- meelekindlus (kindlaks jäämine seisukohale, kohusetundlikkus) BIHEIVIORISM (J. B. Watson (1878-1959) - isiksus on muudetav KOGNITIIV-KÄITUMUSLIKUD TEOORIAD - sotsiaalne õppimine (tagajärg, tulemuse olulisus) - kognitiivne stiil - õpitud abitus (M. Seligman 1942) - enesetõhusus (A. Bandura 1925) (kõrge või madal- kui me usume edusse, tuleb tulemus kõrgem ja vastupidi) HUMANISM JA FENOMENOLOOGILISUS - unikaalsus ja arenemisvõimelisus (Maslow, Rogers) - enesekontseptsioon (kujuneb välja juba lapsepõlves ja lähtuvalt sellest oleme kas aktiivsed või passiivsed) *meil on piiramatu arengupotensiaal, oleme kõik unikaalsed ISIKSUSE UURIMINE 1) kaudsed meetodis (projektiivtestid) – inimene tõlgendab teatud pilte, joonistab ning selle põhjal luuakse isiksuseprofiil – kui joonistan perepildi ja olen seal väike poiss, kui emal on silmad ja isal vaid suu, siis võib lugeda, et ema näeb ja isa vaid räägib) * Rorschacki tindipleki test (1921)
Lahkumismulje- viimane pilt inimesest jääb mällu. Et see oleks hea, on välja mõeldud lahkumisrituaalid. 16. Atributsiooni ehk omistuse mõiste ja liigid Atributsioon on käitumisele põhjuste omistamine: Seesmised põhjused- isikuomadused Välised põhjused- situatsiooni omadused 17. Peamine omistamisel tehtav viga Fundamentaalne atributsiooniviga- Teise käitumisele kaldume omistama seesmisi põhjuseid. 18. Enesekontseptsioon ja selle areng Enesekontseptsioon isiku subjektiivne kujutlus enesest kui isiksusest. On imaginaarne, kuid isiksus on organiseeritud süsteem, mis avaldub käitumises, mõtetes ja tunnetes. 1. Mina teadvus- arusaam, et olen olemas, tunnen ennast ära ja eristan teistest, tekib u. 2-aastaselt. 2. Eneseteadvus missugune ma olen, areneb suhetes ja suheldes, nähes teiste peegeldusi enesest. 3
põhjuseid Enese positiivne käitumine seesmised põhjused, negatiivne välised põhjused Atributsioon on oluline nt vastutuse tajumisel. Kui väline, siis isik ei ole vastutav, seesmise puhul on isik vastutav. Atributsioon on oluline nt käitumise hindamisel kas edu oli püsiv ja tulenes isikust või oli ajutine ja tulenes soodsast situatsioonist. 13. Peamine omistamisel tehtav viga Teise käitumisele kaldume omistama seesmisi põhjuseid 14. Enesekontseptsioon ja selle seos suhtlemisega Enesekontseptsioon isiku subjektiivne kujutlus enesest kui isiksusest. On imaginaarne, kuid isiksus on organiseeritud süsteem, mis avaldub käitumises, mõtlemises ja tunnetes. Mõned inimesed on eneseteadlikumad, nende kontseptsioon on põhjalikum ja mitmekülgsem ning nad on edukamad. 15. Johari aken ja sellest järelduv Tunnen Ei tunne Teised Avalik mina Teadvustamata mina näevad Teised Salajane mina Tundmatu mina ei näe
Enese positiivne käitumine seesmised põhjused, negatiivne välised põhjused Atributsioon on oluline nt vastutuse tajumisel. Kui väline, siis isik ei ole vastutav, seesmise puhul on isik vastutav. Atributsioon on oluline nt käitumise hindamisel kas edu oli püsiv ja tulenes isikust või oli ajutine ja tulenes soodsast situatsioonist. 14. Peamine omistamisel tehtav viga Teise käitumisele kaldume omistama seesmisi põhjuseid 15. Enesekontseptsioon ja selle seos suhtlemisega Enesekontseptsioon isiku subjektiivne kujutlus enesest kui isiksusest. On imaginaarne, kuid isiksus on organiseeritud süsteem, mis avaldub käitumises, mõtlemises ja tunnetes. Mõned inimesed on eneseteadlikumad, nende kontseptsioon on põhjalikum ja mitmekülgsem ning nad on edukamad. 16. Johari aken ja sellest järelduv Tunnen Ei tunne Teised Avalik mina Teadvustamata mina näevad
põhjuseid Enese positiivne käitumine seesmised põhjused, negatiivne välised põhjused Atributsioon on oluline nt vastutuse tajumisel. Kui väline, siis isik ei ole vastutav, seesmise puhul on isik vastutav. Atributsioon on oluline nt käitumise hindamisel kas edu oli püsiv ja tulenes isikust või oli ajutine ja tulenes soodsast situatsioonist. 17. Peamine omistamisel tehtav viga teise käitumisele kaldume omistama seesmisi põhjuseid 18. Enesekontseptsioon ja selle areng Enesekontseptsioon isiku subjektiivne kujutlus enesest kui isiksusest. On imaginaarne, kuid isiksus on organiseeritud süsteem, mis avaldub käitumises, mõtlemises ja tunnetes. Mõned inimesed on eneseteadlikumad, nende kontseptsioon on põhjalikum ja mitmekülgsem ning nad on edukamad. Enesekontseptsiooni areng Mina- teadvus arusaam , et olen olemas, tunnen ennast ära ja eristan teistest tekib umbes kaheaastaselt Eneseteadvus missugune ma olen areneb suhetes ja suheldes, nähes teiste peegeldusi
Teaduslikest teooriatest levinud seisukohad tavaelu mõtlemisse (nt psühhoanalüüs). Antakse edasi perekondlikult või sotsiaalsete institutsioonide poolt. Argimõistus loob samuti "hüpoteese" ja püüab neid tõestada. Nt. arsti suhtumine patsienti sõltub sellest, missugune on tema "teooria" haiguste tekke kohta. Nt. õpetajad vaatavad intelligentsust kui "annet", lapsevanemad aga arvavad, et seda tuleb koolis arendada. Enesekontseptsioon ja selle seos suhtlemisega Enesekontseptsioon isiku subjektiivne kujutlus enesest kui isiksusest. On imaginaarne, kuid isiksus on organiseeritud süsteem, mis avaldub käitumises, mõtlemises ja tunnetes. Mõned inimesed on eneseteadlikumad, nende kontseptsioon on põhjalikum ja mitmekülgsem ning nad on edukamad. · Mina- teadvus arusaam , et olen olemas, tunnen ennast ära ja eristan teistest tekib umbes kaheaastaselt.
normid muutuvad osaks inimese isiksusest. Vabatahtlikult ja nende rikkumine kutsub temas esile süütunde. Internaliseeritud käitumisproblemid avalduvad napis suhtlemises kaaslastega, suhtlusoskuste puudulikkuses, eemaldumises oma mõttemaailmast, põhjuseta kartlikkuses, sagedastes kaebustes tervise üle ja kalduvuses depressiooni. internaliseeritud probleemide tunnused nagu ebaküpsus, hüperaktiivsus, viha, eemaletõmbunud käitumine ja negatiivne enesekontseptsioon Eksternaliseerimine ületamatu reaalse ja idealiseeritud mina vastuolu. Eksternaliseeritud probleemid hõlmavad sotsiaalselt ebasobivat käitumist, mis on suunatud väljapoole. Sellist tüüpi käitumine rikub sotsiaalseid norme ja on teistele inimestele mitteaktsepteeritav, kuna esineb vastuhakkav, põlglik ja agressiivne käitumine Eksternaliseeritud probleemid avalduvad koolis kohalpüsimatuse, vahelesegamise, teiste
Valikuline organiseerimine on see, kuidas on meil infot kergem meelde jätta ja kas on üldse vaja mingit infot korrastada, et see meelde jätta. Nt telefoninumbrite meeldejätmine iga inimene grupeerib arve 2-3 kaupa omamoodi. Valikuline interpreteerimine on see, kas me asume infot enda jaoks tõlgendama või võtame iseendastmõistetavana ja tõlgendust mittevajavana. 16. Kuidas me loome arusaamise iseendast? * enesehinnang mida ise endast arvad * enesekontseptsioon - Enesekontseptsioon ehk isiklik identiteet on summa inimese teadmistest ja arusaamadest iseenda kohta. * tagasiside Me loome arusaamise iseendast vaadates iseennast, mis tähendab seda, et meil on täpne enesekontseptsioon, enesehinnang ja ennasttäitev ootus. Viimase peale saab öelda, et ootus teise inimese käitumise suhtes võib tahtmatult muutuda tegelikkuseks(Pygmalioni efekt). 17. Kuidas me loome arusaamise teistest? * esmamulje - esimene informatsioon on kõige otsustavam mulje kujundamisel
informatsiooni ja filtreerida välja muu. Kahte sorti filtrid- Füsioloogilised e. piiratud võime. Psühholoogilised e. ootused, eelarvamused. 11. Mida tähendavad informatsiooni valikuline vastuvõtmine, organiseerimine ja interpreteerimine? Valikuline vastuvõtmine: Kuulan või ei kuula. Organiseerimine: Tähtis või tähtsusetu informatsioon. Interpreteerimine: Ridade vahelt lugemine, valesti tõlgendamine jne.. 12. Kuidas me loome arusaamise iseendast? Enesekontseptsioon. Enesehinnang. Tagasiside. Kartlikkus, häbelikkus. Ennasttäitev ootus. Käitumise atribuudid. 13. Kuidas me loome arusaamise teistest? Esimene mulje. Esmamulje efekt. Füüsiline atraktiivsus. Väljendusrikkus. Personaalsed üldistused ja stereotüübid. 14. Mida tähendab esmamulje efekt? Esimene informatsioon on kõige otsustavam mulje kujundamisel. 15. Mis on stereotüübid? Üldistus kultuuriga seotud inimeste, objektide või sündmuste kohta. 16
· Paul Pintritch · Ja paljud teised.... Jerome Bruner (1915) Harvard University & the Center for Cognitive Study 1946-1950 Tajuprotsessid, huvi gestaltpsühholoogia vastu (vastukaaluks biheiviorismile) 1950-1966 Kognitiivsed struktuurid, konstruktivistlik lähenemine, Võgotski, Luria, & Piaget 1967-1971 Imikuiga ja keele arengu alased uurimused Oxford University 1970 jj Kõne ka suhtlemise uurimine lastel Huvi kooliõpetuse vastu 1980 jj Kultuuri mõju 1990 Narratiivid, enesekontseptsioon Kooliõpetusega seotult: scaffodling (juhendamine, õpetaja tugi) Avastusõpe, spiraalne õppekava http://www.youtube.com/watch?v=wSlxbFXxVL0 Avastusõpe · Koolis luua situatsioonid, mis võimaldavad avastuste tegemist (hüpoteeside püstitamist, katsetamist, analüüsimist) · Tähtis säilitada õpilaste motivatsiooni · Vead vajalikud ja head, sest tekitavad huvi ja tõstavad motivatsiooni · Otsene õpetamine pole efektiivne Spiraalne õppekava
*pöörata tähelepanu *mõelda rääkijaga kaasa jne 16. Miks peab kommunikatsioonis osalema aktiivselt? 17. Mida tähendab valikuline tähelepanu? Milliseid filtreid me kasutame? *füsioloogilised *psühholoogilised 18. Mida tähendavad informatsiooni valikuline vastuvõtmine, organiseerimine ja interpreteerimine? Võime töödelda tetud informatsiooni ja filtreerida välja muu 19. Kuidas me loome arusaamise iseendast? *enesehinnang *enesekontseptsioon 20. Kuidas me loome arusaamise teistest?*esmamulje*füüsiline atraktiivsus*väljendusrikkus*stereotüübid ja per.üldistuse 21. Mida tähendab esmamulje efekt? Esimene informatsion on kõige otsustavam mulje kujundamisel 22. Mis on stereotüübid? Stereotüübid on teatud rühma liikmete või isikute kategooria kohta tekkinud arvamused või kaalutlused, mis põhinevad üksnes nende kuuluvusel sellesse rühma. Enamik stereotüüpe viitavad väga negatiivsetele
ja tööalane kommunikatsioon. Mis on inimkommunikatsioon? Inimkommunikatsioon ühise arusaamise loomine inimeste vahel. Siia kuuluvad ka sümbolid. Millised on võimalikud mürad inimkommunikatsiooni kanalites? Mürad inimkommunikatsiooni kanalites on kõik, mis moonutavad informatsiooni või segavad seda vastu võtmast. Võivad olla tehnilised ja semantilised.. Kuidas me loome arusaamise iseendast? Me loome arusaamise iseendast vaadates iseennast, mis tähendab seda, et meil on täpne enesekontseptsioon, enesehinnang ja ennasttäitev ootus. Viimase peale saab öelda, et ootus teise inimese käitumise suhtes võib tahtmatult muutuda tegelikkuseks(Pygmalioni efekt). Kuidas me loome arusaamise teistest? Me loome arusaamise teistest, vaadates teisi. See tegevus sisaldab esimest muljet, esmamulje effekti, füüsilist atraktiivsust, väljendusrikkust ja personaalseid üldistuseid ja stereotüübi. Mis mõjutavad meie tunnetuse täpsust?
kommunikatsioon. Mis on inimkommunikatsioon? Inimkommunikatsioon ühise arusaamise loomine inimeste vahel. Siia kuuluvad ka sümbolid. Millised on võimalikud mürad inimkommunikatsiooni kanalites? Mürad inimkommunikatsiooni kanalites on kõik, mis moonutavad informatsiooni või segavad seda vastu võtmast. Võivad olla tehnilised ja semantilised.. Kuidas me loome arusaamise iseendast? Me loome arusaamise iseendast vaadates iseennast, mis tähendab seda, et meil on täpne enesekontseptsioon, enesehinnang ja ennasttäitev ootus. Viimase peale saab öelda, et ootus teise inimese käitumise suhtes võib tahtmatult muutuda tegelikkuseks(Pygmalioni efekt). Kuidas me loome arusaamise teistest? Me loome arusaamise teistest, vaadates teisi. See tegevus sisaldab esimest muljet, esmamulje effekti, füüsilist atraktiivsust, väljendusrikkust ja personaalseid üldistuseid ja stereotüübi. Mis mõjutavad meie tunnetuse täpsust? Tunnetuse täpsust mõjutavad tegurid nagu vastuvõtja
Milliseid filtreid me kasutame? Valikuline tähelepanu on võime töödelda teatud sorti informatsiooni ja filtreerida välja muu. Selleks kasutame füsioloogilisi ja psühholoogilisi filtreid. 13. Mida tähendavad informatsiooni valikuline vastuvõtmine, organiseerimine ja interpreteerimine? See on see, kui erinevad inimesed loevad nt numbri jadasid erinevalt. 14. Kuidas me loome arusaamise iseendast? Me loome arusaamise iseendast vaadates iseennast, mis tähendab seda, et meil on täpne enesekontseptsioon, enesehinnang ja ennasttäitev ootus. Viimase peale saab öelda, et ootus teise inimese käitumise suhtes võib tahtmatult muutuda tegelikkuseks(Pygmalioni efekt). 15. Kuidas me loome arusaamise teistest? Me loome arusaamise teistest, vaadates teisi. See tegevus sisaldab esimest muljet, esmamulje effekti, füüsilist atraktiivsust, väljendusrikkust ja personaalseid üldistuseid ja stereotüübi. 16. Mida tähendab esmamulje efekt? Esimene informatsioon on kõige otsustavam mulje kujundamisel.
VASTASTIKUNE DETERMINISM KESKKOND KÄITUMINE Inimese ,,strong suit" (tugev ,,ülikond"): VAATLUSEL PÕHINEV ÕPPIMINE (observational learning; ENESEREGULATSIOON (self regulation) ENESEREGULATSIOONI kolm sammu: 1. ENESEVAATLUS (self-observation) 2. OTSUSTAMINE (judgement) 3. ENESEHINNANG (self-response) MADAL; KÕRGE ENESEKONTSEPTSIOON (self-concept) KARISTAMISE JÄRELMÕJUD: 1. KOMPENSEERIMINE 2. MITTEAKTIIVSUS 3. VÄLJUMINE Madala enesehinnanguga inimestel võimalus parendada eneseregulatsiooni 1. SUHTELINE ENESEVAATLUS 2. SUHTELISED STANDARDID 3. SUHTELINE ENESEHINNANAG 4. ENESEKONTROLL-TERAAPIA · käitumuslikud omadused · 24 · keskkonna planeerimine · · leping iseendaga ·
Psühholoogilised erinevused õppimises (hariduse väärtustamine). Haridust vaadeldi kesksemal kohal laste elus (nt lastele õppimiseks oma laud). Ootused lastele. Ootused tõusevad ajas vrld USA, kus ootused langevad ajas. Tähelepanu juhtimine puudujääkidele (et veel paremaks saada). Keelelised erinevused. Inglise keeles ebareeglipärased arvsõnad nt üksteist mitte kümme-üks jne. VI PEATÜKK: Self and Personality (194-238) Enesekontseptsioon (self-concept) varieerub kultuuriti. Twenty-Statement Test (TST). Enesekirjeldus ja kultuuriline taust. Pealiskaudne vaatlus – mis spordimeeskonnaga inimene end samastab. Sügavam vaatlus – väitekategooriad, kuidas/kellena inimene end identifitseerib. „Ma olen loov“ „Ma olen noorem vend“ - Abstraktne - Viitab olulisele teisele
kõikehõlmavalt või kontsentreerudes kitsale alale või üksikdetailidele), nivelleerimistendents (kas kaldutaks otsima sarnasust või rõhutama erinevust), kahemõttelisuse taluvus. Humanistlikud teooriad – A. Maslow, C.Rogers - humanistliku koolkonna esindajad rõhutavad isiksuse unikaalsust ja arenemisvõimelisust. Kesksel kohal on ümbritsevate inimeste suhtumise kaudu kujunev suhtumine enesesse ja isiku elukäiku determineeriv enesekontseptsioon. Fenomenoloogilistest üks mõjukaimaid teooriaid on George Kelly isiksuslike konstruktide teooria. Tunnusjoonte lähenemine – Isiksuse määrab ära stabiilsete seesmise tunnuste kombinatsioon, mis iseloomustab konkreetset isikut. Selline lähenemine oli omande juba Hippokratesele, kes eristas neli temperamenditüüpi – sangviiniku, koleeriku, flegmaatiku ja melanhooliku. William Sheldoni süsteem
küsimusele, millised on püsivad ja tüüpilised tunnusmallid, mille abil inimene tõlgendab maailma, korrastab ja liigendab teavet ümbritseva kohta. 4. Humanistlikud ja fenomenoloogilised teooriad. Rõhutavad (Rogers, Maslow) isiksuse unikaalsust ja arenemisvõimelisust. Indiviid areneb madalamate vajaduste rahuldamiselt kõrgematele, kuni tippelamuseni välja. Kesksel kohal on ümbritsevate inimeste suhtumise kaudu kujunev suhtumine enesesse ja isiku elukäiku determineeriv enesekontseptsioon. Teiste inimeste hinnangute alusel kujuneb enesehinnang. Kelly isiksuslike konstruktide teooria inimest juhivad ja lõpuks ka määratlevad kujutlused, milles talletuvad ümbritsevate asjade ja nähtuste seosed. · Kirjelda Suure Viisiku teooriat. On viis suurt omaduste rühma, mis võivad kirjeldada inimest kõige üldisemal tasandil piisavalt ülevaatlikult ja ammendavalt: 1) neurootilisus kalduvus kogeda negatiivseid
• Kognitiivne stiil (Kuidas me maailmale vaatame) • M. Seligman (s. 1942) - õpitud abitus (learned helplessness) • A. Bandura (s. 1925) – enesetõhusus (selfefficacy)- Olukord, kus meil uskumus sellest, et saame hakkama on suurem, siis saame paremini hakkama. Kui see on madalam, siis tuleme halvemini toime. Humanism ja fenomenoloogilisus • Unikaalsus ja arenemisvõimelisus (Maslow, Rogers) – Väidavad, et isiksuse puhul on tähtis see, kuidas me enda potensiaali saavutame. • Enesekontseptsioon Isiksuse uurimine • Kaudsed meetodid (kas inimene tõlgendab teatud pilti või siis joonistab ise midagi. Näiteks: joonistab perepildi, mina, õde, vend, ema, isa- kuidas kedagi joonistab). – Projektiivtestid • Otsene mõõtmine (täidame küsimustikke iseenda kohta) – Enesehinnangutestid Projektiivtestid • Rorschachi tindipleki test (Inkbot test) 1921 (mida näed- inimesed näevad erinevalt ja sellel on tähendus, mida nähakse). Projektiivtestid
suurtes piirides: ühtedel käib see päeva-paariga, teistel kulub aga nädalaid või isegi kuid. Paljudel võib esineda korraga mitmele nimetatud staadiumile omaseid emotsioone või tundeid või langetakse mõnda varem läbitud staadiumi tagasi. Mõnigi sportlane, kes ei saa vigastuse tõttu enam (tipp)spordis osaleda, kogeb identiteedikaotust. See tähendab, et sportlase elust väga olulise osa kadumise tõttu on mõjutatud ka tema enesekontseptsioon. Oma identiteedist ilmajäämist on eriti raske taluda neil sportlastel, kes määratlevad end vaid spordi kaudu. Tavalised reaktsioonid on ka hirm ja ärevus, enesekindluse puudumine, soorituse taseme langus, Võttes arvesse oma kehvemat füüsilist seisundit ning mõnda aega kestvat võimetust treenida ja võistelda, kaotavad vigastatud sportlased enesekindluse. 3. Selgitage psühholoogilisi protseduure ja tehnikaid, mida kasutada vigastatud sportlaste korral. Olulised
kontsentreerudes kitsale alale või üksikdetailidele), nivelleerimistendents (kas kaldutaks otsima sarnasust või rõhutama erinevust), kahemõttelisuse taluvus. 4. Humanistlikud ja fenomenoloogilised teooriad. Humanistliku koolkonna esindajad(Carl Rogers, Abraham Maslow) rõhutavad isiksuse unikaalsust ja arenemisvõimelisust. Kesksel kohal on ümbritsevate inimeste suhtumise kaudu kujunev suhtumine enesesse ja isiku elukäiku determineeriv enesekontseptsioon. Fenomenoloogilistest üks mõjukaimaid teooriaid on George Kelly isiksuslike konstruktide teooria. Isiksuse omaduste mõõtmine Intelligentsustestid Vaimsed võimed väljenduvad mõtlemis- ja arutlemisoskuses, mäletamisvõimes, mõistmisvõimes, probleemide lahendamises, otsuste vastuvõtmises ja teadmiste rakendamise oskuses ning ulatuses. Lahus kasvanud monotsügootide sarnasus intelligentsuses on suurem kui koos kasvanud , aga geneetiliselt erinevatel isikutel.
otsima sarnasust või rõhutama erinevust), kahemõttelisuse taluvus. 41 4. Humanistlikud ja fenomenoloogilised teooriad. Humanistliku koolkonna esindajad(Carl Rogers, Abraham Maslow) rõhutavad isiksuse unikaalsust ja arenemisvõimelisust. Kesksel kohal on ümbritsevate inimeste suhtumise kaudu kujunev suhtumine enesesse ja isiku elukäiku determineeriv enesekontseptsioon. Fenomenoloogilistest üks mõjukaimaid teooriaid on George Kelly isiksuslike konstruktide teooria. Isiksuse omaduste mõõtmine Intelligentsustestid Vaimsed võimed väljenduvad mõtlemis- ja arutlemisoskuses, mäletamisvõimes, mõistmisvõimes, probleemide lahendamises, otsuste vastuvõtmises ja teadmiste rakendamise oskuses ning ulatuses. Lahus kasvanud monotsügootide sarnasus intelligentsuses on suurem kui koos kasvanud , aga geneetiliselt erinevatel isikutel.
väiksed või puuduvad üldse. Poisid usuvad rohkem oma kehalistesse võimetesse kui tüdrukud. See väljendus paremas eneseusalduses ja soovis kasutada ning testida oma võimeid ja seetõttu osaletti vabatahtlikult kehalistes aktiivsustes. Tüdrukud ise soovivad jääda tahaplaanile ja aktsepteerivad seda, et poisid on kehaliselt eelistatumad (Harsbrook, 1993). Kehaline enesekontseptsioon on seotud sooga, sest paljud inimesed ootavad spordiga seotud oskuste taseme erinevusi tüdrukutelt ja poistelt. See ootus võib olla seotud sellega, et poisid mängivad sagedamini pallimänge algklassides ja tüdrukud osalevad väikeste gruppidena vähem jõulistes mängudes, mis sõltub nii õpetajast kui ka kultuurist (White jt, 1992). Eelnev kirjeldus andis ülevaate, kuidas sugu on seotud mitteformaalsete mängudes
konkreetses õppimissituatsioonis, et hõlbustada teadmiste v oskuste omandamist); metakognitiivne sekkumine selle ülesandeks on arendada õppimiseks tehtavate pingutuste planeerimise, teostamise ja jälgimise oskuseid ning tingimuslikku teadmist (millal, kus, miks ja kuidas kasutada konkreetseid taktikalisi võtteid ning strateegiaid); afektiivne sekkumine puudutab õppimiseks vajalike emotsionaalsete seisundite (õpimotivatsioon, enesekontseptsioon) kujundamist. Õpioskuste õpetamisel osutuvad edukamaks need lähenemised, mis pööravad enam tähelepanu positiivsete hoiakute ja õpimotivatsiooni kujundamisele õpilases. Weinstein ja Mayer kirjeldasid oskuste rühmi: 1. kordamis e meeldejätmisoskuste ülesanne on hoida informatsiooni alal lühiajalises mälus. Läbi kirjutamine, suusõnaline kordamine. 2. arendus e seostamisoskuste ülesanne on luua uue ja juba tuntu seosed. Tavavõteteks on ümbersõnastada edastatud info;
Flynni efekt 17 Golemi efekt 110 Marshi efekt 95 Pygmalioni efekt 110 “suur kala väikses tiigis” efekt, vt Marshi efekt eksperdid 28, 33 eksperttase 27, 28 ekstravertsus, vt Big Five eliitkoolid 95 elutarkus 22, 125 eneseefektiivsus, vt enesetõhusus enesehinnang 36, 43, 53, 63, 65, 68, 72, 73, 75, 81,103, 109 Aineloend 171 enesekontseptsioon 105 eneseregulatsioon 10, 26, 28, 80–82, 112 eneseteadvus 108 enesetõhusus 53–54 ENTER-mudel 63 erivõimed 8, 20–22 eksistentsialistlik 21, 141 interpersonaalne 21, 140 intrapersonaalne 21, 140 keeleline 21, 139 kehalis-kinesteetiline 21, 140 lingvistiline, vt keeleline matemaatilis-loogiline 20, 139 muusikaline 21, 139 naturalistlik 21, 141 ruumiline 21, 140 F Flynn’i efekt 17 frustratsioon 64, 73, 15 G Gaussi kõver 15
annaabi.ee 
