vahelisel ajal. Volikogu koosneb Isamaaliidu juhatuse liikmetest ja iga piirkonna kahest esindajast,
IRL tekkimine Erakondade Isamaaliit ja Res Publica ühinemise tagajärjel tekkinud erakond. Algselt pakuti välja nimi: Erakond Eesti Eest. Ametlikult registreeriti uus erakond 15. novembril 2006. I tõsiseks probleemiks kujunes ühise peaministrikandidaadi leidmine 2007. aasta Riigikogu valimisteks. Isamaa ja Res Publica Liit on konservatiivne erakond. Ajalugu Tähtsamad esindajad Erakonna esimees: Mart Laar Põllumajandusminister: Helir- Riigikogu esimees: Ene Valdor Seeder Ergmaa Regionaalminister: Siim Haridus- ja Teadusminister: Kiisler Tõnis Lukas Siseminister: Marko Kaitseminister: Jaak Aaviksoo Pomerants Majandus- ja Euroopa parlamendi liige: kommunikatsiooniminister: Tunne Kelam Juhan Parts Mart Laarist
2006 kirjutati alla ühinemisleppele) plaaniti rahvuslike erakondade ühendamist, nendeks olid Demokraadid - Eesti Demokraatlik Parti (EDP), Eesti Iseseisvuspartei (EIP) ja Põllumeeste Kogu (PK). Ühinemine aga ebaõnnestus, seda eelkõige Põllumeeste Kogu loobumise tõttu. 18. Märts 2006 otsustab EDP oma kongressil ühineda Isamaaliiduga. Ühinemine Isamaa ja Res Publica Liiduga (IRL) aga ei õnnestu. 11.02.2008 teeb Harju maakohtu registriosakond erakonnale sundlõpetamise hoiatuse, kuna erakonna esitatud nimekirjas oli vajaliku tuhande asemel vaid 920 liiget. Aega oma liikmete arvu seadusega vastavusse viimiseks antakse kuni 15.04.2008. 2008 aasta alguses plaanitakse taas rahvuslike erakondade ühinemist, kaasategevad taas Eesti Iseseisvuspartei (EIP) ja Põllumeeste Kogu (PK). Ka seegi ühinemine jookseb 06.05.2008 ummikusse. Iseseisvuspartei soovis uue partei nimeks Eesti Iseseisvusliit, EDP soovis sellele aga lisaks sõna "Demokraatlik", ehk siis
IRL kuulub Euroopa Rahvaparteisse (European People's Party, EPP) katusorganisatsiooniks on Rahvusvaheline Demokraatide Liit (International Democrat Union, IDU) Euroopa Parlamendis esindab IRLi Tunne Kelam, kes kuulub parlamendi suurimasse, 277 liikmega Euroopa Rahvapartei ning Euroopa Demokraatide fraktsiooni (The Group of the European Peoples Party and European Democrats, EPP-ED). Liikmed ja juhtkond Riigikogu esimees Ene Ergmaa Erakonna esimees Mart Laar Ministrid Haridus- ja teadusminister Tõnis Lukas Kaitseminister Jaak Aaviksoo Majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts Põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder Regionaalminister Siim Kiisler Siseminister Marko Pomerants Euroopa Parlamendi liige Tunne Kelam üks kuuest Eesti saadikust Euroopa Parlamendis
I. Töö allikaga. Erakonnad Eestis. Eesti Erakonnaseadus Vastake erakonnaseaduse põhjal. 1. Mis on erakond? Eesmärk? Erakond ehk partei on Eesti kodanike vabatahtlik poliitiline ühendus, mille eesmärgiks on oma liikmete ja toetajaskonna poliitiliste huvide väljendamine ning riigivõimu ja kohaliku omavalitsuse teostamine. Erakond on ka mittetulundusühing. 2. Erakonna võimalused oma programmiliste eesmärkide realiseerimiseks (osalemine poliitilises elus). 1) Erakonna kandidaatide esitamine ning valimiskampaania läbiviimine Riigikogu, Euroopa Parlamendi ja kohaliku omavalitsuse volikogude valimistel; 2) Erakonna osalemine Riigikogusse valitud erakonnaliikmete kaudu Riigikogu tegevuses, Euroopa Parlamenti valitud erakonnaliikmete kaudu Euroopa Parlamendi tegevuses, kohaliku omavalitsuse volikogusse valitud erakonnaliikmete kaudu volikogu tegevuses,
Eesti Reformierakond on Eesti partei. Eesti Reformierakonna eesmärgiks on jõuka kodanikuühiskonna kujundamine. Erakond asutati 13. novembril 1994. Sel päeval toimus Tallinnas kaks poliitilist kogunemist Eesti Panga toonase presidendi Siim Kallase ümber koondunud uue erakonna algatusrühma istung ja 1990. aastal asutatud Eesti Liberaaldemokraatliku Partei (ELDP) erakorraline kongress. Algatusrühm otsustas ühineda ELDP-ga, uus erakond Eesti Reformierakonna nime all ellu kutsuda ning asuda valmistuma 1995. aasta parlamendivalimisteks. ELDP kiitis kongressil heaks liitumise Reformierakonna algatajatega. Kahe struktuuri juhtkonnad ühendati, erakonna esimeheks valiti Siim Kallas. Siseministeerium registreeris Eesti Reformierakonna 9. detsembril 1994. 1995
Ajalugu Eesti Reformierakond asutati 13. novembril 1994. aastal. Sel päeval toimus Tallinnas kaks olulist poliitilist kogunemist: Eesti Panga toonase presidendi Siim Kallase ümber koondunud uue erakonna algatusrühma istung ja 1990. aastal asutatud Eesti Liberaaldemokraatliku Partei (ELDP) erakorraline kongress. Algatusrühm otsustas ühineda ELDPga, uus erakond Eesti Reformierakonna nime all ellu kutsuda ning asuda valmistuma 1995. aasta parlamendivalimisteks. ELDP, olles juba oma varasematel kogunemistel pidanud vajalikuks järjekindlalt uuendusmeelsete jõudude ühendamist Eesti reformikursi jätkamiseks, kiitis kongressil heaks liitumise Reformierakonna algatajatega
Parlamendis ühte saadikurühma ning panevad kirja ühisväärtused ja püüavad kujundada europarlamendi valimisteks ühise tuumikplatvormi. · Liikmeserakondade juhid kogunevad 1-2 korda aastas üldkoosolekuteks ning kujundavad koostöö tugistruktuuri. · Euroerakond pole tavaline rahvusriiklik erakond, vaid erakondade katusühendus, mis väljaspool Euroopa Parlamenti valdavalt toimib liikmeserakondade kaudu. Otsustus- ja töökorraldus · Euroopa Sotsialistide Erakonna kõrgeim otsustuskogu on kongress, mis koguneb 2 korda 5 aasta jooksul. · Kongress valib presidendi, võtab vastu ja muudab põhimäärust ning otsustab liikmelisuse küsimusi. · Kui kongress toimub enne europarlamendivalimisi, võetakse seal vastu ühine valimisplatvorm. · Igal ilma kongressita aastal toimub otsustuskoguna nõukogu, mille suurus on veerand kongressi omast. · Igapäeva otsustuskogu on presidentuur, mis kohtub iga 2-4 kuu tagant ja
Eesti Sotsiaaldemokraatlik Erakond 2007. aasta märtsivalimistel said nad Riigikogus 10 kohta ning alates sellest on nad taas esindatud ka valitsuses. Erakonna esimees Ivari Padar on rahandusminister, Jüri Pihl siseminister ja Urve Palo rahvastikuminister. 2004. aastal Euroopa Parlamendi valimistel saavutas SDE hiilgava võidu: kolm kohta kuuest. Toomas Hendrik Ilves kogus üksipäini rohkem hääli kui mitu parlamendierakonda kokku. Kaks aastat hiljem, valiti erakonna endine esimees Toomas Hendrik Ilves vabariigi presidendiks. Sellest ajast esindavad sotsiaaldemokraate europarlamendis Andres Tarand, Marianne Mikko ja Katrin Saks. Lisaks sellele on nad esindatud ka terves hulgas kohalikes omavalitsustes. Eesmärk Eesti sotsiaaldemokraatide lähieesmärk on saavutada Eesti rahva väärtushinnanguis pööre inimestest hooliva poliitika suunas. Missioon Sotsiaaldemokraatide missioon on luua Eestis rahva üksmeelele rajanev heaoluriik, milles iga
Eesti erakonnad Eesti erakonnad Selles esitluses tutvustan ma lühidalt kuute Eesti Vabariigi erakonda: - Keskerakond - Eesti Reformierakond - Eesti Rahvaliit - Eestimaa Rohelised - Isamaa ja Res Publica liit - Sotsiaaldemokraatlik Erakond Eesti Keskerakond Estonian Centre Party Keskerakond asutati 12. oktoobril 1991 Tallinnas. Erakonna esimees on Edgar Savisaar. Keskerakonna majanduspoliitiliseks tegevuseks on sotsiaalse turumajanduse arendamine. Keskerakond nimetab ennast humanistlike eesmärkidega ühenduseks, kes tahab kindlustada poliitilised otsused ning tagada demokraatlike reformide kaudu Eesti rahvale turvaline elu. Eesti Keskerakond
Kellele: Urmas Lehtsalu Teema: Erakonnad Kellelt: Vahur Sepp AL 22 Olen kogu oma teadliku elu elanud maal ja sellepärast arvan, et minu erakonna valikut on see mõjutanud tugevalt, nimelt meeldib mulle praegustest Eestis tegutsevatest (Eesti Demokraatlik Partei, Eesti Iseseisvuspartei, Eesti Keskerakond, Eesti Kristlikud Demokraadid, Eesti Liberaal-Demokraatlik Riigipartei, Eestimaa Rahvaliit, Erakond Eestimaa Rohelised, Eesti Vasakpartei, Isamaa ja Res Publica Liit, Konstitutioonierakond, Reformierakond, Sotsiaaldemokraatlik erakond, Vabariiklik Partei, Vene Erakond Eestis)
demokraatlikud juhid. Ka Mart Helme juhtimisstiil paigutuks konsulteeriva ja demokraatliku viisi vahepeale. Erakonnasiseselt on võim jagatud ja liikmetel on võimalus kaasa rääkida, Helme üksi ei otsusta, ei dikteeri ette, mida teha või ei mõjuta, kontrolli kuidagi otseselt liikmeid. Lisaks juhtimisviisile eristab erakonnajuhte kõige enam inimese isikupära ja maailmavaade. Sellest sõltub suuresti erakonna maine, vähemal määral mõjutab see ka erakonnasiseseid ja erakondadevahelisi suhteid ja võimustruktuure. Erakonnajuhid on erakondade peamised esindajad avalikkuses nähakse sageli erakonnajuhti kogu erakonnana. Erakonnajuht kujundab peamiselt erakonna maine ning seetõttu saab erakond juhi vahetudes alati n-ö uue hingamise. Demokraatlikus korralduses ei saa juht otseselt enda järgi kohandada erakonnajuhi positsiooni, vaid see roll on suhteliselt rangelt ette kirjutatud
Massiparteid- Neid iseloomustab massiline liikmeskond ja ka arenenud erakonnaorganisatsioon üleriigilise harukontorite võrgustik, noorte organisatsioonid ning töölisklubid. Laiahaardepartei- Parteid loobusid oma senistest maailmavaatelisest jäikusest- paremparteid võtsid omaks mõningaid populaarseid vasakparteide programmilisi seisukohti ning vasakparteid lähenesid paremideoloogiatele. Kui erakond on esindatud parlamendis, moodustab ta seal oma saadikurühma ehk fraktsiooni. Erakonna juhtkond- tegeleb erakonna sisulise juhtimisega. Kõige olulisemaks isikuks on siin erakonna juht, kes oma lähiringkonnaga otsutab partei jaoks kõige olulisemaid küsimusi. Aktivistid- erakonna liikmed, kes otseselt juhtkonda ei kuulu, kuid löövad partei elus aktiivselt kaasa. Lihtliikmed- enamasti passiivsed, osalevad vaid mõnedel parteiüritustel ning maksavad liikmemaksu. Erakonna sisedemokraatia- väljendub selles, kuivõrd kaasatakse erakonna liikmeid olulistesse
Kokkuvõte ühe Eesti poliitilise partei programmist Erakond Eestimaa Rahvaliit Rahvaliit (ERL) asutati 2000. aasta juunis kolme erakonna Eesti Maaliidu (EML; asutatud 1917.a., taasasutatud 1991.a.), Eesti Pensionäride ja Perede Erakonna (EPPE,asutatud 1991.a.) ja Eesti Maarahva Erakonna (EME, asutatud 1994.a., aastal 1999 muutis nime Eestimaa Rahvaliiduks) liitumisel. 2002. aastal ühines Rahvaliiduga erakond Uus Eesti. Arnold Rüütel juhtis alates 1994.a. EME-t ja oli erakonna ümbernimetamise järel kuni ühinemisteni Rahvaliidu juht. 2000. aastal valiti erakonna esimeheks Villu Reiljan. Arnold Rüütel valiti erakonna auesimeheks. 2001. aastal valiti Arnold Rüütel selle koha pealt Eesti Vabariigi presidendiks. Kongressidel valitud aseesimehed olid järgmised: 2002
Ühiskonnaõpetuse I kursuse kontrolltöö nr 2 1) Nimeta erakondade rolle demokraatlikus ühiskonnas: Valijate esindamine, valitsemine Inimeste kaasamine poliitikasse Avalike eesmärkide sõnastamine 2) Millised on erakondade riigipoolse rahastamise a) positiivsed, b) negatiivsed küljed. a) Tavakodanikule soodsam, korruptsiooni vähendamine, erakonna süsteemide stabiilsus uute tulijate tõrjumisel b) Kulutatakse riigi eelarvest maksumaksja raha,on vähem vastuvõtlikud kriitiga ning ootuste osas 3) Iseloomusta Eestis kehtivat erakonnasüsteemi. Mis on Sinu hinnangul selle süsteemi a) positiivsed, b) negatiivsed küljed? Mõõdukas mitmeparteisüsteem A) Tundub olevat mõistlikum süsteem, sest seal on piisavalt hääli, et jõuda konsensusele ja on ka eriarvamusi
ESKERAKOND Kelly, Iti, Mailis, Mihkel 10.S IDEOLOOGIA Vabameelne Turvaline Euroopalik heaoluriik Keskne poliitika eesmärk- keskklass Vasakpoolne-mädasoo Arvamus ideoloogiast- jutustab rohkem, kui tegutseb LIIKMED 14 300 inimest Juhatuses 16 liiget Esimees- Edgar Savisaar Aseesimehed- Enn Eesmaa ja Kadri Simson Erakonna fraktsioonist lahkunud LIIKMED Enn Eesmaa liitus aastal 2002. Kadri Simson liitus 1995a. Jüri Ratas astus Keskerakonna liikmeks aastal Priit Toobal astus erakonda 2001a Mailis Reps liitus erakonnaga 1998a https://www.youtube.com/watch?v=vThI1NA L1Ko&feature=youtu.be ASEESIMEHED EDGAR SAVISAAR Sündinud 31. mail 1950.a Keskerekond 1991 Keskerekonna esimees Haridus käik: 1966 Vastse-Kuuste 8-klassiline kool
Igaüks neist keskendub ühele valdkonnale. Sinna kuuluvad saadikud oma professionaalsuse, mitte maailmavaate alusel. Saadikurühmad ehk fraktsioonid moodustatakse parlamendis samas erakonnas (valimisnimekirjas) olemise põhimõttel. Sinna kuulumine ei ole kohustuslik, kuid on heaks poliitiliseks tooniks. Eesti Riigikogus on hetkel Eesti Keskerakonna fraktsioon, Eesti Reformierakonna fraktsioon, Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsioon ja Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon Parlamendi poliitilises ülesehituses eristatakse veel koalitsiooni ehk võimuparteisid ning opositsiooni, mille ülesandeks on kritiseerida valitsuse tegevust ning pakkuda alternatiive. Parlamendi tähtsamaid ülesandeid on laias laastus kolm: koostada ja võtta vastu seadusi, esindada erinevaid rahva huve ja neid tasakaalustatult poliitikas läbi viia. Kolmandaks peab parlament teostama kontrolli ka valitsuse tegevuse üle, mida ta teeb otseses ja kaudses vormis
Kellele: Urmas Lehtsalu Teema: Erakonnad Kellelt: Erakondadest üldiselt Erakonna põhiväärtused on tööd väärtustav majandusmudel, võrdsus, õiglus ja solidaarsus. Erakond on Eestis kõige enam Euroopa Liiduga lõimumise poolt. Erinevalt teistest parteidest oli selge sõnum ELi sotsiaalharta täies mahus vastu võtta. Ja seda suurendada. Meil on paljude kärbetega variant. Erakond määratleb end vasaktsentristliku parteina. Erakonna noortekogu nimi on Noored Sotsiaaldemokraadid. Erakonna ajalehe nimi on 2004. aasta septembrist Sotsiaaldemokraat. Enne kandis nime "Rahva Hääl" 1998. aasta jaanuarist Rahvaerakonna ja Mõõdukate ühislehena. Järjekorranumbrilt kaheksas. Esimesed 7 oli kumbki erakond üllitanud vastavalt nime all: "Mõõdukad" ja "Rahvaerakond". Erakonna hümn erinevalt teistest Euroopa sotsidest ei ole "Internatsionaal". Üldiselt ei ole mina kursis erakondade tegemiste ja olemistega
Asutati 08.10.1994 Tallinnas, registreeriti 19.12.1994. Kuni 11.02.2006 kandis nime Eestimaa Ühendatud Rahvapartei. Asutajate seas olid Venekeelse Elanikkonna Esindusassamblee, Eesti Vene Demokraatlik Liikumine, Eesti-Vene Ettevõtjate Koda ja Eesti Tsernobõli Komitee. Aastal 2000 eraldus osa liikmeid, kes 18.06.2000 moodustasid Vene Balti Erakonna Eestis. Aastal 2004 pidi toimuma ka ühinemine Vene Erakonnaga Eestis, Eestimaa Ühendatud Rahvapartei aga loobus, kuna Vene Erakond Eestis polnud nõus loobuma oma nimest. 27.03.2006 registreeriti nime muutus Konstitustsioonierakonnaks. Oktoobris 2007 tegi erakonnale ühinemisettepaneku Eesti Vasakerakond, samas peeti läbirääkimisi Vene Erakonnaga Eestis. 01.11.2007 kiitis erakonna volikogu põhimõtteliselt heaks ühinemist Vene Erakonnaga Eestis, ent otsustamine lükati kongressile. 08.12
Erakonnad Urmas Lehtsalu Erakond Maria Rääk 12KÕ Erakonnaks ehk parteiks nimetatakse sarnase maailmavaatega inimeste ühendust, mis taotleb riigijuhtimise võimu demokraatlikel valimistel. Eestis on praegu viis suuremat erakonda: Erakond Isamaa ja Res Publica, Eesti Keskerakond, Eestimaa Rahvaliit, Eesti Reformierakond ja Sotsiaaldemokraatlik Erakond. Mina valisin neist viiest erakonna, mis minu arvates on Eestis nii noorte kui ka vanade seas palju, palju kõneainet tekitanud. Minu nägemus selle erakonna suhtes on kahjuks või õnneks negatiivne. Juba selle erakonna esimees Edgar Savisaar paneb ahhetama. Selle inimese mõttemaailmast ei ole vist kunagi võimalik aru saada. Minu arvates on see mees väga omakasu püüdlik ja väga enesekeskne. Leian , et see mees on kõik oma panused pannud selle peale, et ta sõna otses
Eestimaa Rahvaliit Asutamine Asutati juunis 2000.aastal Koosneb kolmest ühinenud erakonnast: Eesti Maaliit, Eesti Pensionäride ja Perede Erakond, Eesti Maarahva Erakond; 2002.a. liitus veel ka Uus Eesti Erakond 2000.a. valiti erakonna esimeheks Villu Reiljan. Arnold Rüütel valiti erakonna auesimeheks. 2007.a. esimeheks Jaanus Marrandi 2008.aastast Karel Rüütli Eesmärk ja poliitika Propageerib rahvuslikku konservatiivsust ning ühiskonna ja looduse tasakaalustatud arengut ERL juhindub oma tegevuses Eesti Vabariigi seadustest ja muudest õigusaktides. Ta austab rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud norme ning kaitseb Eesti rahva põhiseaduslikke õigusi Sotsiaalne ja eestimeelne erakond, mille tegevus
leidub 13 erakonda ja 3 noortekogu. Tegevuse lõpetanud erakondasi on Eestis kokku 49 erinevat erakonda. Palju kära ja reklaame tekitavad valimised. Igaüks reklaamib oma parimaid külgi ja esindavad oma vaatenurke. Lubatakse kokku suuri erinevaid lubadusi ja tegusi. Toimub palju erakondade korraldatud üritusi ja jagatakse tasuta asju. Kõige suuremat kära on läbi aegade valmistanud Eesti Keskerakond kes on ka meie suurim erakond. Keskerakond asutati 12. oktoobril 1991 Tallinnas. Erakonna esimees on Edgar Savisaar. Keskerakond kuulub koos Reformierakonnaga Euroopa liberaalsete ja reformiparteide ühendusse. Minevikus kuulus sellesse ühendusse ka Koonderakond. Keskerakonna majanduspoliitika nurgakiviks on sotsiaalse turumajanduse arendamine. Liikmete arvult on Keskerakond 2008. aasta jaanuari seisuga suurim partei Eestis. Novembris 2006 ületas Keskerakonna liikmete arv 10 000. 2007 aasta alguses oli Eesti suurim partei Rahvaliit 10 022 liikmega
ja tal on suurem võimalus esinduskogusse pääseda Enamusvalimised (majoritaarne süsteem) – riik jaotatakse ühemandaadilisteks valimisringkondadeks. Mandaadti saab see kes saab kõigerohkem hääli, teisesd hääled lähvad kaotsi 2.4. erakonnad Erakond – kodanike vabatahtlik poliitiline ühendus, mille eesmärgiks on oma liikmete ja toetajaskonna poliitiliset huvede kaitsemine ning riigivõimu ja kohalikuomavalitsuse teostamine Erakonna juhtorganid: esimees, juhatus, volikogu, üldkogu, büroo(keskus), aukohus (lahenada poliitikute vahelisi tülisi), revisjonikomision(tegeleb erakonna rahalise poolega). Erakonna põhikiri – sõnastab erakonna üldised poliitilised eesmärgid, liikmelisuse nõuded, ülesehituse ja juhtimisprintsiibid. Erakonna programm - esitab erakonna konkreetsemad seisukhad seoses erinevate ühiskonnaelu valdkontatega. Vaidlusküsimused Sotsiaal-majanduslik Kultuuriline-rahvuslik
detsembril 2001; sellest tulenevalt pidid Res Publica juba varem erakonnastunud liikmed valima, millisesse erakonda kuuluma jäävad; see tõi kaasa teatava liikumise Isamaaliidust Res Publicasse. · Isamaaliit - Erakond Isamaaliit. Moodustus 2. detsembril 1995 RKE Isamaa ning ERSP ühinemisel. Erakonda on erinevatel aegadel juhtinud Toivo Jürgenson, Mart Laar, Tunne Kelam, Tõnis Lukas. Mart Laar oli teist korda peaminister 1999-2001. 4. juunil 2006 otsustas erakonna suurkogu moodustada koos Res Publicaga uue konservatiivse erakonna Isamaa ja Res Publica Liit. · Res Publica - seni noorteühendusena tegutsenud organisatsioon formeeriti 8. detsembril 2001 erakonnaks Ühendus Vabariigi Eest - Res Publica. 2004. aastal nimetati ümber Erakonnaks Res Publica. Erakonda on erinevatel aegadel juhtinud Rein Taagepera, Juhan Parts, Taavi Veskimägi; Juhan Parts oli peaminister 2003-2005. 4
kuulub parlamendi suurimasse, 265 liikmega Euroopa Rahvapartei fraktsiooni (The Group of the European Peoples Party, EPP). Isamaa ja Res Publica Liidul on üle 8900 liikme. Sellega oleme suuruselt kolmas erakond Eestis. Riigikogus oleme esindatud 19 saadikuga. Meie erakonda kuulub Riigikogu esimees Ene Ergma. Valitsuses on meie kanda viis ministrikohta. Isamaa ja Res Publica Liitu kuulub 80 omavalitsusjuhti. Oleme koalitsioonis 76 omavalitsuses. Riigikogu esimees, spiiker Ene Ergma Erakonna esimees Mart Laar SOTSIAALDEMOKRAADID Sotsiaaldemokraatlik Erakond on Eesti erakond. See tekkis 7. veebruaril 2004 Rahvaerakond Mõõdukad ümbernimetamise tulemusel. Erakonna ideoloogia on modernne sotsiaaldemokraatia. Karel Rüütli (sündinud 25. detsembril 1978 Tartus) on Eesti poliitik, XI Riigikogu liige, Sotsiaaldemokraatliku Erakonna aseesimees ning endine Eestimaa Rahvaliidu esimees (2008 - 2010). Erakonna esimees on Sven Mikser, peasekretär Kalvi Kõva. RAHVALIIT
Eesti erakonnad Pt. 3.5 Iseseisev töö valimismaterjaliga 1. Erakonna nimi 2. Mis on erakonna logo? Mida see sümboliseerib? 3. Millist ideoloogiat erakond esindab? Kas ja kuidas see materjalis kajastub? 4. Too välja kolm lubadust, mis materjalis antakse. Kui reaalsed need lubadused on? 5. Kellele on materjal suunatud? Kas see täidab oma eesmärgi? Eesti Keskerakond Asutatud 1991 Erakonna esimehed: 1991-1995 E. Savisaar, 1995 S. Oviir, 1995- 1996 A. Veidemann, 1996- E. Savisaar Juhatuse liikmed veel: E. Eesmaa, K. Simson, M. Reps, K. Kallo, T. Aas, A. Must, P. Toobal, J. Ratas, A. Sarapuu, S. Kotka, M. Tuus-Laul, M. Korb, T. Mölder, J. Karilaid, Y. Toom Liikmeid üle 14 000 Eesti Keskerakond Riigikogus 26 kohta Absoluutne häälteenamus Tallinna linnavolikogus Euroopa Parlamendis 1 koht Ei võtnud seisukohta ELga liitumise küsimuses
Eesti erakonnad Verner Silberk Keskerakond Eesti Keskerakond on Eesti partei. See asutati 12. oktoobril 1991 Tallinnas. Erakonna esimees on Edgar Savisaar. Erakond paigutab ennast poliitilisse tsentrumisse. Keskerakond kuulub koos Reformierakonnaga Euroopa liberaalsete ja reformiparteide ühendusse. Minevikus kuulus sellesse ühendusse ka Koonderakond. Keskerakonna majanduspoliitika nurgakiviks on sotsiaalse turumajanduse aren damine. Liikmete arvult on Keskerakond 2008. aasta jaanuari seisuga suurim partei Eestis. Novembris 2006 ületas Keskerakonna liikmete arv 10 000. Alates 18
Ülenurme Gümnaasium. Erakonnad. Artur Saariste 10.C 2009/2010 Erakonnad. Eestis on olemas mitu erakonda.On olemas Eesti Reformierakond, Eesti Keskerakond, Isamaa ja Res Publica liit, Eestimaa Rahvaliit.Ma üritan siis ka iga erakonna kohta väikse ajaloolise jutu tuua. Eesti Reformierakond. Eesti Reformierakond on Eesti partei. Eesti Reformierakonna eesmärgiks on jõuka kodanikuühiskonna kujundamine. Erakond asutati 13 .novembril 1994. Sel päeval toimus Tallinnas kaks poliitilist kogunemist Eesti Panga toonase presidendi Siim Kallase ümber koondunud uue erakonna algatusrühma istung ja 1990. aastal asutatud Eesti Liberaaldemokraatliku Partei (ELDP) erakorraline kongress.
Erakonda on erinevatel aegadel juhtinud Toivo Jürgenson, Mart Laar, Tunne Kelam, Tõnis Lukas. Mart Laar oli teist korda peaminister 1999-2001 Res Publica - seni noorteühendusena tegutsenud organisatsioon formeeriti 8. detsembril 2001 erakonnaks Ühendus Vabariigi Eest - Res Publica. 2004. aastal nimetati ümber Erakonnaks Res Publica. Erakonda on erinevatel aegadel juhtinud Rein Taagepera, Juhan Parts, Taavi Veskimägi; Juhan Parts oli peaminister 2003- 2005. 4. juunil 2006 otsustas erakonna suurkogu moodustada koos Res Publicaga uue konservatiivse erakonna Isamaa ja Res Publica Liit. Erakonna ajakäik Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Sümboolika Click to edit Master text styles
Eestis peab jätkuma erastamine ka infrastruktuuri valdkonnas. Riigi kulud peaks olema võimalikult väiksed. Erakond asutati 13 .novembril 1994. Siseministeerium registreeris Eesti Reformierakonna 9.detsembril 1994. Esimene juht Siim Kallas. Eesti Reformierakond on parempoolne erakond, kelle eesmärgiks on kujundada jõukas kodanikuühiskond ja mille ideeliseks ja poliitiliseks aluseks on liberaalne demokraatia. Eesti Keskerakond on Eesti partei. See asutati 12.oktoobril 1991 Tallinnas.Erakonna esimees on Edgar Savisaar. Erakond paigutab ennast poliitilisse tsentrumisse. Eesti poliitikaeksperdid on liigitanud Keskerakonna vasakpoolsete parteide sekka, samas kuulub Keskerakond Euroopa liberaalsete ja reformiparteide ühendusse, mis on kindlalt parempoolne. Samuti on Keskerakonna programm rohkem paremtsentristlik kui vasaktsentristlik. Minevikus kuulus sellesse ühendusse ka Koonderakond. Keskerakonna majanduspoliitika nurgakiviks on sotsiaalse turumajanduse arendamine.
· Esimene Eesti partei e. Eduerakond e. Eesti Rahvameelne Eduerakond (ERE), rajaja Jaan Tõnisson, eesmärk saada esindatus Balti-Saksa omavalitsuses ja arendada Eesti kultuuri, liberaalid. 1917 Veebruari revolutsioon, tulemuseks Nikolai II troonist loobumine, leiab aset monarhia lõpp, algab demokraatia periood (veebruar-oktoober). Parempoolsel tiival tekib Maarahva Liit e. Maaliit (liider Päts, häälekandja ,,Kaja``). Tööerakonna tekkimine (liider Jüri Vibus), päästab Eesti relvaväeosad, mille vasto on polsevikud, 1 kolmest päästekomitee liikmest (veebruar 1918-Päts, Vibus, Konik). Tähelend katkeb 1918 Soomes, võetakse kinni ja lastakse maha, puhkab Pilistvere kalmistul. 1919 iseseisvuse perioodil toimub erakondade ümbernimetamine (Maaliidust-Põllumeestekogu, Tõnissoni parteist-Rahvaerakond), tekib Kristlik Rahvaerakond. 1934 erakondlik paljusus
Mart Laar Mart Laar (sündinud 22. aprillil 1960 Viljandis) on Eesti poliitik ja ajaloolane. Ta on olnud Eesti peaminister 19921994 ja 19992002. Alates 26. maist 2007 on Mart Laar Isamaa ja Res Publica Liidu esimees. Aastatel 19921995 oli Mart Laar erakonna Isamaa, seejärel 19982002 Isamaaliidu esimees. Alates 21. oktoobrist 2006 oli Laar Isamaa ja Res Publica Liidu peaministrikandidaadina erakonna tegelik juht. 26. mail 2007 toimunud erakonna üldkogul oli ta ainus kandidaat Isamaa ja Res Publica Liidu esimehe ametikohale. Ta valiti ühenderakonna esimeheks 986 poolthäälega. Kuuenda klassi poisina võitis Mart Laar ülemaailmsel laste joonistuste võistlusel peaauhinna. Pildil oli kujutatud jäähokit. Lõpetas 1978 Tallinna 46. Keskkooli ning 1983 Tartu Riikliku Ülikooli ajaloo erialal cum laude, töötas seejärel kolm aastat Tallinna 24. Keskkoolis. Tartu Ülikooli ajaloomagister 1995, doktor 2005.
tuleb. Kasutatakse suletud ja avatud nimekirju. Isikumandaat- kandidaat ületab isiklikult kvoodi Ringkonnamandaat- antakse erakonnale avatud nimekirja alusel Kompentsatsioonimandaat- antakse erakonnale suletud nimekirja alusel 5. valimiskümnis, kvoott % mis tuleb erakonnal ületada Kvoot- häälte miinimum norm [3000(hääled) : 10(mandaadid) = 300(kvoot)] 6. avatud ja suletud nimekiri Avatud nimekiri on ühe ringkonna piires ja reastatakse ümber. Suletud nimekiri on kõik erakonna liikmed ja ei reastata ümber. 7. riigikogu ülesanded, kuidas toimuvad valimised, kandidaadi tagasikutsumine Esindada poliitikas mitmesuguseid ühiskonnagruppe ja vaateid. Arutada ja tasakaalustada erinevaid vaateid. Seaduste vastuvõtmine. Valitsuse ametissepanek ja kontroll tema tegevuse üle. Riigieelarve vastu võtmine. Valimised toimuvad iga nelja aasta järel , valib rahvas. 8. mis vahe on komisjonil ja fraktsioonil?
· Suletud nimekirja puhul uut pingerida ei moodustada kodanike tahe mõjutab vaid seda, mitu inimest ühest nimekirjast parlamenti päseb. Kes need personaalselt on, sõltub erakonna otsusest, st sellest, kelle on partei paigutanud nimekirja etteotsa. Proportsionaalse süsteemi peamiseks puuduseks on häältelugemise keerukus ning erakondade suur mõju valimistulemustele, eriti suletud nimekirjade puhul. Valimisnimekirjade ning häälte ülekandmise tõttu kipub hajuma saadiku isiklik vastutus, kuid hääled ei lähe kadumina nagu majoritaarse süsteemi puhul. Plussiks on parteide võrdsemad sansid saada parlamendis esindatud.
1. Mida tähendab kodanikuühiskond? Kodanikuühiskond - osalusühiskond, mis hõlmab inimeste omaalgatuslikku koostööd oma huvide järgimiseks ning avalike asjade arutamises ja otsustamises osalemiseks. 2. Kas Eestis on välja kujunenud tugev kodanikuühiskond? Põhjenda oma arvamust. Jah, kuna üksteise abistamiseks ja heaolu loomiseks on nii mõndagi tehtud. 3. Mida tähendab erakond? Mis on erakonna eesmärgiks? Erakond - kindla struktuuri, liikmeskonna ja ideoloogiaga organisatsioon. Erakonna eesmärgiks on võimule pääsemine ja oma huvide realiseerimine poliitikas. 4. Kes võivad kuuluda Eesti Vabariigi erakonda? Eesti Vabariigi erakonda võivad kuuluda vaid Eesti Vabariigi kodanikud. 5. Mille poolest erinevad vasakpoolsed erkonnad parempoolsetest? Vaskapoolsed rõhutavad sotsiaalset õiglust ja võrdsust ühiskonnas, parempoolsed aga
· Õigust mõistab ainult kohus · Kohus on tegevuses sõltumatu I aste Maakohtu(tsiviil ja kriminaalasjad), halduskohtu (kaebused isikute- ja ametiasutuste vastu) II aste Ringkonnakohus (Tallinn, Tartu) III aste Riigikohus (Tartus) Kodanike osalemine poliitikas · Erakonda kuulumine · Valimistel osalemine · Massiliikumistes osalemine · Kodanike ühendustes osalemine Erakond ehk partei on kodanike vabatahtlik poliitiline ühendus · Erakonna liikmeks võib olla vähemalt 18-aastane Eesti kodanik · Ühte erakonda võib kuuluda korraga · Erakonna liimeid ühendab sarnane maailmavaade Vasakpoolsed (Sotsiaaldemokraatlik erakond, Keskerakond) · Sotsialism (ühiskondlik) · Pooldavad ühiskonda kus on saavutatud üldine võrdusus ning erinevused sissetulekutes ja võimalistes pole eriti suured Parempoolsed ( Reformierakond, IRL )
Parlamenti võivad pääseda ka väikeparteid. Näiteks Eesti. · saadikukohad parlamendis jagatakse parteide vahel proportsionaalselt neile antud häälte arvuga partei, kes kogus 10% häältest üle riigi, peaks saama u 10 kohta 100-liikmelises parlamendis · mitmemandaadilised valimisringkonnad (äärmuslikul juhul võib riik olla üks valimisringkond, nt. Europarlamendivalimised Eestis, Eesti RK valimistel 12 ringkonda) · kandidaadid seatakse üles erakonna valimisnimekirjas (Hollandis saab hääletada vaid erakonna, mitte konkreetse isiku poolt) · kasutatakse avatud (kandidaadid reastatakse pärast häälte lugemist vastavalt kogutud häältele ümber) või suletud nimekirju (nimekiri ei muutu, parlamenti pääsevad need, kelle partei on asetanud nimekirja etteotsa) · häälte ülekandmise põhimõte · kasutatakse valimiskünnist (Eestis 5%) Plussid · parteide võrdsem sanss pääseda parlamenti
annaabi.ee 
