KOLLOIDLAHUSED HELIS NÕMM 9B Kolloidlahused • Segusid, mille üks aine on jaotunud teises suhteliselt ühtlaselt, kuid jaotunud aine osakesed on palju suuremad kui lahustes, nimetatakse pihussüsteemideks ehk pihusteks • Kolloidlahus on pihussüsteem, milles pihustunud aine osakeste mõõtmed on 1-100nm. • Väiksemate aineosakestega lahuseid nimetatakse tõelisteks lahusteks ja suuremate aineosakestega lahuseid nimetatakse emulsiooniks, suspensiooniks ja aerosooliks. • Nimetus kolloid on tulnud kreeka keele sõnadest kolla (liim) ja eidos (kuju). Omadused • Kolloidlahused on suspensioonide, emulsioonide ja aerosoolidega võrreldes suhteliselt püsivad. • Kolloidlahused on läbipaistvad. • Kolloidosakesi ei ole võimalik silmaga näha. Kolloidlahused tunduvad ka mikroskoobiga vaatlemisel ühtlased. • Kolloidosakesi ei ole võimalik lahusest filtriga eraldada.
KOLLOIDLAHUSED HELIS NÕMM 9B Kolloidlahused • Segusid, mille üks aine on jaotunud teises suhteliselt ühtlaselt, kuid jaotunud aine osakesed on palju suuremad kui lahustes, nimetatakse pihussüsteemideks ehk pihusteks • Kolloidlahus on pihussüsteem, milles pihustunud aine osakeste mõõtmed on 1-100nm. • Väiksemate aineosakestega lahuseid nimetatakse tõelisteks lahusteks ja suuremate aineosakestega lahuseid nimetatakse emulsiooniks, suspensiooniks ja aerosooliks. • Nimetus kolloid on tulnud kreeka keele sõnadest kolla (liim) ja eidos (kuju). Omadused • Kolloidlahused on suspensioonide, emulsioonide ja aerosoolidega võrreldes suhteliselt püsivad. • Kolloidlahused on läbipaistvad. • Kolloidosakesi ei ole võimalik silmaga näha. Kolloidlahused tunduvad ka mikroskoobiga vaatlemisel ühtlased. • Kolloidosakesi ei ole võimalik lahusest filtriga eraldada.
KOLLOIDLAHUSED HELIS NÕMM 9B Kolloidlahused · Segusid, mille üks aine on jaotunud teises suhteliselt ühtlaselt, kuid jaotunud aine osakesed on palju suuremad kui lahustes, nimetatakse pihussüsteemideks ehk pihusteks · Kolloidlahus on pihussüsteem, milles pihustunud aine osakeste mõõtmed on 1-100nm. · Väiksemate aineosakestega lahuseid nimetatakse tõelisteks lahusteks ja suuremate aineosakestega lahuseid nimetatakse emulsiooniks, suspensiooniks ja aerosooliks. · Nimetus kolloid on tulnud kreeka keele sõnadest kolla (liim) ja eidos (kuju). Omadused · Kolloidlahused on suspensioonide, emulsioonide ja aerosoolidega võrreldes suhteliselt püsivad. · Kolloidlahused on läbipaistvad. · Kolloidosakesi ei ole võimalik silmaga näha. Kolloidlahused tunduvad ka mikroskoobiga vaatlemisel ühtlased. · Kolloidosakesi ei ole võimalik lahusest filtriga eraldada.
· Linast ja puuvillast materjali võib pesta tugevasti aluseliste pesuainetega. · Villaseid esemeid ja naturaalseid age mitte. · Vill ja siid on koostiselt valkained , leelis lõhub selle struktuuri. Pesupulber Tide · Sünteetiline pesuaine Pesemistoime · Ensüümid - lagundavad valgulist mustust · Fosfaadid pehmendavad vett, tekitavad aluselise keskkonna. · Silikaadid Pehmendavad vett, tekitavad aluselise keskkonna,viivad mustuseosakesed emulsiooniks, kaitsevad metalli korrosiooni eest Puhastusvahendid · Puhastusvahendite koostis sõltub otstarbest milliste pindade puhastamiseks nad on ette nähtud. · Üldiselt esineb puhastusvahendites sünteetilist pesuainet, lahusteid, desinfitseeritavaid aineid ja happelisi komponente. Puhastusvahendite liigitamine · Puhastusvahendeid saab liigitada nende pH väärtuse järgi happelisteks, aluselisteks ja neutraalseteks. · Happelised on näiteks wc ja
412 aastast 1990) Karburaatori tööpõhimõte Sisselasketakti ajal imeb mootori kolb õhujoa karburaatorisse. Joa kiirus suureneb kitseneva ristlõikega segukoonuses. Kitsaimas kohas on voolukiirus ja alarõhk suurim; sellesse kohta suubub kütusepihusti. Õhujuga haarab kütuse kaasa, pihustab ja segab selle segutorus e lõõris iseendasse. Karburaatori tööpõhimõte Pihustumist soodustab kütuse eelnev muutmine emulsiooniks pidurdusõhuga, mida antakse õhudüüsi kaudu pihustitesse alt, ujukikambri tasemest madalamalt. Õhu-kütusesegu kogust ja seeläbi mootori võimsust ning pöörlemissagedust muudetakse seguklapiga. Kaudpritse Selle pritseliigi korral algab kütuse ja õhu segamine väljaspool põlemiskambrit. Sisselaske- ja survetakti ajal peab moodustuma kogu põlemiskambri ulatuses ühtlaselt jaotunud homogeenne õhu-kütusesegu. Eristatakse:
veest koosneva segu, mis laguneb raskemini kui puhas nafta. Samuti segab tuul tihtipeale korjetöid. Kui meri on vaikne, võib õlitõkkepoomide, kogumismattide ja käsnade abil õli kokku koguda. Samuti on olemas erilised korjelaevad, mis koguvad kokku naftaga reostunud veekihi. Väiksemate reostusjääkide neutraliseerimiseks võib kasutada vastavaid kemikaale, mis lagundavad naftajäägid väikesteks osakesteks emulsiooniks, mis laguneb mingil määral edasi meres elavate bakterite toimel. Erakordselt ohtlik on naftareostus külmades arktilistes piirkondades, kus sellest lendub või lahustub väga vähe. Kuna reostuse ennetamine on siiski märgatavalt odavam ja tõhusam kui selle koristamine, on õlisaaduste merresattumist püütud vähendada mitmete rahvusvaheliste lepete ja konventsioonide, näiteks MARPOL-I abil. On loodud ka erilised jälgimisteenistused, mille ülesandeks on patrullimine.
Kui sulfiteid on kasutatud, siis peaks see olema märgitud ka pakendil. Mõningatel inimestel võivad sulfitid kutsuda esile allergia.Näited: E320 Butüülhüdroksüanisool (BHA) ja E321 Butüülhüdroksütolueen (BHT). Stabilisaatorid on ained, mis säilitavad toidu füüsikalis-keemilist seisundit ning säilitavad või tugevdavad toidu värvust.Näiteks: kaltsiumatsetaat E263. Emulgaatorid on ained, mis muudavad toidus kaks või enam segunematut koostisfaasi homogeenseks emulsiooniks või säilitavad tekkinud emulsiooni.Näiteks: Polüsorbaat 20 E432 Paksendajad on ained, mis suurendavad toidu viskoossust. Näiteks: Metüültselluloos E461. Mitmesugused muud lisaained on näiteks happed, alused ja nende soolad, aroomiained, zeleerijad, pakendamisgaasid ja vahutekitajad. Happed on ained, mis suurendavad toidu happelisust või annavad talle vajaliku hapu maitse. Pakendamisgaasid on gaasid, mis surutakse pakendisse enne toidu pakendamist, pakendamise jooksul või pärast
lendumist ja hajumist, ent võib samuti tekitada naftast ja veest koosneva segu, mis laguneb raskemini kui puhas nafta. Samuti segab tuul tihtipeale korjetöid. Kui meri on vaikne, võib õlitõkkepoomide, kogumismattide ja käsnade abil õli kokku koguda. Samuti on olemas erilised korjelaevad, mis koguvad kokku naftaga reostunud veekihi. Väiksemate reostusjääkide neutraliseerimiseks võib kasutada vastavaid kemikaale, mis lagundavad naftajäägid väikesteks osakesteks emulsiooniks, mis laguneb mingil määral edasi meres elavate bakterite toimel. Erakordselt ohtlik on naftareostus külmades arktilistes piirkondades, kus sellest lendub või lahustub väga vähe. Kuna reostuse ennetamine on siiski märgatavalt odavam ja tõhusam kui selle koristamine, on õlisaaduste merresattumist püütud vähendada mitmete rahvusvaheliste lepete ja konventsioonide, näiteks MARPOL-I abil. On loodud ka erilised jälgimisteenistused, mille ülesandeks on patrullimine
kiirendada selle lendumist ja hajumist, ent võib samuti tekitada naftast ja veest koosneva segu, mis laguneb raskemini kui puhas nafta. Samuti segab tuul tihtipeale korjetöid. Kui meri on vaikne, võib õlitõkkepoomide, kogumismattide ja käsnade abil õli kokku koguda. Samuti on olemas erilised korjelaevad, mis koguvad kokku naftaga reostunud veekihi. Väiksemate reostusjääkide neutraliseerimiseks võib kasutada vastavaid kemikaale, mis lagundavad naftajäägid väikesteks osakesteks emulsiooniks, mis laguneb mingil määral edasi meres elavate bakterite toimel. Erakordselt ohtlik on naftareostus külmades arktilistes piirkondades, kus sellest lendub või lahustub väga vähe. Kuna reostuse ennetamine on siiski märgatavalt odavam ja tõhusam kui selle koristamine, on õlisaaduste merresattumist püütud vähendada mitmete rahvusvaheliste lepete ja konventsioonide, näiteks MARPOL-I abil. On loodud ka erilised jälgimisteenistused, mille ülesandeks on patrullimine
proovi nr 1, teise 1g proovi nr.2 ja mõlemasse lisasin 0,5 g atsetooni. Loksutasin hoolikalt ning jätsin umbes 5 minutit seista, et tahke materjal settiks. Kui sademe kohal tekkis selge lahuse kiht, kantsin mõlemast katseklaasist pipetiga tilk lahust filterpaberile ja lastsin kuivada. Kuiva paberit vaatasin vastu valgust ja märkasin, et paberil 1. prooviga on rasvaplekk, mis suurendab tema läbipaistvust. Saan järjeldada, et lipiide sisaldas 1. proov 1.3.2 Emulsioonitest Emulsiooniks nimetatakse kahest mittesegunevatest vedelikust koosnevat süsteemi. Kuna emulsioonid hajutavad läbivat valgust, siis emulsiooni moodustumisest annab informatsiooni selge lahuse muutumine häguseks. Rasvade kui rasvhapete glütserüülestrite iseloomulikuks tunnuseks on hüdrofoobsus ja lahustumatus vees ja vesilahustes. Küll aga lahustuvad nad orgaanilistes solventides, nagu kloroform, benseen, aga ka atsetoon, metanool jt
säilimisaega, kaitstes seda oksüdeerumisprotsessidest tingitud riknemise eest (rasva rääsumine, värvuse muutumine ja muud sellised muutused); 4) vahutamisvastased ained - ained, mis väldivad või vähendavad vahu teket; 5) kergitusained või küpsetuspulber - ained või segud, millest vabaneva gaasi tõttu suureneb taigna maht; Lisaainete rühmad (järg) · 6) emulgaatorid - ained, mis muudavad toidus kaks või enam segunematut koostisfaasi homogeenseks emulsiooniks või säilitavad tekkinud emulsiooni; 7) stabilisaatorid - ained, mis säilitavad toidu füüsikalis- keemilist seisundit. Stabilisaatorite hulka kuuluvad ained, mis hoiavad kahe või enama segunematu faasi ühtlast dispersiooni, säilitavad või tugevdavad toidu värvust või suurendavad toidu sidumisvõimet, sealhulgas valkudevaheliste võrkstruktuuride teket, mis võimaldavad siduda toidu osi taastatud toiduks; 8) paksendajad - ained, mis suurendavad toidu viskoossust;
tekitada naftast ja veest koosneva segu, mis laguneb raskemini kui puhas nafta. Samuti segab tuul tihtipeale korjetöid. Kui meri on vaikne, võib õlitõkkepoomide, kogumismattide ja käsnade abil õli kokku koguda. Samuti on olemas erilised korjelaevad, mis koguvad kokku naftaga reostunud veekihi. Väiksemate reostusjääkide neutraliseerimiseks võib kasutada vastavaid kemikaale, mis lagundavad naftajäägid väikesteks osakesteks emulsiooniks, mis laguneb mingil määral edasi meres elavate bakterite toimel. Erakordselt ohtlik on naftareostus külmades arktilistes piirkondades, kus sellest lendub või lahustub väga vähe. Eestis tegeleb naftareostuse likvideerimisega piirivalve, sadamavaldaja ja päästeamet. 11 Kokkuvõte Reostuse korral ei jää ükski organism veekogus sellest puutumata
uputada kogu sisselaske ava. Lainete mõju välistamiseks peaks sisselaskeava hõljuma nafta- ja veekihi kokkupuutepinnal. Imeva seadme skimmerdusvõime oleneb otseselt sisselaskeava suurusest ja pumba võimsusest. Sisseimatava segu õli ja vee vahekorra dikteerib seadme avause suuruse ja laine pikkuse suhe. Suhteliselt aeglaselt liikuvaid ujuvaid pumpi tuleb eelistada kiiretele tsentrifugaalpumpadele, vältimaks segu muutumist emulsiooniks. Emulsiooni tekkimine raskendab segu separeerimist nafta eraldamiseks veest. 22.Nimetage erinevat liiki skimmereid, kirjeldage tööpõhimõtteid. Kõigi vaakumseadmete tööefektiivsus sõltub nafta viskoossusest, naftakihi paksusest ja ilmastikuoludest (laine kõrgus, vihm jms). Töö efektiivsust vähendavad ka meretaimestik ja praht, mis võib ummistada sisselaskeava. Probleemiks on ka imeva seadme torustiku lühike pikkus, mistõttu opereerimispiirkond on suhteliselt väikene. Nn
Vahad on apolaarsed lipiidid, mis keemiliselt ehituselt on rasvhapete ja pika süsinikuahelaga alkoholide (nn rasvalkoholide) estrid. Looduses omavad vahad kaitsefunktsiooni Steroidid on lipiidid, mis sisaldavad tsüklilist struktuuri nn steroidtuuma, mille moodustavad omavahel seotud kolm tsükloheksaani tsüklit ning üks tsüklopentaani tsükkel. Steroidid sisalduvad sapisoolades ning erituvad soolestikku ja osalevad rasvade suspendeerimisel kolloidseks emulsiooniks, mis võimaldab nende edaspidist keemilist lagunemist ning seedimist. Mõned steroidid on hormoonid. 15. Mis on sahhariidide empiiriline valem ning bioloogilised funktsioonid? Sahhariidide bioloogilised funktsioonid on järgmised: energiaallikad; energeetilised varuained; struktuursed (ehituslikud) ained; füsioloogiliselt tähtsate ainete (nukleiinhappete, antikehade jt) koostiskomponendid. Sahhariide võib kirjeldada empiirilise valemiga (CH2O)n ning need koosnevad lihtsuhkrutest. 16
3.2 Emulsioonide komponendid 3.2.1 Õlifaas Koosneb mittepolaarsetest ühenditest, mis üldiselt vees ei lahustu. Nende hulka kuuluvad rasvad, õlid, vahad ja nende derivaadid, kaasa arvatud rasvalkoholid ja -happed, estrid, süsivesinikud, glütseriidid ja silikoonid. Nad pehmendavad (emollient) ja siluvad nahka, tekitades meeldiva tunde. Samuti võivad nad parandada naha niiskust säilitavaid omadusi, jättes nahale vett tõrjuva kihi. Kuigi õlifaasil on palju häid omadusi, muudetakse see emulsiooniks, sest liiga palju head muudab naha või juuksed kleepuvaks ja rasvaseks. 3.2.2 Veefaas See emulsiooni osa koosneb veest ja kõigist muudest hüdrofiilsetest materjalidest süsteemis. Need võivad olla niiskusesäilitajad (humektandid) nagu glütseriin või propüleenglükool; veeslahustuvad polümeerid, mis tihendavad või mõjuvad hooldava ainena (palsamina): säilitusained; värvained; elektrolüüdid või segu iseloomustavad koostisained
veest koosneva segu, mis laguneb raskemini kui puhas nafta. Samuti segab tuul tihtipeale korjetöid. Kui meri on vaikne, võib õlitõkkepoomide, kogumismattide ja käsnade abil õli kokku koguda. Samuti on olemas erilised korjelaevad, mis koguvad kokku naftaga reostunud veekihi. Väiksemate reostusjääkide neutraliseerimiseks võib kasutada vastavaid kemikaale, mis lagundavad naftajäägid väikesteks osakesteks emulsiooniks, mis laguneb mingil määral edasi meres elavate bakterite toimel. Erakordselt ohtlik on naftareostus külmades arktilistes piirkondades, kus sellest lendub või lahustub väga vähe. Kuna reostuse ennetamine on siiski märgatavalt odavam ja tõhusam kui selle koristamine, on õlisaaduste merresattumist püütud vähendada mitmete rahvusvaheliste lepete ja konventsioonide, näiteks MARPOL-I abil. On loodud ka erilised jälgimisteenistused, mille ülesandeks on patrullimine
riknemise eest; 3) antioksüdandid ained, mis pikendavad toidu säilimisaega, kaitstes seda oksüdeerumisprotsessidest tingitud riknemise eest (rasva rääsumine, värvuse muutumine ja muud sellised muutused); 4) vahutamisvastased ained ained, mis väldivad või vähendavad vahu teket; 5) kergitusained või küpsetuspulber ained või segud, millest vabaneva gaasi tõttu suureneb taigna maht; 6) emulgaatorid ained, mis muudavad toidus kaks või enam segunematut koostisfaasi homogeenseks emulsiooniks või säilitavad tekkinud emulsiooni; 7) stabilisaatorid ained, mis säilitavad toidu füüsikaliskeemilist seisundit (sealhulgas kahe või enama segunematu faasi ühtlast dispersiooni) ning säilitavad või tugevdavad toidu värvust; 8) paksendajad ained, mis suurendavad toidu viskoossust; 9) tardained ained, mis tugevdavad puu ja köögiviljatoodete konsistentsi või annavad koos eleerivate ainetega tugeva tarde; 10) eleerivad ained ained, mis annavad tarde;
suurem sugulus. Tahkete emulgaatorite korral kasutatakse emulgaatori hüdrofiilsuse või hüdrooobsuse iseloomustamisel märguvust vees. Kui emulgaator on märguv (< 900), siis on stabiliseeritudõ/v tüüpi emulsioon. Mittemärguva (> 900) emulgaatori korral aga on stabiliseeritud v/õ tüüpi emulsioon. Siit järeldub, et emulsiooni tüüp on määratud emulgaatori iseloomuga. Lisades teistsugust emulgaatorit, võib emulsiooni õ/v muuta emulsiooniks v/õ või vastupidi. Protsessi, mille tagajärjel muutub emulsioonis dispersioonikeskkond disperseks faasiks ning dispersne faas dispersioonikeskkonnaks nimetatakse emulsiooni faaside pöörduvuseks. 32. Emulsioonide valmistamine ja lõhkumine. Näited emulsioonidest. Emulsioonide valmistamine: 1) tilkade peenendamine lisatakse ühte vedelikku aeglaselt väikeste kogustena samaaegselt intensiivselt segades.
Adhesioon on töö faasidevahelise pinna on määratud emulgaatori iseloomuga. Lisades teistsugust võrdeliselt seebi kontsentratsiooni suurenemisel vees. elektrikaares, vedelate/tahkete ainete peenestamine ultraheliga, katkestamiseks. Seda tööd tarvitatakse kahe uue pinna emulgaatorit, võib emulsiooni õ/v muuta emulsiooniks v/õ või Solubilisatsiooniga kaasnevad muutused mitselli ehituses: mitselli keemiline dispergeerimine. Kolloidosakste puhastamine: dialüüs, moodustamiseks, piirpind kaob, mõõduks on pindade vastupidi. Protsessi, mille tagajärjel muutub emulsioonis ruumala suureneb ja mitsell võib omandada kihilise ehituse.Kui seep elektridialüüs. Ültrahelifiltreerimine, tsentrifuugimine
vedelik millel on emulgaatoriga suurem sugulus. Tahkete emulgaatorite korral kasutatakse emulgaatori hüdrofiilsuse või hüdrooobsuse iseloomustamisel märguvust vees. Kui emulgaator on märguv ( < 900), siis on stabiliseeritud õ/v tüüpi emulsioon. Mittemärguva (> 900) emulgaatori korral aga on stabiliseeritud v/õ tüüpi emulsioon. Siit järeldub, et emulsiooni tüüp on määratud emulgaatori iseloomuga. Lisades teistsugust emulgaatorit, võib emulsiooni õ/v muuta emulsiooniks v/õ või vastupidi. Protsessi, mille tagajärjel muutub emulsioonis dispersioonikeskkond disperseks faasiks ning dispersne faas dispersioonikeskkonnaks nimetatakse emulsiooni faaside pöörduvuseks. Emulsioonide valmistamine:1) tilkade peenendamine lisatakse ühte vedelikku aeglaselt väikeste kogustena samaaegselt intensiivselt segades.2) Kile lagundamine - juhitakse lahusesse õhumulle, tekib kile, kile lagunedes tekib emulsioon.3)Homogeniseerimine peenendamine
suurem sugulus. Tahkete emulgaatorite korral kasutatakse emulgaatori hüdrofiilsuse või hüdrooobsuse iseloomustamisel märguvust vees. Kui emulgaator on märguv ( < 900), siis on stabiliseeritud õ/v tüüpi emulsioon. Mittemärguva (> 900) emulgaatori korral aga on stabiliseeritud v/õ tüüpi emulsioon. Siit järeldub, et emulsiooni tüüp on määratud emulgaatori iseloomuga. Lisades teistsugust emulgaatorit, võib emulsiooni õ/v muuta emulsiooniks v/õ või vastupidi. Protsessi, mille tagajärjel muutub emulsioonis dispersioonikeskkond disperseks faasiks ning dispersne faas dispersioonikeskkonnaks nimetatakse emulsiooni faaside pöörduvuseks. 28. Emulsioonide valmistamine ja lõhkumine. Näited emulsioonidest Emulsioonide valmistamine: 1) tilkade peenendamine lisatakse ühte vedelikku aeglaselt väikeste kogustena samaaegselt intensiivselt segades.
madalama kontsentratsiooniga lahusest, kõrgema konentratsiooniga lahusesse Osmoosi anumaks ehituses on nt. betoon. P= RT/V 13. Lahus kahe või enama aine homogeenne segu, kus üks on lahustiks, teine lahustunud aineks. Sarnane lahustab sarnast, st lahusti molekuli omadused on sarnased lahustatava aine molekulide omadustega. Nad võivad olla gaasilises, vedelas ja tahkes olekus. Vahuks nim vedelikus lahustunud gaasi, Suspensiooniks vedelikus lahustunud tahket ainet Emulsiooniks vedelikus segunenud mitte lahustuva vedeliku segu. Lahuste klassifikatsioon: · Elektri juhtivuse järgi klassifitseeritakse ioonsed (hästi juhivad) ja molekulaarsed (halvasti juhivad) lahused. · Lahustunud aine määra järgi lahuses klassifitseeritakse küllastamata (varem lahustatud aine veel lahustub) ja küllastunud (lahustatud aine enam ei lahustu ning lahuses lahustunud aine kogust nimetatakse selle aine lahutuvuseks) lahus. Üleküllastunud lahuses on
avaldab lahuse sammas. Looduses on osmoosseks anumaks rakk. 10. Vedelate lahuste ...: Lahus on vähemalt 2 aine homogeenne segu, üks ainetest on lahusti, teine lahustatav aine. Sarnane lahustab sarnast, s.t. lahusti molekuli omadused on sarnased lahustatava aine molekulide omadustega. Nad võivad olla gaasilises, vedelas ja tahkes olekus. Vahuks nimetatakse vedelikus lahustunud gaasi, suspensiooniks vedelikus lahustunud tahket ainet ja emulsiooniks vedelikus segunenud mitte lahustuva vedeliku segu. Lahustunud aine järgi jagatakse lahuseid: 1) küllastumata kui vedelikku viidud väike kogus ainet veel lahustub 2) küllastunud sama aine lisamisel see enam ei lahustu 3) üleküllastunud lahustatavat ainet on rohkem kui on selle lahusti lahustuvus. Saadud lahus on ebastabiilne, mistõttu lahustatava aine osakeste lisamisel lahusesse toimub lahustunud aine välja kristalliseerumine kogu lahuse ulatuses
emulgaatoriga suurem sugulus. Tahkete emulgaatorite korral kasutatakse emulgaatori hüdrofiilsuse või hüdrooobsuse iseloomustamisel märguvust vees. Kui emulgaator on märguv ( < 900), siis on stabiliseeritud õ/v tüüpi emulsioon. Mittemärguva (> 900) emulgaatori korral aga on stabiliseeritud v/õ tüüpi emulsioon. Siit järeldub, et emulsiooni tüüp on määratud emulgaatori iseloomuga. Lisades teistsugust emulgaatorit, võib emulsiooni õ/v muuta emulsiooniks v/õ või vastupidi. Protsessi, mille tagajärjel muutub emulsioonis dispersioonikeskkond disperseks faasiks ning dispersne faas dispersioonikeskkonnaks nimetatakse emulsiooni faaside pöörduvuseks. 30. Emulsioonide valmistamine ja lõhkumine. Näited emulsioonidest. Emulsioonide valmistamine: 1) tilkade peenendamine lisatakse ühte vedelikku aeglaselt väikeste kogustena samaaegselt intensiivselt segades.
märga. 10. Lahus on vähemalt kahe aine homogeenne segu, üks ainetest on lahusti teine lahustatav aine. Sarnane lahustab sarnast, s.t. lahusti molekuli omadused on sarnased lahustatava aine molekulide omadustega. Lahus võib olla gaasilises, vedelas või tahkes olekus. Vedelikus lahustunud gaasi nimet. vahuks. Vedelikus lahustunud tahket ainet nimet. suspensiooniks (pigmentvärvid, pinnas, tsemendisegud) ja emulsiooniks vedelikus segunenud mittelahustuva vedeliku segu ( vee emulsioon õlis on või). Iseloomustamine – lahustunud aine järgi jagatakse lahused: 1)küllastamata lahus – kui vedelasse lahusesse viidud väike kogus ainet selles veel lahustub; 2)küllastunud lahus – sisaldab lahustunud ainet hulgas, mis antud tingimustel võib maksimaalselt lahustuda. Sama aine lisamisel see enam ei lahustu. Aine lahustuvuse määrab küllastunud lahuse konsentratsioon
· E200E299 Säilitusained ehk konservandid - ained, mis pikendavad toidu säilimisaega, kaitstes seda mikrobioloogilise riknemise eest. · E300E399 Antioksüdandid - ained, mis pikendavad toidu säilimisaega, kaitstes seda oksüdeerumisprotsessidest tingitud riknemise eest · E400E499 Emulgaatorid - ained, mis muudavad toidus kaks või enam segunematut koostisosa homogeenseks (ühtlaseks) emulsiooniks ning säilitavad tekkinud emulsiooni Stabilisaatorid - ained, mille toimel moodustub toiduaines omavahel halvasti segunevatest komponentidest ühtlane mass, säilitavad või tugevdavad toidu värvust Paksendajad - ained, mis suurendavad toiduaine viskoossust (määritavust, venivust). · E500E599 happesuse regulaatorid ained, mis muudavad või reguleerivad toidu happelisust või aluselisust
Looduses on osmoosseks anumaks rakk. Ehituses nt betoonist mahuti lahuses. Kohesiooni jõud on osakeste vahel vedelikus faasi ajal. Adhesiooni jõud on vedeliku osakeste ja pinna osakeste vahel erinevate faaside vahel. Muutes neid jõude, saab muuta märgavust. Näited: et vesi märgaks vähe puitu, siis puit värvitakse; vesi ja vesilahused pinda ei märga. 12. Vahuks nimetatakse vedelikus lahustunud gaasi, suspensiooniks vedelikus lahustunud tahket ainet ja emulsiooniks vedelikus segunenud mitte lahustuva vedeliku segu. Vedelate lahuste klassifikats küllastamata: kui vedelasse lahusesse viidud väike kogus ainet selles veel lahustub. Kui aine enam ei lahustu, siis on lahus küllastunud; küllastunud: sisaldab lahustunud ainet hulgas, mis antud tingimustel (kindel rõhk ja temp) võib maksimaalselt lahustuda; sel juhul tekib tasakaal lahusesse läinud aine ja eraldi faasi jäänud aine vahel. Aine lahustuvuse määrab ära küllastunud aine kontsentrats
Mitmesugused läbivate pooridega ehitusmaterjalid. Keraamilised tooted st. põletatud savid. 11) Lahused kahe või enama puhta aine homogeensed segud (võivad olla vedelas, gaasilises või tahkes olekus) Lahusti üldjuhul see aine, mida on rohkem massi- või mahu%-des (erand: vesilahused olenemata vee kogusest, on lahustajaks vesi). Vahuks nimetatakse vedelikus lahustunud gaasi, suspensiooniks vedelikus lahustunud tahket ainet ja emulsiooniks vedelikus segunenud mitte lahustuva vedeliku segu. Vedelate lahuste klassifikats küllastamata: kui vedelasse lahusesse viidud väike kogus ainet selles veel lahustub. Kui aine enam ei lahustu, siis on lahus küllastunud; küllastunud: sisaldab lahustunud ainet hulgas, mis antud tingimustel (kindel rõhk ja temp) võib maksimaalselt lahustuda; sel juhul tekib tasakaal lahusesse läinud aine ja eraldi faasi jäänud aine vahel. Aine lahustuvuse määrab ära küllastunud aine kontsentrats
veest (CaCO3)? (VT KÜSIMUST 19. Vastus: katlakivi hulk= (mmol) liitris * liitrite arv) Lahus on vähemalt 2 aine homog segu, üks ainetest on lahusti, teine lahustatav aine. Sarnane lahustab sarnast, st lahusti molekuli omadused on sarnased lahustatava aine molekulide omadustega. Nad võivad olla gaasilises, vedelas ja tahkes olekus. Vahuks nim vedelikus lahustunud gaasi, suspensiooniks vedelikus lahustunud tahket ainet ja emulsiooniks vedelikus segunenud mitte lahustuva vedeliku segu. Lahustunud aine järgi jagatakse lahuseid: 1)küllastumata kui vedelikku viidud väike kogus ainet veel lahustub 2)küllastunud sama aine lisamisel see enam ei lahustu 3)üleküllastunud kui lahusesse viidud kristallike kutsub esile lahustunud aine kristallatsiooni. Lahusesse jääb niipalju ainet, kui suur on selle lahusti lahustuvus antud temp, ülejäänud on tahkes faasis
annaabi.ee 
