dooria sammas joonia sammas kannelüürid voluut korintose sammas akantuse lehed megaron peripteer Aphaia tempel Hera tempel Poseidoni tempel Akropol Parthenon friis Pheidias propüleed Erehcteion Võidujumalanna Nike Erechteion karüatiidid Mausolos Epidaurose teater Pergamoni altar skulptuur kuuros koore Polykleitos Myron Milose Venus Laokoon vaasimaal küüliks amfora leküütos krateer
Lõplikult valmis tempel alles 131-132 pKr. Zeusi templil oli 12 metoopi Heraklese vägitegude teemal. Templi sees oli suur Zeusi kuju (autor Pheidias), 12,5 m. kõrge ja üks maailmaimedest (krüselefantiintehnikas). Kuju hukkus 4. sajandil m.a.j. Konstantinoopolis, kus ta sattus tulekahjusse. Theodosius Suur rüüstas Kreeekat ja viis kuju oma paleesse. Sellest ei ole säilinud ühtegi autentset omaaegset koopiat. Tänaseks säilinud ainult sammastik. Teatritest on kuulsaim Epidaurose teater (3.saj e Kr.), kus oli kokku 52 rida ja see mahutas u 14 000 inimest. Epidaurose teater on kasutusel tänapäevalgi. Teatri lavalt kostavad helid selgesti ka kõige kaugematesse ridadesse. All sõõris asub ümmargune väljak, mida nimetatakse orkestraks. Seal asuvad etenduse ajal koor ja näitlejad. Skeene on väike telk orkestra taga, kus näitlejad oma etteasteid harjutasid ja esinemiseks valmistusid. Esimesed teatrietendused toimusid Dionysose auks peetud pidustuste raames.
· Maalikunsti peamine ülesanne on võimalikult täpselt kujutada nähtut (ruumiliselt, 3D) Kunst läbi aegade Vana-Kreeka · U 1000 a. eKr · Kreeka ehituskunsti tähtsaim ala oli templiehitus jumalatele. · Näiteks: Parthenon Ateena akropolil · Kreeka kunsti iseloomulikud detailid: Sammas · Vana-Kreeka kõige iseloomulikumaks kunstiliigiks on peetud skulptuuri · Näiteks: Myron - ,,kettaheitja" · Epidaurose teater · Vaasimaalid (Savist) e. AMFORAD Inglismaa Stonehenge (ehitati 3500 aastat eKr) · Egiptus · Püramiidid (Algustati ehitamist 2551 2471 eKr) · Sfinksid (lõvikeha+inimesepea) · Papüürusele kirjutamine · Piltkiri e. hieroglüüfid Antiik-Rooma l 1000 a. eKr l Roomlased võtsid üle ka müüdid ja jumalad Kreeka usundist, kuid panid neile teised nimed. l Näiteks Zeusist sai Jupiter ja Aphroditest Venus. l
haridus, kultuur, homoseksuaalsed suhted) 16 Kuidas olid seotud jumalad, religioon ja mütoloogia kirjandus- ning kunstiloominguga Vana- Kreekas? Tooge kolm näidet. 17 Iseloomustage Kreeka panteoni. Tooge välja teie meelest kolm tähtsaimat jumalat, põhjendage oma arvamust. 18 Millise jumalaga on seotud pildil kujutatud koht? Milline ülekreekaline pidustus või rituaal on seotud pildil kujutatud paigaga? Eleusise tempel Epidaurose teater Delfi oraakli tempel 19 Iseloomustage Vana-Kreeka teatrit. (kes mängisid, mida kasutati, etenduste temaatika) 20 Milline seos oli alfabeedi kasutuselevõtul ühiskonna üldise haridus-/kultuuritaseme tõusuga? 21 Mille poolest erines Kreekas kujunenud teaduslik maailmaseletus mütoloogilisest maailmaseletusest? Selgita mõne lausega. 22 Nimetage kolm Vana-Kreekas tekkinud teadust. Kirjutage iga teaduse juurde selle rajaja või tuntud esindaja nimi.
3nurkne viil liidab kogu ehitise harmooniliseks tervikuks.Harmoonia valitseb üksikosade ja kogu ehitise vahel detailid ei varjatervikut ja tervik ei hävita üksikosade iseseisvust. Hellenistlikul perioodil hakati peale templite ehitama losse, teatreid, raekodasid, muid avalikke hooneid. Esineb stiilide segu joonia stiili kõrval kasutatakse korintose stiili. Ehitatakse nii klassikalisi kui ümartempleid. Kujuneb välja teatrite ehitusstiil, kuulsaim Epidaurose teater. Sel perioodil ehitati tänaseks hävinud Halikarnassose(353eKr.) mausoleum, mis oli hauakambriks (maailmaime).
Tegevus muutus aga parodeerivaks või siis olustikulisemaks. Hellenismiajal ehk uusatika komöödias domineeris olustikuline laad. Populaarsed olid nö stereotüüpsed karakterid, kes olid kas jämedad sõdurid, parasiidid, kokad, armunud noormehed, osav orjad. Sellele ei jäänud puudu ka stereotüüpsed süzeed hüljatud laps, pimedas võrgutatud tütarlaps, kellegi kangelase tagasitulek ja muu sarnane. Mulle on osaks saanud võimalus viibida Kreekas, 2300 aasta vanuses epidaurose antiikteatri asupaigas. Antiikteater on imeline akustikapärl, ükskõik kes või kui valjult platsi keskel ütleb või laulab midagi, kostab see mitmekümne kivist pingirea ulatuses. Sinna mahtus antiikajal 14 000 vaatajat. Loodan, et see kõne tegi teil asja selgemaks seoses antiikteatri komöödia ja tragöödiaga. Nimi........................
saj. eKr., vanim näidendite esitamise koht, mille esialgsed, 6. saj. lavaehitised ja pealtvaatajate pingid olid puidust). Dionysose teater mahutas 14000 istekohta. Vana-Kreeka teatri põhiplaan (Epidauros, 3. saj. eKr.) Skeene – lavaehitis, kus asusid rõivistu ja rekvisiitide ruum; proskenion - esinemiskoht. Epidaurose teater (3.saj.eKr.) on kõige paremini säilinud Vana-Kreeka teater (nüüdisajal taas kasutusel, mahutas 12000 pealtvaatajat). Epidaurose teater. Terrakotast teatrimaskid 2.-1. saj. eKr. Kreekas esitati alates 6. saj. lõpust eKr. tragöödiaid, komöödiaid ja saatüridraamasid kõigist ühiskonnakihtidest vaatajaile. Vaesemate piletiraha tasus riik. Näitlejad kandsid maski, kostüümid vastasid näidendi laadile. Etenduse mõju suurendamiseks kasutas
Ehitati palju kaaristuid e. arkaade vee juhtimiseks linna, selline ehitusviis hoidis kokku nii aega kui ka raha. Roomlased hakkasid ka ehitama täiesti ebaotstarbelisi ehitisi- triumfikaari, mis lähtus jällegi baas, tüvis, kapiteel reeglil. Triumfikaar on puht roomalik. Antiikaja tähtsamaid rahva kogunemiskohti oli teater. Nii Kreekas kui ka Roomas teenisid teatrid ühte ja sama eesmärki- lõbustada inimesi. Kuid arhitektuuriline asetus ja ehitusviis oli erinev. Kreekas (Epidaurose teater) nii- öelda istutati teater maapinnas olevasse nõgususse. Astmelised pingid asetsevad poolringikujuliselt ja tõusevad mööda tõusvat mäekülge. Poolringi keskel asetseb plaatidega kaetud liivatatud ring kus meesnäitlejad esitavad peamiselt religioosse sisuga etendusi. Erinevalt Kreekast püstitati Roomas etendusteks katuseta (algselt puidust ajutised, hiljem kivist) ringikujuline amfiteater siledale maapinnale
ning kandvaks osaks sai samba asemel laotud sein. Kui Kreeka templil oli trepiastmestik ümber, siis Rooma omal vaid ees ning tempel oli tõstetud postamendile. Kreekas oli ülalinn akropol ja all-linna keskuseks hajali hoonetega agoraa (turuväljak). Rooma ülalinnaks oli kapitoolium, all-linnaks tihedalt ja läbimõeldult hoonestatud foorum, näiteks Forum Romanum. Kapitoolium sisaldas akropoliga võrreldes esinduslikke hooneid. Kreeklaste Epidaurose teatrist on tulnud hiljem Rooma keisrite suguvõsa Flaviuste rajatud Colosseum, mis on suhteliselt keerulise ehitus-süsteemiga - Rooma betoon on ümbritsetud tellistest müüriga ning kaetud marmor-voodriga. Kreekast laenati ka Colosseumi sambad: esimesel korrusel doorja, teisel joonia ja kolmandal korintose stiilis. Etruskid tõid võlvi ladumise oskuse Mesopotaamiast Itaalia aladele, ehitades hauakamberid tombe
mütoloogia kunstiloomingu allikana Vana-Kreekas?Ehitati templeid jumalate auks,draamakunst arenes välja,laulud Dionysuse auks.Nt: vaasimaalid, skulptuurid, eeposed Mütoloogia suur mõju kunstiloominugule- sellesse usuti ja peeti lugu Trooja sõja kangelased: Achilleus oli väga hea võitleja, saavutas tihti lahingutes võidu. Priamos Trooja kuningas, Hektori isa. Oli hea inimene, tahtis rahu. Ehitised seotud Vana-Kreeka jumalate austamisega Eleusise tempel(Demeterese müsteerium), Epidaurose teater(dionüüsia Dionysos), Delfi oraakli tempel(ennustaja Apollon), Olümpia jooksurada(olümpiatule süütamine) Ateena akropol Nike tempel, Parthenon,Pereteion.Stiilid dooria ja joonia. Perikles korraldas rajamise, arhitekt Pheidias.Filosoofiline maailmaseletus: maailma seletatakse mõistuspäraselt, jumalaid ja müüte maailma kujundajate ja korraldajatena mängu toomata.Mütoloogiline maailmaseletus: maailmas toimuv on jumalate tahte ja nende omavaheliste suhete tulemuseks
dekoratsiooni ülesannet ja varjas lavaefektide loomiseks vajalikke seadeldisi. Dekoratsioonid maaliti kangale ja riputati skeene külge. Seal mängisid näitelejad. Theatron - ala, kus istusid pealtvaatajad. Nad oli paigutatud poolkaares/hobuseraua kujuliselt ümber näitemänguplatsi. Kivipingid olid kõvad ja ebamugavad, inimesed võtsid sageli teatrisse kaasa padja. 4. saj. e. Kr. on tuntumad teatrid Dionysose teater Ateenas ja (3. saj. e. Kr.) valminud Epidaurose teater on kasutusel tänapäevalgi. Akustika on nii hea, et lavalt kostavad helid selgesti ka kõige kaugematesse ridadesse. Sinna mahtus u. 14 000 vaatajat. MASINAD Kurg - Kraana - deus ex machina (jumal masinast)- jumalaid kehastavad näitlejad tõsteti kraanaga (vinnaga) üles, et nad näiksid õhus hõljuvate olenditena. Mõnes komöödias jäeti näitleja lava kohale rippuma kogu stseeniks. Pronteion - piksemasin. Suur trumm, mille peale pilluti metallkuule
.........5 1.6 Anne eluärratamiseks...............................................................................5 1.7 Asklepiose surm.....................................................................................5 1.8 Kättemaks Zeusile...................................................................................6 2 PÜHENDUS PAIGAD JA SÜMBOLID 1.1 Asklepiosi sümbolid................................................................................7 1.2 Epidaurose pühamuid..............................................................................8 1.3 Pühauni...............................................................................................8 KOKKUVÕTE..............................................................................................9 KASUTATUD KIRJANDUS................................................................................................10 SISSEJUHATUS
aastal suveolümpiamängudega, nüüd aga kaheaastase nihkega iga nelja aasta tagant. olümpiamängud on rahvusvaheline spordi suurvõistlus ja spordipidu, mis on mõeldud jätkama antiikolümpiamängude traditsiooni ning nende õilsat ja rahuarmastavat vaimu. Olümpiamängude idee pärineb siiski Kreekast. Ja ka nime on saanud üritus Kreeka Olümpia mäe järgi. Teater Antiikinimese jaoks oli hinge tervis sama tähtis kui kehaline heaolu ja selle tõttu oli seal ka teater. Epidaurose teater, mis mahutab 14 000 pealtvaatajat, on tänapäevani säilinud peaaegu muutumatuna, senini esitatakse seal antiikkirjanike teoseid. Teater kui meelelahutusasutus tekkis Vana- Kreekas. Teater (kreeka keelest theatron "vaatemängupaik") on sõna-, muusika-, tantsulavastusi esitav kunstiasutus, kus etendatakse näidendeid, oopereid, operette ja ballette. Etendused toimusid amfiteatris. On teada, et 534 e. m. a. korraldati esimene tragöödiate võistlus. Etendati ka komöödiaid.
m.a.) Efesoses. Alles üsna 5.saj. lõpul valmis Erechteion (karüatiididega, 6 tk, autor PHILOKLES). 4 saj. e.m.a. hakatakse ehitama ka muid arhitektuurilisi hooneid, nagu teatreid, haudehitisi ja monumente. Mausoleumidest on kuulsaim Halikarnassose mausoleum, mis kuulub ka seitsme maailma ime hulka. Hoone kõrgus oli 46 m ja hoone ise oli ristkülikukujulise põhiplaaniga. Haudehitis on pühendatud kuningas Mausolosele ja tema naisele Artemisiale. Teatritest on kuulsaim Epidaurose teater (3.saj e Kr.), kus oli kokku 52 rida ja see mahutas u 14 000 inimest. Epidaurose teater on kasutusel tänapäevalgi. Teatri lavalt kostavad helid selgesti ka kõige kaugematesse ridadesse. All sõõris asub ümmargune väljak, mida nimetatakse orkestraks. Seal asuvad etenduse ajal koor ja näitlejad. Skeene on väike telk orkestra taga, kus näitlejad oma etteasteid harjutasid ja esinemiseks valmistusid. Esimesed teatrietendused toimusid Dionysose auks peetud pidustuste raames
Paremini tuntakse keraamikat ja vaasimaali. Polykleitose ,,Odakandja", Myroni ,,Kettaheitja". 6. hellenism 4saj e.m.a Arhitektuuris domineerisid joonia ja eriti korintose stiil. Tekkisid ka mitmesugused stiilide segud nt komposiitkapiteel. Ehitised sageli kolossaalsete mõõtmetega. Plastikas hakati peatähelepanu pöörama inimlikele kirgedele, inimeste võitlusele iseenda ja teistega ning ka kannatuste ja piinade kujutamisele. ,,Samothrake Nike," Epidaurose teater 7. rooma 41saj e.m.a See aeg oli rooma kujutav kunst eklektilise iseloomuga matkiti kreeka meistreid. 21 saj hakkas kujunema uus roomapärane laad. Arhitektuuri arengule said määravaks ehitustehnilised uuendused, eriti lubjamördi laiaulatuslik kasutuselevõtt. Valitsevaks muutusid kaared, võlvid ja kuplid. Roomlaste skulptuurikunstis domineerisid esialgu kreeka meistrid. Sageli kopeeriti neid. Siiski arendasid roomlased kolmes lõigus
Kangelaseeposed loodi eelkõige aristokraatlikule kuulajaskonnale. Ka tähtsal kohal oli lüürika. Kreeka lüürika avab meile suurepäraselt aristokraatide allusuhtumist ja maailmavaadet. teatri vallas: Kogu klassikalise ajajärgu kuulusid etendused Dionysose auks peetavate pidustuste kavva.etendused toimusid päevaajal vabas õhus spetsiaalselt selleks rajatud hobuserauakujulise põhiplaaniga teatris. Teatritest on kuulsaim Epidaurose teater, kus kokku oli 52 rida ja see mahutas 14 000 inimest. teaduse vallas: arhitektuuri vallas: suurimaks saavutuseks templid.Kreeka ehituskunstis valitses kolm stiili: dooria, joonia ja korintos.Näiteks võib tuua Nike tempel või Zeusi tempel Olümpias.Kuid hellenismi ajajärgul said ülekaalu ilmalikud hooned (raamatukogud,teatrid, lossid, koolid, kauba- ja kohtukojad jne. ). maalikunsti vallas: Eriline osa Kreeka maalikunstis on vaasimaalid.Vaasivormide valik oli erakordselt
Akropol on vana linnamägi, millele ehitati terve ehituskompleks. Akropoli viis alt keskväljakult e agoraalt lai tee, mille lõpus asus väravehitis e Propüleed. Dooria stiili täiuslikem teos asubki Akropolil ja selleks on Parthenoni tempel. Nagu paljud teised templid, oli ka Parthenon suur ristkülikukujuline ehitis, mida ümbritsesid soonelised sambad. Teatritest on kuulsaim Epidaurose teater (3.saj e Kr.), Epidaurose teater on kasutusel tänapäevalgi. Teatri lavalt kostavad helid selgesti ka kõige kaugematesse ridadesse. All sõõris asub ümmargune väljak, mida nimetatakse orkestraks. Seal asuvad etenduse ajal koor ja näitlejad. Skeene on väike telk orkestra taga, kus näitlejad oma etteasteid harjutasid ja esinemiseks valmistusid. Esimesed teatrietendused toimusid Dionysose auks peetud pidustuste raames. Peeti loomulikuks, et dionüüsiatel, kevadistel pidustustel
· Väravehitised ehk Propüleed (arhitekt Mineskles) - 2 eeskojaga hoone - DOORIA STIILIS - VÄIKE NIKE TEMPEL - Arh. Kallikrates · PARTHEON - Itkinos ja Kallikrates: Dooria ordenis peripteer - 1 rida sambaid ümbritseb hoonet sees on Phediase Athena Parthaenose kuju krüselefantiintehnikas(elevandiluu ja kullaga kaetud) · ERECHTEION: joonia stiilis, arh. Phikoles · EPIDAUROSE teater arh. Polykleitos noorem: Orkestra - teatri keskmine osa. Mõisted · Proskeenion eeslava, kus on näitlejad · Naos - templi siseruum · Pronaos templi eesruum · Opistodomos - 5. Vana - Kreeka Skulptuur Arhailine periood - 450 eKr · kouros'ed (meeste kujud, alasti) kore'd ( naiste kujud, riietatud) · Peegeldasid väga hästi erinevaid sugupoolte rolle Kreekas. Erinevust rõhutati.
Komöödiad kujutasid eelkõige igapäevast poliitilist elu, tragöödiad aga põhinesid tuntud mütoloogilistel süzeedel. Näitekirjanikud püüdsid inimestele enamasti tuttavatest tragöödiatest välja tuua moraalse iva. Kreeka teatris kehtis kolme ühtsuse reegel: aja-, koha- ja tegevusühtsus. Kuulsaimad tragöödiakirjanikud olid Aischylos (,,Oresteia") ja Sophokles (,,Kuningas Oidipus") Kreeka teater on alus kogu Maailma teatrile. Epidaurose antiikteater. Vana-Kreeka kunst: skulptuur ja maalikunst Eriliselt suurt õitsengut ja muutusi sai hellenistlikul ajastul nautida skulptuur. Senised klassikalise ajajärgu jumalate, kangelaste ning "vaprate ja imeilusate" idealiseeritud kodanike üldistatud kujud vahetusid aegamisi välja hellenismi naturalistlike figuuride ja portreedega, milles rõhutati kujutatava individuaalsust. Hellenismi ajastu kunstnike skulptuurid ja skulptuurkompositsioonid, kujutasid ennekõike füüsilisi
*Chepereni püramiid, Semiramise rippaiad, Artemise tepel, Zeusi kuju, Zeusi tempel, Halikarnassose tuletorn, Heliose hiigelkuju. Antiikkunsti mõju hilisemale Euroopa kunstile: tekkisid klassitsism ja renessanss. AMFITEATER: teatrikunst kasvas välja Dionysose austamise pidustustest. Orkestral paikneb koor, mille taga on skeene (sealt ilmuva näitlejad ning see on etenduse fooniks). Olid vabaõhuteatrid, mis ehitati tavaliselt poolringikujuliselt mäenõlvale. Nt: Epidaurose teater Dionysose teater VANAROOMA KUNST ETRUSKID Elasid Itaalias Roomast põhja jäävatel aladel. Etruskite juures valitses surnutekultus, nad uskusid hauatagusesse ellu ning püüdsid selle oma surnutele võimalikult meeldivaks teha. Nii ongi etruskite surma teeniv kunst täis elu ja helget rõõmu. Hauakambrite seinamaalidel näidati eelmise elu kaunimaid
· Näitekunsti sünnikoht on Ateena · Teatrietendused kasvasid välja Dionysose pidustustest · Olid vabaõhuteatrid, mis ehitati tavaliselt poolringikujuliselt mäenõlvale · Etendused olid vabadele kodanikele tasuta, kuid ka pooleldi kohustuslikud · Kuna näidendites etendati olulisi poliitilisi ja kõlbelisi teemasid, olid nad kodanike kasvatamise vahendiks · Ateena suurim teater asus akropoli jalamil Dionysose teater (u. 20 000 kohta) · Epidaurose teater mahutas üle 10 000 vaataja ning seal korraldatakse ka praegu etendusi · Kreeka teater koosnes kolmest osast: teatron mäenõlval asuvad istmed orkestra ümmargune mänguplats, seal laulis ja mängis pille koor, seal mängisid ka näitlejad skenee garderoobiruumid näitlejatele ja koori liikmetele, asus orkestra taga · Tänapäevast lava esialgu ei tuntud, see tekkis alles hellenismiajastul (proskeenion)
omapärasemsk seal oli karüatiidide (naine samba funktsioonis) koda. Väljaspool Ateenat: Demeteri tempel, Eleusis. ARHITEKTUUR 2. ÕITSEJÄRGUL E. HILISKLASIKA (4. sajand eKr) JA HELLENISTLIK AEG: Üha rohkem pääses maksvusele püütkolossaalsuse toreduse raffineerituse poole. Templiehitus on tagaplaanil, hulganisti losse, teatreid, raekodasid ehk avalikke hooneid. Joonia stiili kõrval tuleb ka Korintose stiil, Hellenismi lõpus ka Ektlektika. Teatriehitus: Kõige kuulsam Epidaurose teater. Kreeka teatrid paiknesid istmed mäenõlvadel, etendust etendati oru põhjas ümaral klotsil, mida kutsuti Orkestraks. Hilisemal ajal ehitati orkestra taha telk rõivaste vahetamiseks, Zkene, millest arenes näitelavaehitus, mille esisel, Proskeenionil, esinesid näitlejad. Etendused kestsid Kreeka teatrid terve päeva, sageli ka mitu päeva. Näitlejad seisid koturnidel, kõrgetel pakkudel, et neid näha oleks. Kreeka teatris oli kindlasti ka koor. Deus ex Machina = Jumal
teater, mis on hästi säilinud. Näitekunsti sünnikoht on Ateena. Teatrietendused kasvasid välja Dionysose pidustustest. Olid vabaõhuteatrid, mis ehitati tavaliselt poolringikujuliselt mäenõlvale. Etendused olid vabadele kodanikele tasuta, kuid ka pooleldi kohustuslikud. Kuna näidendites etendati olulisi poliitilisi ja kõlbelisi teemasid, olid nad kodanike kasvatamise vahendiks. Ateena suurim teater asus akropoli jalamil Dionysose teater (u. 20 000 kohta). Epidaurose teater mahutas üle 10 000 vaataja ning seal korraldatakse ka praegu etendusi. Kreeka teater koosnes kolmest osast: teatron mäenõlval asuvad istmed; orkestra ümmargune mänguplats, seal laulis ja mängis pille koor, seal mängisid ka näitlejad; Skenee garderoobiruumid näitlejatele ja koori liikmetele, asus orkestra taga. Tänapäevast lava esialgu ei tuntud, see tekkis alles hellenismiajastul (proskeenion). Kreeka skulptuur arhailisel ja klassikalisel ajastul
Tekkisid hellenistlikud monarhiad. Kunstis ja arhitektuuris võimsust võttis kolossaalsus, rohkem ühiskondlikud hooned (teatrid, raekojad), templite ehitus tagaplaanil. Ehituse raskuspunkt idamaades. Arenes välja suurejooneline teatrite ehitus, kus vaatajate istmed paiknesid mäe nõlvadel . Teatri osad: orkestra (tantsuplats koorile ja näitlejatele), orkestra taha tekkis skene (riiete vahetamise telk, millest arenes välja lava prosskeemia) Kõige kuulsam: Epidaurose teater. · Tehti ka monumente: Lysikratese monument, Xaudios. Hellenistlikust perioodist pärineb Halikarnassose mauseleum, (Mausolose ja Artenisia hauamonument) Võimas alaehitis, milles asus hauakelder, mille peal teine kamber, mida ümbritsesid joonia stiilis sambad, katus oli astmikpüramiidi laadne, tipus kvadriid, mida juhtisid Mausolos ja tema naine, skulptuuridega tähistatud ääres. Tehti veel üks maailmaime, Aleksandria, ehk Pharose saare tuletorn.
Vaataja sai jälgida ka kaaspubliku reageeringut. Maski kandmine, et tagumistesse ridadesse oleks näha. Mask avas tegelaskuju olemuse (mis soost on tegelane, naisrolle etendasid mehed, näitas ka majandusseisundit). Mask tehti lõuendist, kaeti kipsiga, maaliti ja kinnitati paruka külge. Polise asjadest räägitakse teatrilaval kajastas ühiskonna üldiseid probleeme. Akustika suurepärane, mahutas üle 10 000 pealtvaataja (säilinud on Epidaurose teater). Kreeka teatrid olid hobuserauakujulised. Antiiktragöödia lugu, mis räägib kannatustest, õnnetu lõpp ei pruukinud olla, võis ka õnnelikult lõppeda. Tragöödias max 3 näitlejat, kooris 12-15 inimest. Vaheaegu polnud, mäng katkematu. Tegevus toimus ühes kohas ja kestvus oli üks päev. 32. Nimetage vanakreeka kuulsamad tragöödiakirjanikud. Mis on iseloomulik nende autorite loomingule ja millised on nende tuntumad teosed
Stiilid. Konspekt. 5 Ajastu ehitusmälestisi: Aphaia Athena tempel Aiginal VI saj eKr Hera tempel Olümpias VI saj eKr Zeusi tempel Olümpias V saj eKr (arhitekt Libon, skulptuurid Pheidias) Ateena Akropol V saj eKr (Pheidiase kujundatud ansambel) sh o Propüleed (arhitekt Mnesikles) o Nike Apterose tempel (arhitekt Kallikrates) o Parthenon (arhitektid Iktinos ja Kallikrates) o Erechteion Epidaurose teater IV saj eKr (arh. Polykleitos Noorem) Halikarnassose Mausoleum IV saj eKr (arh. Pytheos ja Satyros) Pergamoni altar IV saj eKr Ehitustüübid: Templid, teatrid, ühiskondlikud hooned, spordirajatised, peristüülõuega elumaja. Ehitusmaterjalid: Ehituskivi, travertiin, marmor. Katusekive, voodriplaate, katteplaate jne tehti nii põletatud savist kui marmorist. Ehitustehnika: Kreeka ehitustehnika ja konstruktsioonid paistavad silma täpse teostusega. Müürid
· Näitekunsti sünnikoht on Ateena · Teatrietendused kasvasid välja Dionysose pidustustest · Olid vabaõhuteatrid, mis ehitati tavaliselt poolringikujuliselt mäenõlvale · Etendused olid vabadele kodanikele tasuta, kuid ka pooleldi kohustuslikud · Kuna näidendites etendati olulisi poliitilisi ja kõlbelisi teemasid, olid nad kodanike kasvatamise vahendiks · Ateena suurim teater asus akropoli jalamil Dionysose teater (u. 20 000 kohta) · Epidaurose teater mahutas üle 10 000 vaataja ning seal korraldatakse ka praegu etendusi · Kreeka teater koosnes kolmest osast: teatron mäenõlval asuvad istmed orkestra ümmargune mänguplats, seal laulis ja mängis pille koor, seal mängisid ka näitlejad skenee garderoobiruumid näitlejatele ja koori liikmetele, asus orkestra taga · Tänapäevast lava esialgu ei tuntud, see tekkis alles hellenismiajastul (proskeenion)
aga katsid reljeefid, mille autoriteks olid oma aja tuntumad skulptorid (Skopas jt). Hoone teine korrus oli väljaspoolt ümbritsetud joonia sammastikuga, siseruumis aga oli lae toestuseks 15 korintose sammast, samas paiknesid ka Mausolose ning tema naise Artemisisa kujud. Mausoleumi katus moodustus 24-astmelisest püramiidist, mida kroonis marmorkvadriiga. Hilisklassikasse kuulub ka üks paremini säilinud kreeka teatreid. Polykleitos noorema poolt 4.saj II poolel eKr. ehitatud Epidaurose teatrit peetakse kreeka ilusaimaks teatriks. Ümmargust 20-meetrise läbimõõduga orchestrat ümbritsevad järsule mäeküljele astmetena raiutud theatroni 12 sektoriks jaotatud alumise ja 22 sektoriks jaotatud ülemise osa istmeread,mis mahutasid kokku 12 000 pealtvaatajat. Tänu istekohtade läbimõeldud paigutusele oli nähtavus lavale väga hea. Teatriga umbes sama ajal ehitas Polykleitos noorem Epidaurosesse ka Thymele, 22 meeetrise
annaabi.ee 
